nad teadmatust varjavad igasuguste sõnade taha. Kui ei osata seletada siis öeldakse, et vaimud/hinged. Holbach ,,Metsalased arvavad, et on olemas vaimud ja hinged, sest nii saavad nad seletada nähtusi, mille põhjusi nad ei suuda leida ning mis näivad imedena. Kas meil, kui me hingedes otsiksime põhjusi nähtustee looduses ja inimkehas, arutleksime teisiti kui metsalased?" Biheiviorism: - psühholoogiline biheiviorism psühholoogia metodoloogia Psühholoogi ülesanne on uurida inimeste ja loomade käitumis (John Watson). Watson ,,Käitumise vaatlused võib esitleda stiimulite(S) ja reageeringute(R) kujul. Lihtne skeem S- >R sobib antud juhul täielikult." Vana koolkonna psühholoogid arvasid, et psühholoogia uurib inimese hinge. Psühholoogilist biheiviorismi nimetatakse ka analüütiliseks biheiviorismiks. C.G. Hempel ,,Psühholoogia väidete funktsioon on lühendada kirjeldusi, mis antakse inimeste ja
Psühholoogia Psühholoogia - ...on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. - ...on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. - mõiste pärineb kreekakeelsetest sõnadest psyhe (hing) ja logos (õpetus,teadus) - Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1
ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr
tunnete väljendamiseks ja olukorra selgitamiseks. Teine inimene tuleb ära kuulata. Kolmas samm. Kui mõlemad on saanud rääkida, tuleks sõlmida kokkulepe olukorra lahendamiseks. Konflikti lahendamine on raske ja nõuab kõigilt osalistelt pingutust. Kõik inimesed püüavad elada oma vajadustest lähtudes, inimesed ja nende vajadused on erinevad ja seetõttu on vastuolude tekkimine paratamatu. PSÜHHOLOOGIA PÕHIKURSUS Psühholoogia o Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. o Psühholoogia on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. Psüühika o Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. o Psüühika on tegelikkuse peegeldus ajus. o Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile.
19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, semantiline (teadmised) ja episoodiline (sündmused enda) eraldi Mälusõjad kohtuprotsess 1990 a. Franklin mõisteti süüdi oma tütre tunnistuse põhjal, hiljem psühhiaater Leonore Terri abil meenus veel üks isa sooritatud mõrv- mõisteti süüdi
protsessi. Õige 2. Psühholoogias uuritakse seda, millised on inimese psüühilised protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjutab inimese mõtlemist ja käitumist. Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse. õige 3. Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: Vali üks: a. Determineeritud protsessid b. Emotsionaalsed protsessid c. Eksekutiivsed protsessid d. Kognitiivsed protsessid 4. Psühholoogia ajaloos on toodud välja, et kõige olulisemaks inimest loomast eristavaks tunnuseks on see, et inimesel on mõistus. Antud seisukohta peab enamus teadlastest tõeseks ka kaasajal. Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos.... : Vali üks: a. Wundti b. Platonit c. Aristotelest d. Sokratest 5. Millises psühholoogia koolkonnas on lähtutud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks
Psüühilised nähtused tekivad paratamatult igakord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga nad ei toimi alati igal üksikjuhul iga üksikisiku juures. Nad on statistilised seadused. St neil on teatud ilmnemise seadus pärasus. Nad tekivad paratamatult ja iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välimised tingimused. Eristatakse kolme psühholoogiat: 1) eelteaduslik psühholoogia, 2) filosoofiline psühholoogia 3) teaduslik psühholoogia Eelteaduslik psühholoogia on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseeritud praktilistest teadmistest ja käibetõdedest inimese hingeelu kohta, käitumise jne kohta. See on nn elutarkus, elupsühholoogia. Heatasemelist eelduslikku psühholoogiat võib kohata kogenenud arstide, juristide, taksojuhtide, ka kurjategijate jne juures. Suur osa siinsetest teadmistest ei ole verbaalselt edastatav.
-Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid
Ülevaade psühholoogiast. TLÜ Psühholoogia Instituut Voldemar Kolga Kordamisküsimused. 2012 1. Teaduse tunnused. 1.Süstemaatiline 2.Avaliku teadmise tootmine: korratavus; retsenseerimine, avalikkus, demokraatia 3.Lahendatavate probleemide uurimine, kontrollitavad hüpoteesid, ei otsi elu mõtet kuna on subjektiivne 2. Teaduslik uurimus. 1.Teha vaatlusi 2.Luua teooriaid 3.Genereerida hüpootees, seletes 4.Testida eksperimenteerides 5
Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile PROBLEEMILAHENDUS (Allik lk 136141). Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused. Probleemi lahedamine on suunatud mõtlemine, kusjuures suuna annab probleem. Probleemi pole vaja hakata lahendama, kui inimene leiab vastuse mälust kiiresti. Kui ta seda ei suuda, siis tuleb probleem määratleda ja asuda lahendama. .Probleemi lahendamise etapid. 1
harjumused. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist. Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. Oma uurimistöödes kasutas teadlane sisevaatluse meetodit e. introspektsiooni. PSÜHHOLOOGIA MEETODID KIRJELDAVAD KORRELATIIVSED EKSPERIMENT Kirjeldavad: 1) juhtumi analüüs 2)vaatlus (mingi nähtuse sihipärane jälgimine)
keskkonnas paremini kohaneda ja hakkama saada. Inimese käitumist mõjutavad nii omaksvõetud hoiakud ja väärtused kui ka ühiskonna poolt peale surutud normid ja tavad. Oluline on inimese sotsiaalsete suhete kujunemises see, kuidas tehakse otsustusi keskkonna ja selles tegutsevate inimeste omaduste üle. Mille alusel hinnatakse, ennustatakse teiste inimeste käitumist ja reageerimisviise? Sageli on otsustuste aluseks stereotüübid. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 222) Kultuuri kuuluvad inimese teadmised, uskumused, oskused, kõlbelised tõekspidamised, tavad ja harjumused, sest ükski neist pole meile sünniga kaasa antud ja me oleme omandanud nad kas õppimise või jäljendamise teel. Taolised kirjeldavad definitsioonid annavad küll aimu, mida kultuuri all mõeldakse, kuid ei anna uurijale täpsemaid juhtnööre, kuidas uuritavaid kultuurigruppe täpsemalt määratleda ehk kuidas tõmmata piir kahe kultuuri vahele. Hea
Vabadus ja moraaliseadus - Ainult praktiline filosoofia saab õigustada usku inimese vabadusse. Vabadus on oluline, sest moraalne hinnang eeldab Kanti järgi, et me oleme vabad selles mõttes, et meil on võime toimida teisiti. Moraalne õigsus ja väärus käivad ainult vabade tegutsejate kohta, kes kontrollivad oma tegusid ja kelle võimuses on teo hetkel toimida õigesti või mitte. Psühholoogia I. Kant jõudis oma mõtisklustes järeldusele, et teadusena on psühholoogia võimatu: 1. Inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest "Mina olen", mis on empiiriline, mitte aga ratsionaalne väide. Mina olemasolu konstateerimisega aga ei tulene Kanti arvates mitte midagi olemuslikku või paratamatut, mistõttu psühholoogiat ei saa käsitleda "päris" teadusena, vaid empiirilise teadusena. 2
5. keelevääratused keelelised apsud ja unustamised A.Adler psühhoanalüütik: teooria: inimest paneb tegutsema võimuiha e soov ületada endas aegajalt maadvõtvat alavrsustunnet Jung kollektiivne alateadvus sugupõlvede talletatud kogemused ja teadmised. Teooria: igal inimesel eksisteerib lisaks isiksuslikule alateadvusele ka kollektiivne alateadvus, milles peitub oma rahva, kogukonna, suguvõsa lugu. Sellega seostub identiteet e samastumine Humanistlik psühholoogia: 20. saj 50-d Esindajad: C. Rogers, A. Maslow. Keskendub inimese sisemisele tegevusele, tema isiksuse eripärale, inmene ise on küige pädevam langetama otsuseid oma elu kohta. Sellest sai alguse tänapäevane nõustamispsühholoogia, mis keskendub inimese enda probleemi lahendusvõimele. Kognitiivne psühholoogia e teadmine/tunnetamine Esindajad: J. Piaget, L. Vogotski, E. Tulving. Uurib isiksuses toimuvaid
