Kõik need tegevused algavad keskkonnas orienteerumisel, mis järk-järgult läheb üle laste mänguks. Ta on uurimustes viidanud soolistele erinevustele mängus--nimelt on poiste mängud mitmekesisemad võrreldes tüdrukute mängudega. Kõrgelt arenenud kultuurid pakuvad väikelastele mitmekesisemaid stiimuleid ja äratavad ka enam vajadust seesuguste stiimulite järele. Esimeseks arutluse teemaks on mäng kui protsess. S-S väidab, et käesoleval sajandil on psühholoogid kinnitanud-- mäng arendab lapse motoorseid ja sotsiaalseid oskusi ning kognitiivseid võimeid. Ta kinnitab, et mäng tasub ennast ära ja usub, et laste mäng on kasulik kohanemisele. Arvab, et nii laste kui ka täiskasvanute mängud on stiliseeritud ; suurel määral kordustega seotud; mängija on tavaliselt mängust tugevasti haaratud. Teise arutluse teema on mäng kui kohanemine. Vanuse kasvades mängijate oskused täienevad.
Kõik need tegevused algavad keskkonnas orienteerumisel, mis järk-järgult läheb üle laste mänguks. Ta on uurimustes viidanud soolistele erinevustele mängus—nimelt on poiste mängud mitmekesisemad võrreldes tüdrukute mängudega. Kõrgelt arenenud kultuurid pakuvad väikelastele mitmekesisemaid stiimuleid ja äratavad ka enam vajadust seesuguste stiimulite järele. Esimeseks arutluse teemaks on mäng kui protsess. S-S väidab, et käesoleval sajandil on psühholoogid kinnitanud— mäng arendab lapse motoorseid ja sotsiaalseid oskusi ning kognitiivseid võimeid. Ta kinnitab, et mäng tasub ennast ära ja usub, et laste mäng on kasulik kohanemisele. Arvab, et nii laste kui ka täiskasvanute mängud on stiliseeritud ; suurel määral kordustega seotud; mängija on tavaliselt mängust tugevasti haaratud. Teise arutluse teema on mäng kui kohanemine. Vanuse kasvades mängijate oskused täienevad.
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on … 1) … täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948) 2) … kui ulatusemäär, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984) 3) … igapäevaelu ressurss, võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986) 4) … universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999) 5) … igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla Heaolu on … 1) näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla 2) inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põh...
Kõik need tegevused algavad keskkonnas orienteerumisel, mis järk-järgult läheb üle laste mänguks. Ta on uurimustes viidanud soolistele erinevustele mängus, et nimelt on poiste mängud mitmekesisemad võrreldes tüdrukute mängudega. Kõrgelt arenenud kultuurid pakuvad väikelastele mitmekesisemaid stiimuleid ja äratavad ka enam vajadust seesuguste stiimulite järele. Esimeseks arutluse teemaks on mäng kui protsess. Sutton-Smith väidab, et käesoleval sajandil on psühholoogid kinnitanud, et mäng arendab lapse motoorseid ja sotsiaalseid oskusi ning kognitiivseid võimeid. Ta kinnitab, et mäng tasub ennast ära ja usub, et laste mäng on kasulik kohanemisele. Arvab, et nii laste kui ka täiskasvanute mängud on stiliseeritud ; suurel määral kordustega seotud; mängija on tavaliselt mängust tugevasti haaratud. Teise arutluse teema on mäng kui kohanemine. Vanuse kasvades mängijate oskused täienevad. Sellest järeldub, et
Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus, soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada. Armastuse erandlikud vormid võivad põimuda vihkamisega ning isegi ajendada armastuse objekti hävitama. Romantiline armastus Üks inimesi kõige enam huvitanud ning kunstis enim käsitletud armastuse liike on erootilis-romantiline armastus. Kõige sagedamini mõistetaksegi armastuse all sügavat, füüsilist ja emotsionaalset kiindumust kahe inimese vahel. Psühholoogid on püüdnud selle komponente ja stiile kirjeldada. Sternbergi kolmnurgamudeli järgi on armastuse kolm komponenti kirg, lähedus ja kohustus, mis võivad esineda üksi või mitmesugustes kombinatsioonides. Ainult lähedus on armastus sõprade vahel. Ainult kirg on pime armumine esimesest pilgust. Ainult kohustus ilma kire ja läheduseta on ärakulunud või tühi armastus. Romantiline armastus koosneb kirest ja lähedusest ilma kohustuseta. Vennalik
2) ladestunud intelligentsus- areneb elu jooksul koos teadmiste ja omandamisega. Kõigi erinevate testide vahel on seos, mida nim G-faktoriks- kui in teeb ühe testi hästi, sis arvatavasti ka teised. See seos erivaldkondade vahel- üldvõimekus. Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Psühholoogid püüavad välja töötada arukust ja taiplikust nõudvaid ülesandeid või katseid, mida oleks võimalik teha hõlpsalt igal pool. Intelligentsuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti paberi ja pliiatsi teste, sest sellega saab suurt inimhulka kergelt testida. Need testid jagunevad: · Üldise võimekuse testid  kasutusel seal, kus toimetulek sõltub kohanemis- ja õpivõimest. Kasutatakse tihti firmades personali valikul.
