Uurimismeetodid psühholoogias Teema: Uni ja uneharjumused Eesmärk: Töö eesmärk on välja selgitada, millised on minuvanuste inimeste uneharjumused. Valisin selle teema, sest see tundus minu jaoks huvitav ja arvasin, et sellise teema kohta on palju materjale. Tegevuskäik: Materjali kogumine Küsitluse koostamine ja esitamine Andmete analüüs Tulemuste esitamine Materjali kogumine: Uni ja uneharjumused: „Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli ilma hommikusöögita!” kinnitab unearst Mae Pindmaa. „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel.” Une iseloomustus: Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon: - vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavalistel magajatel (7-8 t), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta - inimesel kõige pikem registreeritud unetusperiood on 11 päeva Inimene sureb u 260-280 h unetuse tagajarjel....
Estonian Business School Diplomiõpe SUHTLEMINE JA SUHTLEMISPROBLEEMID Kursusetöö Getri Järvsoo ÕDB-11 Juhendaja: prof. J.Ennulo Tallinn 2002 1 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS................................................................................. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL........................................................................................................5 2.2 ESMAMULJE SELTSKONNAS...........................................................................................................7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU...................................................................................... 9 4 ENE...
KONTROLLTÖÖ NR.1 PSUHHOLOOGIAS Kairi Kroll 11.kl. 1.MIS ON PSUHHOLOOGIA? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 2.MIKS PEAB UURIMISTÖÖS JÄRGIMA EETIKANÖUDEID? Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus; inimeste osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik ja neile tuleb anda katse kohta teavet; katsed ei tohi inimest kahjustada. 3.NIMETA 3 PSUHHOLOOGIA UURIMISMEETODID? kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 4.MILLISED ON TÄNAPÄEVA PSUHHOLOOGIA 5 TEOREETILIST SUUNDA? · Psühhodünaamiline psühholoogia (Psühhoanalüüs S.Freud) rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism (J.Watson) objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastus...
1. Millal tehti maailma esimesed teaduslikud (eksperimentaalsed) uuringud psühholoogias ja kus? Mis oli nende sisu? Tuleks teada ka mõned tähtsamad nimed. (loeng) H.von Helmholtz. Suurim mõju eksperimentaal psühholoogia tekkele; kuulmis- ja nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt:
TEEMAD: Aju, närvirakud ja neurokeemia alused. Käitumisgeneetika ja närvisüsteemi areng. Meelte ja liigutuste koostöö. Sissejuhatus psühhofarmakoloogiasse. Uimasti kui ravim. Uni ja ööpäevarütmid. Paljunemiskäitumine: hormoonide roll. Emotsioonid ja käitumine. Õppimise ja mälu bioloogia. Sissejuhatus bioloogilisse psühhiaatriasse. Rakkudevaheline suhtlus fookusega neurotransmitteritel. Uurimismeetodid bioloogilises psühholoogias. Kognitsioonid ja sotsiaalne neuroteadus. Kehatemperatuuri, janu ja nälja regulatsioon. Eksamiküsimused
Milli Mallikas X a klass Juhendaja õp Heli Kopter TARTU 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse lk 3 1.1.Mis on pedagoogiline psühholoogia? 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias 2.Õppetöö organiseerimine lk 4 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel 3. Õpilaste isikuomadused lk 5 3.1. Õpilaste vaimsed võimed ja intelligentsus. 4. Õppimine. lk 5 4.1. Õppimise olemus Kasutatud kirjandus lk 6
Selle suuna rajaja oli sveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung, kes sündis 1875 Kesswilis. Ta oli Sigmund Freudi õpilane ja imetles teda väga. Temast sai Freudi lemmikõpilane, kuid üsna pea imlnesid nende vahelised maailmavaate erinevused. Sarnaselt Freudile uskus Jung, et väga suur tähtus on unenägudel. Need suudavad näidata alateadvuse ideid ja mõtteid, mida inimesed ise ei pruugi teadlikud olla. Mina hetkel unenägusid tõlgendada aga ei oska. Jungi psühholoogias on väga suur tähtsus kompleksidel. Need on teatud tähendusliku seose ümber koondunud tunded, mõtted, tajumused ja mälestused. Näiteks võib olla inimestel ema-kompleks. Jungi psühholoogias oli kesksel kohal isiksuse struktuur. Mina on inimeste teadvustatuse kese, tajutakse asju, mis seostuvad minakompleksiga. Persona on kohanemine välismaailmaga normatiivse, sotsiaalselt talutava käitumisega. Vari on aga isiksuse tume pool, inimese negatiivsed omadused, mis on alateadvusesse
Eesti Vabariigi president TOOMAS HENDRIK ILVES Sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, Rootsi Kuningriigis Abikaasa Evelin Ilves Lapsed: poeg Luukas Kristjan (1987), tütred Juulia (1992) ja Kadri Keiu (2003) o Haridus o 1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias o 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias o Teenistuskäik o alates 2006 Eesti Vabariigi president o 20042006 Euroopa Parlamendi liige o 20022004 Eesti Vabariigi Riigikogu liige o 19992002 Eesti Vabariigi välisminister o 1998 PõhjaAtlandi Instituudi nõukogu esimees o 19961998 Eesti Vabariigi välisminister o 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos
Negatiivne Mida rohkem bensiini hinnad töusevad, seda vähem seda ostetakse Eetikapõhimõtteid peab järgmine, sest muidu vöib inimesele tekkitada kahjustusi. Mitte teda psühholoogiliselt muuta. Austada tema õigusi ja privaatsust. Termin psühholoogia tuleneb kreeka keelest: psyche ja logas ning tähendab hingeõpetust Merehaigus ei levi ühelgi maal. Psühholoogia on dünaamiline teadus. Teaduslik ps erineb argipsühholoogiast sest teaduslikus psühholoogias kasutatakse teaduslikke meetodeid, analüüsida ja rakendada ning uurimistulemusi on vöimalik kontrollida. PS algeid vöime leida juba antiikajast, need seonduvad Hippokratese ja Galenose nimega. Nende kehamahlade teooria järgi määravad inimese temp kehamahlad. Milline neist on ülekaalus selline on ka inimese temperament. Pedagoogika ja psühholoogia on seotud, sest nendega on tekkinud ka koos mitu uut rakenduslikku suunda. Koolipsüjhholoogid tegelevad õpilaste vaimsete ja
