See poleks sugugi kergeks osutunud, pigem raskeks ja suurt pingutust ja vaeva nõudvaks. Vanusega laskusin reaalsusse tagasi ja sain aru, et see soov kujunes pigem välja sellest, et mulle meeldis ennast jubedalt meikida, soengusse sättida ja juukseid värvida. Hiljem leidsingi eneses selle osa mis üritas mulle selgeks teha minu tegelikku olemuse. Igastahes ei olnud see nii pealiskaudne. See oli midagi sügavast hinge soppist, mis sosistas mulle, et sinust võiks saada psühholoog. Ometigi leidsin midagi sellist, millest osaga ma tegelen juba iga päeva elus. Te küsite mis see on? See on tahtmine teha eelkõige endaga tööd ja arendada ennast, suuta olla enese puhul kriitiline ja samas ka analüüsiv. Töö enesega on igaühe jaoks meist kõige olulisem, tuleb õppida tundma oma halbu ja häid külgi ning ärme unusta nõrkusi.Enda jaoks aega leides avastasin, et oleks perspektiivikas siseneda erinevate inimeste vaimu maailma, näha elu läbi nende
aeglast tegevust. Koleerik on keevaline ja tormakas isiksus. Teiste inimestega suheldes reageerib ta väga ägedalt üsna tühistele asjaoludele. Vaieldes püüab teistest üle kõnelda, ägestub ja läheb endast välja. Tööd teeb väga energiliselt, pühendades end jäägitult antud tegevusele. Oma rohket energiat ei jaota ta ühtlaselt, väga aktiivsele ja energilisele tegutsemisperioodile järgneb lühem mõõnaperiood, mil koleerik on tülpinud ja väsinud. Vene psühholoog Ivan Pavlov on arvanud, et koleerilise temperamendiga inimese tegevuses ja elamustes võib märgata tsüklilisust. Tundes jõu ja energia ületulva, andub ta kergesti mõnele üritusele, laseb end tervenisti kaasa haarata, on valmis ületama ja tõepoolest ületabki mistahes raskusi ja takistusi teel eesmärgile. Sealsamas aga on jõud otsas, kaob usk oma võimetesse ja saabub ,,molutamismeeleolu". Koleerilist tüüpi
Sellest hoolimata tegeles Harriet lapsega edasi ning püüdis talle jagada võimalikult palju armastust. Kui laps oli otsustatud kinnisesse asutusse saata, siis Harriet ei suutnud teda sinna jätta. Naine tõi lapse koju hoolimata sellest, et perekond seda ei soovinud. Harriet armastas Beni isegi siis, kui poiss käitus väga halvasti ning tekitas teistes õudust. ,,Lapsed vajavad armastust kõige enam just siis, kui nad käituvad viisil, mis kõige vähem ajendab meid seda jagama," on sõnanud psühholoog Solter. Just seda arvas ka Harriet ning pööras lapsele võimalikult palju tähelepanu. Ta uskus, et kui ta armastab last ja hoolib temast, siis mõistab ka Ben, mis on armastus, ja ehk on ka võimeline kunagi ise armastama. Urmas Espenberg on öelnud: ,,See, keda pole kunagi hoitud ega armastatud, ei suuda ka ise kedagi ega kunagi armastama õppida." Beni päästis Harrieti armastus. Kui Harriet oleks hüljanud oma puudega lapse ja jätnud ta kinnisesse asutusse, siis oleks Ben surnud.
Sellise suhtumisega saab leevenda ka andekate inimestega tavaliselt kaasas käivat perfektsionismi selle eri vormides. Põhiline ei peaks olema saavutus vaid tee kuidas sinna jõutakse. Andekate laste, kuid ka ,,tava" laste puhul on kõige aluseks loovus ja selle arendamine, kui seda ei tehta ei ole loota ka tulemusi. Tulemuste alla mõtlen seda et andekast lapsest kasvaks andekas inimene, kes saab oma eluga hakkama ja on õnnelik, tehes seda mis talle meeldib. Ungari päritolu Ameerika psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi järgi peab selleks, et inimese loovus avaneks olema korraga täidetud kolm eeltingimust: kokkupuude kultuurivaldkonnaga, mõttekaaslus ja andekus. Nende valdkondadega tulebki õpetajal koolis tegelda. Selleks, et need eeltingimused oleks täidetud tuleb luua õpilastele selline keskkond, mis üheaegselt on nii mänguline kui ka distsiplineeriv, kus austatakse traditsioone, aga ühtlasi ka purustatakse neid,
õppekava. Haridusliku erivajadusega laps võetakse lasteaia tava(sobitus)- või erirühma, erivajadusega laste kooli ja klassi vastu lapsevanema (hooldaja) kirjaliku avalduse ning nõustamiskomisjoni soovituse alusel. Nõustamiskomisjoni moodustamise sätestavad haridusseadus ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Nõustamiskomisjon moodustatakse maakonnas või linnas viieliikmelisena. Nõustamiskomisjoni kuuluvad eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaaltöötaja, vajadusel eriarst ja vastavalt maavalitsuse või linnavalitsuse esindaja. Nõustamiskomisjoni pädevuses on: määrata erivajadusega lapsele võimetekohane õppekava või õppevorm; suunata erivajadusega laps lapsevanema (hooldaja) nõusolekul erivajadusega laste kooli või erivajadusega õpilaste klassi; otsustada lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamine. Erikoolis õppimise vajaduse lõppemisel jätkab õpilane õpinguid endises koolis.
