Konkureeriv selts on APS. APA divisjonid: Üldpsühholoogia; õpetamise psühholoogia, eksperimentaalne; hindamise, mõõtmise, statistika; käitumise neuroteadus, võrdlev; Arengu; isiksuse-ja sotsiaalpsühholoogia; psühholoogia ja kunst; sotsiaalsete probleemide uurimine; kliiniline psühholoogia; konsulteerimise psühh; tööstuse-ja organisatsiooni; hariduse psühh; koolipsühh; nõustamise; psühholoogid avalikus teenistuses; militaarpsühholoogia. Täiskasvanu areng ja vananemine; rakendus- ja inseneripsüh; rehabilitatsioonipsühh; tarbijapsühh; teoreetiline, filosoofiline psühh; käitumise analüüsi; psühh.ajalugu; kogukonna (kooskonna) psühh; psühhofarmokoloogia; psühhoteraapia; psühh. hüpnoosi; State psychological association affairs; humanistlik psühh. 8. Psühholoogia areng.
puudutusga ja kiindumuse väljendamisega. Samuti näitate seksapiili oma keha ja enesetundega- sellega kuidas tunnete end oma kehas uhkelt ja enesekindlalt. On tõsi, et kui jagate kellegagi informatsiooni oma isiklikust elust, muutub teiste inimeste suhtumine teisse. Enamik inimesi taipab, et enesetutvustus on midagi erilist. Sellega tahetakse öelda, ma usalda sind, ma hindan sinu vaatepunkti ja tahaksin sinuga lähemalt tutvuda. Enamasti toob see kaasa vastastikuse sümpaatia. Psühholoogid on tähele pannud, et avameelsed inimesed meeldivad teistele rohkem, kui need, kes endast vähe räägivad. Inimesed avavad ennast rohkem neile, kes on neile kohe alguses meeldima hakanud. Huvitaval kombel hakkab keegi meile rohkem meeldima just pärast seda, kui oleme temaga isklikku informatsiooni vahetanud. Kokkuvõttes, pole ühtegi “õiget” esmamuljet, ega suhtlusviisi. Hea suhtlus on see, mis peegeldab teie tõelist mina
saada, kuidas luuakse teavet, kuidas tekivad väärtused ja hinnangud ning kuidas kujundatakse inimeste ja asutuste vahelisi suhteid (Kasik 2002b: 459). Tekstianalüüs õpetab tekste vaatama ka teistest vaatepunktidest (Kasik 2002b: 460). Tekstianalüüs ei kujuta endast ühtlast teooriat, samuti ei rakendata seal ka mingit ühte, selgelt välja töötatud meetodit. Tekste uurivad peale keeleteadlaste ka filosoofid, psühholoogid, kirjandusteadlased, kultuuri- ja meediauurijad. Keele analüüsimeetodeid on mitmeid. On analüüsimeetodeid, kus suurem rõhk on teksti enda tunnustel, kuid on ka selliseid vaatlusviise, kus tekst on abiliseks ühiskondlike suhete, väärtuste ja muutuste selgitamisel (Kasik 2002a: 7). 7. Tekstianalüüsi seos retoorikaga Tekstianalüüs on ühest küljest seotud kõnekunsti õpetusega ehk retoorikaga. 1970ndatel
Ergonoomiliselt hea töökoht Tõnis Kalda AT10 Sissejuhatus Ergonoomia on Eestis veel vähetuntud, kuid siiski tehakse kõik selleks, et see saaks osaks meie elust. Selle abil on võimalik vältida tööõnnetusi kui ka õnnetus kodus. Õiged töötingimused on just need, mis on inimese tervise hoidmiseks kõige tähtsamad. Töös käsitlen nelja ergonoomia alla kuuluvat teemat, mis on minu jaoks ühed tähtsamad, et töötajatel oleks ohutum ja tervislikum töödata. Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad Ergonoomika eesmärk on töövahendite, töökeskkonna ja töökorralduse kohandamine inimesele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Vale oleks arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, e...
Näitena võib tuua 11.septembril 2001 toimunud terrorirünnaku, mille erinevaid versioone ja tõlgendusi on mitukümmend. Inimeste ajupoolkerad on erinevalt koormatud ja erinevate funktsioonidega. Väidetavalt inimestel , kes usuvad saatusesse on aktiivsem parem ajupoolkera, pakkudes mõistetele juhuslikke seoseid. Parem ajupool vastutab kahemõttelisuse mõistmise, huumorisoone ja ka keele peenemate nüansside eest. Vasak ajupool tegeleb reeglipärasuste otsimisega. Selle tõendamiseks tegid psühholoogid katse, pannes katsealused istuma kahe lambi ette, mis suvalise rütmis süttisid, kuigi üks siiski natuke sagedamini. Katsealused, kes pakkusid järjepidevalt ühte lampi kasutasid paremat ajupoolkera ja panid täppi kaheksal korral kümnest. Katsealused, kes proovisid mõelda keerulisi reegleid süttimisjärjekorra kohta panid täppi vaid kuuel korral kümnest, kasutades vasakut ajupoolkera. Inimene peab leppima ja tunnistama endale tõsiasja, et ta tajub oma ümbrust vaid sellisenna,