läbi inimkonna ajaloo. Uurimuslikus leian vaste küsimusele "Mida teavad Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased aja mõistest." Töö hüpoteesiks püstitan väite “Aeg on subjektiivne ning tema olemusele ei ole võimalik leida vastet kasutades vaid üht valdkonda olles selleks siis füüsika, filosoofia või psühholoogia." Uurimustöö eesmärgiks olen seadnud uurida aja mõiste arengut läbi inimkonna ajaloo ning aja kolme suuremat erilaadilist liigitust füüsikas, filosoofias ning psühholoogias. Meetoodidena leiavad kasutust intervjuud mille viin läbi füüsika ning psühholoogia valdkonna esindajatega. Elektrooniline teabeotsing mille raames kasutan “Eesti Entsüklopeediat”. “Encyclopaedia Britannicat” ja teisi internetis leiduvad teaduspõhiseid allikaid. Samuti leian materjali raamatutest millest esimesena olen käsitlenud Stephen Hawkingu " A Brief History of Time" mis ilmus 1988. aastal.
Valdur Mikita sündis 28.jaanuaril 1970.aastal , Viljandi maakonnas, Tarvastu vallas, Suislepa külas. Valdur Mikita on eesti kirjanik ja semiootik. Semiootika on siis teadus tähendusloomest – märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest. Praegu elab Valdur Mikita Varal, Tartust paarkümmend kilomeetrit Peipsi poole, kust Juhan Liivi metsad on kiviga visata. Mikita on üritanud n-ö metsas elada, linn on tema jaoks igav ja ta ei oska seal midagi teha. Seepärast arvan ka, et kõige tõenäolisem on Valdur Mikitat kohata looduses. Kui rääkida Valdur Mikita positsioonist ühiskonnast, siis ise on ta ennast nimetanud n-ö nähtamatuks kirjutajaks. Mikita on öelnud, et töö juures ei teadnud keegi aastaid, et tal selline hobi oli. Alles „Lingvistilise metsa“ järel on kultuuriavalikkus temast laiemalt teadlikuks saanud. Kuna Mikita on pärit Suislepast, käis ta ka sealses mõisakoolis, mille lõpetas 1985. aastal. Samuti on ta lõpetanud Tartu Üliko...
nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20 sajandil tekkinud psühholooga, etoloogia, sotsioloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele subjektiivsuse omistamisele. Kuna biheiviorismi nime alla koondatud vaated on nii mitmekesised, siis ei pruugigi neil leiduda ühist nime: Ühisjooned: eeldatakse, et psühholoogia on loodusteadus ning peab olema empiirilise alusega
Toomas Hendrik Ilves · Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, Rootsi Kuningriigis. Tema abikaasa on Evelin Ilves ning tal on kolm last: poeg Luukas Kristjan (1987), tütred Juulia (1992) ja Kadri Keiu (2003). Haridus: 1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias, 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias . Ta on Eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 ka Eesti Vabariigi President. Ametikohad: 1979 Columbia ülikooli psühholoogiaosakonna assistent-uurija, 19791981 New Jerseys Avatud Hariduse Keskuse inglise keele õpetaja ja asedirektor , 19811982 Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor, 19841993 "Raadio Vaba Euroopas", algul teadur-analüütik , 19881993 "Raadio Vab1974a Euroopa" Eesti toimetuse direktor , 19931996 Eesti
psühholoog teadma ja oskama(Allik, 2013). Mina nõustun nende kaheksaga ja lisaksin veel üheksandaks kehtivad seadused ja kümnendaks teiste psühholoogide ja avalikkuse tunnustatuse. Teadmised koosnevad faktidest, teooriatest ja probleemidest, mida inimene teab ja igal inimesele on olemas mingid kindlad teadmised. Et olla pädev mingis valdkonnas peab omama piisavalt teadmisi. Samuti on ka psühholoogiga. Psühholoogias pädev olemiseks on vaja erinevaid teadmisi psühholoogia vallast. Ilma teadmisteta on võimatu mõista erialaseid mõisteid ja probleeme. Psühholoogia kursuse eesmärgiks oligi anda meile alusteadmised, et me saaks mõista rohkem psühholoogiat ja selle sisu. Teadmised on esimeseks eelduseks millegi mõistmisel ja seellepärast ongi teadmised nii vajalikud psühholoogiks olemiseks. Lisaks teadmistele peab psühholoog valdama ka uurimismeetoteid, mis algavad
Kirjalik informeeritud nõusoleks uuritavalt Peale uuringut peab uuritav saama teada teda huvitava informatsiooni uuringu kohta. Empiirilise psühholoogilise teadusartikli sisu Sissejuhatus sh eesmärk ja hüpoteesid Meetod(kaitseisikud, protseduur, mõõtmisvahend, kodeerimine) Tulemused Diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 19.sajand psühholoogias W.Wundt rajas esimese eksperimatnaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis! Tollal ajal uuriti: kuidas ravimid mõjutavad vaimsed protsesse; kas andekus on pärilik? 20.Sajandi psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus: Sigmund Freud 1856-1939 Käitumine on tingitud seesmite teadvustamata psühhilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Psühhoanalüüs:
................................................ ................................................................................................................................................................ 5. Unenägusid nähakse enamasti kerge une staadiumis. ....................................................................... ................................................................................................................................................................ 6. Psühholoogias juhtis unenägudele esmalt tähelepanu Sigmund Freud teoses ,,Unenägude tõlgendamine."....................................................................................................................................... ................................................................................................................................................................ III Täida lünktekst. Teadvuse seisund, mida inimene ise endale esile saab kutsuda nimetatakse ...................
