Eesti kultuuri eripärad Hollandi vaatenurgast Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idas Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. Nimi Nederland viitab sellele, et suur osa Hollandist asub merepinnast madalamal (26%) ja veel 29% territooriumist võib jääda võimalike üleujutuste alla. Holland on päris sarnane Eestile just selle tõttu, et me mõlemad asume Põhjamere ääres, kuigi neid on rohkem. Hollandist on pärit ka kuulus sotsioloog, psühholoog ja kultuuride uurija Gerard Hendrik Hofstede. Tema põhimõtteks on, et kultuuri uurimises on võtmeks see, et ei saa piirduda ühe- kahe- tunnusega, vaid peab uurima tunnuste kombinatsioone. Selle tõttu on ka tema vaatevinklist võrrelda, kuidas näevad meid hollandlasest. Hofstede arvab Eestist seda, et meie kultuur on perekonnakultuur, meil ei toimu siin suuri muutusi, meie kultuuritüüp ei ole mutunud. Oleme stabiilne kultuurikeskkond, kellel on oma
Fifth level 14. juuni, 1924.a 2. jaanuar, 1972.a Frank Bunker Gilbreth · Aeg liigutus mõõtmised; · Nooruses oli Frank müürsepp. Leidis, et müürsepad teevad palju ülearuseid liigutusi. Tulemusena vähendas ta liigutuste arvu; · Ehituse töövõtja; · Ameerika juhtimise inener. Juhtimiskonsultant. Lillian Moller Gilbreth · Psühholoog. Esimene tööstuspsühholoogia alal; · Filosoofia doktor; · Esimene naine juhtimisvaldkonnas. Andis olulise panuse inimressursside juhtimise arendamisse. Juhtimise spetsialist; · Juhtimise professor Purdue Ülikoolis; · Lillian Gilbrethi tunti kui juhtimise esileedit. Koduelu juhtimine nagu är i Abielupaar Gilbrethidel oli 12 last. Oma koduelu juhtisid nad ka nagu äri. Lastel olid oma tööd, eelarved ja kontrollsüsteem.
Igaühe õnn on kordumatu Öeldakse, et planeet Maa on oma elanike poolest tohutult kirju. Maailmas leidub nii palju erinevaid rasse ja rahvaid, et nende üleslugemiseks ei piisa isegi kümne käepaari sõrmedest. Leidub ka igasuguseid inimesi, kes oma isikuliste omaduste tõttu üksteisest väga lahkneda võivad. Sellegipoolest on igal omad tahtmised ja soovid, mida püütakse täita, et tunda oma eesmärgi saavutamisest mõnu. Saadud heaolu ehk õnne ei ole igaühe jaoks samatähenduslik, vaid oleneb paljudest asjaoludest. Õnne tähenduse määrab suures osas ära inimese isiksus, mis sõltub erinevates osadest. Otsustavateks saavad päritolu ja inimsuhted, isegi sugu. Oma isamajas saadud kogemused on aluseks kujunemisjärgus olevatele huvidele ja vaadetele, mis saadavad meid kogu elu. Suur mõju on ka sõpradel, kes suudavad oma kaaslase arvamusi kardinaalselt muuta. Kuulus psühholoog Sigmund Freud on öelnud, et probleemid s...
Freire humanistlik Humanistlik suund psühholoog Õpetamise põhimõtetest esindajad Sotsiaalse õppimise suund Järjestamine ja
Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus kuni 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Ilves õppis USA-s nii Columbia ülikoolis kui ka Pennsylvania ülikoolis psühholoogiat. Ameerikas sõlmitud abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan ja Juulia Kristiine. Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evelin Int-Lambotiga(praegu Evelin Ilves), kellega tal on tütar Kadri Keiu. Ilves valdab eesti, inglise, saksa, hispaania keelt. 1997. aasta lõpus astus Ilves Eesti Talurahva Erakonda, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga Parempoolsed. Ilves oli parteide liitumisel
17.12.2011 13:33 Lenno Vaitovski, Hooaeg Kommenteeri | Prindi Konstruktor on ilmselt üks universaalsemaid mänguasju, mille kohta ei saa ükski laps öelda, et see talle ei meeldi. Meeldivuse määrab ju ära alles see, mida mängu osadest valmis teha! Ja teha saab vaat et kõike... Mis teeb aga konstruktorist lapsele ka väga kasuliku mänguasja, rääkis Kaubamaja ajakirjale Hooaeg psühholoog ja Tallinna Ülikooli arengupsühholoogia lektor Kadi Liik. Konstruktorite pakendeid uurides kohtab tihti teksti: «arendab loomingulisust ja loogilist mõtlemist». Kas neid saab pidada lapse arengu seisukohast kõige olulisemateks? Loovus ja loogiline mõtlemine on kindlasti lapse arengu seiskohast olulised omadused. Need mõlemad on probleemilahendamise oskused ja kui laps mängides harjutab oma mänguprobleemidele erinevate lahenduste otsimist ja leidmist, siis
40. sümfoonia ja 41. sümfoonia ,,Jupiter" on Mozarti loomingu kõrgpunkt. Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja hulk kammer muusikat. Kuidas mõjutas lapsepõlv Mozartit? Kui Mozartil jäi päevas viiulimäng vahele, äratas heliloojast isa ta kasvõi keskööl üles ning nõudis, et poeg vähemalt 4 tundi harjutaks. Selle asemel oleks võinud asjasse mängulisemalt suhtuda ning lasta lapsel areneda sellena, kes ta oli laps. Üks psühholoog on öelnud, et lastel on andekusele vaatamata õigus jääda lasteks. Tõsi, Mozart sai suure au ja kuulsuse osaliseks. Kes seda siis ei tahaks? Olla tuntud ning imetletud üle maailma ei saa olla just kuigi kehv, ent pole head ilma halvata. Suur kuulsus ajab sageli pea segamini, tuntus toodab egoiste. ,,Amadeuse" filmis oli koht, kus Mozart matkis labaselt Salierit. Tol momendil pakkus see rahvale küll nalja, ent see oli selge märk Mozarti üleolevusest ning ülbusest
