isiksus, alaarenenud, arengupeetusega, arengu mõõdikud, arengufond ... -Areng - vaatepunkt, mis tähtsustab muutust, annab sellele suuna ning väärtustab selles “suunas” liikumist. Kasutusel nii argielus (alaarenenud naaber), poliitikas (arenguabi, arengufond), äris (strateegiline arengukavandamine), uurimistöös (arengumõõdikud) -Interdistsiplinaarsus - arengut uuritakse sotsioloogias (social change), psühholoogias (arengupsühholoogia), ajaloos (ideede ajalugu), poliitikateadustes (global development), välja on kujunenud omaette uurimisvaldkond “arengu-uuringud” (development studies) -“Arengu” alusel kujunevad hoiakud ja otsused – arenguhindamise tööstus! Lähenemine – sotsiaalteaduslik (mitte astronoomia, meditsiin, geoloogia vms) Konstrukt. Termin vs konstrukt. Sotsiaalne konstruktivism. Konstrukt: kokkulepitud ja ühiskonnarühmas taastoodetav arusaam
Selle põhjal oli vasaku poolkera ajukoore otsmikusagara assotsiatsioonikeskuse motoorsete keskuste kahjustus. Tegemis on piirkonnaga, mis asub näolihaste kontrolli keskuste juures. Seda kohta on hakatu nimetama Broca piirkonnaks ning selle kahjustuse tüüpilisteks sümptomiteks on rääkimisraskused ja grammatikavead kõne produktsioonis. W. Wundt – eksperimentaalpsühholoogia labori rajamine Leipzigis 1879. Suunad psühholoogias Voluntarism (nt W. Wundt) - voluntarismi õpetuses absolutiseeritakse tahet ja püütakse seada psüühilise tegevuse ja olemise alusfenomeniks ning vastavalt saadakse, et kõik ülejäänud psüühilised protsessid on määratud tahtest. Nõrgalt argumenteerituks jääb neis õpetustes see, millest tuleneb tahe ise. Strukturalism (nt. E. Titchener) - püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. Funktsionalism (nt. W
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Psühholoogia.......................................................................................................................... 3 Antiikaeg................................................................................................................................. 5 Keskaeg.................................................................................................................................. 6 Renessanss............................................................................................................................ 6 18.-19. Sajand......................................................................................................................... 8 Psühholoogia koolkonnad................................................
kinnitus)- täpne teadmine, millal ma saan kinnituse, näit. palk. Suhte sarrustus (e. kinnitus) näit ,rotile õpet kangile vajutada 10x , suhe on arv , seejärel kingitus./ sai maksab 3 paid/ Juhu sarrustus (ei tea, millal saada kinnitust) Kõige rohkem paneb inimest käituma juhu sarrastus on kõige siduvam. Kinnitust saab ka kustutada. Skinner : hoolimata operantse õppimise teooriast ei suuda me seletada kõne tekkimist. Biheiviorismi võtteid kasut kliinilises psühholoogias psühhooside, foobiate, sõltuvuse ravis. Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria . Teadvuse ja alateadvuse tase peaks olema määratletud. Rohkem rõhku alateadvusel. (J. Alliku tõlge) ID - tema (sünnipärane psüühiline reaalsus, tung, on ka füsioloogiline liikumapanev jõud) - samastatav bioloogiliste tungidega. Id -st pärit kõik primitiivsed ihad ja soovid. On energiaallikas, seotud füsioloogiliste protsessidega. Lähtub naudinguprintsiibist. Omane püüe:
· Uurimissubjekt või osaleja peab teadma, et teda uuritakse. Erandid puudutavad vaatlust: o kui uurimus toimub avalikus kohas (tänav, kauplus, kohvik, teater), kus inimene arvestab sellega, et teda võidakse vaadelda. o Kui puudub võimalus uuritavaid teavitada, nt massiüritus, vaatlus kaubanduskeskuses jms. · Uurimisobjektiks ei ole inimene, vaid mingi nähtus, eluvaldkond, institutsioon, käitumine jne. (võib-olla psühholoogias võib ka inimene olla) · Uurimises osalevad informandid on uurimissubjektid või osalejad (participants). · Tuleb võimalikult vältida uurimuses osalejate nimetamist passiivis: "uuritav", "intervjueeritav", "vaatlusalune", "katseisik" (kasutatakse kui tegemist on katsega!). · Võrdsus: Kõik uurimises osalejad subjektid võivad osutuda omavahel võrdseteks koolidirektor ja klassikordaja; kinnipeetav ja vangla juht, peaminister ja väike laps. Tavaelu hierarhia ei rakendu
introvertsuseks, neurosmiks-stabiilsuseks ja psühhoismiks. Kuigi nimetatud dimensioonid ei määratle absoluutselt kõiki isiksuse omadusi, moodustub neist põhiline inimese käitumise alus ja individuaalne muster. Isiksuse dimensioonid e mõõtmiseks töötas Eysenck välja spetsiaalsed self-report küsimustikud (isiksuse testid). Tema poolt leitud isiksuse dimensioonidest 2 (ekstra- introvertsus, neurotism-stabiilsus) kuuluvad nüüdisaegses psühholoogias kõige enam kasutatavasse "viie faktori mudelisse". Ekstravertsus introvertsus à Eysenck leidis, et ekstraverdid on sotsiaalselt avatud; armastavad suhtlemist; palju sõpru; armastavad põnevust; teatav impulsiivsus; optimistlikud; taluvad hästi valu; sagely kannatamatud; pole alati usaldatavad. Kalduvus agressiivsusele. Introvertne inimene on käitumiselt rahulik, tagasihoidlik, enesevaatlusele kalduv, kinnine ja
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsiolo...
