igasuguseid üritusi. Ta suudab alati rahulikuks jääda ja ka teisi rahustada. Ta tavaliselt ei solvu ega vihastu, näiteks kui ta tahtis Kristiinat aidata, aga too talle vaid nähvas, et otsigu talle uus ema, ei saanud ta pahaseks, vaid oli ainult natuke hämmingus. Ta saab aru, kui kellelgi on mure ning ta oskab peaaegu alati kuidagi aidata ja midagi head öelda. Ta saab alati aru, millele Kristiina parajasti mõtleb. Ta ema on psühholoog ning ta on päris palju oma emalt õppinud. Sven on kena ja pikk poiss. Ta on sõbralik ja tore, ta on küll suhteliselt populaarne, aga talle ei meeldi lahendada asju vägivallaga, nagu teistele poistele meeldib. Ta on tark ja talle meeldib võistelda ning olla teistest parem. Ta käib ka karate trennis, aga seda ainult selleks, et ennast vormis hoida ning osata kaitsta ennast, kui kunagi vaja läheb. Üldiselt talle kaklemine ei meeldi
2) Kui sa oled oma probleemidest rääkinud ja tagasisidet saanud, suudad asju näha selgemalt ja erapooletumalt. Võibolla oled enda suhtes liiga range. · Säästad energiat. Enesekohase tähtsa info varjamine võtab jõu ära ja lämmatab suhteid. Süükoorma kergendamine annab energiat juurde (Kidron 1986:54-60; McKay jt 1999:29-34; Hargie, Dickson 2004:220-232). 1.3 Suhtlemistasandid Ameerika psühholoog Eric Berne (1910-1970) on loonud S. Freudi populariseeriva transaktsionaalanalüüsi teooria, mis analüüsib inimestevahelisi suhteid. E. Berne võrdles inimaju tööd kaherealise magnetofoniga. Ühele ribale salvestatakse sündmused sünnist surmani ja teisele tunded, mis nende sündmustega kaasnesid (Wilson, Hantz, Hanna 1995:408). See on tunnete süsteem, millega käib kaasas vastav käitumismustrite kooslus (Berne 2001:21). Selle tulemusena võivad lapsepõlve
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond – ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine Töötajate tervise kontrollimise korraldamine Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik – töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.) Töökeskkonnaspetsialist – volitatud isik tööandja poolt, volitatud täitsma töötervishoiu ja –ohutuse alaseid ülesandeid (palgaline töötaja). 4. Töökeskkonnanõukogu – tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid. Kohustused: analüüsib ettevõtte töötingimusi (registreerib probleemid>esitab parandusettepanekud>jälgib ...
Õppimist nähakse põhinevana indiviidi füüsilistel kogemustel. Kognitiivsetele tegevustele ei pääse objektiivsete uurimismeetoditega ligi. Tugineb andmete vaadeldavuse ja ,,objektiivsuse" nõuetele. Biheiviorism sai alguse Vene füsioloogi ja psühholoogi Ivan Pavlovi (1849-1936) töödega. Keerukam käitumine on komplitseeritud tingitusprotsesside ahel, kus inimese reaktsioonid on üha keerukama tingimuse tulemus. Biheivoristliku traditsiooni teise revulutsiooni teostas Ameerika psühholoog B.F. Skinner (1904- 1990). Skinner koges vaatlusel, et indiviididel on kalduvus korrata käitumist, mille tulemus on olnud positiivne (tasutstatud või kinnitatud). Sellest tingitud vorm - operatiivne tingitus - on hoopis teistsugune vorm, kui Pavlovi variant ning see kujuneb, kinnitades reaktsiooni, mida elusolend aktiivselt ilmutab. Ka Skinneri biherviorism lõi hariduskontekstis läbi õppimise mudelina
3. Teaduslik psühholoogia (sai alguse 1879 aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks) Psühholoogia ja psühhiaatria o Psühhiaater on arst, kes tegeleb psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimise ja raviga. o Psühhoterapeudid on kliinilised psühholoogid, kelle tegevusalaks on psüühika ja käitumishäirete ravimine. o Psühhoterapeut või psühholoog hindab vestluse käigus ja erialaseid teste/küsimustikke kasutades patsiendi probleemide olemust ning kavandab psühhoterapeutilist ravi. PSÜHHOLOOGIA HARUD 1. Teoreetilisema orientatsiooniga harud toimub inimese psüühika mitmekülgne teaduslik uurimine o Üldpsühholoogia - käsitleb universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi (psühholoogia ABC)
Vajadusel pereteraapia, laste ja teiste pereliikmete nõustamine. Esmanõustaja peamine ülesanne on hinnata abivajaja probleeme, siduda klient talle vajalike teenustega: suunata edasi psühholoogilisele või juriidilisele nõustamisele, vajadusel sotsiaalhoolekande osakonda sotsiaalteenuste saamiseks. Esmanõustaja tööülesannete hulka kuulub ka nõustamine telefoni teel, abi elatishagi ja tasuta õigusabi taotluse koostamisel. Psühholoog määratleb kliendi psühholoogilise seisundi, suunab abivajajad rühmateraapiasse ja viib läbi rühmateraapiat. Motivatsiooni kujundamine läbi enesehinnangu tõstmise. Juriidiline nõustamine- lahutus, lähenemiskeeld, prokuratuuri ja kohtutega seotud küsimused 2. Antud sihtgrupiga kokkupuutuvatele ametiisikutele perevägivalla probleemistikku tutvustavate koolituste pakkumine, 6- tunnilise videokoolituse loomine.
