L. Võgotski kultuurilis-ajalooline arenguteoori. Elas aastatel 1897-1934. Tema teoseid avaldati palju hiljem. Teda ei ole eesti keeles saada. rõhutab sotsiaalset aktiivsust võimete arendamisel lapse arengut mõjutab keskkond - mida laps oskab teha täna teistega, seda oskab ta teha ka homme üksinda lähima arengu tsoon täiskasvanu ja eakaaslane arengu ning õppimise juhendajatena koos õppimine ja aktiivne õppimine Eriksoni psühhosotsiaalne areng Rootsi psühholoog elas aastatel 1902-1994 8 tsüklit: 1. usaldus vs usaldamatus kõige tähtsam on turvalisus, sisemine ebakindlus 2. iseseisvus vs häbi ja kahtlemine oluline see, et lapses tekiks võime ise hakkama saada, iseseisvust ei tohi maha suruda, oluline mõlema vanema roll, vanus 1-3, last vaja julgustada. 3. initsiatiiv vs süütunne 4-7 aastat; on ettevõtlik, tähtsad on kõik perekonnaliikmed, laps tahab maailma tundma õppida ja keskkonnaga manipuleerida. 4
vaeva?). Võrdsuse teooria - Iga töötaja määratleb enda jõupingutuse suuruse ja sellele vastava tasu ning võrdleb seda teiste töötajate jõupingutuste ja saadava tasuga. Seejärel ta olenevalt võrdsuset kas püüab suurendada oma töötasu, vähendada pingutust või ei tee midagi (kui teiste olukord on halvem kui tal). 5. Kes oli Abraham Maslow? Abraham Maslow´i (1908 - 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle tarvete teooria andis olulise panuse motivatsiooniprobleemide mõistmiseks. Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. 6. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda 9 Inimesel on 5 vajaduse taset, mis kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused. 7
Aastal 1993 Frank Roche neuroloog Ülikooli Wisconsin (USA), esimene maailmas on leidnud väga ebatavaline mõju Mozarti muusikat füsioloogia inimesele. Tema uurimus näitas äärmiselt positiivne mõju inimese aju Mozarti muusika on nagu ükski teine. / Kuid seni, teadlased on vaidlus selles, kas see on tingitud hea tuju, mis loob harmoonilise klassikaline muusika, või on see tingitud sügav füsioloogilisi protsesse, näiteks seotud eripäradest muusika ainult. / Aastal 1995, psühholoog Frances Rauscher (USA) läbiviidud eksperimendid rotid (neid loomi on teadaolevalt ei ole emotsionaalne reaktsioon muusika.) Grupp 30 rottide paigutada ruumi, kus kaks kuud, kuid 12 tundi päevas kõlas sama toote - Sonaat C-duur Mozart. Leiti, et pärast rottide jooksis labürindis keskmiselt 27% kiirem ja vähem 37% mitmeid vigu kui teised 80 rottidel, mis arenenud 2 kuu juhuslik (looduslik) müra või vaikus. / See eksperiment kinnitab asjaolu, et
"kuidas saada lahti sõnadest", sõnade asemel olid asjad. Kui soovid midagi öelda, tuleb teha komplekt asjadest. Tahad öelda "teekann" siis näitad seda .. Projekt tööle ei jäänud, kuid semiootilisest aspektist mis juhtub kui sõna "leib" asemel võtta leib? See leib siis ei tähenda enam leiba, vaid sõna "leib".. see ei lihtsusta, vaid muudab semiootilist protsessi keerulisemaks. 25. kaader klassikaliselt 24 kaadrit, aga 1957. Aastal tegi psühholoog James Vicary eksperimendi kobarkinos lasti 2 saalis sama filmi, 1 saalis lasi panna 25nda kaadriga mingi popcorni vm- see mõjutas inimeste alateadvust, käitumist, kohe osteti rohkem. Mis on MÄRK ? a=a Iga asi on identne tema endaga. Maailm on rajatud sellele, et asjad on iseendaga identsed (aristoteles). See on ka loogika põhiseadus (a=a) Tänu sellele võime me uurida maailma ning aru saada, mis maailmas toimub. Kui maailm ja loogika oleks rajatud eri alustele oleks tuksis.
aitab kaasa tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomisele, eesmärgiga ennetada kutsehaigusi ja tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. 3. Ergonoom - on spetsialist, kes hindab füsioloogiliste ja psühholoogiliste ohutegurite mju töötajate tervisele ning nustab tööandjat töökoha ergonoomiliste lahenduste leidmisel. 4. Psühholoog - on spetsialist, kes nustab tööandjaid ja töötajaid tööstressi ja muude psühholoogiliste küsimuste osas. 7 5. Toksikoloog kontrollib, et erinevad kemikaalid oleksid objektil nõuetekohaselt ladustatud ning, et neid kasutatakse vastavalt ettekirjutustele. 6
puhul on ekspertiisi tasu suuruseks 6000 EEK (TÜ rektori korraldus 27RE 15.01.2007; kehtib alates 01.01.2007), kanda Tartu Ülikooli arveldusarvele (Eesti Ühispank, arve nr. 10102000234007; märksõna "TÜ Inimuuringute eetika komitee). Arve väljastab TÜ rahandusosakond Jakobi 4-204, tel: 7 375 662. Kuupäev, kuu, aasta. Vastutava uurija nimi ja allkiri Eesti Psühholoogide Liidu liikme eetilised nõuded4 1. Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas. 8. Teadlasena kehtivad psühholoogi suhtes kõik teaduseetika nõuded (uurimistulemuste tõepärasus,publikatsioonid jm.) pluss erinõuded inimestega tehtavatele katsetele. 9. Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskuste vastavuse maailmatasemele ja nende omandatuse. 10.Praktikuna ei kahjusta psühholoog ei klienti ega iseennast, s.t
........................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad......................................................8 Psühholoog organisatsioonis:........................................................................................9 MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU.................................................................10 Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega)....12 Rahapsühholoogia...........................................................................................................13 Raha kui motivaator?..................................................
