N. ,,Kui sa mind tõesti armastad siis sa ..." ,,Tõeline armastus on see kui sa saad aru mis teisel inimesel viga on ilma rääkimiseta." (Eksitakse kommunikatsiooni reeglite vastu.) Armastus on igalühel erinev. Ei ole kindlat stereotüüpi. Kõik on erinev. Kogemused on erinevad. Kui on kõrged ootused, siis on raske suhetest mõnu tunda. Suhtlemine saab alguse inimesest. Mõjustamispsühholoogia · Üks vanemaid sotsiaal psühholoogia valdkondi 1897, N. Triplett · Sotsiaalpsühholoogia : teadus sellest, kuidas inimesed teisi mõjutavad ja kuidas teiste tegevus meid mõjutab. · Robert Cialdini ( Mõjustamisepsühholoogia · Inimesed on mõjutatavad, sest sageli käituvad mehhaaniliselt, automaatselt teatud olukordades. Mõjustamistehnikad. R.Cialdini järgi 6 peamist tehnikat. · Vastastikkus ,,Mina sulle, sina mulle." · Kohustumine ja järjekindlus
Mis on kogemus? Kuidas me areneme? Need küsimused on fundamentaasled ning nendele püüakse leia vastuse juba muinasajast. Kuna esimeseks teaduseks peetakse filosoofiat, siis on arvatavasti just filosoofid olid esimesed, kes püüdis vastata nendele põhjapanevatele küsimustele. XIX. sajandilt toimusid suured sotsiaalsed ja majanduslikud muutused tekisid vajaduse inimese arenguprotsesside parem tundmaõppimise järele. Sellest ajast pakkus eriti huvi uus teadus - psühholoogia . Juba 1920. aastateks teiste psühholoogia distsipliinide kõrval kujunes arengupsühholoogia, mis saanud elujõuline iseseisev distsipliin. Niisiis, enne seda aega arvati, et vastsündinud laps on pelgalt refleksidele allutatud organism abitu, motoorselt ebaküps ning väga kehva nägemise ja kuulmisega. (Butterworth, Harris: 1994) Eelarvamuste kõrval, käesolevas referaadis käsitletakse Piaget, Gibsoni tajuteooriaid.
rahuliku, mõnikord pisut riukaliku ja liigratsionaalse eestlasena (stereotüüpsed hoiakud ei pruugigi olla nii valed) ning mis põhiline- olen uhke, et olen just selline, sest see tähendab, et olen eestlane. Sellist rahvuslikku uhkust peaksime tundma iga päev, sest nii on meie püsimajäämine maailmamastaabis palju tõenäolisem ja kindlam. Kasutatud kirjandus: 1. Realo, A. & M. Schmidt & M. Vadi. Kultuur ja sotsiaalne käitumine. J. Allik & M. Rauk (Toim). Psühholoogia gümnaasiumile, 2006 Tartu: TÜ Kirjastus, 14. pt, lk 222-235 2. Valk, A & A. Realo (Toim). (2004). Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 3. Kivirähk, A. (2000/2006). Rehepapp ehk november. Tallinn: Varrak.
ÕPPIMINE JA MÄLU Suhtlemispsühholoogia referaat Kristiina Toomik 10. Sotsiaal Tallinn 2015 Mis on õppimine? Õppimiseks nimetatakse protsessi, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui tehnika puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, seal hulgas isegi ühe teadusharu piires. Õppimisest räägitakse väga erinevates kontekstides ning valdkondades, kuid üldjuhul mõistavad kõik inimesed mis on õppimine. Õppimine pole vaid millegi meeldejätmine, vaid õppimine on uute teadmiste, vilumuste ja kogemuste omandamine ning oskus seda vajadusel rakendada. Millegi teadmine ja
mängib tähtsat osa mõtlemises, kujutluses ja loovas fantaasias, põhimõtteliselt kõigis psüühilistes protsessides. Psüühika normaalne talitlus, arenb ja küpsemine oleksid mäluta mõeldamatud. Meie hoiakud ja suhtumised, oskused ja vilumused, harjumused ja igatsused, suhted ja aated võlgnevad oma tekke ja püsimise tänu mälule. Täielikule mälukaotusele järgneks vältimatult isiksuse hukk: indiviidist jääks järele üksnes hetkeimpulssidele reageeriv refleksipundar. Uuema aja psühholoogia ei käsita mälu mitte niivõrd meeldejätmise ja meenutamise automaatselt toimiva funktsioonina, kuivõrd isiksuse elutegevuse ühe avalgusena. Meeldejätmise ja unustamise igal etapil mõjub ka isiksuslik aspekt: inimese huvid ja ootused, eelarvamused ja hirmud, minapilt, enesehinnang, eluviis jne. Mälu põhiülesanded ei piirdu pelgalt terviku pikemaks või lühemaks ajaks meeldejätmisega, tema funktsioone täidab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või
luua ühest värvigammast erinevad toonid, kuna ollakse harjunud teatud objekte teatud värviga nägema. I.Kanti arvates on teadmised juba sündides 6. Kuidas jõuavad teadmised olemas ning tema arvates on kaasasündinud psüühikasse I.Kanti ja J. Locke võimekus kategoriseerida ja tõlgendada. arvates? Milline on tänapäevase teadusliku psühholoogia J. Locke arvates tulevad teamised seoste seisukoht? loomise abil ning väliskeskkonnast. Tänapäevane psühholoogia seisukoht on, et kõik toimib kaasasündinud loomuse ja välise keskkonna ning kasvatuse koostoimel. 7.Mis on sensoorne homunkulus Sensoorne homunkulus on sensoorse ja mida see kirjeldab
services in high performing companies / Ian Owens, Tom Wilson, Angela Abell Ilmunud London [etc.] : Bowker-Saur, 1996 Kirjeldus IX, 206 lk. : ill. Praktilises töös tuleb kirjed kujundada bibliograafilisteks viideteks, nt APA viited: Ricceri, F. (2008). Intellectual capital and knowledge management : strategic management of knowledge resources. London : Routledge. Bachmann, T., Maruste, R.(2001). Psühholoogia alused. Tallinn : Ilo. Owens, I.,Wilson, T., Abell, A. (1996). Information and business performance. A study of information systems and services in high performing companies. London : Bowker-Saur. ELNET Konsortsiumi elektronkataloog ESTER– https://www.ester.ee/search~S7*est Käesoleval ajal toimib e-kataloogi ESTER versioon, milles Tartu ja Tallinna raamatukogude kataloogid ühendati üheks koondkataloogiks.