Sisemised motivaatorid on seotud eelkõige psühholoogilise tasuga, kus töötaja saab rakendada enda teadmisi ja võimeid ning saada tunnustust. Välised motivaatorid on seotud käegakatsutava tasuga, milleks on palk, turvalisus ja töötingimused. Valelikuks arvamuseks on saanud see, et raha ja palk on kõige paremaks motivaatoriks, kuid paljud teavad, et need on lühiajalised. Juhid on unustanud, et tähtis on ka töötaja psühhoogilised aspektid. Psühholoog Hertzherg uuris väga kaua aega inimeste töössesuhtumist ja jõudis järeldusele, et mõned varem motiveerivateks peetud faktorid ei andnud midagi enamat kui kõrvaldasid rahulolematuse ning nimetas need hooldavateks teguriteks („hügieenifaktorid“). Nende tegurite puudumine või madal tase põhjustas rahulolematust, kuid nende olemasolu ei tõstnud töötajate motivatsiooni. Inimesi motiveerivad muud tegurid, motivatsioonifaktorid, mille puudumine ei
Vastus küsimusele ,,Kuidas?" ei ole sedavõrd väärtuslik, kuna kirjeldab vaid ühte-paari võimalikku lahendust mingile konkreetsele küsimusele. Ka kogutakse empiiriliste/rakenduslike töödega kuulsust üsna vähe (Kroos 2009). ,,Teaduslikes ringkondades väärtustatakse rohkem teoretilisi töid, milles tuvastatut on võimalik üle kanda teistele aladele. Sellega koguvad ka teadlased kõige rohkem kuulsust" (Kroos 2009). Nii nagu ütles kuulus Saksa psühholoog Kurt Zadek Levin: ,,Pole midagi praktilisemat ühest heast teooriast" (Sheldon ja Vansteenkiste 2006). Saunders, Lewis ja Thornhill (2007, 22) on hea teema kriteeriumid jaotanud kahte kategooriasse ,,mõttekas" ja ,,väärtuslik". Mõttekus tähendab, et hea teema peab olema autorile huvipakkuv, kirjeldatav kokkulepitud aja jooksul ning autor peab suutma vajaliku hulga andmeid koguda finantspiirangute raames. Väärtuslikkuse printsiip tähendab, et teema peab vastama õppeasutuse
Liikumine Valu on keha hoiatussignaal Valu tundmine on selle märk, et meie kehal on midagi viga. Neid signaale tuleb võtta tõsiselt ja valu põhjust tuleb üksikasjalisemalt uurida. Valu on see, mida me tunneme, kui stimuleeritakse tundlikke närvilõpmeid. Selliseid närvilõpmeid leidub hulgaliselt nahas ja teistes kehaosades. Valusensorid võivad tajuda erinevaid stiimuleid, nagu kuumus, rõhk või väänamine. Nende reaktsioonist lähtuvad signaalid võivad samuti varieeruda. Iga inimene tajub valu erinevalt ja psühholoogilised tegurid võivad taju täiendavalt mõjutada. Valu on üldiselt hoiatusnähuks, et organism on ohus, ülepingutatud või haige. Valu tugevus Valu tugevust ei saa mõõta, sest valu tunnetus on erinev. Seetõttu kasutatakse valutugevuse hindamiseks sageli küsimustikke. Kõige lihtsamaks valu kvantifitseerimise meetodiks on nn visuaalne analoogskaala (VAS). Patsiendil palutakse kirjeldada valu tugevust vahemikus 010, kus 0 on valu p...
ehk keskuse õendusjuhilt töötajateni ja vastupidi. Sest see aitab vältida konflikti meeskonnas. Edukas õendusjuht just hoiab head õhkkonda oma kollektiivis. Sest hea õhkkond tagab paremat töötulemusi. Meeskonna loomise osas on ka oluline organisatsiooni kultuur. Mis oma korda ka väga palju sõltub juhist. Oma kogemusest võib öelda, et õendujuhilt räägitakse palju positiivselt kui ta oskab oma kollektiivis luua ja toetuda väärtusi, traditsiooni. Juht on ka hea psühholoog, kes suudab jälgida ja reguleerida iseenda ja teiste tundeid ning oskab kasutada neid tundeid oma mõtete ja tegevuste juhtimiseks. Oskab hea töö eest tunnistada. Vahest, isegi siis kui oled väsinud, tunned rõõmu juhi heast sõnast. Sest tunnistamine ei ole alati mingi materjale asi, piisab ka kiidust. Olen ka nõus sellega et kiita on vaja kõikide eest ja noomida on vaja individuaalselt. Olen ka kuulnud, et igal juhil on oma juhtimisstiil. Tervishoiuorganisatsioonis see on väga
Diagnoosimine Saab diagnoosida lastepsühhiaatri või vastava ettevalmistuse ja kogemusega kliinilise psühhiaatri juures, ambulatoorselt Lastepsühhiaatrilisse meeskonda kuuluvad lastepsühhiaatri pädevust omav psühhiaater, kliiniline psühholoog ja logopeederipedagoog. Diagnoosimine põhineb lapse ja tema vanemate küsitlemisel ning lapse käitumise jälgimisel erinevates olukordades ja keskondades (kodu, kool, huvialaring). Lapse arengulugu on väga tähtsal kohal, uuritakse raseduse ja sünnitusega seotud riskitegurite esinemist, varem põetud haigusi, ema ja lapse vahelise varase kiindumussuhte kujunemist, kasvatusviisi peres ning peresiseseid suhteid.
