Psühholoogia gümnaasiumile TÜ kirjastus, 2002 2. Psühholoogia ajaloost Katselise ehk eksperimentaalsepsühholoogia üks rajajatest Hermann Ebbinghaus on tabavalt öelnud, et psühholoogial on lühike ajalugu, kuid pikk minevik. See tähendab, et juba antiikajal tekkisid esimesed inimeseõpetused, kuid teadusliku psühholoogia tinglikuks sünnimomendiks peetakse aastat 1879, kui Wilhem Wundt (1832-1920) sisutas Leipzigi Ülikoolis paar ruumi , kus hakati tegema inimese psüühika uurimise katseid. Inimes kohta saab andmeid koguda ka plaanipärase vaatlusega, mille üks oluline liik on sisevaatlus ehk introspektsioon (ld introspectare ,,sisse vaatama"). See oli eriti populaarne 100a tagasi.Tänapäeval kasutatakse seda meetodit täiendavate andmete kogumiseks katses. 2.1 Antiikaja psühholoogia Aristoteles`e (384-322 eKr) teos ,,Hingest"( hing- kr psych) peeta...
· Tunded ja mõtted on teadvuse elemendid · Titchener oli strukturalist. · Psühholoogia on kogemuslik teadus ehk sõltub inimeste kogemusest mitte objektist. 44) Millised on funktsionalismi põhimõtted. Galton. Dewey. · Funktsionalismi allikateks oli evolutsiooniõpetus ja paradigmatism. · Galton rakendas evolutsiooniõpetust psühholoogias, hakkas kasutama matemaatilist statistikat. · Dewey oli sotsiaalne filossof, haridusreformaator 45) Millised on J. Jamesi teened? · Peetakse USA psühholoogia rajajaks · Süstematiseeris ja populariseeris paradimatismi (paradigmatistlik filosoofia on praktika ehk elukeskne õpetus). · Tõe otsing annab suuna ja stabiilsuse. · Peamine on teadvuse eesmärk, kuhu minnakse.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKE ÕIGUSE INSTITUUTA KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL MÄLU STRUKTUUR Referaat õppeaines Sissejuhatus psühhologiasse Juhendaja: Iiris Luiga, PhD Tartu 2009 a Sissukord Sissejuhatus 1. Mälu liigid 2. Sissejuhatus Mälu on üks kolmest alustalast, mille tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud. Mälu kui endise kogemuse peegeldus teadvuses on võime omandada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu uuringutes osalesid palju uurijad. Kõige tuntav uurija, kes 1972 a. eristas oma artiklis episoodiline ja semantiline mälu l...
kujul. Siin tuleb arvestada, et ühe meelest korrastatud materjal ei pruugi olla teise meelest, Kui omandatavat materjali pole eelnevalt korrastatud, siis võib inimene ise luua mõttelise süsteemi- subjektiivse korrastatuse. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist ehk n-ö oma sõnadega esitamist. Enda ümbersõnastatud tekstis jäävad tavaliselt paremini meelde kui etteantud algtekstid [3]. Subjektiivse kordamise vorm on känkimine. Känk on psühholoogias ingolünk, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid [3]. Meelespidamine ehk info säilitamine. Kõik närvierutused jätavad püsivaid jälgi ajukoorde. Mõni mälujälg on väga nõrk ega tule sealt kunagi välja, paljudel juhtudel aga puudub nende väljatootmiseks vajalik stiimul [3]. 9
Hea on oma õppimistulemusi võrrelda enda eelnevate õppimistulemustega, mitte aga õpingukaaslase omadega. Kuna inimeste võimekus on eri valdkonnas erinev, siis mõni on tugev balletis ja mõni arvutimaailmas. Alati on keegi targem ja taiplikum ning keegi kõvema peaga. Kui on soov oma õppimistulemusi parandada siis koostage endale sobiv õppimisstrateegia lähtuvalt oma võimekusest. Siinkohal tuleb kasuks vastavateemalise kirjanduse lugemine või erialaspetsialistiga konsulteerimine. Psühholoogias on välja töötatud erinevad õppimisstrateegiad lähtuvalt inimeste psüühilistest eripäradest Selgitage enda jaoks välja olulised õppeained ning vähemolulised õppeained. Vastavalt sellele jaotage oma aega ja energiat. Ainult perfektsionistid suudavad alati kõigega kursis olla. Siduge õpitavad ained oma reaalsete eesmärkide saavutamisega elus ning tunnetage kuidas ainete omandamine viib teid eesmärgile lähemale. Tuletage endale meelde, et
I mooduli kontrolltöö Inimese psüühilised protsessid toimivad paralleelselt ja sageli on niiimoodi korraga töös rohkem kui kolm protsessi. Õige 2. Psühholoogias uuritakse seda, millised on inimese psüühilised protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjutab inimese mõtlemist ja käitumist. Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse. õige 3. Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: Vali üks: a. Determineeritud protsessid b. Emotsionaalsed protsessid c. Eksekutiivsed protsessid d. Kognitiivsed protsessid 4
Evolutsiooniline mentaalsed strateegiad ja eesmärgid on loodusliku valku tulem. Psühhoanalüüs kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jpm. Religiooni mõju psühholoogiale Religiooni mõju kaasaegsele psühholoogiale suhteliselt nõrk, kuigi psüühika kui selline ei tohiks seista kaugel vaimust. Kvantmehhaanika on enamgi mõjutanud kui religioon. Humanistlikus psühholoogias on näha religiooni. Psühholoogia metodoloogiad · Loomulik vaatlus. Esimene samm. · Juhtumiuuring. Case study. · Küsitlus. · Korrelatsioonuuring. Testid. · Eksperiment. · Kvasieksperiment. Ebateadusliku psühholoogia eristamine teaduslikust. Teaduse tunnused 1. Süstemaatiline vaatlus, empirism, andmepõhine 2. Avaliku teadmise tootmine a) korratavus. b) retsenseerimine. Avalikkus. Demokraatia. 3
Sotsiaaltöö Instituut Tervis kui väärtus ja heaolu allikas Essee Koostaja: Ants Ivask Rühm: TK-2kõ Juhendaja: MD, PhD Ene Lausvee Tallinn 2013 Eesti viie tervema riigi hulka! Viimase riigikogu valimiskampaania päevil olid poliitikute lubadused valdavalt seotud majanduskasvu, vilja, rahamägede liigutamisega. Valimistel enim hääli saanud erakonna praeguses ajas mõnevõrra irooniliselt kõlav loosung võttis mäletatavasti suuna viia Eesti 15 aastaga viie Euroopa jõukama riigi hulka. «Eesti inimarengu aruande 2008» (EIA) tutvustusel kõlas korduvalt üleskutse, et poliitikud ...