LILLA VÄRV REFERAAT Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA 21 Juhendaja: dotsent Heiki Jokk Esitamiskuupäev: ...... Üliõpilase allkiri: ...... Õppejõu allkiri: ......... Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................2 1. LILLA ALALIIGID.......................................................................................................................................3 2. LILLA PSÜHHOLOOGIA .............................................
(jumalik, üllas) Shree Rajneesh, al 1898 Osho. Sünd 1931. Meditatsioonitehnikad, kuni usuline valgustus. Aasramite rajamine.keskused üle maailma, neid juhivad sannjaasin'id. Al 1981 USA-s (pea)keskus. Osho Rahvusvaheline Kommuun. Tantraõpetus. Õpetus: laenud nt hinduismi tantraõpetusest, budismist, lääne humanistlikust psühholoogiast. Viited jeesusele kui valgustunud joogile. Soovitus elada hetkes. Keskenduda ümbersündide ahela katkestamisele. Transpersonaalne psühholoogia muuta hingelist kogemust avaramaks. Nt ekstaas. Terapeut kui guru. Hägused on religooni ja psühholoogia piirid. Eestis välja antud Osho teoseid. 5. Reiki. Rajaja: Mikao Usui. 19 saj lõpp. Tervendamisõpetus. Meistrid pühitsevad meistreid. Rei-ki ehk universaalne eluenergia. Haigused kui segaduse ja ebakõlade tunnused.budistlik mõju. Taassünd. Kerge õppida. Rakendatakse isegi taimedel ja loomadel. Reiki ravija kui kosmilise energia kanal. Seotus budismi ja kristlusega
SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE – Sirje Virkus 1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid. Vastus: Infoteadus on distsipliin, mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad. Infoteadus omab nii teoreetilist kui ka rakenduslikku komponenti. Olemus- Praktilise tegevuse teenistuses olev distsipliin. Definitsioonid- Vaatamata erinevustele rõhutatakse seda, et infoteadus on teadus informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest (püsinud 40 a.) 2. Infoteaduse kujunemisst mõjutanud tegurid.
Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud
Kommunikatsiooni uurimise probleemid: · Kuidas on see võimalik? (Küsimus märkidest, keelest) · Mil viisil see toimub? (Küsimus vahendajatest, meediast) · Kuidas on see korraldatud? (Küsimus intuitsioonidest) · Kuidas see toimub ja mõjub? (Küsimus suhtlejatest, nende suhetest) · Mis on selle sisu ja tähendus? (Küsimus tunnetusest, teadmistest) Teadused, mis tegelevad kommunikatsiooni uurimisega: · Lingvistika, semiootika · Sotsioloogia · Psühholoogia · Filosoofia · Informaatika · Küberneetika · Politoloogia · Ajalugu · jne... Kommunikatsiooni revolutsioon: 1. Kiri 2. Trükikunsti leiutamine (15. saj.) 3. Raadio (1895, Popov) 4. Liikuvad pildid (1895, Vennad Lumier'id, ,,Rong jõuab jaama"; Eesti esimene J. Pääsuke, ,,Karujaht Pärnumaal", 1919) 5. Arvuti kasutuselevõtt (1965, Mcindosh) Kommunikatsioon ja informatsioon:
JAAN KROSS 19.02.1920- 2007 Sündis Tallinnas, isa oli masinatehases, õppis Westholmi gümn, siis Tartus õigust- just rahvusvahelist õigust. Töötas ka õppejõuna, aga ta vangistati sakslaste poolt (saks vastases tegevus- ev iseseisvuse eest) ja sama süüdistus venelaste poolt. 46-54 oli poliitvang töölaagris. Tagasi Eestis hakkas tegelema kirjandusega, esialgu tõlkijana, siis luuletajana, esseesid tegi ka. Lõpuks proosakirjanik. Juba nooruses oli mitmekülgne- just kunst, muusika, aga ka psühholoogia. 50ndatel hakkas avaldama luuletusi. On ilmunud 4 kogu. 58 ,,Söerikastaja", 64 a ,,Kivist viiulid", 66 a ,,Lauljad laevavööridel", 69 a ,,Vihm teeb toredaid asju". Oli kolm korda abielus. Esimest korda enne Siberisse saatmist, teise asumisel ja siis leidis Ellen Niidu. (Maarja Kross/Undusk on nt üks laps.) Luuletajana võttis vabavärsi kasutusele. Sai kriitikat, aga siiski avaldati. Esimestes luulekogudes väärtu...
