aktiivsushäireid, nagu liigne aktiivsus või vastupidi, passiivsus. Loomulikult peaksid lähedased ise rahulikuks jääma, sest loetletud ohumärgid võivad esineda ka lihtsalt puberteediealisel noorel, kui inimestel esinebki tihedamini psüühilisi võnkeid, aga valmis peab olema ka tõsisemateks juhusteks. Ravivõimalused On palju vaieldud, mismoodi varases järgus psühhoosi kahtluse tekkimisel sekkuda ja arvatakse, et kõigepealt peaks noorukiga tegelema ikkagi psühholoog. Varane pöördumine psühhiaatri või psühholoogi poole ja psühholoogilised testid on need, mis haigust kindlaks teha aitavad. Arstide vaatevälja satuvad inimesed psühhoosi kahtlusega põhiliselt lähedaste initsiatiivil, sest iseendale haigust üldjuhul ei tunnistata. Kui inimene haigestub esmakordselt, siis üldjuhul ravitakse teda haiglas. Seal täpsustatakse ja hinnatakse seisundit ja pannakse kindel diagnoos.
pessimistlikud inimesed kipuvad rohkem stressi küüsis vaevlema kui emotsionaalselt stabiilsed, sotsiaalsed ja meelekindlad, kes ilmselt pööravad suuremat tähelepanu oma psühhohügieenile ja seetõttu on nende lastel ka väiksem risk saada keskondlikest teguritest põhjustatud tervisehäireid. Suurema osa käitumisest õpime tahtmatu õppimise käigus, siia alla käib ka käitumismustrite ja väärtushinnangute omandamine. Psühholoog Riina Türkeli sõnul käitub laps kellest kodus hoolitakse ja kelle vajadustega on arvestatud üldjoontes paremini kui laps keda ei mõisteta ja keda ignoreeritakse. Kuid kehv kodupoolne toetus, kitsad majanduslikud olud ja impulsiivsem reageerimine pole alati käitumishäirete ainupõhjustajad. Oma suurt osa mängib ka lasteaed, kool ja eakaaslased. See on see keskkond, millel on võimalus geneetilisi eelsoodumusi kas leevendada või hoopis võimendada
oluline on see, et kõik asjad ei oleks laual vaid ainult need mis on esma vajalikud. 3 Tähtis on asjaolu, et klienditeenindaja oskab kasutada tehnilisi vahendeid, et tagada kiire teenindus. Eriti on see vajalik, kui teeninduses on järjekord. Inimene, kellel on kinnine loomus, vastumeelsus töö suhtes ei sobi klienditeenindaja ametisse. Oluline on, et inimene oskab suhelda. Klienditeenindaja peab olema elukogenud ja tark , lisaks sellele tugev psühholoog. Kliendiga suhtlemise juures on oluline elementaarne viisakus. Teenindaja peab oskama end väljendada ametialaselt. Reegel number üks on „Teie“ kasutamine. Sõna „Teie“ kasutamine tagab kliendi personaalsuse ja vajalikkuse. Oluline on tagasiside, mis kliendilt saadakse. See määrab asutuse hinnangu. Kliendiga suheldes peab teenindaja jälgima enda kehakeelt. Oluline on väljendada ennast korrektset ning viisakalt, rääkides ametialast keelt. Oluline on silma vaatamine,
siiski juhuslik mitte plaanipärane. Enamik kasutatavad ravimid ja materjalid on avastatud juhuslikult. A. Fleming naasis puhkuselt ja avastas, et tema labor oli hakanud hallitama. Ta märkas hallitust uurides, et seal kus vohas hallitus olid bakterid kadunud. Sellist vahendit bakteriaalse infektsiooniga võitlemiseks oli Fleming otsinud aastaid. Kui inimese teke oli juhuse tahe on ka tema sünd vastavasse kultuuriruumi juhuse tahe, siis võib tõdeda , et kogu inimese elu kulgeb juhuse tahtel. Psühholoog L.Terman püüdis ennustada inimese eluteed. Ta valis katsealusteks kõrge IQ-ga lapsed ja jälgis nende eluteed. Selgus, et mitte kõik ei saanud oma eluga hästi hakkama , oli ebaõnnestujaid karjääriredelil, isiklikus elus jne. Inimese elu, karjäär sõltub samavõrra juhusest, õnnest kui võimetest. Analoogse näitena võib tuua ka ühes peres kasvavad nii bioloogilised kui lapsendatud lapsed, kes samades tingimustes kujunevad vägagi erievateks isiksusteks
Siin võidakse öelda, et paratamatu on näiteks see, mis on loodusseaduste tulemus. Aga me võime ju küsida, kas on paratamatu, et loodusseadused üldse on olemas ja et nad on just sellised? Miski kas on või ei ole ning me ei saa kindlaks teha, kas see on paratamatult või mitte. 8 Pragmatismi tõeteooria Pragmatism on filosoofiline suund, mille rajajaks on ameerika filosoof ja loogik Charles Sanders Pierce (1839-1914) ning mida populariseerisid ameerika filosoof ja psühholoog William James (1842-1910) ning ameerika filosoof, psühholoog ja pedagoog John Dewey (1859-1952). Pragmatismi seisukohalt on tõesed sellised uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Pragmatistid kaitsevad sellist seisukohta, tuginedes veendumusele, et inimesed ei saavuta võib-olla kunagi absoluutset tõde ning seepärast peame leppima nende tõdedega, mis "töötavad". Inimliku elu eesmärgiks on
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad...
