jää alla jumalikule mõtlemisele (Cassirer, 1999, lk.34). Spinoza rajab uue eetika, kirgede ja ärrituste teooria, mis on moraalse maailma matemaatiline teooria. Tema arvates on matemaatiline mõistus ühenduslüliks inimese ja universumi vahel. Darwini töö Liikide tekkimisest (1859) tõi inimesefilosoofiale kindla pinna. Üldfilosoofilises plaanis ei olnud evolutsiooniteooria kaugeltki uus saavutus. See oli olemas juba Aristotelese psühholoogias ja tema arusaamades orgaanilisest elust. Erinevus seisnes ainult selles, et Aristoteles pakkus välja formaalse tõlgenduse, uusaja filosoofid esitasid materiaalse tõlgenduse katseid. Darwini tööde üheks peamiseks eesmärgiks oli vabastada uusaegne mõtlemine asjade finaalsete põhjuste illusioonist. Orgaanilise looduse struktuuri tuleb mõista ainult materiaalsete põhjuste kaudu. Aristotelese arvates pole elu võimalik juhuslike põhjuste varal mõista
UNENÄOD Kuigi sa võib-olla arvad, et pole sugugi tähtis iga päev oma und täis magada, ei ole see tegelikult tõsi. Et püsida terve, on head magamisharjumused sama tähtsad kui korralik söömine. SISSEJUHATUS Uskumatu, kuid umbes kolmandiku oma elust me kulutame magamisele. Nagu söök, jook, nii on ka uni inimese eluks hädavajalik. Pole inimest, kes ei näeks unenägusid, iseasi on see, kui palju neist meelde jääb. Unenäodki on erinevad: mõned väga selged, meeldejäävad ja isegi värvilised, teised ainult hägusad detailid. Unenägude ja nende seletamisega on inimkond tegelenud aastasadu, otsinud sealt nõu ja abi nii oleviku kui tuleviku tarvis. Nii on seda ka Eestimaal tehtud. Tõsi küll, viimase viiekümne aasta jooksul sellealast kirjandust välja pole antud, kuid käest kätte on käinud vanaemade ja vanaisade aegsed unenägude seletajad. Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märgan...
Idee korjasid üles Arthur ja Carolin Staats, kes uskusid, et üks ja sama stiimul võib esile kutsuda enam-vähem samasuguse mõju igaühele. Stiimuli-reaktsiooni mudeli järgi saadab kommunikaator välja stiimuli, mis jõuab retsipiendini ja kutsub esile reaktsiooni. Mudel koosneb kolmest elemendist: kommunikaatorist, stiimulist ja retsipiendist. Kommunikaator on suhte algataja; teavet loov, töötlev, levitav inimene või inimrühm. Stiimul on ergutusvahend, ajendav põhjus; psühholoogias mõjur, millele organism reageerib, organismis vastureaktsiooni tekitav ärritaja. Retsipient on sõnumi saaja, vastuvõtja, adressaat. Shannoni ja Weaveri mudel Claude E. Shannoni ja Warren Weaveri teost ,,The Mathematical Theory of Communication" (1949) peetakse sageli üheks lähtepunktiks, millest hakkas välja kasvama kommunikatsooni uurimine. Kõnealune teooria tugineb II maailmasõja järel USA-s Belli telefonilaboris tehtud uuringutele.
Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE 2) PROBLEEM SEOSTADA JUBA OLEMASOLEVA TEOORIAGA JA VARASEMATE UURINGUTE TULEMUSTEGA TÖÖ KIRJANDUSEGA TEOORIA 3) TESTITAVA HÜPOTEESI FORMULEERIMINE 4) UURIMISMEETODITE KINDLAKS MÄÄRAMINE Olulised eelmised andmed mida tasub uurida ja mida saab Samas kontrollida uusi võimalusi lükata eelnevad ümber DEDUKTIIVNE lähenemine probleemile INDUKTIIVNE lähenemine probleemile
erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. 5. Psüühikahäirete käsitluse erinevused juriidilises ja kliinilises kontekstis Mõiste "psüühikahäire" sisu on on psühholoogias ja õiguses oluliselt erinev, sellest tulenevalt erinevad arvamused ka selles osas, milliste eriteadmistega spetsialisti (psühhiaater; psühholoog) on õiguslike probleemide lahendamisel vaja ekspertidena kaasata. Juriidilises kontekstis seostub psüühikahäiretega ohtlikkuse mõiste. Ei ole selget seisukohta, millistele kriteeriumidele peab inimese psüühiline seisund ja/või käitumine vastama, et oleks alus hinnata seda ohtlikuks
Autasude tähtsus. Psühhoanalüüs - S. Freud - käitumine on mõjutatud teiste inimeste poolt - isiksuse psühholoogia on sotsiaalpsühholoogia Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: patsiendi asemel klient. Kliendikesksus. Õpilane fookuses, mitte õppeaine. Abraham Maslow eneseteostus. Vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus. Puuduse ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid. Kognitiivne revolutsioon. Arvuti tekitas kognitiivse revolutsiooni psühholoogias. Tunnetusest saab psüühiliste nähtuse seletaja ja põhjus. Asi on peas, mitte südames! Inimteadvus töötleb infot nagu arvuti. Herbert Simon, Nobel preemia. Miller: maagiline arv. U. Neisser (1967) kognitiivne psühholoogia mõiste. Keel (Noam Chomsky). Aaron Beck: irratsionaalsed mõtted kui depressiooni allikas. Ärevus tunnetusest. Kognitiivne neuroteadus. Evolutsioonipsühholoogia. 1980 ndast alates
Wallace) Induktsioon Deduktsioon Teooriad Empiirilised Hüpoteesid üldistused Vaatlused 4.2. Deduktsioon: teoorial baseeruv uurimustöö Teooria psühholoogias kujutab endast loogiliselt kooskõlas olevaid väiteid käitumise kohta, millised: 1) üldistavad olemasolevaid empiirilisi andmeid antud nähtuse kohta 2) võimaldavad organiseerida neid teadmisi täpsete väidetena nähtustevaheliste seoste kohta (seadused) 3) võimaldavad nähtusi eelnevalt seletada 4) on aluseks käitumise ennustamisel. Hea teooria kriteeriumid: täpsus, ulatus (scope), lihtsus ja viljakus - kuivõrd teooria
Sisukord · Uni ja Une staadiumid..............................................................................LK 2 · Miks on uni vajalik?..................................................................................LK 3 · Bioloogiline kell..........................................................................................LK4 · Une kestust mõjustavad tegurid...............................................................LK5 · Miks uni ei tule? unepuudus.....................................................................LK6 · Une häirete ravi, unenäod.........................................................................LK7 · Unenägude lahtimõtestamine................................................................LK 8-9 · Õudusunenäod....................................................................................LK 10-11 · Kokkuvõte........................................................