Viite allikad on kasutatud materjalides järjestatud tähestikuliselt, ühe autori tööd omakorda ilmumisaja järgi. Raamatud: Autor(id). (Trükiaasta). Raamatu pealkiri. Linn: kirjastus (väljaandja). Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut artiklit, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus. Kidron, A. (1997a). Kuidas olla asjalik. Tallinn: Ilo Kidron, A. (1997b). Oska olla enda psühholoog. Tallinn: Valgus. Kidron, A. (1999). 122 õpetamistarkust. Tallinn: Andras &Mondo. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, leheküljenumbrid. Kello, K. (2002). Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). (Aasta) Pealkiri. Kogumiku nimetus. Ilmumiskoht: kirjastus (väljaandja), kasutatud artikli leheküljenumbrid. .....tuleb otsida näide
asjade korrastamine, koristamine,elementaarne suhtlemine oluliste inimeste, ametnikega, kommunikatsioonivahendite kasutamine.Kogukonnateenuste kasutamine - ühistransport, sotsiaalosakond, polikliinik jm 23.Mida näitab sotsiaalne võimekus?- isikute vahelised suhted, toime tulla erinevates rollides erinevates keskkondades 24.Kes peaksid hooldusplaani koostamisel osalema?-arst, õde, psühhaater, psühholoog, füsioterapeut, logopeed, sotsiaaltöötaja, hooldaja 25.Psüühilise häirega eakas- aju funktsionaalne seisund segab isiku igapäevaseid tegevusi nagu mõtlemine, suhtlemine, õppimine või magamine. 26.Kellele on mõeldud tugevdatud toetusega hooldus?-1) sügav liitpuue,2) ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire 27.Miks tekib patsientide vägivaldsus?- personali ebaadekvaatne suhtumine, haiguse ägenemine või füsioloogiliste tegurite tõttu. 28. Miks tekib insult
aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. * Toomas Hendrik Ilvese vanaonu ja ema kasuisa vend Hans Rebane oli Eesti Vabariigi välisminister. * Toomas Hendrik Ilvese vanaema oli rahvuselt karaiim. * Ameerikas sõlmitud abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992). Luukas Kristjan avaldas pärast keskkooli lõpetamist soovi kohe Eesti kaitseväkke aega teenima minna, kuid Eesti kaitseatašee USA-s soovitas tal ülikooli astuda. Aastal 2009 lõpetas ta Stanfordi Ülikooli filosoofia ja rahvusvaheliste suhete alal ning läks aega teenima. 2010. aastast töötab ta Eesti kaitseministeeriumis.
arendas katse planeerimise teooriat. Carl Friedrich Gauss oli saksa matemaatik, astronoom, polühistor ja füüsik. Gaussi peetakse oma varajase matemaatilise võimekuse tõttu imelapseks. Gauss on olulise panuse andnud paljudesse teaduse valdkondadesse, sealhulgas arvuteooria, statistika, matemaatiline analüüs, diferentsiaalgeomeetria, geodeesia, geofüüsika, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Gauss oli imelaps. Sir Francis Galton oli inglise viktoriaanlik psühholoog, polühistor, antropoloog, eugeenik, maadeavastaja, geograaf, leiutaja, meteoroloog, geneetik, psühhometrist ja statistik. Ta löödi rüütliks aastal 1909. Galton kirjutas üle 340 raamatu ja teadusartikli. Tema mõtles välja korrelatsiooni mõiste statistikas ning populariseeris ka regresseerumist keskmise suunas (keskmisele taandumise reegel). Ta oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid uurimaks inimestevahelisi erinevusi ning intelligentsuse pärilikkust
Inimese lühiajaline mälu 7 +/ 2. Fechner Räägitakse WeberFechneri seadusest. F püüdis ühendada füüsikalist maailma inimese vaimse maailmaga. Tal õnnestus tõestada, et neid seoseid saab matemaatiliselt seostada(inimese taju mulje muutub valgustugevuse mõjul) Wundt 1879. aastal Ps. kui teaduse sünd. Bioloogia arenes kiiresti, Ps. taheti teha samasugune teadus kui Bioloogia. Inimest hakati võrdlema loomaga(alates 19. sajandist). Wundt polnud eriti tugev psühholoog. Galton ja Weber andsid ka oma panuse 19. saj. Ps. tekkele. Galton avastas sõrmejäljed, töötas välja korrelatsiooni näitab palju üks suurus sisaldab infot teise suuruse kohta e palju üks asi on seotud teisega. 11 on korrelatsioon. 20. saj. Tähtsamad koolkonnad Prantsuse sotsioloogiline koolkond tekkis 19. saj. Lõpus. Juht oli E. Durklein. Nad rõhutasid sotsiaalset tausta, ühiskonda
- uuritakse kuritegevust kui sotsiaalset nähtust - uuritakse kurjategijate psüühilisi iseärasusi - psühholoogiaalased teadmised kaasatakse kuritegude avastamisse 2) Psühholoogia kaasatakse õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistena kohtupsühholoogia forensic psychology psühholoog eksperdina psühholoog osaleb kohtuotsusest tulenevates tegevustes psüühikahäirete ravi psühhokorrigeerivad sekkumised korrektsioonisüsteemis Probleemid juristide ja psühholoogide omavahelisel suhtlemisel: - samad mõisted on erineva sisuga - kaasaegseid teaduslikke teadmisi on raske suruda õiguse traditsiooniliste mõistete raamistikku - uued teadmised psüühika kohta levivad lihtsustatud fragmentidena
2. Tolerantsed 3. Spontaanselt 4. Probleemikesksed 5. Iseseisvad 6. Autonoomsed kultuurist ja keskkonnast neil on oma moraali ja eetika maailm, mida nad järgivad 7. Gemeinschaftsgefühl koosolemise tunne, ühtekuuluvuse tunne 8. Müstilised 9. Altruistlikud 10. Eraklikud 11. Demokraatlikud 12. Eetilised 13. Huumorimeelsed 14. Loovad 15. Avatud kõigele uuele, mis ümbritsevad 16. Tipp elamusi (peak experiances) kogevad Carl Rogers (1902-1987), sündis Ameerikas, on kuulus psühholoog, empaatia-teraapia suuna looja. Oli tugeva praktilise suunitlusega. Ta arvas, et isiksusel on ennast aktualiseerida (ta rõhutab Maslow´'st rohkem aktualiseerimise ainuvajadust ning, et see iseloomustab kõiki elusolendeid). Samuti on tema arvamus "organismiline väärtustamine" iga elusolend teab ise mida tal hetkel vaja on Aktualiseerimise tingimused: 1. Mina kontseptsioon self kui: a. Sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) kuidas ja mida me
Psühholoogia põhisuunad: Tajumisel toimub ökonoomsuse printsiip. Sensoorne nälg- soov kogu aeg saada uut infi maailma kohta. Ruumitaju tekkel tähtsal kohal silmaliigutused. Suund määratakse silma võrkkestal. Psühholoogiline moment on minimaalne ajaintervall, mille sündmuste järgnevust ei suuda eristada- 100 ms. Lühikesi ajalõike hinnatakse üle, pikemaid alla. Soovitava sündmuse ooteaeg pikeneb, ebasoovitava oma lüheneb. Temperatuuri kõrgenedes ajataju kiireneb. Kohv-erutab ja tekitab õdusa meeleolu, piparmünt- virgutab ja rahustab, apelsin- aitab head meeleolu hoida, lisab energiat, eukalüpt- alandab pingeid ning aitab meelt hillitseda, humal- kosutab närve ja tagab hea une, kaneel- annab meeldiva tundesisundi, kummel- annab meeldiva tundeseisundi, kummel- aitab süveneda meditatiivsesse tundeseisundisse, kardemon- tasakaalustab tundeid, jasmiin- ergutab kirgi ja vabastab naise tundekülmusest, männivaik- vaigistab liigseid kirgi, rahusta...
