Kõige tõenäosemalt on ohustatud puberteedi- ja noorukieas tüdrukud, kuid seisundit on diagnoositud ka näiteks alla aastasel lapsel. Sellises seisundis inimene ei suuda vastu seista kiusatusele ehk impulsile juuksekarvu välja kitkuda. Kitkumisele eelneb pingetõus ja järgneb kergendus ning rahulolutunne teo ajal. Nii Rapuntseli sündroom kui trihhotillomaania on sundkäitumisel põhinev haigus, mida saab ravida eelkõige psühholoog või psühhiaater. Algpõhjustena on välja toodud stressi, depressiooni, lapsepõlvetraumasid, seksuaalsest ärakasutamist ja muud sarnast. Ravi on iga inimese puhul individuaalne, kuid sagedamini on abi nõustamisest, mis on kombineeritud depressiooniravimitega. On leitud ka seos pärilikkusega, ning on lausa väidetud, et enamasti on sellist seisundit põdeval inimesel lähisugulane, kes kannatab isiksusehäire all.
konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähelepanu äratanud tööde mitmekesisus. Siinkohal on kirjeldatud ainult psühholoogide tegevusvaldkonda. Endel tulving Professor mälu: Toronto Ülikooli emeriitprofessor Endel Tulving kuulub 100 maailma tuntuima sotsiaal- ja käitumisteadlase nimekirja. Fotol oma maja tagaaias koos oravakindla linnumajaga. KRISTER KIVI Teenekaim ja kuulsaim eesti soost psühholoog (viidete koguhulk teadusperioodikas, monograafiates ja õpikutes ulatub kümnetesse tuhandetesse). Tema teadustegevus ja saavutused on leidnud tunnustamist väga paljudes erinevates vormides. Ta on olnud paljude teadusajakirjade toimetuskolleegiumides (nt Psychological Research, European Journal of Cocnitive Psychology, Journal of experimental Psychology jmt). Ta oli 1969-1972 Journal of Verbal Learning and Verbal Behaviour peatoimetaja. Avaldatud publikatsioonide hulk ulatub sadadesse
mehelemineku üle otsustasid vanemad ja noorikul oli ses asjas vähe sõnaõigust. Muuseas, väljendid ,,mehele minema" ja ,,tema omaks saama" näitavad kujukalt ära naise allutatuse. Mees aga ,,võttis" OMALE naise. Ja kunagi ei öeldud vastupidi naine ei võtnud meest ja mees ei läinud naisele. See on meie keeles säilinud tänapäevani, kuigi nüüdisajal võtavad ja jätavad nii naised kui mehed õiguslikult samaväärsetel alustel (EV põhiseadus, 2. ptk. §27). (suuline vestlus psühholoog Aija Kalaga. 09.01.2008) 19. sajandil oli muuseas väga oluline, kellega lähemalt suheldi. Kui sulane ja teenijatüdruk omavahel abielu sõlmisid, see oli küll raske vaesuse tõttu, kuid siiski, ühiskonna silmis neid hukka ei mõistetud ning olid nii-öelda paras paar. Aga mis puutub talupere poegade ja tütarde abiellumist teenijatega, seda peeti häbiasjaks. See näitab veel kord, et taluteenijate seisust peeti alamaks. (Peterson 2006: 9) 1.1.3. Naine ja lapsed
Kaasaegsed teooriad uimastipreventsioonis Vaadeldes uimastihariduse olukorda maailma kontekstis, võime väita, et küllaltki efektiivseks on osutunud viimase 20 aasta jooksul välja arendatud ja testitud preventsioonimetoodika, mis on suunatud laiale hulgale riski- ja kaitsefaktoritele (Botvin, 1990). See kognitiiv-käitumuslik preventsioonimudel, mis on välja töötatud USA psühholoog G. Botvini ja tema kolleegide poolt 1983. aastal, sisaldab endas algselt psühholoog R. Evansi poolt välja arendatud sotsiaalsete mõjude mudeli (Botvin, 1999) elemente, kuid selle erijooneks on rõhuasetus kahel elemendil: 1) erinevate enesega toimetulekuoskuste (self management skills) õpetamine; 2) üldiste sotsiaalsete oskuste (general social skills) õpetamine.