Teatrofoobia- teatrid- spetsiifiline hirm Tehnofoobia- tehnoloogia- spetsiifiline hirm Hirmude ravi Eristatakse kahte erinevat protsessi kustutamine ja harjutamine, mida mõlemat viiakse läbi käitumispsühholoogide poolt. Need protsessid võivad olla ravi tulemus, kuid võivad toimuda ka iseenesest. Kustutamine on ohutud kokkupuuted või kogemused hirmutekitajaga, mille tulemusena tingitud hirmureaktsioon nõrgeneb ja lõpuks kaob. Harjutamine tähendab millegi harjutamist. Psühholoogias mõistetakse selle all hirmu taandumist, mis saavutatakse korduvates kokkupuudetes hirmutekitajaga. Lõpuks võib hirmutunne täiesti kaduda. Süstemaatiline ülitundlikkuse vähendamine- see on käitumisteraapia vorm, millega on eriti edukalt ravitud foobia all kannatavaid lapsi. Selle puhul töötatakse iga lapsega välja ,,hirmude hierarhia" kõige vähem kardetust kuni kõige enam kardetud olukorrani. Patsiendile õpetatakse lõõgastumist
Pärast sellist ebameeldivat tutvumist enamik alaealisi mingi aja väldib alkoholi. Ent vanuses 13 16 aastat, seoses mingite sündustega ( koolilõpetamine, sisseastumine uude kooli, pühad, sünnipäevad, pulmad jne... ) , tekib uuesti kiusatus alkoholi järele. Seoses sellega väärib tähelepanu teine rühm alkoholi tarvitamise motiive, mis kujundavad joomingut kui seaduserikkujate käitumistüüpi. Nende motiivide hulka kuulub püüd vabaneda igavusest. Psühholoogias nimetatakse igavuseks psüühilist seisundit, mis on seotud emotsioonidenäljaga. Sellesse kategooriasse kuuluvatel noorukitel on kadunud või tunduvalt 4 nõrgenenud huvi tunnetusliku tegevuse vastu. Noorukid ei tegele peaaegu üldse ühiskondliku tööga. Tuntakse vähem huvi iluskirjanduse vastu, harva võetakse osa isetegevusest, peaaegu ei käida teatris, puudub huvi muusika ja maalikunsti vastu. Tõsi, nad armastavad kino, kuid
teema on unarusse jäetud, kuid ennustas, et see võib ühel päeval muutuda taas tõsiseks uurimisvaldkonnaks. Clark Hull Järjekordne asjatundja, kes säilitas huvi hüpnoosi vastu. Ta oli ameerika psühholoog Boris Sidis ja oli mõjuka raamatu ,,Sugestiooni psühholoogia" (,, The Psychology of Suggestion", 1898) autor. Clark Hull oli arvatavasti sel ajal hüpnoosi peafiguur ja üks oma põlvkonna lugupeetavamaid psühholooge. Ta kaitses 1918. aastal Wisconsini ülikoolis doktorikraadi psühholoogias ning järgneval 15 aastal pühendas ta suure osa oma ajast 6 hüpnoosi uurimisele. Tänu nende tööde tulemustena valmis 1933. aastal raamat ,, Hüpnoos ja sugereeritavus" (,,Hypnosis and Suggestibility"), mis on jäänud selle ala tähtsaimaks tööks. Hulli üks peamisi saavutusi oli hüpnoosi uurimise viimine ülikoolidesse.