Vabariigi presidendiks. Vabariigi Presidendi ametisse astus Arnold Rüütel 8. oktoobril 2001. Arnold Rüütel 1928.a Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis. Abielus Evelin Ilvesega. Kaks Tütart ja üks poiss. Luukas Kristjan sündinud 1987. aastal, Juulia Kristiine sündinud 1993. aastal ja Kadri Keiu sündinud 2003. aastal. Haridus 1976 Columbia ülikool (USA), BA psühholoogias; 1978 Pennsylvania ülikool (USA), MA psühholoogias. 1974-1979 Columbia ülikooli psühholoogia osakonna assistent-uurija (USA). 1979-1981 avatud hariduskeskuse asedirektor ja inglise keele õpetaja (USA). 1981-1983 Vancouveri kirjanduskeskuse kunstiadministraator ja direktor (Kanada). 1983-1984 Simon Fraseri ülikooli eesti kirjanduse ja lingvistika õppejõud (Kanada). 1984-1988 Raadio Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik ja uurija (Saksamaa). 1988-1993 Raadio Vaba Euroopa eesti toimetuse juhataja (Saksamaa).
Galenos-oli Vana-Rooma arst ja anatoom. 13. Descartes-(1596-1650 ) Prantsuse filosoof 14. Keha ja hing on eraldiseisvad: 15. mõistust ei ole võimalik kehaliste protsessidega seletada, mõttel ei ole ajas ja ruumis kohta. 16. Inimese võime KAHELDA 17. Endale suunatud teadmine on eelistatud teadmise viis: sisevaatlus e introspektsioon. 18. Cogito ergo sum - Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 19. Kant-(1724-1802) 20. Psühholoogia ei saa kunagi teoreetiliseks teaduseks nagu füüsika 21. Psühholoogias ei ole võimalik rakendada matemaatikat Hamilton- (1788-1856) Meelde jääb ainult mõni asi paljudest. Tõestas eksperimentidega. Seaduspärasus- keskmine mälumaht on 5+-2 Weber-mees, kes püüdis hakata eristama eristusläve. Fechner-Psühhofüüsika seadus Wundt-1879.a. Loos Leipziggis psühholoogiahaigla Kraepelin-oli saksa psühhiaater, töötas Leipzigi psühhiaatria haiglas Galton-oli inglise eugeenik ja antropoloog. 22
Psyche + logos - hingeteadus uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist objektiivselt fikseeritav, tugineb käitumisele(saab vaid kaudselt mõõta) Psüühika nähtused objektiivne keskkond - ümbrus/keskkond kus eksisteeritakse, aga ka inimese enda keha/närvisüsteem keskkond peegeldub või kajastub meie psühholoogias psühholoogia esimene tähtis postulaat on liigikaaslastel peaks olema psüühika sarnane, objektiivne kogemus, subjektiivsed 3 psühholoogiat: eelteaduslik - kogemuspõhine, mitte ainult enda vaid ka teiste käitumise analüüs filosoofiline - pole spetsiaalseid teaduslikke meetoteid, psüühikast mõtlemise süsteem range, loogiline, teaduslikult põhjendatud, kuid spekulatiivne. teaduslik - eksperimentaalne, kogutakse fakte, kasutatakse täpseid uurimuslikke
, induktiivne (üksikult üldisele) nt. vaatan eelmise nädala öiseid temperatuure, võin järeldada et kõikidel öödel oli temperatuur alla 0 (reast üksikutest faktidest tehakse järeldus) MOTIVATSIOON Motivatsioon on kõikide asjaolude koosmõju, mis paneb inimesi tegutsema ja hoiab tegutsemas. Käimapanev jõud = motiiv. Motivatsiooni uurivad psühholoogid uurivad, miks me teeme neid asju mida me teeme. Psühholoogias on hulk erinevaid motivatsiooniteooriaid, mis täiendavad ülksteist. INSTINKTIDE TEOORIAD Üks vanimaid teooriate rühmi. Instinkt on kaasasündinud käitumisvorm, mudel. Inimesi seostatakse loomadega, et neil on samuti instinkte, kuid ei jõutud selgusele, millised need instinktid on ja palju neid on. S. Freudi käsitlus inimest paneb tegutsema põhiliselt 2 instinkti (tungi), seksuaalinstinkt/loomistung, hävitav tung/agressiivsusinstinkt; soov hävitada. Need kaks