retsepti on pakkunud Hollandi kultuuripsühholoog Ype Poortinga, kelle määratluse kohaselt on kultuur liikmete poolt ühiselt omaks võetud piirangute kogum, mis ütlevad, mida inimene võib ja ei või teha. Näiteks meie söögiharjumused on piiratud teadmisega, et koeraliha ei kõlba süüa (Koreas arvatakse näiteks teisiti), kuid sealiha on seevastu kõlblik toit (nii ei arva näiteks Iraanis). Ja samamoodi tuhande teise väiksema ja suurema asja kohta. Nii võib kokkuvõttes väita, et psühholoogias käsitletakse kultuuri sageli eraldi seisva või eristuva tervikuna, mis eksisteerib rohkem või vähem piiritletud territooriumil ja mida võib kirjeldada talle iseloomulike väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 224) Kultuurimõõtmed Inimesed peavad elus oluliseks erinevaid asju. On inimesi, kes pühendavad oma elu sotsiaalse õigluse ja vabaduse eest võitlemisele. Samas on neid, kelle jaoks on esmatähtis raha ja võim teiste inimeste üle
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz Inna Roosmann-Morozov LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Õppejõud: Uno Traat, lektor Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE 4 1.1. Kurjategija ja ohvri suhe 4 1.2. Pedofiilia ja erinevad aspektid eelsoodumuseks 5 1.2.1. Kriminaalsed aspektid 5 1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade 6 KOKKUVÕTE 9 ALLIKALOEND 10 SISSEJUHATUS 2 Lapse seksuaalne kurit...
Prefiks: tüve ette liituv morfeem Presupositsioon: eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad: sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne). Propositsioon: lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab Psühholingvistika: keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega. Uuritakse enamasti keele omadamist, eriti lapsekeelt Reduplikatsioon: liitmise erijuhtum, mille puhul toimub tüve täielik või osaline kordamine Rekonstruktsioon: on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Saaja: (semantiline roll) lause osaline, mis või kes väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti Segmentimine: sõna jagamine morfeemideks
Prefiks - tüve ette liituv morfeem Presupositsioon - eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad - sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne). Propositsioon - lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab Psühholingvistika - keeleteaduse haru, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega. Uuritakse enamasti keele omadamist, eriti lapsekeelt Reduplikatsioon liitmise erijuhtum, mille puhul toimub tüve täielik või osaline kordamine Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Saaja(semantiline roll) lause osaline, mis või kes väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti Segmentimine sõna jagamine morfeemideks
Subjektsus - suutlikkus enda elu kujundada, mõtestada ning samuti selle eest vastutada. Indiviidilt oodatakse tegutsemist aktiivselt ühiskonnaprotsessides osaleva, tulevikku kujundava ja vastutustundliku kodanikuna. Inimese toimetulek kaasaegses maailmas sõltub tema aktiivsusest õppijana, valmisolekust õpisituatsioonis näha endas subjekti, aktiivset ning vastutavat mina. Subjekti mõiste on leidnud kasutust erinevates teadusharudes, näiteks filosoofias, psühholoogias, sotsioloogias, kasvatusteaduses, ka filoloogias. Kõige laiemas plaanis defineeritakse subjekti keskkonnas aktiivselt tegutseva, teadvust, tunnetust, tahet, vajadusi ja eesmärke omava indiviidi või rühmana. Andragoogikas on subjekt üheks põhimõisteks, mida käsitletakse kui teadvustatud aktiivsuse kandjat, kes on suuteline orienteeruma, otsustama, tegema seda, mida ta on kavatsenud teha, ning vajadusel ka oma tegevust korrigeerima.