Isiklikult arvan, et Freudil oli nii isiksuse psüühilise struktuuri kui ka muude teooriate kohta õigus. Sooviksin ise ka ajas tagasi rännata ning minna tema ühte teraapiasse, kus ma lamaksin tema patsiendi diivanil ja ta rakendaks mu peal vabade assotsiatsioonide meetodi, sest usun, et ka mind on mõjutanud teatud sündmused lapsepõlves, mida ma ise võibolla ei teagi. Psühhoanalüütiline teooria on üks põnevamaid psühholoogia uurimisviise ja usun, et seda teooriat arendatakse ja analüüsitaks veel tulevikus palju, sest inimese teadvuses, mõtlemises ja käitumises on veel nii palju, mida uurida. 4 Kasutatud kirjandus: 1. V. Kolga ,,Psühholoogia keskkoolile" 2. J. Uljas, T. Rumberg ,,Psühholoogia gümnaasiumiõpik" 3. J. Allik, J. Harro, P. Tulviste jt
Inimese käitumine koos oma üksikasjade ja keerukusega moodustab biheivioristi uurimisprogrammist ainult ühe osa."[2] See tähendab, et loomkatsetes jõutud tulemusi saab üldistada ka inimesetele. Tegemis on küll väga suure üldistusega, aga üldjoontes leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. [3] Biheivoristid ei püüdnud mõõta mõõdetamatuid suuruseid, vaid hakkasid kasutama selle asemel mõõtetavaid suurused: stiimulid ja reaktsioonid. Biheivoristliku ehk käitumusliku psühholoogia koolkonna tähelepanuväärseimad esindajad olid Ivan Pavlov, John B. Watson, Edward L. Thorndike ja B.F. Skinner. Kõik nad on tuntud erinevate loomkatsete läbi viimisega. B. F. Skinner (1904 - 1990) Burrhus Frederic Skinner sündis 1904. aastal Pennsylvainia lähedal juristi pojana. Tema mälestuste järgi valitses ta
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne
Motoorne homunkulus Motoorne homunkulus · Näitab kui suur osa ajukoorest on hõivatud vastavate kehapiirkondade juhtimisega Ajuvatsakesed Vesipea- ajuvatsakeste haiguslik suurenemine Ajukoores asuvad meeltekeskused Eye Ear Skin Tongue Nägemiskeskus asub kuklasagaras Kuulmiskeskus asub oimusagaras Kasutatud kirjandus · J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002. Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ Kirjastus, 2002. http://web.zone.ee/iamfree/KNS%20ja%20selle%20osad.htm · http://www.neurosciencerus.org/NeuroBrainEn.html · http://huehueteotl.wordpress.com/2008/02/19/amygdala-and-learning-fear/ · http://www.biologymad.com/NervousSystem/nervoussystemintro.htm · http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/BIOBK/BioBookNERV.html · http://brainconnection.positscience.com/library/
ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.“ See tähendab, et kõik inimesed on moraalses mõttes võrdsed. Kõlblus on religiooni alus, mida mõistuse ja teadusega “tõestada” ei saa. Praktilise mõistuse postulaadid: - kõlbeline tegutsemine - vaba tahe - hinge surematus - Jumala olemasolu Need on praktilise maailma ja vahetu kogemuse alused. Kant jõudis järeldusele, et teadusena on psühholoogia võimatu, sest: Inimhinge mõistmine on võimatu, sest kõik saab alguse “Mina olen” väitest, mis on empiiriline mitte ratsionaalne väide. Psühholoogias pole võimalik rakendada matemaatikat Psühholoogia ei suuda kontrollida nähtusi, mida ta uurib. "Puhta mõistuse kriitika" (1781) "Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena" (1783) "Alusepanek kommete metafüüsikale" (1785)
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Me puutume sellega igapäeva elus pidevalt kokku ning see on meie elu lahutamatu osa. Tihtipeale mõjutab see meie tegusid ning olemist. Võib juhtuda, et käitume mingi emotsiooni ajal hoopis vastupidiselt sellele, kes me tegelikult oleme, samas võime muutuda ülimalt rõõmsaks või kurvaks. Kujutame ette olukorda, kus inimene on vihane ning ta hakkab viha tõttu tegema seda, mida parasjagu õigeks peab, ta ei mõtle sel hetkel, millised tagajärjed võivad hiljem olla, ta lihtsalt peab seda hetkel vajalikuks ja õigeks. Vihahoos võime öelda asju, mida hiljem kahetseme. Me võime haavata oma tuttavaid, sõpru, pereliikmeid ja isegi võõraid. Samas on olukordi, kus rõõm kajastub meie tegudes, me särame nagu taeva kõige ilusamad tähed. Suhtleme päevas paljude inimestega. Juba esimeste sõnade jooksul kujuneb meil teisest inimesest arvamus. Inimesed on kõik er...