Vajaduste kestev rahuldamatus ehk vajaduste rahuldamisvõimaluste puudumine mõjub organismile häirivalt, nende rahuldamine toob aga kaasa heaolutunde. Inimese mitmesuguseid vajadusi võib kirjeldada kolme põhinäitaja järgi: nende modaalsuse, jõu ehk vajaduse aktiveeriva toime ja teravuse ehk vajaduse tingimatu laadi alusel. Mõned vajaduse on regulaarse, teise episoodilised. Vajadust võib vaadelda veel mitmest aspektis. Vene psühholoog rõhutab järgmisi momente. 1 1. Vajadus on millegi defitsiidi- nappuse, piiratud varude , olulise puudumise- tajumine. Vajaliku puudumine põhjustab rahulolematus, selle saavutamine aga taastab tasakaalu ja heaolutunde. 2. Vajaduses on esiplaanil kahjutundmine minge hüve või väärtuse puudumises. 3. Vajadus on möödapääsmatu, vältimatu tarve midagi saavutada. 4. Vajadus on emotsionaalne seisund
haiguste patsientide paranemist. Psühhoteraapia on tervisehäirega isiku sihipärane mõjutamise protsess, mis tugineb psühholoogia seaduspärasustel ja mille eesmärgiks on häire kõrvaldamine ja leevendamine. Psühhoteraapia jaotatakse kolmeks suureks rühmaks: 1) Psühhoanalüütiline või psühhodünaamiline 2) Biheivioristlikud ehk käitumuslikud 3) Humanistlikud/eksistensialistlikud 16. Psühholoogia elukutse ja psühholoogia rakendused 16.1. Kes on psühholoog Rahvusvahelised psühholoogide kutseühendused tunnustavad psühholoogidena vaid neid, kes on saanud ülikoolis psühholoogikraadi, soovitatavalt doktorikraadi ehk PhD, aga olenevalt riigist ka litsentsi, magistrikraadi võidiplomi. Väljaõpe peab kestma vähemalt 6 aastat., sageli kauem. 1.1. Psühholoogia rakendused Kliiniline psühholoogia Tervisepsühholoogia Kohtupsühholoogia Nõustamispsühholoogia Koolipsühholoogia
organisatsioonides on rahulolu uuringute läbiviimine viimasel ajal muutunud väga populaarseks. Tulevikule orienteeritud ettevõtted on aru saanud, et personali ja ettevõtte ühiste eesmärkide sidumine ning töötajate vajaduste arvestamine võimaldab vähendada töötajate rahulolematust ning seeläbi hoida kokku uute töötajate värbamisele ja koolitamisele tehtavaid kulutusi. Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade sellest, et tööga rahulolu uuringutes võib tugineda Ameerika psühholoog Frederick Herzbergi motivatsiooni-hügieeni ehk kahe faktori teooriale. Milles tööga rahulolu oleneb töö sisust: töö keerukus, iseseisvuse- ja arenguvõimalused tegurid, mis loovad tööga rahulolu ja kujundavad sisemist aktiivsust ning kus tööga rahulolematus on seotud peamiselt töökeskkonnaga: juhtimine, psühhokliima, töötingimused tegurid, mis põhjustavad rahulolematust tööga ja pärsivad tööalast aktiivsust.
üldkogumi all mitte ainult inimesi, vaid üldkogumi võib moodustada mistahes meid huvitavate sarnaste objektide hulk. On aga selge, et tegelikus elus ei ole tihti võimalik vaadelda (mõõta, loendada, küsitleda jne.) kõiki meid huvitavaid objekte. Seepärast peab uurija välja valima suhteliselt väikese osa üldkogumist, et selle põhjal teha järeldus kogu üldkogumi kohta. Sellist uurimiseks valitud (suhteliselt väikest) objektide gruppi nimetataksegi VALIMIKS. Näiteks psühholoog, kes uurib valgete hiirte õppimisvõimet, loodab, et saavutatud tulemused ning seega ka järeldused kehtivad kõigi valgete hiirte puhul - mitte ainult praegu olemasolevate, vaid ka veel sündimata hiirte puhul ning ta võib isegi loota, et tema tulemusi võib sedavõrd üldistada, et need selgitaks inimese õppimist. Seega, paljud uurijad ületavad kättesaadava informatsiooni piiri: nad üldistavad tulemusi valimilt üldkogumile, nähtult ja kogetult mittenähtule ja mittekogetule
meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada. Säärase subjektiivse meetodi kõrval on tarvitatud unenägude uurimisel ka "objektiivset" meetodit. On vaadeldud magajat, eriti tema miimikat, häälitsemist, muutusi hingamises jne. Unenägude uurimisel on tarvitatud ka eksperimentaalset meetodit: mõjutud mingil viisil magajale ja püütud seejuures kindlaks teha, kuidas see on mõjunud tema unenägudesse. Iseäranis laialt on eksperimentaalset meetodit unenägude uurimisel tarvitanud norra psühholoog Mourly-Vold. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis. Kuidas erinevad ajatsükklid mõjutavad sooritust ja tööga rahulolu. Elektroonika ja mehaanikatööstuse teema. TÄNAPÄEVASED ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD · Personali valik ja paigutus- hindame inimesi sellejärgi, missugusele tööle nad kõige paremini sobiks. Mis kõige paremini...