tsiteerimine või ainult selliste varasemate uuringute raporteerimine, mis antud uuringut toetavad; teiste teadlaste ideede vääresitlus, tulemuste vääranalüüs, plagiaat. ,,Hallimaks alaks" peetakse ebaprofessionaalset käitumist nagu salatsemist, ressursside mittejagamist, lohakust, õelust jne. Seega, kuigi stereotüüpselt arvatakse, et teadlane peaks olema objektiivne, paindlik ning mitte ajendatud isiklikust kuulsusest või tunnustusest, ei ole see tegelikult nii. 1976. aastal kirjutas psühholoog Michael Mahoney, et teadlase amet on ehk üks kõige kirglikumaid ameteid, kus teadlane võib peaaegu dogmaatiliselt oma ideedesse uskuda, teda motiveerib tunnustus ning ta võib isegi varjata tulemusi isikliku edu eesmärgil. Näiteks Leonardo Da Vinci pani oma ideid kirja peegelkirjas, et kaitsta neid varguse eest. Seega peetaksegi üheks salatsemise põhjuseks teadlaste hirmu, et nad jäävad ilma olulisest publikatsioonist seeläbi, et nende töö varastatakse. Teadusliku pettuse juhtumid
selle läbi oma eesmärkide saavutamist. Tegelikult võib emotsionaalse intelligentsuse sisulist väljendust leida juba antiikajast vanakreeka keeles tähistati seda sõnaga ,,sophrosyne oma elu juhtimine hoole ja arukusega", mis tähendas mõõdukust, tasakaalukust ja mõistust. 3 Daniel Goleman Daniel Goleman (sündis 1946 Californias Stocktonis) on USA psühholoog, emotsionaalse intelligentsuse (tundetarkuse) kontseptsiooni propageerija. Ta on saanud doktorikraadi Harvardi ülikoolist. Ta oli Harvardi ülikooli kliinilise psühholoogia õppejõud, toimetas ajakirja Psychology Today ning on aastaid toimetanud ajalehe New York Times psühholoogia ja neuroteaduste rubriiki. Ta sai kuulsaks 1995 ilmunud raamatuga "Emotsionaalne intelligentsus". Selles rõhutab ta, et akadeemilise võimekuse (IQ) kõrval etendavad inimese toimetulekus suurt
vaimsele atmosfäärile. Tema õpetus sisaldab vähe originaalseid mõtteid, peamiselt tugineb ta Peirce'ile ja James'ile, süstematiseerides viimaste ideed. Dewey teoreetiliseks huvikeskmeks oli inimene ja tema praktilised eluprobleemid. Pragmatism tema arvates just sellepoolest erinebki teistest filosoofiatest, et teda ei huvita mitte ,,filosoofide probleemid" vaid ,,inimlikud probleemid". 4.2 William James William James (11. jaanuar 1842 26. august 1910) oli USAst pärit psühholoog ja filosoof ning ka pragmatismi alusepanija. Töötas Harvardi ülikoolis professorina 1876. aastast kuni oma surmani. William Jamesi vend Henry James oli üks Ameerika Ühendriikide tuntumatest kirjanikest. James oli empirist ja pidas kõige aluseks ja eelduseks vahetut kogemust. Filosoofias oli Jamesi metafüüsika pluralistlik. Filosoofias peetakse Jamesi idealistiks. Ta pooldas idealismi, sest pragmatism oli tema arvates panteistlik filosoofia. 4.3 John Dewey J
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Virtuaalmaailm- see on kui teispoolsus, teine planeet, kus on võimalik jääda anonüümseks. Seal võid sa oma arvamust avaldada, kartmata, et su tutvusringkond, kes juhuslikult teisiti arvavad, sind kuidagi halvustada saaksid. Selles keskkonnas oled sa iseenda peremees, sõltud täielikult endast ja enda arvamusest . Kuid kas on kasu virtuaalmaailma võludest, kui igapäevane elu nõuab isikult tohutut väljendusoskust ja enesekindlust, seda nii oma väljaütlemistes kui enda tõekspidamiste kaitsmises ning enda, kui isiku eest seismisest ? 21. sajandi üks eluliselt vajalik osa on kahtlemata internet. Enamus inimesi on teadlik selle sõna tähendusest ja suur ringkond on ka selle igapäevane kasutaja. Vanem generatsioon on selle kohaldanud oma töösse- klientidega suheldakse tänapäeval e-mailide kaudu, firmade kodulehed annavad asutuse toodete, asukoha ja kontakti kohta täpsed andmed, seega klientide elu on tehtud m...
mitmesugused sotsiaaltoetused Kulude struktuur- väljaminekute struktuur Pangalaen- see on hea võimalus avardada oma tarbimisvõimalusi Laenuintress- laenu kasutamise eest makstav summa Õppelaen- saab taotleda ülikooli, rakenduskõrgkooli või kutsekooli päevases õppevormis õppides Käendaja- garantii-isik, kes peab ise hakkama laenu tagasi maksma, juhul kui laenusaaja seda ei tee Inimese vajaduste struktuur- selle on kujutanud psühholoog Abraham Harold Maslow püramiidina, mille alumistel tasanditel paiknevad füsioloogilised vajadused, mis tulenevad inimese bioloogilisest loomusest, alles siis kui inimene saab need soovid rahuldatud hakkab ta mõtlema teistele vajadustele Tarbimisstruktuur- näitab erinevate inimeste tarbimiskäitumist Reklaam- selle loovad kauba tootjad või müüjad, et meelitada ostma just nende toodangut Kliendikaart- sellega saab tarbida natuke soodsamalt mõne kindla firma toodangut
ning korraldab väiksematele klassidele igasuguseid üritusi. Ta suudab alati rahulikuks jääda ja ka teisi rahustada. Ta tavaliselt ei solvu ega vihastu, näiteks kui ta tahtis Kristiinat aidata, aga too talle vaid nähvas, et otsigu talle uus ema, ei saanud ta pahaseks, vaid oli ainult natuke hämmingus. Ta saab aru, kui kellelgi on mure ning ta oskab peaaegu alati kuidagi aidata ja midagi head öelda. Ta saab alati aru, millele Kristiina parajasti mõtleb. Ta ema on psühholoog ning ta on päris palju oma emalt õppinud. Sven on kena ja pikk poiss. Ta on sõbralik ja tore, ta on küll suhteliselt populaarne, aga talle ei meeldi lahendada asju vägivallaga, nagu teistele poistele meeldib. Ta on tark ja talle meeldib võistelda ning olla teistest parem. Ta käib ka karate trennis, aga seda ainult selleks, et ennast vormis hoida ning osata kaitsta ennast, kui kunagi vaja läheb. Üldiselt talle kaklemine ei meeldi.
