ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele. Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid, pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö. Ergonomistide teenuseid vajavad riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad, koolid, haiglad. Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära,
Oma kõnes tahan teile täna rääkida alkoholist kui stressimaandajast, alkoholi üldisest mõjust inimesele, kuid ka alkoholist kui toiduainest, ravimist ning osast paljude maade kultuurist. Kallis sõbrad! Emotsionaalne stress on elus praktiliselt vältimatu. Igaüks elab seda aga üle isemoodi. Kaugeltki igaühel ei jagu kõrge stressi hetkil meelerahu, tasakaalukust ja elutarkust, et sellega tarmukalt toime tulla. Politsei, traumapunktid, psühholoogid ja närviarstid tegelevad päevast päeva tegelikult kõrge stressi negatiivsete tagajärgede likvideerimisega. Leidub palju inimesi, kes kasutavad stressi vastu võitlemiseks mooduseid, mis kahjustavad nii nende tervist kui sotsiaalset positsiooni. Üks nendest viisidest on alkoholi tarvitamine. Harjumus ja vajadus alkoholi tarvitada saab enamasti alguse noorukieas, juba 12-13 aastaselt. 20-ndaks eluaastakse on suhtumine alkoholi tavaliselt välja kujunenud.
· koostöö juhtkonnaga kooli hea psühhokliima tagamiseks (selle alla kuulub nii koolivägivalla probleemide lahendamine kui ka kooli sisekorra ja õppetöö korraldusega seonduv) Koolipsühholoogi töös tuleb ette suhtlemist ka selliste inimestega, kes pole valmis psühholoogilist abi saama mõnikord ei tea laps, et ta vajab abi, samuti ei mõista seda ka lapsevanem ega õpetaja. Mõnedes koolides annavad psühholoogid ka psühholoogia ja perekonnaõpetuse tunde. Soovitatav on siiski, et tunde annaks eraldi õpetaja et koolipsühholoogis ei nähtaks õpetajat. Millised on töötingimused? Koolipsühholoogid töötavad eelkõige koolides, mõned ka noorte nõustamis- ja karjäärikeskustes, laste tugikeskustes, erapraksises. Koolis on arvestatud 600 õpilase kohta üks psühholoogi ametikoht. Tööaeg on 40 tundi nädalas.
PSÜHHOLOOGIA: - Teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid - Psühholoogid uurivad, kuidas inimesed ja teised organismid mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad - Käitumise kirjeldamine, seletamine, ennustamine, vajadusel muutmine ja parandamine PSÜHHOLOOG: - teadlane ("teoreetik") ja/võinõustaja ("praktik"), ,kes uurib ja/või õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana PSÜÜHIKA: - Organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist NS tegevuse tulemus
need väiksema tõenäosusega. Mida suurem on rahuldus või diskomfort, seda suurem on sideme tugevnemine või nõrgenemine." (Thorndike 1911) Teiste sõnadega, kinnitatud reaktsioonid kalduvad juurduma ning karistatud reaktsioonid kaduma. Rangemalt väljendudes võib öelda, et kass õppis reageerima kindlatele keskkonnaoludele ehk märguandele uuel viisil, mis kindlustas tasustuse, vaadeldaval juhul ihaldatud toidu kättesaamise. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. Thorndike'i tööde mõju õppimise uurimisele. Biheivioristliku koolkonna, eriti Thorndike'i fundamentaaluurimused õppimise seaduspärasustest andsid tõuke väga erinevate õppimisega seostuvate probleemide sügavamaks uurimiseks. Osa järgnenud uurimustest lähtus rangelt biheivioristlikust stiimul- reaktsioon-mudelist, teised aga ei pidanud biheivioristlikku ortodokssust esmatähtsaks ning
Nende ülesannete täitmiseks on vajalik tööhüpoteeside püstitamine ja kontrollimine. Psühholoog rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi igale inimesele või grupile nende eripärast lähtuvalt. Psühholoogi töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsuse nõuete järgimine. Töö pingelises keskkonnas ja haavatavas olukorras klientidega nõuab head probleemikäsitlemise- ja suhtlemisoskust, tolerantsust, empaatiat, sõbralikkust ja siirust. Psühholoogid töötavad haridus- ja sotsiaalasutustes, tervishoiuteenuse osutaja juures, riiklikes ja eraettevõtetes, koolitus- ja konsultatsioonifirmades ning erapraksises. 5. Psühhiaatri ülesanded Psühhiaatri ülesandeks on vastavalt kliinilisele pildile, haigusloole ja erinevate uuringute tulemustele diagnoosida psüühikahäire. Vastavalt sümptomitele ja diagnoosile soovitab psühhiaater psühhoterapeudist sekkumist või määrab ravimi.
Juri Gagarin Juri Gagarin oli vene rahvusest Nõukogude kosmonaut, kes 1961. aastal sooritas maailma esimese kosmoselennu. Lapsepõlv Gagarin sündis 9. Märts 1934 Lääne oblastis, Gžaski piirkonnas, Klušino külas, mille nimi muudeti pärast tema surma Gagariniks. Gagarini vanemad pärinesid talurahva seast. Isa Aleksei Ivanovitš Gagarin oli oli kolhoosi puusepp, ema Anna Timofejevna Matvejeva töötas piima-kaubafarmis. Gagarin oli kolmas neljast lapsest. Tema 2 vanemat õde ja venda Valentin ja Zoja küüditati okupeeritud Saksamaale ja Venemaale orjatööle. Kooliaastad 1941 aastal läks Gagarin kooli, kuid samal aastal õpingud katkesid, kuna küla hõivasid sakslased. Küla oli peaaegu poolteist aastat Saksamaa vägede poolt okupeeritud. 1943 vabastas Punaarmee aga Klušino küla ja õpingud jätkasid. 1945 kolis Gagarini pere Gdanskisse, kus ta lõpetas ka keskkooli ja asus õppima Ljubertsõ 10. Kutsekooli. Õppides Saratovi Tööstustehnikumis, l...