Räägib ka kooliajast ja abielu raskustest. ,,Demian" inimese iseendaks saamine. ,,Siddharta" idamaise teemaga enese otsimine. ,,Stepihunt". ,,Nartsiss ja Goldmund" keskaja teema. ,,Klaaspärlimäng"- peateos, kõige mahukam 1943. aastal. Iseloomulik on kõrgema poole püüdlemine ja oma tee leidmine. Palju on kujunemisromaane, sageli on takistuseks kujunemisel väärarusaamad, vaimsed kammitsad. Omalt poolt uuendas kujunemisromaani autobiograafia lisamisega, kaasaegse psühholoogia sisse toomisega ja sotsiaalse kriitika lisamisega. Otsitakse harmooniat. Igapäevase maailma taga on peidus igaveste väärtuste vaimene maailm, mis on alati olemas, ükskõik kui kole on reaalaeg. Parim võimalikkus oleks tegelikus maailmas elamine ja selle paremaks muutmine. Enese leidmine ei ole traditsioonilisi radu käies, vaid igal ühel oma individuaalne, mille nimel tuleb loobuda isekusest, rumalusest ja kannatama peab ka. Kannatamine näitab inimese väärtust, ilma selleta ei saa
,,Praktiline inteligentsus argielus'' Valisin refereerimiseks Robert J. Stenberg'i, George B. Forsythe, Jennifer Hedlund'i, Joseph A. Horvath'i, Richard K. Wagner'i, Wendy M. Williams'i, Scott A. Snook'i, Jelena L. Grigorenko raamatu ,,Praktiline inteligentsus argielus''. Antud raamatu andis Dr. Strnberg oma kolleegidega välja 2000 aastal Cambridges Inglismaal. 2003. aastal tõlgiti raamat kirjastus Külim poolt eesti keelde. Raamatu tõlkis eesti keelde Jürgen Innos. Raamatus on 264 lehekülge. Raamatu koostasid: Robert J. Stenberg - Yale'i Ülikooli psühholoogia- ja haridusteaduse IBM professor, George B. Forsythe - USA Sõjaväeakadeemia haridusteaduskonna professor ja asedekaan, Jennifer Hedlund - Yale'i Ülikooli psühholoogiaosakonna teadur, Joseph A. Horvath - IBM-i Teadmiste Juhtimise Instituudi vanemkonsuldant, Richard K. Wagner - Florida Ülikooli psühholoogiaprofessor, Wendy M. Williams -Cornelli Ülikool...
Grandioosne- Professionaalne- Eutanaasia- suretamisabi Monotoonne- suurejooneline, meisterlik ühetooniline; üksluine, võimas igav Abiturient- Aborigeen- Avangardism- Mänedzer- juht, keskkoolilõpetaja põliselanik vormiuudsust taotlev korraldaja suund Anekdoot-lühike Adekvaatne- Bestseller- menuraamat, Palsam- vaikudest ja nali täiesti vastav, -plaat eeterlikest õlidest sisult kattev koosnev puumahl Annulleerima- Afäär- kahtlane Bravuurne- hoogne, Paradoksaalne- olukord, tühistama, juhtumus, uljas, hooplev järeldus kehtetuks sekeldus tunnistama Arhitekt- Aktsia- osalus Dekadents- langus, Potentsiaaln...
osa Eesti Rahvusraamatukogu. Vastuse teine osa: Leiti 13 kirjet Kirje: De Ville-Colby, J. (2001). The expatriate handbook. Seoul: Hollym. 2) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester liitotsing, kataloogi osa Üliõpilastööd, aasta 2001, märksõna kultuuridevaheline , märksõna psühholoogia, Leiti 1 kirje. Kirje: Kadõkova, S. (2001). Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. 3) Leidke teavikud, mis peituvad UDK-indeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester esileht, UDK/MESH, otsisõna 004.738.52 (035). Leiti 74 kirjet Kirje: Bradley, P. (2002). The advanced internet searcher's handbook
Abiturient keskkoollõpetaja Efekt üllatav mõju, mulje Absoluutne täielik, täiuslik; Entsüklopeedia teatmeteos Abstraktne mõtteliselt üldistatav Fajanss peen valge savi(nõud) Absurdne mõttetu, võimatu Familiaarne tuttavlik; liiga vaba Adekvaatselt täiesti vastavalt käitumisega Afekt tundepuhang Filigraanne peen; viimistletud Aferist õnnekütt, petis Fundamentaalne põhjapanev Afiss, afisi müürileht, kuulutus Garaaz autokuur Akadeemik teadlase aunimetus Garanteerima tagama Akrobaat võimleja Garantii tagatis Alfabeet tähestik Generatsioon põlvkond Alkohol viinapiiritus Globaalne üldine; kogu Maad hõlmav Anekdoot naljalugu Grammatika keeleõpetus Annulleerima tühistama Grammofon plaadimä...