mäletamise. Kui te mäletate seda, mida te tegite eelmisel pühapäeval, või see, mida tegite vahetult enne seda, ongi vahendatud episoodilise mälu poolt. Erinevalt semantilisest mälust eeldab möödunud sündmuste meenutamine tähelepanu ehk keskendumisvõimet ja konsentratsiooni. Sündmusi kogetakse isiklikena ja tõestena ning neid tajutakse kui sündmusi, mis on reaalselt minevikus toimunud. Teine eristus, mida psühholoogid peavad kasulikuks mälu uurimisel, on vahe lühiajalise ja pikaajalise mälu vahel. Nagu nimetused ise ütlevad, võimaldab lühiajaline mälu taasesitada informatsiooni vahetult peale selle tajumist; pikaajaline mälu tuleb mängu hiljem. Lühimälu ehk esmane mälu on teadvuse pikenduseks, mis lubab tajuda asja peale seda, kui ta on kadunud vaateväljast. Tõeline ehk teisane mälu omab kahte tunnust, mis puudub esmasel
Tuleks ka uurida KÕIKI arenguvaldkondi, sest paljud asjad on omavahel seotud. Ja võivad ,,edasi kanduda" veel muidu vms. Missugused on arenguvaldkonnad: motoorika, vaimne areng, eneseteenidus, kõne, emotsionaalne, sotsiaalsus, mänguoskusteareng KES hindab? Mida õps võiks uurida ja hinnata? Saab hinnata laste oskuste taset ja teadmisi (mingit infokógust asjade kohta) Psühholo og võiks hinnata põhjusi, miks laps niimoodi käitub (ja ka emotsionaalsust) ja just neid asjade tagamaad. Psühholoogid võiksid hinnata ka võimeid. Oskuste ja võimete vahe on selles: oskus on juba olemas, seda saab väliselt jälgida. Psühholoog hindab kas lapsel on võimeid üldse mingi oskus ära õppida. Neurooog  saab uurida närvisüsteemi ühendusi ja vaadata ka nt kas on kasvaja kuskil jne. Psühhiaater  saab hinnata täpsemalt käitumuslike eripärade tagamaid, kas on tegu mingi psüühikahäirega või mitte. Nii psühhiaater kui neuroloog saavad panna diagnoosi ka.
tunnus normi piiridest väljub, aitab otsustada ka see, kas ta inimesele kannatusi tekitab, teda või teisi häirib. Samuti on oluline antud tunnuse äärmuslikkus või veidrus. HÄIRETE SÜSTEEM Aegade jooksul on süstematiseerimise alused ja klassid muutunud. !992. aastast saadik on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) kokkuleppe kohaselt diagnooside panemise aluseks Rahvusvaheline Psüühika- ja Käitumishäirete Klassifikatsioon, 10. versioon (RHK- 10, V peatükk). Need psühhiaatrid ja psühholoogid, kes teaduslikke uurimusi teevad või tahavad oma igapäevatöö tulemusi publitseerida, kasutavad tavaliselt aga Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni (APA) Diagnostilist ja Statistilist Manuaali, IV versiooni (DSM-IV). DSM-IV nagu ka varasemad DSM versioonid, on objektiivsem, s.t. taotleb sümptomite täpset kirjeldatavust, mõõdetavust ja loendatavust. Et patsiendist mitmekülgsemat pilti saada, on DSM sisse viinud telgede süsteemi. Iga kliinilise diagnoosi jaoks hinnatakse viit telge
Juhtimise alused 1. Loeng Ruth Alas ,,juhtimisee alused". 3. Trükk Kodusest tööst. Motivatsioonisüsteenud Eesti ettevõtetes. Kaldub palga voolusängi, aga võiks mõelda laiemalt. Väärtused Eesti organisatsiinides. Sisekliima. Arusaam, miks midagi tehakse. Juhtidele õpetatakse põhjalikult, kuidas inimestega ümber käia ja saavutada parimad tulemused oma alluvate abil. Juhile väga oluline on terviklu pildi tajumise oskus ja võime tuleviku arendusuundi võimalikult varakult ette näha. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Üldine sissejuhatus Majandusteadus on teadus, mis üritab mõista meie majanduslikku käitumist. Eelduseks on, et Homo oeconomicus käitub ainult majanduslikult ratsionaalsetest otsustest. Kuid, kas see ikka on alati nii? Inimene ei käitu alati ratsionaalselt. Seda väga erinevatel põhjustel: · Pingete maandamine · Kogemus, eksperimenteerimine, sensation seeking · Naudingute otsimine, meelelahutus, fun · O...
jooksul, nende evolutsioonilist päritolu. 1) kas siksak-tants esineb ainult ogalikel või ka tema eellastel, st. kui ürgne see käitumine on? 2) kas siksak-tants on tekkinud evolutsiooni käigus valmiskujul, või esines eellastel mingeid algelisemaid vahevorme? Pilk käitumise väljakujunemise uurimisse. Varaste etoloogide ja biheivioristide põhikonflikti juured ja olemus, selle tulemus. Etoloogid uurisid eemalt, psühholoogid laboris. Etoloogid: aktsepteerisid evolutsiooniteooriat, vaatlus looduses, tähtsustasid liigiomaseid stereotüüpseid käitumismustreid, mida pidasid kaasasündinuiks, instinktiivseiks, omistasid kasvutingimustele ja õppimisele vähe tähtsust, loomus. Psühholoogid: üldised seaduspärasused, rotid ja tuvid, laboritingimused, õppimisvõime ja käitumise paindlikkus, ignoreerisid käitumise pärilikkust, kasvukeskkond. Tulemus: nature and nuture, koosmeel.
mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle järgi, mida teised teevad või mis teistel on, ning kes teavad ja oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele ja parimatele omadustele. Seega on positiivse psühholoogia üheks lipukirjaks saanud vooruste ja tugevate iseloomujoonte rõhutamine, mille hulka kuuluvad muu hulgas lähedased ja soojad inimsuhted. Naised ja mehed tunnevad õnne erinevalt -Briti psühholoogid Adrian Furnham ja Helen Cheng küsisid mitmesaja Briti noore inimese käest, mis teeb inimese õnnelikuks. Kes on õnnelikumad, kas need, kes on teistest tervemad või hoopiski need, kellel on palju sõpru? Kas inimesed on õnnelikumad, kui neil on kena välimus, terav mõistus ja palju raha? Huvitaval kombel langes enamik tavainimeste vastuseid küllalt hästi kokku psühholoogide poolt leituga: tavaarvamuse kohaselt on õnnelikud inimesed need, kes on emotsionaalselt stabiilsed, kel on
intelligentsemad. Ameerika Ühendriikides tehtud IQ-testid näivad esmapilgul seda kinnitavat: neegrid on saanud keskmiselt 10-15 punkti madalama tulemuse kui valged ameeriklased. Aga samas ületab viiendiku neegrite IQ valgete keskmist (Eysenck, 1998) ning ka üldtulemuste erinevus ei tõesta veel pärilikkuse määravat rolli. Esiteks peab arvesse võtma keskkonna (elutingimused ja muude selliste) mõju. Teiseks on enamiku teste koostanud valged keskklassi esindavad psühholoogid ja nende antud ülesanded ei pruugi teistsuguse taustaga lastele lihtsalt sobida. Kui erineva nahavärviga lapsed pärinevad samalaadsest keskkonnast, siis nende testitulemustel olulist vahet ei ole (1: 120). 2.3 Keskkonna osakaal Keskkonna osakaaluks, mida kõige lihtsamalt saab mõõta koos kasvanud erinevate vanemate lapsi võrreldes, on saadud 5-10% kogu intelligentsuse muutlikkusest. Järelejäänud protsendid tuleb kanda mõõtmisvea arvele. Need protsendid ei tähenda
Kuid see identiteeditunne on vastavalt kultuurile, milles me elame, erinev. Primitiivses ühiskonnas, kus üksik ei ole indiviid, võib "mina"-tunnet kirjeldada sõnadega: "Mina olen meie." Minu identiteeditunne seisneb selles, et ma samastan ennast grupiga. Mida enam ta muutub iseseisvaks ja endast kui indiviidist teadlikuks, eraldub tema identiteeditunne grupist. Iseseisva indiviidina peab ta ennast nüüd "minana" tundma. On palju väärarusaami sellest "enese" tundest. Mõned psühholoogid on arvamusel, see tunne olevat vaid peegelpilt ühiskondlikust rollist, mida antud inimesele on antud, need olevat vaid reaktsioonid ootustele, mida teised temalt ootavad. Kui see kogemuslikult meie ühiskonnas ka paika peab, on tegemist sügava patoloogilise fenomeniga, mille tulemuseks on sügav ebakindlus ja hirm ja sundiv vajadus käituda konformselt. Järgmine võime autentselt elada on võime konflikte ja pingeid aktsepteerida, selle asemel, et nende eest põgeneda
kasvanud või on ehk kõik lapsed rahutumaks läinud. Skeptikud avaldavad arvamust, et võib- olla on nüüd välja mõeldud moediagnoos, et säästa vanemaid arvamusest, nagu oleksid nad oma lapsi valesti kasvatanud. Selgelt teistest erinevad lapsed liigitatakse aga järjest nobedamini raskestikasvatavateks ja erikooli vajavaks. Samas vaieldakse selle üle, kas sündroom on haigus või puue, kas sekkuma peaksid pedagoogid, psühholoogid või meedikud. Pregune segadus mõistetes näib mõnikord olevat peaaegu niisama suur kui segadus laste sümptomite endaga. Kuigi paljud selle häirega inimesed tulevad elus hästi toime, mõned siiski piinlevad enesesüüdistuste käes ja kannatavad suur impusiivsuse, unustamise, suhtlemisraskuste ja lüüasaamishirmude all (Neuhaus 2001). Hüperkineetilised häired 3
paremini tundma õppida. Teada on, et keelepeks ei ole kolleegidele kunagi midagi head toonud ja enamus kuulujutte liigub ka ülemuste kõrvu, aga aitab lähendada inimesi ning luua nendega mingisugunegi side. Lisan artikli sekretar.ee kodulehelt pealkirjaga ,, Keelepeks teeb koostööaltiks " Tagarääkimist üldiselt taunitakse. Ometi on klats ühiskonnale kasulik  hirm põlu alla sattuda suurendab koostöövalmidust, näitasid USA Stanfordi ülikooli psühholoogid. Matthew Feinberg ja Robb Willer korraldasid paarisaja vabatahtlikuga mängu, kus inimesed jagati nelja rühma. Grupid pidid langetama endale võimalikult kasulikke rahandusotsuseid. Seejärel liikusid kõik inimesed uude gruppi. Enne uut mänguvooru said nad oma eelmise rühma liikmete kohta arvamust avaldada. Uues rühmas oli võimalik saadud info põhjal kahtlasi liikmeid vältida ning otsuste tegemisest eemal hoida
..........................................3 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides................................. 5 Sissejuhatus Õppimise puhul on tegemist keerulise ja mitmekülgse psühholoogilise nähtusega. Siit on üsna kerge jõuda ka lähenemiseni, mis pole ühene ehk tänapäeval puudub ühtne õppimisteooria. On erinevad teed. Ometi on eesmärk sama. Selleks on õppimise mõistmine. Psühholoogid mõistavad õppimise all üldiselt protsessi, ,,kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.1" Erinevus õppimisteooriates tuleneb erinevatest kujutlustest õppimist ajendavatest teguritest. Eristatakse biheivioristlikke ja kognitiivseid õppimisteooriad. Esimeste lähenemine keskendub inimese 1 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 180.