INIMESE MINA JA LÄHISUHTED MINAKONTSEPTSIOON JA ENESEHINNANG Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. WILLIAM JAMESI MINATEOORIA Filosoof ja psühholoog William James eristas minateadvuses kahte aspekti: 1) Subjektiivne mina tundev ja mõtlev mina 2) Objektiivne mina ehk empiiriline mina see, mida võime enda juures kirjeldada Objektiivne mina kõige selle üldsumma, mida inimene võib nimetada omaks, hõlmates peale tema enda keha ja vaimsete omaduste ka kõike talle kuuluvat rõivaid, maja, perekonda, sõpru jne. need on objektid, millesse või kellesse puutuvat võetakse isiklikult (nt
Töötajaid tuleb informeerida võimalikest ohtudest. 2. Riskianalüüsi meeskonna koosseis, mis on nende konkreetsed võimalikud ülesanded riskianalüüsi käigus. Võimalik küsimus puudutab ka mõne riskianalüüsi meeskonnaliikme rolli riskianalüüsi tegemise ajal ja peale riskianalüüsi teostamist. Insener ( mõõtmised) Tööhügieenik, töötervisehoiuarst,-õde Ergonoom ( Füsioloogilised tegurid) Psühholoog ( Psühholoogilised ohutegurid) Toksikoloog ( Kemikaalid) Töökeskkonnavolinik- ja spetsilist Spetsialist organiseerib riskianalüüsi tegemist; Volinik jälgib, et kõik riskid saaksid käsitletud 3. Uus riskianalüüs, millal on vaja teha? Peale õnnetusjuhtumit, kui see on analüüsitud ning ohutegurid üles leitud Uute masinate/tehnika kasutusele võttu, uute ohtude tekkimisel 4
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Krista Villem STRESS JA DEPRESSIOON Referaat Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 STRESS Selgitus Stressi mõistetakse tavakeeles närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. (Stress 2013). Ülevaade Stressi on tundnud/tunnevad rohkemal või vähemal määral kõik inimesed. Stress ei ole alati paha. Mõõdukas stress võib omada positiivset ja jõuduandvat rolli, aitab tõsta motivatsiooni ja loovust. (Stress 2013). Tekkepõhjused ja -mehhanismid Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Mõõdukas stress võib omada positiivset ja j...
Konstantin Ramul (1879 Kuressaare 1975 Tartu) oli eesti psühholoog, Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna rajaja, õppejõud ning professor. Tema isa oli õigeusu preester Andrei Ramul. Konstantin Ramul õppis Kuressaare Saksa gümnaasiumis ja seejärel Peterburis ajalugu ja filosoofiat. Professor Konstantin Ramul oli eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. Ta organiseeris Tartu ülikooli juurde psühholoogia laboratooriumi, oli üks Akadeemilise Filosoofia Seltsi asutajaid ja ka esimehi. 1919
Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu. Ühe järgi kujutab intelligentsus endast kohanemisvõimet .Intelligentsust mõjutab pärilikkus , varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord. C.G.Morris (1993: 309-311) defineerib intelligentsust kui õppimis- ja kohanemisvõimet. Intelligentsuse teooriad. Lisaks üsna suurele definitsioonide valikule on ka terve hulk intelligentsuse teooriaid. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus USA psühholoog Raymond Cattell(1905-1998) nägi erisusi just üldvõimekuses. Ta leidis, et on kaks teineteisest põhimõtteliselt erinevat intelligentsuse vormi fluiidne ja kristalliseerunud intelligents. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades
BIHEIVIORISTLIK ÕPITEOORIA · 20saj. alguses hakati katsetama empiirilisi uurimismeetoteid- süstemaatiline vaatlus kontrollitud tingimustes. · Premeerimine õige (ootatud) käitumise korral Klassikaline tingitus · Õppides seostatakse kogemused, mõtlemine ja käitumine- premeerimine · Assotsiatsioonide avastamine õppimises= kahe stiimuli seostamine, mille tulemusena suudame tulevat aimata · Kuulsaim katsete uurija vene psühholoog Ivan Pavlov- koerte katsed Operatiivne tingitus · Mõjukaimaid biheiviorist B.F. Skinner- katsed rottidega (rotid õppisid raskusi ületama,et tasu e. toiduni jõuda). Sellest järeldas Skinner, et operatiivse tingitusena võib õpetaja kontrollida ja kujundada õppija käitumist soovitud suunas. VARASEMAD UURIMUSED · John B. Watson (üks esimesi biheivioriste) väitis, et kõikidest suutetakse vormida
spetsiifiliste probleemide uurimiseks (vägivaldsusrisk, isiksusomaduste ja õigusrikkumise seosed, kognitiivsete võimetega seotud spetsiifilised probleemid). Kohtupsühholoogia on osa laiemast valdkonnast. 3. Ülevaade agressiivsuse teoreetilistest käsitlustest Agressiivsuse teoreetilised käsitlused varieeruvad sõltuvalt sellest, milline teadusharu seda teemat on käsitleda võtnud. - sotsioloog näeb põhjusi sotsiaalsetes suhetes - geneetik leiab pärilikke faktoreid - psühholoog näeb põhjusi inimese psüühikas Bioloogilised teooriad Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi, sotsiobioloogilisi ja arengulisi lähenemisi ning kommenteerivad füsioloogilisi faktoreid, mis mõjutavad agressiivsust: - etoloogilised teooriad: K.Lorenz- agressiivsus on tung/aje/jôud (drive), mis on omane enamikule loomadele, ka inimesele. Agressiivsusel peab olema mingi mõte. Kohastumiseks vajalik sisemine tung.