Brucki mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Brucke oli üks, kes kuulus sellesse psühholoogide gruppi, kes võitlesid innukalt mehhaanilise determinismi eest bioloogia teaduses. See ideoloogia oli Freudile ahvatlev ja mõjutas tema mõtlemist veel aastaid hiljemgi, kui ta oma isiksusteooriat välja arendas. iskolmekümnendates ja ei hüljanud oma unistust saada uurivaks neuroloogiks, veel kuni hilis-1890-ndate aastateni, kui ta lõpuks aktsepteeris ideed olla ainult psühholoog. Kui Freud lõpuks oma ametit aktsepteeris, toimus temas tohutu loova aktiivsuse vallandumine, mille käigus ta avaldas ühe raamatu aastas ja tuhises rahvusvahelisele areenile. Tema tohutu produktiivsus jätkus veel 30 a ja ta lahkus Viinist 1938 a, kui Natsi sõjavägi oli sõna otses mõttes tema uksel. Ta põgenes Inglismaale, kus suri 23. septembril 1939a. Õpetuste mõistmisest Freudi tööde mõistmisel on kaks võimalust. Ühest küljest põhineb psühhoanalüüs
DIAGNOSTILINE LÄHENEMINE RHK-10 F00-F09 ORGANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED - sellised häired nagu kahjustuse tagajärjel tekkinud: *dementsus (nt alzheimer) mäluhäired, eriti lühimälu - õppimisvõime *deliirium teadvuse ja tähelepanuhäired *hallutsinatsioonid *isiksusehäired jne F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1...
Esimene eelkoolikasvatus süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt. Uudne suhtumine lapsesse, tunnustust lapse õigusele olla aktiivne ja rõõmus. 1. õpperaamat 0-6 aastaste laste kasvatamisest, õpetamisest ja nende meetoditest, millega pani aluse eelkoolipedagoogikale kui teadusele. John Locke rõhutas lapse-ea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Olulist tähelepanu pööras eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arengule. Jeadn Jacques Rousseau rõhutas, et lapsel on õigus rõõmsameelsele lapsepõlvele, igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust.
väljendamine inimesel ja loomal". Darwin leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist loomast: inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instiktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega. James-Lange teooria: 19.sajandi lõpu poole ilmusid peaaegu samaaegselt kaks ühelaadset emotsioonide käsitlust. Neist ühe esitas ameerika filosoof ja psühholoog William James ja teise taani arst Carl Lange. See käsitlus pöörab üldise arusaama emotsioonidest pea peale. Kui tavaliselt kujutletakse, et mingi tajutud sündmus kutsub meis kõigepealt esile emotsiooni ja seejärel füsioloogilised muutused, siis James-Lange teooria väidav vastupidist- et tajutud südmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. Teisisõnu: emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus (nt
Kas sa oled parema- või vasakukäeline? Kumb ajupool juhib sinu parema käe liigutusi? Paremakäeline. Vasak ajupool. Miks ei tohi keegi peale arsti liigutada õnnetusse sattunud inimest, kellel võib kahtlustada selgroovigastust? Juba kahjustunud seljaaju liigutamisel võib kahjustus süveneda punktini, kus inimese keha halvatakse. Miks on rattasõidul vaja kasutada kiivrit? Kiivrit tuleb kasutada, et kukkumisel ei kahjustuks ajukoor, kus asuvad keskused, mis juhivad meie keha. Kes on psühholoog ja kes psühhiaater? Psühholoog on rohkem nõustaja, kes soovitab viise, kuidas kindlate probleemidega toime tulla, kuid psühhiaater tegeleb süvenenud psüühikahäiretega. Miks on vaja närvisüsteemi? Seda on vaja, et juhtida ja kooskõlastada kõigi elundite talitlust. Mille poolest erinevad aksonid ja dendriidid? Dendriidid on lühemad jätked ning nende kaudu liiguvad impulsid närviraku kehasse. Akson on aga pikem jätke, mille kaudu liiguvad impulsid närvirakust välja.
(Luzin) Selle idee sarnaseks on Hippokratese pakutu, kes arvas, et inimese olemus on määratud nelja mahlaga, mis määrab ära inimese eelistused keskkondade suhtes. Viissada aastat hiljem arendas G.Gallen välja nelja temperanmenditüübi teooria , milles jaotati inimesed neja rühma vahel: koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik. (Kidron, Kolga, 2000). Hulk sajandeid püsis see teooria ja on tuntud tänapäevalgi. 1921. aastal andis sveitsi psühhiaater, psühhoterapeut ja psühholoog Carl Gustav Jung väja raamatu ,,Psychologische Typen". See oli üks esimesi teooriad, kus isiksusetüüpe kategoriseeriti. Selle teosega näitas Jung, et igal inimesel on olemas erilised ja hästi äratuntavad iseloomujooned. Alguses oli vastuvõtt jahe, möödus paarkümmend aastat enne kui teised uurijad tema loodud süsteemi omaks võtsid. Jungi tüpoloogia Jung karakterisüsteem tugineb neljale psühholoogilisele põhifunktsioonile ehk neljale
INIMENE JA TEMA SÜMBOLID Carl G. Jung Ajalooliselt võimaldas just unenägude uurimine psühholoogidel tundma õppida teadvustatud psüühiliste sündmuste alateadvuslikku külge. Tuginedes sellele oletavadki psühholoogid, et on olemas ka alateadvuslik psüühe, mida paljud teadlased ja filosoofid eitavad. Viimased väidavad naiivselt, et selline oletus tähendaks kahte subjekti ehk lihtsamalt öeldes kahte isiksust samas inimeses. Seda see just tähendabki. Kui keegi eitab alateadvuse olemasolu, väidab ta tegelikult, et meie praegune teadmine psüühest on täielik. Psüühe on osa loodusest ja sama ööretu on ka tema mõistatus. Unenägudel on sageli kindel, silmnähtavalt sihtpärane ülesehitus, mis viitab sellele, et nende taga on mingi kindel mõte või kavatsus, mida aga üldjuhul pole kerge esimese hooga mõista. Teadvuse poolt jutustatud lool on algus, teemaarendus ja lõpp, ent un-de puhul see ei kehti. Psühholoog saab kõik vajalikud vihjed kätte sõnade a...