Konstruktivismist üldiselt Konstruktivistliku teooria kuulsamateks esindajateks on John Dewey ning Jean Piaget kes oli algselt kognitivismi teooria rajajad. Konstruktivism on välja kasvanud kognitiivsetest õppimiseteooriatest. (Teppan, s.a.) Jätkates kognitiivsete õppeteooriate võidukäiku, hakati konstruktivistlikul arenguetapil arvestama kognitiivse ehk tunnetusliku vahendatuse arvestamise asemel hoopis sellega, et missugune on selle vahendatuse iseloom ning ulatus. Sellega seoses on psühholoogid võtnud eesmärgiks koondada oma tähelepanu tajutava informatsiooni tõlgendamise probleemidele, et mõista õpilaste kujutluspilte, mille nad on kokku pannud ehk konstrueerinud nende poolt tajutud sisust. Õppija poolt mõtestatud tajutav sisu on alati ainulaadne ning ei pruugi õigesti peegeldada õpetaja või õpiku poolt edastatud infot. Kuigi õpilased mõistavad õpetaja poolt antud põhilist teadmist enamasti ühtviisi, siis nende lahtimõtestused erinevad üksteise omadest pea alati
traumeerivad samad sündmused, mis täiskasvanuidki. · Lastel pole mitte D, vaid arengulised iseärasused, millest nad välja kasvavad. Meeleolu kõikumised, vastuhakk, nutuhood, väsimine murdeeas on normaalsed. · Õpetaja on vastutav laste heaolu eest. · Laps on vaikne, korralik, teeb kõik, mida palutakse  temaga on ju kõik korras! Abistamine · Oluline õpetajal jälgida kirjeldatud sümptome · Depressiivseid lapsi ei märgata! · Abistavad psühholoogid · Kognitiiv-käitumisteraapia · Töö negatiivsete skeemida ja atributsioonidega · Enesetunnetuse arendamine, enesehinnangu tõstmine · Sotsiaalsete oskuste arendamine Õpiraskustega lapsed Spetsiifilised õpiraskused · 6-tunni õpiraskused  Kasvatuse-õpetuse osa  Madalam SES  Perekondlik taust ühiskonna "keskmisest" erinev  Semiootiliselt vahendatud õppimine · Vajavad eriabi koolis, siis tulevad toime
· Representatsioonide paljusus  ühte mõtet võib esitada mitmel eri moel, samas iga kujutis käsitleb teemat erineva nurga alt. Metoodilised soovitused Kunstiteose analüüsi võib kasutada nii iseseisva, häälestus- kui kinnistava ülesandena. Diskussioon võib lähtuda eelnevalt püstitatud küsimusest, mis võib olla nii teose sisu kui vormi kohta. VTS (Visual Thinking Strategies) (Visual Thinking Strategies kodulehekülg, 2010). USA psühholoogid ja kunstiteadlased Abigail Housen ja Philip Yenawine töötasid visuaalse mõtlemise strateegiad välja pildi vaatamise ja analüüsimise õppeprogrammina, kus pedagoog esitab vaatlejatele kindlas järjestuses avatud lõpuga küsimusi. Suunatud diskussiooni käigus on õpetaja ülesanne eelkõige peegeldada, ümber sõnastada ja seostada, õpilased saavad turvaliselt ja heakskiidetult arvamust avaldada ning jõuda oma tähelepanekute najal mõtestatud vastusteni.
o Fenokriitilised perioodid – periood, mil organism on kõige tundlikum väliskeskkonna teguritele; siis võivad sisse lülituda varem varjatud geenid o Tugevad keskkonnaefektid lülitavad geene sisse ja välja (Tennis ja testosterooni tase)  Mälugeenid o Lapsepõlve mälestused ununevad aja jooksul o Epigeneetika o Laste nunnutamine aitab kaasa geenide avaldumisele  Binet´-Simoni test o Prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Théudore Simon, 1905 o Mõõdab inimese IQd o Testib inimese ruumilisi ja loogilisi võimeid o Erinevad testid erinevatele vanusegruppidele   IQ geneetilise taseme realiseerumine o Narkomaanide lastel IQ = 82-83 (USA).  Geneetiline võimekus ei realiseeru o Beebi aju on õppimismasin  Aktiivsuse järjekord  Aistinguline, s.o. Nägemine, kuulmine, kompamine (max 3-4
Imidz ehk imago on inimese jaoks oluline väärtus, sest igaüks mõtleb vahel sellest, kuidas ennast muuta võiks, millises suunas areneda ning mil moel olla suhtlemisel selline, nagu tegelikult sisimas soovitakse. Vahel võib nii mõnelgi sekretäril olla probleem see, kuidas anda edukalt edasi soovitud sõnum oma ülemusele, kaaskolleegile ja kliendile... 6 Mis ikkagi on imago? Kuidas seda muuta? Sageli väidavad psühholoogid, et sellel, kuidas meie ise end tajume ja kuidas tajuvad meid teised, on vaks vahet. Iga enda isiksusest ja isiksuseomaduste arendamisest huvituv isik võib vahel endalt küsida ja erinevates töösituatsioonides lihtsalt vaadelda: 1. Mille järgi tehakse järeldusi tema kohta? 2. Kas erinevate inimeste jaoks on ta erinev? 3. Kuidas luua endast selline mulje nagu vaja? 4. Kas osatakse alati olla isikupärane, väärtustades enda kõiki omadusi?