3. leebed vanemad, kuid ka järeleandlikud vanemad; 4. osavõtmatud vanemad. Uuringute kohaselt on kõige paremaid akadeemilisi tulemusi saavutanud autoriteetsete ehk demokraatlike vanemate lapsed ning küllaltki rahuldavaid tulemusi autoritaarsete vanemate lapsed. See-eest leebete ja järeleandlike ning osavõtmatute vanemate laste akadeemilised saavutused on peamiselt rahuldavad kui mitte negatiivsed. (Okorodudu 2010; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Philadelphia Temple'i ülikooli psühholoog Laurence Steinberg kinnitab, et autoriteetsete vanematega peredes kasvavad lapsed ja teismelised on psühhosotsiaalse ning vaimse arengu valdkonnas eelisolukorras. Lisaks on neil uuringutulemuste põhjal suurem eneseusaldus ja eneseaustus ning tõenäosus antisotsiaalseks käitumiseks, sealhulgas kuritegevuses osalemiseks ja uimastite tarbimiseks, väiksem kui ülejäänutel. Autoritaarsed on sellised vanemad, kes tavaliselt ei seleta lastele oma nõuete tagapõhja, kuid
tooge välja: Programmi tegevused: Harjutusi saab varieerida juhuslike rutiinide ja kasutaja poolt seatud harjutuste materjaliga. Instruktsioone, ajastust, tüüpi ja harjutusteseeria eesmärki, ning harjutust ennast saab muuta. Maht: 4 kuud 45 minutit 3x nädalas Tegevuste läbiviimise protsess ja/või ajakava. Vastuvõtul tehakse kindlaks programmis osaleja tase CANTAB-I testipatareiga. Hindamise viib läbi psühholoog. Seejärel koostatakse 2 rühma, mõlemas 5 last. Tegevusterapeut viib läbi COGPACK-treeningu vastavalt ajakavale. Treeninguperioodi lõppedes tehakse uuesti CANTAB-I test hindamaks treeningu tulemusi. (Programmis osaleja tegevusvõime arendamise protsess peaks olema arusaadavalt kirjeldatud); meeskonna tegevuste, sh meeskonnatööde kirjeldus (ära tuua meeskonnatööde regulaarsus);
Imikul peavad tekkima sensoorsed ja motoorsed oskused, nii et kui suudab maailma tajuda ja selles ringi liikuda. Kuid tal peab tekkima ka arusaamine maailmast, milles ta elab. See arusaamine hõlmab lihtsaid tõdesid füüsilisest maailmast (nt. Seda, et asjad kukuvad maha, kui neid hästi kinni ei hoita) – Ja ka sündmistest (ntt. Et vedeliku kallamisel ühest klaasist teise jääb vedeliku hulk samaks). Selle protsessi kõige tähtsam uurija on Šveitsi psühholoog Jean Piaget Kuigi nii mõndagi Piaget vaateid on vaidlustatud – see mida ta kogus, analüüsis ja kuidas küsimusi püstitas on mõjutanud hilisemate uurijate tööd. Piaget järgi toetub laps testsugust tüüpi mütlemisele kui täiskasvanu. Piatet arvates sünnib täiskasvanulik mõtlemine alles pärast seda, kui laps on läbinud teatud hulga intellektuaalse kasvamise staadiume: Sensomotoorne (sünnist kui 2. eluaastani), Preoperatsionaalne (kuni 7. eluaastani), Konkreetsed operatsioonid (7
ja tiirleb ümber päikese) ja darvinism (inimene on üks paljudest liikidest, pole jumala valitud) ja Freud (inimene pole iseenda peremees teda juhivad mitteteadlikud jõud). CARL GUSTAV JUNG 1. ,,Tänapäevamüüt" 2. ,,mina ja alateadvus" 3. ,,Inimene ja tema sümbolid" 4. * ,,Psühholoogilised tüübid" 5. * ,,Naised, kes jooksevad huntidega" 6. ,,Kuningas, sõjamees, maag ja armastaja" Jung on sveitsi psühholoog. Sündis I875.aastal. Kirikuõpetaja perekond. Isast sai külapastor. Tal oli väga kuulus vanaisa, kelle auks pandigi pojale nimi. Vanaisa olnud Goethe sohilaps. Vanaisa oli tolle aja Euroopa üks tuntumaid kirurge. Ema oli aadlisoost ja religioosne naine. Talle hakati õpetama ladina keelt. Tema unejuttudeks olid eri maade religioonilood ja müüdid. Hiljem kolib pere Baseli lähedale. Lapsepõlv möödub Reini jõe kaldal. Voolav vesi on Jungi jaoks oluline sümbol.
meid huvitavate sarnaste objektide hulk. On aga selge, et tegelikus elus ei ole tihti võimalik vaadelda (mõõta, loendada, küsitleda jne.) kõiki meid huvitavaid objekte. Seepärast peab uurija välja valima suhteliselt väikese osa üldkogumist, et selle põhjal teha järeldus kogu üldkogumi kohta. Sellist uurimiseks valitud (suhteliselt väikest) objektide gruppi nimetataksegi VALIMIKS. Näiteks psühholoog, kes uurib valgete hiirte õppimisvõimet, loodab, et saavutatud tulemused ning seega ka järeldused kehtivad kõigi valgete hiirte puhul - mitte ainult praegu olemasolevate, vaid ka veel sündimata hiirte puhul ning ta võib isegi loota, et tema tulemusi võib sedavõrd üldistada, et need selgitaks inimese õppimist. Seega, paljud uurijad ületavad kättesaadava informatsiooni piiri: nad üldistavad tulemusi valimilt üldkogumile, nähtult ja kogetult mittenähtule ja mittekogetule
meid huvitavate sarnaste objektide hulk. On aga selge, et tegelikus elus ei ole tihti võimalik vaadelda (mõõta, loendada, küsitleda jne.) kõiki meid huvitavaid objekte. Seepärast peab uurija välja valima suhteliselt väikese osa üldkogumist, et selle põhjal teha järeldus kogu üldkogumi kohta. Sellist uurimiseks valitud (suhteliselt väikest) objektide gruppi nimetataksegi VALIMIKS. Näiteks psühholoog, kes uurib valgete hiirte õppimisvõimet, loodab, et saavutatud tulemused ning seega ka järeldused kehtivad kõigi valgete hiirte puhul - mitte ainult praegu olemasolevate, vaid ka veel sündimata hiirte puhul ning ta võib isegi loota, et tema tulemusi võib sedavõrd üldistada, et need selgitaks inimese õppimist. Seega, paljud uurijad ületavad kättesaadava informatsiooni piiri: nad üldistavad tulemusi valimilt üldkogumile, nähtult ja kogetult mittenähtule ja mittekogetule