kogemustest 9. Kunstnikud ja illusioonid. 10. Psühholoogia peamised ülesanded. 1.Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ütlen, et tunnen end nii nagu tunnen 2.Psühholoogiliste nähtuste seletamine, põhjuste otsimine: miks tunnen end nii nagu tunnen? 3.Psühholoogiliste nähtuste ennustamine: kas laps, kes kasva üles armastavas peres, on ka ise selline tulevikus? 11. Psühholoogia areng. 12. Eesti psühholoogid. J. Tork, Tulving. Rektorid psühholoogid. Juhn Tork (1889-1980)- "Eesti Laste Intelligents" 1939 rassistlik, Ida- ja Lääne- eesltased Endel Tulving (1927)- silmapaistvam Eestis, Eesti päritolu Kanada psühholoog, avastas episoodilise mälu, nim. end eksperimentaalseks psühholoogiks Rektorid: Peeter Tulviste- uuris mõtlemise muutumist ajaloos, olnud TÜ rektor, praegune Riigikogu liige Bachmann Heidmets
Krulli raamatu ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat" põhjal. Kasutatud on ka internetiallikaid. 1. Sotsiaalne areng Enamasti vaadeldakse õpilaste isksuse arengut kolme mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusejooned, 2) vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontekstis ja 3) konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus. Pärilikkuse osatähtsust rõhutavad psühholoogid arvavad, et lapsed sarnanevad vanematega neilt päritud geneetiliste eelduste tõttu. Teised psühholoogid, kes peavad keskkonna mõju olulisemaks, väidavad, et sarnasus vanematega tuleb sotsiaalse keskkonna eripärast; hälbed 3 perekondlikest tõekspidamistest ja väärtustest aga tulenevad iga lapse ainulaadsest suhtlemisoskusest eakaaslastega. Koos ja lahus üleskasvanud identsete kaksikute uurimused
ja pahedega. Igapäevases kõnepruugis on emotsioon tundmuslik hingeseisund. Psühholoogias on emotsioonide käsitlus märksa laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Sellest tulenevalt on raske leida emotsiooni ühest määratlust, millega kõik emotsiooniuurujad üheselt nõus oleksid. Paljud psühholoogid pooldavad tänapäeval emotsiooni prototüüpset määratlust- see rõhutab emotsiooni tüüpilisi omadusi, mille olemasolu pakub kinnitust asjaolule, et see midagi, mida me kogeme, on emotsioon. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on kolm peamist emotsiooni omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega
psühhiaater Hervey M. Cleckley ,,terve mõistuse maskiks". Mõrvad on üritatud sooritada või sooritatud kõik mõnes mõttes sarnasel viisil ja ka ohvritel võib kõigil olla midagi ühist, näiteks rass või sugu. Teaduse praegusest arengutasemest lähtudes on sarimõrvarid oma pahest ravimatud ega tohi osaleda ühiskonnaelus. Sarimõrvarid, kes tapavad oma ohvreid ja külmavereliselt vägistavad, ei allu tavaravi meetoditele. Psühholoogid leiavad aga, et nad peavad ühiskonnast elu lõpuni eraldatuks jääma, sest paljud praegu kasutatavad meetodid hoopis soosivad psühhopaatide kalduvust vägivallatsemisele. Lähiajaloos pole olnud ainsatki juhtumit, mis oleks õigustanud sarimõrvarite tagasipöördumist vägivallata ühiskonda. Nii mõnegi praegu rakendatava ravimeetodi tulemus on hoopis see, et psühhopaadid täiustavad oma kriminaalseid strateegiaid. Seoses sellega leitakse, et psühhopaadid
vastavatest internetilehekülgedest, mänguautomaatidest jms. Abi saamiseks on võimalik astuda eneseabigruppidesse või pöörduda nõustaja poole. Internetisõltuvus Internet pakub võimalust põgeneda reaalsusest ja igapäevaprobleemidest, nii nagu seda teevad alkohol ja narkootikumid. Inimesed võivad luua internetis endale ihaldatud identiteedi, kellega teised hakkavad omakorda suhtlema ja nii võibki tekkida mulje, et need suhted on sama, mis reaalsus. Psühholoogid nimetavad sellist sundkäitumist interneti sõltuvushäireks, mis tekkis esmakordselt seoses interneti jututubade populaarsuse kasvuga. sõltuvuse puhul toimuvad inimese elus tõsised muutused- kõrvale jäävad igapäevased suhted, huvid ja kohustused. See ei tähenda, et arvuteid ja internetti tuleks täielikult vältida - sõltuvus ei teki kõigil. Märksõnaks on mõõdukus ja tasakaalus eluviis, kus on ruumi erinevateks tegevusteks. Internetis pole halba
mille põhjusi nad ei suuda leida ning mis näivad imedena. Kas meil, kui me hingedes otsiksime põhjusi nähtustee looduses ja inimkehas, arutleksime teisiti kui metsalased?" Biheiviorism: - psühholoogiline biheiviorism psühholoogia metodoloogia Psühholoogi ülesanne on uurida inimeste ja loomade käitumis (John Watson). Watson ,,Käitumise vaatlused võib esitleda stiimulite(S) ja reageeringute(R) kujul. Lihtne skeem S- >R sobib antud juhul täielikult." Vana koolkonna psühholoogid arvasid, et psühholoogia uurib inimese hinge. Psühholoogilist biheiviorismi nimetatakse ka analüütiliseks biheiviorismiks. C.G. Hempel ,,Psühholoogia väidete funktsioon on lühendada kirjeldusi, mis antakse inimeste ja loomade käitumisele teatud tingimustes." monism materiaalsed asjad, keha Psühholoogia väited, kõik need mõisted, nende funktsiooniks on lühendada pikki kirjeldusi. ->Lühidalt võetakse kokku keha seisundi kirjeldust.