4. Mis ühendab meie poolt kogetu ja õpitu meie jaoks ajas püsivaks, kuid samas arenevaks ja täienevaks sündmuste, faktide ja protseduuride kogumiks? Kuidas toimub meelde jäämine ja meelde jätmine, meeles pidamine ning meelde tuletamine? 5. Millest tuleneb meie mõtlemisvõime? Millised on mõtlemise protsessid ja milliste seaduspärasuste alusel nad toimivad? Kuidas keel vahendab meile maailma ja meie eneste ning teiste mõtlemist? 6. Kuidas psühholoogid psüühikas toimuvat mõõta üritavad? Kuidas saab võrrelda erinevate inimeste psüühikat omavahel? Mida tähendab vaimne võimekus? Kes on rohkem ja kes vähem võimekas? 7. Mis on meie "liikumapanevateks jõududeks"? Miks me erinevate olukordade ja eesmärkide puhul erinevalt toimime (tegutseme)? Kas me saame läbikukkumisi vältida ja elus sihipäraselt edukad olla? 8. Milliseid hingelisi läbielamusi me tunda võime? Kuidas meie läbielamused seostuvad kehaliste seisunditega
- Psühholoogia kuulub ühiskonnateaduste hulka. - Psühhiaatria on arstiteadus. - Psühholoog ja psühhiaater omavad erinevat ettevalmistust, samas vajavad palju kattuvat informatsiooni ja tehakse koostööd. - Psühhopatoloogia ja kliiniline psühholoogia on nö piirteadused nende kahe vahel. Psühholoogi ja psühhiaatri erinevus - Psühhiaater on arst, kes tegeleb psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimise ja raviga. - Psühhoterapeudid on kliinilised psühholoogid, kelle tegevusalaks on psüühika ja käitumishäirete ravimine. - Psühhoterapeut või psühholoog hindab vestluse käigus ja erialaseid teste/küsimustikke kasutades patsiendi probleemide olemust ning kavandab psühhoterapeutilist ravi. Psühhoteraapia - ... on meetod psühhiaatrias ja psühholoogias, kus kliendi probleemi eripärast lähtudes rakendatakse psühholoogilisi tehnikaid. - Eristatakse individuaal-, paari-, grupi- ja pereteraapiat
Seetõttu peavad uurijad oma tulemusi esitama nii, et nende alusel ei saaks konkreetseid isikuid tuvastada. 3 2) Uurimustes/ eksperimentides osalemine peab olema vabatahtlik. Samuti peab isikul olema õigus loobuda eksperimendi käigus. 3) Enne kui isik otsustab, kas osaleda uurimuses / katses või mitte, tuleb talle anda selle kohta teavet. Psühholoogid peaksid inimestele rääkima, mida neil tuleb katse käigus teha ja kas selles osalemine võiks neid kuidagi kahjustada. Seega: vabatahtlik osalemine peab põhinema informeeritud nõusolekul. 4) Inimesele ei tohi eksperimendist tuleneda mingisugust kestvat häda. Seetõttu peetakse osa katsete puhul soovitavaks mõni aeg pärast eksperimendi lõppu kontrollida, kas katseisikuga on kõik korras. Käitumist mõjutavad bioloogilised tegurid Närviprotsessid
(Puusepp, L. 2011) Põhjused miks naised aborti tegid olid erinevad. Üheks põhjuseks oli see, et naine ei soovinud last saada (36,2%), peres oli juba piisav arv lapsi (36,2%), terviseprobleemid (36,2%). Uuringu läbiviija ise leiab, et valim on järelduste tegemiseks väike, kuid aborti teinud naised pooldavad aborti rohkem, kui seda mitte teinud naised. (Puusepp, L. 2011) Mitmed psühholoogilised faktorid mõjutavad reaktsioone abordile. Psühholoogid väidavad, et üheks suurimaks näitajaks on toetuse hulk mida naine saab lähedastelt. (Puusepp, L. 2011) Kõige rohkem sõltuvad emotsioonid sellest, mida parteri vastu tunnetakse. Juhututtava puhul langetatakse otsus abordi kasuks kergemalt, kui on aga kindel parter kogeb naine abordijärgset ärevust. Kui naine tunneb partneri vastu negatiivseid tundeid, siis kogevad nad nii ärevust, on väga vaenulikud ning depressiivsed. Kõige suuremad abordijärgsed kohanemisprobleemid on teismelistel
Juurdluspsühholoogia kordamisküsimused 1. Millised on juurdluspsühholoogia põhilised uurimismeetodid? Eksperimendid  laboratoorsed uuringud või reaalelu (toimikud). 2. Miks on isikute äratundmine problemaatiline? Inimesed on pinge all ning võivad tulla vead. Võib-olla viga ka mälus või inimene lihtsalt tahab nii väga isiku ära tunda, lisaks ka politsei kavalad/viitavad vihjed. Kasutatakse pidevalt samu meetodeid ning ei selgitada piisavalt. 3. Millised on erinevad mäluliigid (episoodiline, protseduuriline, semantiline) ja nende seos isikute äratundmisega? Episoodiline  isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis Protseduuriline  vilumused, oskused Semantiline - mõisted, reeglid, teooriad, tähendused 4. Mida tähendab kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sell...
mängija suhtumisest mängulisse tinglikku situatsiooni, üksikutesse mängulistesse toimingutesse ja leludesse. Lapse mängu ja tema emotsionaalse seisundi vaheline vastastikune seos väljendub järgmiselt: mängu tekkimine ja täiustumine avaldab mõju emotsioonide tekkele ja arenemisele, kujunenud emotsioonid omakorda mõjutavad mõnede mängude arengut. Need seaduspärasused ilmnevad erinevalt, sõltudes sealjuures lapse vanusest ja mängulise tegevuse arengutasemest. Vene psühholoogid A. Košeljova ja L. Strelkova (1989) on põhjalikumalt analüüsinud laste emotsionaalset käitumist mängus ning välja toonud järgmised jooned:  lapse emotsionaalne suhtumine mängu tervikuna, erinevalt suhtumisest teistesse mittemängulistesse tegevustesse;  emotsioonide areng, mis on seotud rolli- ja nukumängude mängimisega;  emotsionaalsed suhtumised, mis tekivad mängukaaslastega koos mängides.