Normatiivse hindamise eesmärgiks on õpilase soorituse iseloomustamine tema õpingukaaslaste saavutuste taustal. Selle lihtsaimaks näiteks on õpilase hinde seadmine sõltuvusse tema soorituse asendist klassikaaslaste suhtes (nt seades normi, mitu parima tulemuse saanud õpilast saavad „viie”). Kasvatus kui normatiivne, kindlatel väärtustel ning autoriteetidel põhinev mõjutusvahend (nt kristlik traditsioon). USA progressiivse pedagoogika peaesindaja on filosoof, pedagoog ja psühholoog John Dewey (1859–1952). Dewey eesmärgiks oli lapse individuaalsetele eeldustele ja demokraatliku ühiskonna kodanikule vajaliku ettevalmistuse üheaegne saavutamine. Selleks pidas ta oluliseks õpilase kaasatust õpieesmärkide seadmisel ning õppesisu ja -meetodite valikul, paindlikku õppekava, õpilase motiveeritust, aktiivsust, vahetut kogemust ja ühistegevust. 1896 avas ta Chicagos laboratoorse kooli (ingl laboratory school), kus testis ja rakendas oma ideid
17.a surnud inglise poeet Chattoeton. 18.sajandil arenes kiiresti noorte kaalutluse tõus. 1789.a revolutsiooni järel, Prantsusmaal inimõiguste deklaratsioon: isikuvabadused puudutasid ka põlvkonna vabadusi iga uus põlvkond peaks olema vaba eelneva survest. Õigus mässata. 19.sajandi poliitilistel liikumistel avaldusid. Väga spetsiifliselt noorte omad. USA käsitles end noore rahvusena? Ameerikasse viis Rousseau ideestiku Hall (ameerika psühholoog, 18441924) usufanaatikust isa, pikad depresiooniperioodid 1890ndatel, tuli sellest välja, kui tegi mõned olulised avastused). 19.sajandi teisel poolel psühholoog oma ideid arendama, darvinism. Spencer (sotsioloog), konkurents ja võitlus on ühiskonnas vajalikud, nõrgemad peavad kaduma. Lombardo. Hall'il oma nägemus evolutsiooniteooriast. Asetas rõhu hingele. Intellekt vana, uus mõtteviis seotud südame haridusega. Hingearengu kujunemist mõjutab kogu ühiskonna areng.
Seksuaalsete elamuste vähene huvi. Eelistab ülekaalukalt üksildasi tegevusi, fantaseerib ja süüvib enesesse liigselt. Tal pole lähedasi sõpru ega usaldussuhteid või on ainult üks ja tal puudub ka soov selliseid suhteid luua. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Ta ei saa aru, miks inimesed koos on. Ta on ülemäära enesessesüüvinud, mõtiskleb ja fantaseerib, tema tegevus ja huvialad on sageli veidrad ja haruldased ning nendest ei pruugi temaga tegelev psühholoog ega üksikud lähedased tuttavad midagi teada. (Allik etc 2003: 122). Ise näeb ta ennast iseseisva ja üksildasena, teised on tema arvates pealetükkivad. Ta usub, et inimesed ei vääri huvi, et suhted loovad segadust, seega on ka tema põhistrateegiaks viibida teistest eemal. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Põhjused: Skisoidne isiksushäire tekib tavaliselt hilises teismeeas. Risk on suurem, kui suguvõsas on esinenud skisofreeniat
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ).
tunnetuslikud ootused tasude suhtes, mida nad oma tegevuse tulemusena saavad, ning indiviididel on nende tasude osas omad eelistused) · Adams võrdsuse teooria(See teooria põhineb ebavõrdsusel kui motiveerival aspektil ja väidab, et inimesed, kes usuvad, et neid on ebavõrdselt koheldud võrreldes teistega, püüavad ebamugavust kõrvaldada ja taastada võrdsust.) 69. Kes oli Abraham Maslow? Abraham Maslow´i (1908 - 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle tarvete teooria andis olulise panuse motivatsiooniprobleemide mõistmiseks. Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Maslow pööras tähelepanu, et koolid peaksid tunduvalt rohkem hakkama pöörama tähelepanu õpilaste sotsiaalse heaolu määratlusele ja võimalusel selle loomisele. 70. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda Inimesel on 5 vajaduse taset, mis kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme
5. 6. Lõpuks mõjutab see kõik õpilase õpiedukust. Õpilasi,kelle suhtes on kõrged ootused, innustatakse õppimisel rakendama kogu potsensiaali; seevastu õpilased, kelle suhtes on madalad ootused, ei saavuta seda taset, mida tegelikud võimed lubaksid. PYGMAILONI efekti ilmnemise oht on kõige suurem oma võimetes ja tõekspidamistes kahtlevatel õpilastel. Õpetaja on ka hea psühholoog ning innustab kõiki õpilasi oma arengupotsensiaali realiseerima ega andu oma vahetutele emotsioonidele. 20. Millised on põhilised meetodid ja võtted õpitava väärtustamise suurendamiseks välise motiveerimise teel? Välise motivatsiooni kujundamise strateegiate olemus Nimetada kolm põhilist meetodit ja kirjeldada neid Lähenemise voorused ja puudused
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SUURBRITANNIA ERIPEDAGOOGILISE SEKKUMISE SÜSTEEM Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR ................................................................
VAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks eripedagoogikaalaseid ja pedagoogikaga seonduvaid materjale ja meditsiinialaseid teatmeteoseid. 1. L...