17.IATROGEENIA Iatrogeenia on arsti või kliinilise psühholoogi ebakohane ütlus või tegu, mille tagajärjel areneb patsiendil neurootiline häire. 18.EETIKA PROBLEEMID KLIINILISE PSÜHHOLOOGI EETIKA Eetikale pöörati tähelepanu juba 2000 aastat tagasi. Vt. Hippokratese vanne EETIKA (Kr. ethika (ethos( komme, harjumus) Teadus moraalist, kõlblusest Kogum norme, mis määrab inimeste kõlbelise käitumise Eetika valdkond nii psühhiaatrias kui kliinilises psühholoogias on lai: mil määral tohib patsiendi käest saadud infot arstile või sugulastele edastada; kui inimene soovib surra, kas on õige ta soov rahuldada raskete haiguste korral (eutanaasia probleemid); kas tulevikus on eetiline inimest ja seega ka ta individuaalset omapära kloonida; eksperimendid inimestega APA (1981) psühholoogide eetika kood väidab, et info, mis on saadud kliendilt, võib edastada ainult kliendi tahtel. Erandid: Kui klient on ohtlik iseendale ja teistele;
Siin me ei saa kindlad olla selles et uurija ei mõjuta vaadeldava inimese tegelikku käitumist. See on võrdlemisi keeruline meetod aga kui uurija teadustab mis ta tegema peab siis on see väga tõhus eriti koostöös intervjuudega. Eksperiment on teaduse ideaalile kõige lähemal kuna eksperiment põhineb kontrollil. Katse läbi viimisel. Kasut sots vähe kuna inimesi kontr on väga raske. Kasut tavaliselt psühholoogias. Sekundaaranalüüs- kõik eelmised meetodid andsid uut teavet aga see analüüs tähendab juba varem kogutud teiste teadlaste poolt või olemasolevate materjalide uurimist ja analüüsimist. Nt uurida ametlikku statistikat riigilt või ajaloo allikaid. Eluloolisi allikaid, kirjavahetusi meediaanalüüse (nt soouuringuid). 7. Mis on kultuur? Kuidas kultuuri ja keele eripärad mõjutavad inimeste maailma tajumist? Sapir-Worfi hupotees. Keele hinnanguline mõõde. Kuidas keel kirjeldab ja
võib kahelda, kas tegemist on tõsiseltvõetava filosoofilise teooriaga. See pole defineerimise probleemi arendus, veel vähem lahendus. Lihtsalt tõlgendab probleemi ümber. Näoga kunstiajaloo poole olles muundub narratiivne teooria kunstiajalooks või kunstisotsioloogiaks. IV. Esteetiline hoiak I 1. Võrrelge hoiaku mõistet psühholoogias/sotsioloogias ja esteetikas. Esteetikas on see hoiak, mis on teatud viis objektide kogemiseks. Psühholoogias ja sotsioloogias on hoiak +, -, 0 suhutmine/hinnang millessegi(hoiakuteraapia mõiste, suhtumise probleem). 2. Selgitage millistele küsimustele peaks E-hoiaku teooria vastuse andma. Definitsioonilisele(mis?) mis on esteetiline hoiak? Kuidas erineb teistest hoiakutest? E- hoiakut on iseloomustatud kui mitte-praktilist, mitte-tunnetuslikku, mitte-isiklikku. Palju saaks ammutada energiat(praktiline-majanduslik), miline on kivimite koostis(tunnetuslik-
eksperimenti. Puuduseks on võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta. Laboratoorne eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Kallis ja aeganõudev. Vaatlus sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Enesevaatlus on käepärane ja laialt kasutatav, kuid ka kõige suuremate puudustega. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Kasutatakse strukturalistlikus psühholoogias. Väline vaatluson teiste inimeste välise käitumise jälgimine. Kasutatakse filmimist, helisalvestusi jne. Test lühiajaline katse, millega uuritakse erinevaid võimeid, oskusi ja omadusi. Koosneb küsimustest ja/või ülesannetest. Testiga selgitatakse ainult teatud inimese psüühilisi omadusi. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd 1879. aastal Leipzigis asutas W.Wundt esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi
5) Millised lihasjõu liigid aitavad otseselt kaasa maksimaalse kiiruse ja millised aeroobse töövõime baasi loomisel? 1) plahvatuslik ja kiire jõud. 2) Kestusjõud, lihasvastupidavus Spordipsühholoogia olemus ja vajalikkus 1) Millest on lähtutud spordipsühholoogia eesmärgi definitsioonis? Spordipsühholoogia tegeleb ühest küljest psühholoogiliste teguritega, mis mõjutavad treenimist ja võistlemist erinevatel harrastustasanditel, ning teisest küljest uurib inimese psühholoogias toimuvaid muutusi, mis võivad kaasneda treenimise ja võistlemisega. Spordipsühholoogia eesmärk on tagada isiksuse areng; täiustada spordipsühholoogiliste kompetentsidega treening- ja võistlusprotsessi. Spordipsühholoogid ei tegele mitte ainult sportlaste, vaid ka laste, eakate, erivajadustega inimeste ning kehaliselt väheaktiivsete inimestega, et tõsta nende elukvaliteeti kehalise aktiivsuse kaudu. 2)Nimetage ja iseloomustage spordipsühholoogide tegevusvaldkondi. 1. Nõustamine
põhimõtetest. Õpetuse sisu ja maht aineti ning klassiti, samuti metoodilised alused tulenevad lapse arengu hingelise ja füüsilise arengu seaduspäradest. Maailma waldorfkoolid on omavahel sarnased õppekava ülesehituse põhimõtete osas. Waldorf-pedagoogika on seega terviklik, kogu lapsepõlve ja noorust haarav hariduskontseptsioon. Rudolf Steineri pedagoogika inimõpetuslik alus saab märkimisväärset kinnitust tänu uutele uuringutele meditsiinis, psühholoogias ja neuroteadustes ning waldorf- pedagoogilises praktikas kogetakse kasvavat vanemate poolehoidu. Samas heidetakse ikka jälle ette lapsepõlve ,,romantiseerimist", mis on aktuaalne koos nõudmisega juba ,,tublisid nelja-aastaseid" kooli panna. Samuti õpetaja peab olema laste kõrval nii koolis kui lasteaias aitama teda suunata, kuid ei saa midagi nõuda, et laps peaks tegema just seda ja õpetaja ei tohi last suunata muutu õpetaja sarnaseks.