Eesti Maaülikool Linnu- ja seagripp Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Linnugripp ja seagripp on mõlemad zoonoosid. Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest. Parasitaarsete zoonooside tekitajad võivad inimesele edasi kanduda väliskeskkonnast (eosed, tsüstid, ootsüstid, munad, vabad või entsüsteerunud vastsed) või toores/väheküpsetatud lihas olevate parasiitide nakatumisvõimeliste arengujärkude sissesöömisel. Inimene võib olla definitiivne ehk lõpp-peremees, vahe-, säilitus- või juhuslik peremees. Samuti võib nakatuda otsese kokkupuute teel või saastatud toidu/vee vahendusel. 1415st teadaolevast inimest nakatavast patogeenist 61% on zoonoosid. [14] LINNUGRIPP Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis t...
allakäik. Ta konsulteeris psühhiaatritega, et vastust leida oma arhetüübilistele unenägudele ning lõpuks muutus ise psühholoogide, eriti just Carl Jungi, parimaks õpilaseks. Üsna pea hakkas ta kritiseerima Jungi epistemoloogia teooriat ning pühendas palju aega selle uurimisele, eelkõige just sünkroonsuse uurimisele. Suur osa selle teema käsitlusest on kirja pandud tema kirjadest koosneva teosena ,,Atom and Archetype", mis on kirjutatud koostöös psühholoog Jungiga. Pauli arvas, et psühholoogias on teadvus ja alateadvus samuti komplementaarsed, teineteist täiendavad. Pauli nägi täiendavust objektiivse teaduse ja subjektiivse teadvuse vahel .Jung on samuti avaldanud rohkem kui 400 Wolfgang Ernst Pauli unenäo analüüsi raamatus ,,Psühholoogia ja alkeemia". 1931.aastal auhinnati teda Lorentzi medaliga Amsterdamis. Selle maineka auhinna on saanud ka Max Planck, Arnold Sommerfeld, Fritz London, Lars Onsager jpt. 5 4. aprillil 1934
mitmeks osaks jaotatud tunnikonspekti). Tuleb meeles pidada- mis ühe meelest on korrastatud, ei pruugi teise meelest seda olla. · Subjektiivne korrastatus inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist nö oma sõnadega esitamist (nt ümberjutustused, õpikuteksti konspekteerimine). Känkimine on subjektiivse korrastamise vorm. Känk (ing k chunk) on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. Kuna inimese lühimälu maht on piiratud 7±2 ühikuga (st lühimälu suudab haarata vaid 5-9, enamasti 7 objekti), siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimine. Nt numbririda 162536496481 võib meelde jätta neljas kängis kolme numbri kaupa 162 536 496 481.
Tundlikkuse vähenemine, harjumine. (Ei ole püsiv, kaob ära. Näiteks kui liiga plaju ühte jäätist süüa, siis viskab kopa ette. Raudtee läheduses elades harjud lõpuks kolinaga ära.) Mis on latentne (teadvusväline) õppimine? Tooge näiteid. Inimene õpib nägemise abil. Ei pea ise tegema, et aru saada kuidas käib. Näiteks laps näeb, kuidas täiskasvanud kruvi keerab, oskab ise pärast ka. Mis on vermimine? Vermimine (ehk imprinting) on etoloogias ja psühholoogias kasutatav mõiste teatud kiire õppimisviisi kohta, mille korral uus käitumisviis omandatakse üksnes kindlas vanuses ja kindlas olukorras ühekordse või vähese arvu kordse situatsiooniga kokkupuute tulemusel. (Näpu vastu kuuma pliiti panemine, millegi kibeda söömine.) Mis on klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest. Kirjeldage
erilisem, eredam ... · Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on tugev,täiuslik, võimas, silmapaistev, legendaarne, kangelaslik, karismaatiline jne. Kes on isiksus? Isiksus tavakeeles ...lahkunud on suur inimene, silmapaistev isiksus, ....Räägib tõeline daam ja ere isiksus... ... on tõeline isiksus, ühiskonnategelane.. Kes on isiksus? Tavakeeles ... Isiksuseks olemine on midagi head Seda eksisteerib teatud kindlas astmes Teaduslikus psühholoogias ... Isiksuseks olemine ei ole hea ega halb Kõik on võrdsel määral isiksused Sinu isikuomadused ei ole võrdselt avatud teistele inimestele Sinu ümber ega ka Sulle endale: Johari aken Avatud ala MINA TEAN + TEISED TEAVAD Pime ala MINA EI TEA + TEISED TEAVAD Varjatud ala MINA TEAN + TEISED EI TEA Tundmatu ala MINA EI TEA + TEISED EI TEA Johari aken Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend,
1. Mis on isiksus? Mis on isiksuse seadumus? 2. Kellele kuulub isiksus? 3. Miks inimesed on erinevad? 4. Kas keskkond muudab isiksust? 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused 6. Kokkuvõte 1. Mis on isiksus? Mis on isiksus? • Teaduskeeles levinud definitsiooni kohaselt mõistetakse isiksuse all suhteliselt püsivat mõtlemise, tundmuste ja käitumiste kogumit, mis üht inimest teisest eristab. Nii on igal inimesel isiksus, mida kaasaegses psühholoogias määratletakse enamasti isiksuse omaduste või seadumuste kaudu. Mis on isiksuse seadumus? • Isiksuse seadumus on inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. • Näiteks ekstravertne inimene käib sageli rahvarohketel kogunemistel, neurootik on tihti mures oma tervise pärast ja meelekindel inimene jääb haruharva kohtumistele hiljaks. Isiksuse sõnavara keeles
Råstam, Maria; Gillberg, Christopher. Developmental Neurorehabilitation, Jan-Mar2007, Vol. 10 Issue 1 kirjandus_3_4 5. Culture and Formulations of Homicide: Two Case Studies. Fabrega Jr., Horacio. Psychiatry: Interpersonal & Biological Processes, Summer2004, Vol. 67 Issue 2 kirjandus_3_5 Ühiskonna suhtumine psüühikahäiretesse ja nende ravisse erineb suhutumisest muudesse tervisega seotud probleemidesse. See kajastub ka seadustes. Mõiste "psüühikahäire" sisu on on psühholoogias ja õiguses oluliselt erinev, sellest tulenevalt erinevad arvamused ka selles osas, milliste eriteadmistega spetsialisti (psühhiaater; psühholoog) on õiguslike probleemide lahendamisel vaja ekspertidena kaasata. Sedamööda, kuidas on lisandunud teadmisi psüühika normaalse toimimise ja häirumise kohta, on laienenud ja täpsustunud ka psüühikahäire mõiste. Kaasajal käsitletakse psüühikahäiretena ka
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutu...