Kuid nende psüühiliste nähtuste olemasolu kinnitaksid sellised paranormaalsed nähtused, mille korral näevad inimesed vaime või kummitusi. See tähendab seda, et kui surmalähedased kogemused ei ole aju illusioonid ja inimene on võimeline oma kehast väljuma, siis peaksid eksisteerima ka poltergeisti ja kummituste nähtused. Nende olemasolus on omakorda võimalik ajas rändamise teel tuvastada. Nii on võimalik ka Unisoofias käsitletavaid psüühika aspekte tõestada, sest unisoofilises psühholoogias käsitletav teadvuse seisund sarnaneb surmalähedaste kogemuste korral kogetava teadvuse vormiga. Kuid näiteks Unisoofias käsitletavad aja ja ruumi taju ilmnevad inimesel just ajas rändamise korral. Näiteks kui inimene liigub reaalselt ajas tagasi oma lapsepõlve või teleportreerub ruumis. See tähendab seda, et ajas liikumisega on võimalik tõestada ja lähemalt uurida selliseid taju ilminguid. Teadvus surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine ,,põrmustaks"
ega ole lihtsalt keskkonnast tingitud funktsionaalne ajutegevuse häire. ( Raine, 1993, lk 131) 17 Nõnda, eitamata kuritegevust kui paljuski sotsiaalset konstruktsiooni, saab väita, et teatavate isiksuseomadustega indiviidide, kellel vastavad omadused on pärilikud, võib olla tugevam või väikesem eelsoodumus kriminaalse käitumise mingitele vormidele. Seega tuleb enne pärilikkuse teemaga jätkamist veel kord õhutada, et nüüdisaegses psühholoogias ei ole mitte ühtegi tuntumat kontseptriooni, kus kriminaalse käitumise pärilikkusest räägitakse n-ö jäikdeterministliukus võtmes. See, mida eri uuringutes on püütud ja püütakse kindlaks teha, on teatavad pärilikud eelsoodumused ehk osa indiviidide suurem tõenäosus pärilike faktorite mõjul kujuneda kurjategijaks kui teisel. Kas sellised eeludsed tegelikkus realieeruvad, sõltub omakorda keskkonnamõjutustest, mis ühel juhul niisuguseid eelsoodumusi võimendavad ja
Loeb hoolikalt vene klassikat (Gogol, Tsehhov, Dostojevski) ja saksa oma. Aga tal ponud õppimiseks eriti raha. 1900 ilmusid ,,Postimehes" esimesed jutustused, neid märkas Gustav Suits. Gümnaasiumis ei saanud sooritatud küpsuseksamit, Tammsaare sooritas need Narva Gümnaasiumi juures, sai edasi ülikooli. Et saada õppimiseks raha alustab tööd ajakirjanduses. Ajakirjanik Tallinnas, kontaktis teatrieluga. 1907 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, kõrvalt psühholoogias, filosoofias, ajaloos ja matemaatika loenguid kuulab vabatahtlikult. Õpib ka prantsuse ja inglise keelt, Kuulus surmani üliõpilas selts-ühendusse. Võtab osa ka ,,Noor Eesti" tegevusest, kirjutab üliõpilasnovelle (,,Pikad sammud", ,,Noored hinged"). Pingutab, aga tervis nõrk. 1911 peab õpingud pooleli jätma, sest saab tuberkuloosi. Läheb Aegviidu lähedale Koitjärvele metsavahist venna juurde. Arstid saadavad ta lõunasse
21 10.11.2008 Armastus. Zick Rubin esimene uurija, kes 1968 armastust uurima hakkas (publitseeris esimese teadusliku artikli). Romantiline armastus kui hoiak, millel 3 komponenti a) kiindumus vajadus olla partneriga koos b) hoolitsus vajadus hoolitseda partneri heaolu eest c) lähedus vajadus olla partnerile avatud ja olla aktsepteeritud partneri poolt. Armastust on psühholoogias käsitletud 3 moodi a) Z. Rubin armastus on hoiak b) Emotsioon c) Käitumisaktide kogum Armastus kui emotsioon, millel on rida eelnevaid sündmusi ja vastureaktsioone. Turvalisuse tunne, teisele inimesele parima soovimine, soov olla teisele füüsiliselt lähedal, teine inimene tagab usalduse ja turvalisuse, lähedane tutvus Armastus kui käitumisaktide kogum käitumisaktid, mille eesmärk on suunatud teise
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-19...