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste ,,funktsioon" ei ole kasutusel ainult matemaatikas, vaid ka loodusteadustes (nt organismi funktsioonid), muusikas (funktsioon on muusikas harmoonia mõiste, millega iseloomustatakse helirea astmete vahelisi suhteid. Funktsioone sisaldavat harmooniat nimetatakse funktsionaalharmooniaks), psühholoogias, arvutiteaduses (täpsemalt programmeerimises), filosoofias jms. 1. Funktsiooni mõiste avamine 7. klassi matemaatikakursuses Funktsiooni mõiste juurde jõudmiseks on otstarbekas eelnevalt käsitleda järgmisi teemasid: a) jäävad ja muutuvad suurused; b) võrdelised suurused ja nende omadused; c) pöördvõrdelised suurused; d) graafikute lugemine. 1.1. Jäävad ja muutuvad suurused Kui suuruse arvuline väärtus antud ülesande või ...
1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2) Neuroesteetika – tegeleb esteetilise ilukoge...
teke otseselt seotud uute ühiskondlike struktuuride tekkimisega. Tsiviliseerumisprotsesside mõistmiseks on vaja mõista nii muutusi isiksuse struktuuris kui ka kogu sotsiaalses struktuuris. 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 1 KULTUURIPSÜHHOLOOGIA Loengu ülesehitus: · Seosed eelmise loenguga (psühhoanalüüsist) · Mida kultuuripsühholoogia uurib? · Kultuuri 3 enamlevinud käsitlust psühholoogias ja kognitiivses antropoloogias · Psühholoogia ja kultuur: ajaloost · Kultuur ja mõtlemine: ajaloolised käsitlused · Kultuur ja taju · Kultuur, inimese areng, õppimine · Kultuur ja mõtlemise mudelid Seoseid eelmise loenguga: · Psühhoanalüütilised ideed on 20. saj jooksul olnud märksa populaarsemad kui kultuuripsühholoogia ideed. · Samas on Freudi ja Lacani psühhoanalüüs väga lääne kultuuri (teatud sotsiaalsete normide, mõtteviiside jm) keskne ega pruugi omada mingit
seostamissuhted süntaks e. lauseõpetus süntaktilise süvastruktuuri kirjeldus- selle ülesandeks oli kujutada lause tähendust. süsteemigrammatika- keelesüsteemi käsitletakse, kui kasutuselolevate ning osaliselt üksteisest sõltuvate valikuvõimaluste võrku, grammatikat aga kui keerulise lülitusskeemi sarnast valikumehhanismi. taksonoomiline strukturalism e. ameerika pärisstrukturalism. Selle peaesindaja oli Leonard Bloomfield, kelle keeleteaduslik mõte rajanes psühholoogias biheivorismi nime all tuntud suunal. Taksonoomilise strukturalismi tunnusjooneks on antimentalism, eitav suhtumine keelelise intuitsiooni kasutamisse. teine liigendus- foneemideks jaotamine traditsiooniline grammatika- selle järgi liigitatakse sõnad noomeniteks, verbideks ja partikliteks, lause aga liigendatakse subjektiks, predikaadiks, objektiks jms. traditsiooniline grammatikateooria- selle rajajaks peetakse Aristotelest, kes liigitas ka seni
Agressiivne laps raamatu kokkuvõte Autor: Liisa Keltikangas-Järvinen Lende Saluvee EKL1-kõ Soome teadlane Liisa Keltikangas-Järvinen käsitleb oma raamatus lapse sotsiaalset arengut ja seda takistavaid mõjureid, millest tähtsaim on agressiivsus. Autor juhib tähelepanu sellele, et agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus. Agressiivsus on eesmärgi saavutamise vahend neil inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda. Selle raamatu eesmärk on rääkida lapse sotsiaalsest arengust ja arenguhälvetest, ennekõike agressiivsusest ning sellega kaasnevast nartsissistlikust iseloomuhälbest. Raamatu autori soov on pakkuda kasvatajale nii psühholoogiaalaseid teadmisi lapse sotsiaalse arengu ja selle suunamise kohta kui ka tuge argiste ...
Peirce'i.Semiootikul oli üks käitumise ala. SEMIOOS ehk märgisituatsioon Morris lisab Peirce'i 1. teooriale konteksti: V märk (mägra jäljed) W interpretaator (koer) X interpretant (koer hakkab käituma kuidagi) Y objekt (tähendus) (mäger) Z kontekst (mets, aeg) Ameerika psühholoogias oli levinud biheiviorism: Stiimul reaktsioon Morrise arvates oli märk stiimul (Nt. Koerale antakse mägra lõhna, ta reageerib sellele) Semioosi dimensioonid pakkus juba Peirce o Süntaktika käsitleb märgi ehitust ja kogu seda reeglistikku, mille abil me võime moodustada keerulisemaid koondmärke. Süntaks kuidas sõnadest moodustada lauseid. Mingi asi on õige või vale.