saadakse aru, mis võib sellise käitumisega kaasneda. Tihti õpitakse kõike oma nahal kogemata, teisi järgides. Mudeliks ei seata grupis kunagi kõige paremat ega halvemat. Mudel peaks olema lihtsalt atraktiivne. See peaks ka olema järk-järgult täiustuv, et oleks tunne, et seda on võimalik omandada. Mõjuvad ka kaudsed kinnitajad (mudelit nähtakse käitumas, mille eest too saab hüvitist tahaks ka saada seda või selliseks). Kanada psühholoog A. Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi: Märkamine käitumismudeli omandamine eeldab antud mudeli ja selle oluliste külgede tähelepanemist, kusjuures kergemini märgatakse niisuguseid käitumisviise, millest ollakse huvitatud. Meeldejätmine Märkamine on kergem siis, kui see inimest köidab. Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult õppida. Raskemini ülevõetava käitumismudeli korral luuakse sellest algul üldine ettekujutus, jälgitakse,
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
enesekontrolli. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole hüpnotiseeritav kellegi teise mõju all. Tegelikult on ta üliergas ja väga keskendunud. Niisuguses seisundis võib inimene lasta terapeudil või hüpnotiseerijal ennast suunata, kuid valiku, kas osaleda või mitte, teeb tema ise (S. Fisher, 2009). 2. Hüpnoos sarnaneb magamisega. Kuigi sõna "hüpnoos" tuleb kreekakeelsest sõnast hypnos, mis tähendab und, on hüpnoos vastupidi keskendunud teadvuse lõõgastunud seisund. Psühholoog J. Cohen ja terapeut K. Sedlacek väitsid oma uurimustöös, mis käsitles füsioloogiliste protsesside eneseregulatsiooni, et tähelepanu on tunnetuslik protsess, mis on tavaline enamike lõdvestumis ja eneseregulatsioonimeetodite puhul. Transi seisundis viibides on inimene erakordselt teadlik ja osavõtlik ning mäletab ta selle kogemuse ajal ja järel juhtunut. Tavaliselt inimesed sulgevad silmad lõdvestumise ajal ning võivad näida magavatena. Samas elektroentsefalogrammi
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME Referaat Juhendaja Tartu 2015 Sisukord KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU?........................................................................1 PROBLEEMID SÕNADE TÄPSE ARVU MÄÄRAMISEGA KEELES................................1 KUI PALJU SÕNU TUNNEB JA KASUTAB TAVALINE KÕNELEJA?...............................2 KUI PALJU ON SIIS SÕNU EESTI KEELES?..............................................................3 EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME.................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 KUI PALJU ON EESTI KEELE...
ressursid või seadusandlikud kitsendused) Olukorra kirjeldus Majandussubjekt Piirang Soodsa hinnaga kaubad ja teenused Puhastamata reovesi avalikes veekogudes Mina ja tarbimine ● Milline on hea elu? See sõltub inimese vajadustest. ● Majandusteadlased väidavad, et just vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida. ● Vajadus on puudusetunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega. A.Maslow ● Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. ● Maslow' järgi muutuvad kõrgemad vajadused oluliseks alles siis, kui madalamad on rahuldatud. Vajaduste hierarhia Eneseteostuse vajadus Tunnustuse vajadus
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Chaty Uibopuu TT-11 Enesehinnang. Hoiakud Referaat õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja õpetaja Viibeke Turba Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tuntud Ameerika psühholoog ja filosoof William James on öelnud: ,, Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meis rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada." Enesehinnang on hinnang meist endist, mis on kujunenud kas lapsena või siis on see muutunud täiskasvanu eas. On olemas kolme sorti hinnanguid endast: madal, kõrge, ülikõrge. Seoses enesehinnanguga, kujunevad välja ka meie hoiakud.
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
Mõtlemine Tava käsitluses tähendab mõtlemine uskumust,meenutamist kui ka arutlemist.See on laialt kasutusel psühholoogias. Kitsama käsitluse järgi tähendab mõtlemine probleemi lahendamist. Mõtlemine võib toimuda kahel viisil: Kujutluspiltide järgi seostatakse assotsiatsioonidega. Abstraktsed sümbolid seostatakse mõistega, näiteks: tool. Jean Piaget 1896 1980 Prantsuse - Sveitsi laste psühholoog. Algul õppis zoloogiat. Vaimustus mõtlemisest ja mõtlemise loogikast ja protsessidest. Erilist tähelepanu pööras laste mõtlemisele. Vaatles kuidas lapsed arutavad ja lahendavad probleeme. Leidis, et laste imelikud ja veidrad vastused mida nad annavad ei ole väärad vaid väljendavad nende mõtlemis protsesside eripära. Väikeste laste mõtlemine on erakordselt jäik. Tüüpiliselt näevad nad programmist või situatsioonist vaid osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale
Tartu Ülikool ÕPILASTE VAIMSETE VÕIMETE MÕÕTMINE (VAIMSETE VÕIMETE TESTID), SELLE EESMÄRGID JA VÕIMALUSED Referaat Tartu 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval on eriti populaarne igasugune testimine ja seda eesmärgiga saada parem pilt inimesest kui indiviidist ning andmaks võimaluse teda paremini mõista. Ka vaimsete võimete mõõtmine kannab seda eesmärki. Käesolev referaat annab ülevaate vaimsete võimete mõõtmisest. Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käs...