Altruistlik ja humanistlik lähenemine. Vaimuhaiglate medikaliseerumine. Selles 2 suunda: Haiglate juurde hakati asutama psüühikahäiretega patsientide osakondi Hakati meditsiinilisest lähtekohast lähtuvalt rajama eraldi institutsioone vaimuhaigeile. (mikromaailm- sots. mängud, tööravi) Teaduslik töö 19. sajandil kujutas endast eeskätt vaimuhaiguste klassifitseerimise katseid. 19. sajandil võitlesid psühholoogias omavahel materialistlikud ja metafüüsilised ideed. Liigne kaldumine somatoteraapiasse (narkootikumid, aadrilaskmised, karusselid), 19. Saj. Lõpul liigne usk kirurgiasse(stereliseerimine, lobotoomia) Väärteooriad (degeneratsiooniteooria, kriminaalantropoloogia, frenoloogia) Närvi- ja vaimuhaigused (somaatikud versus psüühikud) Psüühikute juures valitses arusaam, et närviprotsessid ja vaimuhaigused sealt lähtuvalt, on teaduslike
Näiteks B-taseme testimine eeldab läbiviijalt tehnilisi teadmisi selle kohta, kuidas IQ-testid on konstrueeritud ning kuidas neid kasutada. Peale selle nõutakse testi kasutajalt teadmisi statistikast ja antud psühholoogia valdkonnast, kus testi kasutatakse. Vaimsete võimete testimine kliinilises kontekstis esitab testijale veelgi suuremaid nõudmisi: # Eeldatakse, et testide kasutajal ja nende tulemuste tõlgendajal on vähemalt magistrikraad psühholoogias ja superviseeritud praktilised kogemused testidega töötamiseks. # Sisuliselt tähendab see vähemalt kuut aastat psühholoogiaõpinguid ja praktilist tööd psühholoogina. Intelligentsuse testimine testides ei ole midagi müstilist: need võimaldavad inimestevahelisi erinevusi kirjeldada süstemaatiliselt ning seeläbi inimesi "mehhaaniliselt" võrrelda mehhaanilisus suurendab objektiivsust ja usaldusväärsust IQ testis peab olema palju erinevat tüüpi ülesandeid
o Lapseea psüühilised häired Kriitika 1. Biheivioristid tegelevad individuaalse käitumisega aga nad ignoreerivad individuaalsust. 2. Käitumuslik mudel ei saa kavandada adekvaatselt inimese probleeme komplekssena. 3. Õppimisprintsiibid, millele käitumuslikud mudelile põhinevad, pole hästi välja kujunenud ega kokkulepitud õppimisteoreetikute endi vahel. 4. Käitumuslik lähenemine kliinilises psühholoogias ei ole üheselt teaduslik või selgelt kinnitatud. Kognitiivkäitumuslik teraapia o Ellis (1962) ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia o Beck (1976) kognitiivne teraapia o Kelly (1955) personaalsete konstruktide teooria Ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia Albert Ellis Rational Emotive Therapy RET 1955 Rational EmotiveBehavior Therapy REBT 1962. a. Isiksuseteooria
Läbirääkimiste psühholoogia põhimõisteid: Tehing Erimeelsuste tuum, ulatus Arutluse objekt Huvide, vaadete ühisala Kauplemisruum Kauplemine Võidule-või-kaotusele suundumus Kaksikvõidu taotlemine Olukorrataju Konflikt Koostöö Loobumine Kompromiss Ressursside analüüs Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK. DIALOOGI ANATOOMIA Mis on suhtlusakt? Dobrovits teeb ettepaneku seda vaadelda kui käitumisakti üksikjuhtumit. Ameerika psühholoog George Mead on välja pakkunud käitumisakti struktuuri skeemi....
Veapunktisüsteemi mudeli rakendamine ja rehabilitatsioonisüsteemi väljatöötamine (jätku-uuring) Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mõisted ...................................................................................................................................6 2. Veapunktisüsteemi olemus ja ülesehitus ................................................................................7 2.1. Veapunktide määramine ja kehtivusaeg .....................................................................9 2.2. Veapunktisüsteemi juriidilised aspektid ja sobitumine õiguskeskkonda..................11 2.3. Veapunktisüsteemi administreerimine......................................................................14 3. Liiklusreegleid rikkunud juhtide rehabilitatsio...