keskkonnaga. KOGNITIIVNE ARENG Kognitiivne areng hõlmab ajas muutuvat keelelist, mõtlemise, õppimise, mälu ja arutlusvõime arengut ning on tugevasti seotud motoorsete ja emotsionaalsete aspektidega. Edukaks õppimiseks läheb vaja teatud emotsioonide regulatsiooni oskust. Kognitiivse arengu alla on liigitatud ka moraalne areng. Tunnetuslik e kognitiivne areng ja Jean Piaget Kõige suuremat mõju tänapäevastele arusaamadele arengust on avaldanud Jean Piaget. Sveitsi psühholoog, kes uuris peamiselt lapsi. Ta väidab, et inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise teel. Kohanemisvõime areneb: -assimilatsiooni (keskkonnast endale sobiva võtmine) -akommodatsiooni (keskkonnaga muganemise) vahendusel Tema teooria võtmeidee seisneb selles,et inimese teadmisi võib vaadelda kui mõistuse bioloogilist"organit"-teadmised on kohanemisvõimelised.Piageti teminoloogia on bioloogiline ja idee seisneb selles,et intellektuaalset arengut võib vaadata kui evolutsioonilist protsessi
Säästmine ja ostuhullus on kaks täiesti vastandlikku asja. Säästmine on oma vara säilitamine ja hoiustamine. Ostuhullus aga on inimestele, kes laristavad oma raha ka täiesti mõttetutele asjadele ning ostetakse seda mida neil vaja tegelikult ei lähe. Ühesõnaga, kui ei osata oma raha hoida. Ostuhullus - kas moetõbi? Kust jookseb piir? Nii mõnigi ameerika psühholoog arvab, et ostuhullusel on sarnaseid jooni söömishäirete ja kleptomaaniaga. Ostuhulluse küüsi jäänutest pihtisid mõned oma psühhiaatrile, et neile valmistab seksuaalset naudingut mündikolin poekassas või et nad kardavad pahandada müüjat, kui lahkuvad poest midagi ostmata. Ameerikas ravitakse raskemaid ostuhulle lausa masendusvastaste tablettidega, kergemate juhtudega püütakse toime tulla vestlusteraapiaga või piirangute panemisega krediitkaardile.
võita Donnie usaldus ja kui noormees räägib talle oma nägemustest peab ta tõdema, et see millest poiss räägib ei pruugigi olla skisofreeniku ettekujutus, vaid maailm on tõesti "katki" minemas. Pr. Pomeroy tegemised jäävad peagi silma Kitty Farmerile, kellele noore õpetaja uuenduslikud ideed üldsegi ei meeldi. Kitty Farmer hakkab oma noorele kolleegile kaikaid kodaratesse loopima, kuni viimane töölt lahti lastakse. Teine karakteristlik tegelane on kahepalgeline ja ahne pedofiilist psühholoog Jim Cunningham, kes on väljatöötanud psüholoogilise eneseabi programmi, mis baseerub inimese kahel kõige tugevamal emotsioonil-hirmul ja armastusel. Tänu oma libekeelsusele ja heale veenmisoskusele on ta kodukandis üsnagi tuntuks saanud ning tema materjale soovitakse kasutusele võtta ka koolides. Üks tema tulihingelisemaid järgijaid on Kitty Farmer. Enesehinnang: Donnie Darko pärines keskmisest jõukamast perekonnast, tal oli kõik olemas kaasa arvatud armastavad vanemad
Luuletaja ja kunstiloolane Indrek Hirv iseloomustab Roodet nii: "Värvipaletis pallase traditsioone jätkav, kompositsioonikäsitluses erandlik ja avastav, portreedes peen psühholoog, meremaastikes silmapiirist kaugemale viitav arvati 70ndate algul ka ametlikult eesti esimaalijate hulka." ,,Roodel oli raske saatus, mida ta peegeldas oma loomingus. Sellepärast on tema maalid täis
Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud , õpitud ja kaasasündinud, instinktiivne. Omandatud käitumist käsitatakse vastusena stiimulile: mingi sisemine või väline nähtus põhjustab organismi vastureaktsiooni valemiga S (stiimul) R (reaktsioon). [1] Idee arendajad täiendasid olemasolevat teooriat, väites, et reaktsioon sõltub peale stiimuli ka vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Termini biheivorism autor on ameerika psühholoog John B. Watson. Oma artiklis "Psychology, as behaviorist views it" aastal 1913 kirjutas Watson, et biheivorism on loodusteaduste eksperimentaalne haru ning selle teoreetiline eesmärk on käitumise ennustamine ja kontrollimine. ,,Oma jõupingutustes luua ühtne skeem elusolendite käitumisele, ei tee biheiviorist vahet inimesel ja loomal. Inimese käitumine koos oma üksikasjade ja keerukusega moodustab biheivioristi uurimisprogrammist ainult ühe osa."[2]
Peab õpetaja olema teadlik iga lapse kasvamise ja arungu eesmärkidest. Peab õpetaja valdama õppimise sisualasid ja teadma, kuidas iga valdkonna teadmisstruktuurid loogiliselt arenevad, laienevad ja süvenevad ning milliseid õpivõimalusi neist lapsele tekib. Kui on võimalik, siis tuleb rohkem teha integratsioon erinevates ainetes. Peab õpetaja tundma lapse huviobjekte ja igapäevast kasvukeskkonda, et seostada eelõpetise eesmärke lapse eluga. Tunnetuslik e kognitiivne areng Sveitsi psühholoog, Jean Piaget, kes uuris peamiselt lapsi ja tegi kognitiivse arengu teooriat. Psühholoogi järgi on iga lapse arengus neli etappi: sensomotoornse intellekti periood (0-2 eluaasta), operatsioonieelse mõtlemise periood (2-7 eluaasta), konkreetse mõtlemise periood (7-11 eluaasta) ja abstraktse ehk fotmaloogilise mõtlemise periood ( alates 12. eluaastast). 2
Sigmund Freud Referaat Juhendaja Õpetaja Sigmund Freud oli austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias (tänapäeva Tsehhis). Kui Freud sai neljaseks, kolis pere Viini. Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939.aastal Inglismaal, pagulasena. Oli abielus Martha Bernaysiga, kellega tal oli kuus last.