ja hingeaparaadi väljendusi (Holbek 1993: 225). See on ka psühhoanalüütilise (nimetatud ka freudistlikuks) meetodi põhialus. Psühhoanalüütiline suund uurimismeetodina sai alguse selle sajandi algul psühhiaater Sigmund Freudi töödest. Nii folkloori, kirjandusteoste kui kogu kultuuri põhjusi hakati otsima inimeste sisemaailmast. Meetod leiab järgijaid tänapäevani, rahvajuttudest eriti nalja ja muinasjutuuurimises. Psühholoogid, psühhoterapeudid ning teisedki analüüsivad rahvajuttude mõju tänapäevastele kuulajatele ning rääkijatele (nt Bruno Bettelheim uurimusega Kinder brauchen Märchen), vaatlevad muinasjutu sümboolikat (nt William Desmonde Jack and the beanstalk). Rohkearvulisi vaatlusvõimalusi esindagu mõned tunnuslikud artiklipealkirjad Das Mädchen ohne Hände. Ein Märchen ohne Inzest (Heino Gehrts), Into the Endzone for a Touchdown: A Psychoanalytic
Sõltub muidugi, kas see esmamulje ka tegelikkusega klapib. Näiteks võib juhtuda, et isik paistab meile esmakohtumisel häbelik ja vaikne, esmamulje ütleb, et ta on arglik, nõrga iseloomuga, võib-olla koguni mõni veidrik, kes meie eest mingit saladust varjab. Ometi võib sama isikut lähemalt tundma õppides selguda, et too isik on vastupidi just julge ja avatud, inimene, kelle peale võib loota ja keda usaldada. Psühholoogid on tõestanud, et esmamulje tekib imekiiresti, selle teke on automaatne, me ei teadvusta seda. Meile piisab vaid heita pilk meile tundmatule isikule ja klõksti esmamulje on tekkinud, meie aju on alateadlikult oma arvamuse sellest tegelasest kujundanud ja siis pole sellest juba võimalik kuigi hõlpsasti vabaneda. Esmamulje ja selle teke on üks klassikalise sotsiaalpsühholoogia uurimisaine ja asjatundjate hulgaski on selle kohta erinevaid arvamusi. On leitud, et esmamulje teket
Näiteks helilooja Beethoven kasutas õpilasi õpetades peksu.Ka Nõukogude ühiskonnas esines laste kehalist karistamist,arvatavasti kodus tunduvalt rohkem kui koolis.Kuid veel 1960-ndatel, usutavasti hiljemgi, tuli laste kehalist karistamist ette ka koolis.Lapseea iseärasuste ignoreerimist ja laste räiget ekspluateerimist hakati kritiseerima ning nende õigustele tähelepanu juhtima alles 19.sajandi teisel poolel.Laste õigusi tõstsid esile ja nende kaitset nõudsid kirjanikud, pediaatrid, psühholoogid, sotsioloogid, pedagoogid, filosoofid jpt.Alles 19.sajandi lõpus hakati laste füüsilist väärkohtlemist taunima.Laste õigusi kaitsvate seaduste ja konventsioonideni jõuti 20.sajandi teisel poolel.20.sajandi viimastel dekaadidel hoogustus oluliselt laste väärkohtlemise ennetamine.Kuigi laste väärkohtlemine on olnud igipõline, hakati seda sotsiaalseks probleemiks pidama ja teaduslike meetoditega uurima 20.sajandil. Füüsilise väärkohtlemise teaduslik uurimine
Interneti sõnavabadust vaid headel eesmärkidel kasutama. Üks variant õelate netikommentaatorite ja Internetiliku vaenu õhutajate kaotamiseks on veel. Ilmselt oleks veelgi kergem tha vastav seadus, mis võimaldaks taolisi inimesi karistada. Internetikuritegu on võrdväärdne kuritegev usega tänaval. Võib küll tunduda, et teisele inimesele tekitatud vaimne kahju pole sama ränk kui füüsiline, kuid tegelikult võib küll olla. See ei pruugi välja paista, aga mitmed psühholoogid on öelnud, et umbes pooled vägivalla all kannatanutest on kannatanud just vaimse vägivalla all. Teadagi on vaimset tervist palju keerulisem ravida kui marraskil põske. Iga inimene, kes kasutab Internetti pidevalt, võib näha, et sealne sõnavabadus on igasugused piirid ületanud. Võimule saavad õelad inimesed, kes on tegelikus elus arad ja julgevad end vaid võrgukeskkonnas välja elada. Selline sõnavabadus on küll nii mõnelgi juhul positiivne, kuid
SISSEJUHATUS Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Ekslik on arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele. Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid, pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö. Ergonomistide teenuseid vajavad riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad, koolid, haiglad. Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidm...
vaid on pärit evolutsiooni varasemalt astmelt. Põhiemotsioonid (7) Aegade jooksul on põhiemotsioonide arvuks pakutud kaks kuni kaheksateist. Enim toetust on leidnud Paul Ekmani(snd 1934) ja tema kolleegide uurimistöö, mille kohaselt kuuluvad põhiemotsioonide hulka 6 emotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus. Hiljem on nimekirja lisandunud ka seitsmes emotsioonpõlgus. Tänapäev Tänapäeval pooldavad paljud psühholoogid emotsiooni prototüüpset määratlust. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsioonil kolm peamist omadust: 1) emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2) emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3) emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete ( N: pos. Ja neg.