võistluseid võimlemises. Mõned vanemad tahavad varakult kujundada oma 85 lapsest, kui kuulsat sportlast ja teised jällegi ei soovi, et nende laps jääks teiste eakaaslaste võimete arengust oluliselt maha ning kolmandad soovivad, et lapsed tunneksid kehalisest aktiivsusest rõõmu ja rahulolu oma kehast. Vastused nendele küsimustele antakse psühholoogias, kehalises kasvatuses, liigutusõpetuses, liikumise psühholoogias ja sotsioloogias. Kui sotsioloogid räägivad laste valmisolekust spordis osalemiseks, siis nad annavad erinevaid vastuseid, mis sõltub sellest, kas on tegemist organiseeritud sportliku tegevusega või organiseeritud võistlusmängudega: Vastus kehalise aktiivsusega tegelemine pole kunagi liiga vara. Meie elus on väga oluline saada teadmisi oma keha kohta, mida me õpime tundma juba pärast sündi
seda endale uuesti saada. Siis algab kolmas bardo, mis on uue sünni otsimise aste. Kõik eelnevad mõtted ja teod suunavad inimest valima endale uusi vanemaid, kes annavad talle uue keha. INIMESEKÄSITLUS Budistlik inimesekäsitlus erineb tunduvalt pildist, mille annab inimesest lääne psühholoogia. Budismis usutakse, et inimlik mõistus on loov keskus ja mõistusel on piiramatu võime muutuda ja kasvada kogemusega. Siiski võib leida teatud kokkupuutepunkte. Psühholoogias on Inimlikul mõistusel on piiramatu võime mõiste ,,hirm", mis vastab budistlikule muutuda ja kasvada kogemusega. ,,kannatusele". Selle ahistuse või kannatuse tõttu puudub inimesel täielik olemise ja elamise julgus ning ta pole ka kunagi iseendale päris tõeline. Buddha õpetas vabanema sellest olemist ahistavast painest. Inimene valmistab kannatusi endale ise, himustades palju liigset, kahjulikku ja niikuinii saavutamatut
Reklaam informeerib meid uutest, väidetavalt paremate omadustega kaupadest ja ôpetab meid kasutama erinevate probleemide uusi tehnilisi lahendusi. Samuti peegeldab (môjutab) ta meie eetiliste ja esteetiliste vaadete muutumist. Vaidlusaluseks küsimuseks on kujunenud reklaami vahekord muutuvate ühiskondlike väärtustega. Kas reklaam on üks sotsiaalsete väärtuste muutumise (halvenemise) pôhjustest vôi ta ainult peegeldab toimunud muutusi? 10. Mida tähendavad psühholoogias mõisted: "hoiak", "isikuslik või grupimotivatsioon"? Kuidas kasutatakse nende tundmist reklaamikampaania korraldamisel? 3 Hoiak on püsiv valmisolek emotsionaalseks poolt- või vasturekatsiooniks, positiivseks või negatiivseks hinnanguks mingile sotsiaalsele nähtusele. Motivatsioon on isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on
• Hippokratese vanne – eetikavanne, mille annavad arstid • Põhiprintsiibid: valdkonnaülesed (Colero, 2014) Objektiivsus, avatus, hoolimine, austus, vastutus, kahju vältimine, seaduslikkus, ebaõigest keeldumine • Eesti Psühholoogide liit – EPL-i liikme eetilised nõuded. - http://www.epl.org.ee/wb/pages/eetika.php Millised on tavasuhtlemise eetilised nõuded? Ausus, viisakus, heatahtlikkus, tähelepanelikkus, tolerantsus, lugupidamine, JNE: Mõned eetilised dilemmad 21.sajandi psühholoogias (Koocher, 2007) - Teenuste liikumine elektrooniliseks (nn. Telepsühholoogia; „tele“ kreeka keeles „distantsilt“) Kas nõustamine saab olla mitte näost-näkku toimiv? - Eetiliste kohustuste laiendamine indiviididele, gruppidele, ühiskonnale laiemalt. Ühiskond laiemalt eeldab eetilist olekut rohkem. - Psühhiaatria kui eriala kiire muutumine. Muutunud ravimikeskseks, minetanud teraapilise poole.
Kuid nende psüühiliste nähtuste olemasolu kinnitaksid sellised paranormaalsed nähtused, mille korral näevad inimesed vaime või kummitusi. See tähendab seda, et kui surmalähedased kogemused ei ole aju illusioonid ja inimene on võimeline oma kehast väljuma, siis peaksid eksisteerima ka poltergeisti ja kummituste nähtused. Nende olemasolus on omakorda võimalik ajas rändamise teel tuvastada. Nii on võimalik ka Unisoofias käsitletavaid psüühika aspekte tõestada, sest unisoofilises psühholoogias käsitletav teadvuse seisund sarnaneb surmalähedaste kogemuste korral kogetava teadvuse vormiga. Kuid näiteks Unisoofias käsitletavad aja ja ruumi taju ilmnevad inimesel just ajas rändamise korral. Näiteks kui inimene liigub reaalselt ajas tagasi oma lapsepõlve või teleportreerub ruumis. See tähendab seda, et ajas liikumisega on võimalik tõestada ja lähemalt uurida selliseid taju ilminguid. Teadvus surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine ,,põrmustaks"