Ja vastupidi. Siis kuidas panna Marist ja Liisi mõlemat naeratama, kui neid mõjutavad faktorid on niivõrd erinevad ? Motivatsioon on termin, mida tunneb iga juht. See moodustab suure osa juhi tööst leida mooduseid, kuidas alluvaid paremini tööle motiveerida. Oskustest ei ole kasu, kui alluval puudub motivatsioon neid reaalselt rakendada. Kui matemaatiku käest pärida, kuidas töötajaid motiveerida, pakuks ta ilmselt, et tuleks leida kuldne kesktee motivatsiooni teguritest, psühholoog jällegi arvatavasti välistaks selle väitega, et motivatsiooni mõjutavad tegurid ei ole kõik ühel pulgal ning leida tuleks individuaalne lahendus. Kogenud juht aga leiaks, et lahendus on ilmselt kusagil kahe vahepeal või üldse olematu. Seetõttu võiksime väita, et uurides motivatsiooni, ei saa me kunagi sellele küsimusele vastust, teadmata kõiki motivatsioonifaktoreid individuaalsel tasandil ning rakendades neid kollektiivselt.
kutsesobivuse ja vaimsete võimete hindamine moodustavad kõige olulisema osa: Kaufmani- ABC, Hollandi kutsesobivuse test, Raven’i progressiivsed maatriksid, WISC-III. Tervise ja sotsiaalvaldkonnas kasutatavad hindamisvahendid: Perearstid ja pereõed: laste heaolu ja vaimse tervise hindamiseks ei kasutata üldjuhul standardiseeritud mõõtevahendeid; esmatasandi tervishoius sihipäraselt lapse vaimse tervise ja heaolu hindamist läbi ei viida. Kliiniline psühholoog: kliinilises praktikas on kasutusel ligi 70 testi meeleolu, emostionaalse seisundi, kognitiivsete funktsioonide ja isiksuseomaduste hindamiseks. Kasutusele on jäänud ka nõukogude koolkonna eksperimentaalse patopsühholoogia hindamismeetodid. Suur osa kliinilises praktikas kasutusel olevatest hindamisvahenditest ei ole kohandatud eesti keele ja kultuuri kontekstile sobivaks. Ei olegi ühegi erialaühenduse või institutsiooni poolt välja antud vanemlike oskuste (stabiilsus, emostionaalne
inimese heaolu. Resursijutimine majandusteadusest välja kasvanud suund, kus rssurss on inimene. Selle suuna alla käib ka see kuidas kasuatada maa alasid ka kuidas see seotub elu kvaliteediga. Lonnaplaneerimise alused uurimused 60´datel hakati mõtlema inimese peale, linn ei ole lihtsalt betoon keha, hakati huvituama kuidas inimesed tajuvad seda linna, kuidas saavad aru sellest sturktuurist, tihti hakkasid linna planeeerijad nõudma sotsioloogiliselt psühholoog. Maastikuarhituuri alased uurimused kujunenud täppisteaudste suunast. Tehakse objekti hoone tasandil. Sisekujunduse alased uurimused kuidas mõjub inimesele. Human factor kuidas inimfaktorit arvesse võtta maja planeerimisel. 1970 oli üsna hästi selge me ei saa mõjutada sotsiaalsete suhete rolli ja keskkond on alati sotsiofüüsiline keskkond millega meil tegemist on. Asustusjärgne hinnang keskkonda, objekti vaadeldakse kasutaja seisukohalt. 27.02.2009 Cuny I
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
3. Sadistlik väg. (sadistic rape) Kõige rängem. Tavapäraselt ettekavandatud ja suhteliselt pikaajalise toimega. Neid kas vangistatakse, hoitakse kinni. Võidakse kasutada ülemäärast jõudu, viiakse läbi rituaale,mis on nii füüsiliselt kui psüühiliselt traumeerivad, rituaale viiakse läbi korduvalt, piinatakse ja ohvritel on kõige suurem surmahirm. Ohvrid võivad ka protsessi käigus surra. Psühholoog ei tule sellega üksi toime. 4. Seksuaalse rahulduse vägistamine see ei kuulu tüpoloogia alla,esineb kõige rohkem, väga sageli on raske defineerida konkreetset põhjust, miks seksuaalne rahuldus ei ole piisavalt rahuldatud saadud. Enamasti seotud väga väheste füüsiliste kahjustustega. Nende puhul on võimalik peatada ja suudetakse veel edasi rääkida..minnakse lahku või peatatakse ja räägitakse ka veel
paiskuvad aroomid) pole jõudnud veel lõhnataju muuta. Ideaalne oleks testida ühte lõhna korraga ja kindlasti oma nahal, näiteks randmel tuiksoone kohal, sest tuksleval pinnal on lõhn paremini tuntav. Arvamuse avaldamisega ei tasu kiirustada - alkoholi haihtumine ja aroomi kujunemine nahal võtab aega umbes 20 minutit. Veelgi parem on jälgida lõhnamuutusi kogu päeva jooksul ning seejärel otsustada. Saksa psühholoog Joachim Mensing on oma uurimuste põhjal välja toonud ka teatud seose lõhnaeelistuse ja isikuomaduste vahel: 5 Väljapoole suunatud ekstraverdid kalduvad eelistama värskeid puuvilja- ja roheliste taimede lõhnu; Arglikud ja mõtisklevad introverdid - idamaiseid vürtside ja eksootiliste taimede põnevaid kombinatsioone; Elavaloomulised ja vahelduvate meeleoludega inimesed - lillelõhnu
Korraldatakse käsitöönäitusi, kutsutakse esinejaid, toimuvad väljasõidud ja ekskursioonid. Toidukordi on päevas kolm. Pakutakse maitsvat, vaheldusrikast ja tervislikku toitu. Võimalus kohaldada menüü suhkruhaigetele ja allergikutele. Lisaks on kogu aeg saadaval erinevad ravimteed. Suvituse Hooldekodus on ööpäevane hooldus inimestele, kes ei ole suutelised iseseisvaks toimetulekuks, kuid kellel puuduvad näidustused haiglaraviks. Regulaarselt külastavad elanikke perearst, juuksur, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Lisaks on plaanis teha koostööd ka tervisehoiuasutustega, eriti just õppeasutustega, kus pakume praktikavõimalust meie ettevõttes. Praktikandid saavad kogemusi ja teadmisi reaalsetest olukordadest ning vastutasuks elavdab see hooldekodu klientide igapäeva ning lisab kohale värsket verd. Plaanis on teha ettepanek ka Põlva koolidele oma tunniplaanis kasutada võimalust lasta noortel külastada Suvituse Hooldekodu ning seal