teatud ilmingutele, mis võivad viidata depressioonile. Selles konkreetses referaadis tahangi keskenduda just depressioonile, kuna tänapäeval on see noorte seas äärmiselt aktuaalne probleem. Minu eesmärgiks on välja tuua vihjeid ja ilminguid, mis võiksid viidata depressioonile. Samuti püüan selgitada lahendusi, mis võiksid aidata selle meeleoluhäire all kannatavat noorukit. 3. DEPRESSIOONI MÕISTE Depressiooni mõistet on mitmed psühholoogid ja teadlased lahti mõtestanud ning nende ideed ja mõttet omavahel ka mitmeti kattuvad. Üldiselt on depressioon meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud tuju, energia vähenemine ja elurõõmu kadumine. Martha Underwood Barnard´i definitsioon on üsna sarnane. Ta kirjutas oma raamatus, et “depressiooni puhul on laps masendunud ja lootuse kaotanud ega tunne enam rõõmu tema eale omastest tegevustest” (2003: 24). Lembit Mehilane defineerib
põhjal, hiljem psühhiaater Leonore Terri abil meenus veel üks isa sooritatud mõrv- mõisteti süüdi. 5a hiljem mõisteti õigeks kuna mälupildid olid pärit ajalehtedest. Elisabeth Loftus valemälestused, eriti efektiivne võltsitud fotodega -> juurdlusorganite sisendavad küsitlused võivad viia valetunnistuseni, alateadvusesse tõrjumine võimatu, mälupildid vaid hägustuvad ja muutuvad uue informatsiooni sisenedes IQ vaimset võimekust oluline mõõta, kuna psühholoogid peavad teadma, millisest piirist alates ei ole inimene võimeline oma tegudest aru saama ja oluline on osata seda ka mõõta. Kohtuprotsessid - Gilesi IQ 61, süüdi mõrvas Eneseteadvus teadlik olemine iseendast ja oma tegutsemisest Gordon Gallup peeglitest: magava looma laubale tehakse märk mida näeb vaid peegliga, kui peeglisse vaatav loom puudutab laiku oma laubal vms, võib oletada, et tal on enesteadvus (tunneb ennast peeglis ära)
evolutsiooni kohta. Väljakujunemine kas isaogaliku pesaehitamisfunktsioon on täielikult kaasasündinud või paraneb aja vältel. Vallandumine millised stiimulid vallandavad isaogaliku sigimiskäitumise. Funktsioon miks esitab isaogalik emasele siksak-tantsu. Evolutsioon kas siksak-tants oli ka ogaliku eellastel. 7. Pilk käitumise väljakujunemise uurimisse. Etoloogid tuginesid põhiliselt vaatlustele looduses, samas kui psühholoogid keskendusid katsetele kontrollitud tingimustes. Psühholoogid uskusid, et loomade käitumise väljakujunemisel on määravaks kasvukeskkond, etoloogid uskusid, et tähtis on loomus. Tulemuseks oli süntees. 8. Varaste etoloogide ja biheivioristide konflikti juured ja olemus, selle tulemus. Biheivioristid ja etoloogid kasutasid loomade uurimiseks erinevaid meetodeid ja tulid erinevatele järeldustele. Etoloogid olid bioloogid-zooloogid ja aktsepteerisid
1 Mälu struktuur Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidu igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Enim on psühholoogid uurinud siiski just nägemis- ja kuulmismeele vahendusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet. See võime on sageli uskumatult suur. Ühes uurimuses näidati inimestele 2560 värvislaidist koosnevat pildiseeriat, iga pilti ainult paar sekundit. Mitu päeva hiljem kontrolliti vaatlejate mälu sel viisil, et slaidid esitati paaridena, kus oli üks varem esitatud ja üks uus pilt ning vaataja pidi ostutama, kumba ta oli varasemas katses näinud
1.7. Lapse arengu vaatlemine Laste arengute uurimine sai alguse alles 1920/1930date aastate algul, kuna alles siis hakati asutama laste arengute või laste hoolekande instituute. Sellised instituudid asusid näiteks Iowa ja Minnesota ülikoolide keskustes. Seal vaadeldi väikeste laste arengut, normaalset ja ebanormaalset käitumist ning nende kohandumist. (lk4). Selline vaatlus kaotas oma populaarsuse 50-datel aastatel. . See võis tuleneda sellest, et võib-olla mitmed psühholoogid hakkas eksperimente läbi viima laborites. Dunkin oli see isik, kes seadis kahtluse alla laborites läbi viivad vaatlused. Seda just seepärast, et kõige parem on last vaadelda keskkonnas, kus ta kasvab, mitte et ta on eraldatud teistest inimestes. Arvan, et Dunkinil oli õigus, kuna inimesed kasvavad üles ühiskonnas ja teiste inimeste keskel. Kusagil laboris ei saa vaadelda arengut, kuna eraldatuna areng ei toimu nii nagu ta peaks. 7 2
inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse psühhosomaatilistesse haigustesse (s.t. stressi, masenduse, hingehädade tagajärjel tekkinud haigustesse). Otsides tegureid, millest enda hindamise põhitoon sõltub, on osa psühholooge arvanud, et üldine enesehinnang peegeldab tegelikku mina ja ideaalmina vahet. Psühholoogid on üritanud täpsustada neid taotlusi ja ideaale, millega inimesed võrdlevad oma tegelikku minapilti, ja selle võrdluse alusel tekivaid tundeid. Enesehinnangu juurtest Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded?
Noorukiiga Sissejuhatus Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellum...
vanus, millele vastavad vaimsete võimete testis saadud punktid. W. Stern (1871-1938) IQ=* 100 ehk kui 12 a Jaani vaimseks vanuses on 12, siis tema IQ *100 = 100. Kui aga 10 a Jaak lahendab ära 12 a ülesanded, siis tema vaimseks vanuseks on 12 ja seega IQ *100 = 120. IQ intelligentsuskvoot, valem IQ =100 + * 15, kus x = testis saadud toorpunktide summa, keskmine punktide arv, mida normgrupi in tavaliselt selles testis saavad, normgrupi tulemuste standardhälve. Eksiarvamused: 1) Psühholoogid ise ei suuda kokku leppida, kuidas int defineerida (aga 52 psühholoogi ühtne def). 2) IQ-testid ei mõõda midagi olulist, kui mitte arvestada võimet täita IQ-teste (aga vaimse võimekuse skoor ennustab edukust pea kõikidel aladel). 3) Väide IQ päritavuse kohta on ümber lükatud (aga üha enam uurimusi näitavad, et vaimsed võimekused on tugevalt seotud geneet erinevustega). 4) IQ testid loodi selleks, et näidata valge rassi üleolekut (aga IQ-testid on värvipimedad).
SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1 Ergonoomika....................................................................................................................................3 2 Arvutiklassi ehitus............................................................................................................................4 1.1 Arvutiklassi asend......................................................................................................................4 1.2 Pindala.......................................................................................................................................4 1.3 Siseviimistlus.............................................................................................................................4 1.4 Arvutiklassi valgustus..................
Ta pani oma üliõpilased kõndima, jooksma, painutama, kätega suuri liigutusi tegema, võitlema nähtamatute takistustega jne. Liikumist reguleerib muusika! Uue meetodi rakendamisel saadud tulemused olid ka E.J.Dalcrozele enesele üllatuseks! Harjutused ei aidanud üksnes omandada rütmi seaduspärasusi, vaid mõjusid ka väga soodsalt närvisüsteemile. Seoses sellega, hakkasid E.J.Dalcroze süsteemi vastu huvi tundma mitte ainult muusikaõpetajad, vaid ka arstid - neuroloogid, psühholoogid jne. Peatselt märkab Dalcroze, et koordinatsiooni puudumine, halb rüht, nõrk keskendumisvõime on takistuseks rütmiliste harjutuste täpsel täitmisel. Tähendab,rütmilised puudujäägid on seega otseselt seotud ka füüsiliste või psüühiliste häiretega. Otseselt sellest tuleneb ka rütmika teine funktsioon - ravida puudujääke koordinatsioonis, tähelepanus, mälus. Emilie Jaques-Dalcroze Sündinud Viinis. Tema töötas välja muusikalise rütmi valdamiseks liikumisskeemi, mida nim
sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle järgi, mida teised teevad või mis teistel on, ning kes teavad ja oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele ja parimatele omadustele. Seega on positiivse psühholoogia üheks lipukirjaks saanud vooruste ja tugevate iseloomujoonte rõhutamine, mille hulka kuuluvad muu hulgas lähedased ja soojad inimsuhted. Naised ja mehed tunnevad õnne erinevalt -Briti psühholoogid Adrian Furnham ja Helen Cheng küsisid mitmesaja Briti noore inimese käest, mis teeb inimese õnnelikuks. Kes on õnnelikumad, kas need, kes on teistest tervemad või hoopiski need, kellel on palju sõpru? Kas inimesed on õnnelikumad, kui neil on kena välimus, terav mõistus ja palju raha? Huvitaval kombel langes enamik tavainimeste vastuseid küllalt hästi kokku psühholoogide poolt leituga: tavaarvamuse kohaselt on õnnelikud inimesed need, kes on emotsionaalselt stabiilsed,
****slaid MÄLU STRUKTUUR Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidugi igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Enim on psühholoogid uurinud siiski just nägemis- ja kuulmismeele vahendusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet. See võime on sageli uskumatult suur. Ühes uurimuses näidati inimestele 2560 värvislaidist koosnevat pildiseeriat, iga pilti ainult paar sekundit. Mitu päeva hiljem kontrolliti vaatlejate mälu sel viisil, et slaidid esitati paaridena, kus oli üks varem esitatud ja üks uus pilt ning vaataja pidi ostutama, kumba ta oli varasemas katses näinud.
Küll aga peab laps ise oma jonniga toime tulema jonnieas. Vanematelt omakorda eeldab see mõistvat suhtumist ning tasakaalukust. Kindlasti mitte piitsa ja präänikut, mida mõnikord ekslikult kasvatuseks peetakse. Neljandaks-viiendaks eluaastaks peaks alateadlik jonn olema möödas ning väike inimene õpib pikkamööda oma tegude eest vastutama. Tajudes ja aimates, et kõike, mida sa teed, teed ennekõike iseendale. Eneseimetlust varajases lapseeas nimetavad psühholoogid primaarseks nartsissismiks. Ümbrust hakkab laps tähele panema hiljem. Hilisem eneseimetluse periood (ehk sekundaarne nartsissism) pole enam loomulik nähtus, vaid tekkinud last ümbritsevate inimeste käitumise tulemusena. Kogu arm ja hirm, mida kogeme lapsepõlves, kinnistub aastatega ja kujundab meist täiskasvanu oma armude ja hirmudega ( Pere ja Kodu 2009) 4.1 Eneseimetluse põhjused I põhjus: alandamine Missugune käitumine soodustab eneseimetluse teket?
Unenäod ei pruugi olla prohvetlikud, ehkki mõned neist siiski on. Nad ei tarvitse hoiatada meid äkilise haigestumise eest, ehkki seda on ette tulnud; nad ei pruugi kajastada meie ilmsielu ektuaalseid probleeme, ehkki sagel on nad seda teinud. Olgugi ebaselged, tunneme siiski kõik, et unenäod peavad midagi tähendama. Need ajad, mil unenägusid peeti nõnda tähtsaks, et neis nähti sõnumeid jumalatelt, on ammu möödas. Freund, Jung jt psühholoogid on oma kirjatöödes ülendanud unenägude seletamise psühhoteraapia tähtsaks koostisosaks ja avardanud meie teadmisi alateadvusest. Kahtlemata rikastaksime oma elu, tuletades meelde unenägusid, uurides neid ja õppides mõistma seda, mida need meile isiklikult tahavad öelda. Viktoriaanide unenägudeseletaja järgi tähendab must kass õnne ja kannike armastust. Alates Freundist ja Jungist on psühholoogid ja psühhiaatrid püüdnud unenägude põhjal analüüsida patsientide hingeelu.