Tema tähelepanu köitsid sotsiaalsed suhted vanema ja lapse vahel ning nende roll isiksuse ja vaimse heaolu kujundamisel. Bowlby seotusteooria põhiidee seisneb selles, et ema pakub turvalist tagalat, kust arenev laps võib minna maailma uudistama ja kuhu ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda. Emotsionaalne seotus ema ja lapse vahel pakub lapsele turvalisus- ja kindlustunnet. Inimese arengu seletamiseks kasutas Bowlby mõningaid psühholoog Harlow' ideid. Nimelt uuris Harlow emaliku hoolitsuse puudumise mõju reesusahvide peal. Harlow' järgi on ema armastus oma järelkasvu vastu ning ahvilapse seotus emaga pikas perspektiivis oluline, sest paneb aluse baasilise usalduse tekkimisele, mis valmistab ahvilast ette sotsiaalsete suhete loomiseks eakaaslastega. Võtnuks eeskujuks Harlow' järelduse, väitis Bowlby, et inimeste esimene seotussuhe sarnaneb reesusahvide omale, kuid põhineb inimese liigispetsiifilisel käitumisel
Viite allikad on kasutatud materjalides järjestatud tähestikuliselt, ühe autori tööd omakorda ilmumisaja järgi. Raamatud: Autor(id). Raamatu pealkiri. Kirjastus (väljaandja). Trükiaasta, lehekülje nr(id). Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut väljaannet, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus. N: Kidron, A. Kuidas olla asjalik? Ilo. 1997 a, lk 25-40. Kidron, A. Oska olla enda psühholoog. Valgus. 1997 b, lk 2. Kidron, A. 122 õpetamistarkust. Andras & Mondo. 1999. lk 57-58. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, aasta, leheküljenumbrid. N: Kello, K. Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, 2002, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). Pealkiri. Kogumiku nimetus. Kirjastus (väljaandja). Aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid. N: Jaaksoo, A. Hiiepuu heateod
Viite allikad on kasutatud materjalides järjestatud tähestikuliselt, ühe autori tööd omakorda ilmumisaja järgi. Raamatud: Autor(id). Raamatu pealkiri. Kirjastus (väljaandja). Trükiaasta, lehekülje nr(id). Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut väljaannet, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus. N: Kidron, A. Kuidas olla asjalik? Ilo. 1997 a, lk 25-40. Kidron, A. Oska olla enda psühholoog. Valgus. 1997 b, lk 2. Kidron, A. 122 õpetamistarkust. Andras & Mondo. 1999. lk 57-58. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, aasta, leheküljenumbrid. N: Kello, K. Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, 2002, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). Pealkiri. Kogumiku nimetus. Kirjastus (väljaandja). Aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid. N: Jaaksoo, A. Hiiepuu heateod
Hermann von Helmholtz (1821-1894) - Teadvustamata otsustuste tajuteoorija. James Gibson (1904-1979) Cornelli Ülikooli professor - Õkoloofiline tejuteooria (nt saab aru et tool on istumiseks). Stanley Smith Stevens (1906-1973) Ameerika psühholoog - Astmefunktsioon (stiimuli füüsiline suurus ja tajumulje) ψ=k*S^n ψ - tajumulje tugevus S - stiimuli füüsiline suurus n - spetsiifiline asendaja k - skaleerimiskonstant - Logaritmfunktsioonil ja astmefunktsioonil (kui n<1) on ühine see, et and suruvad tajumulje justkui kokku: tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks. John Locke - «Essee inimese mõistmisest»
Meditsiinilises protsessis on rõhuasetus professionaali tegevusel (Kiik et al, 1999). · Eduka rehabilitatsiooni eelduseks on täpne diagnoos ja varane/õigeaegne sekkumine. Meditsiiniline rehabilitatsioon (ja taastusravi): HINDAMINE: tervislik seisund, funktsioonihäired ja nende parandamise võimalused. Rehabilitatsioonimeeskond, taastusravimeeskond (taastus)arst, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, logopeed erinevate spetsialistide hinnang TEENUSTE OSUTAMINE: reh.raames meditsiiniteenuseid ei osutata (v.a hindamine ja nõustamine). Haigekassa tasub taastusravi eest, kui see on osutatud kindlatel meditsiinilistel näidustustel, st vajalik tervishoiuteenuste osutamine. TAASTUSRAVI: Ambulatoorne taastusravi (teenused, mille eest tasub haigekassa): füsioteraapia, tegevusteraapia, psühholoogiline kompleksuuring, psühhoteraapia, massaaz (mõõduka
kunstnike töid. Pettumuseks ei suudetud värvimustrite fraktaalsuse põhjal kunstnike vahel vahet teha. Kuid siis uuriti üksteise kõrval paiknevate värvide kontrasti fraktaalsust. Ja leiti, et siin on küll kunstnike vahel suuri erinevusi. Mureika nimetab seda servafraktaalsuseks. Selgub, et vaataja hindab just servafraktaalust. Pollocki töödel on väga suur kontrast naabervärvuste vahel. Kuid skeptikud arvavad teisiti. Iisraeli psühholoog ja kunstnik Tsion Avital näiteks ütles ajakirjale New Scientist, et ka ninasarviku väljaheidete komponentidel on suur enesesarnasus, ent see ei ütle veel midagi ninasarviku enda kohta. -5- Jackson Pollock koos Lee Krasneriga rannas 1950 aastal. Lee Krasner, Stella Pollock ja Jackson Pollock köögis kevadel Ida-Hamptonis Arnold Newmani tehtud foto Pollockist 1949 aastal.