1999). Kaasaegsed teooriad uimastipreventsioonis Vaadeldes uimastihariduse olukorda maailma kontekstis, võime väita, et küllaltki efektiivseks on osutunud viimase 20 aasta jooksul välja arendatud ja testitud preventsioonimetoodika, mis on suunatud laiale hulgale riski- ja kaitsefaktoritele (Botvin, 1990). See kognitiiv-käitumuslik preventsioonimudel, mis on välja töötatud USA psühholoog G. Botvini ja tema kolleegide poolt 1983. aastal, sisaldab endas algselt psühholoog R. Evansi poolt välja arendatud sotsiaalsete mõjude mudeli (Botvin, 1999) elemente, kuid selle erijooneks on rõhuasetus kahel elemendil: 1) erinevate enesega toimetulekuoskuste (self management skills) õpetamine; 2) üldiste sotsiaalsete oskuste (general social skills) õpetamine.
Eriõpetus varajases eas selleks et laps sobituks hiljem eakaaslaste hulka. Õppimine saab toimuda tänu psüühilistele protsessidele. Jõukohane õpetamine veidi pingutamist ja uue omandamine, peab olema lapsele jõukohane. Tavalapse puhul saab lähtuda õppekavast. Õpetaja peab teadma hälbe psühholoogilist kirjeldust, et teada milliseid erisusi õppekavas laps vajab. Õpetaja reguleerib, suunab, juhendab õppimist ja peab tegema igale lapsele õppimise jõukohaseks. Aitab teda psühholoog, kes peab hindamise tulemusel jõudma tulemuseni, mis lapse psüühikas on teisiti. Õpetaja ja psühholoog peavad tegema lapse toetamise jaoks koostööd. Eripedagoog on spetsialist, kes ühendab endas veidi psühholoogi ja rohkem pedagoogi. See annab nõustamise võimaluse. Eripedagoog teab kuidas jagada õpetatav materjal osaoksusteks ja õpetada neid eraldi, iga erivajaduse puhul on see erinev ja eripedagoog suudab leida üles, kus laps on raskustes ja sealt edasi minna. Ta
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/alaealine-naeb-valja-nagu-25-aga-suust-tuleb-tite- mola.d?id=61863174 (04.04.2013 8. Noorte hääl, 2010, Vanemate roll noorte elus on tähtsam kui arvatakse http://noortehaal.delfi.ee/news/suhted/vanemate-roll-noorte-elus-on-tahtsam-kui-arvatakse.d? id=36089289 (04.04.2013) 9. Õnne Aas-Udam, 2013, Teismeliste psühholoogia http://www.sinamina.ee/ee/uudiskiri/teismeliste-psuhholoogia/?c_tpl=1114 (20.04.2013) 10. Marek Schapel, 2011, Rääkis psühholoog Sirje Pree http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php? option=com_content&view=article&id=132&Itemid=18 (20.04.2013 11. Naistetugi, 2013, Agressiivsed tüdrukud http://www.naistetugi.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=75&Itemid=81 (21.04.2013) 12. Amor- Eesti Seksuaaltervise Liit, 2013, Seksuaalne areng lapseeas http://www.estl.ee/?class=document&action=print§ion=50115 (28.04.2013) 13. Alkoinfo, 2013, Noored statistikas http://www.alkoinfo.ee/et/faktid/noorte-statistika (28.04
nende loomingulisust arendama juba varakult. Kui loomingulisele suhtumisele (leidlikkus, avastamisrõõm, unikaalsete ja originaalsete lahenduste leidmine) on pandud alus õigeaegselt, siis kord juba omaks võetud, areneb see edasi. Selleks vajavad nad vaid tingimusi. Kõik lapsed on sündinud loomisvõimelisteks ja täiskasvanute ülesanne on luua õhkkond, mis toetaks nende loomingulisi püüdlusi. 11 R. Fisher lähtub psühholoog C. Rogers´i ütluste kohaselt sellest, et inimene vajab loominguliseks funktsioneerimiseks kaht tingimust: psühholoogilist turvalisust ja psühholoogilist vabadust. Tema arvates saame lapsele tagada psühholoogilise turvatunde oma hoiakutega, kui me: 1. aktsepteerime last väärtusliku isiksusena tingimusteta ja usume temasse olukorrast sõltumata; 2. hoidume välise hindamisest ja tõstame tema enesehinnangut; 3
palk, tuleks esmalt kaaluda kahe põhimõttelise valiku vahel. Kas olulisem on rahuldada tänased vajadused või panustada hoopis tulevikku? Esimesel juhul on majandustegevuse mõistes tegemist tarbimisega, teisel juhul aga säästmisega. Alljärgnevalt räägime tarbimisest. Mina ja tarbimine Vajadus on puudusetunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega. Abraham Maslow (19081970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow' järgi muutuvad kõrgemad vajadused oluliseks alles siis, kui madalamad on rahuldatud. Füsioloogilised ehk esmased vajadused tulenevad inimese kui bioloogilise olendi loomusest. Inimese füüsis vajab eluks toitu, vett, soojust, õhku jne. Kuid alles siis, kui esmased bioloogilised ja füsioloogilised vajadused on rahuldatud, asub inimene realiseerima järgmisi, n-ö kõrgemaid vajadusi.