(Bourne 2000: 70). Foobia tekib tavaliselt väliste sündmuste ja eelsoodumuste kombinat- sioonil. Psühholoogid väidavad, et inimesed on vastuvõtlikumad paljudele foobiatele, mis on ka nende suguvõsas. Seega võib järeldada, et foobia võib mõnes olukorras olla ka päritav. Paljud spetsiifilised foobiad võivad olla põhjustatud hirmutava õnnetuse või situatsiooni tõttu. Tavaliselt on selleks mõni trauma varajases eas. (Tysen: 2012) Martin Seligman, Ameerika psühholoog, õppejõud ning eneseabiraamatute autor, on teinud kuulsa katsetuse. Ta näitas inimestele kahte pilti, ühel pildil oli lill ning teisel madu. Enamikule inimestest pakkus võigastust madu kujutav pilt. See tekitas neis halbu ning hirmutavaid emotsioone. Lillega pildi peale ehmatavaid reaktsioone aga ei tulnudki. (Tysen: 2012) Sellest võib järeldada, et inimestel on hirmudest kujunenud eelarvamused ja eelsoodumused
Sherif (1936) autokineetiline efekt. Normi loomine, mida teised järgivad Sum: teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma Konformism Konformism kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine. Väline (teen nii, nagu teised + vaikselt naeran) ja sisene konformism (nii, nagu teised ongi õige) Sõltumatus (ei järgi teisi) ja antikonformism (teen põhimõtteliselt teisiti) Solomon E. Asch (1907-1996), poola päritolu USA psühholoog, konformismiuuringute alusepanija Konformismikatsed 1950-60datel Asch'i konformismikatse (1951) Mis mõjutab konformset käitumist? Grupi suurus: kui üle 5 inimese oluliselt tugevam mõju Liitlased: vähemalt üks teisitimõtleja vähendab oluliselt grupi mõju Staatus: kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust Sugu: naised veidi konformsemad kui mehed Järelintervjuu: eneseõigustused Järeleandlikkus
pühib. Tagajärjeks sellisele olukorrale on kaastöötajate ajakulu Jacobi küsimuste lahendamiseks ja ühtlasi on neil ka suurenenud vastutuse koormus. Lahenduseks pakun välja, et Jacob tuleks saata täiendkoolitusele, mis paneks teda võimekamalt tegutsema tööülesandeid täites. Selleks eelnevalt arenguvestlus või mõni oskuste test. Ei välistaks sisekoolitust. 5 6 2 HERZBERGI TEOORIA Lähenedes ülesandele psühholoog Frederick Herzbergi kahe teguri mudelile tuginedes, teguriteks on hooldavad tegurid ja motiveerivad tegurid. Teooria kohaselt ei teki rahulolu rahulolematuse tegurite kõrvaldamisel, vaid siis saavutatakse rahulolematuse puudumine ehk neutraalsus. Rahulolu suurendamiseks on vajalikud motiveerivad tegurid. Seega vaadeldes Jacobi hooldavaid tegureid eeldan ma, et insenerina töötades on tema palk mõistlik ja sellega probleeme pole. Kindlustunde koha pealt tekivad juba
Psühholoogia. Suhtlemispsühholoogia. Suhtes tuleks küsida tagasisidet. Kui keegi kuulab, siis tuleks anda tagasisidet, kas sa said aru, mida sulle räägiti. Tihti suhtlemisel, ei ole huvi kuulata teist vaid ise rääkida. Suhe on protsess, kus on rohkelt võimalusi suhet parandada/rikkuda. Suhtlemiselt tuleb ennas ANALÜÜSIDA. Inimene mõtleb tihti asju juurde mida situatsioonis pole. Üks ja sama tegevus on erineva tähendusega sõltuvalt meie emotsioonist/arvamusest. ,,Attributions made by happy and unhappy couples." Brehm & Kassin Mõjutamine on efektiivne kui sa tead mis mõjub ja tunned inimest. Mõjutatakse ka emotsioone n.kompliment ja tihti pärast seda esitatakse palve. Sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid: · Psühholoogiline · Informaatiline · Materiaalne Psühholoogiline Inimestel on vajadus kellegi eest hoolitseda. Et positiivse...
kool Sarimõrvari mõttemaailm nimi õpetaja 2009 Sarimõrvar on inimene, kes on mõrvanud kolm või enam inimest, jättes iga mõrva vahele nö. rahunemisaja ja motivatsiooniks on peamiselt psühholoogiline rahuldus. Arvatakse, et pea kõik sarimõrvarid antisotsiaalse isiksusehäire all. Tavapäraselt pole nad psühhootilised, võivad tunduda lausa rahulikud, normaalsed ja tihti ka võluvad sellist staatust nimetab Ameerika psühhiaater Hervey M. Cleckley ,,terve mõistuse maskiks". Mõrvad on üritatud sooritada või sooritatud kõik mõnes mõttes sarnasel viisil ja ka ohvritel võib kõigil olla midagi ühist, näiteks rass või sugu. Teaduse praegusest arengutasemest lähtudes on sarimõrvarid oma pahest ravimatud ega tohi osaleda ühiskonnaelus. Sarimõrvarid, kes tapavad oma ohvreid ja külmavereliselt vägistavad, ei allu tavaravi meetoditele. Psühholoogid leiavad aga, et na...