Mao sümbol on paljudes kultuurides olnud tarkuse, mõistmise ja jumalikkuse sümbol (salatarkus)(kõik naised on ussid:D). Jung on kirjutanud, et mehed, kes 40ndaks eluaastaks ei ole suutnud leida oma animat, lähevad pahuraks ja kaotavad elujõu. Seos varju arhetüübiga iseenda leidmine on seotud ka seesmise kartusega. Sajanditepikkuselt on naiselikkust alavääristatud, seega meestel on raske tunnistada, et nende sees on olemas mingisugune naiselikkus. Jungi psühholoogias vesi alati sümboliseerib alateadvust (stiihia ja oht, samas eluks hädavajalik element). Mütoloogias ja religioonis nt merineitsi, haldjas, teadjanaine, samaan. Merest tõusev Aphrodite: klassikaline anima - kuju. Õhtumaises kultuuris on levinud meessovinistlik trend käsitleda naiselikkust madonna (eelistatud) ja hoora (taunitud) stereotüüpides. Anima kannab endas mõlemat. 3) Ise isiksuse seesmine tasakaalupunkt, mis ei ühti teadliku mina´ga. Mida enam inimene
tõenditel arheoloogiast, paleontoloogiast, historiograafiast. Huvitusid empiirilistest ideedest, mitte hinnangutest ja oletuste tegemisest. Peamisteks universaalse evolutsionismi esindajateks olid Austraalia arheoloog V. Gordon Childe ja Ameerika kultuurantropoloog Leslie White. Leslie White (1900 1975) Kasvas üles USAs, Kesk-Läänes. Louisiana ülikool, Columbia ülikool. Õppis füüsikat, ajalugu, poliitikat, psühholoogiat, sotsioloogiat, filosoofiat, BA ja MA psühholoogias. 1924. Chicago ülikooli sotsioloogiat (ja antropoloogiat) õppima. Välitöö Keresan Pueblode juures (1925-1930ndad). Sellest ka PhD edela Pueblode ravitseja-ühiskondadest (medicine societies) Esimene õpetajatöö Buffalo ülikoolis, kus puutus kokku Morgani tööga Irokeesidest. Hakkas Morgani ideesid taaselustama. 1930. tööle Michigani ülikooli, proffessoriks 1943. Väga effektiivne ning populaarne lektor. Kulturoloogia kursus - materialistlik lähenemine. Oli tegelikult vaikne inimene
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. H...
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab...
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimes...
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed
Katse-eksituse (proovide ja vigade) meetod. Põhiliselt loomkatsed ning saadud tulemusi käsitleti mudelina inimese käitumise mõistmiseks. Juhtisid tähelepanu käitumise sõltuvusele keskkonnast, töötasid välja klassikalised õppimisalased eksperimendiskeemid. S Balck box R ? Pavlovi reflekt. Tingitud refleks tekitatud kui toidu saamisel helistatakse kella ja kui hiljem niisama kella helsitatakse siis hakkavad süljenäärmed iseenesest tööle. Ülim ülesanne psühholoogias, et saaks lahti pseudoteaduse mainest. 2 Watson- kirjuta manifesti, et käitumine peab olema objektiivne, käitumuslik, mõõtev. Teatud toimingutel on teatud tagajärjed, mis annavad kas positiivse või negatiivse kinnituse. Sellest järeldudes alateadlikult kas teed seda või ei. Skinner- Inimene on õnnelik siis kui on ümbritsetud kõige paremate stiimulitega, unustage vabadus.
olemasolus (Graham 1992, Tesser ja Bau 2002) Hakati rakendama rangemaid nõudmisi eksperimentide läbiviimisel. Hakati arenema vastutustundlikumatele seisukohtadele. Oluline muudatus - kognitiivsest psühholoogiast hakati ideid importima ja neid rakendama sotsiaalse käitumise seletamisel. See mõjutab suurel määral tänapäeva SP-t. Uuendati mina-kontsept e "Self (minapilt, kõik, mida sa endast arvad)." Biheiviorismi osa kahanes. "Self" muutus kiiresti tsentraalseks mõisteks tänapäeva psühholoogias. Globaliseerumine ja interdistsiplinaarseks muutumine 1985 Koostöö kollektivistlike maadega (Fiske et al 1998; Vala et al 1996), nt Jaapan. USA oli individualistlik riik. Koostöös valminud uuringud tõid välja, et mõned asjad mida olid arvatud universaalseteks, on spetsiifilise sotsialisatsiooni tulemus. Seetõttu hakati rohkem tähelepanu pöörama sellele, millised inimkäitumise osad on kultuurispetsiifilisemad, millised evolutsioonilise taustaga.