Kõlblus ja kõlbeline käitumine on inimese kui sotiaalse olendi olulisemaid tunnuseid. Inimese kõlbeline teadvus on üks tema sotsiaalse arengu olulisemaid indikaatoreid. Moraal hõlmab inimõiguste ja ühiskondliku kokkuleppe ning eetiliste printsiipide astmeid. 2.Miks on nii palju erinevaid teooriaid inimese kõlbelise arengu seletamiseks ja millised on tuntumad teooriad? Levinud on terve rida inimese kõlbelist arengut avavaid teooriaid. Psühholoogias on kõlbelist arengut ja käitumist püütud avada biheivioristlikelt, psühhoanalüütilistelt, emotsionaal-füsioloogilistelt, kognitiivsetelt ja teistelt positsioonidelt (Hoffmann, 1980) Filosoofias püütakse samu probleeme sagelilahendada aksioloogia ehk väärtusteoreetilistelt positsioonidelt (hartman, 1967). Pedagoogilises psühholoogias on levinumaks kõlbelist arengut kirjeldavaks teooriaks saanud kõlbelise arutlusvõime vaatlemine sarnaselt intellekti arenguastmega. J
See võimaldas tema hea arengu. Kuigi tema peres polnud just kõige soojemad suhted emotsionaalses mõttes asus ta üsna varakult iseseisva eluga pihta. Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks õppima põllumajandust kust ta aga mõne aja pärast läks religiooni õppimise peale üle. Tema kogemused on väljapaistvad hariduses, nõustamises, psühhoteraapias, rahus ja tüli lahenduses. Roger´s oli uhkusega psühholoog. Hariduselt oli ta samuti psühholoog. Ta ei olnud tähtis vaid psühholoogias vaid ka pedagoogikas ja poliitikas. Tema viimased aastad olid pühendatud kriisikolletes abistades rakendada oma teadmisi. Ta on humanistliku psühholoogia rajaja. Teda on mõjutanud maailma emaatiline kohalolek ja karm teadustöö. Ta on kirjutanud üle 16-ne raamatu ja üle 200 professionaalse artikli. Tema hästi tuntud raamatud on On Becoming A Person, Client Centered Therapy, Freedom to Learn, A way of being, Carl Roger´s on personal power and Becoming Partners:Marrige and
asjaolu, et seda on lihtsam juhtida Küsimuse tekst Tagasiside Psühholoogilisel nõustamisel on oluline osa ... Vali üks: Õige vastus on: väiksem kontroll oma tegevuse üle. Küsimus 20 a. grupieelarvamuste analüüsil Küsimuse tekst b. humanistlikus psühholoogias Grupipaanika ohjamisel on tulemuslik ... c. väärtusuuringutes Vali üks: d. ajaloolises psühholoogias a. uue tähelepanufookuse loomine Tagasiside b. psühholoogiline nõustamine Õige vastus on: humanistlikus psühholoogias. c. grupiliikmete informeerimine Küsimus 15
Seost püüti kujutada matemaatilisse funktsiooni rüütatud seaduspärasusena. Herman von Helmholz püüdis aga teostes, mis ilmusid 18556-1866, füüsikaseadusi kasutades seletada nägemis-ja kuulmismehhanisme. Eksperimentaalne, loodusteaduste eeskujule toetuv psühholoogia laienes nii sisuliselt kui ulatuselt väga kiiresti, mis tähendas teadusliku analüüsi ülekandumist introspektiivsele psühholoogiale, mida filosoofia haruna oli pikka aega harrastatud. 1960 aastateni psühholoogias valitsenud biheivioristlik suund püüdles loodusteadusliku objektiivsuse poole, mille järgi peab psühholoogia piirduma väliselt täheldatava käitumise, erititi käitumise mõõdetavate vastuste uurimisega, mida inimeses tekitavad eri ärritajad. 7 Biheivioristid eitavad aga selliste mõistete teaduslikkust, kus ei saa teha sõltumatuid uuringuid teadvus.
Praktilise töö aruanne psühholoogias Vaatlus Pärnu Ühisgümnaasium Nimi: Styv Solovjov Vaatluse eesmärk. Vaatluse eesmärk on vaadelda, kas kala saab kätte rohkem paadist püüdes või kaldalt püüdes. Vaatluse teostan jälgides paadist püüdva kalamehe ja kaldalt püüdva kalamehe kätte saadud kalade hulka. Vaatlusobjektid. Kalameeste püütud kalad (kalaliik pole oluline). Hüpotees. Kala tõmbab jõest rohkem välja paadist püüdev kalamees. Vaatluskoht. Reiu jõe ja Pärnu jõe ristumiskoht Pärnu linna ja Paikuse valla piiril. Vaatlusaeg: 02.10.2012 kella 12:24-14:31 Vaatluse kirjeldus. Ilusal pühapäeval läksin jõe äärde, endalgi kaasa tool ja õng. Jälgisin paadis oleva kalamehe ja kaldalt püüdva kalamehe välja tõmmatud kalu. Kaasas oli paber ja pliiats, kuhu tegin märkmeid püütud kalade arvust. Vaatlus lõppes 14:31 kui kaldalt püüdev mees otsustas l...