Gümnaasiumi õpilased aja mõistest." Töö hüpoteesiks püstitan väite “Aeg on subjektiivne ning tema olemusele ei ole võimalik leida vastet kasutades vaid üht valdkonda olles selleks siis füüsika, filosoofia või psühholoogia." Uurimustöö eesmärgiks olen seadnud uurida aja mõiste arengut läbi inimkonna ajaloo ning aja kolme suuremat erilaadilist liigitust füüsikas, filosoofias ning psühholoogias. Meetoodidena leiavad kasutust intervjuud mille viin läbi füüsika ning psühholoogia valdkonna esindajatega. Elektrooniline teabeotsing mille raames kasutan “Eesti Entsüklopeediat”. “Encyclopaedia Britannicat” ja teisi internetis leiduvad teaduspõhiseid allikaid. Samuti leian materjali raamatutest millest esimesena olen käsitlenud Stephen Hawkingu " A Brief History of Time" mis ilmus 1988. aastal. Sellise teema olen valinud, sest aja olemus on pakkunud huvi mulle juba pikemat aega ning leidsin, et seda on põnev pikemalt uurida
Humanistlik paradigma Organismiline lähenemine Abraham Harold Maslow (1908 - 1970) Maslow, A. Motivation and personality. 1954 (1970). Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualization) organismiline lähenemine What humans can be, they must be. II Motivatsioon: defitsiidi vajadused (D-needs) olemise vajadused (B-needs) III Vajaduste hierarhia: Vajaduste hierarhia D-needs, B-needs 1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, seks 2
Humanistlik paradigma Organismiline lähenemine Abraham Harold Maslow (1908 - 1970) Maslow, A. Motivation and personality. 1954 (1970). Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualization) organismiline lähenemine What humans can be, they must be. II Motivatsioon: defitsiidi vajadused (D-needs) olemise vajadused (B-needs) III Vajaduste hierarhia: Vajaduste hierarhia D-needs, B-needs 1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, seks 2
· Jaan Panksepp-on uurinun autismi,agresiivsust, naeru ja mängu, sõltlust, tasu ja karustusi, lahusolekuärevust. · Jaan Valsiner-tegeleb arengupsühholoogiaga ning on kultuurilise ja sotsiogeneetilise isiksuse arengu kontseptsiooni propageerija. · Jüri Allik-tema teaduslikud uuringud ja publikatsioonid on pühendatud eelkõige tajupsühholoogiale ning isiksusepsühholoogiale. · Peeter Tulviste-tema õppejõutöös on domineerinud mõtlemispsühholoogia., psühholoogia ajalugu, kultuuripsühholoogia, varem ka sotsiaalpsühhooloogia; peamiseks uurimisvaldkondadeks on kultuuriti võrdlev psühholoogia. · A. Volkman- nägemisfüsioloogia uuringud, eksperimentaalpsühholoogia arendamine. · L. Strümpel- unenägude teooria · E. Kraepelin- kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja, · K.Ramul- eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium 1922 a. 12. psühholoogia esimene laboratoorium 1879 a. Leipzigi Ülikoolis.( Wundt ) 13
Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või
edasi algasid tal raskemad aastad. Ta määrati esimese Keskkooli õppejõuks, aga sinna kohale ta minna ei saanud, sest tal avastati raskekujuline põlveliigese tuberkuloos. Ta lahkus 1942. a haiglast amputatsiooni tagajärjel ilma jäädud vasaku jalata. Kui ta haiglast lahkus, siis püüdis ta mõnda aega töötada kodus koduõpetajana. Sealt edasi 1943. aastal sai ta endale Õpetatud Eesti Seltsi juures bibliograafi ametikoha ja sealt veel edasi sama aasta mais läks ta edasi Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituuti ja asus seal teaduslikuks kaastööliseks. Kuna Tartu korter 1944. a põles, siis edasi asus ta tööle Väimla Põllumajandustehnikumi direktori asetäitja kohale. Teda austati seal ja peeti targaks ja õiglaseks. (Mälestusi, 1991, 5-6) 1951. aastal läks Enn tööle Tartu Riiklikku Ülikooli loogika ja psühholoogia vanemõpetajana. 1956. a lõpus peale A. Koorti surma viidi Enn üle TRÜ loogika ja psühholoogia kateedriasse. Sealt edasi ta suundus 1959