õppimise tähtsusele, Piaget ja Võgotski. 19 6. LAPSE vaimne areng 6.1. Taju Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt vahetult mõjutavatest nähtustest. Lastel on juba enne sündi mõningad sensomotoorsed võimed, kuna nad on võimelised reageerima valgusele, helile, puudutusele, lõhnale ja maitsele. Psühholoog William James on väitnud, et väikelapse jaoks on kõik sensoorsed sisendid, kui pks kirju sumisev segu, kuna lapsel ei ole kogemusi, et neid eristada. Seega võime öelda, et lapse võime tajuda areneb välja pika õppimisprotsessi tulemusena. Nüüdsel ajal on uurijad leidnud, et lapsed sünnivad mitmekesiste tajuvõimetega. Lk 311-316 6.1.1 Nägemistaju Vastsündinud lapse nägemine ei ole terav, see on ähmane ja udune, kuid see paraneb kiiresti esimesel paaril elukuul
1. mänedzer Kristjan Thor Vähi; 2. treenerist isa Anatoli; 3. ema Rutt, kes aitas kodus ja laagrites söögilaua eest hoolitseda; 4. massöör-hooldemees Meelis Albert; 5. määrdemehed Oleg Ragilo, Raul Seema ja Assar Jõepera. Enne olümpiat liitusid Kristina suusatiimiga veel neli olulist inimest: 1. spordiarst doktor Mihkel Mardna, kelle ülesandeks sai hoolitseda Kristina tervise eest ja käia dopingukontrollis kaasas; 2. psühholoog Mare Pork, kes hoolitseb Kristina vaimse seisundi eest; 3. norralane Michael Hasler, kes hoolitseb suuskade eest; 4. norralanna Inge Bråten, kes sai Kristina teiseks treeneriks. Spordiarsti lisamisega tiimi loodeti vältida Salt Lake City olümpial dopingusüüdistuse tõttu toimunud ebaõnnestumist. Psühholoogi ülesandeks sai Kristinat toetada eelkõige nõrkusehetkedel. Kuna suusatamisel sõltub sportlase edu lisaks füüsilisele vormile olulisel
kiillausele, mis tuleb muust lausest komaga eraldada, nt Isa ütles, et ta ei saa tööle minna, ja magas edasi. Tulge siia, lapsed, ning vaadake mis ma tegin! 2) ja, ning või ees, kui need alustavad vastandavat lauset, nt Oli juba möödunud peaaegu kümme tundi, ja (=aga, kuid) mehi polnud ikka näha. Lapsed tulevad meiega suvitama, või (=või muidu) me loobume üldse maaleminekust. VEAOHTLIKKE VORME Õudne: õudse Anekdoot Materiaalne, aga materjal Psühholoogia, psühholoog, aga psüühiline Müüja tahtis saia müüa; ojja, majja, tujju Krahh: krahhi: krahhi Almanahh: almanahhi: almanahhi Guljass: guljasi: guljassi duss: dusi: .dussi Bors: borsi: borsi Portugallane austraallane arahhis terrass kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett -lik ja likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus Sügisene, talvine, kevadine, suvine; sügiseti, talviti, kevaditi, suviti Kümmekonna, sadakonna
On olnud mitmeid tõsiseid (ja vahel ka surmaga lõppevaid) juhtumeid päriselus, kus teismelised poisid on võtnud oma klassikaaslasi ja õpetajaid pantvangiks, mõnel juhul sooritanud isegi mõrva. Kui suure vastutuse seab see kirjaniku õlgadele, kes on kirjutanud raamatu, mis meenutab selliseid juhtumeid ja töötab justkui "päästikuna"? Ma ei tea. Ma olen veetnud unetuid öid mõeldes neile juhtumitele. Isegi FBI on mind selle raamatu suhtes küsitlenud. Üks psühholoog ütles: "See raamat ei ole kõndinud klassi ega kedagi maha lasknud," ja see trööstib mind, kuid keegi siiski mõtleb - peab mõtlema -, et see eu saa olla kogu tõde. Mis mind veel rohkem trööstib, on teadmine, et romaan ei olnud kirjutatud halval eesmärgil, kuigi ta oli kirjutatud rahutu kaheksateistkümneaastase poisi poolt, kes tundub mulle nüüüd võõrana; see poiss/mees oli midagi Kingi ja Bachmani veider (ehk isegi ohtlik) hübriid nendest kahest.