(Janek Tuttar 2011). Sotsiaal-kultuurilised tõkkeid. Rääkides sotsiaal-kultuurilistest barjääridest, võib öelda, et "sotsiaalne barjäär tekib inimeste vahel, kes räägivad sama loomulikut keelt, kuid kes kuuluvad erinevatele sotsiaalsetele gruppidele" (Соколов 2002: 168), või erinevatele kultuurilistele kihtidele. Vaatades sotsiaal-kultuurilisi barjääride on oluline — sotsiaalrühma esindajate väärtuste, elukogemuse erinevus. Psühholoogid usuvad, et sellised takistused on ületamatu. (Парыгин 1999: 169-170). Nii, inimene moodustab samaaegselt nii sotsiaalses keskkonnas, kui konkreetses kultuurikeskkonnas. Rahvustele klassidele, sotsiaal-, erialaste, kiriklikute ja muudele rühmadele omaselt luua omaenda, eraldiseisevat teistest, kultuuri, oma märgisüsteeme (keeli), mõtlemise stereotüüpe ja käitumisnorme, mis on eriti ilmned, kui teiste kultuuridega vastamise ajal. See erinevus loob kultuuri kommunikatsiooni tõkkeid
See tegeleb kasvava tulemusega hallates emotsioonidega ja minimaliseerib vigastuste ja halva esituse võimalusi. Mõned kõige tähtsamad õpetatud oskused on eesmärgi püstitamine, puhkamine, lõdvestumine, visualiseerimine, pühendumus, enesekindlus, rituaalidest kinnipidamine, omastamise koolitamine, teadlikkus ja kontroll enese üle. On olemas palju psühholoogilisi vahendeid, mida saab kasutada korvpallis. Mõned on juba enne välja toodud, aga kõige edukamad spordi psühholoogid või vaimsete oskuste treenerid hindavad igat indiviidi eraldi, et välja selgitada, milline on nende õppimise stiil ja vajadused; Peale seda arendatakse välja tavaline vaimsete oskuste arendamise plaan. (6) 13 5. Vaimsed oskused. 5.1.Mis on vaimsete oskuste treenimine? Korvpalli vaimsete oskuste treenimine keskendub sportlaste tugevustele vaimsetes esitustes, kehalistele võimetele ja vaimsete oskuste ettevalmistamisele
häirumine,valede taastamistunnuste olemasolu, konteksti mõju. Mälu soodustavad- mõtestatud kordamine,jaotatud õppimine, känkimine,materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Tähelepanu pärsivad- stressorid,müra,ärevus,amfetamiin,nikotiin,alkohol,rahustid,magamatus. Tähelepanu soodustavad- kontsentratsioon, esmasuse printsiip, päevane aeg,intensiivsemad signaalid. 5. Milliste psühholoogiaga seotud teemadega tegelevad rahvusvaheliselt tunnustatud Eestist pärit psühholoogid? Kognitiivpsühholoogia(Endel Tulving) arengupsühholoogia(Jaan Valsiner)isiksuse- ja tajupsühholoogia(Jüri Allik 6. Mis asi on ja mida näitab korrelatsioonikordaja? Kahe omaduse või muutuja seose mõõt;muutujad ei pea olema põhjalikult seotud. 7. Kuidas toimib neuronis erutuse ülekanne? Sünapsise teel toimub. Kas siis elektriliselt või keemiliselt. 8. Millised on peamised ajuosad ja nende funktsioonid? *Piklikaju-hingamine,vereringe,kehaasend.*ajusild-
Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab ainult kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Üldiselt valitseb tänapäeval seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilike ja keskkonnategurite mõju umbes võrdne (Eysenck, 1998). Testi tulemusi võivad mõjutada ka mitmesugused haigused ja samuti inimese vanus. Üldiselt ei ole seni veel võimalik enne lapse 3. eluaastat tema arengu kohta kindlaid järeldusi teha. 1904. aastal töötasid prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Théodore Simon välja laste vaimse arengu määramiseks mõeldud testi. Ministeeriumi tellimus, et eristada lapsed, kes normaalkoolis hakkama ei saa. Lapsele anti tema vanusele vastab test, kui ta hakkama ei saanud, anti talle astme võrra madalam. Mindi tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Seda testi kasutati veel 1960. aastatel.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ele-Riin Kirik 011MT Ergonoomia Lõputöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 2 Ele-Riin Kirik Ergonoomia Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................lk 3 Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad....................................................lk 4 Töötajate heaoluvõimaluse.............................................................................lk 5 Müra ja vibratsioon........................................................................................lk 7 Ohtlikud kemikaalid.......................................................................................lk 9 Valgustus.................................................................