Psühholoogia ainestikuks on psühholoogilise elu faktid. Leiame palju erinevaid mõisteid mis seonduvad psühholoogiaga nagu näiteks emotsioonid, mälu, taju, mõtlemine ,motivatsioon, isiksus, keel, intelligentsus, aistingud ja õppimine. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia üks filosoofia alavaldkondi, kuid 19. sajandi teisel poolel sai ta iseseisvaks teadusharuks. Willhelm Wundt rajas 1879 aastal Leipzigi esimese eksperiment labori. On olemas sadu erinevaid psühhoteraapiaid ja koolkondi. Psühholoogias on palju erinevaid valdkondi, mida iseloomustavad erinevad olemused. Saab eristada viit teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, biheivioristlik ehk käitumuslik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline ehk psühhobioloogiline lähenemine. Humanistlik psühholoogia Humanistlik psühholoogia tekkis pärast sõda aastal 1945. Paljudes maades on toimunud suuri muutusi seoses selle koolkonna kasutusele võtuga
1927) põgenesid Rootsi 26. detsembril 1953.a. sündis T.H. Ilves Stockholmis 1957.a. kolis tema pere USAsse New Jersey osariiki Seal sündis vend Andres(1960.a.) 1980.a. abiellus Merry Bullockiga Esimesed lapsed poeg Luukas Kristjan(s 1987) ning tütar Juulia Kristiine(s 1992) 2004.a. abiellus T.H. Ilves teist korda Evelin IntLambotiga Aastal 2003 sündis neil tütar Kadri Keiu 1976 omandas BK psühholoogias Columbia Ülikoolis(USA) 1978 omandas MK psühholoogias Pennsylvania Ülikoolis(USA) "Eestisse jõudmine" Toomas Hendrik Ilves, Tallinn 2006 Haridus ja teenistuskäik alates 2006 Eesti Vabariigi president 20042006 Euroopa Parlamendi liige 20022004 Eesti Vabariigi Riigikogu liige 19992002 Eesti Vabariigi välisminister 1998 PõhjaAtlandi Instituudi nõukogu esimees 19961998 Eesti Vabariigi välisminister
sobivas suunas. Klassikaline tingimine Operantne tingimine E. Thorndike õppimisseadused: tagajärje seadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus. Sarrustamine (reinforcement) B.F. Skinner *Kinnitamine/Tasustamine (suurenda käitumist) -Positiivne -Negatiivne (põgenemine/aktiivne vältimine) *Karistamine (käitumise vähendamine) -Positiivne -Negatiivne (frustreeriv tasumatus)-millegi positiivse ära võtmine. 20.sajand psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid, psühhodünaamiline äsitlus, biheiviorism, humanism, kognitiivne, bioloogiline, evolutsiooniline, sotsiokultuuriline Humanism: Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. -inimene on olemuselt hea - vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema valikuid -soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole Humanistidest teoreetikud: Carl Rogers - valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus.
Praktilise töö aruanne psühholoogias Vaatlus Nimi:Kaarel Annama Vaatluse eesmärk: Vaadelda, kas Talinna busside inimesed mõtlevad kaassõitjate peale. Vaatlusobjektid: Inimesed Tallinna bussides. Hüpotees: Enamus inimesi on viisakad ja mõtlevad teiste peale. Vaatluskoht: Tallinna bussid nr: 60, 54, 5, 63 Vaatlusaeg: 9. september- 14 september 2015 Vaatluse kirjeldus: Jälgisin reisijate käitumist bussides ning panin tähele, et igas bussis on 4- 6 inimest, kes istuvad välimisele istmele. Ja seega takistavad teistel inimestel endast möödumast ja akna alla istumast. Enamus inimesi, kes bussi sisenevad ja märkavad, et akna alla pole võimalik istuda kas jäävad seisma või siis otsivad koha, kus nad ei pea kellegi käest mööda minema. Vaatlustulemuste analüüs: Ma leidsin, et neid inimesi on suhteliselt vähe, kes võtavad Tallinna bussides välimise koha aga neid ikkagi on. Ma küll kõike Tallinna buss...