Sugu(naistel menopausiaeg) Välditavad: Suitsetamine 2x Alkoholi liigtarvitamine Stress Suur kehakaal Vähene füüsiline aktiivsus Kõrge vererõhk Suhkrutõbi Südame rütmihäired Suur kolesterooli sisaldus Liigne soola tarbimine INSULDIHAIGEGA TEGELEVASSE MEESKONDA KUULUVAD: Arst/ Õde / Hooldaja Füsioterapeut Logopeed Psühholoog Sotsiaaltöötaja INSULDIHAIGE RAVI/JÄLGIMINE Lamamisreziim 24h Monitooring 3h. järel(RR, t. SpO2, GKS) Kordus KT 24h möödudes T.ASA 300 mg p/o( peale kordus KT) INSULDIHAIGE ÕENDUSHOOLDUSE PÕHIMÕTTED: Ühtse meeskonna põhimõtted(haiglas/kodus) Eesmärgipärane tegevus/ patsiendikesksus Patsient ja lähedased on kaasatud taastusravisse Taastusravialgab nii vara kuivõimalik 9
See on antisotsiaalne ja alateadlike tungidega, jõhker, sadistlik, agressiivne, vari. Kolmas on süvakiht, tuum, tegelik mina. Siit tuleb võime siiraks armastuseks, self. Ühiskond piirab üksikisikut. Inimene ei saa neid kolme vabalt väljendada. On vaja revolutsioone, nt majanduslik, seksuaalne jms. Pilet 9. Neofreudistid. K. Horney. Freudi mõtete pooldajad ja liitlased. Arvestasid ka kultuuri ja ühiskonna elemente. Tuntumad on Erikson, Fromm, Horney. Horney oli esimene feministlik psühholoog, tegeles ka kultuurilise eripäraga, uuris neurooside teket, mõjutatud ka idafilosoofiast. Väidab, et laps sünnib ärevus/rahutustundega nt esimese hingetõmbega võitleb elu eest, see tekitab stressi, mis on psüühika üks põhiomadustest. Sellest tundest vabanemise soov on põhiline motivaator. Püüeldakse alati kahe põhitendentsi suunas. 1) Püüe turvalisuse ja ohutuse poole 2) Püüe soove ja vajadusi rahuldada Need tendentsid võivad olla ka vastandlikud, mis tekitab neuroose
Hindamine Kursuse hinde saamiseks: • Käige tunnis kohal. Täiesti kindlasti on vaja kohal olla (ja kaasa töötada) kordadel, mille kohta on kavas on märgitud ’seminar’ või ’praktikum’. Neid ’järgi teha’ ei saa, välja arvatud juhul, kui te olete eelnevalt oma puudumisest teatanud. Vastasel korral saate mingi lisaülesande ja peate tegema ka suulise arvestuse (vt allpool) • Tuleb esitada üks kirjalik töö, essee (see tähendab arutluse, mitte referaadi) vormis, teemade loetelu saate kursuse käigus vastavalt läbitud materjalile. 2013 IV tsükli essee teemad:1) Kas (võimekuse) testimine inimese jaoks eluliste otsuste tegemiseks on õigustatud2) Kas inimese üle on võimalik kehtestada täielik käitumiskontroll? (Mõelge biheiviorismi ja Watsoni kuulsa 12 imiku väite peale)3) Päev skisofreenikuna (enesekohaselt, kasutades teadmisi selle häire olemusest)Essee tähtaeg on arvestuse päev • Vajalik on sooritada positiivselt (üle 45% õigeid vastuseid...
Kui seda teha vaid natuke ja lapseeas, siis mõju kaob. Pere kaasamine programmi on oluline just nooremas eas, sest teismeeas pere mõju hakkab kaduma. Teismeeas tuleb tegelda eakaaslaste grupiga. Üldiselt leitud on, et vanus 9-11 on viimane aeg narkoennetusega tegelda. Aga parem oleks varem. Paremad on laiahaardelised programmid: Näiteks: laps käib psühholoogi juures, tegeldakse individuaalselt tema probleemidega, õpetatakse käitumismudeleid, tehakse rollimänge. Samas: psühholoog või sotsiaaltöötaja tegeleb ka perega, püütakse parandada peresuhteid, sotsiaaltöötaja aitab neil järje peale saada. Vabaneda alkoholist, osaleda lapse koolitöös, suhtes kooliga. Ehk siis püütakse kogu süsteem positiivselt tööle saada. Mõningaid võimalusi programmideks: 1. Sotsiaalse resistentsuse tõstmine öelda ,,ei" 2. Kompetentsuse parandamine sotsiaalse kompetentsuse 3. Alg- ja põhikooli õpilastele mõeldud programmid sest pärast on juba hilja
kasutades selliseid teadusi nagu sotsioloogia, psühholoogia, antropoloogia. Kontsentreerutakse sellistele teemadele nagu motivatsioon, kommunikatsioon, eestvedamine, töögrupi formeerumine. Neoklassikalise teooriad võib jagada kaheks: · Inimsuhete koolkond · Inimressurssi koolkond 2. Inimsuhete koolkond ja selle esindajad. 2.1.Hugo Münsterberg (1863-1916)- tööstuspsühholoogia isa. oli saksa- ameerika psühholoog. Ta oli üks rakenduspsühholoogia pioneere, kes tegi uurimistööd ka tööstus ja organisatsiooni psühholoogia valdkonnas. Tööst. Ta lisas teaduslikule juhtimisele inimtegevuse psühholoogilised aspektid , mida saab kasutada töötajate motivatsiooni tõstmiseks , tööalase soorituse parandamiseks ning töötajate kinnistamiseks oma töökohtadele (tööjõu voolavuse vähendamiseks) . Samuti uuris ta turunduse ja reklaamiga seotud probleeme
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Aiten Jagafär VAIMUHAIGUSED Referaat Juhendaja: Juta Raun Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................3 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................4 2. PSÜHHIAATRIA ARENG .......................................................................................................................5 3. PSÜÜHIKA JA PSÜÜHIKAHÄIRETE OLEMUS.................................................................................8 3.1. KÕRGEM NÄRVITEGEVUS PSÜÜHIKA ALUSENA..................................................................................... 8 3.2. PSÜÜHILISED PROTSESSID JA SEISUNDID.................