· võttis tööle uue sekretäri- · Setumaa · Berliini müür asjaajaja · Al Qaeda või Al Qaida Poolitamine: silbi piirilt, liitsõnu sõnapiirilt, ühte täishäälikut ei eraldata, kaashäälikuühendis viimane kaashäälik järgmisse silpi. VEAOHTLIKKE VORME · õudne: õudse · anekdoot · materiaalne, aga materjal · psühholoogia, psühholoog, aga psüühiline · müüja tahtis saia müüa; ojja, majja, tujju · krahh: krahhi: krahhi · almanahh: almanahhi: almanahhi · guljass: guljasi: guljassi · duss: dusi: .dussi · bors: borsi: borsi · portugallane · austraallane · arahhis · terrass · kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett · -lik ja -likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus · sügisene, talvine, kevadine, suvine; sügiseti, talviti, kevaditi, suviti
Kas mõtlemisest võib tõesti sõltuda see, kuidas ettevõtmised õnnestuvad? Inimese mõttejõud on meeletult võimas. Mõtlemine olukordade, inimeste ja juhtumiste selgitamine, tõlgendamine ning hindamine loob käitumisele teatud aluse. Tuleb sisendada endale, et kõik läheb hästi. "Heade mõtete tagajärjel tekkinud positiivne meeleolu toetab motivatsiooni ja tahtejõudu, aidates seega kaasa üldisele paremale toimetulekule," selgitab psühholoog. Nii on heas tujus kergem saavutada eesmärke või suhelda teiste inimestega. Näiteks tuleb lapsevanem töölt väsinuna koju ja küsib lapselt, kuidas koolis läks. Järeltulija vastab, et sai halva hinde. Muidu reageeriks vanem kaastundlikult ja küsiks, mis juhtus. Olles aga eelnevalt väsinud ja tüdinud, võib vestlus kasvada hoopis tüliks. Pärnumaalt pärit vanasõna ütleb, et õnneta ei saa elada ega terviseta tööd teha. Negatiivsete
on ühel meelel. Kuidas seda saavutada Kas õnn on kättesaamatu? On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest, inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda saavutada, selle üle arutleb psühholoog Ene Raudla. Mõtte sellel teemal kirjutada andis mulle üks hiljuti kuuldud raadiosaade. Meelde jäi mõte: "Õnnelik inimene võib muuta õnnelikuks oma lähikondsed. Ühe inimese õnnetunne võib mõjutada paljude teda ümbritsevate inimeste emotsionaalset seisundit." Siis tuli mul meelde, et aastaid tagasi olin ma õnne teemasse isegi püüdnud teoreetiliselt süveneda. Ju siis sellepärast, et endal ikka midagi hinges kripeldamas
arendamiseks, muutes need oma kogemusteks. (Kadajas, 2005) Õppimise olemuse sügavamaks avamiseks on oluline mõiste, mis õppimist ajendab. Vastavalt inglise loodusteadlase Charles Darwini (1809-1882) teooriale kujunesid intellekt ja sealhulgas õppimisvõime inimestel ja kõrgematel loomadel evolutsiooni käigus välja selleks, et elukeskkonnaga paremini kohaneda. Neid seisukohti arvestades ja edasi arendades tõi USA filosoof, pedagoog ja psühholoog John Dewey (1859-1952) ühena esimestest selgelt esile, et ka hariduse valdkonnas on õppimine käsitletav ümbritseva maailmaga kohanemisena. Sellest arusaamast lähtudes on mõistetav, et klassis õpitav ei piirdu üksnes õppeainega. Õpilase käitumises toimub teisigi muutusi, mis aitavad õpilasel klassi ja kooli keskkonnaga kohaneda. Näiteks võib õpilase õpimotivatsioon tõusta kui ta tunneb aine õppimisest rahuldust, või hoopis langeda kui ta pidevalt kogeb ebaõnnestumisi
individuaalse ettevalmistusega. Loodan, et kunagi leiab see ka riigi poolt suuremat tähelepanu ja rahastamist või näiteks kool leiab võimaluse andekatega tegelemiseks. Minu arvates jääb praegu asi suuresti õpetaja alamotiveerituse taha, kuna enamasti teevad õpetajad seda tööd oma vabal ajal ning tasuta. On olemas kümneid võimalusi, kuidas haridusliku erivajadusega last toetada ja aidata. Moodustada tugigrupid, kuhu kuuluvad näiteks direktor, logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog ja ka kooliarst. Koostatakse tegevusplaan, mille toimimist jälgitakse ja vajadusel korrigeeritakse. Samuti psühholoogiline abi õpiraskustega lastele; sotsiaalpedagoogiline nõustamine; logopeediline abi; meditsiiniline abi kroonilisi haigusi põdevatele lastele; parandusõpe; koduõpe lastele, kellel ei ole võimalik haiguse tõttu koolis käia. Samuti on võimalik koostada individuaalne õppekava, et luua
mailmas ja selle arvatav hind on 33 miljardit dollarit. Zuckerbergile kulub firmast 24% ning ta on mitmekordne miljardär juba enne 26aastaseks saamist. Ta on hetkel maailma rikkamate topis 36. kohal, omades vara 6,8 milardi väärtuses. Sellega edestab ta näiteks Apple-i asutaja Steve Jobsi. Kui Zuckerberg peaks viima Facebooki börsile, saaks temast veelgi rahakam inimene. Marki isa on hambaarst ja ema psühholoog. Isa oligi see, kes pojale programmeerimist õpetas ja esimese informaatika õpetaja palkas, kellest Mark peagi üle kasvas. Kui isa ühel 1996. aasta õhtul ütles, et ta sooviks oma assistendiga paremat sideviisi kui üle ukse hõikuda, siis kirjutas Mark kohe programmi, mille abil sai sõnumeid ühest arvutist teise saata. Ta pani sellele nimeks ZuckNet (hilisema AOL Instant Messengeri primitiivne variant). Koos sõpradega lõid nad arvutimänge teised joonistasid, Mark programmeeris
Seetõttu on tegu millegi sellisega, mis puudutab või mõjutab meid kõiki. 6. Abi andmine meeleoluhäirete korral Meeleoluhäirete raviks kasutatakse medikamente (nt antidepressandid ja meeleolu stabilisaatorid) ning psühhoteraapiat (individuaalne, kognitiiv-käitumuslik ja pereteraapia). Häire õigeaegseks määratlemiseks ning sobiva abi tagamiseks on side perekonnaga üldjuhul kasulik ja kriitilise tähtsusega. Väärtuslik partner on kooli psühholoog, kes nõustab ja annab soovitusi võimalikuks sekkumiseks (sealhulgas ennetamiseks). Depressiooniravi jaguneb põhiliselt kaheks: psühhoteraapia erinevad võimalused käitumise ja mõtete kujundamiseks, muutmiseks või analüüsiks või ravi medikamentidega antidepressandid (mõõduka ja raske depressiooni korral). Kuid enamasti soovitakse kahe ravi kombineerimist. Psühhoteraapia aitab mõista oma probleeme ja nendega paremini toime tulla.