Ainus võimalus, kuidas adopteeritud lapsel ja tema kasuõel/vennal oleks testis sarnane tulemus, on jagatud keskkonna mõju. Seetõttu on oluline uurida testide tulemusi ning selle põhjal jõuda õigete järeldusteni. Molekulaarne geneetika Nüüd kui inimese geenid on ,,kaardistatud" on esmatähtis uurida, missugused geenid milliseid võimeid mõjutavad ning eriti missugused geenid mõjutavad intelligentsi. Võimete geneetika Kõige rohkem tähelepanu psühholoogias on pälvinud intelligentsi päritolu uuringud. Enamus teadlaseid nõustub sellega, et geenid mõjutavad üldist intelligentsi. Plomini uuringud on tõestanud, et kooskasvanud identsetel kaksikutel ühtisid testi tulemused umbes 0.87 . Eraldi kasvanud identsetel kaksikutel oli ühtivus 0.74 . Adopteeritud lastel oli ühtivus vaid 0.20 0.23 . Kas lapsepõlves jagatud keskkond mõjutab täiskasvanu IQ-d? Vastus tundub olema kindel ei
Pshholoogia teadus, mis uurib kitumis ja vaimseid protsesse ehk ps©hikat Ps©hika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse jreldusi vlist kitumist jlgides PSHILISED NHTUSED - protsessid - seisundid - omadused PSHHOLOOGIA EESMRGID - kirjeldada - mista - prognoosida PSHHOLOOGIA JAGUNEB - teaduslik - eelteaduslik - filosoofiline PSHHOLOOGIA HARUD (TEADUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - pshhof©sika - pshhofsioloogia pshhofarmakoloogia - isiksuse pshholoogia - sotsiaalpshholoogia - arengupshholoogia - neuropshholoogia PSHHOLOOGIA HARUD (RAKENDUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - kliiniline pshholoogia - iguspshholoogia - organisatsioonipshholoogia - reklaamipshholoogia - spordipshholoogia - koolipshholoogia - militaarpshholoogia ... PSHHOLOOGIA UURIMISMEETODID reliaablus usaldusvrsus, paikapidavus valiidsus kehtivus (nitab, kas test m`dab seda omadust, mida me m`ta tahame ehk kas test tidab oma otstarvet) - uurimi...
Kuidas töötab mälu Psühholoogias ei ole olemas ühtset definitsiooni selle kohta, mis asi on mälu. Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid. Esimene on salvestamine, mis on meeleorganite poolt väliskeskkonnast andmed muudetud vaimseteks kujunditeks. Teine on meelespidamine, informatsiooni säilitamine mälus ja kolmandaks meenutamine, kus informatsioon tuuakse välja mälust. Fergus Craik ja Robert Lockhart (1972) jõudsid järeldusele, mällu salvestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali tööstustasandil ehk töötlussügavusel. Mida rohkem sa materjali uurid, seda paremini see meelde jääb. Mälu on keeruline uurida, mida aju teeb selleks, et informatsioon mälus püsiks. Ka mõne osa mälust unustamine on vajalik, sest muidu muutuks inimese mälusüsteem liiga suureks, et vajalikku informatsiooni üles leida. H.Ebbinghausi katsete tulemusel selgus, et kohe pärast sisulise tähenduseta s...
Abraham Maslow Abraham Maslow (1. aprill 1908 8. juuni 1970) oli ameerika psühholoog. Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Üks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi pärineb Abraham Maslow'lt. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine. 1. füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; 4. tunnustusvajadus vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; 5. eneseteostusvajadus vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi. Hierarhia madalaimad neli astet on füsioloogilised vajaduse...
Praktilise töö aruanne psühholoogias ,,Alkoholireklaamid" Vaatlus Nimi: Klass: Hüpotees: Toetudes sellele, mida olen varem märganud reklaamides võiksin oletada, et, enamasti esineb alkoholireklaamis mehed ja keskealised. Harva esineb ka reklaamis naisi ning nad ei ole kunagi nö. loo kangelased. Oletan, et eklaamitakse enamasti kangemat alkoholi. Vaatlusobjektid: Oma vaatluse käigus vaatlen alkoholireklaame televiisoris. Vaaltuskoht: Oma vaatlus kohaks valin alkoholireklaamid kanal 2's ja TV3's. Vaatlusaeg: Oma vaatlust viin läbi 10.01 2011 17.01 2011. Vaatlusekirjeldus: Vaatluse käigus teen märkmeid reklaami kohta pöörates tähelepanu enamasti soole, vanusele ja alkoholitüübile. Märgin üles ka muud huvipakkuvad tegevused. Vaatlustulemuste analüüs: Nagu hüpoteesis mainitud, siis on enamasti alkoholireklaamides keskealise mehed, kes reklaamivad kangemat alkoholi (viin, rumm jms). Kuid a...
võrdsed. Kõlblus on religiooni alus, mida mõistuse ja teadusega “tõestada” ei saa. Praktilise mõistuse postulaadid: - kõlbeline tegutsemine - vaba tahe - hinge surematus - Jumala olemasolu Need on praktilise maailma ja vahetu kogemuse alused. Kant jõudis järeldusele, et teadusena on psühholoogia võimatu, sest: Inimhinge mõistmine on võimatu, sest kõik saab alguse “Mina olen” väitest, mis on empiiriline mitte ratsionaalne väide. Psühholoogias pole võimalik rakendada matemaatikat Psühholoogia ei suuda kontrollida nähtusi, mida ta uurib. "Puhta mõistuse kriitika" (1781) "Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena" (1783) "Alusepanek kommete metafüüsikale" (1785) "Praktilise mõistuse kriitika" (1788) "Otsustusvõime kriitika" (1790)
Sotsiaalne taju. Isikutaju Sotsiaalne taju on (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teiste inimeste kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Sotsiaalse taju, seaduspärasused ja mõjutavad protsessid: Valivus Organiseeritus Terviklikkus Meie taju on mõjutatud: Isiksus Intelligentsus Motivatsioon Võimed Kogemused Vilumused Eesmärgid Huvid Ootused Karikas või profiil? Mina-pilt. Enesehinnang Mina-pilt on psühholoogias inimese ettekujutus endast ja oma võimetest. Mina- pilt koosneb uskumustest ja teadmistest oma välimuse, tausta, päritolu, oskuste, huvide, võimete ja teadmiste kohta. Mina-pilt ja enesehinnang on otseses seoses - üks mõjutab teist ja vastupidi, kuid need on erinevad mõisted. Mina-pilt aitab juhtida, kontrollida ja reguleerida inimese tegevusi ja mõjutab inimese kohanemist uute olukordade, inimeste ja tegevustega.
Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis seda etappi teaduse arengus võib Kuhni arvates nimetada normaalteaduse (ingl normal science) perioodiks. Teadlaste ülesandeks on siis töö tunnustatud paradigma raames: faktilise materjali süstematiseerimine, eksperimentide läbiviimine jne. Jälgides seda tööd, võiks Kuhni arvates öelda, et teadlased püüavad loodust n-ö suruda sellesse paradigmasse kui varem valmis tehtud karpi. Kõik eksperimendid mui...
Allik 2002 Rahvusvahelise tuntuse omandas Karl Girgensohni rajatud Dorpati religioonipsühholoogia koolkond, mis tegeles usulise kogemuse eksperimentaalse uurimisega. Girgensohni töö jätkajaks kujunes Werner Gruehn. · P. arengule avaldas märkimisväärset mõju Jakob Johann von Uexkülli programmiline artikkel (avaldati 1899, selle kaasautorid olid T. Baer ja A. Bethe), mis pani aluse biheivioristlikule uurimissuunale psühholoogias. Uexkülli omailma (Umwelt) kontseptsioon, mille kohaselt ei ole olemas kõigile organismidele ühist reaalsust, on mitmekülgselt mõjutanud 20. saj. psühholoogia arengut. Kahe sõja vaheline aeg (1919-1940). TÜ kui Eesti rahvusülikooli esimeseks psühholoogiaprof-ks valiti Aleksander Kaelas, kes oli esimene eesti soost kutseline psühholoog. Ta oli töötanud Moskva Ülikooli juures ja tegeles emotsioonide uurimisega. Tema surma tõttu
Õige 4. C.E.Spearman rääkis oma teoorias sellest, et vaimne võimekus jaguneb kaheks osaks üldiseks vaimseks võimekuseks ning erivõimeteks. Kumma kohta kehtib järgnev kirjeldus: tegemist on kaasasündinud võimekusega, mis püsib ühetaolisena läbi inimese elu. Vali üks vastus. a. üldine vaimne võimekus b. vaimsed erivõimed Õige 5. Vaimsed erivõimed on omavahelises seoses. Vastus: Õige Vale Õige 6. Millist tüüpi mõõtvahenditega hinnatakse psühholoogias inimese vaimset võimekust? Vali üks vastus. a. intelligentsustestid b. spetsiifilised võimekustestid c. teadmiste- ja sooritustestid d. kasutatakse kõiki eelpool nimetatud vahendeid Õige 7. Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vali üks vastus. a. Vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus b. Inimese üldine vaimne võimekus c. Mõõtühik, mis näitab inimese matemaatilist võimekust d
5. Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: determineeritud protsessid. 6. Filosoofilise psühholoogia perioodil väideti, et psühholoogiast ei saa kunagi eksperimentaalset teadust, sest psühholoogia uurimisel ei ole võimalik uuritavast nähtust kontrollida ega kasutada numbreid-mateeriat. Seda väitis: immanuel Kant. 7. Teadusliki psühholoogia alguseks loetakse aastat: 1879 8. Inimese psüühika osaks on: psüühilised omadused, protsessid, seisundid. 9. Psühholoogias uuritakse seda, millised on in.psüüh protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjub in.mõtlemist ja käitumist. Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse tõene 10. Psühholoogia ajaloos on toodud välja, et kõige olulisemaks inimest loomast eristavaks tunnuseks on see, et inimesel on mõistus. Antud seisukohta peab enamus teadlastest tõeseks ka kaasajal
Psühholoogia Psühholoogia teoreetilised suunad Tänapäeva psühholoogias saab eristada viit teoreetilistsuunda: psühhodünaamilist, biheivioristlikku, humanistlikku, kognitiivset ja bioloogilist lähenemist. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) rõhutab eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika
Inimese psüühilised protsessid toimivad paralleelselt ja sageli on niiimoodi korraga töös rohkem kui kolm protsessi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Inimese psüühika osaks on: Vali üks: a. psüühilised protsessid b. psüühilised omadused c. kõik eelpool mainitud on psüühika osaks ÕIGE! d. psüühilised seisundid Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Millises psühholoogia koolkonnas on lähtud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki inimese psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? Vali üks: a. evolutsiooniline b. humanistlik c. kognitiivne d. psühhoanalüütiline Küsimus 4 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Psühholoogias uuritakse seda, millised on inimese psüühilised protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjutab inimese mõtlemist j...