Kõik need tegevused algavad keskkonnas orienteerumisel, mis järk-järgult läheb üle laste mänguks. Ta on uurimustes viidanud soolistele erinevustele mängus, et nimelt on poiste mängud mitmekesisemad võrreldes tüdrukute mängudega. Kõrgelt arenenud kultuurid pakuvad väikelastele mitmekesisemaid stiimuleid ja äratavad ka enam vajadust seesuguste stiimulite järele. Esimeseks arutluse teemaks on mäng kui protsess. Sutton-Smith väidab, et käesoleval sajandil on psühholoogid kinnitanud, et mäng arendab lapse motoorseid ja sotsiaalseid oskusi ning kognitiivseid võimeid. Ta kinnitab, et mäng tasub ennast ära ja usub, et laste mäng on kasulik kohanemisele. Arvab, et nii laste kui ka täiskasvanute mängud on stiliseeritud ; suurel määral kordustega seotud; mängija on tavaliselt mängust tugevasti haaratud. Teise arutluse teema on mäng kui kohanemine. Vanuse kasvades mängijate oskused täienevad. Sellest
Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkeni. (Alas 1998: 99) Motivatsioon ja tööga rahulolu 6 1.2. Motivatsioon Enamus inimese teadlikke tegevusi on sihipärased. See tähendab, et need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk. Rahvasuus nimetatakse sihipärast ja visa konkreetse eesmärgi nimel tegusemist tahtejõu ilminguks, psühholoogid nimetavad seda motivatsiooniks. Sõna pärineb ladina keelest motus (liikumapanev jõud, tung, aje, hoog). (Allik etc 2002: 162) Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalne süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. (Bachmann etc 2003: 74) Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Motivatsioon jaguneb sisemiseks ja välimiseks. (Alas 1997: 109)
iseloomunõrkuse märke. · Inimene on depressiooniga kaasnevate tunnetega harjunud ega suuda näha nende taga haigust. · Depressiooni on raskem diagnoosida, kui inimene samal ajal põeb mingit kehalist haigust. · Depressiooniga seoses võib olla suur hulk ebamääraseid valusid, mis viivad mõtte kehalisele haigusele. Depressioon on lõpule viidud enesetappude puhul kõige sagedasem diagnoos. Depressioonihaiget saavad aidata lähedased, õpetajad, psühholoogid, psühhiaatrid, perenõustajad, sotsiaaltöötajad jpt. Kõige tugevamaks kaitseks enesehävitamise eest on tugevad sotsiaalsed sidemed: abielu, lapsed, perekond, sugulased, sõbrad, ametialane koolitus, õppimis- või töökoha olemasolu. Pühendumus, tähelepanelikkus, teadmised, mure teise inimese pärast ja usk, et elu on elamist väärt - need on peamised ressursid, mida peaks toetama teadmine ja veendumus, et nad saavad enesetapu ärahoidmiseks kaasa aidata
kui täiskasvanute testimiseks. CANTAB-i ülesanded valitakse välja eesmärgiga hinnata põhilisi kognitiivseid funktsioone (psühhomotoorne kiirus, tähelepanu, visuaalne mälu), eriti keskendutakse täidesaatvatele funktsioonidele. CANTAB sobib antud valdkonna hindamiseks, kuna mõõdab kognitiivse paranemise efektiivsust ehk siis COGPACK-i treeningvaldkondi. • millised spetsialistid hindamisi läbi viivad ning kes on hindamisvahendite koostajad; Hindamist viivad läbi psühholoogid. • kirjeldatud kas eelpool nimetatud hindamisvahendeid (või sarnaseid hindamisvahendeid) on varem (Eestis või mujal) kasutatud ning milliste sihtgruppide puhul ja mis eesmärgil on nimetatud hindamisvahendeid varem kasutatud S.h rehabilitatsiooniteenuse osutaja enda varasem kogemus. 14 CANTAB-it kasutatakse psühhiaatriakliinikutes põhiliste kognitiivsete funktsioonide
PSÃœHHOLOOGID FREUD, Sigmund  19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: ÂPrimitiivsed tungid ÂVarjatud tunded, suhtumised ÂMälestused ÂKompleksid ÂIhad ja kired ÂLäbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
ei pruugi alati viia käitumise muutumisele. Avalikke suhteid psühholoogilisest küljest käsitledes võib tähelepanu pöörata järgmistele punktidele: · Reageerimine See on seotud inimese tundlikkusega. · Funktsionaalsus Pöörata tähelepanu, millistele stiimulitele järgneb teatud käitumine. · Kogemustest lähtumine Inimesel tekib esmamulje eelnevatest kogemustest lähtuvalt. · Alateadvus Põhiliseks inimese käitumise suunajaks peavad psühholoogid alateadvust. · Käitumine Käitumist mõjutavad seadusandlus ja ühiskondlik arvamus. · Sotsiaalsus Grupid mõjutavad inimese käitumist. · Suhtumise muutumine Suhtumise muutmise võib jagada etappideks: a)haarata inimeste tähelepanu,et sõnum teadvustuks b)veenduda, et sõnumist saadi aru
Kuidas saada vastust? *Tuleb küsida 1-2 eksperdi käest või väga paljude käest. *Analüüsid – SWOT, PEST, 4 (6) Eesmärk – teadustöö kirjutamise kogemus, bakalaurusetöö kirjutamise kogemus. Anda üliõpilastele teoreetiline ettevalmistus ja reaalne kogemus ärialaste praktiliste ja akadeemiliste ülesannete lahendamiseks teaduslikel meetoditel. 2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SUURBRITANNIA ERIPEDAGOOGILISE SEKKUMISE SÜSTEEM Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR ................................................................