• Psühhofüüsikale alusepanija (uurimus füüsikaliste ja psühholoogiliste nähtuste seostest) • Selleks, et mentaalsed aistingud muutuksid aritmeetiliselt, peab füüsiline stiimul muutuma geomeetriliselt – aistingud on alati suhtelised sõltuvalt taustastimulatsiooni tasemest. • Absoluutne lävi – madalaim lävi, kus on veel võimalik stiimulit eristada. Voluntarism ja strukturalism. Teised varased lähenemised psühholoogias Wilhelm Wundt (1832-1920) • “Ametlik” eksperimentaalpsühholoogia rajaja • 1862, “mõttemeeter” – eksperimentaalpsühholoogia kui teadus on võimalik – inimesed võimelised tegelema vaid ühe mõttega korraga. Ümberlülitumine võtab 1/10 sekundit. • Olulisel kohal oli teadvuse dünaamikat juhtivate seaduste mõistmine. • Tahe kui keskne kontsept – inimesed saavad valida millele nad tähelepanu pööravad ja
kasutada ajalooallikaid. Siia kuulub ka näiteks kirjavahetus, päevikute jm elulooliste allikate kasutamine. Meedia analüüs võib samuti olla sotsioloogilise uurimuse sisuks. Nt. soouuringutes (naise, soorollide kujutamine meedias) väga levinud. · Eksperiment. On kõva teaduse ideaalile kõige lähemal, kuna eksperiment põhineb kontrollil katse läbiviimise keskkonna üle. Kasutatakse sotsioloogias väga harva, kuna inimesi on kontrollida väga raske. Psühholoogias ja sotsiaalpsühholoogias kasutatakse sagedamini. Loeng II 7. Mis on kultuur? Kuidas kultuuri ja keele eripSrad m>jutavad inimeste maailma tajumist? Sapir-Worfi hupotees. Keele hinnanguline m>>de. Kuidas keel kirjeldab ja taastoodab uhiskonnakorraldust? Kõik teavad, aga raske sõnastada. Mittegeneetiliselt edasi pärandatav informatsioon. VÕS: inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotse...
Võimu olemus, st Võim, vormid, allikad 5 subjekti-objekti vahekord ei muutu, küll aga omandab parterluse ja koostöö vormi ja sisu. Tööriistaks on juhi võime mõjutada kellegi kauda või millegi abil kedagi võ midagi, panna midagi toimuma ja saavutada soovitud tulemus. (Üksvärav 2004: 177) Võimu küsimusi käsitletakse peale juhtimisteooria üksikasjalikult ka sotisoloogias, politoloogias, filosoofias ja psühholoogias. Nagu teada, pöörasid võimu küsimustele suurt tähelepanu juba Vana-Kreeka filosoofid, teiste hulgas Platon ja Aristotele, XVII sajandil aga filosoofid T.Hobbes, J.Locke, XVIII sajandil I.Kant. Huvitavaid mõtteid võimu käsitlemisest ja oma käes hoidmisest avaldas kuulus itallane N.Machiavelli oma raamatus "Riigivalitseja". Võimuteooriate väljatöötamisse andsid olulise panuse sotsioloogid V.Pareto, M.Weber, T.Parsons. (Lukjanov 2000:202). 1.1. Avalik ja varjatud võim
Sisukord 1. Uni-Mis see on 2. Une ja unenägude seod 3. Unenäod Sissejuhatust Magamine on meie elu üks lahutamatu osa. Samamoodi on unenäod une lahutamatu osa. Usute või mitte, aga kõik see, mis me iga päev läbi elame, mõjutab ka unenägusi. Olen alati mõelnud kuidas unenäod meid mõjutavad ning kuidas on see seotud meie alateadvuse ja mõtlemisega. Olen nii palju imelikke unenägusi näinud ning nüud, pärast selle referaadi kirjutamist, suudan ma paremini analüüsida unenägude sisu ja kust nad tulevad. Ka mina olen kogenud olukordi, kui unes näed, et võistlustel murrad käe või ei jõua eksamiks kooli. Sellised unenäod on küllaltki tavalised. Kui me kõik uuriksime natukene unenägude kohta, siis oskaksime me paremini oma alateadvusega arvestada ning ka öiseid rahutusi kontrollida ja analüüsida. Uni-Mis see on? Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse ...