Toomas Hendrik Ilves Kristjan kangro Sündinud 1953. Aastal 26. detsembril Stockholmis. Ta valdab inglise, eesti, hispaania ja saksa keeli. Kõrgema hariduse sai ta Columbia Ülikoolis psühholoogia valdkonnas, psühholoogiamagistri kraadi saavutas Pennsylvania Ülikoolis. Abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992) . Preagu on ta abielus Evelin Ilvesega. Toomas Hendrik Ilves oli töötas teadustöödel psühholoogia, inglise keele ning Eesti kirjanduse valdkonnas, samuti oli pikka aega tegev raadio Vaba Euroopa juures, aastatel 1993 kuni 1996 Eesti
Umbes 40-aastaselt hakkas ta uuesti tegelema filosoofiaga, misjärel sai temast tunnustatud filosoof nii Saksamaal kui kogu Euroopas. 2. Maailmasõja ajal pidi ta loobuma oma õpetaja ametist kuna ta naine oli juut. 1948. aastal suundus Jaspers Baseli Ülikooli Sveitsis, kuhu ta jäi kogu oma elu lõpuni. Vaated Psühholoogia: Jaspers ei olnud rahul sellega kuidas saadi aru vaimsetest häiretest, mis sundis teda kahtlema diagnoosimis meetotides ja psühhiaatrias. 1910 avaldas ta uudse psühholoogia raamatu, milles ta uuris, kas paranoia on põhjustatud iseloomust või bioloogilistest muutustest. Kuigi ta ei toonud uusi ideid, tutvustas ta uudse uurimismeetodi. Ta uuris mitmeid patsiente detailselt ja avaldas nende biograaphilise informatsiooni ja selle kuidas patsientid ise suhtusid oma seisundisse. Selle meetodi nimeks sai biograafiline meetod ja on laialdaselt kasutatud tänapäevases psühiaatrias. Edasi uuris ta hallutsinatsioone ja illusioone, avaldades nende kohta 2 raamatut.
psühholoogiliste tugiteenuste pakkumisega inimkaubanduse, prostitutsiooni,vägivalla ja ärakasutamise ohvritele. Uuringust osavõtma kutsuti 10 organisatsiooni, kes tegelevad inimkaubanduse ohviritega. Lõplikus uuringus oli nõus osalema neist 7 organisatsiooni. Intervjueeritavateks valiti organisatsioonide vaimse tervise spetsialistid, kes omasid sotsiaaltöö,psühholoogia, kliinilise psühholoogia ja nõustamise alast haridust. Enamasti olid vastajad organisatsioonis juhataja või nõustaja ametikohal. Kaheksast vastajast kuus olid naised ja kaks mehed. Intervjuude analüüsimiseks kasutati kvalitatiivsandmete sotsiaalteaduste analüüsi meetodit (standard social science methods for analysing qualitative data). Uurimistulemustest selgus, et on liiga vähe vaimsetervise spetsialiste, kes saavad abi osutada inimkaubanduse ohvritele. Maapiirkondades on tugiteenustele piiratud
Anti Kidron Elen Kahro 10D Tallinn, 2008 Anti Kidron on praegu Akadeemia Nord professor ja psühholoogiaosakonna juhataja. Enne on ta olnud Kirjastus- ja koolitusfirma ,,Mondo" juhataja ja Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudi direktor. Omab ajakirjaniku diplomi Tartu ülikoolist ning on hariduselt ka sotsiaalpsühhologia aspirant Ajaloo Instituudis. Nord Akadeemias juhib kursuseid: psühholoogia põhisuunad, juhtimis-, nõustamis-, suhtlemis- ja loovuspsühholoogia, läbirääkimised ja mõjutamispsühholoogia ning psühholoogia uurimismeetodid. Iseseisvalt tegelt ta tootetäiustuste ja uuenduste algatuse, loovkirjutamisega ja idamaade psühholoogia sissevaatega. Peale raamatu ,,Oska olla enda psühholoog" on kirjutanud veel näiteks ,,Elustiil ja heaolu", ,,122 õpetamistarkust", ,,Harrastame joogat", ,,Isiksus", ,,Nõustamiskunst" ja palju muud.