Et saada meheks või naiseks, peab inimene teadvustama oma sugulise kuulumise ja omandama vastava rolli. Sooidentiteet tähendab seda, et inimene saab aru, kuhu ta kuulub, kas ta on poiss või tüdruk, kas talle meeldivad mehed või naised. Kui inimene saab sellest aru, võtab ta omaks selle küsimusega seotud stereotüübid. Kuigi isiksuse psühholoogilise arengu korrapärasused ei ole veel selged, väidavad psühholoogid, et sooidentiteet on sotsialiseerimise ja kasvatuse toode ( . 1992). Tänapäeva noorukid on kinni normides. Nad arvavad, et iga olukorra jaoks peavad olema konkreetsed reeglid, nad kardavad kaaslastest erineda. Nii nimetatud «topeltstandardid» annavad meile kaks erinevat moraali: naiste ja meeste -- mees peab olema seksuaalselt aktiivne, naine peab kannatlikult ootama, kuni keegi teda valib ja isegi pärast seda valikut peab ta olema tagasihoitud. Vaatamata sellele, et nii mehed kui
märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Siia kuuluvad liiklusmärgid, morse, valgusfoori keel, erialakeel (matemaatilised sümbolid) jne. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid - näoilme, keha-, eriti käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. Siin esineb kindlaid rahvuslikke erinevusi. Inglise psühholoogid on kindlaks teinud, et ühetunnilise vestluse vältel zestikuleerib soomlane ühe korra, itaallane 80 korda, prantslane 120 korda ja mehhiklane 180 korda. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/4soprus/opetraam/suhtlemine.htm) SUHTLEMISE PÕHIOSKUSED Kuulamine Kui te olete vähegi tavaline inimene, kulub teil kuulamisele enam virgeolekuaega kui ühelegi teisele tegevusele. Erinevate elualade esindajaid hõlmav uurimus näitas, et inimesed kulutasid suhtlemisele 70% oma ärkvelolekuajast
(Eysenck, 1998). Kas ühed rassid on teistest intelligentsemad? USA IQ testid näivad esmapilgul seda kinnitavat. Neegrid on saanud keskmiselt 10-15 punkti madalama tulemuse kui valged ameeriklased. Samas ületab viiendiku neegrite IQ valgete keskmist (Eysenck, 1998) ning ka üldtulemuse erinevus ei tõesta veel pärilikkuse määravat rolli. Arvesse peab võtma keskkonna (elutingimuste jm) mõju. Enamiku teste on koostanud valged keskklassi esindavad psühholoogid ja nende antud ülesanded ei pruugi teistsuguse taustaga lastele lihtsalt sobida. Kui erineva nahavärviga lapsed pärinevad samalaadsest keskkonnast, siis nende testitulemustel olulist vahet ei ole. Testi tulemusi võivad mõjutada mitmed haigused, samuti vanus. N: kui testi teevad vanad inimesed  saavad vähe punkte; kui anda lisaaega, siis tulemused paranevad märgatavalt. Kas intelligentsust saab ette näha juba lapseeas? Testiti 2-6kuiseid imikuid, näidates neile pilte
Van Maanen: realistlik, tunnistuslik, impressionistlik reaalsuse esitamine. Kolmekordne kriis: o isiklik kogemus ja tekst kui konstrueerimise tulemus; -tekst kui minu konstruktsioon o valiidsuse, üldistatavuse ja usaldusväärsuse kriis; o teadmine kui tekst ja selle mõju ühiskonna arengule Kes konstrueerib sotsiaalseid probleeme? Meedia puhub üles, reageerib, mitte ei uuri. Uurijad ise, spetsialistid, sotsioloogid, psühholoogid jne. Grupid muutuvad teadlikuks sellest, et neid rõhutatakse  kui nt ebaõiglusest räägitakse, saavad nii ohvrid kui teised teadlikuks. 5) Eksperimentaalsete kirjutiste postmodernistlik periood Püüd ületada kriisi. Arusaam, et saangi kirjutada ainult läbi enda  autoetno graafia ilmumine: uurija rolli teadvustamine ja teadlikkuse areng. Refleksiivsus, analüütilisus. Diskussioon: objektiivsus-subjektiivusus, deduktsioon-induktsioon, makro-mikro
Tähendab, iga dollar, mis omanikku vahetab, kasvatab mõlema mehe rahahulga erinevust kahe dollari võrra. Seega on lahendus  5 dollarit. EMOTSIOONID Emotsioonid ehk tundeelamused on inimese ja looma subjektiivne reageering sise- ja välisärritajatele. Emotsioonide tugevuse ja kestuse järgi eristatakse emotsionaalseid seisundeid: meeleolu, afekti, kirge, ärevust, frustratsiooni ja stressi. [EE 2. kd., lk. 560] Lk. 439Â422 Emotsioonid: inimese tajub iseenda sisemist seisundit. Mõned psühholoogid on oletanud, et ühesugused sündmused kutsuvad esile ühsuguse subjektiivse emotsiooni. Me väidame, et me tunneme armastust, rõõmu, kurbust või viha. Aga kas me võime alati olla kindlad, et me tõesti neid emotsioone ka tegelikult kogeme? Ãœhes Gilberti ja Sullivani operetis märgib üks tegelane, et kogenematu inimene võib ekslikult pidada armastust seedehäireks. See on ilmselt liialdus, kuid siiski osaliselt ka õige
meelistegevusi. 2. Inimestele on omane püüd kogemustest õppida ja endale aina uusi innustavaid sihte seada. Seega saab motiivi tähenduse ka oma kompetentside suurendamine. 3. Inimesele on omane püüd organiseerida oma mina individuaalset struktuuri. Sellest tulenevalt saavad motiivid oma elujõu inimese minakäsitlusest ning neid kujundatakse kooskõlas minakäsitlusega. Areng Tuhanded neuroose jt isiksushäireid kirjeldavad psühholoogid ei tee katsetki määratleda, kes üldse on „terve isiksus" Tema meelest on psüühilise tervuse ja küpsuse juhttunnus terve elu kestev isiksuseks saamise protsess. Inimene on see, kelleks ta kujuneb. Neurootiku ja terve isiku 3 põhierinevuseks on viimase motiivide autonoomia ja teadvustatus. Neurootiku teeb Allport'i meelest ebaterveks ennekõike see, et ta ei teadvusta, ei mõista ega juhi oma hämaraid, sageli
Kas kellelgi on üldse võimalik säilitada tõeline kireseisund pikemaks ajaks? Või kestab see ainult nii kaua, kuni ihaobjekt jääb kättesaamatuks? Võib-olla suureneb seksuaalne külgetõmme olukorras, kus ei saa seda, mida kõige rohkem tahame? 38 Kas naised kogevad seksuaaliha sama tugevalt kui mehed? Jah, muidugi, kuid see ei ajenda neid tegutsema sama innukalt ja järjekindlalt kui mehi. 1989. aastal viisid psühholoogid läbi uurimuse, milles võõras kütkestav naine lähenes ülikoolilinnakus meestele ja tegi ettepaneku voodisse minna. Umbes 75% meestest vastas jaatavalt. Kui aga võõras mees tegi naistele samasuguse lähenemiskatse, siis ükski naine ei nõustunud. Mehed küsivad sageli, mida nad peaksid naiste köitmiseks teisiti tegema. Ilmselged tõed on tegelikult järgmised: pööra tähelepanu isiklikule hügieenile, kontrolli oma hingeõhku,
organisatsiooni liige ja võib tegutseda ettearvamatult. Et muuta tööd paremaks,tuleb arvestada töötajate vajadustega,neid motiveerida ja ka nende huvidega arvestada 2.Milliseid teadusi kasutasid neoklassikalise koolkonna esindajad juhtimisteooria edasi arendamiseks? 3.Millisteks kaheks suuremaks teooriate grupiks jagatakse neoklassikalised juhtimisteooriad? 4.Nimetage inimsuhete koolkonna tähtsamad esindajad. H.Münstenberg ,M. P. Follett, G.E. Mayo 5. Millistes valdkondades saavad psühholoogid aidata tööstusettevõtteid Hugo Münsterbergi järgi? 6. Milliseid väärtusi propageeris Mary Parker Follett? ,,win-win" lahenduste leidmine, inimeste mitmekesisus kui tugevus, situatsiooniline eestvedamine ja protsessile keskendumine sisaldavad 7.Mida pidas Mary Parker Follett oluliseks juhtimises? Milles ta nägi juhi rolli? mõistis juhtimise all meeskonnatööd, kus juhi roll on eelkõige alluvatega koostöö tegemine 8. Milles seisnes George Elton Mayo Hawthrone uurimuse tähtsus?