vabanema sellest, mis sind kammitseb. Pole 100% võimalik, vaid asi mille poole püüelda. Nihilism eitus, põhiväärutsete eitamine. Nietzsche ytleb, et sa peadki neid eitama.Kui sa oled vaba nenedest vääratestt väärtustest, siis sa oled vaba inimene. Tema kirjutamis stiil on väga hoogne ja jätab kohati mustvalge mulje. Tema raamatud on täis sümboleid. Elas väga vaeselt, ei saanud naisterahvastega läbi, oli palju haige. Sigmund Freud oli austria psühholoog, kes leiutas psühhoanalüüsi. ID ego, ja superego. Ütles, et inimese käitumist juhivad inimesele arusaamatud instinkitd. Alateadvuses. Enamik meie otsuseid sünnivad ikkagi meie hirmude ja komplekside toel. tegeles unenägude analüüsiga. Karl Marx inimene kes käsitles väga põhjalikult kapitalismi. "Kapital" on tema põhiteos(kapitalism ja selle probleemid). Kapitalismi probleem on see, et vaesed ei saa kungai rikkaks ja rikkad ainult rikkamaks. Yhiskonnas tekib ebavõrdsus
FREDERICK HERZBERG'I KAHE FAKTORI TEOORIA Motivatsiooni kahe faktori teooria (tuntud ka kui motivatsiooni hügieeniteooria) esitas psühholoog Frederick Herzberg 1950-ndate aastate lõpus, olles eelnevalt põhjalikult uurinud inimeste töössesuhtumist. Herzbergi peamine teooriat kujundav seisukoht oli, et tööga rahulolu sõltub töö edukusest. Ta leidis oma teooriale kinnituse, kui küsitles 4000 raamatupidajat ning inseneri. Küsitluses paluti kirjeldada situatsioone, mil küsitletavad tundsid end tööga eriti rahul olevat või vastupidi eriti rahulolematuna. Tulemusi analüüsides
languse, lihaste kontrolli / koordinatsiooni kadumisega( 00108) ● Vigastuste oht/ risk (00035) ● Ebaefektiivne toimetulek (00069) ● Puudulikud teadmised (00126) ● Häiritud neelamine (00103) (Herdman.2014) PARKINSONI TÕVE RAVI KORRALDUS Parkinsoni tõve käsitlus on multidistsiplinaarne, ravimeeskonnas osalevad mitme eriala spetsialistid: perearst, neuroloog, neurokirurg, uroloog, psühhiaater, taastusarst, psühholoog, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, sotsiaaltöötaja ja õed-spetsialistid. Diagnoosimine, esmaravi määramine ja raviplaani korrigeerimine toimub neuroloogide poolt. ( Altmets, jt. 2012). PATSIENDIÕPETUS Kõneteraapia Eesmärk on parandada artikulatsiooniaparaadi lihaste funktsiooni ning takistada seisundi halvenemist. See võimaldaks ennetada suhtlemis raskustest tekkivaid sekundaarseid probleeme. Ravivõimlemine
esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jt) suhtes. Eksistentsiaalne intelligentsus – religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid (Burnett, Jarvis 2004). Intelligentsusest rääkides, tuleb mainida ka IQ testi, mis on mõeldud intelligensuse mõõtmiseks. Esimene IQ test ilmus maailmas aastal 1916 ning termini võttis kasutusele Willian Stern, kes oli saksa psühholoog ja filosoof. Stern määratles IQ suurust valemiga. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Testide tulemuste põhjal on võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest maha jäänud seisundist, dementsusest1 või käitumishälvetest (Wikepedia 2015). Inimesele endale annab testi tulemus ettekujutust oma võimetest ja võimaldab sellega arvestades, oma tulevikku planeerida. Tuleb arvestada,
Mudeliks ei seata grupis kunagi kõige paremat ega halvemat. Mudel peaks olema lihtsalt atraktiivne. See peaks ka olema järk-järgult täiustuv, et oleks tunne, et seda on võimalik omandada. Mõjuvad ka kaudsed kinnitajad (mudelit nähtakse käitumas, mille eest too saab hüvitist tahaks ka saada seda või selliseks). (9) Mudelite jäljendamine tundub lihtne ja iseeneslik, ometi on see seotud mitme psüühilise protsessiga. Nendest lähtudes eristab Kanada psühholoog Albert Bandura (1925) sotsiaalses õppimises nelja etappi: 1) Märkamine. Antud mudeli oluliste külgede tähelepanu, kergemini märgatakse neid mudeleid, millest ollakse ise huvitatud. 2) Meeldejätmine. Ka meeldejätmine on sarnaselt märkamisele kergem nende käitumisviiside puhul, mis inimest köidavad. Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult 7 õppida
vältimatult vajalikud spetsialisti kvalifikatsioonile. Näiteks kirurgi väljaõppe juurde kuulub lisaks arstiteaduslikele teadmisele ka operatsioonide läbiviimise praktiline oskus, mis omandatakse vahetult kogemustega kirurgidelt. Inimpsüühika ja käitumine on üks niisuguseid valdkondi, millesse süvenemine nõuab eriteadmiste olemasolu. Niisugust seisukohta tavaliselt ei vaidlustata, küll aga polemiseeritakse mõnikord selle üle, kas neid eriteadmisi valdab psühhiaater või psühholoog. Üldine vastus on järgmine. Psühholoogia käsitleb psüühika olemust, seaduspärasusi ja avaldumise vorme normis, terve psüühika korral. Psühhiaatria meditsiiniteadusena käsitleb psüühilist patoloogiat ja selle ravi. Tegelikkuses on vahekord psühholoogia ja psühhiaatria kompetentsuse vahel keerulisem ja probleemistik puudutab sageli üheaegselt normi ja patoloogiat, mistõttu nende kahe eriala spetsialistid tegutsevad koos (näit. kompleksekspertiisi korral)
Valehääl, mis juhib inimest suurel määral. 3. Reaalne mina- algne jõud, tänu millele toimub areng. Horney loosung- idealiseeritud mina asemele reaalne mina. Neuroosist jagusaamine on tegelikult oma idealiseritud minast vabanemine. Patsient peab võtma ennast reaalselt kõigi puudustega. E.Fromm (1900-1980). Humanistlik psühhoanalüüs. Neofreudistidest kõige sotsaliseeritum, vahel raske vahet teha, kas ta on sotsioloog või psühholoog. Alustab oma töid tihti Marxi tsitaatidega. Väidab, et Marxi ühiskondlik- majanduslikul aspektil põhinevat võõrandumisteooriat saab laiendada inimese psüühlisele tegevusele. Urbanisatsioon viib selleni, et inimesed võõranduvad üksteisest ja nimetas seda "negatiivseks vabaduseks". See kurnab inimesi ja tekitab neuroose. Inimene kannatab vabaduse koorma all. Ta ei taha olla vaba, tahab omada suhteid inimestega ja on seetõttu üksi.