Eestis Carl Heinrich Niggol (1851-1927) Võib pidada Eesti koolieelse pedagoogika teerajajaks viieköiteline teos "Kasvatuse radadelt" tuntumad õpilased E.Treffner,M.Terri, E.Lootsar Johannes Käis (1885-1950) Töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused Aleksander Elango (1902-2004) esimene teaduslik väljaanne väikelapse psühholoogia ja kasvatuse alal Eestis ,,Lapsepõlv ja iseloom" Lasteasutuste kujunemine Eestis 1. augustil 1840 avas Elisabeth von Uexküll Väikelaste Hoiuasutuse Tallinnas lasteasutuste rajajad ja koolitajad olid valdavalt sakslastest eraisikud ja seltsid kasvatamisealane koolitus peamiselt Fröbeli ideede järgi kesksel kohal kristliku kasvatuse alused Diakonisside Seltsi Väikelaste Õpetajate Kool Tartu Eesti Lasteaia Selts 1905 esimene rahvuslik
• Selle emotsiooni väljendamine on enamuses kultuurides kontrolli all. Vastikus • Tärkab sageli koos vihaga, tuleneb vastumeelsusest kellegi või millegi vastu. • Vaatamata ebameeldivusele aitab meil keskkonnas paremini toime tulla. • Annab märku ähvardavast ohust. • Psühholoogilise päritoluga- ühes kultuuris vastuvõtmatuks tunnistatu võib teises kultuuris olla igapäevane ja hinnatud. Kasutatud allikad: • Uljas, J., Rumberg,T. Psühholoogia gümnaasiumiõpik. - Koolibri,2002 • http://pcc.zptc.cn/read.asp? ClassID=1&GhID=288 • http://www.sqmedia.us/social- quotient/content-creation-services- the-emotional-gr • http://www.guardian.co.uk/science/20 08/jun/15/fear.science
probleemidest nii tööl kui ka eraelus. Tõeliselt õnnelikuks teeb mitte palk ja töö, vaid meid ümbritsevad inimesed, kes toetavad raskel hetkel ja kiidavad hea saavutuse puhul. Kuidas puutub siia haridus? Enamik sõpru kohatakse just koolis ja ülikoolis või siis õppingutega seotud projektidel ja üritustel. Lisaks võimaldab haridus luua lähedasemaid suhteid tänu kooli perekonnaõpetuse tunnile või kõrgkoolis õpetatud psühholoogia alustele. Juhtub ka nii, et rumala inimesega on igav. Seepärast haridus just kui garanteerib häid sõprussuhteid ja edu elukaaslese otsingutes. Nii siis haritud inimene ei pruugi olla õnnelik, aga ta teab kuidas saada õnnelikuks tänu õppimise juures omandatud teadmistele ja kogemustele. Haridus aitab inimesele tunda ennast hästi teiste seas ja just see seisund lükkab tegudele, mis teevad meid õnnelikeks. Jelizaveta Šmeljova 12.a
KUNST, KIRJANDUS JA ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL Nimi Kool Klass 2014 Olulised tegurid 20. sajandil Teaduse areng Globaliseerumine Sõjad Psühholoogia Rahvuslus Filosoofia Kadunud põlvkond Massikultuur KUNST Fovism Suprematism & Ekspressionism konstruktivism Dadaism Abstraktne kunst Sürrealism Kubism Popkunst Futurism Kunstnikud Henri Matisse Kazimir Malevich Edvard Munch Tristan Tzara Franz Marc Max Ernst Georges Braque Salvador Dali Pablo Picasso Joan Miro
hea. Loomupärane tung tingibki selle, et iga inimese sooviks on olla õnnelik. Aristotelese jaoks ei tähista õnn või õnnelikkus inimese hingeseisundit, vaid hoopiski inimesele loomupäraseid tegevusi neid, millega inimene kõige paremini toime tuleb ning mis võimaldavad tal seeläbi elada täisväärtuslikku ja rahuldust pakkuvat elu. Õnn kitsamas tähenduses, rõõmu või naudingu näol, oleks kindlasti sellise elu kaastulem, kuid mitte eesmärk omaette. Positiivne psühholoogia positiivseks psühholoogiaks. Positiivse psühholoogia ellukutsumise eesmärk oli suunata psühholoogide tähelepanu vaimuhaigustelt ja hädadelt elu päikselisematele külgedele ehk sellele, mis muudab elu täisväärtuslikuks ning paneb inimesed oma elust rõõmu tundma. Positiivse psühholoogia uurimisobjektideks on seega positiivne kogemus (heaolu, optimism, positiivsed emotsioonid), positiivsed iseloomujooned (julgus,
sisekeskkonna tingimustes. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 43 ) Käesolev uurimistöö käsitleb põhjalikumalt ühte uimastite alaliiki, ergutavaid aineid ehk stimulante. 1.3. Stimulandid ehk ergutid 1.3.1. Kofeiin Kofeiin on uimasti, mida leidub peamiselt kohvis, kuid ka tees, kakaos ning karastus- ja energiajookides. Kofeiin on kättesaadav ka tablettidena. Suurtes kogustes jooduna tõstab kohv vererõhku ja kurnab südant. ( Psühholoogia gümnaasiumiõpik 2002: 64 ) 6 Kohvisõltuvus kasvab välja siis, kui juuakse päevas üle 5-6 tassi kanget kohvi. Kohviga liialdamine põhjustab rahutust, ärritust, unehäireid ja kui sellest äkki loobutakse põhjustab see peavalu ja depressiooni. Kohv ja kofeiini sisaldavad joogid aitavad treeningpinge tagajärjel tekkinud lihasvalu leevendada. Kuna kofeiin aitab