Huviringid või õpilaskodud, õpilase üle viimine käitumisraskustega klassi( võib alates 6ndast klassist). Koos otsustab , kas avab sellise klassi. Saab suunata vaid õppenõukogu otsusel ja vanema lubades. * Lapsevanema kooli kutsumine. * Õpilase käitumise arutamine kas direktori või õppealajuhataja juures. * Kutsuda laps koos või ilma lapsevanemata õppenõukogu või hoolekogu ette. * Õpilasele võib määrata tugiisiku (teine õpilane, psühholoog, turvamees, garderoobitädi- isik, kellega on tekkinud usaldussuhe). * Kirjalik noomitus. * Esemete kooli hoiule võtmine. * Õpilase tunnist eemaldamine kusagile teise klassi(kodurahuklass). Kirjutan konspektist ülesanded, mida ta peab lahendama ja teine õpetaja jälgib, et ta kaasa töötaks. Või saadan aknalaua juurde ül. Lahendama kuni ta on valmis tagasi tulema. * Saab määrata lepitaja. Selleks on tavaliselt klassijuhataja.
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei o...
Seda võib muidugi lahendada ka statiivil kadreeringut statsionaarsena hoides, kuid operaator Henri Decaë abiga on suudetud kaamerale just kui elu sisse puhuda, mille parimateks näideteks on mööda klassi ringi liuglevad kaadrid koolimajas. Truffaut on ära tabanud ka õige koha, kus aga tasuks hoida kaamerat paigal. Näiteks otsus näidata Antoine’i ülekuulamisel enne internaati saatmist vaid poissi ja jätta küsimusi esitav psühholoog kaadritaguseks on minu arust väga leidlik ja mõjuv. Tegemist oli ju episoodiga, kus Antoine’i käitumine esmakordselt sügavamat põhjendust sai, kui poiss rääkis, kuidas ta oli pealt kuulnud vestlust, et ta on tegelikult vallaslaps ja ema tahtis aborti teha, enne kui vanaema ta ümber veenas. Selline režiiline lahendus jättis rohkem pihtiva mulje ning võimaldas rohkem keskenduda peategelasele kohas, kus seda kõige rohkem tegema peaks
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mit...
omadustele · Liigitamine modaalsute järgi (nägemis-,kuulmis-,jne) · Liigitamine keskuste jöärgi (senroone,lühiajaline,püsi-) · Liigitamine säilitatavate teabe-representatsioonide sisu järgi · Liigitamine sõltuvalt seotusest teadvusega Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus(1850-1909) näitas,et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida Sveitsi psühholoog Claparede (1873-1940) näitas,et õppimine võib aset leida ka amneesiaga patsientidel,nii et kogemuse omandamiseks pole tarvis materjali teaduvstamisel.Nt 1911.a. töös avaldatud kuulsas ,, nõelatorke katses".Warrington ja Wiskrantz said ka Korsakovi sündroomi patientidega korduspraimingu Pavlov ja biheivioristid selgitasid tingitud seoste kujunemise ning operantse õppimise seaduspärasusi-Karl Lashley näitas ajukudede ekvipotensiaalsust õppimises.Donald O. Hebb
30 10000 41 8700 22 4500 34 9500 39 5000 28 5500 aritmeetiline keskmine 30,6 6388,9 standardhälve 6,93 2381,41 variatsioonikoefitsient 22,7% 37,3% Vastus: Palk on suurema hajuvusega. ÜLESANNE Laste arenguga tegelev psühholoog uuris, mitu sõna on omandanud kindlas vanuses väikelapsed. Uuriti seitset last. Andmed on toodud alljärgnevas tabelis. Leia mediaan, aritmeetiline keskmine ja standardhälve. Sõnade arv 10 12 8 0 3 40 18 mediaan 10
konkreetne tasu inimesele selle tulemuse suhtes (kas tasu kompenseerib vaeva?). Võrdsuse teooria - Iga töötaja määratleb enda jõupingutuse suuruse ja sellele vastava tasu ning võrdleb seda teiste töötajate jõupingutuste ja saadava tasuga. Seejärel ta olenevalt võrdsuset kas püüab suurendada oma töötasu, vähendada pingutust või ei tee midagi (kui teiste olukord on halvem kui tal). 5. Kes oli Abraham Maslow? Abraham Maslow (1908 - 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle tarvete teooria andis olulise panuse motivatsiooniprobleemide mõistmiseks. Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. 6. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda. Inimesel on 5 vajaduse taset, mis kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused.