paljud proovivad seda mingil moel reguleerida. Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud. Haigus tabab sagedamini perfektsionistlikke inimesi, kes püüavad kõiges maksimumi saavutada. Buliimia esineb sageli ka lähisugulaste hulgas. Arvatakse, et üheks põhjuseks on perekonniti edasikanduvad toitumiskombed ja -seisukohad. Kaksikute uuringud aga viitavad ka teatavale pärilikule soodumusele. Psühholoog Heli Zilenski sõnul on ohu märk just see, et kõhnemaks saada tahavad ka ala- ja normaalkaalulised naised. Häiret säilitavad tegurid Ülesöömishood, mida esineb kõigil buliimia all kannatajatel ja 50% anoreksia häirega inimestel, on tekkinud äärmuslike dieedipiirangute tulemusel. Ületähtsustatud arusaamad figuuri ja kehakaalu olulisusest, sunnivad häire all kannatajaid kehtestama jäiku dieedireegleid.
1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri. 11 Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. N. Triik oli põhiliselt portretist. Hea portretist peab olema ka hea psühholoog, et osata näha inimeses varjul olevaid paljusid iseloomutahke. Ning muidugi nii meisterlike oskustega, et oma ideid paberil või lõuendil veenvalt ja kunstipäraselt edasi anda. Juhan Liivist on tehtud portree närvihaiglas. On näha, et luuletaja on haige, aga veelgi enam on Triik rõhutanud tema suurt ja vaikset kurbust ning intelligentsi ja väärikust. Vaatajas tekib luuletaja vastu pigem lugupidamine kui kaastunne. Erna Villmer oli 1913. a. avatud "Estonia" teatri esimene primadonna
Kolmas punkt, mis Elangot Viinis sidus, oli psühhoanalüüs ühe juhtiva koolkonna nn individuaalpsühholoogia instituudi külastamine. Selle instituudi juhiks oli Alfred Adler, kes kunagi oli töötanud Sigmund Freudiga. Individuaalpsühholoogia instituut pidas ülal pedagoogilisi nõuandepunkte lastevanematele. Elangole anti võimalus ühes nendest assisteerida. Ta sai tutvuda omapärase nõuandetehnika ja- korraldusega. Nõuandlas oli nii psühholoog kui ka arstiteadlane, visiidile paluti koos probleemse lapsega alati ka ema või isa. Neljandaks toetuspunktiks Viinis oli linna pedagoogiline instituut, analoogiline umbes Eesti kunagise õpetajate täiendusinstituudiga. Elango sealoleku ajal oli õpetajatega läbiviidava 6 seminari teemaks Euroopa riikide koolisüsteemid. Ta sai ülevaate Euroopa tähtsamate riikide
Samuti üks oluline probleem on, et tänapäeval pole piisavalt universaalseid grupisaatjaid. On inimesed, kes tunnevad näiteks hästi linde või muud keskkonnaga seotud valdkonda. Aga nemad ei oska piisavalt hästi võõrkeeli. Kui leitakse hea giid ja hea tõlk, siis oleks ühtaegu vaja ka inimest, kes suudab nädal aega veeta koos väikese rühmaga küllaltki stressitekitavas olukorras, sest kõigil on oma soovid. Selleks on vaja inimest, kes on võimeline hästi rühmaga töötama, on tugev psühholoog ja oskab olukordadest välja tulla ka siis, kui juhtub midagi plaanivälist. Nii et oleks vaja kolme töötajat, mitte üht. Seega tuleks tulevikus pöörata suuremat tähelepanu giidide koolitamisele ja arendamisele. Ma ei taha öelda seda, et meil pole piisavalt spetsialiste, kuid enamus on juba hõivatud mõnes välismaafirmas. Seega väikeriikides tekib hea giidi saamiseks probleeme. Ökoturism suhtub vastutustundega piirkonda, kus loodust vaatamas käiakse. Lisaks loodusele