koosmõju, millest tulenevalt saaksime seadumused (esimene tasand), sotsiaalsed hoiakud (teine tasand) ja väärtuste orientatsiooni (kolmas tasand). Kõiki kolme tasandit võime iseloomustada ka üheainsa sõnaga - kogemused. Ent kogemused saadakse mitte üksnes isiklike läbielamiste kaudu - kogemused ja vastavad hoiakud võivad olla omandatud ka teadmiste abil. Emotsioonid seostuvad situatsiooniga, selle emotsionaalse läbielamisega. Juba Võgotskist alates tunnistatakse psühholoogias sellist mõistet nagu s o t s i a a l n e s i t u a t s i o o n. Selle situatsiooni uurimisühikuks on läbielamine või afektiivne suhtumine keskkonda. Emotsionaalne, afektiivne suhtumine ei tähenda aga omakorda mitte seda, kuidas inimene mõistab või teab antud situatsiooni, vaid seda, millise hinnangu ta langetab, kuidas ta situatsiooni hindab. Kui püüame eespool toodud mõisted omavahelisse seosesse panna, saame järgmise skeemi:
· Individuaalne ja sotsiaalne vajadus seadust järgida · Teadlik allumine seaduse nõuetele · Isiklike õiguste teadvustamine inimene täidab norme, et realiseerida oma õigusi · Grupihuvide teadvustamine ja nende järgmine · Hirm juriidilise vastutuse ees. · Traditsioonide järgimine · Passiivne allumine riigi nõudmistele Sotsiaalsed tegurid: õigusnormid ja sotsiaalsed normid Isiksuselised tegurid: psüühika, hoiakud, moraal a) afektid psühholoogias Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse on (tavaliselt) lühiajaline ja tormiliselt kulgev inimest tervikuna haarav tundmuseväljendus reaktsioonina mingile olukorrale. Afektiga võib kaasneda pulsi, hingamissageduse ja vererõhu tõus, higistamine, värisemine, pisarad, adrenaliininõristus jm. Need reaktsioonid on iseloomulikud üldisele valmisolekuseisundile ega olene sellest, millise tundmusega on tegu. Afekti vaadeldakse kas emotsiooni erijuhuna või eristatakse kui lühiajalisemat,
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerul...
-) Just olemine varjab ennast ulatuslikult. Kuigi olemine kuulub alati olemasolu juurde jääb see meie pilgu eest esmalt siiski varjatuks, sest olemine on nähtumuse aluseks -) Oma teoses Sein und Zeit esitab Heidegger selle küsimuse kohe alguses. *) Seejuures teravdab ta just inimese olemasolu küsimust. Mida tähendab inimlik olemine? Inimene erineb mitteinimlikust olemisest just sellega, et talle on ta olemasolu vähem või rohkem avatud. Seda oli juba Dilthey oma vaimuteaduslikus psühholoogias märganud. Inimese tunnuseks on individuaalse olemasolu teadvus. Inimene on teatud vahekorras oma olemisega. Inimene teab, et ta on olemas. -) Seda konkreetset, individuaalset inimese olemist nimetab Heidegger kitsamas mõttes EKSISTENTSIKS. Vastandina kesk-aegsele filosoofiale lähtub Heidegger sellest, et üksnes inimene "eksisteerib". See on kogu eksistentsialistlikule filosoofiale omane eeldus. Kõigi asjade kohta võib öelda, et nad on olemas. Aga inimese olemasolu on midagi erilist.
- Skeem täpsustab elementide vahelisi ruumilisi, ajalise ja põhjuslikke seoseid, samuti aga vabalt valitavaid elemente - Mõningad elemendid võivad olla tühjad, nende väärtust saab vastavalt olukorrale täpsustada - Et skeem on mõisteid organiseeriv struktuur võib see erinevate mõistete korral olla üpris erinev Ajalooliselt - Kant – nativistliku suuna esindaja – skeemid kui kaasasündinud struktuurid mille abil me tajume maailma - Psühholoogias kasutas skeemi mõistet Bartlett kirjeldamaks ootuste mõju sündmuste meeldejätmisele ja mõistmisele. Ta väitis et ootused on vaimselt esitatud skeemi kujul ja see skeem mõjutab ja kujundab uue info meeldejätmist - Piaget kasutas samuti skeemi mõistet laste kognitiivse arengu kirjeldamisel. Tema defineeris skeemi kui teatud järgnevusega tunnetusstruktuuri mis vastab sarnaste tegevuste klassile
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
Lääne maailm on adopteerinud auto nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt ning autol on sageli kultuuriline ja sotsiaalne tähendus, mida ei saa asendada teist sorti energiasäästlikumate ning keskkonnasõbralikumate transpordivahenditega (Thynell, 1997). Isiklik auto on andnud kontrolli aja, ruumi ning liikumiskiiruse üle. Küsimus 3 ei ole mitte ainult liikumise mugavuses, vaid ka elulaadis, staatuses, psühholoogias, sotsioloogias, rahas ja võimus (Goodwin. Tsit Thynell, 1997:35). Autode omamise ja kasutamise tähenduse uurimisel on leitud, et need loovad kaitstuse, autonoomia ja prestiizi tundeid ning teevad seda tunduvalt suuremal määral kui suudab ühistransport (Hiscock, MacIntyre, Kearns, Ellaway, 2002). Tänapäeva maailma transpordipoliitikas on täheldatav uus realism, mis väljendub järgmistes arusaamades
vanusetase jnt) Soovitatav kasutada integreeritud informatsiooni. Sotsiaalne ja isiksuse areng murdeeas Suhted vanematega Kõige rohkem uuritud. Suhted vanematega on sassis. Hakati uurima teistsuguseid asju. Konfliktide ja erimeelsuste asmele hakati uurima igapäevast suhtlemist ja võrdlema tõekspidamisi, mis on vanematel ja lastel tuli välja, et asjad ei ole nii hullud kui seda pikka aega psühholoogias oli näidatud. Periood kui toimuvad suured muutused suhetes. Inimesed, kes teda ümbritsevad on sunnitud sellega kohanema. Konflikt vanematega on kõige sagedasem varasemas murdeeas. Konflikti sagedus muutub oluliselt murdeea perioodis. Inimese elu on tervik ja seda tuleb vaadelda tervikuna. Kui suhted vanematega on väga halvad perioodi alguses, siis kipuvad need veel hullemaks minema murdeea jooksul. Hierarhilised suhted peaksid murdeea jooksul muutuma järjest võrdsemateks suheteks.