Inimene vajab reeglistatud keskkonda. Riskivalimid, sihikindlad inimesed, kelle jaoks on oluline näha oma töö otsest tulemust. Nt aednik, puusepp, sportlased, insener, modellid. Haridustase võib erineda, materiaalsed väärtushinnangud. Intellektuaalne praktilise tüübi vastand, sageli päevivad tunnustust analüütilise mõtlemise eest. Neile meeldib probleemi lahendada. Meeldib õppida, millest tuleneb, et praktilist mõtlemist on palju. Nt keemikud, bioloogid, psühholoogid. Sotsiaalseid oskusi vähem. Artistlik sarnane intellektuaalsega, sest mõlemad on iseseisvad ja halvasti juhitavad teiste poolt. Loominguline inimene, omane on emotsionaalne eneseväljendus. Kunstiga seotud huvid. Vajadus tegelda eneseväljendusega, esteetilised väärtushinnangud. Nad on väheorganiseeritud, pole korrektsed ega täpsed inimesed, üldiselt egotsentrilised. Ei meeldi rutiin. Sotsiaalne
vastutustundetu ning kohusetundetu inimene. Õpilasena on sellised lapsed kindlasti käitumisprobleemidega õpilaste riskigrupis. Pärast lapse sündi võivad tema arengut soodustada või pidurdada väga mitmed keskkonna mõjutegurid, millest tähtsaim on vanemate (ka kasvatajate ja õpetajate) arendav tegevus. Ühelt poolt on erakordselt raske mõõta last ümbritseva keskkonna (kodu, sõbrad, tuttavad, kool jne) mõju lapse arengule. Teisalt on psühholoogid jõudnud mõningate üldiste seisukohtadeni. Kuid individuaalsed erinevused võivad olla väga suured ja sõltuvad eelkõige keskkonna iseloomust. (Leppik, 2008, 144.) ,,Täiesti normaalsed lapsed võivad olla sageli primitiivsel moel vaenulikud, hävitavad ja isekad, samas jällegi primitiivsel moel lahked, koostööaldid ja isetud. Peamine nende kahte tüüpi käitumise suhtelist segadust määrav põhimõte näib olevat selline, et oma turvalisuse, armastuse, kuuluvuse ja eneseaustuse
12 on 12, siis tema IQ 12 *100 = 100. Kui aga 10 a Jaak lahendab ära 12 a ülesanded, siis tema 12 vaimseks vanuseks on 12 ja seega IQ 10 *100 = 120. x- IQ intelligentsuskvoot, valem IQ =100 + * 15, kus x = testis saadud toorpunktide summa, keskmine punktide arv, mida normgrupi in tavaliselt selles testis saavad, normgrupi tulemuste standardhälve. Eksiarvamused: 1) Psühholoogid ise ei suuda kokku leppida, kuidas int defineerida (aga 52 psühholoogi ühtne def). 2) IQ-testid ei mõõda midagi olulist, kui mitte arvestada võimet täita IQ-teste (aga vaimse võimekuse skoor ennustab edukust pea kõikidel aladel). 3) Väide IQ päritavuse kohta on ümber lükatud (aga üha enam uurimusi näitavad, et vaimsed võimekused on tugevalt seotud geneet erinevustega). 4) IQ testid loodi selleks, et näidata valge rassi üleolekut (aga IQ-testid on värvipimedad).
antidepressantidega. Kui märgata enda juures üht või mitut ülaltoodud bioloogilist sümptomit, soovitatakse pöörduda psühhiaatri poole. Teine võimalus on nõu pidada perearstiga. Paljud perearstid on kvalifitseeritud ravima depressiooni antidepressantidega. · Psühhoteraapia, mida vahel nimetatakse ka jututeraapiaks, annab depressiooni ravil sageli väga häid tulemusi. Tavaliselt pakuvad sellist ravi psühhiaatrid ja psühholoogid. Kuidas psühhoteraapia mõjub? Esiteks: psühhoteraapia puhul on patsiendi ja terapeudi vahel lähedane suhe. Terapeut on pühendunud patsiendi aitamisele. Sageli tunnevad depressioonis inimesed, et nad on üksi ja teistest võõrdunud. Kui tunda, et keegi toetab meid ja hoolib meist, võime üle saada ka väga rasketest aegadest. Kuid toetus on vaid üks osa psühhoteraapiast.
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esime...
PSÜHHOLINGVISTIKA Piiripealne ja noor teadusharu keeleteaduses. Pigem psühholoogiaga seotud kui lingvistikaga. Samastatakse keeleomandamisega. Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm). Psühholingvistika uuri keele omandamist (nii emakeele (L1) kui ka teise keele (L2) omandamine), mõistmist ja tootmist. Psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Neurolingvistika on bioloogiline alus keele väljendamiseks, aju (brain) osa (teine on meel ehk mind) psühholingvistikas. Psühholingvistika pole keeleteaduse teoreetiliste tulemuste psühholoogiline põhi, vaid eraldi keeleteadusharu. Uurimisobjektid – kombinatsioon 4 dimensioonist: 1) representatsioon (püsiv, variatsioonidega uuesti esitamine) või protsess (selle loomine või mõistmine) – 2 viisi näha keelelisi üksusi; Keele representatsioon ajus on...
Krulli raamatu ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat" põhjal. Kasutatud on ka internetiallikaid. Sotsiaalne areng Enamasti vaadeldakse õpilaste isksuse arengut kolme mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusejooned, 2) vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontekstis ja 3) konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus.Pärilikkuse osatähtsust rõhutavad psühholoogid arvavad, et lapsed sarnanevad vanematega neilt päritud geneetiliste eelduste tõttu. Teised psühholoogid, kes peavad keskkonna mõju olulisemaks, väidavad, et sarnasus vanematega tuleb sotsiaalse keskkonna eripärast; hälbed perekondlikest tõekspidamistest ja väärtustest aga tulenevad iga lapse ainulaadsest suhtlemisoskusest eakaaslastega. Koos ja lahus üleskasvanud identsete kaksikute uurimused kinnitavad, et pärilikkusel on küllaltki suur osa konkreetsete isiksusejoonte kujunemisel
mõistete kasutuselevõtt, assotsiatsioonitestide loomine ja sümbolite psühholoogiline analüüs. Peamised küsitavused tema teoorias on müstitsism, apriorism ja valdav spekulatiivsus. · Humanistlik psühholoogia. Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Sellepärast kasutavad humanistlikud psühholoogid harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Sellest suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise konseptsioonid. · Kognitiivne psühholoogia kui praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.- 1980. aastatel. Arenes tänu kommunikatsiooniteooria, küberneetika, arvutitehnoloogia ja moodsa neuroteaduse arengule ja saavutustele. Üldteoreetilises mõttes toetub
kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele. Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid, pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö. Ergonomistide teenuseid vajavad riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad, koolid, haiglad. Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid.