sotsioloogid, et kirjeldada mõningaid traditsionaalseid lapsekasvatuse meetodeid, mida saab kirjeldada kui julma ja lapse tundeid allasuruvat kasvatust. Sellist kasvatusmeetodit tutvustas esimesena Katharina Rutschky oma 1977. aastal ilmunud raamatus ,,Must pedagoogika (,, Scharze Pädagogik"). Tegu on kasvatusalase kirjutiste koguga, kus kirjeldatakse kõiki neid võtteid, mida kasutatakse lapse konditsioneerimiseks varases eas, ilma et laps ise mõistaks, mis temaga toimub. Psühholoog Alice Miller jätkab oma raamatus ,,Sinu enese pärast. Kui kasvatusest saab kiusamine" (,,Am Anfang war Erziehung" , ilmunud 1980. aastal) sellise käitumise uurimist. Alice Milleri (sündinud 12. jaanuaril 1923. aastal) sulest on tänaseks ilmunud 13 raamatut. Ta on tunnustatud oma tööga laste väärkohtemise uurimises, sealhulgas ka füüsiline, emotsionaalne ja seksuaalne väärkohtlemine. Miller on sündinud Poolas, kuid 1964 aastal emigreerus Sveitsi
õppeainetes. Vanem ei tohiks lapse lugemispuuet mingil juhul häbeneda. Vale oleks ka jääda 8 ootama, et küll koolis midagi ette võetakse. Kui laps on suunatud koolis logopeedi juurde, peaksid vanemad olema õnnelikud, sest logopeede meil napib, aga koos asjatundjaga tehtud tööst on palju abi, kõige paremate tulemusteni jõuab siis, kui lapse ja vanemaga teevad koostööd nii psühholoog, logopeed kui ka perearst. (Lukanenok, 2008) Teinekord võivad põhjused olla hoopis mujal ja üsna kergesti ravitavad. Kui koolist pole last logopeedi juurde saadetud, peaks vanem oskama seda nõuda või palkama eralogopeedi. Peamine häda seisneb selles, et napib asjatundjaid: logopeede ja abiõpetuse õpetajaid. Samuti ei jätku koolitatud õpetajatel erivajadustega laste jaoks aega. Oluline on, et lapse raskusi ja
+ võimaldab piiranguteta initsiatiivi / - org. Võib kaotada tegevusssuuna. 1. Mis on motiveerimise definitsioon? Ehk motivatsiooni toetamine., 2. Mis on motiveerimise olemus? On olemas sisemine ja välimine motivatsioon. Inimesed käituvad vastavalt sellele, mis ja kuidas neid motiveerib. Nende tulemused sõltuvad oskuste ja motivatsiooni tasemest. 3. Nimetaga 3 rahulolu teooriat 4. Nimetage 2 protsessiteooriat 5. Kes oli Abraham Maslow? Ameerika psühholoog. 6. Joonistaqge Maslow püramiid ja kirjeldage seda Maslow motivatsiooniteooria järgi on inimesel viis vajaduste taset: 1) füsioloogilised vajadused, 2) turvalisus ja kaitstus, 3) kuuluvus, 4) tunnustus, 5) eneseteostus. Inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused, kuid samas
Vahendid: toolid 30 min 2. 11.50 Osalejate vatuvõtmine- juhendaja ootab noori fuajees. 10 min 3. 12.00 Etüüdid- juhendaja räägib etüüdi olemusest. Avalikustab etüüdi teema- koolikiusamine. Üheskoos arutatakse antud teemal, kas mõistsime antud teemat kõik üheselt või jäi arusaamatuks midagi. Lisaks jagatakse osalejatele rollid- õpetaja, kiusatav, kiusaja, direktor, lapsevanem, psühholoog jne. Noored saavad alustada etüüdi proovimisega. Etüüdi lavastamise käigus annab juhendaja uusi korraldusi erinevatele tegelaskujudele, näiteks politseinik jne. Tegevuse lõpetamine- juhendaja tänab osavõtlikkuse eest. Eesmärk: arendada noorte teadmisi etüüdist ja loovat mõtlemist. Vahendid: lauad, toolid. 1 tund ja 15 min 4. 13.15 Analüüsimine- juhendaja ootab noorte omapoolseid kommentaare etüüdile ja sellele teemale
Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust Maie Oppar AÜ eriped II [email protected] Sissejuhatus Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus. Diabeeti on kahte tüüpi. Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti. Kuna I-tüüpi diabeeti põdeva inimese keha insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima. I-tüüpi diabeeti ei ole tänase päeva teadmiste kohaselt võimalik välja ravida, küll aga on võimalik diabeediga elada, seda hästi kompenseerides. Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki käia lasteaias, koolis, huviringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diab...