et sotsiaaltöötaja töö põhialus on olla kliendi jaoks olemas ja parimal võimalikul viisil abiks olla. Sotsiaaltöötaja metafoori advokaadiga võib veel lahti seletada nii, et sotsiaaltöötaja on spetsialist, kes tunneb nii seadusandlust (juriidiline alus ehk õiguslik regulatsioon, mille raames on sotsiaalabi antud ühiskonnas võimaldatud) kui ka üldisi praktikaid, regionaalseid iseärasusi, nt tunneb ära kui juhtum eeldab teiste spetsialistide kaasamist (arst, psühholoog, politsei, mõni abiorganisatsioon) jms. Kahtlemata on sotsiaaltöötaja roll väha keeruline ja vastutusrikas. Kuna sotsiaaltöötaja töö peamine mõte ongi ju selles, et teatavate toimetulekuraskustega inimeste olukorda parandada, siis eeldab see head suhtlusoskust ja siirast huvi inimeste elu ja olukorra vastu. Vaid põhjalik arusaam ja veendumus kliendi olukorrast võimaldab anda professionaalse hinnangu olukorrale ja otsida koos kliendiga võimalikke lahendusi
avaldamist New York Times'i arvamuslehel ründas Ilves Krugmani teravalt ööl vastu 7. juunit Twitteri kaudu, märkides muuhulgas: "Let's sh*t on East Europeans: their English is bad, won't respond & actually do what they've agreed to & reelect govts that are responsible." Sündmus leidis laialdast kajastamist meedias. Eraelu Toomas Hendrik Ilvese vanaonu ja ema kasuisa vend Hans Rebane oli Eesti Vabariigi välisminister.Ameerikas sõlmitud abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992). Luukas Kristjan avaldas pärast keskkooli lõpetamist soovi kohe Eesti kaitseväkke aega teenima minna, kuid Eesti kaitseatašee USA-s soovitas tal ülikooli astuda. Aastal 2009 lõpetas ta Stanfordi Ülikooli filosoofia ja rahvusvaheliste suhete alal ning läks aega teenima. 2010. aastast töötab ta Eesti kaitseministeeriumis.
On räägitud süstemaatilisest vaatlusest ja osalusvaatlusest, kui vaatleja osaleb ise tegevuses. Vaatlusesandmete analüüsi põhjal saame lapse kohta koostada üsna põhjaliku iseloomustuse. Ent lisaks sellele saab õpetaja aimu lapse arengust ka vestluse läbi nii lapsega kui ka tema vanematega. Kaasajal on hindamises üksiku hindaja mudelilt mindud keskkonna mudeli poole, kus kaasatakse palju lapsega seotud isikuid (lapsevanem, õpetajad, liikumis- ja muusikaõpetaja, , logopeed psühholoog jne). Lapsekesksus ja valdkondade paljusus võimaldab hinnata lapsi tervikuna, mitte arengu spetsiifilisi valdkondi. (Veisson, Nugin, 2008). Lapse arengu hindamise põhiliseks eesmärgiks on tervikliku arusaama saamine tugevatest ja parendamist vajavatest külgedest. Alles selle järel saab luua lapsele kõige sobivamad arengutingimused. Laste arengut hinnates võimalik saab õpetaja ka tagasisidet oma läbi viidud õppe- ja kasvatustegevuste sobivusele
Kui lapse arengu jälgimisest ja hindamisest järeldatakse, et laps vajab rehabilitatsiooniteenust siis suunatakse laps koos vanematega arstlikku ekspertiisikomisjoni ja rehabilitatsiooniasutusse. Seal hinnatakse veel last rehabilitatsiooni meekonna poolt ja määratakse lapsele puude raskusaste - kerge, keskmine, raske või sügav. Rehabilitatsiooni meeskond (sotsiaaltöötaja, logopeed/eripedagoog, tegevusterapeut, füsioterapeut, psühholoog, eriarst, meditsiiniõde) koostab ülevaate erivajadusega lapse arenguks vajalikest teenustest ja kasvukeskkonna tingimustest. (Häidkind, 2008.) Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Kui lapsele tuleb tema erivajadusest lähtuvalt kohandada väga ulatuslikke kasvukeskkonna muutusi ja ta vajab
vabaaja tegevused, lisaks on olnud ühiskonnas toitumise- ja liikumisega seotud muutused väga kiired ja kardinaalsed. Peamised näitajad mille alusel saab teada, et laps on üle- või alakaaluline on KMI= kehamass(kg):pikkus(m²) ja vöö ümbermõõt. Rasvumise hindamine: KMI kõverad vastavalt soole ja vanusele (MTO), alakaalulisus < 5th ülekaalulisuse risk 85-95th ja ülekaalulisus >95th. Ülekaalulise lapse raviplaanist peaksid osa võtma peale arsti, lapse ja lapsevanema veel: dieetarst, psühholoog, treener, õpetaja/kasvataja ja sotsiaaltöötaja. Suuresti aitab kaasa moraalne toetus ja tahtejõu kasvatamine. Et vältida lapse üle- või alakaalulisuse tekkimist tuleb jälgida, et on täidetud: tervislikud toitumisharjumused ja liikumisharrastused, ema õige toitumine raseduse ajal, lapse toitumine vastavalt tema vanusele ja energeetilisele vajadusele, lapse aktiivse elustiili kujundamine nt. liikumisega seotud mängud, sportimine, lastele ja noortele mänguväljakute ja sportimise
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutseõppe osakond Hok11 Ljubov Borissova TÖÖ RISKIKÄITUMINE Refereraat Õppejõud: Milvi Moks Tallinn 2014 SISUKORD MASSÖÖRI TÖÖNÕUED JA OSKUSED.....................................................................................3 MASSAAZILAUD..........................................................................................................................4 Massaaž - on kõige vanem ja levinum ravi- ja profülaktiline vahend. Praegusel ajal massaaži rakendusala on läinud palju kaugemale meditsiini praktikast. Massaaži regulaaraselt kasutavad sportlased, tantsijad ja näitlejad, astronaudid, fotomudelid jne. Massaazi effektiivsus nagu tervise parenemise vahend ka ei teki kahtlust. Ilmselt massaaz peaks olema elemendina inimese eluviisil, igapäevase protsedurina, samasuguselt nõutav nagu hammaste pesemine. Kindla...