Algab kolmanda osa kolmas peatükk ,,Arsti juures". Arst, kelle juurde Jutustaja viiakse, on esimene inimene selles majas, kelle puhul Jutustaja kindlalt teab väita, et nad on varem kohtunud. Ta mainim ka kohe, et see ei tähenda, et antud kohtumine meeldiv oleks. Juttu tuleb Ollest, selgub, et Jutustaja polek tohtinud teda külastada. Seejärel arutatakse Jutustaja enese tervise üle. Jääb selgusetuks, kas arst on meditsiiniarst või psühholoog, kuna teda huvitavad rohkem Jutustaja unenäod, kui tema tervislik seisund. Kontrollitakse veel Jutustaja silmi ning arstlik läbivaatus on sellega lõppenud. Jutustaja viiakse uude ooteruumi. Seal kohtub ta mehega, kes kiitleb, et teda on juba korduvalt kõlbmatuks tunnistatud. Jutustajale jääb asi endiselt arusaamatuks. Ta märkab õe kitli all sõduripükse. Ka ei lohuta teda asjaolu, et kõik aknad on trellitatud. Kolmanda osa neljas peatükk kannab nime ,,Kohtu ees"
Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaalsesse gruppi Tunnustusvajadus – vajadus saavutada
Avatuse vähenemise tõttu langeb ka partnerite võivad olla mitmesugused:o tuleb läbi viia kõigil tasanditel, soovitavalt kontseptsioon, mis võimaldab mõõta tervisega seotud elukvaliteeti.• Hea lähedus ning kasvab rahulolematus (Katri-Evelin Kalaus (kliiniline kooskõlastatult; o peab arvestama ühiskonna mitmekesisust ja sotsiaal- tervis- piirangute puudumine igapäevategevuste• Haiguskoormuse e psühholoog, psühhoterapeut - EE 24.10.2008.) Pereeluga rahulolematus majanduslikku ebavõrdsust ning tegevuse tahtlikke ja mittetahtlikke tagajärgi; tervisekaotuse tõttu (Disability Adjusted Life Years - DALY) kaotatud lükkab veerema "rahulolematuseratta", mis haarab edasi liikudes ka teisi o projektid peaksid toimima võrgustikuskohtumised näost-näkku ja väikestes eluaastad
kahtlustatava ülekuulamisest. Samas peab menetleja arvestama, et alaealistega läbiviidavad menetlustoimingud peavad olema läbi viidud eakohaselt ja arvestama peab lapse huvisid. Alla 14-aastase süüvõimetu isiku ülekuulamise protokollimisel kasutatakse selleks ettenähtud blanketti. 10. Alla 14-aastase tunnistaja ülekuulamisel kohtus ei kasutata ristküsitlust (KrMS § 290 lg 1) ning kohtu loal võib lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoog esitada ülekuulatavale küsimusi (KrMS § 290 lg 2). Kuna üldjuhul puudub alaealisel tunnistajal (kannatanul) kohtumenetluse kogemus, korraldab prokurör koostöös lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogiga alla 14-aastase alaealise (vajadusel ka vanema alaealise) ettevalmistamise 3 kohtuistungiks. Ettevalmistusprotsessi kaasatakse soovitavalt spetsialist, kes osaleb kohtumenetluses. Alla 10-aastast tunnistajat
6700 dollarit. Elektroonilised koosolekud on kõige tõhusamad üritustel, kus eesmärgiks uute ideede ja lahenduste väljatöötamine ning hindamine. Seevastu aruandekoosolekutel pole see tehnoloogia eriti otstarbekas. Soodsat demokraatlikku õhkkonda võib muidugi segada boss, kes mööda koosolekuruumi ringi jalutab, kontrollib, mida alluvad trükivad ja mürgiseid märkusi teeb. Paremaks koosoleku juhtijaks (mitte juhatajaks) oleks psühholoog. Sellist tehnoloogiat saab kasutada nii siis, kui koosolekul osalejad istuvad ühes ruumis koos, kui ka siis, kui paiknetakse mööda maailma laiali. 3.2 Verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon Sünkroonne kommunikatsioon jagatakse verbaalseks ja mitteverbaalseks. Verbaalne kommunikatsioon on kõik see, mida inimene väljendab oma sõnadega. Kuid alati ei ole sõnad need, mis inimese tegelikke arvamusi ja tundeid kõige objektiivsemalt peegeldavad. Suhtluse
väärtuslik on konkreetne tasu inimesele selle tulemuse suhtes (kas tasu kompenseerib vaeva?). Võrdsuse teooria puhul iga töötaja määratleb enda jõupingutuse suuruse ja sellele vastava tasu ning võrdleb seda teiste töötajate jõupingutuste ja saadava tasuga. Seejärel ta olenevalt võrdsuset kas püüab suurendada oma töötasu, vähendada pingutust või ei tee midagi (kui teiste olukord on halvem kui tal). 5. Kes oli Abraham Maslow? Abraham Maslow oli ameerika psühholoog, kes lõi inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni. Seda kujutatakse püramiidina. 6. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda (pikk küsimus) 21 Maslow väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt. Kui madalamate tasandite nõudmised on täidetud, saab tegeleda kõrgemate tasandite vajadustega. 1. Füsioloogilised vajadused: söömine, joomine, eluase, seksuaalne
käinud. Algab kolmanda osa kolmas peatükk ,,Arsti juures". Arst, kelle juurde Jutustaja viiakse, on esimene inimene selles majas, kelle puhul Jutustaja kindlalt teab väita, et nad on varem kohtunud. Ta mainim ka kohe, et see ei tähenda, et antud kohtumine meeldiv oleks. Juttu tuleb Ollest, selgub, et Jutustaja polek tohtinud teda külastada. Seejärel arutatakse Jutustaja enese tervise üle. Jääb selgusetuks, kas arst on meditsiiniarst või psühholoog, kuna teda huvitavad rohkem Jutustaja unenäod, kui tema tervislik seisund. Kontrollitakse veel Jutustaja silmi ning arstlik läbivaatus on sellega lõppenud. Jutustaja viiakse uude ooteruumi. Seal kohtub ta mehega, kes kiitleb, et teda on juba korduvalt kõlbmatuks tunnistatud. Jutustajale jääb asi endiselt arusaamatuks. Ta märkab õe kitli all sõduripükse. Ka ei lohuta teda asjaolu, et kõik aknad on trellitatud. 7
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili...