.............................................................................15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................15 Sissejuhatus Koolkonnaks nimetatakse teadlaste gruppi, kellel on ühesugused maailmavaated ja veendumused teatud teema kohta. Ei ole oluline, et need inimesed elaksid samal ajal. Minu teemaks osutus ,,Psühholoogia koolkonnad" ning minu tööks oli uurida, milliseid koolkondi on psühholoogias olemas ja mille poolest need teinetesest erinevad. Kogu protsess oli väga aega nõudev. Peamiselt kogusin ma infot internetist, kuid kuna seal leidub väga palju ka nö valeinformatsiooni, pidin ma erinevatest allikatest saadud informatsiooni omavahel võrdlema ja uurima, milline on kõige õigem. Natukene otsisin ma informatsiooni ka raamatutest, kuid peamiselt sirvisin ma neid selleks, et internetist leiduva informatsiooni usaldust kontrollida.
uue ajastu kuulutajaks. · 20 sajandil muutusid kõigile kättesaadavaks uued tarbeesemed, nagu pesumasin, tolmuimeja, föön, auto, raadio, televiisor jpm. Seda nimetati Ameerika unelmaks. · Linnades olid levinud trammiliiklus, telefonid, tummfilmid, autod, kraanivesi, ajalehed, teater jne. · 19-20 sajandi vahetus oli murranguline aeg. Toimus teadusrevolutsioon. Loodi aatomi-, kvant- ja relatiivsise teooriad. · Psühholoogias hakati uurima alateadvust. Sigmund Freud pidas alateadvuse kohaks aju limbilist süsteemi ehk emotsionaalset aju ning selgitas, et alateadvusega inimene ühendust ei saa. Sõjaliste liitude tekkimine 19. sajandi viimasel veerandil hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879. Aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882 aastal ühines nendega Itaalia, kellest sai ka selle liidu nõrgim lüli
Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) ...
Psühholoogia on teadus , mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879 , mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia(psühhoanalüüs , S.Freud)-rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Biheiviorism(J.Watson)-objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine.Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile(objeks või sündmus,kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse) Humanistlik psühholoogia( C.Rogers ja A.Maslow)-rõhutab inimkogemuse universaalsust ja
võrrelda mõtete sobivust üksteisega: mis saab siis, kui talitleda elus edasi nii, nagu just mõeldud. Selle tulemuseks on üldistamine, kus lähtutakse otsuste tegemisel mingite kindlate ühiste ja oluliste tunnuste alusel. Edu saavutamiseks tuleb aga mõelda hoopis raamidest välja ning tegeleda enda jaoks sobiva lahenduse leidmisega. Mõtlemine on sotsiaalselt tingitud ja keelega lahutamatult seotud. Mõtlemine tähendab nii meenutamist kui ka arutlemist. See on laialt kasutuses psühholoogias. Kitsamalt mõeldes tähendab mõtlemine aga probleemi lahendamist. See võib toimuda kahel viisil: kujutluspiltide järgi, mis seostatakse assotsiatsioonidega või konkreetsete sümbolitega, mis seostatakse mõistega. Enamus inimesi mõtlevad tavamõistelise mõtlemise järgi, s.t et mõeldakse lihtsalt ja ei aeta asja keeruliseks. Kõik peab olema loogiline ja üheselt mõistetav. Teadusmõisteline mõtlemine paneb inimese aga raamis mõtlemine
Arutlus ,,Üksi võid olla ka inimeste seas" Ma tean, et arutlus enamast ei alga küsimusega. Aga ma pole nagu kõik teised ja mul algab. Niisiis ma küsin: ,,Mis on üksindus?" Mis on see mõjuvõimas jõud, mis muudab meie tuju, tundeid ja elu nii palju? Minu arust on üksinduse tunnetamine on väga palju kinni just inimese psühholoogias. Nagu pealkiri ütleb, võid üksi olla ka inimeste seas. Su ümber on elu, aga keegi ei tee sust välja. Sind poleks justkui olemas. Üksinduse raskem versioon on see, kui oled tõesti üksi, täiesti üksi, ilma ühegi hingeliseta. Samas ei saa ju alati õelda, et üksindus on paha ja kõige jubedam asi maailmas. On ju inimesi kes otsivadki üksindust. Iga inimene vajab vahel ka aega iseendaga üksi olla. Järelikult võid end suure rahvamassi sees tihti tunda palju
abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta ja rakendada? A) Pragmatismi tõeteooriaks B) Tõe korrespondentsiteooriaks C) Tõe koherentsiteooriaks D) Ontoloogiliseks tõeteooriaks 11. Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab et teadusteooriad on üksnes inimeste poolt väljamõeldud vahendid maailma tunnetamiseks, nimetatakse: A) Instrumentalism B) Realism C) Biheiviorism D) Pluralism 12. Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 13. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? A) Dualistlik interaktsionism B) Okasionalism C) Identsusteooria D) Biheiviorism 14. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda
Reeglina viitavad hallutsinatsioonid tõsisele häirele kesknärvisüsteemi talituses, kuid paari erandina võivad hallutsinatsioonid esineda ka tervetel inimestel. Kuid tingimused, mil nad esinevad ei ole iseloomulikud virge- ja uneseisundile. Nimelt, uinumisel või ärkamisel ja seisundis, mil inimene pole täielikult ärkvel ega täielikult uinunud. Naiivne realism ei suuda seletada ka unenägusid. Unenägu on une ajal esinevad nägemused. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Naiivne realism on küll loogiline, aga igal asjal on omad puudujäägid. See teooria ei suuda paljusid asju lahti seletada, aga need asjad mida ta seletab lahti on täiesti tõesed ja arvestatavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