Sanders Peirce. Tema järgi on semioos triaadne protsess, potensiaalselt lõputu interpretatsiooniahel. Thomas Albert Sebeok oli ameerika semiootik. Rajas zoosemiootika, andes sellele teadusharule 1963. A nime. Biosemiootika arendaja. Ta toimetas ka raamatusarja "Approaches to Semiotics" (kirjastus Mouton de Gruyter), milles ilmus üle saja köite.Oli ajakirja ,,semiotica" peatoimetaja kuni surmani. T oimetas semiootikaentsüklopeedia. BIHEIVIORISM Ameerika psühholoogias oli levinud biheiviorism: 20. Saj tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduste suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist. Semioloogia semiootika valdkond, mis toetub Ferdinand de Saussure'i traditsioonile. Ta põhineb struktuursele (strukturalistlikule) lähenemisele märkide ja märgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui muudes suhtlemisviisides. Keel on märgisüsteem, aga kõne ei ole. 6
Igal rahval on oma tüüpiline arvamus mitmete inimeste hinge- ja vaimuelunähtuste kohta. Rahvapsühholoogia ja teadusliku psühholoogia olulisemad erinevused: 1) Teaduslik psühholoogia näeb oma peamise eesmärgina psüühika ja käitumise üldiste, igal pool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamist, mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailide uurimist. 2) Teadusliku psühholoogias suurem ja tähtsam osa teadmisest on saadud katse ehk eksperiendi teel. 3) Teadusliku psühholoogia väidet on ümberlükatavad. 4) Teaduslik psühholoogia on rajatud vastastikustele kontrollitavusele (mitte keegi ei ole teaduses ülemislikku sõnaõigust). Kokkuvõtte - Psühholoogia uurib, kuidas on inimese psüühika ja käitumine korraldatud. - Psüühika peamiseks ülesandeks on luua sidus ja terviklik pilt organismi ümbritsevast
tagajärjed võivad osutuda väga raskeks. Frustratsioon- on psüühiline pingeseisund,mis tekib kui inimesel ei õnnestu mingi takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. Kogedes suutmatust eesmärke saavutada, võib inimene otsida põhjusi iseendast või välistest teguritest. Inimeste fustratsioonitaluvus on erinev. See sõltub kohanemisvõimest, oskusest oma elamustega toime tulla ja sotsiaalsest aktiivsusest. Ärevus- ähmane ebameeldivustunne. Psühholoogias eristatakse kognitiivset ärevust, mida iseloomustab teatud mure või sisemine rahutus, ning somaatilist ärevust, millele on tunnuslikud niisugused kehalise ebamugavuse ilmingud nagu lihaspinge, motoorne rahutus, peavalu, südamekloppimine. Ärevust võivad põhjustada mitemesugused tegusid: kas tõenäolised või kujutletavad ebameeldivused, ootamatused, elukorralduse järsud muutused jne.
tuleb vist veel slaididest välja lugeda... aga kujutan ette, et see on ka eelnevastest vastustest siin peatükkis tuletatav. 12. Selgitage looduse väärtustamise kolme viisi Saito järgi! Puudub info? 7. loeng: Kunsti kogemine 1. Millistes distsipliinides tegeletakse kunstiteose kogemisega ja mil viisil? Kunstiteose kogemine küsimusi erinevates distsipliinides: 1)Kunstipsühholoogia 2)Retseptsiooniesteetika 3)Filosoofilises esteetikas 1. Kunsti kogemine psühholoogias: Kunstipsühholoogia, eksperimentaal-esteetika. Mitmeid probleeme: kunstikogemise psühholoogiline mehhanism, kunstitaju. Meeldimuste ja eelistuste põhjused. 2. Retseptsiooniesteetika: Kirjandusteaduse ja hermeneutilis-fenomenoloogilise filosoofia kooslus. Eelkõige kirjanduse baasil. Kuidas toimub tähenduse loomine lugemisprotsessi käigus; ootushorisont, ette-aimamised, "tühikute" täitmine lugeja poolt. NB! Ettevaatust E- kogemuse mõistega! Hans Robert Jauss; Wolfgang Iser. 3
-) Tsentraasled omadused 5-10 omadust, mis moodustavad isiksuse tuuma või, mis on justkui põhiomadused. -) Sekundaarsed omadused kõik ülejäänud omadused, mis vahel tulevad küll välja, kuid mida enamasti inimestes eristada ei saa. Raymond Catell (1905-1998) oli üks esimesi, kes hakkas kasutama isiksuse uuringutel faktoranalüüsi (suure hulga muutujate korrelatsiooni leidmine), mis on siiani üks levinumaid statistika uurimise viise psühholoogias. * Selgus, et tänu korrelatsioonile võib jagada inimese omadusi gruppidesse ning need võib jagada faktoriteks (PF) tema meelest oli 16 PF'i. Hans Eysench (1916-1997) * Isiksust saab määrata kahe faktori järgi. -) Faktor on isiksuse omaduste grupp, mis on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. -) Esimeseks oli ekstravertsus-introvertsus faktor ja teiseks oli emotsinaalne sabiilsus/ mittestabiilsus. ,,Suur viisik" ehk Neo Ocean