4) Lõpetuseks ei tohi eksperimendist tuleneda mingisugust kestvat häda. Seetõttu peetakse osade eksperimentide puhul soovitavaks mõne aja pärast peale eksperimendi lõppemist kontrollida, kas katseisikutega on kõik korras. Uuritav peab olema veendunud, et - uuringu tulemusi ei kasutata tema vastu - uuringu tulemused ei kahjusta teda - uuringu tulemuste konfidentsiaalsus on tagatud (Sommer & Sommer, 2002, viidatud Tomsoni konspekt). Petmine teaduses On selge, et psühholoog peab oma uurimistöös olema kristalselt ausad. Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 5 ,,American Heritage Dictionary" (1971) määratleb tüssamist kui ,,ettekavatsetud pettust, mida praktiseeritakse eesmärgiga saada teenimatut või ebaseaduslikku kasu". Teaduses on levinud kahte peamist tüüpi tüssamist: 1) plagiaat eesmärgipärane teiste ideede esitamine enda omade pähe. 2) Uurimustulemuste võltsimine
omadusteks: teistest vaenulik võõrandumine, kalkus, impulsiivsus ja vägivaldsus. Kuigi McCord ja McCord vaatlesid pidevat kuritegelikku käitumist indiviidide puhul, kellel olid nimetatud iseloomujooned, ei pidanud nad sellist käitumist vältimatuks. 6 Kaasaegne operatsionaliseerimine. Tänapäeval koosneb psühhopaatia mõõde peamiselt kliiniliste hinnangute skaaladest ja enesehinnangu skaaladest. 1970ndate aastate lõpus töötas Kanada psühholoog Robert Hare välja kahekümne kahest artiklist koosneva PCL-R-i. Seda tööriista on alates 1985. aastast pidevalt parandatud ning praeguseks hetkeks on see muutunud kõige enam kasutatavaks ja laialdasemalt tunnustatud psühhopaatia hindamisvahendiks. PCL- R loodi, et koondada psühhopaatia ühtse konstruktsioonina, kuid koosneb siiski eristatavatest alaskaaladest, mida kirjanduses nimetatakse faktoriteks. PCL-R koosneb inimsuhete-
Tehnikate kasutamise valik nt oht takerduda ühte tehnikasse ja seda ülelaiendada Nõustamise seansside arv peab olema optimaalne. Ei tohi liiga vähe teha ega ka venitada. Töötamine apaatsena, vähese entusiasmiga või läbipõlenuna. Sul peab olemas olema strateegia, mida kasutada kui endal midagi juhtub ja kliendid on ukse taga. Klient ei tohi aimu saada, et sul on elus midagi juhtunud. Tulid tööle, siis töötad ja punkt. Psühholoog peab püüdma teha kõik, et klient ei kahjustuks. Uriko ütleb, et üldjuhul kliendid saavad aru, kui sa nad ajutiselt või jäävalt ümber suunad. Arvamus, et pean üksi hakkama saama; perfektsionism. Some of our ethical desicion making, especially when er are distressed.... Supervisioon Sotsiaalvaldkonnas pöördutakse supervisioonile tavaliselt viimases hädas või teiste nõu peale. Supervisiooni tähendus Supervisiooni vajalikkus aitab hoida identiteeti
Normi loomine, mida teised järgivad • Sum: teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma Konformism • Konformism – kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine. Väline (teen nii, nagu teised + vaikselt naeran) ja sisene konformism (nii, nagu teised ongi õige) • Sõltumatus (ei järgi teisi) ja antikonformism (teen põhimõtteliselt teisiti) • Solomon E. Asch (1907-1996), poola päritolu USA psühholoog, konformismiuuringute alusepanija • Konformismikatsed 1950-60datel Asch’i konformismikatse (1951) Tulemused Mis mõjutab konformset käitumist? • Grupi suurus: kui üle 5 inimese – oluliselt tugevam mõju • Liitlased: vähemalt üks teisitimõtleja vähendab oluliselt grupi mõju • Staatus: kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust • Sugu: naised veidi konformsemad kui mehed Järelintervjuu: eneseõigustused Järeleandlikkus
Põhirühmad on : hinnangud, testid ja ankeedid, õpilaste tööde ja tegevuste analüüs. Lisarühma kuuluvad õpiedukuse analüüs ja mitmesuguste õppetööks vajalike oskuste kindlaksmääramine (Unt 2005: 52). Hinnang on meetod, mille puhul erinevad isikud väljendavad oma arvamusi lapse võimete kohta. Need inimesed võivad olla klassijuhataja, kõik õpetajad nii koolis kui lasteaias, koolijuhid, lapsevanemad, ringijuhid, koolikaaslased, arst, psühholoog, sotsiaalpedagoog kõik, kes lapsega kokku puutuvad. Sellele lisandub lapse enesehinnang see, mida ta ise oma võimetest arvab. Hinnangu aluseks on lapse tundmaõppimise klassikalised meetodid vaatlus ja mitmesugused küsitlused. Vaatlus igapäevases koolipraktikas hõlmab õpilase käitumise jälgimist ning selle põhjal järelduse tegemist. Vaatluse kõige suuremaks puuduseks on tunnistatud tema subjektiivsust, sest hinnangud olenevad vaatleja isiksuseomadustest; nii võivad