informatsiooni pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund (vt joonis 1). Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvesta, vaid saadetakse sealt kohe pikaajalisse mällu [3]. Joonis 1. Lihtne test esmase mälu uurimiseks. Iga kujund on kokku pandud kahest pikemast ja ühest lühemast sirglõigust. Vaadake seda pilti 6-7 sekundit., katke see seejärel kinni ja proovige reprodutseerida see puhtale paberile. Vaadake, mis juhtub [2] Viimastel aastakümnetel vaatlevad psühholoogid uue materjali taju kahes astmes (faasis): 1) Esmataju, mil uut materjali võetakse vastu esmakordselt ja hinnatakse vastuvõtja poolt emotsionaalselt. Kui osutub, et uus materjal pole mingil põhjuselt õpilasele tähtis, ei meeldi või ei paku huvi, siis selle materjaliga ei tehta rohkem tööd- seda ei salvestata [1]. 2) Korduvtajumine , mis viib uue materjali tundmaõppimisele sügavuti ja mitmekülgselt
tegurid: inimesed elavad kauem- keskmine eluiga on pikem, beebibuumi põlvkond on nüüdseks keskeas, sündivus on madal. Eakate elukvaliteedi hindamisel arvestatakse elukeskkonda, sissetuleku suurust, harrastusi ja huvitegevuses osalemist, suhtlemist lähedaste ja ametnike võrgustikuga ning võimalust vajadusel abi saada. Kasutatakse nii objektiivseid kui ka subjektiivseid elukvaliteedi tegureid. Eakate elukvaliteedi säilitamisega tegelevad sotsiaal- ja tervishoiutöötajad, psühholoogid ja terapeudid (Tulva, Viiralt-Nummela 2008, ref. Saks 2006). Gothoni (2008) arvates ei ole heaolu kunagi seotud üksnes väliste asjaoludega, vaid oleneb paljuski sellest, kuidas olusid suudetakse ära kasutada ja kuidas suhtutakse oma elus ettetulevatesse piirangutesse. Lisaks sõltub heaolu eluväärtustest ning oskustest oma elukvaliteeti mõjutavad tegurid ära tunda. Vananemisel peab ta heaolu tugisammasteks mõistmise lisandumist, endale kuuluvat aega,
keerlema. Osad täiskasvanud jätavad maha oma pikaajalised elukaaslased ja lähevad teise maailma otsa, et kohtuda inimesega, kellega nad on suhelnud vaid küberruumis. Internet pakub võimalust põgeneda reaalsusest ja igapäevaprobleemidest, nii nagu seda teevad alkohol ja narkootikumid. Inimesed võivad luua internetis endale ihaldatud identiteedi, kellega teised hakkavad omakorda suhtlema ja nii võibki tekkida mulje, et need suhted on sama, mis reaalsus. Psühholoogid nimetavad sellist sundkäitumist interneti sõltuvushäireks, mis tekkis esmakordselt seoses interneti jututubade populaarsuse kasvuga. Vahel võrreldakse internetisõltuvust kasiinosõltuvusega- mõlemad on tõsised käitumishälved, mida ei tohiks jätta tähelepanuta. Mõlema sõltuvuse puhul toimuvad inimese elus tõsised muutused- kõrvale jäävad igapäevased suhted, huvid ja kohustused. See ei tähenda, et arvuteid ja internetti tuleks täielikult vältida- sõltuvus ei teki kõigil
Koolivägivald Tõsist muret valmistab jätkuv koolivägivald: nooremailt "pommitakse" ähvarduste saatel raha, nõrgemaile ähvardatakse peksa anda, tõrjutuid ja patuoina rolli langenud kiusatakse taga. Vägivalda on teadagi mitmesugust - tihti on füüsilisest toorusest hullem vaimne terror ning tõrjutus. Õnneks on viimasel ajal koolivägivallast ka rohkem rääkima hakatud. Et asjad paraneks, püüavad pingutada koolide juhtkonnad, klassijuhatajad, ÕOVd, psühholoogid, sotsiaaltöötajad jt. Nii et abi saamiseks tuleks kindlasti nende poole pöörduda. Tüdrukutel kehakaalu probleemid. Üksteise figuuril hoitakse vägagi kiivalt silm peal - kes paksem, saab mõnitada, kes kõhnem, kogub kadetsejaid... Enda kaalu pärast on tüdrukud valmis nälgima kasvõi nii, et pilt silme eest kaob. Ja kõike seda võiks kahjuks jätkata (2) Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on
pesema ennast ning riideid. Sa pead tervislikult sööma, liikuma ja trenni tegema ning piisavalt puhkama. Pead hoiduma kõigest, mis on tervisele kahjulik, nagu suitsetamine, alkohol ja uimastid. Kui oled suitsu-, alkoholi- või uimastisõltlane, tuleb Sul endal teha kõik selleks, et sõltuvusest vabaneda. Tervis on Sinu kõige kallim vara, mida ei saa raha eest osta. Eestis töötab anonüümne uimastisõltlaste nõustamistelefon 1707. Sealt vastavad psühholoogid. Nõustamistelefonile võid helistada, kui soovid informatsiooni mis tahes sõltuvusest vabanemist toetavate teenuste kohta või muredest rääkida. Õigus privaatsusele Sinu eraellu, perekonna asjadesse, kodusse ja kirjavahetusse ei või meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda. Sul on õigus isiklikule elule, suhtlusringile ja sõpradele. See tähendab, et Sulle peab olema tagatud privaatsus igas olukorras, ka pereringis.
5. Ei ole mingit teaduslikku tõestust selle kohta, et saun kiirendaks kuidagi pohmelli möödumist. 6. Tavaliselt tehakse saunavihad kaseokstest, kuid selleks võib kasutada ka tammeoksi, kadakat ja kõrvenõgeseid. 7. Kui saunavihtasid tahetakse säilitada kas kuivatatuna või külmutatuna, siis tuleks vihad valmis teha jaanipäeva aegu. 8. Saunatamine koos jääaugus ujumisega läheb aina rohkem moodi, kuna selle tegevuse on nüüd avastanud ka noored. 9. Mõned psühholoogid ütlevad, et saunatamise aegsed ja selle järgsed positiivsed tunded on seotud lapsepõlve soojuse ja turvatundega. 10. Infrapunasaunas on kuiv soojus. Seal higistamine ei teki sauna niiskusest vaid keha siseselt nagu sportides. 11. Seest külma veega niisutatud saunamüts lisab saunatamise naudingut ning võib pakkuda leevendust isegi migreeni puhul.