1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt
Areng Allporti meelest on psüühilise tervuse ja küpsuse juhttunnus terve elu kestev isiksuseks saamise protsess. Tema kuulus lausung kõlab: inimene on see, kelleks ta kujuneb. G.W.Allport: Isiksuse kujutamisest kirjanduses ja psühholoogias Isiksuse detailseks tundmaõppimiseks on kaks printsipiaalset lähenemist: kirjanduslik ja psühholoogiline. Kirjandusel on kunstimeetod, psühholoogial teadusmeetod. Esimene õppetund, mille psühholoogia peaks kirjanduselt saama, on ettekujutuse loomine millestki isiksusele olulisest, tema püsiomadustest. Kasutades laborit ning vaatlusandmeid, võib psühholoogia kirjandusest mitu korda täpsemalt kindlaks määrata iga indiviidi jaoks talle eluliselt tähtsate eri situatsioonide täpse kogumi ning samasugust tähendust omavate käitumisvastuste täpse kogumi. Järgmine kirjanduse tähtis õppetund puudutab teoste sisu. Igasugune tegevus on hästi kujutatud karakteri peegeldus ja teostus
PARAPSÜHHOLOOGIA TEADUS VÕI PSEODOTEADUS Parapsühholoogia on ebatavaliste ning näiliselt seletamatute psüühiliste nähtustega tegelev psühholoogia osa. Uuritavad nähtused sisaldavad: erilist tunnetusvõimet meeltevälist taju, esemete liigutamist psüühilise energiaga ja teadvuse püsimajäämist peale surma. Parapsühholoogid kutsuvad neid nähtusi psi see on neutraalne termin, mis ei vihja sellele, mis neid nähtusi või läbielamisi põhjustab. Parapsühholoogia on üks kõrval-teadus, sest see sisaldab uuringuid, mis ei sobi kokku stantartsete teoreetiliste mudelitega, mis on massi-teaduste poolt tunnustatud. Teadlased
Aitab iseendaga rahul olla, kõige väiksemgi loominguline saavutus tõstab enesehinnangut. 3. Loovuse põhikomponendid- Probleemitundlikus, võime tajuda probleeme. Mõtlemise voolavus. Mõtlemise ja käitumise paindlikkus. Originaalsus. Ideede esitamise ja elluviimise võime. 4. Flegmaatik süveneb, ei kiirusta, sangviinik optimistlik, ei süvene, meeldib kõigile, naerab palju, koleerik näitab välja, elab välja, emotsioonid on näha, melanhoolik - tundeline 5. Mis on psühholoogia teadus, mis uurib inimese (loomade) hinge ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. 6. Esimene psühholoogia alane teos - Aristotelese "Hingest" loetakse maailma esimeseks psühholoogiateemaliseks teoseks 7. Ajurünnaku 4 reeglit - Ei kriitikale. Mida rohkem seda uhkem. Mida metsikum, seda parem. Sa võid ratsutada ka võõral hobusel. 8. Jean Piaget sveitsi teadlane, 20.saj mõjuvõimsama teooria looja, jagas inimese elu naljaks etapiks. 9
moteeritud tegevust ei sooritata huvist, vaid tagajärgedele mõeldes, mõjustatuna kas välise või sisemise innustamise, lubaduse või hoiatuse poolt. 2 Enamjaolt kõik töö ja arenguga seotud küsimused taanduvad motivatsioonile. Et ennetada endale võetud või antud ülesannete mittetäitmist, stressi ja läbipõlemist, tasub endalt küsida: kas ma ikka tegelikult tahan seda teha ja miks? Kasutatud allikad: Bachmann,T, Maruste, R. Psühholoogia alused. Tallinn. Ilo, 2003 Uljas, J, Rumberg, T. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002 http://www.koolitusproff.ee/sisemine-motivatsioon/ 3
Merilin Ott, 10B Psühholoogia minu elus Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid.Me puutume sellega igapäeva elus pidevalt kokku ning see on meie elu lahutamatu osa.Tihtipeale mõjutab see meie tegusid ning olemist.Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas.Meie käitumine võib olla tihtipeale võõras, sest me ei kontrolli ennast igas olukorras.Me võime käituda emotsioonide ajal hoopis nagu teine inimene, me võime viha tõttu hakata tegema
Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. • Mis on käitumine? Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga.. Eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskonnatingimustes. Psüühika on individuaalsel kogemusel põhinev käitumist organiseeriv protsess, elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste meeleorganitega
Kui sportlased on mentaalselt alla andmas , siis neile tuleb appi treener või spordipsühholoog. Spordis on väga palju häirivaid tegureid ja nendest jagusaamiseks peab arendama just nimelt oma vaimset tugevust. Sellega aitab sind spordipsühholoog. Enamus, kui mitte kõik atleedid ja meeskonnad kasutavad psühholoogi abi, et mitte murduda kõige tähtsamatel hetkedel ja jõuda oma karjääri tippu ning teha tipptulemus. Võtmesõnad: Sport, korvpall, psühholoogia, treenimine, vaimne tugevus, vaimne valmisolek. Töö autor: Randel Kool Allkiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Evelin Vanaselja Allkiri: 2 ANNOTATION Tallinna Nõmme Gümnaasium Title: Sports- and basketballpsychology Month and year. May 2012 Number of pages: 20 Summary Aim of the research was to find out how and why mental preparedness affects athlete's
õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviorism- on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises Psühhodünaamiline käsitlus- Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Ego kaitsemehhanismid-Eitamine,Projektsioon,Asendamine,Identifitseerumine, Regressioon,Reaktsiooni formatsioon,Ratsionaliseerimine,Huumor,Sublimatsioon.