Hendrik Aarna Kodutöö MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus On 2007. aastal loodud teenuste, koolitus- ja kompetentsikeskus, mis aitab oma tegevustega kaasa lastega perede ning kohalikes omavalitsustes laste ja peredega töötavate spetsialistide toetamisele. Eesmärk – Eesmärgiks on lastekaitsealase ja peresid toetavate tegevuse edendamisele kaasa aitamine. Senine tegevus - osutanud teenuseid (nõustamine, perekonnapsühhoteraapia, kunstiteraapia, lepitus) , korraldanud koolitusi (sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, õpetajad, sotsiaalvaldkonnas teenuste osutajad, psühholoogid) , kirjastanud teemakohaseid trükiseid, teevad koostööd vabaühenduste, riigi ja omavalitsusorganitega, võtavad osa koos nendega koostatud ühisprojektidest ja programmidest, korraldavad arenduspäevi ja üritusi lähtudes tegevuse eesmärkidest, teostavad koostöös avalikõiguslike juriidiliste isikut...
tegema. Suutma mõista asja tõsidust. Kasiinod soovitavad sõltuvuse ennetamiseks kehtestada endale mängimisel limiit. Kui inimene juba on sõltuvuses, saab kasiino aidata vaid neid, kes seda ise soovivad näiteks võivad Soomes mängurid kirjutada avalduse, mille alusel teda enam kasiinosse sisse ei lasta. Kuna sõltuvusest omal jõul vabaneda on raske, tuleb pöörduda selle ala spetsialistide poole: mängurluse raviga tegelevad ka Eesti psühholoogid ja psühhiaatrid. Oluline on pere ja sõprade toetus, sest sageli ei julge sõltlane ise arsti poole pöörduda. Artikklid: 1.Kasiinos 8 miljonit maha mänginud Avo Viiol võla tasumisega hädas. Kultuurkapitali rahast 8 520 000 krooni väidetavalt hasartmängudele raisanud Avo Viiol on riigile tagasi maksnud vaid veidi üle 16 000 krooni. 2. Hasartmängumaksu tõus pitsitab kasiinosid
Pärast puhkust aga väsimusilmingud kaovad, indiviid taastub ning tehtava tase võib saavutada oma endise taseme või paremagi veel. Selle näite puhul on tegemist muutustega käitumises, kuid me ei tohiks neid käsitada kui õppimise näiteid. Õppimiseks ei saa pidada ka neid muutusi, mis seostuvad füüsilise kasvu või küpsemisega. Näiteks on vanemad lapsed võimelised hüppama kõrgemale kui nooremad. Õppimine on üks niisuguseid mõisteid, mida psühholoogid nimetavad ka järelduslikuks konstruktsiooniks. See tähendabki seda, et mõtestatakse oma tegevus ja selle tagajärg ning tehakse kogemusest omad järeldused, mille kaudu muudetakse edaspidist tegutsemist. Niisiis on muutused organismi tegevuse soorituses signaaliks, et õppimine on tõepoolest toimunud. Õppimisvõime avab meile juurdepääsu oma kaasaja teadmisvaramule, aga ka inimsoo varasemaile kogemustele. Mis tahes sotsiaalse rolli, kutse või ameti õppija
õppevormis põhiharidust omandava teovõimelise õpilase liikumist. Uues seaduse on paremini mõsita antud ka kodu-ja haiglaõppest ning mis tingimustel seda rakendatakse ja kuidas seda läbi viiakse. Samuti on esitatud koolidele tingimus, et seal peavad erivajadusega õpilase puhul töötama oma-ala eksperdid, kes oskavad suhelda ja tegeleda erivajadusega lapsega. Nendeks spetsialistideks on logopeedid, sotsiaalpedagoogid, psühholoogid, eripedagoogid ja kooli arst. Minu meelest on veel väga positiivne joon, see et kool peab tagama õpetajale, kes tegeleb erivajadusega lapsega tuge ja abi koolituste ja nõustamisteenuste näol.
Sõber kaob, kuna ta ei taha enam oma laenu tagasi maksta. Ning laenaja jääbki tühjade pihkudega. Kui mul on palju raha siis ma olen õnnelik , samas ma tahan järjest suuremaid asju ning ei osa enam väiksematest asjadest rõõmu tunda. Ma ei oska enam rõõmu tunda kasvõi päiksestõusust, siis on raha saanud minu kinnisideeks kaob reaalsustaju. Aastal 2006 ajakirjas Horisont kirjutas Anu Realo kirjutas artikli raha, kohta. Toon sellest välja ühe osa: Briti psühholoogid A. Furnham ja H. Cheng küsisid mitmesaja Briti noore inimese käest, mis teeb inimese õnnelikuks. Kes on õnnelikumad, kas need, kes on teistest tervemad või hoopiski nemad, kellel on palju sõpru? Kas inimesed on õnnelikumad, kui neil on kena välimus, terav mõistus ja palju raha? Huvitaval kombel langes enamik tavainimeste vastuseid küllalt hästi kokku psühholoogide poolt leituga; tavaarvamuse kohaselt on õnnelikud inimesed need, kes on emotsionaalselt stabiilsed, kel
Murdeea iseloomustab teatud emotsioonide ülemäärane läbielamine (häbi, kohmetus, süütunne, kartlikkus, viha jm). Tugevad emotsioonid on raskesti kontrollitavad, millest võib tuleneda momentaalne mõtlematu reageerimine. Noorukil murdeeas on suur haavatavus ja tundlikkus. KOKKUVÕTE Lapse arengukeskonna olulisemateks komponentideks on perekond, kaaslaste rühm ning üldine elukeskkond, sh ka kool ja massikommunikatsioon. Enamasti vaatlevad psühholoogid õpilaste isiksuse arengut kolme mõjuteguri toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusjooned; 2) vanusega seotud üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontektstis ja 3) konkreetses kasvukeskonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus. Kokkuvõtalt võib väita, et kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusjoone kujundamiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena
Armastus Mari-Liis Mürk Mp10 Võrumaa kutsehariduskeskus Mis on armastus? Armastus on sügav, püsiv ja kõikehaarav positiivne tunne teise inimese, mingi nähtuse, idee või asja vastu Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus) Inimestevaheline armastus Inimestevaheline armastus esineb eri vormides mitmesugustes inimsuhetes perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel Inimestevahelise armastuse juurde kuuluvad emotsionaalne, vaimne ja füüsiline lähedus, abivalmidus ja pühendum...