või hiljem. Veelgi suuremad erinevused esinevad aga erinevate tegevusviiside, psüühiliste 4 protsesside ja omaduste kujunemisel, iseloomuomadustes, võimetes ja huvides. Ja otse loomulikult erinevad lapsed oma looduslikelt eeldustelt (Tiko 2006:7). Arengul on kolm aspekti: 1. intellektuaalne e vaimne e kognitiivne areng, 2. sotsiaalne ja emotsionaalne areng, 3. füüsiline e kehaline e psühhomotoorne areng. Tuntud psühholoog J. Piaget´ järgi on lapse arengus neli etappi: 0-2 eluaastat sensomotoorse intellekti periood; 2-7 eluaastat operatsioonieelse mõtlemise periood; 7-11 eluaastat konkreetse mõtlemise periood; 12- ... eluaastat abstraktse e formaalloogilise mõtlemise periood (Laps ja lasteaed:11). Euroopas hästi tuntud lastekasvatusguru Emmi Pikler (Nagel 2007) on seisukohal, et parim kasvatus lapsele on see, kui tema arengut ei kiirustata. Pikleri kasvatusteooria põhimoto kõlab
keelerühmades; edendame võõrkeelte õppimist alates teisest klassist eesmärgiga omandada põhikooli lõpuks esmane suhtlemisoskus vähemalt kahes võõr keeles. VÕIMETEKOHASED ÕPPEKAVAD 1.Võtame kasutusele paindlikud individuaalsed õppekavad ja loome lühiajaliste tugiprogrammide süsteemi erivajadustega laste liikumiseks ühest õppevormist teise (sh erikoolides ja kinnipidamiskohtades viibivatele lastele ja noortele). 2.Loome võrgustikud (õpetaja, sotsiaaltöötaja, psühholoog ja arst) kohaliku oma valitsuse tasandil laste ja noorte järelevalve parandamiseks ning koolist väljalangevuse ennetamiseks. 3.Rahastame riiklikult spetsialiseeritud klasside ja koolide tööd eriti andekate võime tekohaseks õppimiseks. AMETIÕPE JA GÜMNAASIUMIHARIDUS 1.Korrastame haridussüsteemi ja õppekavasid selliselt, et need oleksid paindlikud ja võimaldaksid operatiivselt reageerida tööjõuturu muutustele. 2
tänapäeval aga eristatakse. Sisuks materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Meelteinfo alusel jagunemine - Kuulmismälu Nägemismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 17.Kes on Endel Tulving? Tema mälustruktuuride liigid ( semantiline, protseduuriine, episoodiline). E. Tulving on Eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. On tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Esimene kes 70ndatel pakkus idee ja leidis eksperimentaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu: sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei olekuidagi seotud isiklike mälestustega. Teadvustamine. Nt et Prantsusmaa pealinn on Pariis.
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Tartu nähtavad linnastruktuurid. Kevin Lynch`i teooria rakendus Ago Kikas Juhendaja: PhD Jussi S. Jauhiainen Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Instituudi juhataja: Tartu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kevin Lynch – töö ja elu....................................
viskenooleviskamise tulemust on kergem ennustada kui teise oma. - Skeemid või ajupiirkonnad on iseseisvalt töös näitab miks me saame matkida ilma et see teisi funktsoone segaks Kas loomad matkivad? - Rizzolati – esmalt täheldatud makaakide ventraalse premotoorse aju osas aktiveeruvad peegelneuronid kui sooritab eesmäripärase käitumise, ka siis kui vaatab kedagi sama asja tegemas Matkimine on sotsiaalses mõttes vajalik sest see on suhtlemise osa. Empaatia - Maurer – psühholoog on empaatilisem kui matkis nende jalgade ja käte asendit - Jackson – empaatia pole üksüheselt teise inimesse seisund täpne mõistmine ja sotsiaalsel käitumisel on olemas oma närviesindused ajus - Platek – nakkuslik haigutamine seondub aju senesekohasuse ja enese tajumise piirkondadega Kuidas eesmärk võib eneseregulatsiooni mõjutada? Motivatsioon sotsiaalpsühholoogias Eesmärgid pärinevad sotsiaalkognitiivsest lähenemisest.