asjadest osa ning korraldab väiksematele klassidele igasuguseid üritusi. Ta suudab alati rahulikuks jääda ja ka teisi rahustada. Ta tavaliselt ei solvu ega vihastu, näiteks kui ta tahtis Kristiinat aidata, aga too talle vaid nähvas, et otsigu talle uus ema, ei saanud ta pahaseks, vaid oli ainult natuke hämmingus. Ta saab aru, kui kellelgi on mure ning ta oskab peaaegu alati kuidagi aidata ja midagi head öelda. Ta saab alati aru, millele Kristiina parajasti mõtleb. Ta ema on psühholoog ning ta on päris palju oma emalt õppinud. Sven on kena ja pikk poiss. Ta on sõbralik ja tore, ta on küll suhteliselt populaarne, aga talle ei meeldi lahendada asju vägivallaga, nagu teistele poistele meeldib. Ta on tark ja talle meeldib võistelda ning olla teistest parem. Ta käib ka karate trennis, aga seda ainult selleks, et ennast vormis hoida ning osata kaitsta ennast, kui kunagi vaja läheb. Üldiselt talle kaklemine ei meeldi. Ta ei vaata tüdrukuid selle järgi, kui ilusad nad on,
Algatab paljusid inimlikke tegevusi. Ei piisa vaid unistustest, me tahame ka tegelikkuses kogeda maailma tema mitmekesisuses ja iseenda muljeid ning läbielamusi selle tundmaõppimisel. 2. Kontrollitunne- Kontrollitunne maailma adekvaatne tunnetus, veendumus enda asjatundlikkuses ja suutlikkuses antud valdkonnas tekitab meis kontrollitunde. 3. Tunnetuslik ebakõla- ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Psühholoog Leon Festinger seletas seda kognitiivse dissonantsi teooriaga, mille kohaselt ebakõla tunnetav inimene kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu või muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks 4. Saavutusvajadus- Saavutusvajadus hetkel tajutav või tulevikus prognoositav tunnustuse ebapiisavus või puudumine ehk vajadus edu saavutada. Olulisteks
ei teata. Püütakse vältida võimalikke tüsistusi. Südamerikke ravi on sageli operatsiooniga, kus suletakse valed avaused südame seinas või laiendatakse vajalikke avausi. Downi sündroomi ravitakse peamiselt pikaajalise arendusraviga, mille varane alustamine on oluline hea lõpptulemuse saamiseks. Ravivõimalused jätk Loomulikult ei saavutata ka parima ravi juures normaalne laps. Ravi tehakse vastavates keskustes, kus töötavad koos psühholoog, logopeed, eripedagoog ja taastusravi arstid. Loomulikult on selles suur osa ka lapsevanematel. Last õpetatakse hakkama saama igapäevaste toimingutega nagu iseseisev söömine ja hügieen. Vastavalt võimetele õpivad lapsed lugema ja kirjutama. Kindlasti on oluline ka massaaz ja ravivõimlemine, et tugevadada kaasasündinud nõrka lihaskonda. Prognoos Sageli lühendab Downi sündroomi esinemine eluiga, kuna esinevad südame väärarendid. Umbes 50% Downi
LÄÄN E- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool III R1 KÕ Kay Krimm JUHT, KELLELE EI TAHAKS SARNANEDA Essee Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2009 Meile kõigile on lapsena õpetatud, et teistega tuleb hästi läbi saada ning koos tehes oleme edukamad kui üksi tegutsedes. Enamus juhtimisraamatuidki räägib sellest, et suhtlemisel on juhtimises väga suur osa. Kuid paljud raamatupidajad või finantsspetsialistid arvavad, et juhtimisalaseid teadmisi pole vaja. Soovitaks siiski kätte võtta Ruth Alase "Juhtimis alused"ja läbi lugeda kasvõi eessõna. Siis järsku nii mõnigi juht saab aru, et peaks ka eessõnast edasi lugema. Lugedes Indrek Maripuu (BDA Consulting) artiklit "Hõivatus on suure edu vaenlane" t...
Kuigi tema peres polnud just kõige soojemad suhted emotsionaalses mõttes asus ta üsna varakult iseseisva eluga pihta. Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks õppima põllumajandust kust ta aga mõne aja pärast läks religiooni õppimise peale üle. Ta on humanistliku psühholoogia rajaja. Hariduselt oli ta psühholoog. Ta ei olnud tähtis vaid psühholoogias vaid ka pedagoogikas ja poliitikas. Tema viimased aastad olid pühendatud kriisikolletes abistades rakendada oma teadmisi. Teda on mõjutanud maailma temaatiline kohalolek ja karm teadustöö. Ta on kirjutanud üle 16-ne raamatu ja üle 200 professionaalse artikli. Viimased 15 a oma elust rakendas oma meetodit poliitikas koolitades otsustajaid, juhte ja konfliktis olevaid gruppe. Paremad otsused tehakse empaatia abil, mõistes asjade
LÄBIPÕLEMINE Mis on läbipõlemine? Läbipõlemine on kompleksne häire, mille tunnusteks võivad olla suur väsimus, kurnatus, negatiivne suhtumine kõigesse ümbritsevasse. Kaotatakse tahtmine teiste inimeste vastu huvi tunda. Termini “läbipõlemine” võttis kasutusele 1970ndatel Herbert Freudenberger - Ameerika psühholoog. Läbipõlemissündroom emotsionaalse ja vaimse kurnatuse seisund, mis toob kaasa alaneva hinnangu endale kui professionaalile ning võib süvenedes laieneda ka isiksuslikele omadustele Läbipõlemist iseloomustab Vaimne kurnatus, energia ja tahte alanemine, inimesed tunnevad end "tühjaks väänatutena". Inimene muutub ükskõikseks oma töö suhtes, tema kompetentsus väheneb. Depressiivne meeleolu. Inimese