Kuigi olemine kuulub alati olemasolu juurde (,,being is always the Being of an entity")6, jääb see meie pilgu eest esmalt siiski varjatuks, sest olemine on nähtumuse aluseks. Oma teoses Sein und Zeit esitab Heidegger selle küsimuse kohe alguses. Seejuures teravdab ta just inimese olemasolu küsimust. Mida tähendab inimlik olemine? Inimene erineb mitteinimlikust olemisest just sellega, et talle on ta olemasolu vähem või rohkem avatud. Seda oli juba Dilthey oma vaimuteaduslikus psühholoogias märganud. 4 http://mcv.planc.ee/misc/doc/filosoofia/oppematerjalid/Joosep%20Tammo%20-%20Martin%20Heidegger.pdf, 10.05.2010. 5 Heiddeger, M. Being and Time. Tõlkinud Joan Stambaugh. New York: State University of New York Press, 1996. 6 Ree, J. Heidegger. London: Phoenix, 1998. 5 Inimese tunnuseks on individuaalse olemasolu teadvus. Inimene on teatud vahekorras oma olemisega
Kas saab anda materiaalset käsitust eranditult kõigi vaimunähtuste kohta? Biheiviorism Biheiviorismi järgi pole vaim muud kui käitumine. Biheiviorism püüdis saavutada teaduslikkust välise, jälgitava käitumise uurimisega. Ei pööranud tähelepanu inimese teadvusele, tunnetele, mõtetele, individuaalsetele erinevustele jne (subjektiivsele). Biheiviorismi põhiidee - inimese käitumine oleneb keskkonnast, milles ta elab. Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale. Biheivorism tekkis psühholoogias. Psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste käitumine. 1. Metodoloogiline biheiviorism 2. Analüütiline biheiviorism 1. Metoodiline biheiviorism – ei kaitse metafüüsilisi väiteid vaimu loomuse kohta. Psühholoogia peaks tegelema vaid vaadeldava käitumisega. (Watson, Skinner) See üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele. Biheiviorismi seisukohalt on inimese psühholoogia uurimisaineks inimese käitumine sünnist surmani.
Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine Mõtlemine 1. Defineeri järgmised mõisted: mõtlemine, kujund, sõna, mõiste. Mille poolest erinevad sõna ja mõiste? Tooge näiteid sõnadest, mis ei tähista mõisteid? MÕTLEMINE - Oden (1987): “Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest”. • Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine • Teaduslikus psühholoogias: – teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine – vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel • Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otseselt vaadelda • Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid)
Paronüümid Paronüümid on kõlalt sarnased sõnad, mille tähendus on erinev aruanne- aruanne tööst, töö kohta aruandlus- aruannete koostamine ja esitamine, aruandmine Saatke aruanne homseks juhataja töömeilile. Kas Teie asutuses on aruandlus hästi organiseeritud? soovitav- soovimisväärne. Kolme keele oskus on soovitav (’soovime, et osataks kolme keelt’). soovitav tulemus soovitatav- soovitamisväärne; see, mida soovitatakse. Soovitatav on enne sööki käsi pesta. (’soovitame enne sööki käsi pesta’). Soovitatav kirjandus Soovitav on kolme võõrkeele oskus. Enne sööki on soovitatav käsi pesta. ennetama- (kellestki, millestki) ette, mööda jõudma. Vaenlase rünnak ennetati. Ta selgitas plaani põhjalikult, et ennetada küsimusi ja vastuväiteid. Kuritegude ennetamine → ärahoidmine/vältimine/tõkestamine. ennistama- endisesse seisukorda seadma; (juriidikas) uuesti kohale, ametisse vm õigu...
Milline neist on monistlik teooria? (Ainult üks vaimufilosoofia teooriast on monistlik?) Vastus: Monistlikud teooriad (tunnistavad ainult vaimu v keha) on subjektiivne idealism, kahe aspekti teooriad, kimbu-teooriat, ekstreemne materialism, identsusteooria, funktsionalist, Denneti materialism. Dualistlikud teooriad (tunnistavad mõlemat) interaktsionism, okasionalism, parallelism, epifenomenalism, subjektiivse valdkonna kaitsjad. Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? Vastus: Biheiviorism Okasionalism Jumal sekkub pidevalt aktiivselt maailma, kooskõlastab keha ja vaimu tegevust. Dualistlik interaktsionalism: keha ja vaim mõjutavad vastastikku teineteist. Identsusteooria vaim ei võrdu käitumisviisiga. Vaim ja aju on identsed. 2
Ta läks koju ja kirjutas meloodia üles. Liigutusmälu säilib mida üles kirjutatud,joonistatud, ise teinud. Sega tüüpi mälu episoodiline, semantiline, protseduuriline. Peale traumat võib üks neist mälu liikidest kustuda, siis on vajalik uuesti õppida. Meie kasutame mälu teiste inimestega suhtlemisel, mida on meie töös väga vaja. Mõtlemine Tava käsitluses tähendab mõtlemine uskumust,meenutamist kui ka arutlemist.See on laialt kasutusel psühholoogias. Kitsama käsitluse järgi tähendab mõtlemine probleemi lahendamist. Mõtlemine võib toimuda kahel viisil: Kujutluspiltide järgi seostatakse assotsiatsioonidega. Abstraktsed sümbolid seostatakse mõistega, näiteks: tool. Jean Piaget 1896 1980 Prantsuse - Sveitsi laste psühholoog. Algul õppis zoloogiat. Vaimustus mõtlemisest ja mõtlemise loogikast ja protsessidest. Erilist tähelepanu pööras laste mõtlemisele. Vaatles kuidas lapsed arutavad ja lahendavad probleeme.