Suhtlemise põhialused: eduka suhtlemise eeldused, efektiivne kritiseerimine, innustamine. Juhtimise stiilid. Õpilaste individuaalsete eripärade ja eelistuste arvestamise olulisus. Treeneri tegevus sportlase arengu ja huvide juhtimisel. Nõuanded, kuidas treener saaks sportlase karjääri jooksul teda ette valmistada valutuks karjääri lõpetamiseks ning eluga toimetulekuks peale aktiivsest spordist loobumist. Soovitatav kirjandus: Allik, J. & Rauk, M., toim. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Cialdini. R. B. (2005). Mõjustamise psühholoogia: Teooria ja praktika. Tallinn: Pegasus. Loko, J. (1996). Sporditeooria. Tartu. Loko, J. (2002). Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu Nurmekivi, A. (2004). Treeningu printsiibid. Õppematerjalid treenerite I astme koolituskursustele. Thomson, K. (2003). Spordipsühholoogia – inimese tervise ja psüühika kaitseks. „Psühholoogia rakendus ja rakenduspsühholoogia“ Toim.: A
-Seaduseloomes tuleb arvestada inimpsüühika seaduspärasustega; -seadusest tulenevates rollides on inimesed,kelle käitumine neis rollides on mõjutatud inimpsüühika seaduspärasustest(kuidas emotsioonid mõjut. vandekohtu otsust nt) -sotsiaalpsühholoogiline aspekt- kuidas seadused mõjutavd inimese käitumist, millised ühiskondlikud nähtused mõjutavad inim seadusekuulekust, millised on ootused Õ-süst.le -kriminoloogia- muude teaduste kõrval kasut siin ka psühholoogia andmeid, krimonoloogias on väga palju psühholoogilist lähenemist, aga uuritavate puhul on lähtutud nende käitumise tagajärjele antud juriidilisest hinnangust. -vaimse tervise alased teenused õigussüsteemileö s.o. psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide poolt antav hinnang õigusrikkujate psüühilisele seisundile ja nende ravimine, kellel on kõrvalekaldeid normaalsest psüühikast. 2. Agressiivsuse teooriad
annaksid töökohtadel oma parima ja töötaksid efektiivselt. Kahjuks paljud organisatsioonid sellega ei arvesta. Nad nõuavad oma töötajatelt head tööd, ise suurt midagi vastu andmata. Tihti hoitakse töötajaid hirmus, et kui nad midagi valesti teevad, lastakse nad töölt lahti. See kahtlemata meid ei motiveeri. Selle tõttu kannatab eelkõige organisatsiooni efektiivsus ja personali lojaalsus. Oma seisukohtade arendamiseks kasutatakse teisi teadusi nagu psühholoogia, sotsioloogia, antropoloogia. Eriti keskendutakse psühholoogia kasutamisele. Rõhutatakse, et indiviidi käitumine grupis on mõjutatud grupiprotsessidest ning erineb omaette tegutseva inimese käitumisest. Neoklassikaline juhtimisteooria hakkas arenema 1920. aastatel ning inimsuhete juhtimise koolkonna rajajateks peetakse Elton Mayot, Mary Parker Follettit jt. Nende teooriatele tuginedes kasvas 1930- ndatel aastatel klassikalisest lähenemisviisist juhtimisele välja inimsuhete koolkond
Kordamisküsimused ja mõisted. 2013 a 1. Loeng.Pedagoogiline psühholoogia, õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? 1) Õpilane 2) Õppimine 3) Õppimiseks tingimuste loomine. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele /õpetaja kasvatustööle? 1) Õppimisega Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 1) Õppimiseks tingimuste loomine Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab õpetaja töös eristada?