1) Järjestuskoha efekt (asukoha efekt) – paremini meenuvad reas esimeste ja viimastena esitatud ühikud. Reklaami algus on vähemalt pool reklaami. 2) Von Restorffi efekt – kui mällusalvestatavas järgnevuses (nimestik, tekst, pildirida, reklaamid, kujundid, sümbolid jm) on üks element isoleeritud või teistest eristuv (nt punane mustade seas või tumedam heledate seas), siis jääb ta paremini meelde. 3) Genereerimisefekt – Harkovi koolkonda esindatavad psühholoogid (P.Zintšenko, A.Smirnov, A.N.Leontjev) on näidanud, kuidas mälu efektiivsus oluliselt tõuseb, kui inimene on omandamise ajal aktiivne, kui omandatav on seotud tegevuse eesmärkidega ja tegevuse põhistruktuuriga. Genereerimisefekt seisneb selles, et isik mäletab enda genereeritud või leitud teavet paremini, kui täpselt sama keerulist ja sama kaua tunnetusprotsessidele materjaliks olnud teavet, mida talle lihtsalt esitatakse kellegi teise poolt.
käed on tema omad ja tal on kontroll nende üle. Laps jõuab teadmiseni, et neid saab kasutada esemete löömiseks ja haaramiseks. Tegevuse läbi areneb lapse koordinatsioon, praktiline intellekt ja neis mängudes õpib ta esemeid iseseisvalt uurima (Tiko 2006:10-11). 1.3 Vastsündinu 1.3.1 Sünnijärgsed oskused Selle sajandi esimesel poolel arvati, et vastsündinu on füüsiliselt abitu: ta ei näe ega kuule peaaegu midagi. 60ndatel aastatel avastasid psühholoogid aga, et laps kuuleb juba enne sündi ja vastsündinule meeldib vaadata keerulisi kujundeid (Tulviste 1996). Siiski tajuvad nad väga väikest osa maailmast ja mõistavad seda veelgi vähem, sest nende aistingud ei ole veel fokusseerunud (Einon 2000:7). Kui meeled (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine ja maitsmine) võtavad vastu väliseid signaale, siis stimuleerivad meeleelundite retseptorid (silmad, kõrvad, nina, nahk ja
edasiminek näiteks hariduse, teaduse ja tehnika vallas näivad kõik kaudselt kinnitavat Rogersi seisukohta. Eneseaktualiseerimine tähendab inimese elukestvat püüdu toimida täielikult funktsioneeriva olendina.Just see püüdlus annab elule mõtte, ent sunnib ka pidevaile otsingule ning nendega seotud riskidele ja pingetele. Isiksuse fenomenoloogiline käsitlus Nagu teised humanistlik psühholoogid, rõhutas Rogers oma teoorias kogemussfääri, tema sisemina subjektiivsust. Igaühel on omane fenomenoloogiline reaalsus, isiksuslik eripära maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel. Selle käsitlusviisi järgi elab igaüks otsekui enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid, unstades või arutledes jast talle omasel viisil.
KERGEJÕUSTIK Katrin Põlma 10-ks Sisukord 1.Esileht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4. Ajalugu 5 .Kergejõustiku alad 5 .Võistluste korraldus 5.Kergejõustiklase riietus ja jalatsid 6. Jooksud 7 .Tõkke- ja takistusjooksud 7.Teatejooksud 7.Käimine 8.Hüpped 8 .Heited-tõuked 9. Mitmevõistlus 9. Tähtsaimad võistlused 10.Kokkuvõte 11.Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Kergejõustiku juured ulatuvad juba kaugesse minevikku, Vana-Kreekasse. Juba õitsval antiikajastul peeti lugu tervest kehast ja vaimust. Saada olümpiavõitjaks oli suur au perele ja kogukonnale. Spordiga tegelemist võib pidada inimtsivilisatsiooni üheks suurimaks arenguetapiks. Inimkond on teadvustanud, et sportiga tegelemine pakub erinevaid naudinguid. Sportlane saab tegevusest energiat, hea toonuse ja õnnestumise puhul ka eduelamuse, tugitoolisportlane nauditavat vaatemängu, emotsioone...
Inimene vajab reeglistatud keskkonda. Riskivalimid, sihikindlad inimesed, kelle jaoks on oluline näha oma töö otsest tulemust. Nt aednik, puusepp, sportlased, insener, modellid. Haridustase võib erineda, materiaalsed väärtushinnangud. Intellektuaalne – praktilise tüübi vastand, sageli päevivad tunnustust analüütilise mõtlemise eest. Neile meeldib probleemi lahendada. Meeldib õppida, millest tuleneb, et praktilist mõtlemist on palju. Nt keemikud, bioloogid, psühholoogid. Sotsiaalseid oskusi vähem. Artistlik – sarnane intellektuaalsega, sest mõlemad on iseseisvad ja halvasti juhitavad teiste poolt. Loominguline inimene, omane on emotsionaalne eneseväljendus. Kunstiga seotud huvid. Vajadus tegelda eneseväljendusega, esteetilised väärtushinnangud. Nad on väheorganiseeritud, pole korrektsed ega täpsed inimesed, üldiselt egotsentrilised. Ei meeldi rutiin. Sotsiaalne – teeb tööd läbi suhtluse, suhtlemisoskus on hea ja suhtlemisvajadus on kõrge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