Tahtlikud on siis kui jälgime midagi , tahtlikult vaatame teravamalt või tahtlikult hüppame ühelt esemelt teisele. Mida tähendab tajuline püsivus? Kui me teame midagi millestki, siis me mäletame seda näiteks kui me teame et puu on meist kõrgem, siis puust kaugenedes ja nähes teda väiksena teame, et ta on meist kõrgem. Kuidas on tajuprotsessid seotud mälu, tähelepanu ja teadvuse protessidega? Taju psühholoogias kirjeldatakse objektiivset tegelikkuse peegeldamist teadvuses. selleks on vaja kujundit ära tunda kasutame selleks mälu ja tähelepanu ja identifitseerida selleks on vaja teadvust.
4. Akadeemiline toetus 5. Sotsiaalne haridus Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika Sotsiaalpedagoogika teooriast praktikasse? VÕI Sotsiaalpedagoogika praktikast teooriasse? Kuidas teooria ja praktika seostub? Teooria: seadused, administreerimine, juhtumitöö, hariduspoliitika... Praktika on muutustele orienteeritud: ennetus ja sekkumine. Selged meetodid, normid?? palju on laenatud teistest teadustest, seega meetodid pole nii selged kui nt psühholoogias. Ka arusaam erinevata professionaalide vahel on erinev. Sp orientatsioon teadusele ja kliendile. Spetsialist peab olema pedagoogiliselt orienteeritud igapäevastes situatsioonides. Teooria: midagi, mis juhtub inimeste vahel. Praktika: tegemist õpetamise, kasvatamisega, pedagoogika. Teooria summerib hea praktika ja annab juhtides praktikale. Praktika on ise teooria vahend või tegevuse osa, kus ideed realiseeruvad. Praktika on taust teooriale nii et teooria saab tulevikus areneda.
osalemisega seotud Kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt Peale uuringut peab uuritav saama kogu teda huvitava info uuringu kohta Empiirilise psühholoogilise teadusartikli sisu Sissejuhatus, sh eesmärk ja hüpoteesid Meetod (katseisikud, protseduur, mõõtmisvahendid, kodeerimine) Tulemused Diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 19.sajand psühholoogias W.WUNDT- Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Whillem Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis. Mida tollal uuriti? - Kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E.Kraepelin, 1856-1926) - Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton, 1822-1911) 20.sajand psühholoogias
Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? Mida tähendab "ülespuhutud-spetsiifiline" (bloated-specific) Millist probleemi näeb Hofstee relatiivsete skaaladega (st nt "madal ekstravertsus" on defineeritud kui "alumine 15%")? Märksõnad loengust: Millistele küsimustele saab teadus vastata? (Missugune peab olema küsimus, et teadus saaks sellele vastata?) Jingle-jangle fallacy (Truman Lee Kelley), sõnade ja mõistete segiajamine. (Nt impulsiivsus, millel on psühholoogias palju erinevaid tähendusi, kuid sageli mõeldakse, et neil kõigil tähendustel peab ikkagi midagi ühist olema.) "self-consciousness" võib tähendada erinevaid asju Operatsionalism. Operatsionaalne definitsioon - defineerimine mõõtmiseks vajalike "operatsioonide" (tegevuste) kaudu. "Konstrukti" erinevad tähendused: latentne (ainult kaudselt mõõdetav) tunnus; hüpoteetiline entiteet; teoreetiline
Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Kakskeelne laps omistab sõna tähendusele rohkemtähtsust kui selle kõlale ja see suurendab tema võimet mõista abstraktseid konstruktsioone ja ideid. Kakskeelse lapse mõtlemine on paindlikum ja keelealane loovus suurem. Kuna kakskeelne laps jälgib suhteliselt sageli, kellega millist keelt kasutada, on tema suhtlemisoskused hästi arenenud. Psühholoogias on pea igal nähtusel ja probleemil kaks poolt, nii ka kakskeelsusel. Kahe keele samaaegse kasutamise tulemusena võib tekkida ebakindlus abstraktsete mõistete tundmisel ja nendega opereerimisel. Situatsioonis, kus inimese teadvuses eksisteerivad mitu keelt kõrvuti, on loomulik, et iga mõte ja mõiste on seostatud nii mitme väljendiga, kui mitut keelt inimene valdab. Võõrkeelte õppimise varases lapseeas takistab
kujunditest. Ajapikku hakkab unes nähtav sarnanema lugudega, selles ilmnevad ka emotsioonid. 9-15a kujunevad unenäod täiskasvanute sarnaseks. Umbes 60-70% unenägudest on pildilised e visuaalsed; kuulmise, kompimise ja haistmisega seostuvad nad üsna harva. Enamasti on unenäod värvilised. Et unenägude selgus jääb ärkveloleku eredusele alla, siis näeme neid mõnevõrra tuhmimate piltidena (1). Unenägusid on läbi aegade püütud seletada. Psühholoogias juhtis unenägudele esmalt tähelepanu Sigmund Freud teoses "Unenägude tõlgendus" (1900). Tema järgi on unenäod kuninglik tee mõistuse teadvustamata aktiivsuse juurde. Freud eristas unenägudel manifestset ja latentset sisu (1). Joonis 3. Unenägu · Manifestne sisu seotud päeva sündmustega, eelkõige esimestes öistes unenägudes. Samuti võivad manifestset sisu mõjutada uneaja vahetud kogemused: nt need kellele
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond.........................................................................4 1.6 Toimetuleku mõiste...........................................................................