Imikuiga Koostaja:Külli Stroo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imikuiga on esimene periood. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Imiku elu sõltub oluliselt täiskasvanust, kes rahuldab nii tema orgaanilised vajadused kui vastava vajaduse muljete järele. See on arenguperiood, mil arengu tempod on kiiremad, kui iial kogu järgneva elu vältel. See puudutab nii emotsionaalset, tunnetuslikku kui füüsilist aspekti. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Laps on sünnist peale sotsiaalne olend. Lapse psüühilises arengus on esimesel eluaastal kõige olulisemal kohal kiindumussuhte kujunemine lähedasse täiskasvanusse e. teisisõnu: esim...
lennukeid 13%, ämblikke 11,8%, maa-aluseid garaazhe 10%, lifte 9,8%, muud 21,8%. Naised kardavad: madusid 65,7%, tühjust või kõrgust 50,4%, viirusi ja mikroobe 51,1%, tuld 41,9%, pimedust 38,3%, verd 38,1%, ämblikke 33,1%, avalikke esinemisi 29%, maa-aluseid garaazhe 28,8%, lennukeid 24,8%, lifte 24,6%, rahvahulki 24%, muud 10,9%. Prantsuse 1800. aasta statistikas oli registreeritud 6456 tüüpi foobiaid, mis puudutasid põhiliselt tarbeesemeid, loomi või putukaid. Tänapäeva psühholoogid on kokku lugenud kõigest 400 foobiatüüpi, mis jagunevad viide suurde kategooriasse. Foobiate liigitus On väga palju erinevaid foobiaid, kuid paljud foobiad on sarnased. Foobiaid saab liigitada sarnasuste alusel. Foobiaid võiks liigitada kartuseks teha mingit tegevust (ablutofoobia hirm pesemise ees; agürofoobia hirm tänavate või tänavate ületamise ees; fagofoobia hirm neelamise, söömise või ärasöömise ees), ohu ees, et sinuga võib midagi
Suhtlemisoskus on elu üks tähtsamaid oskusi. Definitsiooni järgi on suhtlemine inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jalule seadmine. (Alas, Liigand, & Virovere, 2008, lk 74) Suhtlemisel tehakse koostööd ning inimene rahuldab oma vajadust teise inimese järele, mida peetakse inimese üheks tugevamaks vajaduseks. Psühholoogid rõhutavad, et inimene suhtleb kogu oma olemusega. Tema suhted teiste inimestega sõltuvad suhtumisest: iseendasse, teistesse inimestesse, oma töösse või õpingutesse, loodusesse. Essee teemaks on analüüsida ennast suhtlejana, kuna minu töö üheks osaks on klienditeenindus, ja kuigi see seisneb ainult telefonikõnedele ja e-mailidele vastamises, siis teen ma seda teenindaja pilgu läbi. Head kliendisuhted algavad teabe vahetamisest, kus olulisteks suhtlemisoskusteks on: täpne
Üks üllatuslikuim inimese aru omadus on mälu. Mälu on psühholoogilist peegelduse vorm, mis seisneb kinnituses, hoidmises ja edaspidi mineviku kogemuse taastuses, mis võimaldab tema veelkordset kasutust aru sfääri tegastuses või tegeldamises. Mälu on psühhiliste tegevuste alus. Ilma selleta ei saa mõista aru käitumise formeeringu aluseid, teadvust ja alateadvust. Mälu sidestab subjekti minekut oma tuleviku ja oleviku vahek, on oluliseim tunnetuslikuks funktsiooniks, mis on õppimise ja arenemise aluseks, kusjuures oma iseloomu motivatsiooni teguritel on tuntav mõju. Mälu determineerib meie individuaalsust ja sunnib meid tegutsema kuidas me tahame suuremal määral, kui teised meie isiksuse omadused. Meie mälu produktiivsus oleneb inimese tahtejõust. Inimene tahtlikult reguleerib oma mälu protsesse ja juhtib neid, lähtudes oma ülesannetest sihtidest. Seega, mälu on seatud isiksuse omadustest. Mälu annab võimalust hoida midagi püsivuse ka...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Sarimõrvari mõttemaailm Referaat Autor: Ege-Ly Viirmaa Juhendaja: Irene Pukk Tallinn 2015 Sarimõrvar on isik, kes on mõrvanud rohkem kui kolm inimest pikema aja jooksul kui üks kuu. Mõrvade motiiviks on enamasti psühholoogilise rahulduse saamine ning iga mõrva vahel on nö rahunemisperiood. Mõrvad on sarnased, samas stiilis või on ohvritel midagi ühist: rass, sugu, vanus. Sarimõrv ei ole sama, mis massitapmine ja lõbutapmine. 1. Sarimõrvari tüübid 1.1 Meditsiiniline tapja Kõige harvemini esinev tüüp. Nad on seotud meditsiini asutustega, kus tunnevad end kindlalt tegutsedes, soovides jätte mulje nagu oleks ohver surnud loomulikku surma. Nad on üliintelligentsed ja kavalad. Üheks näiteks võib tuua Briti arst Harold Shipman, kelle käe läbi on surnud enam kui 215 patsienti. Ta süstis neisse diamorfiini, mille ta...
kuidas asjad on. Kui ema Manolito liigse lobapidamatuse pärast psühholoogi juurde saatis, siis sõbranna Susanna ütles, et kui mõni inimene Hispaanias psühholoogi juurde läheb, siis sellepärast, et mujalt on ta juba igalt poolt välja visatud, et vanasti saadeti sihuke mõnele üksikule saarele, aga nüüd, kus kogu maailm kihab hiinlastest, pole üksikuid saari enam suurt järele jäänud ja et sellepärast ongi olemas psühholoogid. Manolito rääkis psühholoogi, preili Espe uimaseks. Ta üritas kõik, mida tahtis endast preilile rääkida, kirja panna ja sai täis päris mitu kaustikut. Seepeale ütles preili Espe emale, et poisil pole midagi viga, ta vajab vaid tähelepanu. Ema otsustas ühel õhtul, et nüüd kuulavad kõik Manolitot. Pere koguneski kokku ja Manolito hakkas oma kaustikuid ette kandma. Millega see lõppes, seda võite ise näha!
psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms. Psühholoogia on interdistsiplinaalne, huvitav on uurida mitte puhast psühholoogiat vaid mingit tegevust, nt äri muusikaga (??) Kirikuõpetaja nõustab samuti nagu psühholoogki. 2 Psühholoogial on keskne koht teaduste seas nii bioloogiline kui ühiskondlik olend on inimene. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Eesti psühholoogid on: E. Tulving, J. Allik, P. Tulviste, T. Bachmann, J. Tork. Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956
Hoiakute muutmise mõõtevahendideks on Likerti skaala, semantiline diferentsiaal, sotsiomeetria, Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala ja intervjuude analüüs. 6. Konflikt ja koostöö Varased agressiivsuse teooriad lähtusid oletusest, et see on inimesele kaasasündinud iseloomuomadus, mis pole geneetiliselt siiski aga kinnitust leidnud. Hilisemad teooriad on vaadelnud agressiivsust sotsiaalse nähtusena, mis on tekkinud kas sotsiaalsest õppimisest või frustratsioonist. Kaasaegsed psühholoogid näevad agressiivsust tulenevat pigem tegurite kombinatsioonidest kui üksikpõhjustest. Eelarvamust seletavad teooriad individualistlikku või sünnipärasuse mudelit (võimukas isiksus, sotsiobioloogia, sotsiokultuurilised seletused, mille hulka kuulub patuoinaks tegemine ning sotsiaalne samastumine). Tühusad toimingud eelarvamuse vähendmaiseks põhinevad viiel tingimusel: võrdne staatus, isikliku tutvumise potensiaal, kontakteerumine mittestereotüüpsete
nende elu hakkabki selle ümber keerlema. Osad täiskasvanud jätavad maha oma pikaajalised elukaaslased ja lähevad teise maailma otsa, et kohtuda inimesega, kellega nad on suhelnud vaid küberruumis. Internet pakub võimalust põgeneda reaalsusest ja igapäevaprobleemidest, nii nagu seda teevad alkohol ja narkootikumid. Inimesed võivad luua internetis endale ihaldatud identiteedi, kellega teised hakkavad omakorda suhtlema ja nii võibki tekkida mulje, et need suhted on sama, mis reaalsus. Psühholoogid nimetavad sellist sundkäitumist interneti sõltuvushäireks, mis tekkis esmakordselt seoses interneti jututubade populaarsuse kasvuga. Jututubade kõrvale tekkisid järgmise olulise atraktsioonina internetimängud, mille populaarsus kasvas väga kiiresti. Internetimänge on väga erinevaid. Mõnes mängus osales tuhandeid mängijaid kogu maailmast- neid mänge nimetatakse massiivseteks interneti rollimängudeks. Tavaliselt
INIMENE JA TEMA SÜMBOLID Carl G. Jung Ajalooliselt võimaldas just unenägude uurimine psühholoogidel tundma õppida teadvustatud psüühiliste sündmuste alateadvuslikku külge. Tuginedes sellele oletavadki psühholoogid, et on olemas ka alateadvuslik psüühe, mida paljud teadlased ja filosoofid eitavad. Viimased väidavad naiivselt, et selline oletus tähendaks kahte subjekti ehk lihtsamalt öeldes kahte isiksust samas inimeses. Seda see just tähendabki. Kui keegi eitab alateadvuse olemasolu, väidab ta tegelikult, et meie praegune teadmine psüühest on täielik. Psüühe on osa loodusest ja sama ööretu on ka tema mõistatus.
Sinu kooli nimi REFERAAT PEDAGOOGILINE PSÜHHOLOOGIA Milli Mallikas X a klass Juhendaja õp Heli Kopter TARTU 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse lk 3 1.1.Mis on pedagoogiline psühholoogia? 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias 2.Õppetöö organiseerimine lk 4 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel 3. Õpilaste isikuomadused lk 5 3.1. Õpilaste vaimsed võimed ja intelligentsus. 4. Õppimine. ...
2. Filosoofiline psühholoogia (paljud filosoofia kesksed probleemid on seotud psühholoogiaga) 3. Teaduslik psühholoogia (sai alguse 1879 aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks) Psühholoogia ja psühhiaatria o Psühhiaater on arst, kes tegeleb psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimise ja raviga. o Psühhoterapeudid on kliinilised psühholoogid, kelle tegevusalaks on psüühika ja käitumishäirete ravimine. o Psühhoterapeut või psühholoog hindab vestluse käigus ja erialaseid teste/küsimustikke kasutades patsiendi probleemide olemust ning kavandab psühhoterapeutilist ravi. PSÜHHOLOOGIA HARUD 1. Teoreetilisema orientatsiooniga harud toimub inimese psüühika mitmekülgne teaduslik uurimine
objektide keeles mõtlemisele (mehhaanilised tööriistad, esemed jne). 2) Võime lahendada probleeme: toimetulek uutes situatsioonides vastandatuna harjumuslikele reageeringutele tuntud situatsioonides. 3) Võime õppida, seal hulgas võime mõista abstraktsioone (näiteks sõnu ja sümboleid) ning kasutada neid. 2. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? Esimesed katsed õpilaste vaimse arengu taseme mõõtmiseks tegid prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Theodor Simon 1905. aastal. Binet’-Simoni skaala – koosnes paljudest ülesannetest, mille lahendamise tulemuste põhjal sai otsustada, kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilasele. 3. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellekti mudel? Üldfaktori ehk g-faktori ja erifaktorite ehk s-faktorite teooria. Üldfaktori all pidas Spearman silmas inimeste võimet arutleda,