vanurid ja selle tagajärjel saadakse viga või isegi surma. Eestlased on kergesti mõjutatavad soodusmüükidest ja nendest hullult odavatest hindadest. Kasutatud kirjandus Lainsalu, E. (15.04.2010) Hinnaduell viib su viimse vere. http://ap3.ee/blog/2010/04/15/Hinnaduell_viib_su_viimse_vere Lainsalu, E. (05.08.2012) Mida kliendid tahavad peale odava hinna. http://www.ap3.ee/blog/2011/8/5/mida-kliendid-tahavad-peale-odava- hinna Loonet, T. (17.04.2010) Psühholoog: ostuhullus on eestlastel veres. http://www.tarbija24.ee/251322/psuhholoog-ostuhullustus-on-eestlastel- veres Paavo, V. (19.11.2011) Hullutavad odavmüügid ja ostupaanikas rumal rahvas. http://ohtuleht.ee/452610
et nendel ei ole jõudu, midagi teha sellega. Armukadeduse füüsilised sümptomid on nagu näiteks südame pekslemine, peapööritus, iiveldus, lihaspinged ja unehäired. Samuti hõlmab see mitu hävitavat emotsiooni: hirm, hüljatus, kurbus, viha, reetmine, kadedus ja alandus. Naised ja mehed kogevad erinevalt armukadedust. Meestel seostub see ennekõike intiimsuhetega, naistel aga armastusega. Mida labiilsem on isiksusetüüp, seda armukadedam ta võib olla. Psühholoog Steven Stosny sõnul saab haiglase armukadeduse võtta kokku nii: ebastabiilne inimene on sattunud ebastabiilsesse suhtesse. 4 Truudus Truudus on omadus, mille puhul ollakse lojaalsed kas mõnele inimesele, inimeste rühmale või mõnele printsiibile. Abielus tähendab truudus monogaamiat. Ilma truuduseta ei saa olla ei perekonda, ei mingit ühingut, ühiskonda ega riiki, isegi mitte röövjõuku
NEUROLINGVISTIKA HARJUTUS Neurolingvistiline programmeerimine--1970ndate alguses Ameerikas loodud teadusharu sellest, kuidas mõtlemine mõjutab keelt ja muid väljendusviise. NLP loojateks peetakse John Grinderit (keeleteadlane) ja Richard Bandlerit (matemaatik ja psühholoog). Nad nimetasid loodut "Ajude kasutamise juhendiks". Väga lihtsustatult tugineb teooria järgnevale: meie käitumine tuleneb sellest, kuidas meelte abil tajume maailma (neuroloogilistest protsessidest); iga inimene annab saadud infole tähenduse ja omapoolse tõlgenduse läbi nö filtrite; mõtete korrastamiseks, suhtlemiseks kasutame keelt (lingvistika); ka keel on üks filter nagu keskkond, kultuur jm; soovitud tulemuse saamiseks peab teadma, kuidas õigesti reastada tegevust (programmeerimine); aju üldiselt ei tee vahet tegelikult kogetul ja kujutluspildi läbi saadud infol (nt kujutletav hirmupilt vallandab ka vastavad protsessid inimeses: lihaspinge, kiirenev hingamine jm...
Koolis lapsed saavad erinevad teraapiad näiteks muusikateraapia. Koolis lapsed käivad ujumas. Toetussüsteem Porkuni koolis: Individuaalne õppekava Õppiabigruppid õpirakustega õpilastele Kõneravi Pikapäevarühmad Koduõpe Väikeklassid Õpilaskodu 20 õpilast kogu koolist käivad iga päev koju. Kool pakub ka koolibussi, kus on 17 kohti. Koolis töötab 3 logopeedi, sotsiaalpedagoog, on ka füsioteraapia ja peab olema veel psühholoog aga hetkel ei ole. Koolis töötavad õpetajate abid. Kui on vaja kasvatajal on ka abi. On olemas muidugi ka õpetajad, koristajad, kokad jne. Lapsed elavad õpilaskodus ainult tööpäevadel ja reedel lähevad koju. Koolis õpivad lapsed ka Ida-Virumaalt. Lapse kooli tulek ei ole lihtne asi. Esiteks, et laps sai kooli peab olema kirjalik vanema avaldus. Teiseks peab olema meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringu aluselja nõustamiskomisjoni soovitusel.
Psychology" raamat · Võimete testimine. "Whatever exists, exists in some amount. To measure it is simply to know its varying amounts" · http://www.youtube.com/watch?v=fanm--WyQJo · Juhendamine (algebra, aritmeetika, lugemine) "Psychology of Arithmetics" "Psychology of Algebra" · Õppimise ülekanne (raske!) Klassikalised õpetamismeetodid (tasustamine, karistamine, kordamine....) John Dewey (1859-1952) · Filosoof, psühholoog, toetus Jamesi teooriale · Huvi eksperimentaalse õpetuse vastu · Rõhuasetus intelligentsel probleemide lahendamisel lastele tuleb anda probleeme, mida peavad lahendama ja seeläbi nad õpivad · Käsitles huvi ja jõupingutust, mis mõjutavad lapse motivatsiooni ülesandeid lahendada · Omas ajas võrreldes Thorndike-ga tagaplaanil · Kaasajal (kognitiivse psühholoogia arengu taustal) oluline (olulisem), alternatiivharidus kontruktivistlikud õpetamismeetodid