mingit ühisosa, stiile saab jaotada ja liigitada ja jaotada. Tavaliselt räägitakse sellestest fenomenoloogilistest stiilidest nagu E. Husserl puhas fenomenoloogia e. transtsentaalne Hermeneutiline fenomenoloogia H. G. Gadamer M. Merleau Ponty M. Heideger A. Schütz Eluilma probleemidest huvitusid life world, selle terminiga tähistatakse in-se vahetut ümbrust, kus ta tegutseb Eksistentsiaalsest f-st on ka 2 koolkonda, mis on psühholoogia ja sotsioloogia piiri peal Etnometodoloogia Duquesne Amadeo Giorgi koolkonna esindaja Eksistentsiaalne käsitleb teemasid, mis on käsitletavad psühholoogias huvi nende vastu levib geograafide ringis, mitte niivõrd psühholoogide hulgas ikkagi. On uurimusi, mida võiks fenomenoloogiaga seostada, kuid, mis otseseselt ei ole sellest välja kasvanud - intervjuud ja grupidiskussioonid jne. Jane Jacobs kirjeldab oma raamatus, kuidas tänavaelu hakkab suurtest Am linnadest kaduma ja
1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.):
-Reklaamipsühholoogia on psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sisulistest probleemidest lähtudes. -Reklaamipsühholoogia - psühholoogia osakusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks -Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: • Hoiak • Taju • Mõjustamine • Mõtlemine • Otsustamine • Mälu • Tähelepanu • Emotsioonid • Imidž Käitumine -Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond -Kõigega, mis puudutab tarbijas e. inimeses eelduste kujundamist kaupade vahetuseks. -Bränd-
see aparaat vastu võtab. Igal juhul, need kaks mõistet täiendavad teineteist. Sel samal põhjusel A.Augustinaviciute poolt pakutud informatsiooniteooria on täiendanud Jungi teooriat psüühilistest funktsioonidest ning osutus võtmeks tema tüpoloogia desifreerimiseks. Kahe teooria süntees võimaldas välja töötada sügavaltsüstematiseeritud metoodikat, mida võib kasutada mitte ainult inimsuhete ,,mehhanismi" uurimiseks, vaid ka nende suhete prognoosimiseks. Ilma psühholoogia ja informaatika sünteesita poleks võimalik ka konstruktiivne lähenemine eluliste psühholoogiliste probleemide lahendamiseks. Näiteks, psühholoogilise kokkusobivuse probleemi lahendamine, mis olmetasandil, nagu näitab kogemus ja tõestab sotsioonika, lahendada pole võimalik. Sotsioonika võib teha tihedat koostööd praktiliselt kõikide meie elusfääridega, kuna neis peamiseks uurimisaineks on ,,inimtegur".
Kaudselt Bisnismen ärimees Õudselt Drastiline tugevasti mõjuv rabav Soodsalt Gangster kurjategijate jõugu liige Ärksad Gurmaan peenetoidu armastaja Tõrksalt Guru Õpetaja Kündsin Kotlet Liha toode Küntud Bankett pidusöök Nüüdisaegsed Taburet tool Algkool Kabinet töö ruum Hõlbsalt Kompvek komm Üleüldse Tualett WC Peatselt Sigaret tubakatoode Teadke Ballett tants Umbsest Fokstrott tants Moodsa ...
Selles perioodis noored arendavad võimet mõelda abstrakselt - oskus, mis annab aluse oma olemuse teooriate loomiseks ja üldse mõista ennast, kui osa ühiskonnast. (Davis jt 2008.) Selleks, et lahendada teismeliste ,,identiteedi kriise", tuleb neil võtta enda jaoks küllaldaselt aega, mille käigus nad saavad vabalt uurida vahelduvaid rolle ja väärtusi ühiskonnas ja hinnata, kuidas teised inimesed neid mõistavad. Eksperimendid identiteedi leidmisel on vajalikud osad individuaalse psühholoogia arendamiseks. (Davis jt 2008.) Erikson näitas, et täiel määral saaks areneda terve identiteet ainult siis, kui noor suudab lahendada läheduse ja autonoomia vahelisi tõrkeid ka kriitilistel hetkedel. Samuti peaks noor oskama mõista juba vahet vajaduste ja tahtmiste vahel, mis tagaks parema koostöö eakaaslastega ja aitaks võtta vastu otsuseid täiskasvanutest sõltumata, hinnata sotsiaalseid tingimusi ja peaks suutma pühenduda tööle. (Schneider-Munoz 2009.) Allikaloend:
Tal olid põnevad ideed, mida ei lastud lõpuni rakendada. Enne surma pakkus ta välja idee luua igale poole New Yorki seksiputkad. Ta läks Freudist seksuaalteooriaga kaugemale. Inimese tervis oleneb sellest, mil määral saab ta seksuaalenergiat välja elada. Selleks, et ühiskonda muuta, ei piisa ainult majanduslikkusest. Pidi toimuma seksuaalrevolutsioon, mis USAs 60ndatel toimus. Reichi peetakse ühe teraapia või voolu rajajaks, mida nimetatakse kehale suunatud psühholoogia rajajaks. Keha mõjutamise kaudu saadakse väga häid tulemusi psüühilises mõttes. Reich nimetab blokeeringuelemente keha soomusrüüks või raudrüüks. Tekivad eri lihaspiirkondadesse lihaspinged. Sellega löövad välja kehalised valud. · näo ülaosa (silmad, kulmud, laup) · näo alaosa (suu, lõug) · kael, kurk, õlgade ülaosa · rindmiku osa · diafragma · kõhupiirkond · vaagnapiirkond
pidzin:keel, mis kujuneb välja suhtlemisvahendina.. võõrsõna: keeles mugavnemata laensõna( võõrad kultuurijooned) f;s, z /alguses b,d,g tsitaatsõna: sõna, mida kirjutatakse või hääldatakse vastavalt keele kombekohaselt, mis erineb eesti omast( nt : happy end ) barbarism: võõrapärane ja mittevajalik häälduskuju, sõna 2. Foneetika kui teadusharu puutepunktid : · füüsika (akustika) · patoloogia ( hääldus- kuuldeorganite vead) · füsialoogid ( häälikute moodustus) · psühholoogia ( häälikute vastuvõtt) · laulmine · retoorika Häälikusüsteemi jagunemine : · Konsonandid : kaashäälikud tagavad sujuvuse ja rütmi · vokaalid : täishäälikud tagavad kõlavuse, lihtsaimas vokaalsüsteemis i,a,u Läänemeresoome keeled : eesti,liivi,vadja, soome, karjala, vepsa, isuri keeled. kõrged ette - ü,i kõrged taha - õ ,u Praktika: 1