juhuslikud (rong), kategooriad (lapsed, sotsialistid), grupid. ühiskonnad, institutsioonid, sotsiaalne interaktsioon; nende omadusi ei saa järeldada üksikindiviidide omadustest. (Vrd. vesimolekuli . H2O . omadused pole järeldatavad H ja O aatomite omadustest. Atomism: käsitlusviis, kus indiviide või ühiskonna üksikuid nähtusi vaadeldakse ilma, et arvestataks nende kuuluvust suuremasse süsteemi) * Mõnikord on ka teised jahimehed platsis . majandusteadlane, psühholoog, politoloog, etnoloog vms. Toimub töö jaotus. · Psühholoog: depressioon-ravi-töö · Sotsioloog: töökaotus-depressioon-töö - Sotsioloogi klassikalised küsimused on: * Mida inimesed teevad siin koos? * Mismoodi on nad omavahel seotud? * Kas need suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone (nt. võimusuhteid)? * Mis kollektiivsed mõtted on nende inimeste tegude ja institutsioonide taga? * Edasi: mismoodi ühiskond muudub? Kuidas ta suunab inimeste tegevust edasi? }=> st
möödapääsmatuks ja automaatseks. 1914-1927 pandi alus empiirilisele baasile arengupsühholoogias st teeme kellegi peal mingi uurimuse. Enamasti empiiriline baas kvantitatiivne. Arenesid sotsiobioloogia ja etoloogia. Arengupsühholoogia oli mõjutatud ...(???) Õppimisteooriate kujunemine (Pavlov). Pavlov oli füsioloog, kes tegeles tingimatute ja tingitud refleksidega (kellukesehelina peale tekkis koeral isu, stiimul oli kellahelin). J.B. Watson (1878-1957) oli psühholoog, kes oli keskkonnateoreetik. Locke ütles, et kk kujundab inimese teadvus (algul oli tabula rasa). Watson hirm loomade ees on õpitus ja see ei saa olla kaasasündinud. Watson ütles: psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne (ei saa hämada). Seetõttu me ei saa kasutada introspektsiooni andmeid. Ta muutis psühholoogia eesmärki (siiani oli selleks kirjeldada) käitumist ennustama ja kontrollima. Ta ütles, et inimene käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ra...
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arengu...
1. Pimedate, kurtide, raske vaimse alaarenguga või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades). 2. Koos kaasava hariduse tendentsiga, püütakse erivajadusega lapsi maksimaalselt sobitada tavalasteaedadesse. 3. Praegu eksisteerib paralleelselt nii eri- kui ka sobitusrühmade süsteem (kuhu saab sobitada kergema puudega lapsi). 4. Rühma valikul on määrav lapsevanemate soov, kuid otsustamiseks vajavad vanemad spetsialistide (arst, psühholoog, eripedagoog, logopeed) nõu. 5. Raske puudega lastel on kasulikum viibida erirühmades, kus neid arendavad vastavad spetsialistid (raske puudega laps saab olla sobitusrühmas vaid siis, kui lapsel on isiklik abistaja ning individuaalne arengukava) EVL ARENGU TOETAMINE Erivajadustega laste arendustegevust planeerides ja läbi viies tuleb arvestada: üldiste iseärasustega;
pöörame rohkem tähelepanu, nt. lihtsate ülesannete puhul töötab aju automaatselt ning selleks pole vaja ka palju tähelepanu pöörata (nt objekti värvide tuvastamine) ● Praiming – teatud detektorite või närvisüsteemi osade „eelsoojendamine“, et nad oleks valmis peatse sisendile reageerimiseks oleksid paremini valmis, kui nad seda muidu oleks. Õppimine. Ivan Pavlov – biheiviorismi koolkonnast. Vene psühholoog, keda teatakse peamiselt tema uurimustelt klassikalise tingimise kohta. Klassikaline tingimine 1. Tingimatu stiimul – vallandab teatud reaktsiooni ilma eelneva harjutamiseta 2. Neutraalne stiimul – kellahelin ei vallanda süljeeritust 3. Tingimise faas – enne toidu saamist helistatakse kella 4. Pärast tingimist: tingitud stiimul – algselt neutraalne stiimul kutsub esile uue reaktsiooni
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ra...
et sealt pärineb tema suur huvi kultuuride vastu. Õppis Berliinis meditsiini ja hakkas tegelema psühhoanalüüsiga; imigreerus Usa'sse. Freudi surmani oli ta Freudi vaadete jälgija, pärast hakkab kritiseerima eriti seksuaalteooriat. · Üks esimesi, kes üritab psühhoanalüüsi laiale massile selgeks teha. · Toob sisse: o Kultuuriline eripära o Neuroosi roll isisksuses o Naisfeministlik psühholoog, tegeleb palju naise rolli ja naise teemaga · Isiksuse arengus rõhutab ta sünnipärast ärevustunnet- Kui laps sünnib, siis algab tema jaoks võitlus ellujäämise eest. Ta väidab, et ärevustunne ehk sünnipäerane rahutustunne ongi kõigis juba sünnimomendist alates. See ärevustunne muutub hiljem meie psüühika lahutamatuks sisemiseks osaks. Rahutus ja ärevus tekitavab soovi sellest vabaneda.
Arusaamise meetodid: Arusaamine tuleb mitte tekstist vaid inimesest. Tekst on sidekanal. Aru peab saama inimesest. Tekst on abiks. Me ei saa kunagi päris täpselt teisest inimesest aru. Achilleus ja kilpkonn vigane arutlus. Mina tema Schleiermacher üritab ühendada neid kommunikatsioone, teha ,,temast" ,,mind" Mina mina W. Dilthey (1833 1911) Traditsioon vahepeal katkes. Dilthey oli väga viljakas autor 26 köidet; filosoof ja psühholoog. Hermeneutika tegeleb teadmisega kuidas me saame midagi teada. Saksa traditsioonis on loodus- ja humanitaarteadused. Erinevus on meetodis loodusteadused lähtuvad eksperimentaalsusest, kogemusest (kogemus tuleb ära seletada/selgitada); vaimuteadused lähtuvad arusaamisest. Nende meetod on ajalooline kuidas see tekkis. Põhiline meetod on hermeneutika. Kui me tahame midagi teada, peame me enne midagi teadma. Teadmiste omandamine ei ole lineaarne. H.G
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