4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad Rõhutatakse isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimet. Keskmeks on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isiku elukäigu konseptisoon (Bachmann ja Maruste 2008). 2.2. ISIKSUSE PATOLOOGIA On valdkond, millega tegeleb pigem psühhiaatria kui meditsiiniline distsipliin, kuid oma roll on siinkohal ka psühholoogidel. Lisaks abile kliinilistes tingimustes saab psühholoog kasulik olla isiksuse vaimsete häirete ja hälvete alal, aidates neid ennetada (Bachmann ja Maruste 2008). 2.3. ISIKSUSEPSÜHOLOOGIA Isiksusepsühholoogia on psühholoogiaharu, mis uurib isiksust ja isiksuse variatiivsust indiviidide vahel. Peamised uurimissuunad on: · Koherentse arusaama loomine indiviidist ja tema peamistest psühholoogilistest protsessidest. · Individuaalsete psühholoogiliste erinevuste uurimine.
aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.5. Perekond Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga sündis aga keeleteadlane ja tõlkija Kristiina Ross. Abielust Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: nahakunstnik Maarja Undusk, julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidile. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.6. Jaan Kross poliitikas 1992. aastal valiti Jaan Kross Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku. Kuid juba 1993. aastal loobus ta parlamendiliikme tööst ning tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. (http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross) 4 2. LOOMING 2.1. Luule 2.1.1. Luule iseloomustus Jaan Kross on üks neid haruldasi kirjanikke, kes on luuletajana sama tähtis kui prosaistina.
Kuni laps ravile minna ei taha, pole midagi teha. Millal peaks lapsele narkomaaniast rääkima? Kes seda peaks tegema? Kui laps midagi küsib, peab ta vastuse saama, ükskõik kui vana ta on. Koolis peaks sellest rääkima vanuseastmes, kus hakatakse inimõpetuse aineid õpetama. Ja muidugi juhul, kui kooli ümber tegutsevad diilerid, tuleks nendest ohtudest juba algklassi lastele rääkida. Meie riigis pole väga häid võimalusi ja vahendeid, et narkomaane edukalt aidata. Üks Austria psühholoog väitis, et nemad tegelevad ühe narkomaani võõrutamisega kaks aastat, ühe inimesega tegeleb neli spetsialisti. Algsest probleemist saab lahti 35%, päris puhtaks alla 10% inimestest. Naudingutunne on alateadvuses nii tugevalt olemas, et ikkagi kiputakse kord käidud teele tagasi pöörduma. Lapsevanemad on peaaegu ära kaotanud normid ja piirid - olles enesega 6
Enesehinnang Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Enesehinnang tähendab ka seda, mida inimene arvab oma tegevuste ja saavutuste kohta. Siia kuuluvad inimese eneseväärikus ja positiivsed või negatiivsed tuunded iseenda suhtes. Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad ju...
,,nägu". Sellised inimesed pööravad enam tähelepanu teiste inimeste käitumisele ja on võimelised end vastavalt sellele kohandama. · riskivalmidus- avaldab mõju juhtide otsustamise ajale ja valiku tegemiseks vajaliku informatsiooni hulgale. Riskivalmis juhid otsustavad kiiresti ja vajavad selleks vähem informatsiooni. Isiksuse tüübid vastavalt isiksuse omaduste ja ametialade vahelistele seostele. Selle teooria töötas välja psühholoog John Holland. Sellest teooriast lähtudes tunneb inimene suuremat rahulolu tööst, mis vastab tema isiklikele omadustele. Isiksuse tüübid: · Realistlik · Juurdlev · Sotsiaalne · Traditsiooniline · Ettevõtlik · Artistlik Tee joonis lk. 46.