Ajalugu Sotsiaalantropoloogia Majandusteadus Politoloogia 9 Haldus Sotsioloogia kui teaduse erinevad vaatenurgad: · Psühholoogiline sotsioloogia tekkeaastatel mõjutas arusaamu ühiskonnas toimunust. Inimkäitumist mõjutavad ainult temast endast tulenevad tegurid. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis; · Demograafiline vaatenurk uurib rahvastikku ja selles toimuvaid protsesse statistilistele andmetele tuginev teoretiseering miks?kuidas? Sotsioloogia kui teaduse erinevad vaatenurgad: · Kultuuri analüüsist tulenev vaatenurk inimkäitumise analüüsil kasutatakse kultuuriloo termineid ja mõisteid: ühiskondlikud väärtused, ühiskondlikud reeglid jms.
suudavad kergemini näha selle kõlbmatust. Üleminek ühelt paradigmalt teisele on Kuhni arvates nagu usuvahetus: meil ei ole kindlat garantiid, et uus paradigma töötab paremini võime vaid uskuda. Kui teadlane võtab omaks uue paradigma, siis muutub ka tema maailmanägemus, sest maailma me näeme ju läbi oma veendumuste prisma. Peale teadusrevolutsiooni elab teadlane nagu teises maailmas, paljud nähtused ilmnevad talle hoopis uues valguses. Kui kasutada analoogiat psühholoogias tuntud katsetega nägemiskujundite kohta, siis võiks Kuhni arvates öelda, et see, mis tundus olevat part enne revolutsiooni, osutus peale revolutsiooni hoopis küülikuks. Öeldut selgitab järgmine pilt: See, mida inimene näeb, sõltub sellest, mida ta vaatab ja sellest, mida ta on õppinud nägema. Ei ole tajumusi, mis oleksid täiesti vabad teoreetilistest eeldustest, kõik tajumused on nö teooriast koormatud.
Maailma tunnetamine on raske, sest asjade olemus on nende sees peidus. Tunnetus ei anna tõde kogu ulatuses. Tõelise teadmise tunnusteks on üleüldisus ja paratamatus. Kogemuse alusel areneb meisterlikkus. Tuleb asjade sügavam tunnetus. Primaarsed ja sekundaarsed omadused. Värvus, soojus ei sõltu meie tunnetusest, on potentsiaalselt võimalikud, meeled aktualiseerivad need omadused. Tähtis koht on mõistusel ja mõistetel. Hing on psühholoogias kesksel kohal. Hing on iga organismi tõeline eluprintsiip, tema võimete ja protsesside summa. Kõrgem ja madalam hing. Puhas vorm ja keha jõudude summa. Madalam hing on meie kehas laiali. Kõrgem hing on aktiivne mõistus, igavene. Kõige tähtsam on keskmine. Omane kõigile inimestele. Poliitika on üks eetika osa. Harjumusseadusi muuta on pahe. On 6 varianti riigi poliitilises korralduses: 3 loomulikku: 1)monarhia - vanim, jumalikum, üks inimene kõigist kõrgem, teoreetiliselt parim,
(Tihedalt seotud metakognitsiooniga.) See võime on vajalikuks eelduseks õpitu rakendamisel uudsetes oludes. Tänu õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele oludes, mis erinevad nende omandamisel valitsenud kontekstist, suudavad inimesed orienteeruda ja toime tulla neid ümbritseva maailma nähtuste ja sündmuste mitmekesisuses, ilma, et nad peaksid eelnevalt kõigi nendega kokku puutuma. Ülekande- ja üldistamisnähtusi õppimisel on uuritud psühholoogias nii kognitiivsest kui ka biheivioristlikest seisukohtadest. Kahe harjutuse sooritamisel täiustuvad üldoskused vaid nende oskuste ulatuses, mis on mõlemale harjutusele ühised. Ühiselemente tajub inimene uue ja vana sisu vahel vaid siis, kui tal on eelteadmised ja –oskused, mis aitavad tal neid ära tunda. Lisaks sisu ülekandele toimub üldistamine ka protseduurilise sarnasuse alusel. Varem õpitu ülekanne ja üldistamine uudsete probleemide lahendamiseks toimub sageli hüpoteeside
Sageli tehakse seda teadlikult, sest püütakse ülekuulatavat (eriti kahtlusalust) segadusse ajada ja nn "lõhki lüüa". Tegelikult sellisel viisil küsitlemine kujutab endast psühholoogilise surve avaldamist ning muudab paljuski küsitavaks saadud informatsiooni. Teoreetiline alus. CI teoreetilise aluse moodustavad kaks psühholoogia haru: kognitiivne psühholoogia ja sotsiaalpsühholoogia. Kognitiivne alus baseerub eelkõige teadmistel, mis on psühholoogias kogutud inimese mälu töötamise seaduspärasuste kohta. Kaks teoreetilist kognitiivset printsiipi. Mälu taastav juhis, meeldetuletamise ajend (cue) on kasutamisel efektiivne sel määral, millisel määral on kattuvad, ühtivad kodeeritud informatsioon ja taastav juhis, märguanne. Algse kodeerimise konteksti taastamine suurendab säilitatava informatsiooni kättesaadavust (Tulving, Thomson- kodeerimise, meeldetuletamise paradigma, 1970, 1973)