Arvatakse, et inimeste grupid või massid võivad spontaanselt teha asju, mida selle liikmed polnud planeerinud ja mida nad ei tahtnud teha. Grupidünaamika uuringud- gruppide tekke ja funktsioneerimise uurimine Grupi mõju indiviidile Grupi kahjulik mõju Deindividuatsiooni Sotsiaalne looderdamine Grupi kasulik mõju Sotsiaalne soodustamine Sünergia Hulkade psühholoogia Gustav Le Bon Teiste inimeste keskel muutub inimese käitumine tundmatuseni Anonüümsus: inimese personaalne vastutus väheneb Mõjutatavus: teiste inimeste mõjule allumine suureneb Deindividuatsioon Olukord kus inimesed grupis ei pööra teistele grupiliikmetele tähelepanu kui üksikisikutele Anonüümsuse tunne Vastutustunde kadumine Sisemiste piirangute kadumine
Konkurentsipõhilist hinnakujundust kasutavad enim ettevõtteid. Hinnastrateegiad: Turu riisumine, turu juurdumine, turu hõlvamine. Hinna tõstmine ja langetamine: Hinna tõstmise kõige olulisim mõttekoht on see, et tajutava muutuse piir on märgatav. Hästi väheste hulkade võrra, järk- järgult, et inimene suudaks uue hinnaga harjuda. Hinnalangetamisel on aga vastupidi-tuleb langetada korraga-siis tarbija näeb, et see on soodushind ja ta suudab seda aktsepteerida. Hinna psühholoogia: Ümardamata hindade tajumine kõrge hinna määramine, hinnasoodustused (kollased hinnasildid), konkureerivate toodete hinnakujundus. TOODE Turundus meetmestik koosneb tootest, hinnast, jaotusest, protsessidest, füüsilisest tõendusest, inimestest ja selle kõige promomisest. Toode on objekt, teenus, üritus, organisatsioon, idee jne. Tarbija ei osta toodet vaid lahendust probleemile. Klient alati kaalutleb mitme valiku vahel, põhinedes oma tunnetele ja mõtlemisele
FÜSIOTERAPEUT Eestis põhineb füsioterapeudi koolitus akadeemilisel ja kliinilisel haridusel. Füsioterapeudiks saab õppida Tartu Ülikoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Füsioterapeudiks saada sooviv noor võiks üldhariduskoolis pöörata tähelepanu anatoomia, psühholoogia õppimisele. Füsioterapeudi põhiteadmiste hulka kuuluvad füsioteraapia valdkonna (erialasõnavara, kehalised harjutused , füüsikaline ravi, funktsionaalne treening, liikumise abivahendid jne) ning inimese anatoomia ja füsioloogia põhjalik tundmine. Vajalikud on ka teadmised biomehhaanikast, rahva- ja tervisespordist, tervishoiukorraldusest, kliinilisest mõtlemisest, pedagoogikast jne.Kindlasti läheb tarvis klienditeenindus-, juhendamis-, keele-, arvuti-,
on elu üks tähtis osa, sest selle võrra saab inimene ka võita. Toon näiteks malevõistluse. Laps mängis usinalt malet, kuid siiski vastane võidab. Mida laps sellest kaotusest sai? Loomulikult sai ta suurel hulgal kogemusi mida järgmine kord paremini teha, mis olid tema head ja halvad küljed ning õpib ka vastase mängutaktikat. Esimese asjana, kui inimene kaotab, hakkab ta mõtlema, mis on ta valesti teinud ja mida saaks paremini teha. Kaasaegse kognitiivse psühholoogia üks eestvedajaid Nancy Etcoff on öelnud, et inimesed kardavad enam kaotada, kui tahavad midagi võita. Lauluvõistlustel on tihti nii, et laulja ei julge minna lavale, kuna ta kardab, et ta ei oska laulda ning kõik vilistavad ta välja ehk ta kardab kaotada. Kuid kui laulja ei oskagi laulda ja ta vilistataksegi välja, saab ta sellest võidu. Ta mõistab, et võib olla polegi see ala tema jaoks ja et ta peaks valima endale uue tegevuse, seega võit ei olnudki
Koolitusel antakse 03.05.2018-31.05.2018 Koolitus 368 + km Tiiu Sarapuu, on ülevaade keskus Hind sisaldab lõpetanud Tallinna personalitööks Koolitus toimub viiel Reiting koolitusmaterjale ja Ülikooli psühholoogia vajalikest korral - 03., 10., 17., 24. kohvipause. osakonna põhiteadmistest ja 31. mail Lõpetajatele tunnistust organisatsioonikäitumise Personalitöö alates personali või tõend. magistratuuriõppe. Ta on planeerimisest, 10.00-17
Küsimus Vastus Allikas 1.1 Mis on psüühika? Mis seda Psüühika on inimese või muu PG lk 12. uurib? organismi võime reageerida ümbritsevale keskkonnale. Psüühikat uurib psühholoogia. 1.2 Nimeta ja kirjelda 1. Teadvusele kättesaamatud PG lk 13-14 teadvustamata protsesside tüüpe. protsessid. Nt. Sügavustaju kuidas Too iga protsessi tüübi kohta me teadvustame sügavust või PA lk 11-13 OMA näide. kaugust. Või nt kui vaatame siiruviirulist kujutist (vaatame kujutise ühte punkti), siis tekib tunne, et
nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad: Keskkonnastiimulid Varasemad kogemused Geneetiline baas Füsioloogiline seisund Tunnetussüsteem Sotsiaalne keskkond Kultuuriline keskkond Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid.