desorienteeriv, sest selle seisundi kutsuvad esile hingelist ehk psühholoogilist laadi põhjused, üleelamised (solvumine, hirm, viha, õudus). Seepärast oleks õigem vaadeldavat afekti nimetada psühholoogiliseks. Erinevalt pataloogilise afekti seisundist, kus subjektil puudub võime mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida, psühholoogilise afekti seisundis see võime säilib, kuid on osaline ehk piiratud. Piiratus tuleneb afekti alljärgnevalt vaadeldavatest omadustest. Tuntud psühholoog Sergei Rubinstein on väitnud, et afekt kutsub esile teadlikule ja tehtelisele kontrollile mittealuva pinge mahalaadimise tegevuses, kus afektiseisundis inimesest teod justkui paiskuvad välja, mitte ta ei reguleeri neid. Afekt on emotsionaalne puhang, mida iseloomustavad järgmised tunnused: 1) Võimukus afektiivses seisundis olles tunneb inimene end afektile alluvana, selle võimuses olevana, sellest jõulisest seisundist kaasaviiduna;
kaks-tundi-kehalist-kasvatust-on-piisav-vaid-kusimus-on-tunni-eesmargis/ Maiste, E., Matsin, T., Utso, V. (1999). Tervise ja kehalise töövõime arendamine noorukieas. Tartu: TÜ Kirjastus. Maser, M., Järviste, A., Einberg, Ü., Sapatšuk, I., Vaask, S., Vihalemm, T., Villa, I. (2009) Laste ja noorte toidusoovitused. Kasutamise kuupäev: 4. mai 2016.a. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130164647558_Laste_ja_noorte_toidusoovitused_est .pdf Matsi, J.(2015). Psühholoog: laste liikumisaktiivsusest sõltub Eesti rahva tulevik. Kasutamise kuupäev: 26. aprill 2016.a. http://novaator.err.ee/v/tervis/88299b5d-dbc2-43cc-b67c- 9b31f373e4cb , 05.05.2015 Pajo, M. (kuupäev puudub) Igal lapsel on õigus heaolule. Kasutamise kuupäev: 2. mai 2016.a., allikas Viljandimaa Nõustamis- ja õpiabikeskus VASEM-PAREM koduleht http://viljandimaa.ee/noustamiskeskus/artiklid/igal-lapsel-on-oigus-heaolule/ Pantšenko, V. (2005)
emotsionaalne, sotsiaalsus, mänguoskusteareng KES hindab? Mida õps võiks uurida ja hinnata? Saab hinnata laste oskuste taset ja teadmisi (mingit infokógust asjade kohta) Psühholo og võiks hinnata põhjusi, miks laps niimoodi käitub (ja ka emotsionaalsust) ja just neid asjade tagamaad. Psühholoogid võiksid hinnata ka võimeid. Oskuste ja võimete vahe on selles: oskus on juba olemas, seda saab väliselt jälgida. Psühholoog hindab kas lapsel on võimeid üldse mingi oskus ära õppida. Neurooog saab uurida närvisüsteemi ühendusi ja vaadata ka nt kas on kasvaja kuskil jne. Psühhiaater saab hinnata täpsemalt käitumuslike eripärade tagamaid, kas on tegu mingi psüühikahäirega või mitte. Nii psühhiaater kui neuroloog saavad panna diagnoosi ka. Logopeed saab täpsemalt uurida lapse kõne arengu taset. Saab ka panna kõnediagnoosi. Muid diagnoose ei saa ta panna, küll aga kahtlustada
Teiseks tingis industrialiseerimine koos keerukate mehhanismide, nende käsitlemise oskuste ja teenindamise vajadusega soovi võimekamate ja paremini õpetatavate inimeste väljaselgitamiseks. Kolmandaks oli võimete mõõtmise idees endas vähemalt alguses suur annus demokraatlikku ollust, st et inimese võimalusi saada hea haridus ja hiljem seeläbi parem koht ühiskonna hierarhiates ei määraks siis mitte päritolu, rahvus ega rass, vaid intellektuaalne võimekus.Prantsuse psühholoog Alfred Binet (18571911) alustas intelligentsuse uuringuid 1890. aastatel samuti keskendumisega mäluomadustele, kuid leidis peagi, et see pole küllaldane. A. Binet defineeris intelligentsust kui inimese võimekust a) leida ja järgida kindlaid suundi ja eesmärke; b) olla enesekriitiline ja adapteeruda oludega (nt et kohaneda muutunud tingimustega suundade ja eesmärkide seadmiseks).3 Tema loodud esimesed intelligentsustestid ja ideed erinesid Galtoni testidest kahe põhimõtte poolest
Kui ta tegi selles vigu, siis anti talle aasta noorematele lastele mõeldud test. Vajadusel mindi astmekaupa veel allapoole, kuni tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud. Nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Samal meetodil ülespoole liikudes võis kindlaks teha oma tegeliku ea ületanud laste vaimse vanuse. Seda testi on korduvalt uuendatud. Tänu ülesannete mitmekülgsusele kasutati seda veel 1960. aastatel. Intelligentsuskvoot Saksa psühholoog William Stern võttis tarvitusele intelligentsuse mõõdu intelligentsuskvoodi, lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on piisavalt palju, siis langeb
seetõttu on teda vahel nimetatud ka ökoloogiliseks psühholoogiks. * Tal oli hästi palju ideid, mis ka tänaseni leiavad rakendust näiteks, peetakse teda ka pere teraapia loojaks. Neofreudism * Neofreudistid rõhutavad, et isiksuse arengul on märksa rohkem kultuuri ja ühiskonna mõju. -) Tuntuimad neofreudistid: Erik Erikson, Erich Fromm, Karen Horney. Erich Fromm * Elas 1900-1980 oli filosoof, psühholoog ja sotsioloog, kes oli saksapäritolu juut. Ise pidas ta ennast marxistiks. -) Innukas kapitalismi kriitik. * Ta kasutas väga paljusid Marx'i termineid, millest tema lemmik oli võõrandumise mõiste, kus all ta ei mõelnud niivõrd majanduslikku võõrandumist, vaid rääkis kolmest erinevast võõrandumise liigist: -) Majanduslik võõrandumine ehk töö on inimesele vaid selleks, et teenida raha ning tihtipeale teeb inimene vaid üht osa suuremast pildist, ilma et ta teaks sellest