taval. depressiooni või meeleolu tõusu suunas, tavaliselt kaasneb ka aktiivsuse üldise taseme muutus. Emotsionaalsete reaktsioonide vallandumist ei saa inimene tahteliselt kontrollida. Nii emotsionaalsed seisundid kui nende reguleeriv mõju inimese organismile võivad häiruda. See võib tuleneda : -üldisest arengupuudulikkusest tingitud ebaküpsuse tõttu; -kesknärvisüsteemi kahjustuse mõjul; -psüühilisest haigusest tingituna; -ülitugeva emotsionaalse koormuse mõjul. Psühholoog eksperdina saab tuvastada, kas isikul kaasnes tugeva emotsionaalse reaktsiooniga selliseid muutusi psüühilises seisundis, mis piirasid tema võimet ümbritsevast aru saada ja oma käitumist juhtida. Diagnostilised kategooriad psüühiliste seisundite kohta, mis võivad tekkida väärkohastumusliku reaktsioonina tugevale või kestvale stressile: 1. Äge stressireaktsioon-vahetu reakts, stressor võib olla ülitugev psühhotraumeeriv kogemus; ebatavaliselt järsk sotsiaalse positsiooni muutus;
Õpioskuseid on erinevaid ja nende kasutamisel tuleb arvestada enda kui õppija individuaalsusega. Seega peaks töötoa käigus arenema ka eneseanalüüsi võime ning oskus seostada enda isiksuse jooned, võimed jne vajalike õpioskustega. Arutelule lisaks on väikesed küsimustikud ja/või harjutused. Grupi suurus on 10-12 õpilast, töötuba on mõeldud eelkõige 7.-12. klassi õpilastele. Töötuba toimub tellitud ajal ja kohas, tavaliselt juhendab gruppi üks psühholoog. Juhendajad: Reet Jakobson, Ülle Särg, Marianne Juhanson. LAUAKOMBED Töötoas tutvustatakse lauakatmist, etiketti, tervislikku toitumist ja antakse ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse majutus- ja toitlustusosakonna erialadest ning sisseastumistingimustest. Toitlustusteeninduse õpilased demonstreerivad kolmekäigulise lõunalaua katmist, kaunistamist ja teenindust. Töötuba on mõeldud 8.-9. klassi õpilastele, toimub kaks korda kuus algusega kell 15
üheksa aastat informatsiooni, mis kahjustas tugevalt LKA operatsioone. 1994.aastal ta tabati, kuid ta läbis polügraafitesti kaks korda puhtal. Ames ise kommenteeris juhtunut nii, et valedetektori petmiseks on vaja enesekindlust, sõbralikku suhet testijaga ning kontakti saamise oskust. Samas mainis ta ka, et teda aitas tema Nõukogude partnerite nõuanne lihtsalt lõdvestuda. Tänapäevase polügraafi leiutamisele on suuresti kaasa aidanud USA psühholoog John Larson ja itallane Vittorio Benussi. Larson leiutas seadme, millega oli võimalik samal ajal registreerida vererõhku, pulssi ja hingamist. Kasutades seda polügraafi eelkäijat avastas ta 38 koolitüdruku seast poevarga. Leonardo Keeler lisas ühte tindi-isekirjutajaga aparaati peale pulsi, vererõhu ja hingamise pidevale registreerimisele ka naha galvaanilise takistuse registreerimise. Sellega oli ta leiutanud maailma esimese polügraafi.
aeglasemalt. Selle asemel aga kinnisvara hinnatase on lausa langenud. Kinnisvara ongi muutunud oluliseks investeerimissihtmärgiks ning tulevikus on parim pensionikindlustus kindlasti kinnisvara. Ostuhulluseks võib lugeda seda, kui ostmine hakkab enda või pere rahakoti peale käima nii, et igaks järgnevaks ostuks peab raha laenama või ei suudeta enam makse maksta. Ostuhullusesse satuvad märkamatult need, kelle sissetulekud on suuremad. Psühholoog Voldemar Kolga arvates on ostuhulluse puhul tegemist tõsiseltvõetava haigusega, sest teatud piirist võib ostlemine haiguseks muutuda. Selle häire üks tunnuseid on fanaatilisus, mis haarab sügavuti kaasa. Eesti inimesed mõistavad kriisi saabumist, kuid tarbivad nagu aasta tagasi. Me teeme valikuid oma igapäevast toidukorvi täites,mida ja kui palju osta. Ilmselt ei sõideta ka autoga enam nii palju ning ei osteta enam kaupa, mille ost ei ole ette planeeritud. Kuid kui hakkavad
,,Kurjus" 1)Raamat räägib Teise maailmasõja-aegsest Rootsi poisist nimega Erik, kelle elus on palju kurjust ja vägivalda. Erik on pealtnäha täiesti tavaline poiss, kes tegelikult jälestab oma elus olevat vägivalda: tema isa peksab teda erinevate vahenditega ja ta on oma koolikamba pealik. Pealikuna tuleb tal pidevalt kakelda ja selle eest visatakse ta ka koolist välja. Tema vanemad saadavad ta Stjärnsbergi nimelisse internaatkooli, mis on hoopis teistsugune kool kui teised. 2) Stjärnsbergis on kehtestatud niinimetatud ,,seltsimehelik kasvatus", mis kujtab endast seda, et väiksemad peavad täitma suurtemate käske ja suuremad peavad neid igal spordivõistlusel võitma. Tegelik võim on hoopis vanemate klasside õpilastest koostatud nõukogul. Korra hoidmiseks kasutavad nad väga ebatavalisi viise nagu näiteks: naksakute löömine pealaele, äädikapudeli korgiga pähe augu löömine ja kutsumine ,,ruutu". Ruut...
Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukult...