Anneliese Michel, kellest Scott Derrickson filmi pealkirjaga ,,Emily Rose'i vaimude väljaajamine (The Exorcism of Emily Rose)". Loomulikult on inimesi, kes eeldavad, et neiu oligi kurjast vaimust vaevatud, samas väidab arstide-leer kindlakäeliselt, et see, mis tütarlast vaevas oli skisofreenia koos epilepsiaga. Eks igaüks usub just täpselt seda, mida uskuda tahetakse.. Antud referaadis püüangi välja tuua isiksushäired ja neid iseloomustavad tunnused, millest lähtuvad psühholoogid ja psühhiaatrid inimese isiksuse käsitluses. 3 1. ISIKSUS Igaüks meist on omaette isiksus. Enamikel on oma maailmavaade ja arusaam asjadest. Kõik see kujuneb välja kogu elu jooksul, kuid algust tehakse isiksuse kujundamisel juba varajases lapsepõlves. · Isiksus teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab · Mina-teadvus,
Vägisi aga kedagi ei testita. Aparatuuri kasutavad ka näiteks advokaadibürood ja eraisikud. Kõige enam kasutatakse valedetektoreid USAs, Iisraelis, Jaapanis, Türgis ja Lõuna-Koreas. Valedetektorite usaldusväärsuse üle on olnud tulised vaidlused. Erinevates allikates on valedetektori usaldusväärsusest erinevad andmed ja protsendid. Politseiajakirjade kohaselt on polügraaftestid õiged enam kui 90% juhtudest. Artiklites aga, mida avaldavad psühholoogid teaduspublikatsioonides, tuuakse esile erinevaid tulemusi: keskmiselt 57% süütutest ja 76% süüdlastest tuvastatakse testidega õigesti. Need tulemused erinevad üksteisest vägagi. Polügraaftestide usaldusväärsed tulemused sõltuvad ka küsitlejast. Selleks on professionaalid, kes oskavad teste õigesti teha, analüüsida ja teavad kõiki vastavaid nõudeid. Eestis on seni ainuke tegev polügrafist Sisekaitse Akadeemias töötav Jaan Huik.
rohelisi toone. juku on daltoonik. järeldus: juku ei erista punaseid ja rohelisi toone., induktiivne (üksikult üldisele) nt. vaatan eelmise nädala öiseid temperatuure, võin järeldada et kõikidel öödel oli temperatuur alla 0 (reast üksikutest faktidest tehakse järeldus) MOTIVATSIOON Motivatsioon on kõikide asjaolude koosmõju, mis paneb inimesi tegutsema ja hoiab tegutsemas. Käimapanev jõud = motiiv. Motivatsiooni uurivad psühholoogid uurivad, miks me teeme neid asju mida me teeme. Psühholoogias on hulk erinevaid motivatsiooniteooriaid, mis täiendavad ülksteist. INSTINKTIDE TEOORIAD Üks vanimaid teooriate rühmi. Instinkt on kaasasündinud käitumisvorm, mudel. Inimesi seostatakse loomadega, et neil on samuti instinkte, kuid ei jõutud selgusele, millised need instinktid on ja palju neid on. S. Freudi käsitlus inimest paneb tegutsema põhiliselt 2 instinkti (tungi),
" esitatakse tihtilugu psühholoogidele. Tartu Ülikooli psühholoogia osakonna doktorant Talvi Kallasmaa on öelnud, et nii võibki olla, et inimesed jagunevad kaheks: need, kes on sündinud õnnelikud ja need, kes on sündinud õnnetud. See võib tulla sellest, et usutakse, et inimene ei oma enda üle sellist kontrolli, et suudaks end muuta õnnelikumaks. Pigem arvatakse, et inimese elu sõltub vaid välistest teguritest, so teistest inimestest ja sündmustest. Psühholoogid on oma uuringutes aga avastanud, et üheks selliseks seesmiseks omaduseks, mis mõjutab õnnetunnet, on see, kuivõrd inimene kogeb oma elus positiivseid ja negatiivseid emotsioone ehk milline on tema meeleolu põhilaad. Meelelaadi määrab see, kas inimese elus domineerivad positiivsed või negatiivsed tunded. Oma põhilise meelelaadi äratundmiseks võime jälgida, kas märkame enda ümber ja sees
Eestis on igal inimesel sõltumata vanusest, soost, rahvusest, tõekspidamistest, päritolust, vähmustesse kuuluvusest, varanduslikust seisundist või mõnest muust tunnusest õigus osaleda spordis. Iga teotahteline inimene tahab midagi ära teha, midagi osata, saavutada. Kordaminekud, edu või ka teatud tasemel püsimine parandab enesetunnet, tõstab eneseusku ja tiivustab, aitab kaasa hea maine kujunemisele ümbritsevate silmis, aitab leida sõpru. Psühholoogid peavad eneseteostusvajadust inimese üheks põhivajaduseks, selle rahuldamist psüühilise tasakaalu tähtsaks eelduseks. Sport on üks tegevusaladest, kus noored saavad varakult end näidata, täiuslikkuseni jõuda, ennast teostada. Võistlussport on rohkem eneseteostuseks, tervisesport loob aga aluse täiuslikumaks eneseteostuseks teistel elualadel. Sportimisel omandatud eneseregulatsioon, tahe,
Vastasel juhul, toob see tõsisemaid probleeme lapse arengus. Kiindumus, seotus (attachment) - emotsionaalne side kahe isiku vahel, ema ja lapse suhte kvaliteedi näitaja · Emotsionaalne kohalolek · Soojuse väljendamine · Tundlikkus, reageerimine lapse vajadustele · Aktsepteerimine John Bowlby tööd 1950. aastate jooksul, olid alguses kontsentreeritud ema ja lapse suhetel, aga hiljem tema ja teised psühholoogid tõid väljundiks, et laps saab tunda kiindumust ka teiste pereliikmete vastu. Alates 1950 aastast, uuringud näitasid, et vanemate ja laste vahel on eriline side, mis on tähtis aspekt laste kasvatamisel. · Vastsündinutel kujuneb kiindumus nende suhtes, kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende läheduse otsimise signaalidele, see mõjutab tema isiksuse kujundamist · Paari esimese eluaasta jooksul kujunevad suhted (emaga) mõjutavad lapse arengut ja