rahuldamata võib organism hukkuda; o Psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagasmise vajadustest tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; · Sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. ja selle teooriad 2. A.MASLOW INIMVAJADUSTE HIERARHIA Ameerika psühholoog Abraham Maslow (1908 1970) on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Maslowi arvates saab vajadusi kujutada püramiidina, mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused. Inimese käitumist ei suuda enam ära rahuldatud vajadus motiveerida. Kuid rahuldamata vajadused tekistavad inimeses pingeid, konflikte ja isegi stressi. Kõrgemaid vajadusi saab rahuldada ainult siis, kui enamik alumistest on rahuldatud
Viie faktori teooria protsesside joonis lk.38, viiefaktoriline mudel lk 43-44; Isiksusepsühholoogia Isiksushäire, lk.110-112, näited lk. 129-131: Isiksusepsühholoogia 7 p.12.1 isiksuseomaduste mõõtmine, p.12.4 päritavus ja keskkond, lk 196 5-faktoriline isiksuse mudel: Psühholoogia gümnaasiumile 8 9. Kliinline psühholoogia · Põhimõisted (häire, psühholoog vs psühhiaater vs terapeut) · Üldiselt enamlevinud häiretest (ärevus, depressioon) · Ülevaade teraapiate koolkondadest KLIINILINE PSÜHHOLOOGIA psüühilise distressi, häirete, vaegurluse ja riskikäitumise hindamine, leevendamine, ravimine ja ennetamine, teaduslik uurimine. kasutab psühholoogiateadmisi selleks, et paremini mõista, ennustada ja leevendada intellektuaalseid, emotsionaalseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke häireid ja puudeid (APA, 1981)
Olukorrast Eestis: Iga suitsiidi kohta tehakse eksperthinnanguil 10 20 suitsiidikatset, suitsiidikavatsusi on aga kuni 200 korda rohkem. Enesetapp on 15 29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis, iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5 8 inimest. Eesti kuulub kõrgeima suitsiidiriskiga maade hulka maailmas. Viimastel aastatel kahaneb suitsiidikatsete sooritavate inimeste vanus, suureneb noorte suitsiidide arv. Mis seda põhjustab? Psühholoog Urve Külv arvab, et ühiskond seab noortele liiga suured nõudmised, neil kasvab hirm, et nad ei tule elus toime. Vanematel ei ole aega oma lastega tegeleda, lapsed ei saa neile vajalikku toetust ja tunnustust. Suitsiidil ei ole tavaliselt ühte kindlat põhjust, tegemist on nii probleemide kogumiga, mis võivad olla nii lühi kui pikaajalised või mõlemat. Suitsiidi põhjused ja eesmärgid: Suitsiidi peamiseks eesmärgiks on soov enda elu lõpetada, kuid esineb ka teisi eesmärke.
Kui kellelgi siin kohal tekkis lootus, et ravimeid manustades jääb üle vaid positiivset meeleolu oodata, siis päris nii see ei ole. Depressiooniravimid on mõeldud psühhoteraapia/nõustamise toime soodustamiseks. Enesehinnangu tõstmine Kunagi ei ole hilja oma enesehinnangut tõsta. Mõnikord võib teismeline vajada psühholoogi abi, kes aitaks ravida haiget saanud tundeid ja üles ehitada terve, positiivse enesehinnangu. Psühholoog võib aidata teismelisel õppida end armastama ja mõistma, et tema iseärasused teevad ta ainukordseks. Inimese enesehinnang sõltub palju tema enda mõtte maailmast. All on toodud punktid, mis aitavad enda vastu leebemad olla: · Pea meeles, et enesehinnang sisaldab palju enamat, kui ainult see, kas su väljanägemine sulle meeldib. Kiire kasvamise ja muutuste tõttu välimuses langevad paljud teismelised lõksu, arvates, et kogu nende enesehinnang sõltub
keskse aspekti kohta ei ilmnenud lõplikku tõendust. Esiteks ei ilmnenud ühtegi tõendust, et inimeste vajadused on klassifitseeritud viieks selgelt eristuvaks kategooriaks või et need kategooriad on korrastatud mõnes spetsiaalses hierarhias. Teiseks on küsimuse all progressiivne vajaduste rahuldamine hierarhia alumiselt astmelt kõrgemale astmele. - David McClelland'i vajaduste teooria: David McClelland oli ameerika psühholoog, kes väitis, et peamiseks liikumapanevaks jõuks ei ole bioloogilised vajadused, vaid sotsiaalne motivatsioon. McClellandi vajaduste teooria keskendub kolmele vajadusele: 3 - Saavutusvajadus (achievement): see on vajadus tüürida parima poole, püüd olla edukas. Motivatsioon muutub vastavalt inimese saavutusvajaduse tugevusele. McClellandi järgi on
üleöö. Seepärast on oluline, et juhtkond viibib uute käitumismudelite kujundamise eesliinil, julgustades teisi loovalt mõtlema. See võib tähendada mõnede reeglite või tavade murdmist, mis on takistuseks loovuse avaldumisel. Enamik meeskonna toimimise teooriat tundvaid inimesi teab, kui olulisel kohal on rollid, mis kujunevad isiksuse omaduste ja töö tegemise individuaalse stiili alusel. Vähem teatakse, et ka loovus avaldub inimestes erineval viisil. Briti psühholoog dr Michael Kirton, kes uuris juhtide probleemilahenduse protsessi, on kirjeldanud loovuse kahte erinevat stiili, kohanduvat ja innovaatilist. Kohanduva loovusstiiliga inimene eelistab toimida teadaolevate struktuuride ja süsteemide raames, nad kasutavad loovust olemasolevate mudelite ja protseduuride muutmiseks. Need on inimesed, kes teevad asju nö paremaks. Innovaatilise loovusstiiliga inimesed eelistavad toimida vähemate reeglite ja struktuuridega. Nad kasutavad oma loovust
Oskab suunata klienti, hea suhtleja, omab kogemusi. Merle Vilson 18 Hea klienditeenindaja iseloomuomadused (4) Täpne, kiire, töökas, erialaste teadmistega, arenguvõimeline. Merle Vilson 19 Hea klienditeenindaja iseloomuomadused (5) Kannatlik, mitte liiga lobisev Merle Vilson 20 Hea klienditeenindaja iseloomuomadused (6) Hea kuulaja, tugev psühholoog Merle Vilson 21 Hea klienditeenindaja iseloomuomadused (7) Taktitundeline, valmis taluma pinget Merle Vilson 22 Klientideta pole tööd Iga klient on tähtis; Et võita kliente, tuleb kulutada aega kliendi harjumuste jälgimiseks, osata esitada suunavaid küsimusi ning kuulata, millest klient pajatab; Kogemus on vundament, millele saab rajada oma ainulaadse ja isikupärase viisi osutada tipptasemel teenust.