Tegelikult võib emotsionaalse intelligentsuse sisulist väljendust leida juba antiikajast vanakreeka keeles tähistati seda sõnaga ,,sophrosyne oma elu juhtimine hoole ja arukusega", mis tähendas mõõdukust, tasakaalukust ja mõistust. 3 Daniel Goleman Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. Kaasajal seostatakse emotsionaalse intelligentsuse mõistet psühholoog Daniel Golemani nimega, kuna tema raamat "Emotional Intelligence" ilmus 1995 aastal. Golemani üheks kõige olulisemaks väiteks oli, et teiste inimeste juhtimisel, suunamisel ja kasvatamisel tuleb aru saada sellest, et käitumise käivitajaks on tegelikult tunded. Teooria ütleb, et kui soovitakse mõjutada inimese käitumist, siis käsust-keelust ei piisa. Inimeses tuleb tekitada tunne ja soov käituda vastavalt soovitud suunas. Goleman väidab, et tunne, mida sa tunned, nakatab teist inimest
ühtekuuluvustunne, 71% meestest ütlesid veel, et suurem kindlustunne lastekasvatamises ja muidugi toodi välja ka suhte parem püsivus – nende arvates on abielu igapidi au sees. „Naudi elu naisega, keda sa armastad, kõigil oma tühise elu päevil, mis sulle on antud päikese all – kõigil oma tühiseil päevil, sest see on su osa elus ja vaevas, mida sa näed päikese all!“ (Piibel, Kg 9:9) Ameerika psühholoog Robert Sternberg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. Ta on välja pakkunud kolmnurkse mudeli, mille järgi sisaldab armastus intiimsust, mis on suhte emotsionaalne komponent, mis avaldub lähedustundes – aususes, avatuses, usalduses; pühendumist – soov, kohustus suhet jätkata ja kolmandaks kirge, mis annab suhtele energiat. Ma arvan, et Sternbergi komponendid toimivad vaid abielus olevate
minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (ingl working memory), kuigi viimane on natuke laiem. Nimelt leidis briti psühholoog Alan Baddeley 1970. aastatel, et mälu töös on väga oluline üks süsteem, mis vahendab info liikumist pikaajalisest mälust lühimällu ja vastupidi. Seega võib töömälu käsitleda kui hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks pikast ja keerukast tekstist arusaamiseks on vaja, et kogu eelnevalt loetu püsiks meeles, teisisõnu, töömälus. Kui seda ei suudeta, siis tuleb teksti ikka ja jälle üle lugeda
Võim on isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada (Parsons). Võimu alus on mõju. Robert Dahl (s 1915): ,,Who governs?" (1974) Mõju on isiku võime muuta teise isiku käitumist. Polüarhia: mitmete valitsemine (koosmõju). Michel Foucault (1926-1984) töödel põhinev teooria. (vt Youtube) Foucault oli Collège de France'i professor, samas vastuolus valitsevate arusaamadega. ,,Iga vangi esimene kohus on püüda põgeneda" (TV-saates). Filosoof, sotsioloog, ajaloolane, psühholoog jne (kaitses Uppsala ülikoolis doktoriväitekirjana uurimust hullumeelsuse ajaloo kohta). Uuris teemasid nagu hullumeelsus, seksuaalsus, kurjategijad, üldse deviantsus. Nende teemade vaheliseks seoseks on arusaam võimu ja diskursuse ühtsusest: deviantsete inimeste määratlemine, teistest eristamine ja normaalsuse piiride kinnitamine on üks võimu kasutamise viis. Selle jaoks on vaja kõneviisi e. diskursust, mis defineeriks ära ,,normaalsuse". Inimest uurivad teadused toodavad seda (nt
kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga oli tal üks tütar Kristiina Kross, kes on nüüdseks keeleteadlane ja tõlkja. Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: tütar Maarja (Kross) Undusk, julgeolekuekspert Eerik- Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks ja Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidele. 1992. aastal valiti Jaan Kross Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid juba järgimisel aastal loobus ta parlamendiliikme tööst. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007 ja ta on maetud Rahumäe kalmistule. LOOMING ja STIIL LUULE Kross on üks neist vähestest kirjanikest, kes oli luuletajana sama tähtis, kui proosa kirjanikuna. Ta luuletas enamasti tulevikust, sest nagu ta ise ütles tasuski
Saar oli olnud hästi näha. Järsku kadus meri alt ära ja viuhti! Kuhu ta viidi, seda Virve ei tea. Teda ootas ees viisakas seltskond. Juttu alustati vene keeles, siis mindi üle soome keelele ja lõpuks eesti keelele. Kokku külastati Virvet aastatel 1990-1991 maaväliste olendite poolt kolm korda. "Valetas? See on välistatud." Hans Raudsiku sõnul kontrollisid Virvet toona nii Kuressaare psühhiaater Ülle Saar kui ka Jämejala haigla psühholoog - naine oli täiesti normaalne. "See, kes neid linte kuulab, tunnetab kohe, et seitsme klassi hariduse tasandil sellist juttu välja ei mõtlegi. Huvitav on juhtum veel sellepärast, et Virvele jäeti mälu alles, seda ei suudetud kustutada. Ta mäletab detailselt, mis temaga juhtus." Saaremaal eriti palju juhtumeid Viimati kohtus Raudsik Virvega möödunud aastal ning saarlanna oli äärmiselt vitaalne ja elurõõmus. "Toona oli eriti palju ufojuhtumeid Saaremaal," meenutab Raudsik
Võrreldes loomadega on inimese teadvuse esimeseks oluliseks tunnuseks võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid, mis on võimalik abstraktsete informatsiooni kodeerivate süsteemide abil ja vahendusel. Inimteadvuse teiseks tunnuseks on eesmärgilisus. Inimene on võimeline planeerima ning ette nägema enda ja teiste inimeste käitumist, tagajärgi ja vastavalt sellele valima eesmärgi saavutamise vahendid (Bachmann, Maruste 2011: 38). Hollandi psühholoog F. Buytendijk viis läbi katse, kus looma ette asetati rida purke. Ühe alla neist paigutati peibutis. Loom nägi, et peibutis oli esimese purgi all. Teisel katsel näidati loomale sama rida purke, ning loom suundus purgi juurde, kus esimesel korral oli peibutis, kuid see oli tühi. Katse printsiip nägi ette peibutise paigutamist iga kord järgmise purgi alla, loom oleks pidanud omandama põhimõtte ,,järgmine". Kolmandal katsel pandi peibutis kolmanda purgi alla
Briti psühholoog ja koolitaja, maailmas tuntud eelkõige kui loova mõtlemise uurija dr Edward de Bono on oma uuringutele tuginedes välja töötanud mitu lihtsat ja töökindlat mõtlemise arendamise metoodikat. Enim teatakse tema kuue mõttemütsi tehnikat (Six Thinking Hats). Kuue mõttemütsi meetodit võib pidada viimase 2300 aasta olulisemaks inimkonna mõtteviisi muudatuseks. Kuus mõttemütsi on Edward de Bono poolt loodud lateraalse mõtlemise meetod, mille puhul erinevaid perspektiive uuritavale probleemile või nähtusele tähistatakse kuut eri värvi mütsiga. Mütside tähendused on eelnevalt kokku lepitud: Valge kui paber. Mõtted valge mütsi all on seotud informatsiooniga, faktidega, küsides: "Mida me sellest teame?", "Mida oleks meil tarvis teada?", "Milliseid küsimusi peaksime püstitama?". Keskendub puuduvale või olemasolevale faktipõhisele informatsioonile. Must nagu kohtuniku kuub. See on ilmselt kõige...