ette tõeliselt suur eesmärk. tähtsustatud. Meenutage kas või kohustusliku 4 keskhariduse kehtestamist. Usk päevast päeva kestev hinde- ja punktijaht. hariduse peaaegu et imettegevasse jõudu Vaatame lähemalt, kuidas mõistab loovust pole meid maha jätnud ka taasiseseisvunud ungari päritolu Ameerika psühholoog Eestis. Nii näitas Saar-Polli Mihaly Csikszentmihalyi. Csikszentmihalyi aastal 1995 tehtud küsitlus, et üle 90% loovusekäsitus sobib hästi just nii eesti kui ka vene keelt kõnelevatest pedagoogidele, sest talle nagu headele Eesti inimestest pidasid head haridust pedagoogidelegi pakuvad huvi inimeksistentsi esmatähtsaks nii majanduse arendamisel, positiivsed küljed ja sellised keskkonnatingimused,
Eeldused läheduseks: · lähedus lapseeas, · identiteet, · eneseaustus, · emotsionaalne küpsus. Takistused läheduseks: · madal enesehinnang, · kiirustamine, · läbitöötamata vaenulikkus, · mineviku mõju, · manipulatsioonid, · rivaalitsemine. Üksindus ja üksildus - võimalik kogeda nii paarisuhetes, kuid ka nende lõppedes. Üksik inimene ei pruugi olla üksildane. Üksilduse teemat arendanud psühholoog Weiss'i järgi on kahte tüüpi üksildust, mis võivad esineda koos või teineteisest sõltumatult: sotsiaalne ja emotsionaalne üksildus. Sotsiaalne üksildus kujuneb, kui puudub võimalus kuuluda sotsiaalsesse võrgustikku, mille liikmetel on samad huvid, puuduvad kaaslased igapäevasteks interaktsioonideks või pole tähenduslikke sõprussuhteid. Emotsionaalne üksildus areneb kui puudub kiindumusisik; seda kogevad inimesed peale lähedase inimese kaotust, nt
vaeva?). Võrdsuse teooria - Iga töötaja määratleb enda jõupingutuse suuruse ja sellele vastava tasu ning võrdleb seda teiste töötajate jõupingutuste ja saadava tasuga. Seejärel ta olenevalt võrdsuset kas püüab suurendada oma töötasu, vähendada pingutust või ei tee midagi (kui teiste olukord on halvem kui tal). 5. Kes oli Abraham Maslow? Abraham Maslow´i (1908 - 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle tarvete teooria andis olulise panuse motivatsiooniprobleemide mõistmiseks. Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. 6. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda 9 Inimesel on 5 vajaduse taset, mis kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused. 7
http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito3/artiklid/37oja.htm Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik? Ahto Oja SEI-Tallinn, Säästva Eesti Instituut, säästva ühiskonna programmi juhtJätkusu utlik arendamine on jätkuv dialoog erinevate maailmavaa dete ja väärtushinn angutega inimeste vahel selleks, et ka meie lapsed saaksid omi dialooge pidada. 1. Alguseks On lihtne öelda, et ilm on hukas. Palju raskem on seda arusaadavalt , usutavalt ja argumentee ritult tõestada. Mis võib tunduda hukutavana lähiajal, ei pruugi seda teps mitte olla sadade ja tuhandete aastate lõikes. Mõni kuulutab kurjalt, et kliima soojeneb, samavõrra on uskujaid, et kliima võib hoopis külmeneda, õigus võib olla mõlemal, sest saja- ja saja tuhande aastasi trende ei saa lihtsalt võrrelda. Kummal on õigus, seda näitavad järgmised millenniumid . Kui uskuda, et loodusseadu sed kehtivad, on siiski võimalik loodusseadu stest tuletatud keskkonnata sak...
Tõde on see mida inimene usub tõeliselt ning emotsionaalselt. • Isikliku vabaduse kolm astet: esteetiline, eetiline, religioosne – viimases täielik vabadus, isiklik, emotsionaalne suhe jumalaga. Friedrich Wilhelm Nietzsche • Apollonlikud ja dionüüslikud aspektid inimloomuses – ratsionaalsus vs irratsionaalsus – parim osa kirjanduses ja kunstis kasutab mõlemat – kontrollitud kirg. • Nietzsche kui psühholoog – On vaja aidata indiviide saavutada kontrolli oma jõuliste irratsionaalsete impulsside üle, saavutamaks loovamat ja tervemat elu. • Jumala surm. Inimese ilmajäetus kõikidest võimalikest juhistest. Filosoofid on ta tapnud. Darwini teooria – „õige, aga surmav“. Me pole millegi poolest erilised. • Võimutahe. Elus oluliste tähenduste leidmine iseendast – inimene peaks alati tahtma enamat.