Eestis on igal inimesel sõltumata vanusest, soost, rahvusest, tõekspidamistest, päritolust, vähmustesse kuuluvusest, varanduslikust seisundist või mõnest muust tunnusest õigus osaleda spordis. Iga teotahteline inimene tahab midagi ära teha, midagi osata, saavutada. Kordaminekud, edu või ka teatud tasemel püsimine parandab enesetunnet, tõstab eneseusku ja tiivustab, aitab kaasa hea maine kujunemisele ümbritsevate silmis, aitab leida sõpru. Psühholoogid peavad eneseteostusvajadust inimese üheks põhivajaduseks, selle rahuldamist psüühilise tasakaalu tähtsaks eelduseks. Sport on üks tegevusaladest, kus noored saavad varakult end näidata, täiuslikkuseni jõuda, ennast teostada. Võistlussport on rohkem eneseteostuseks, tervisesport loob aga aluse täiuslikumaks eneseteostuseks teistel elualadel. Sportimisel omandatud eneseregulatsioon, tahe,
kuidas inimesed loovad pilte oma pea sees. Tähelepanu all on teadmiste omandamine õppimise teel, nende korrastamine, teadmise organiseeritus inimese mälus. Uuritakse- Kuidas toimub info töötlemine. Esindajad- J. Pigeat Looja- psühhobioloogilisel Roger Sperry Idee- psühhobioloogiline seletab inimeste käitumist ajus toimuvate bioloogiliste protsesside kaudu. Uuritakse- Tänu uuenenud tehnikale, saavad psühholoogid kasutada erinevaid uusi aparaate, millega uurida närvirakke, samuti eri ajuosade rolli, mitmesuguste ainete ja välistegurite mõju ajule. 5. Psühholoogia uurimismeetodid Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult. Uurimistööle asudes on valida kolme strateegia vahel: 1. Kirjeldavad uurimused- · Juhtumi analüüs- on meetod, kus uuritakse ühte või mitut inimest väga põhjalikult.
käsu mõelda välja teooria mille alusel saab laste hariduse taset mõõta . Nii Binet mõtles välja erinevad testid mille alusel laste taset mõõta . Katse käigus sai ta aru ,et on lapsi kes saavad testis häid tulemusi ja on lapsi kes saavad kehvasid tulemusi aga mis kõige tähtsam ta oli mees kes mõtles loogiliselt . Lõpuks ometi sai keegi aru ,et teadmine või intelligentsus sõltub laste minevikust , keskkonnast ,päritavusest . Juhtus nagu alati midagi halba , psühholoogid hakkasid neid teste kasutama kurjalt , nimelt kui Binet ütles ,et nende testide tulemustega ei tohi liigitada inimesi vaid nendega saadakse teada laste haridus vajalikkusest siis psühholoogid tegid just vastupidi koos õpetajatega ,et hakkasid lapsi liigitama nende testide põhjal . Peale seda muutusid IQ testide kasutamine tohutult laialdaseks , neid kasutati siis nii headel kui ka halbadel kavatsustel armees, oma elamiskoha ühtluse hoidmiseks jne. KOKKUVÕTE
paar helgemat aastat. Lapsepõlv ja noorukiiga Caspar David Friedrich sündis 5. septembril 1774. aastal Greifswaldis Saksamaal. Noor Friedrich ei kogenud muretut lapsepõlve nagu enamus inimesi. Enne kolmeteistkümne aastaseks saamist oli ta pealt näinud oma ema, õe ja lemmiku venna surma, kellest viimane riskis enda eluga, et päästa Friedrich kui nad sattusid uisutamisõnnetusse. Paljud kunstiajaloolased ja psühholoogid uskusid, et selline asjade käik mõjutas suuresti Friedrichi tööde ainest ja kujundas ta selliseks emotsionaalseks maalijaks, kellena ta oli tuntud. Armastus maastike vastu paistis selgelt välja juba tema karjääri alguses ning tema tööd demonstreerisid usku Jumala võimu läbi looduse. Keskiga Võitnud Weimari konkursi ning kogunud tunnustust, pani Friedrich näitusele oma esimese suurema maali, „Rist mägedes“ . See põhjustas laialdast kõneainet oma religioosse segaduse
Haigus ja Surm Viimase vangiaasta veetis ta haiglas süüfilise tõttu.Ta vabastati tingimisi 16. novemberil 1939 pärast lühiajalist haiglas viibimist, ta naasis enda koju Palm Islandile, Floridasse. Ta kontroll ja huvid kuritegevuse vastu lakkasid pärast tagasitulekut. Ta ei olnud suuteline enam juhtima oma jõuku. Ta kaotas palju kaalu ja tema füüsiline ning vaimne tervis oli halvenenud neurosüüfilise pärast. Aastal 1946 tegid psühholoogid ja psühhiaatrid uuringuid, ning jõudsid järeldusele, et Al Capone vaimne areng vastas 12-aastase omale. 21. jaanuaril 1947 oli Caponel insult, ta teadvus hakkas paranema, kuid ta sai kopsupõletiku ning mõned päevad hiljem suri südameseiskumise tõttu. 25. jaanuaril 1947 aastal. Matused Matustel osales sadu inimesi: tema vaenlased, ihukaitsjad, jõugu liikmed, pere ja teised. Nad kõik tulid austust avaldama talle,
ajakirjadest, eneseabi õpikutest ja netifoorumitest loeme ja näeme? Õpilastel on koolis õpiraskused, nad on kasvatamatud, tarbivad liiga vara mõnuaineid, joomine ja suitsetamine on üha noorematel probleemiks, vanematel ei ole aega lastega tegeleda, vanemad ei saagi oma lastega hakkama, sest neil on endal suhted sassis ja raha teenimise mure matab võime keskenduda kooliga seotud probleemidele. Koolidesse tekkis vajadus võtta tööle sotsiaalpedagoogid ja psühholoogid, kes tegelevad küll näiliselt koolis toimuvate probleemidega, kuid mida on noored ju kaasa toonud kodust. Kahju on sellest, et kuigi majanduslangus ja tõus, erinevad muutused ärisektoris, võivad muutuda väga tempokalt, siis väärtused on pikaajalised ning nii nende muutused ühes ja teises suunas võtavad palju rohkem aega. Võiksin isegi väita, et perekonna suhted ja väärtused on saavutanud nüüdseks oma ,,masu". Siingi võiks uue sõna lausa sellele anda- pesu?