Tervikliku mine kujunemine ja sooidentiteet. 4. emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus Püsiv mina kontseptsioon ja individuaalsuse tunne. Super ego teke. BIHEIVIORISM Pavlov; Locke - Reaktsioon <- tingitud stiimul <-tingimatu stiimul - Tingimatud/tingitud refleksid John Broadus Watson (1878-1957) - 1900. Asus Chicago ülikooli- valis loomapsühholoogia eriala, uuris rotte 1903 kaitses doktorikraadi - Looma psühholoogia -> uuris rotte - 1913 psühholoogia oli seni rohkem kirjeldav -> psühholoogia peab olema objektiivne ennustamine ja kontrollimine muutus keskseks - 1909 teooria : inimkäitumise aluseks on tingimine ja õppimisprotsessid, ükski võime ega isiksuseomadus ei ole kaasasündinud - Psühhodünaamilisest mõjutatud - Intensiivse loometööga - Kohandas Lock'i vaadet, et kogemust võib käsitleda õppimise vormides
..........................................................................................9 2 3 SISSEJUHATUS Mis on kognitiivne paradigma? Kognitiivne paradigma keskendub inimese mõtlemisele, mälule, tähelepanule, fantaasiale, teadvusele jne. See on psühholoogia suund, mis käsitleb teadvuses peegelduvat tõelisuse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutab tunnetusprotsesse ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises. Mis on mälu? Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms
hoida kukkumisunenägudest. Lendamine sümboliseerib aja, koha ja keha piirangutest vaba olemist ning samastumist meie hingelise ja vaimse poolega. Seksuaalsed unenäod nende üldisus räägib selget keelt sellest, et seksuaalsus on üks meie tõrjutud stinktidest. Sigmund Freud (psühholoogia ja uneuurimise pioneer) arvab, et kõik mis meenutab kuplit või orgu, samuti auklikud esemed naisele viitavad seksuaalsümbolid. Küll aga teine psühholoogia ja uneuurimise pioneer Carl Gustav Jung leidis, et unes nähtud seksuaalakt tähendab hoopis midagi muud, kui vajadus armatsemise järele. Tema arvas, et seksuaalvahekord unenäos võib tähendada inimese vajadust läheduse, elujõu ja samuti soov last saada. Alasti või napilt riietatuna olek võib kajastada meie hirmu paljastamise ees või mingit muud ebakindlust, kuid ka tuua esile oma seksuaalsust või sügavamat olekut.
Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama, mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi, kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega. Ennastkehtestav inimene käitub targalt ja kaalutletult. Tema tegevus ning selle võimalikud tagajärjed/tulemused on läbimõeldud enne tegutsema hakkamist. Sageli arvatakse ekslikult, et enesekehtestamine on psühholoogia keskne mõiste, millega on tegeletud sama kaua kui on eksisteerinud psühholoogia teadusena. Kahjuks on enesekehtestamist õigesti tõlgendatud alles viimased paarkümmend aastat. Kehtestamine isiklike õiguste ja tunnuste kõikvõimalikud sotsiaalselt aktsepteeritud väljendused. ( John Wolpe ja Arnold Lazarus, 1966) Selline definatsioon on sisuliselt üsnagi manipuleeriva iseloomuga ja iseloomustab hästi kogu senist arusaama ehk teisisõnu, kui oled lõvikarjas, siis pead jahtima nendega sama moodi.