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.  Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine.  Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav.  Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest.
et keegi teine talle seda ütleks. Näiteks vastu sõbralikumad, kui me mitte kuidagi mõni iidol. 1990. aastatel toodi Ameerika ei suuda olla loogilised? psühholoogiasse mõiste empty self  Õpetajate seas on üsna levinud naiivdeterministlik tühi mina. Terminit kasutatakse inimeste arusaam, mille loomes on kohta, kellel puudub selge enesemääratlus osalenud ka psühholoogid  see, mis on ja kes ei usu vaba tahte võimalikkusesse. juhtunud inimese lapsepõlves, kujundab Elukäiku määravad nende tema kogu ülejäänud elukäiku. Kui lapsepõlves meelest saatus, horoskoobid, geenid, oli mingi trauma, siis usutakse, suured inimesed ja muu selline, mis täidab et inimene elab kogu ülejäänud elu seda nende personaalset tühjust. traumat läbi
*Ühiskond karistab hälbeid normist. Sanktsioonid täiendavad ja tugevdavad seega sotsialiseerumist, mis toimub eelkõige nooruses ja perekonnas. *Homo sociologicusel ei ole sisuliselt seda vaba otsustusruumi, mida ökonoomika pakub homo oeconomicusele. Ökonoomika kui meetodi levik -Poliitikateadustes on Public Choice oluline teadussuund (Downs, Niskanen jt). *Õigusteaduses on Law&Economics levinud eriti USAs (Calabresi). *Veidi vähem armastavad ökonoomikat psühholoogid ja sotsioloogid. *Ökonoomika ei asenda teisi meetodeid (teadusi), ta on vaid üks lähenemisviis teiste hulgas (NB optiline ja raadioastronoomia). *Võimalik on ka nt majandussotsioloogiaIÖ põhikontseptsioonid- Transaktsioonikulude kontseptsioon ütleb, et institutsioonide rajamine, kasutamine ja muutmine nõuab reaalseid ressursse. Paralleelselt vaadeldakse transaktsiooni-kuluna ka heaolukadu (saamata jäänud tulu e koostöökasu), mis mingi
 Sõprussuhted on lapse jaoks emotsionaalselt olulised, seda isegi 3- või 4- aastasele.  Tõrjutus eakaaslaste poolt ennustas kehvemat ühiskondlikku seisu.  Sõprussuhe ennustas suhteid perekonnaliikmetega ning enesehinnangut  Nii sõprussuhete puudumine kui ka tõrjutus eakaaslaste poolt ennustas psühhopatoloogilisi sümptomeid. Kumbki neist ei ennustanud aga täiskasvanu sõprussuhete kvaliteeti.  Paljud psühholoogid usuvad, et sotsiaalsete oskuste treenimine võib olla kasulik laste jaoks, kellel pole sõpru. Treeningu eesmärk on tavaliselt muuta käitumisviise, mis on eakaaslaste tõrjutuse korrelaadid (nagu näiteks suur agressiivsus või endassetõmbumine).  Füüsilise agressiooni näited on järgmised: käelöögid, jalalöögid, tõukamised. Otsese verbaalse agressiooni näited on: solvangud, negatiivsete nimetuste kasutamine
Ühel korral lendas kolme vangistatud mehe ruumis ringi kärbes. Nad võtsid ta omaks , kui kalli külalise, kes murdis igapäeva ranged rutiinid. Teinekord leidis suletud terasruumi tee üks prussakas. Üks uurija hoolitses tema eest ja andis talle toitu. Sama on kogenud ka kosmosejaama Mir kosmonaudid. Vene kosmonautide üks meeskond oli nutmapuhkemise äärel, kui nad pidid tapma linnud, kes ei suutnud harjuda eluga kaaluta olekus. Vene psühholoogid nimetavad seda suurt muret loomade ja lindude pärast isolatsioonis "paljastatud närviks". Loomad ja taimed aitavad liialdatud armastuse objektiks, sest nad meenutavad seda elu, mille katseisikud on maha jätnud. Kõik katseisikud räägivad pärast isolatsiooniperioodi, et nad igatsesid Marsi simulaatoris elu lihtlabaseid detaile. Tuule puhumist, temperatuurimuutusi, elu hääli, linde- kõike seda, mida inimene ei oska veel kopeerida.
Kaasaegse ergonoomika alused Ü. Kristjuhan Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist. Nt käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Ergonoomikalased teadmised on eriti kasulikud tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine), tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine, esmane preventsioon) ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida. Üldine filosoofia Uue "Eesti keele sõnaraamatu" järgi on ergonoomika teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast. Sisult ja struktuurilt erineb ergonoomika enamikust teadustest, kus uurimisobjekt ja rakendatavad meetodid on hästi piiritletavad. · Sageli uuritakse süsteeme inimene - seadmed - ümbritsev keskkond. · Tihti taotletakse tegevuse optimeerimist. · Ergonoo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