Kõrvutades uut tutvust varasemaga, ilmnevad sageli erinevused. Näiteks koges inimene minevikusuhtes õnne läbi tugevate emotsioonide. Nüüd tekib rahulolu hoopis läbi kindlustunde. Armastust saab analüüsida mitut moodi, näiteks keskendudes armastuse komponentidele. Armastuse määratlemisel lähtutakse tavaliselt konkreetsele tüübile omastest joontest käitumises, mõtlemises ja tunnetes. ARMASTUSE KOLMNURKNE MUDEL Ameerika psühholoog Robert Stern berg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. Ta on pakkunud välja kolmnurkse mudeli, mille järgi sisaldab armastus intiimsust ehk lähedust, pühendumist ja kirge. Sternbergi arvates erinevad armastussuhted selle poolest, mil määral armastajad neid suhtes kogevad. Intiimsus on suhte emotsionaalne komponent, mis avaldub lähedustundes. Sügava intiimsusega paare iseloomustab avatus, usaldus, julgus olla aus partneri ja enda vastu
kujunenud mitte niivõrd isiklike kogemuste kui meedia, kirjanduse, eakaaslaste juttude ning enda fantaasiate toel. Samuti on autorid viidanud olulisematele mõtetele, tehes need paksemas kirjas silmnähtavamaks. Näide 4 Lisaks uute teadmiste saamisele on lugejal vajalik ka seoste loomine. Vahel tuleb selleks näha kogu protsessi, kuidas uue teadmiseni jõutakse. Seega on õppevara autoril veel üks ülesanne. Väljavõtted õpikust: Ameerika psühholoog Robert Sternberg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. ... Millal algab armastus? Kuidas ära tunda, et just see on armastus? Sotsiaalpsühholoogid Zick Rubin ja Keith Davis on proovinud selgitada sõpruse ning armastuse erinevusi. ... Väga meeldib, et lisaks autorite enda aruteludele, on kirjeldatud ka mitme erineva erialaspetsialisti uurimusi. On seletatud teadmisteni jõudmist ja tekkeprotsesse. Siit jälle üks
Tema nimega on lahutamatult seotud sellised mõisted nagu vajaduste hierarhia, eneseteostus ja tippkogemused, mis on leidnud laialdast kasutust mitte ainult psühholoogias, vaid avaldanud suurt mõju ka tänapäeva hariduse, kultuuri, juhtimisteaduse, sotsioloogia ja tervishoiu arengule. Psühholoogiliselt ei ole sellist asja nagu takistus olemas; on ainult takistus konkreetse inimese jaoks, kes üritab midagi soovitavat kätte saada. Ameerika psühholoog, Abraham Maslow, mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia. Maslow arvas, et indiviidi vajadused alluvad kindlale loogikale. Väärarusaam: isekuse ja isetuse terav eristamine. Kas tõe nimel eluga riskijad on vähem isekad kui toidu nimel eluga riskijad? Miks inimesed üleüldse on motiveeritud midagi teha? Nad teevad, sest nad on näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada. Niipea, kui inimesel on piisavalt süüa ja juua, niipea,
Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline teooria Psühholoogia on hingeteadus, millel on väga erineivaid viise ja teooriaid, kuidas seda uurida. Järgnevalt käsitlengi üht neist psühhodünaamilist (psühhoanalüüsi) psühholoogiat, mida on juba pikemat aega kasutatud paljude psühholoogide ja psühhiaatrite poolt. Teooria sai alguse 19. sajandi lõpus. Selle loojaks oli Sigmund Freud. Psühholanalüütilise teooria järgi peituvad inimeses konfliktid, milleks võivad olla varase lapsepõlve psühhotraumad või ka lihtsalt instinktiivsed jõud. Nendest võib olla inimene teadlik, aga võib ka mitte. Need on moodustavad suure osa inimese kujunemisest, arengust ja ka käitumisest, seepärast tuleb need välja selgitada. Kuna lapsepõlve sündmused on probleemi liikuma panev jõud nimetataksegi seda ka psühhodünaamiliseks teooriaks (dünaamika liikumine või muutuste kulg). Näiteks võiks tuua pere, kuhu sünnib teine laps. Esilaps tunneb end tagap...
füsioloogilised vajadused – seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi; armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; eneseteostusvajadus – vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi. Kõige tuntuma motivatsiooniteooria looja on ameerika psühholoog Abraham Maslow (1. aprill 1908 – 8. juuni 1970). Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Hierarhia madalaimad neli astet on füsioloogilised vajadused. Neid nimetab Maslow ka puudulikkus-vajadused (deficiency-needs, D-needs). Viies, eneseteostusvajadus, ning püramiidist väljapoole jääv kuues, enesetranstsendentsivajadusdus on kõrgemad või Olemus-vajadused (Being-needs, B-needs).