Kui kasvatusest saab kiusamine" (,,Am Anfang war Erziehung" , ilmunud 1980. aastal) sellise käitumise uurimist. Alice Milleri (sündinud 12. jaanuaril 1923. aastal) sulest on tänaseks ilmunud 13 raamatut. Ta on tunnustatud oma tööga laste väärkohtemise uurimises, sealhulgas ka füüsiline, emotsionaalne ja seksuaalne väärkohtlemine. Miller on sündinud Poolas, kuid 1964 aastal emigreerus Sveitsi. Miller omab teaduskraadi filosoofias, psühholoogias ja sotsioloogias (Basel, 1953. aastal) Järgmised 20 aastat õppis ja praktiseeris ta psühhoanalüüsi. Osaliselt just psühhoanalüüsist saadud teadmistest sündis raamat ,,Sinu enese pärast. Kui kasvatusest saab kiusamine" , mis püüab lahata lapsepõlve traumasid ja nende päritolu. Oma kirjutistes näitab ta väga selgelt, et need traumad kanduvad edasi põlvest põlve ja sageli on just lapsevanemad süüdi lapse häirumuslikus käitumises. Alice Miller toob
Tallinna Reaalkool UNI JA UNENÄOD Referaat 10A Tallinn 2008 2 Sisukord Uni........................................................................................................................................4 Unega kaasnevad muutused organismis ......................................................................... 4 Une staadiumid................................................................................................................ 4 Unevajadus.......................................................................................................................5 Une tähtsus ja unepuudus.................................................................................................5 Une sügavus.....................................................................................................................6 Unenäod....................................
avaldada). Omamoel mängib suurt rolli ka pärilikkus konservatiivsus, enesealalhoid, muutumisvõime, nn sotsiaalne pärilikkus (inimene võtab elu jooksul üle varasemate põlvkondade kogemuse: teatud mõistete süsteemi, kombed, tööviisid jne). Üheks bioloogiliseks faktoriks on ka soofaktor (Kivistik 1999). Iseloomu areng sõltub aga eelkõige siiski erinevatesse faktoritesse ja nende osadesse suhtumisest, nende atraktiivsusest või vastumeelsusest (Kera 1991). Kasvatust vaadeldakse psühholoogias kõige laiemas mõttes: kasvatajaks ei ole ainult õpetajad, internaatide kasvatajad, vaid kasvatajaks on ühiskonna iga liige, kellega indiviid elu vältel kokku puutub kogu kollektiiv, ühiskond. Kasvatuse mõju karakteri kujunemisel on küllalt määrav. Ühes ja samas inimeses võib kasvatada väga mitmesuguseid karakterjooni. Sihipärane kasvatus, mida teostavad ühiskondlikud organisatsioonid, võib toimuda väga mitmeti. Ka igasugune õpetamine on kasvatus.
- Meetod: kvalitatiivne. Uuritavaid nähtusi kirjeldatakse mitmekülgselt ja detailselt; intervjuu, vaatlus, erinevate materjalide analüüsid (ajalehed, päevikud, fotod, jne.). - Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik üldse midagi sisukat teada saada, sest arvamuste paljususe aktsepteerimine tähendab ühtlasi igasuguse seletuse välistamist. Teaduslik seletus peab sisaldama lisaks teooriale kuidas ,,asjad on" ka teooria sellest, mis pole võimalik. Kaasaegses kvalitatiivses psühholoogias on kõik võimalik. - Tugevad küljed: maailma mitmekesisust kirjeldades osutab sellele, kui piiratud on kaasaja põhivoolu psühholoogia. 3. Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus: uurib, mis asjad on - Põhjuslikkuse teooria: põhjusi on mitu liiki, teaduslik seletus seisneb kõigi erinevate liikide kirjelduses. Vaja on välja uurida, millistest eristatavatest elementidest, millistes suhetes, on arenenud uuritav nähtus kui tervik. (Mille saame, kui paneme kokku H ja O?)
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond LIBLIKAEFEKT Filmianalüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes suuresti autoripoolsest filmizanri eelistusest. Filmi liigitatakse Eestlaste seisukohast draama ja ulme valdkonda. Ameerikalik tituleering filmizanrile on Sci-Fy/Thriller. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 7,7. Film on toodetud USA's , valminud 2004 aastal ning kestab 1 tund ja 53 minutit. Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitlen filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest. 1. FILMIANALÜÜS. 1.1. Filmi sisu lühiülevaade Evan Treborn on väikelinnas kasvanud poiss, kes lapsepõlves koges pidevalt lühiajalisi mälukaotusi. Tema sõbrad ning ema neid uskuda ei tahtnud, sest alati, kui ta mälu kadus, juhtus midagi halba. Arsti...