siis ikkagi räägime rääkides oma vaimuseisunditest- mõtlen, olen teadvusel jne. Filosoofia ajaloos on vaim olnud kehaga võrreldes privilegeeritud seisundis – Platoni hingeõpetus ja mõtlemise primaat, kristlik hinge surematus, Descartesi kahtlemine meeltetajus ja mõtlemise usaldamine. Moodsa vaimufilosoofia püüdlus on pigem vaimu füüsikale taandada. See algab juba Thomas Huxley epifenomenalismi ja biheiviorismiga psühholoogias. Huxley arvates on vaimsed nähtused füüsikalistest tingitud ja ise neid mõjutada ei saa. Biheiviorism üritas taandada vaimuseisundid käitumisele. Filosoofiasse tõi sellise lähenemise Gilbert Ryle, kelle arvates vaimust nimisõnana rääkimine oli kategooriaviga. Vaim viitab pigem käitumisviisile – teadvusel olema, otsustama jne. Ryle seega vastustab vaimu pidamist teiste kehaliste asjadega sarnaseks asjaks. Edasi jätkati
kirjeldus. Kvalitatiivne. Uuritavaid nähtusi kirjeldatakse mitmekülgselt ja detailselt; kasutatakse intervjuud, vaatlust, erinevate materjalide analüüse (ajalehed, päevikud, fotod,jne). Ei ole põhimõtteliselt võimalik üldse midagi sisukat teada saada, sest arvamuste paljususe aktsepteerimine tähendab ühtlasi igasuguse seletuse välistamist. Teaduslik seletus sisaldab lisaks teooriale kuidas ,,asjad on" ka teooriat sellest, mis pole võimalik. Kaasaegses kalitatiivses psühholoogias on kõik võimlaik. Osutad sellele, kui piiratud on kaasaja põhivoolu psühholoogia. 3.Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus: põhjusi on mitu liiki, teaduslik seletus seisneb kõigi erinevate liikide kirjelduses. Vaja on välja uurida, millistest erinevatest elementidest; millistest suhetest,on arenenud uuritav nähtus kui tervik. On uuritava nähtuse struktuuri (süsteemi) kirjeldus. Kvalitatiivne, lisaks kaasaja kvalitatiivse psühholoogia meetoditele
...............................................................................................................................13 Kokkuvõte .........................................................................................................................................14 Sissejuhatus Kognitiivsed teadused said J. Burneri järgi alguse kognitiivsest revolutsioonist. Selle pöörde käivitajate peaeesmärk tuua tähendus tagasi inimesega tegelevatesse teadusharudesse. Revolutsioon algas psühholoogias, kui 1950. aastate lõpus kujunes välja teadlaste rühmituse, kelle eesnärgiks oli tuua psüholoogiasse tagasi mind (ingl meel). Sellele mõistele on raske eesti keelset vastet leida, kuid see on midagi, mis haarab inimese mõtlemist ja arutlusvõimet. (Jerome Bruner 1990; viidatud Haldur Õim 2008: 617 järgi) Kognitiivne lingvistika uurib suhet inimkeele, mõistuse ja sotsiofüüsilise kogemuse vahel. Fillmore jt hakkasid kognitiivset lingvistikat arendama juba 1970ndatel
loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Psühhosemiootika uurib psüühilisi protsesse kui märgiprotsesse ja rakendab semiootilist lähenemist ning semiootilisi mudeleid psühholoogias. 3. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Teaduslik psühholoogia kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute
ehitama, püstitama ja tähendab tähendust loovat toime tulla. Nõustamise käigus tegeldakse ka analüüsi või interpretatsiooni. See mõtteviis tunnetega, kasutades võtteid näiteks gestalt- sisaldab mitmeid eri lähenemisi alates radikaalsest teraapiast (tühja tooli meetod) ja psühhodraamast kuni sotsiaalseni. Kaasaegse t juured on nii (rollimängud). Väga tähtis roll on narratiividel (nii filosoofias (Kant, Piaget jt) kui psühholoogias „suurtel“ kui individ), mille abil kooruvad välja (kognitiivne ja arengupsü, keskkonnapsü, individ mustrid ja teemad. Kuna keel on küll pereteraapia, isiksuse- ja sotsiaalpsü jne) ning selle universaalne väljendusvahend, kuid selle nüansse peateemad on seotud teadmiste, kultuuri, on võimalik mitmeti mõista, on kirjelduste ko- inimloomuse, reaalsuse ja in muutumise konstrueerimine ühtlasi üksteisest arusaamise kui
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust
salvestatud selle normi murdude või kordsetena) ei tasakaalustunud ja järelikult, kui sa mälu käest nõu küsid, annab ta vastuseks moonutatud otsustuse. Sanborni nostalgilise varjundiga mälestused vanast heast Maxwell House'ist on samamoodi moonutatud. (Ilmselt leidub palju erinevaid viise, kuidas saaks se-[2673]da impressionistlikku visan- dit mälumehhanismist kehastada (implement), ning kognitiivses psühholoogias on teh- tud märkimisväärset eksperimentaalset uurimistööd, mis vihjab, kuidas saaks kontrolli- da erinevaid hüpoteese selliste mehhanismide kohta.) (c) Nagu eespool, on Sanborni olukord teatud kombinatsioon (a)-st ja (b)-st. Ma arvan, et igaüks, kes tänapäeval kvaalidest kirjutab, nõustuks, et Chase'i ja Sanborni puhul on kõik need võimalused olemas. Ma ei tea ka, et praegusel ajal kipuks keegi pidama au sees eksima-
Kuid nende psüühiliste nähtuste olemasolu kinnitaksid sellised paranormaalsed nähtused, mille korral näevad inimesed vaime või kummitusi. See tähendab seda, et kui surmalähedased kogemused ei ole aju illusioonid ja inimene on võimeline oma kehast väljuma, siis peaksid eksisteerima ka poltergeisti ja kummituste nähtused. Nende olemasolus on omakorda võimalik ajas rändamise teel tuvastada. Nii on võimalik ka Unisoofias käsitletavaid psüühika aspekte tõestada, sest unisoofilises psühholoogias käsitletav teadvuse seisund sarnaneb surmalähedaste kogemuste korral kogetava teadvuse vormiga. Kuid näiteks Unisoofias käsitletavad aja ja ruumi taju ilmnevad inimesel just ajas rändamise korral. Näiteks kui inimene liigub reaalselt ajas tagasi oma lapsepõlve või teleportreerub ruumis. See tähendab seda, et ajas liikumisega on võimalik tõestada ja lähemalt uurida selliseid taju ilminguid. Teadvus surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine ,,põrmustaks"
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed
Igaühel on omane fenomenoloogiline reaalsus, isiksuslik eripära maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel. Selle käsitlusviisi järgi elab igaüks otsekui enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid, unstades või arutledes jast talle omasel viisil. See, mis tundub ortodokssele freudistile või bihevioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks. Minakontseptsioon Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne geštalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus)
suures mahus terapeutilisi valke. Sebrakala (Danio rerio) on varasel arenguperioodil pea läbipaistva kehaga, mis tagab unikaalse visuaalse juurdepääsu looma siseanatoomiale. Kass (Felis sylvestris catus) on oluline mudelorganism võrdlevas imetajate genoomikas, kuna on obligatoorne karnivoor (suurem vajadus teatud loomset päritolu aminohapetele). Ka biomeditsiinis on kassid olulised, eriti neuroteadustes, käitumisbioloogias, reproduktiivses psühholoogias ja endokrinoloogias. Kodukana (Gallus gallus domesticus) kasutatakse arengubioloogilistes uuringutes, kuna ta on amnioot ning väga sobiv mikromanipulatsioonideks ja geeniproduktide üleekspresseerimiseks. Ta on kasulik ka toksikoloogilistes uuringutes tänu ägedale reageeringule keskkonnamürkidele, mille väljendumist saab määrata väliste indikaatoritega: munetud munade arv, koore paksus jne. Reesusmakaaki (Macaca mulatta) kasutatakse laialdaselt inimese haiguste uurimiseks ja
Ahendas intelligentsuse mõistet veelgi. Ta pidas silmas vaid üht mõtlemise aspekti- kombineerimisoskust. Sellist lähenemist võib nimetada 1. Intelligentsuse ühefaktoriteooriaks. Ühefaktoriteooriast lähtuvaid intelligentsuse määratlusi võib jagada 3 peamisse rühma: Intelligentsust käsitletakse kui õppimisvõimet Defineeritakse kui võimet opereeida abstraktsete mõistetega Kui võimet kohaneda uute situatsioonidega. See on psühholoogias kõige enam tunnustust leidnud seisukoht. W.Stern (1871-1938) saksa psühholoog- intelligentsus kui kui inimese üldine võime oma mõtlemist uutele nõuetele suunata, kui vaimne kohanemisvõime. Psüühikat informatsiooniteooria seisukohalt käsitlejad rõhutavad ka intelligentsust kui kohanemisomadust. Nad defineerivad intelligentsust kui informatsiooni saamise protsessi üldist strateegiat või info kasutamise võimet. 2. Intelligentsuse kahefaktoriteooria.