võta enesele uusi ülesandeid ja kohustusi, soeta uusi tuttavaid, kes erinevad sinust vanuse, hariduse ja harjumuste poolest, mine reisima. 2.9. Sisemised stressiallikad Elus esineb paratamatult mitmeid kriitilisi perioode, mil tuleb omandada uusi oskusi, et järgneval eluetapil toime tulla. Juba keskajal arvati, et iga seitsme aasta järel saabub oluliste muutuste aeg, kus kõrged pinged on lausa paratamatud. Käesoleva sajandi psühholoog Eric H. Erikson on toonud välja kaheksa olulist psühho-sotsiaalset kriisi, milles isiksus areneb ja küpseb. Toimetulek elus võib olla suures osas mõjutatud sellest, kuidas varasemad kriisid on möödunud (Elenurm jt 1997: 48). Need kaheksa psühho-sotsiaalset kriisi on: 11 imikuiga – põhineb lapse suhtel emaga jäägitul usaldusel, sest tegemist on abitu ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12KÕ Maarja Kiisk KONFLIKTID, LAHENDAMISE VÕIMALUSED Õpimapp Õppejõud: Anu Leuska, MA Mõdriku 2014 SISUKOR Igapäeva elus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada. Käesoleva õpimapi eesmärgiks on välja selgitada mis on täpsemalt konflikt ja millised on konfliktide peamised tekkimispõhjused. Millised on n...
Sellistel juhtudel osutuvad arsti arsenalis vajalikemateks üldtugevdavad vahendid ja sõnaga mõjutamine.(Grossmann 2003) Tavaliselt tegeleb alkoholi- ning sellega seonduvate probleemide raviga psühhiaater - arst, kes on saanud sõltuvusprobleemide alal vastava väljaõppe. Enamus psühhiaatreid võtab vastu polikliinikutes ning erakabinettides. Esmast nõu oskab kindlasti anda ka perearst. Kaasnevate psühholoogiliste probleemidega (joojal enesel, lähedastel) aitab toime tulla psühholoog. Abi võib sealjuures olla nii individuaalsest, pere- kui grupiteraapiast. Paljud on leidnud tuge sõltuvusprobleemidega inimeste eneseabiliikumisest nn. Anonüümsete Alkohoolikute liikumisest. Vabariigis on ka mõned spetsiaalselt sõltuvusprobleemidele keskendunud raviasutused (Wismari Haigla Tallinnas, A-kliinik Tartus). Seega võib abi ja informatsiooni saamiseks pöörduda perearsti, lähima psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule. Viimasel ajal ei ole haruldane, et abi saamiseks
vastajaid. Inimeste vajadused on erinevad. Tarbijatena ei juurdle me tavaliselt selle üle, miks meie valikud on just nii- või naasugused. Ostame seda, mis meile hetkel tundub kõige kasulikum, maitsvam vms. Majandusteadlased väidavad, et just vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida. Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega. Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega. Abraham Maslow (1908 – 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis kui madalamad on rahuldatud. Joonis 2. Maslow vajaduste hierharhia. Eneseteostuse vajadus Tunnustusvajadus Sotsiaalsed vajadused Turvalisuse vajadus Esmased vajadused
◦ Juhendamine ja nõustamine Vastutus Nõudmised Kooli õppekava Kooli õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhmõtted Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted Õpilaste nõustamine ja õpiabi Kallisjuhataja partnerid koolis Juhtkond – infot edasi anda, tagasiside Õpilane Lapsevanem Aineõpetaja Kooli psühholoog Klassijuhataja roll Õpilaste sotsiaalsete ädevuste kujundaja Informatsiooni vahendaja Kooli esindaja Juhendaja ja nõustaja Sotsiaalsete pädevuste kujundaja Klassikollektiivi kujundamine Klassi mikrokliima, meietunde tekkimine Õpilaste toimetulekuoskused – kohanemisvõime, vastutus Informatsiooni vahendaja Info vahendamine kodu ja kooli vahel Tagasiside lapsevanematele lapse õpiedukuse kohta
meeldejätmist ning reprodutseerimist. Mälu jaotatakse kestvuse alusel: Sensoorne (ülilühiajaline), lühimälu, püsimälu, operatiivmälu (töömälu) Mälu jaotus meelteinfo alusel: Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu, haistmismälu. 22. Kes on E. Tulving? Kirjelda tema mälustruktuuri (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Too näide iga struktuuriosa kohta. On teenekaim ja kuulsaim Petserist pärit väliseestlasest psühholoog, kelle peamiseks uurmisvaldkonnaks on olnud mälu. Kognitiivpsühholoogia katsete kõrval on Tulving viimastel aastatel üha rohkem osalenud kognitiivse neuroteaduse meetodeid kasutavates mälu-uuringutes ning kaasa rääkinud ka teadvuse probleemi lahkamisel. Ta on oma paljude tiitlite, kuuluvuste ja aunimetuste hulgas ka TÜ audoktor ja Eesti Teaduste Akadeemia välisliige. Ta on maailmas tsiteerituim eesti teadlane.
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
kirjutada. Säärase subjektiivse meetodi kõrval on tarvitatud unenägude uurimisel ka "objektiivset" meetodit. On vaadeldud magajat, eriti tema miimikat, häälitsemist, muutusi hingamises jne. Unenägude uurimisel on tarvitatud ka eksperimentaalset meetodit: mõjutud mingil viisil magajale ja püütud seejuures kindlaks teha, kuidas see on mõjunud tema unenägudesse. Iseäranis laialt on eksperimentaalset meetodit unenägude uurimisel tarvitanud norra psühholoog Mourly-Vold.1 Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile. Tihti on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