Oluline on teada saada ka IQ testide kasutamise võimalustest koolis. Töö jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses käsitletakse praktilise intelligentsuse teooriaid, võrreldakse neid vaimse intelligentsuse teoritega ning tuuakse välja kaasnenud muutused. Teine petükk räägib aga intelligentsustestidest ja nende rakendamisest koolis. Töö on koostatud ainult kirjalike materjalide alusel. Kasutatud on Edgar Krulli õpikut ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", lisaks sellele on veel kasutatud Robert J. Sternbergi raamatut ,,Praktiline intelligentsus argielus". Lisaks on veel kasutatud mõningaid internetist kättesaadavaid materjale. 2 I PRAKTILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIAD Robert J. Sternberg ja Jelena L. Grigorenko arvates on intelligentsus kui suhteliselt stabiilne isikuomadus, mis areneb välja pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju tulemusel(Sternberg 2003). Robert J
Churchland, lk 1). Eliminatiivmaterialistid vaatlevad propotsioonilise hoiaku sõnavara kui eelteaduslikkuvaimuteooriasse kuuluvat ja kutsuvad seda halvustavalt „ rahvapsühholoogiaks “. Rahvapsühholoogias struktuuritunnused kujutavad endast täiuslikku paralleeli matemaatilise füüsikaga; ainsaks erinevuseks on nende poolt kasutatavate abstraktsete entiteetide vastav piirkond – arvud füüsika korral ning propotsioonid psühholoogia korral ( Paul M. Churchland, lk 4). Lowi arvates ei saa eliminatiivmaterialist järjekindlalt väita end seda teooriat uskuvat, kui teooria ise väidab, et uskumusi pole olemas. Neid huvitab vaid see, et tema teooria oleks tõene, mitte see, et ta seda usub, oleks tõene. Eliminatiivmaterialisti positsiooni ähvardab sügavamal tasandil ebajärjekindlus, sest tõe mõiste ise näib olevat lahutamatult seotud uskumuse ja teiste „ propositsiooniliste hoiakute „ mõistetga. ( E. J.
EMOTSIOONID ja MOTIVATSIOON Kordamisküsimused seminariks EMOTSIOONID 1. Kirjeldage emotsiooni kui ahelprotsessi. Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? · Emotsioone põhjustavad stiimulid ja sündmused. (iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või stiimul) · Sündmuste kodeerimine erisuguse tähendusega kategooriad · Hinnang sh heaolu ja toimetulek · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus erinevad käitumistendetsid. · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Kultuuriti võib erineda : sündmuste kategoriseerimine ja väljendusreeglid. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Eksperimendid inimestega Näoväljenduste uurimine Psühhofarmakonide toime uurimine Käitum...
Töös annan ülevaate sellest, mis on PQ4R-i meetod ning millised on selle meetodi läbimiseks vajalikud etapid, millised on põhilised märkmete tegemise võtted kirjaliku teksti lugemisel või loengu/õpetaja esituse kuulamisel ning milline on õppimise seisukohalt tõhus konspekteerimine. Juttu tuleb ka sellest, kas ja kuivõrd on tänapäeva massikommunikatsiooni ühiskonnas konspekteerimisoskus üldse vajalik. Referaadi koostamiseks olen kasutanud Edgar Krulli õpikut ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", loengu materjale ning interneti abi. PQ4R-i meetod PQ4R-i meetod on üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Meetodi töötasid välja E.L Thomas ja H.A Robinson. Lühend PQ4R osutab kuuele järjestikusele tegevusetapile ingliskeelesete sõnadega Preview- vaata üle, Question- esita küsimusi, Read- loe, Reflekt- mõtle, Recite- arutle ja meenuta ning Review- korda üle. (Krull 2000: 371)
kuivõrd soov silma paista, teisi käsutada ja kiitusi saada.(3) Need on muidugi enesehinnangu skaala otspunktid. 1.2. KÄITUMINE Käitumine tähendab bioloogiliselt indiviidi nähtavaid toiminguid. Need võivad olla spontaansed või seotud reageeringutega stiimuleile. Stiimul ehk motivatsioon võib tulla teistelt organismidelt või füüsilisest ümbruskonnast.(4) 1.2.1. MOTIVATSIOONIHIERARHIA Abraham H. Maslow, kes oli üks tähtsamaid tegelasi psühholoogia humanistlikus liikumises (mis kerkis esile USAs pärast II maailmasõda) arvas, et inimese motivatsiooni võib mõista vajaduste hierarhia kaudu, mille alumises otsas on füsioloogilised põhivajadused, neist kõrgemal asuvad turvalisuse vajadus ning kuuluvuse ja armastuse vajadus, kuni kõige ülemiseni, milleks on eneseteostuse vajadus ehk võimalus teostada kogu oma potentsiaali. Tavapärase asjade käigu puhul peavad hierarhias allpool asuvad vajadused olema rahuldatud, enne kui
informeeritus, sõnavara, arvutusoskus) Testide liigid · Individuaalsed ja grupitestid · Lastele ja täiskasvanutele koostatud testid · Verbaalsed ja mitteverbaalsed testid Vaimse võimekuse minitest Valik küsimusi TÜ sotsiaalteaduskonda sisseastujatele mõeldud akadeemilisest testist (N=1254) Akadeemiline test · Akadeemiline test on kohustuslik sisseastumiseksam TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni, psühholoogia, riigiteaduste ning sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekavadele kandideerimiseks · Testi väga kõrge tulemus annab aga võimaluse Tartu Ülikooli sisse saada eritingimustel · Kindlasti ei tohiks arvata, et akadeemilise testi 80 punkti on võrdne riigieksamite 80-punktise tulemusega, mis on võimekale gümnaasiumilõpetajale täiesti jõukohane piir. Akadeemilise testi tubli tulemus on 60 punkti · 2010. aastal ületas 80 punkti piiri 1179st akadeemilise testi
Pedagoogilise psühholoogia loengute põhimõisted 2013 Toetuda arutluses abstraktsioonidele lahendada probleeme 1. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? õppida Kolm valdkonda: õpilane 14. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? õppimine Alfred Binet ja Simon õppimiseks vajalikud tingimused 15. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellektimudel?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