täide, kontrollides, et ükski samm ei jääks vahele ja et iga samm oleks korrektselt teostatud. 4. Vaata tagasi! Veendu, et saadud tulemus oleks probleemilahenduseks ja vastavuses kogu olemasoleva informatsiooniga. Kui see nii on, analüüsi tulemust ja selleks kasutatud lahendusviisi, et teha järeldusi, mis võivad osutuda kasulikuks tulevaste probleemide lahendamisel. 12. Probleemülesannete lahendamisoskuste õpetamisvõimalused koolis. Pedagoogilises psühholoogias on palju vaieldud selle üle, kuivõrd on üldse võimalik õpetada probleemide lahendamist. Pessimistid viitavad ülekande piiratusele ja selles tulenevale vajadusele omandada kompetentsuse saavutamiseks tohutul hulgal konkreetseid, kindlasse valdkonda kuuluvate probleemide lahendamise võtteid. Nad ei usu, et on võimalik otseselt õpetada üldisi ülesannete lahendamise viise. Optimistid on veendunud, et probleemide üldisi lahendamise oskusi saab siiski arendada, õpetades
Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse
Siin eristatakse agressiivse käitumise all (1) avalikku (füüsiline ja otsene) ja (2) varjatud (tahtlikult grupist välja viskamine, sünnipäevale ei kutsu) agresiivset käitumist. Kätkeb ka enda all eneseagressiooni, mis on enesele haiget tegemine. Sümboolne, sümboliline vägivald - siin on tegu ühe agresiivse käitumise vaatenurgaga, see on sotsioloogiline ehk ühe sotsioloogi vaatenurk. Selle all peetakse silmas ühe soo sümboli domineerimist teise üle. Vägivalda kasutatakse psühholoogias kitsamas mõttes. Psühholoogias on vägivald füüsiline agresiivne käitumine. Siia alla ei kuulu vaimne vägivald. Asocial - asotsiaalne, näitab eitust ning on mitte sotsiaalne. Näitab eitust ühiskonnast väljalülitatust või ühiskonna normidele mittevastavat käitumist. Ühiskonna normide all olgu see mistahes grupp (kool kui grupp, riik kui grupp jne), Antisocial - antisotsiaalne käitumine, näitab tahtlikku aspekti seoses sellega, kui on tegemist normide vastase käitumisega
kuulamist, lepinguid, kodutöid, küsitlemist, katsetamist, interpreteerimist, rollimänge, desensitisatsiooni, käitumisharjutusi, modelleerimist, hüpnoteraapiat, operantset tingimist, kehtestavuse treeningut. Ei sobi piiratud võimekusega inimestele. Võib olla üle-intellektualiseeritud mudel. Eksistentsiaal-humanistlik teraapia: Rollo May, Maslow, Frankl, Jourard, Allport, Bugental, Moustakas, Bühler, Van Kaam gkolmas jõud" psühholoogias. Filosoofia rõhutab tähenduslikkust, valikuvõimalust, vabadust, ja enese-määramise õigust. Indiviididel on võime laiendada oma eneseteadvust, mis viib vabaduseni ja vastutuseni suunata oma saatust. Elu mõte Teraapia keskendub siin-ja-praegu kogemustele ning inimese arengupotentsiaalile. Tendents enese-aktualisatsiooni poole on kaasasündinud. Häirunud arengut vaadatakse kui oma potentsiaali ebaõnnestunud aktualisatsiooni, mis viib süütunde ja ärevuseni.
Tallinna 32. Keskkool Margaret Muilas 11.d klass FOOBIA TÄNAPÄEVA ÜHISKONNAS Praktiline töö Juhendaja: õpetaja Kerstin Vessik Tallinn 2013 Olen uurimistöö koostanud iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. /allkiri/ Koostaja ees- ja perekonnanimi Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada retsensendile. /allkiri/ Juhendaja ees- ja perekonnanimi 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. FOOBIA OLEMUS JA RAVIVÕIMALUSED ................................................................ 5 1.1Mis on foobia...
Kas see tähendab, et inimene hakkab käituma automaatselt ja tihti just sel moel, mis partnerit ärritab? Kui tavapärase pingega olukorras suudab inimene mõistlikult käituda, siis niipea, kui olukord muutub pingeliseks, käivituvad emotsionaalsed automatismid. Samas, mida küpsem on isiksus, seda turvalisem on tema reaktsioon ka tüliolukorras. Ta ei pruugi käituda automaatselt. Tüüpilisi reaktsioone kriitilistes olukordades kirjeldatakse psühholoogias seotusstiilide kaudu: turvaline, ärev või vältiv seotusstiil. Kogemus, kuidas käituda, on sageli saadud juba varajases eas. Näiteks äreva stiiliga inimene ei suuda oma tunnetega toime tulla, ta liialdab pidevalt muretseb, nutab, karjub või ähvardab. Vältiva seotusstiiliga ini- mene jääb aga vait või lahkub üldse ruumist. Kaasinimese jaoks kõige meeldivamalt käitub muidugi turvalise seotusstiiliga inimene, kelle reaktsioonid on mõõdukad ja eelnevalt rohkem läbi mõeldud.
• Samakujulisus, aga eritähenduslikkus, erinev päritolu. • Võib kaasneda muutus grammatilises kasutuses. Kognitiivsed tähenduskirjeldused • lähtuvad sageli psühholoogiast üle võetud metoodikast, eesmärgiks paremini lahendada tähenduste ebamäärasust • kognitiivsete kirjelduste keskmes on mõiste (kontsept), mida sageli ei eristata tähendusest • mõistetevahelisi piire ei käsitata teravatena Prototüübisemantika • lähtub eksperimentaalses kognitiivses psühholoogias viljeldud prototüüpide teooriast (E. Rosch, W. Labov); on viljeldud ka filosoofias (L. Wittgenstein), keeleteaduses (H. Paul), ka strukturaallingvistikas (Greimas, Portier) • nt. William Labovi või Eleanor Roschi katsed 1973 • mõistetasandid (üla-, põhi-, alamtasand) • prototüübi tunnuseid Freimid ja skriptid • Psühholingvistikas uuritakse, kuidas teadmised on ajus struktureeritud. Lähtutakse sellest, et
2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega ehk siis kasvatamisele reageerib kasvamisega. SAMAS, võiks ka siin öelda, et õpilane reageerib õppimisega, kuna kasvamine ainult vaimses mõttes ongi õppimine. Kasvamine eraldi terminina on ju tähenduslik ainult füüsilise kasvuna. 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? Õppe-kasvatustöö. 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada õpetajatöös Õpetajatöö põhilised otsustusfaasid/etapid on planeerimine, realiseerimine ja hindamine/reflektsioon. 5. Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest? Ei, võimalusi eesmärkide konkretiseerimiseks on palju (ehk üldisema eesmärgi saavutamiseks on sageli võimalikud erinevad teed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