- haigustunnetus (tajume sümptomeid HÄIRETE ERISUSED STAATILINE VS DÜNAAMILINE (enamus lähevad dünaamilise faasi – mingil hetkel võib olla teatud häiretunnused täidetud, kuid siis on need jälle leevenenud – psühhootilised episoodid nt) PRIMAARNE VS SEKUNDAARNE (kas ilmnevad tunnused on omased konkreetsele häirele või see, mis inimesega juhtub, on sekundaarne ehk „lihtsalt ei oska veel“) KUTSESTANDARDID *kliiniline psühholoog VII, VIII *koolipsühholoog III, IV, V *psühholoogi kutsetegevus on eestis hetkel reguleerimata *seaduse poolt ei ole tööandjale või ettevõtlusega tegelevale psühholoogiline mingeid piiranguid *kutset omistab Eesti Psühholoogide Liit ja kutsetunnustuse annab välja Kutsekoda VAIMSETE HÄIRETE TEKKEPÕHJUSED - demonoloogia: inimese keha hõivavad kurjad deemonid või vaimud (kiviaeg kuni keskaeg) *rituaalid, piinamine - ohjeldav mudel *vaimne häire = pole hinge
rahulolu. 4. Juhendaja roll – peab oskama uusi töötajaid abistada ja välja õpetada/ koolitada, et nende enesekindlust ja teenindusoskusi suurendada. 5. Informeerija – peab oskama andma kliendile vajalikku informatsiooni mingi teenuse või toote kohta. Peab oskama ka vastata kliendi küsimustele. 6. Reklaaminägu – peab oskama toodet või teenust klientidele niimoodi esitleda, et neil tekiks tahtmine seda proovida ja osta. 7. Psühholoog – teenindajad peavad tihti kuulama klientide muresid ja probleeme. Siiski teenindaja ei tohiks hakata ise nõu ega lahendusi pakkuma, 7 kuna võib veel rohkem midagi ära rikkuda. Eriti tihti peavad klienditeenindajad, kes töötavad baarides, täitma seda rolli. Hea klienditeenindaja arvestab kliendi isiksuse omadusi ja kliendi õigust teha
“Jumal, anna mule julgust muuta seda, mida ma muuta suudan ja muutma pean , meelerahu leppida sellega, mida ma muuta ei saa, ja tarkust neid üksteisest eristada” Näiteks: teate kes on Nick Vujicic. ? ta armastab reisida, kala püüda, golfi mängida ja ujuda. Ta armastab elada! Ta on mees ilma käte, jalgade ja muredeta. Tema on õnnelik. Oma raamatus toob Covey päris mitmes kohas välja näite Victor Frankl-ist . kes oli tuntud psühholoog. Ning kes viidi Ausvichi koonduslaagrisse. Mis siin veel sisse tuleb, on sotsiaalne peegel: “ be careful what you say” 2. Covei tõi sellise huvitava loo siia. Et kujuta ette et lähed mõne oma armastatud inimese matustele, kui sisened kabelisse märkad lilli, kuuled muusitakt, näed sõprade ja perekonnaliikmete nägusid, tunned ühist kaotusvalu ja tänulikkust, et tundsid seda inimest. Kui lähed ja heidad pilgu avatud kirstu, satud äkitselt silmitsi iseendaga
käitumise kohta nn elutarkus 2. Filosoofiline psühholoogia - paljud filosoofia kesksed probleemid on seotud psühholoogiaga 3. Teaduslik psühholoogia - sai alguse 1879 aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks Psühholoogia ja psühhiaatria - Mõlemad teadusharud uurivad psüühikat. - Psühholoogia kuulub ühiskonnateaduste hulka. - Psühhiaatria on arstiteadus. - Psühholoog ja psühhiaater omavad erinevat ettevalmistust, samas vajavad palju kattuvat informatsiooni ja tehakse koostööd. - Psühhopatoloogia ja kliiniline psühholoogia on nö piirteadused nende kahe vahel. Psühholoogi ja psühhiaatri erinevus - Psühhiaater on arst, kes tegeleb psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimise ja raviga. - Psühhoterapeudid on kliinilised psühholoogid, kelle tegevusalaks on psüühika ja käitumishäirete ravimine.
probleemid Minevik Olevik Kestvus pikem Kestvus lühem Nõustaja roll defineerub nelja teguri kombinatsioonis: 1. Sekkumise direktiivsuse astmest 2. Erialasest kuuluvusest 3. Organisatsiooni koosseisu kuulumisest 4. Probleemi käsitlemise laadist 2 Kes saab olla nõustaja? Eestis = Psühholoog III, IV, V Kutsestandard (kehtis kuni 31.12.2013 (www.kutsekoda.ee/et/kutseregister) Alapädevusena psühholoog-nõustaja kutse Psühholoogia alase akadeemilise haridusega (minimaalselt magistrikraadiga) spetsialistid, kes jätkavad erialast enesetäiendamist ning läbivad regulaarset supervisiooni. Lisaks näiteks: APA: nõustamispsühholoog vajab PhD kraadi. APA on Ameerikas akrediteerinud 55 doktoriõppe-programmi nõustamispsühholoogia alal: 5 aastat magistritase.
paluda-kallista ning keelavad öelda, kui tähtsad nad teineteisele on. Kõike sellega teevad nad ainult haiget. Aga sa ei pea seda kartma, sest tõelist armastust ei ole mõtet otsida, ta tuleb ise kui on õige aeg, seda ei pea ka otsima, sest armastus leiab su ise ja midagi armastust ei takista ei vahemaad ega aeg, sest inimesed on alati teineteisega koos- alati mõtetes teineteisega. Armastuse komponendid Ameerika psühholoog Robert Sternberg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. Ta on välja pakkunud kolmnurkse mudeli, mille järgi sisaldab armastus intiimsust, mis on suhte emotsionaalne komponent, mis avaldub lähedustundes – aususes, avatuses, usalduses; pühendumist – soov, kohustus suhet jätkata ja kolmandaks kirge, mis annab suhtele energiat. Ma arvan, et Sternbergi komponendid toimivad vaid abielus olevate
Kursuse "Sissejuhatus semiootikasse" kohustuslik kirjandus: Th. A. Sebeok "Signs. An Introduction to Semiotics" John Deely "Basic of semiotics" Charles Morris "Writings of General Theory of Signs" [soovituslik:] Daniel Chandler "Semiotics. The Basics" Floid Merrell "Semiotic Foundation" Winfred Nöth "Handbook of Semiotics" Umberto Eco "A Theory of semiotics" Jürgen Trabant "Elemente der Semiotika" Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