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
püüdlusmotivatsiooni) & ohutude eest hoidumisel (ehk vältimismotivatsiooni) 7) Tahe Markus & Nurius (1986) on väitnud, et inimesed saavad oma unistuste kaudu luua uusi võimalikke minasid ning muutuda seejärel üheks neist, saavutamaks teatud eesmärki, muutumaks teistsuguseks inimeseks või tegemaks midagi sellist, mida nad kunagi varem pole teinud Tahte mõiste vihjab, et inimese tegevustnel & saavutustel pole piire, ent kategooria on psühholoogias väär, selle järele puudub vajadus, kõike sellele taandavat käsitletakse motivatsiooni eesmärkidega seonduvalt. 2. LÜHIÜLEVAADE MOTIVATSIOONITEOORIATEST (peaaegu kõigis : käitumise põhjused, suundus & püsivus) 1) instinktiivse motivatsiooni teooriad 2) vajaduste / isiksuse teooriad 3) tungide / õppimise teooriad 4) arengu / meisterlikkuse teooriad
Illustratsioon tähelepanu nn valgusvihu ähmastest äärtest otsides hulgast nägu. Mis fookuses, • Mõlemad süsteemid teevad normaalse visuaaltöötluse ajal koostööd. see analüüsitakse detailidena. Tsentraalsest fookusest edasi liikudes detailid ähmastuvad. Tähelepanu neurofüsioloogilised tõendid Tähelepanu kontseptsiooni ajalugu psühholoogias. 60 • Eksperiment tõestamaks, et raku reaktsioon on määratud tähelepanufookusest, peab Esineb kolme erinevat tüüpi tähelepanu-mehhanisme:
Mendaglio, S. (2002). Dabrowski’s Pullmann, H., Allik, J., Lynn, R. theory of positive desintegration: Some (2004). The growth of IQ among Esto- implications for teachers of gifted stu- nian schoolchildren from ages 7 to dents. AGATE, 15 (2), 14–22. 19. Journal of Biosocial Science, 36 (6), 735–740. Mikita, V. (2000). Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias. Pullmann, H. & Allik, J. (2002). Dissertationes semioticae Universitatis Vaimsed võimed. Psühholoogia gümnaa- Tartuensis 3. Tartu: Tartu Ülikooli Kir- siumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, jastus. 204–221 Moon, S. M. (2003). Personal Talent. Reis, S. M. & McCoach, B. D. (2002). High Ability Studies, 14 (1), 5–21. Underachievement in gifrted students.
kuidas ta oskab oma teadmisi ja tegevust suunata inimese kui suurima väärtuse arendamisele ja avamisele. SPORDIPSÜHHOLOOGIA EESMÄRK Spordipsühho- Spordipsühholoogia tegeleb ühest küljest psühholoogiliste teguritega, mis mõju- loogia eesmärk tavad treenimist ja võistlemist erinevatel harrastustasanditel, ning teisest küljest on tagada isiksuse uurib inimese psühholoogias toimuvaid muutusi, mis võivad kaasneda treenimise areng, täiustades ja võistlemisega. spordipsühholoo- giliste kompetent- Spordipsühholoogia eesmärk on tagada isiksuse areng, täiustades spordipsühho- sidega treening- ja loogiliste kompetentsidega treening- ja võistlusprotsessi
Jumal pole mitte täiuslik ja seega muutumatu, vaid arenev. Kokkupõrge vaga Iiobiga andis talle põhjuse oma algse loomuse eristamiseks kaheks pooluseks - Kurat ehk Lutsifer kui ,,tume" poeg ja Jeesus kui kõige hea kehastus ,,hele poeg." Peale Jeesuse missiooni lõppu siin maa peal saab inimestele osaks Teesi (Kristus) ja Antiteesi (Kurat) Süntees - Püha Vaim. Temas on müstilisel moel Kurja ning Hea omavahelised leppimatud vastuolud ühendatud. Nõnda pooldab Jung nii psühholoogias kui teoloogias neljaseid struktuure, lugedes neid ,,kõikehõlmavateks". Kristlikus dogmaatikas tähendaks see Jumala kolmainsusse - Isale, Pojale ja Pühale Vaimule - Kuradi lisamist, et pilti ,,täielikuks" muuta. Jungi mõistetesüsteem kujutab endast koherentset ning terviklikku maailma. Ta soovib eraldi hoida empiirilise psühholoogia ning metafüüsilist teoloogia maailma. Siiski on need tema käsitluses ühendatud paljude varjatud ,,traagelniitidega." Üldistatult öeldes - Jung vaatleb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