(metadoon) koos rehabilitatsioonimeetmetega jne. Osakond töötab välja ambulatoorsete raviprogrammide erinevad variandid. Osakond suunab näidustuste olemasolul statsionaarsele ravile. Meetoditeks on juhtumi- ja võrgustikutöö. Ravimeeskond annab soovitusi rehabilitatsiooniprogrammidesse lülitumiseks sotsiaalhoolekande päevakeskustes ja ravikommuunides. Personal: psühhiaater, lastepsühhiaater, psühholoog, psühhiaatriaõde, sotsiaaltöötaja. 2. Statsionaarne akuutravi osakond. Statsionaarne diagnostika ja ravi akuutosakonnas on näidustatud juhul, kui psüühilise seisundi hindamiseks ja ravi määramiseks on patsienti vaja teatud aja jooksul ööpäevaringselt jälgida või kui ta on seisundist sõltuvalt ohtlik endale või teistele või kui ta pole võimeline oma seisundi tõttu ambulatoorset ravikuuri edukalt läbima. Laste sõltuvuspsühhiaatrilise akuutravi
Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silms oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega. Jalavägi koosnes raskelt- relvastatud sõdureist, keda nimetati Kreekas hopliitideks. Parimaks jalaväeks kogu Kreekas loeti Sparta oma.. Preformatsiooniteooria- 17-18 saj. Arvati, et laps on seemnerakus juba olemas ja see hakkab arenema kohe, kui satub naise sisse. Stanley Hall- Ameerika psühholoog, kes uuris laste arengut ja evolutsiooniteooriat. John Locke väitis 17.sajandil, et inimesed sünnivad puhaste tahvlitena, tabula rasa sarnastena, millele võib kirjutada nende individuaalse kogemuse loo. Ta arvas, et füüsiline karistus ei ole õige vaid last tuleks karistada temalt millegi meeldiva äravõtmisega. Kasvatuses peavad olema kindlad reeglid, õpetada tuleks distsipliini ja "EI" ütlema. Jean Jacques Roussseau- kontrastina sellele esitas 18saj
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Üldehitus PEREKONNA SEADUSED Juhendaja: õpetaja 2008 Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad. Pere kus on olemas mõlemad vanemad ema ja isa tuleb par...
,,Wikmani poisid" (Jaan Kross) 1988 Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1) Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis) 2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis ...
likvideerimisel, kui koolis kes ainut sõnades tegudest räägivad. Ülekoolilise kiusamisvastase tegevuskava käivitamiseks on koolidel mitmeid erinevaid võimalusi: 1. Kiusamisprobleeme arutletakse terviseõpetuse tundides 2. Koolil on avalik kiusamisvastane tegevusjuhend 3. Koolil on kiusamisvastased sisekorraeeskirjad 4. Kool ilmutab kiusamise puhul null-tolerantsi 5. Õpilasi julgustatakse kiusamisjuhtumitest rääkima 6. Nõustaja/kooli psühholoog kasutab alati mitte-süüdistavat lähenemist 7. Perioodiliselt viiakse sisse ja rakendatakse ka teisi kiusamisvastaseid strateegiaid. Turvaline kool tagab aktiivse ja tegutseva õpikeskkonna. Selline kool tunnustab ja toetab mitmekesisust nii õpetajaskonna kui õpilaste hulgas ning püüdleb kultuuripõhise afektiivse intelligentsi kasvatamise poole, intellektuaalse aktiivsuse ning koostöö ja vastastikuse austuse poole
tuffe(kivim), nisse, (mängiti) tussi, afissidel. Häälik hääldub ülipikalt siis, kui talle langeb rõhk. Võrdle profid - proffidel (esimeses sõnas ei ole rõhk f-l, vaid o-l, teises aga langeb f-le). Sageli sõltub f ja s õigekiri õigest hääldusest. grafiti, trellpuur, reklaamiblokk, atentaat, demonstreerima, tussijoonis, mandariin, sigaret, formular, tärpentin, pankrot, modernne muusika, stjuardess, elimineerima, arhitekt, bakalaureus, blankett, psühholoog, snepperlukk, tendents. magistrant, näituseboks, kandidaat, potentsiaalne, efekt, professor, marmelaad, terminal, vinegrett, kotlet, komplekssed, risoto, koordineerima, dekadentlik, distsipliin, fundamentaalne, ressurss, rutiinne töö, taburet, variant. 1. Kirjandus on üks võimalus väljendada oma arusaamist selle kohta, mis toimub meie sees ja meie ümber. 2. Kirjanduse põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika. 3. Maaga - nõidus, nõiakunst
Antsla Gümnaasium AILI ZOLUDEV 12A klass KARL POPPER referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats 1 Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................4 Popperi filosoofia.................................................................................................................................6 Induktsionismi kriitika.....................................................................................................................6 Oletused ja ümberlükkamised.................................