Südamerikke ravi on sageli operatsiooniga nagu ka teised sisemised defektid. Downi sündroomi ravitakse peamiselt pikaajalise arendusraviga, mille varane alustamine on oluline hea lõpptulemuse saamiseks. Loomulikult ei saavutata ka parima ravi juures normaalne laps, aga tänu varajasele aredamisele võib Downi sündroomiga isikust saada taibukas ja sotsiaalne inimene. Ravi tehakse vastavates keskustes, kus töötavad koos psühholoog, logopeed, eripedagoog ja taastusravi arstid. Loomulikult on selles suur osa ka lapsevanematel. Last õpetatakse hakkama saama igapäevaste toimingutega nagu iseseisev söömine ja hügieen. Vastavalt võimetele õpivad lapsed lugema ja kirjutama. Kindlasti on oluline ka massaaz ja ravivõimlemine, et tugevadada kaasasündinud nõrka lihaskonda. (Õpiraskustega lapsed, M. Flynn, P.Flynn, 1998). 9
vendadelt. Noorimal lapsel on tänu väga suurele tähelepanule oma kodus, väga raske sidemeid väljaspool luua. Ta on harjunud saama seda, mida ta tahab ja ta on seetõttu võtnud omaks kamandamise. Märksõnad: · väljakutsuv · manipuleeriv · tähelepanu armastav · ebakindel · hell ja hooliv ALFRED ADLERI TEOORIA Austria psühholoog Alfred Adler (7. veebruar 1870 28. mai 1937 Sotimaa) oli üks esimesi, kes 20. sajandi algusaastatel pööras tähelepanu laste isiksuseomaduste ja nende sündimisejärjekorra seose vahel. Sünnijärjestus ei anna tema arvates küll inimesele automaatselt teatud kindlaid isiksusejooni ja määravaks saab hoopis see, millised ootused on vanematel oma lastele ja milliseid positsioone lapsed endale perekonnasiseselt võtavad.
Alguses püüdis ta teenida elatist ravides orgaanilise neuroloogilise patoloogia juhtumeid, kuid sellele alale spetsialiseerumiseks oli neid juhtumeid liialt vähe. Sel hetkel hakkas Freud aktiivselt otsima rohkem psühholoogiliselt häiritud kliente, kes hiljem tema isiksusteooriasse panustaksid. Freud oli sel ajal hiliskolmekümnendates ja ei hüljanud oma unistust saada uurivaks neuroloogiks, veel kuni 1890-ndate aastate lõpuni, kui ta lõpuks aktsepteeris ideed olla ainult psühholoog. Kui Freud lõpuks oma ametit aktsepteeris, toimus temas tohutu loova aktiivsuse vallandumine, mille käigus ta avaldas ühe raamatu aastas ja tuhises rahvusvahelisele areenile. Tal paluti pidada 1909 a loeng Clarki Ülikooli 20 aastapäeva pidustustel Worcesteris, Massachusettsis. Tema tohutu produktiivsus jätkus veel 30 a ja ta lahkus Viinist 1938 a, kui Natsi sõjavägi oli sõna otses mõttes tema uksel. Ta põgenes Inglismaale, kus suri 23. septembril 1939 a. TEOORIAD
Sageli tõrjub inimene oma sisekonfliktid aladeadvusesse, et nendest lahti saada. Seal võivad nad püsida palju aastaid, näiteks lapsepõlves kogetud sisekonflikt võib endast märku anda alles täiskasvanueas. Mõnikord annab alateadvusesse surutud sisekonflikt endast märku esmapilgul seletamatute väärtoimingute kujul argielus. Iselaadseks sisekonfliktiks on kognitiivne dissodants ehk tunnetuslik ebakõla. Selle kohta rajas teooria ameerika psühholoog L. Festinger. See on negatiivne stimuleeriv seisund, mis esineb alati, kui indiviidil on samaaegselt kahesuguseid teadmisi (mõisteid, arvamusi), mis on omavahel vasturääkivad. Niisugune ebakõla seisund on inimesele ebameeldiv ning ta püüab sellest üle saada. Selleks leiab ta kas uue kooskõlalise järelduse või muudab üht vastuolulistest otsustest (Sõerd 1992). Inimestevahelised konfliktid: Tekivad samuti mitmel põhjusel:
· teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust (samas:20). Piaget` järgi suudavad reeglitega mänge mängida lapsed siis, kui on saavutanud konkreetse mõtlemise taseme, st mitte enne viiendat eluaastat. Neid mängides õpivad lapsed reegleid mõistma ning nende järgi käituma (Niilo, Kikas 2008:133). 3. DANII ELKONENI MÄNGU TEOORIAD Daniil Elkonin (1904-1984) oli vene psühholoog, kes on uurinud koolieelikute ja nooremate kooliealiste laste ealisi iseärasusi, õpetamise ja mängu arendavat mõju. Elkonin töötas välja lapse arengu periodiseeringu: · Esimene eluaasta on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine, tähtis emotsionaalne kontakt emaga · Üks kuni kolm eluaastat- asjadega manipuleerimine, mina tekkimine · Kolm kuni kuus eluaastat- rollimäng olulisim, sotsiaalne kooperatsioon Elkonin iseloomustab lapse mängu läbi etapiteooria:
oluline on see, et kõik asjad ei oleks laual vaid ainult need mis on esma vajalikud. 3 Tähtis on asjaolu, et klienditeenindaja oskab kasutada tehnilisi vahendeid, et tagada kiire teenindus. Eriti on see vajalik, kui teeninduses on järjekord. Inimene, kellel on kinnine loomus, vastumeelsus töö suhtes ei sobi klienditeenindaja ametisse. Oluline on, et inimene oskab suhelda. Klienditeenindaja peab olema elukogenud ja tark , lisaks sellele tugev psühholoog. Kliendiga suhtlemise juures on oluline elementaarne viisakus. Teenindaja peab oskama end väljendada ametialaselt. Reegel number üks on „Teie“ kasutamine. Sõna „Teie“ kasutamine tagab kliendi personaalsuse ja vajalikkuse. Oluline on tagasiside, mis kliendilt saadakse. See määrab asutuse hinnangu. Kliendiga suheldes peab teenindaja jälgima enda kehakeelt. Oluline on väljendada ennast korrektset ning viisakalt, rääkides ametialast keelt. Oluline on silma vaatamine,
uurides last põhjalikult, sest paljud lapseeas esinevad psüühikahäired sarnanevad hüperaktiivsusega. Haigusega on tegemist sellisel juhul, kui sümptomid on tugevad, kestavad kaua, esinevad mitmes keskkonnas (nt kool, kodu, sõpruskond), halvendavad tegutsemisvõimet ja põhjustavad lapsele muid probleeme. (Jegorova, Veisson 2009). Ravisse on väga oluline kaasata laps ise, tema vanemad ja õed-vennad, arst, kooli- või lasteaiapersonal ja psühholoog. Rasketel juhtudel kasutatakse raviks metüülfenidaati, mis tegelikult kuulub stimuleerivate ainete hulka, aga paradoksaalsel moel toimib hüperaktiivsele lapsele liikumisaktiivsust ja tähelepanuvõimet korrastavalt. (Jegorova, Veisson 2009) Sellest hoolimata on põhiraviks psühhoteraapia ja vanematelt-koolilt suurt kannatust nõudev õige käitumine, mis ei soodustaks lapse ebasoovitavat käitumist ja suunaks ning hoiaks teda püsivamalt ,,õigetel" tegudel.
aktiivsushäireid, nagu liigne aktiivsus või vastupidi, passiivsus. Loomulikult peaksid lähedased ise rahulikuks jääma, sest loetletud ohumärgid võivad esineda ka lihtsalt puberteediealisel noorel, kui inimestel esinebki tihedamini psüühilisi võnkeid, aga valmis peab olema ka tõsisemateks juhusteks. Ravivõimalused On palju vaieldud, mismoodi varases järgus psühhoosi kahtluse tekkimisel sekkuda ja arvatakse, et kõigepealt peaks noorukiga tegelema ikkagi psühholoog. Varane pöördumine psühhiaatri või psühholoogi poole ja psühholoogilised testid on need, mis haigust kindlaks teha aitavad. Arstide vaatevälja satuvad inimesed psühhoosi kahtlusega põhiliselt lähedaste initsiatiivil, sest iseendale haigust üldjuhul ei tunnistata. Kui inimene haigestub esmakordselt, siis üldjuhul ravitakse teda haiglas. Seal täpsustatakse ja hinnatakse seisundit ja pannakse kindel diagnoos.
kasutada võimalust a. last küsitleda b. küsitleda lapsevanemaid c. tekitada olukord, kus laps saab tegevust sooritada nii, et teda abistatakse d. testida last standardiseeritud ja normeeritud testiga e. tekitada olukord, kus laps peab tegevust iseseisvalt sooritama 3) Nõustamiskomisjoni koosseisu kuuluvad teiste hulgas kindlasti a. eripedagoog, logopeed ja sotsiaalpedagoog b. eripedagoog, logopeed ja kliiniline psühholoog c. logopeed, psühhiaater ja sotsiaaltöötaja d. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog e. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaaltöötaja 4) Hindamise objektiks on a. lapse lähima arengu tsoon b. lapse arengukeskkond c. lapse oskuste-teadmiste tase, lähima arengu tsoon ja arengu keskkond d. nii lapse oskuste-teadmiste tase kui ka lapse arengu tsoon e. lapse oskuste-teadmiste tase 5) Rehabilitatsioonimeeskonda EI kuulu a. sotsiaaltöötaja b. arst c. logopeed d. eripedagoog e
siiski juhuslik mitte plaanipärane. Enamik kasutatavad ravimid ja materjalid on avastatud juhuslikult. A. Fleming naasis puhkuselt ja avastas, et tema labor oli hakanud hallitama. Ta märkas hallitust uurides, et seal kus vohas hallitus olid bakterid kadunud. Sellist vahendit bakteriaalse infektsiooniga võitlemiseks oli Fleming otsinud aastaid. Kui inimese teke oli juhuse tahe on ka tema sünd vastavasse kultuuriruumi juhuse tahe, siis võib tõdeda , et kogu inimese elu kulgeb juhuse tahtel. Psühholoog L.Terman püüdis ennustada inimese eluteed. Ta valis katsealusteks kõrge IQ-ga lapsed ja jälgis nende eluteed. Selgus, et mitte kõik ei saanud oma eluga hästi hakkama , oli ebaõnnestujaid karjääriredelil, isiklikus elus jne. Inimese elu, karjäär sõltub samavõrra juhusest, õnnest kui võimetest. Analoogse näitena võib tuua ka ühes peres kasvavad nii bioloogilised kui lapsendatud lapsed, kes samades tingimustes kujunevad vägagi erievateks isiksusteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