Majanduskriis lisas seda veelgi. Vaimne tervis on halvenenud nii suurtel inimestel, kui ka lastel. Üha rohkem esineb paanika- ja ärevushäireid. Vanemad käivad rohkem tööl, neil on laste jaoks vähem aega ja viimased peavad rohkem omapäi hakkama saama. See on nende jaoks raske ja vaevav. Praegusel ajal on palju rohkem lapsi, kellel on tähelepanuvajadus ja nad väljendavad seda halva käitumisega. Seetõttu on vajalik, et igas koolis oleks psühholoog, nõustaja, kes tegeleksid abivajavate lastega. Ka hüperaktiivseid lapsi on tekkinud väga palju. Needki vajavad lisatähelepanu ja oskuslikku tegelemist. Minu meelest ei ole Eesti inimesed nendele probleemidele piisavalt keskendunud, nähakse vaid materiaalsusega seonduvaid küsimusi. Kas raha on tõesti nii tähtis, et kaalub üles pungil olevad neuroloogia osakonnad ja käitumishäiretega lapsed? Loodan, et vähemalt peale majanduslanguse tõusu
Ta eristas kahte mõjuvõimu tüüpi: võim koos teistega (power with) ja võim teiste üle (power over). Ta väitis, et organisatsioonides on võimalik omavahel ühendada töötajate ja juhtkonna huvid. Sellised tänapäevased mõtteviisid nagu „win-win" lahenduste leidmine, inimeste mitmekesisus kui tugevus, situatsiooniline eestvedamine ja protsessile keskendumine sisaldavad M. P. Folletti seisukohti. Inimsuhete koolkonna tuntuimaks esindajaks on George Elton Mayo - psühholoog, sotsioloog, tuntud kui sotsiaalpsühholoogia rajaja. Mayo järgi mõjutavad indiviidi tegevust järgmised tegurid : grupiprotsessid; töötajate individuaalsed omadused; erinevad juhtimisstiilid; juhi suhtlemisvilumused ja -oskused sotsiaalsed suhted George Elton Mayo`t seostatakse kõige enam just Hawthorne uuringutega. Uuringuid viidi läbi kuue aasta jooksul (1927-1933). Need uuringud rõhutavad motivatsiooni mõju inimese töö
Sinu Kool SIGMUND FREUD Referaat Sinu Nimi 11. klass 2015 Elulugu Sigmund Freud oli Austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias. Kui Freud neljaseks sai, kolis pere Viini. Sigmund Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939 aastal Inglismaal, pagulasena. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist
Lea Erte SOLOMON ELIOT ASCH Grupitöö Õpetaja: Merle Õun Mõdriku 2014 SOLOMON ELIOT ASCH (14.071907- 20.02.1996) Asch oli Poola päritoluga Ameerika psühholoog ja sotsiaalpsühholoogia teerajaja. Ta sündis Varssavis 1907 aastal juudi perekonnas ja kasvas üles Poola väikelinnas Lowicz. 1920 aastal emigreerus Aschide pere Ameerikasse, kus nad elasid New Yorgis. Sõbrad kutsusid teda Shlaym. Ameerikas läks ta naabruses asuvasse Rahvakooli kuuendasse klassi.
Hea oleks joonistada paberile oma elujoon sünnist-surmani, märkida sellele enda elu tähtsamad sündmused minevikus ja mõelda, mida oma ülejäänud eluga tahetakse peale hakata. On aeg keskenduda olevikule ja tulevikule, unistada ja seada uued eesmärgid. Milline tahad olla, millist elu tahad elada mõne aasta, kümne aasta, kahekümne aasta pärast? 6 Info lahutusseminaride kohta Ameerika psühholoog Bruce Fisher, kes oma igapäevases töös on pühendunud lahutatute aitamisele, on põhjalikult uurinud lahkuminekule järgnevat perioodi, selle etappe ja lahkumineku põhjuseid. Tema poolt algatatud lahutusseminarides käsitletakse rühmatöö vormis kõiki lahutusjärgseid hoiakuid ja tundeid. B.Fisheri metoodika koosneb kindlalt struktureeritud tegevuskavast, teemadest ja ülessannetest. Selline käsitlemisviis sobib B
eelkõige murdeealised, kes on tihti väga tundlikud ja reageerivad üle. Direktor räägib, et oma koolis on nad püüdnud õpilastele sisendada, et iga vägivallajuhtum on erakordne ja äärmiselt taunitav. Lisaks sellele oli nende kool üks esimesi, kus võeti tööle sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltöötaja on koolis väga tähtis, sest lisaks lapsele nõustab ta ka tema perekonda. Sotsiaaltöötajast on lapsevanematele väga palju abi olnud. Koolis töötab ka psühholoog, aga tema töö ülesandeks on tegeleda just lapsega, tema käitumise ja hirmudega. Lasnamäe Üldgümnaasiumi raskeim koolivägivallajuhtum leidis aset aastaid tagasi. Ühes keskkooli klassis tekkis järsku kolm liidrit, kes organiseerisid peksmisi. See oli väga keeruline juhtum, sest poisid ei tunnistanud oma süüd ja alati olid nemad kõrvalseisjateks, lööjad olid teised. Väga suur töö oli saada ohvrite käest informatsiooni, ses nad ei julgenud sellest rääkida
hakata uskuma, et see vastab mingil määral tegelikkusele. 4. Teaduslik psühholoogia on rajatud vastastikusele kontrollitavusele, mis tähendab, et mitte kellelgi pole teaduses ülemuslikku sõnaõigust, vaid kõik tulemused peavad olema kinnitatud teiste uurijate poolt. Ka siis, kui tulemused on kontrollitud, saab rääkida ajale vastu pidanud tõest, mis võib aga alati uuesti sattuda kellegi kriitilise vaatluse alla. Psühholoog ei ole ainult inimesetundja ja psühholoogia pole inimesetundmise kunst. Sarnaselt bioloogia ja füüsikaga püüab psühholoogia välja selgitada uuritava nähtuse universaalseid ja üldisi seaduspärasusi. Psühholoogia uurib, kuidas on inimese psüühika ja käitumine korraldatud. Psüühika peamiseks ülesandeks on luua sidus ja terviklik pilt organismi ümbritsevast maailmast, mis võimaldaks tal liikuda vabalt nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis.
SIGNE KANGUR Vabadus kas illusioon? Iseenda ja teiste käitumisest arusaamine pakub kindlasti kõigile huvi. Igaüks on väikestviisi psühholoog, muidugi ka filosoof, arst jne. Arusaamine teiste käitumisest võimaldab ette näha, mida nad tulevikus võiksid teha, arusaamine iseendast ehk iseenda tundmine võimaldab valida sobiva elutee, õiged sõbrad, õige keskkonna. See on igaühe jaoks eluliselt tähtis. Arusaamine eeldab, et käitumine on seletatav. Seletatavus näib aga eeldavat seaduspärasusi. Kuid kas pole nii, et mis on seletatav, seda oleks võinud piisava teadmise puhul ka ette näha? Nii näib tõesti, et vabadus ja determinism välistavad teineteist. Oletame, et kehtib kõikehõlmav determinism ning vabadus on illusioon. Vabaduse illusioon tekib sellest, et me ei tunne piisavalt oma tegude põhjusi. Kui tunneksime, ei arv...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