o Idee vene psühholoogilt Ivan Pavlovilt. kaks o Arthur ja Carolin Staats: üks ja sama stiimul võib esile dimensiooni: kutsuda enam-vähem samasuguse mõju igaühele. o taju, st. märkamise ja arusaamisega seotud mõõde; o Sisuliselt oli see biheiviorismi rakendamine o vahendite ja kontrolli mõõde kommunikatsiooni seletamisel (biheiviorismi rajaja Ameerika psühholoog New´Combi mudel John Broadus Watson (19781958)) o Kõik mudelid ei ole sirgjoonelised. Theodore Shannoni ja Weaveri kom. Mudel Newcomb'i Infoallikas-Saatja-Kanal-Vastuvõtja-Adressat sotsiaalpsühholoogiline mudel on kolmnurkne. Mudel koosneb 5 elemendist: o Newcombi mudeli tähtsus: käsitles esimesena
Riskikäitumine Sotsiaalpedagoogika (P2NC.00.458) Julia Nikolina Riskikäitumine • Miks käitutakse riskeerivalt? • Milleks narkoennetus? • Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Riskikäitumine • Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on inimlikud tragöödiad, enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid • suitsetamine • alkoholi (liig)tarvitamine • uimastite proovimine/tarvitamine • kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt Statistika andmed – Suitsetamine 2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning...
psühholoogiline romaan. Tegevus toimub 1920. aastate Eestis. Indreku naine Karin pärineb tõusikkodanlikust perest. Tema isa, kaupmees Vesiroos, on rikastunud sõja ajal spekuleerimisega. Indreku ja Karini abieludraama ongi kahe maailma kokkupõrge. Kuidas nad ka ei püüaks, ei suuda nad ikkagi teineteist mõista, vaid teevad üha rohkem haiget. Ikka teeme kõige enam haiget neile, keda me kõige rohkem armastame. Indrek on mõtisklev, kinnine, aus, tugeva õiglustundega natuur, kuid halb psühholoog: ta ei suuda naisele selgitada oma väärtushinnanguid, oma iroonia põhjust seltskonna suhtes. Karin on aga energiline ja tegevust otsiv naine, ta vajab teravaid elamusi ja armastust. Kuna abikaasa ise neid talle ei paku, püüab Karin teda selleks sundida, soovides äratada armukadedust. Nii liigub abielu üha kindlamalt purunemise suunas, ehkki abikaasad tegelikult teineteist armastavad. Indreku-Karini konflikt lõpeb traagiliselt. Afektiseisundis tulistab Indrek Karinit
vajalikku hooldust ning klient vajab lühiajalisele õendushooldusele paigutamist klient või perekond soovivad tungivalt ravi-või hooldusasutusse paigutamist 49. Defineeri töötervishoid ja töötervishoiuteenus. Töötervishoid uurib töötingimusi&protsessi mõju töötaja tervisele Töötervishoiuteenus spetisalistid, kes töötavad töötervishoius töötervishoiuarst, töötervishoiuõde, hügieenik, psühholoog, ergonoom 50. Nimeta erinevaid füüsikalisi ja bioloogilisi töökeskkonna ohutegureid. Füüsikalised müra, vibratsioon, õhu niiskus, õhu temperatuur, valgustus Bioloogilised bakterid, viirused, seened. 51. Nimeta erinevaid psühholoogilisi ja füsioloogilisi töökeskkonna ohutegureid. Psühholoogilised tööstress, monotoonne ja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus, pikaajaline töötamine üksinda
PRAGMATISM Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism). Terminit pragmaatiline usk (sks pragmatischer Glaube) võib kohata juba saksa filosoofil
Tervisepsühholoogia Kasutatud kirjandus: Linda Brannon, Jess Feist. Health Psychology, an introduction to behavior and health. 2003.aastal Eestis toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika. Manteeamet, 2004 Lapsed Eestis. ÜRO Tallinn, 2000 Laapotti, S. What are young female drivers made of? Turun Yliopisto, Turku 2003 Vigastuste ennetamine. Enne 1970, nii psühholoogid, kui ka peaaegu kõik teised, nimetasid tahtmatuid vigastusi õnnetusteks - termin, mida seostati juhuse, saatuse ja paratamatusega. (Whilliams & Lund, 1992). 1970 ja 80 aastate jooksul, muutis William Haddon viisi, kuidas psühholoogid ja teised asjatundjad käsitlesid tahtmatuid vigastusi. Selle asemel, et käsitleda neid lihtsalt inimeste vältimatute vigade tagajärgedena, vaatavad tervisepsühholoogid neid nüüd kui tingimustekompleksi, mis sisaldab: 1. individuaalseid käitumismudeleid 2....
3. Motivatsiooni käsitlus freudismis ja tungide teooria A. Maslow vajaduste klassifikatsioon ja ennast aktualiseeriva isksuse käsitlus. Tung tung tekib diferentseerimata, hägusalt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust rahuldama. S. Freud rõhutas käitumise põhiregulaatorina sugutungi (libiido). Psühhoanalüüsis on arvatud keskseks tungiks ka hävitamistungi (surmatung). Humanistlik psühholoog A. Maslow teeb vahet hädatarviliku saavutamise vajaduse ning isiklikku kasvu ja eneseaktualiseerimist virgutavate vajaduste vahel. Neurootiliste vajadustena märgitakse kõrgenenud hoolitsustarvet, suurenenud võimuiha jne. Vajaduste motiveeriv toime arvatakse olevat seoses nii soo ja vanuse kui ka kehaehituse ja temeperamenditüübiga (Mehed taluvad kehvemini nälga ja janu, tahavad rohkem ekstreemsusi, naised tahavad aga rohkem suhelda ning vajavad hellust). 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