Milleni kontrolli tulemused võivad eri juhtudel viia? IV tund: Mõõtmine ja mõõtetulemus.________________________________________ Mõõtmine on mõõdetava suuruse arvväärtuse kindlakstegemine (8.kl.- keha omaduse või nähtuse võrdlemine samanimelise ühikuks võetud suurusega). Mõõtmine on menetluste kogum mõõtesuuruse väärtuse määramiseks mõõtevahendi abil; 1. Mida mõõdame? Kas kõik asjad on mõõdetavad?(füüsikas, keemias, psühholoogias, sotsioloogias) Mõõtmine algab mõõdetava suuruse määratlusega! (definitsioon) 2. Kas selline mõõtmine on teostatav? Missuguste vahenditega teostatakse mõõtmine? Kas mõõtmine on otsene (mõõdame vahetult mõõteriistaga) või kaudne (arvutame mõõtarvude kaudu, mida enne tuli mõõta, kasutades valemeid)? Kas mõõtühik on olemas? Mis on üldse füüsikalised suurused, defineeri see? 3. Proovi võtmine. Väga oluline küsimus! (keemias) 4
erakorraline mittekorraline. Erakorraline istungjärk. Riigis kehtestati erakorraline isik üksikinimene, üksikisik; juriidikas: seisukord õiguse või kohustuse kandja. Isikut tõendav dokument. Ameti-, eraisik. eri erinev; eraldi, omaette olev. Piibelehel Füüsiline ja juriidiline isik olid jalas eri (= erinevat) värvi sokid (üks isiksus psühholoogias: iga inimene, kellel üht, teine teist värvi). Me töötame eri on eneseteadvus ja sotsiaalne roll. Õpetaja tubades isiksus. Isiksuseomadused eri- (liitsõna esiosa) eriline, spetsiaalne. Erijuhtum, -luba, -olukord ja on sidesõna erinev erisugune, isesugune, see, mis jaa = jah on rõhumäärsõnad (jaatussõnad). millestki erineb või lahkneb. Jüri on Ütle ei või jaa teistest erinev. Aga: Prooviti mitmeid
Minapilt Psühholoogias on kasutusel mõiste minapilt ehk arusaamine iseendast. Et saaksid kirjeldada oma minapilti, tuleb sul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad sinu igapäevategemisi ja arvamusi. Näiteks: Millega ma tegelen? Mis mulle meeldib? Milline on minu välimus? Millised on minu hobid? Vastused taolistele küsimustele aitavadki luua minapildi ehk portree iseendast. Minapilt on viis, kuidas ma iseennast näen. See on vaimne kujutluspilt ja see ei pea olema "tõene", nii nagu ka kõik muud meie kujutluspildid. Ometi on sellel pildil tohutu jõud. Minapilt on kujutluspilt minust endast, mida ma hoian oma teadvuses. Minapilt pole sündides kaasa antud, vaid kujuneb elu jooksul ega püsi muutumatuna. Minapilt kujuneb isiklike teadmiste, oskuste, kogemuste põhjal. Seda vormivad peale sinu enda ka sind ümbritsevad inimesed ja see, millega sa tegele...
- Konstruktivaliidsus – mõõtmistulemuste seostemuster teiste mõõtmistulemustega ja muude teadaolevate faktidega nin selle seostemustri sobivus teooriaga - Kasulikkus – kas test ennustab v annab informatsiooni mingi kasuliku omdause või tulemuse kohta Operatsionaalne definitsioon - Boring – intelligentsus on see mida mõõdavad intelligentsustestid - Mõte: intelligentsus on psühholoogias kitsama ja spetsiifilisema tähendusega kui tavakeeles Mõõtmismudelid - Testivastuste kasuaalne heterogeensus – tuleks teha vahet kas mudel kehtiv individuaalsete erienvuse või põhjuslike mehhanismide kohta - Latentnte omadus – omaduse indikaatoritel on ühine põhjus - Formatiivne omadus – indikaatoritest saab moodustada kasuliku indeksi, kuid neil ei ole ühist põhjust
kunagi klassikalise treeninguga psühhoanalüütikuid on. Psühhiaatriline sotsiaaltöötaja peab omama sotsiaaltöö magistri kraadi (MSW), mis tavaliselt on kõrgkoolides eraldi eriala koos vastava teoreetilise kursuse ja praktiliste töödega. Eestis on sotsiaaltöötaja elukutse ise alles üsna noor. Millal spetsiaalseid psühhiaatrilisi sotsiaaltöötajaid tulema hakkab, on praegu vara ennustada. On olemas veel nõustaja (counselor) magistri- ja doktorikraad psühholoogias, mis sarnaneb kliinilise psühholoogi ettevalmistusega, kuid paneb vähem rõhku teaduslikule uurimistööle. Eestis on nõustaja mõiste esialgu veel selginemata. Reastades elukutseid psühhiaater psühho- kliiniline nõustaja sotsiaaltöötaja terapeut psühholoog saame ruumilise pildi nende ettevalmistusest kui ka tegevusest. Igaüks peab omama
Martha Muchow mahukas programm millega kirjeldas linnalaste elu, kirjeldas milliseid alasi kasutavad lapsed oma ringihulkumise käigus, kaaridstas hamburis laste tegevusi (kus ja millal ja kunas). 1935 avaldati raamat ,,suurlinna lapse eluruum" kirjeldati laste käitumisi reaalses kekskkonnas. Kurt Lewin tundis huvi laste käitumisest igapäeva keskkonnas. um1930 tegutses mingid rotikatsed. huvitati kui kiiresti rott laburündi selgeks õpib. 50´date aastate usa psühholoogias oli üsna tuntud seltskond L.Festinger, S.Schacter, K.Back meelitati noori tööle, ülikooli linnakusse. Ei kujunenud alati sõpurus suhted välja kes elasid kõrvuti vaid need kes elasid mõned majad eemal. funktsionaalse distantsi mõju suurem kui lühema distantsi mõju. Schacter jt . uuriti programmis valgustatuse mõju tööproduktiivsusele. Kas tööproduktiivsus on madal selletõttu, et valgust on vähe. Töö produktiivsus tõusis valguse juurde keeramisega. K
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