Essee Kes on ellujääjad. Hetke majandusliku olukorda vaadates, tekib aegajalt ikka küsimu, et kes on need inimesed kes suudavad toime tulla ja vaatamata kõigile raskustele, sellest olukorrast võitjana välja tulla. Kui suur tähtsus isiksuse omadustel selles on? Oma pooleteist aastase psühholoogia õpingu jooksul olen teada saanud, et isiksuse tuuma moodustavad, Costa ja McCrae suur viisik ehk viis joont: neurotism, ekstravertsus, meelekindlus, avatus ja sotsiaalsus. Kõige rohkem on neist tähelepanu pööratud neurotismile, kuna kõrge neurootilisusega inimestel on kalduvus käituda emotsionaalselt. Neurootilisuse tuum on kalduvus kogeda mitmesuguseid negatiivseid emotsioone, mistõttu neurootilistel inimestel on raske kontrollida oma impulsse ja toime tulla stressiga
informatsiooni üldistamine ja töötlemine tertsiaarsed alad on perifeersete struktuuridega seotud kõige kaudsemalt, nad hõlmavad suure osa ajukoore pinnast, ning kattuvad omavahel suures ulatuses; neil on keskne tähtsus ajupoolkerade koostöö tagamises, nad täidavad ajukoore kõigekeerukamaid funktsioone Kasutatud allikad http://web.zone.ee/iamfree/KNS%20ja%20selle%20osad.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Peaaju#Otsaju Kasutatud kirjandus J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002. Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ Kirjastus, 2002 .. « »
H ÕIGEKIRJUTUS h sõna algul h sõna keskel h sõna lõpus hajameelne psüühika psühholoogia almanahh harrastama mehhaanika mehhanism kasahh halastamatu sahhariin krahh herilane arahhis tsehh hubane stiihiline tsehh hulgus papaaha epohh
mõjutada. Ilma, et me sellest kunagi teada saaks või endale seda teadvustaks. Psühholoogia on teadusharu, mis uurib inimese käitumist ja psüühilisi protsesse. Üldpsühholoogia käsitleb normaalse täiskasvanud inimese psüühika üldisi seaduspärasusi. Selle kõrval on psühholoogial hulk teisi harusid, tooksin välja just need millele ma ise võiks spetsialiseeruda. Kõige huvitavamaks minu jaoks oleks siis Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Teiseks köiti mu tähelepanu kliiniline psühholoogia mis tgeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Sammugi ei jää maha minu viimane huviala milleks on siis Biopsühholoogia mis on
- Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega - Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas - Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni - Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut? Algas psühholoogia võidukäik, tekkisid mitmed suunad ja toimus pidev areng 3. Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna suundade põhiideed, uurimisobjekt(id) (nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid). - Psühhoanalüütiline psühholoogia- psüühilite häirete ravi - Biheiviorism-elukutse valik - Humanistlik- elukutse valik - Kognitiivne/tunnetuslik- õppimine - Bioloogiline- ajukahjustuste uurimine 4
Kui palju jätkub tasuta kõrgharidust? 20. septembril ilmus ajalehes Postimees TÜ psühholoogia instituudi juhataja Jüri Alliku arvamusartikkel kõrghariduse tasustamisest. Teda oli ajendanud kirjutama kolleeg Mati Heidmetsa ja Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa kirjutised kõrgharidusreformi teemal. Mart Laidmetsa sõnul saavad ,,alates 2012. aasta vastuvõtust saavad kõik võimekad õppekava täies mahus täites õppida tasuta", ent härra Allik sellega ei nõustu. Ta toob esile näite Tartu Ülikoolist, mis vaidlustab eelneva väite
Küsimused ja ülesanded +1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas +2. Mis on psüühika? Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus +3. Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. +4. Mis on eneseteadvus?on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