kohta hinnanguliselt 40 000 inimest see on umbes sama palju inimesi kui elab Pärnu linnas kokku. Bipolaarset häiret võib ette tulla nii meestel kui naistel. Kuigi tüüpiliselt avaldub see nooremas täiskasvanueas, esineb seda ka noorukitel, lastel ning keskealistel inimestel. Müüt: Ravimitest piisab bipolaarse häire ravimiseks Reaalsus: Ravi on tulemuslikum kui kasutatakse erinevaid vahendeid nii neid, mida pakuvad psühhiaatrid, psühholoogid ja psühhoterapeudid kui ka pere ja sõprade toetust ning tervislike ja mõõdukaid eluviise. Viited: www.wikipedia.org ja www.peaasi.ee 3
Õpilase karjeid kuuldes ja kuuldes et ta tahab välja saada ja et test lõpetada tekib õpetajal kõhklusi. Pärast mitme uue küsimuse vastamist ja valesti vastamist enam õpilane häält ei tee , kui saab elektrilöögi. Õpetaja lihtsalt keeldub edasi tegemast talle määratud ülesannet. Test lõpetatakse. Talle öeldakse kõik ausalt ära , et tegelikult õpilane oli näitleja ja ta ei saanud kordagi elektrilööki tunda. Originaalse katse põhjal said psühholoogid ennustada palju on inimesi kes lähevad välja kõrgeima karistus astmeni ( 450 volti). Nende ennustus oli üks kümnendik ühest protsendist. Nad eksisid. Derren Browni katse käigus , mis oli täpne koopia esialgsele katsele, oli see protsent üle viiekümne. Suur osa nendest inimestest läks selle testiga lõpuni välja lihtsalt selle pärast , et valge kitliga doktorihärra ütles nii. See on pilt katse läbiviimisest , mis moodi asetses katses õpilane ja õpetaja ning doktor.
Motivatsioon on üks tähtsamaid tegureid, mis peab töötajal olema, et tulla kõigega hästi toime, olles seejuures ka iseendaga rahul. Tihtipeale võib aga see langeda 0 lähedale, sest elada igapäevaselt rutiinset elu, olgem ausad, meil kõigil kaoks igasugune motivatsioon midagi teha. Sellepärast tulebki leida igas asjas positiivne külg, miks ma seda teen, milleks see vajalik on, mida ma sellega saavutan. Juhid peavad olema ka nagu psühholoogid, nad peavad oskama enda töötajaid motiveerida, midagi tegema, mis aitaks kaasa ja mis oleks piisavalt kutsuv. Selleks paljud firmad korraldavad aegajalt koos veetmise võimalusi (üritusi, suvepäevi, firmapidusid, jõulupidusid) või siis jagavad hoopiski preemiaid. Üheks suurimaks motivaatoriks on olemas edasi arenemisvõimalus, mis on väga tähtis, siis inimene seab endale kõrgemad prioriteedid, tal on millegi poole pürgida. Näide:
Klassis töötades ootab ta õpetajalt kõigepealt kiidusõnu ja sellest sõltub tema edasine kaasa töötamine. Kui õpetajal ei ole teda millegagi tunnustada ei viibi ta ka rohkem tunnis. Kodus emalt ta erilist tunnustus ei saa ja seda ta ei ootagi. Ema pidavat vinguma tema kallal ka siis kui ta vaikselt oma toas tegeleb. Sageli ema ei märkagi Juhani kodus olemist. Juhan on öelnud, et kodus käib ta sellepärast, et nädalavahetusel ei saa õpilskodus olla. Juhaniga on vestelnud mitmed psühholoogid ning leidnud, et Juhanil tuleks minna uuringutele. See kõik on jäänud aga ema keeldumise taha, et Juhan haiglasse läheks. Aga mida me tahame siis lapsest ehk peaks alustama emast, ilma ema nõusolekuta ei saa kahjuks uuringuid läbi viia. Tänaseks on Juhani käitumine muutunud veel agressiivsemaks. Tema motoks on: parim kaitse on rünnak. Ta ei vali enam vahendeid millega ta teistele virutab, kui keegi ta endast välja viib. Olgu siis see nuga või kivi
1. Enesetunnetuse kriis. Ajast aega on olnud enesetunnetus filosoofilise uurimistegevuse kõrgeim eesmärk. On olnud erinevaid teooriaid ja suuri lahknevusi, kuid ka kõige skeptilisemad mõtlejad ei ole eitanud enesetunnetuse võimalikkust ja tarvilikkust. Skeptikute arvates on enesetunnetus eneseteostuse tähtsaim eeltingimus. "Et tunda rõõmu tõelisest vabadusest, peame purustama ahelad, mis seovad meid välise maailma külge," arvab Montaigne. Tänapäeva psühholoogid ei tunnusta vaid introspektiivset meetodit. Ainult sellist teed mööda minnes ei jõua me hõlmava vaateni inimloomuse kohta. Introspektsioon (enesevaatlus) avab inimese elutervikust ainult väikese, individuaalsele kogemusele kättesaadava osa. See ei suuda iialgi katta kogu inimlike nähtuste ala (Cassirer, 1999, lk.16). Sokrates lahkab detailselt ja põhjalikult inimindiviidi omadusi ja voorusi ning püüab neid defineerida: headus, õiglus, mõõdukus, julgus jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
