VENE MUUSIKA AJALUGU vanaaeg (ürgkogukondlik aeg 10 saj.) · Seotud slaavlaste tähtsamate tegevusaladega (karjakasvatus, põlluharimine, usk loodusjõududesse) · Vanimad olid töö ja tavandi laulud (algelised meloodia ja rütmi poolest) · Rahvalaulus taktimõõdu vaheldumine · Rütm : iseseisev, tekstist sõltumatu, lihtne, ühekülgne keskaeg (10 saj. 17 saj. 1 pool) · Arenes kaks erinevat suunda: kiriku ja rahvamuusika · Levinud laululiik bõlina (pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest) · Hiljem tekkisid lüürilised rahvalaulud (tundeküllased, nukratoonilised, murelikud, 1617 saj.) · 1117 saj. tegutsesid rändmuusikud ehk skomorohhid (lõbusad pool klounid, rändnäitlejad, eriti populaarsed 15 saj. peale Venemaa vabanemist) · mängiti keelpille (gusli, gudokk, domra, balalaika), puhkpille (viled, sarvepillid), löökpille, lõõtspille ja kitarri · kirikulaul 1117 saj. profes...
Sonaat klaverile kahele käele 1988, versioon klaverile neljale käele 1988 "On siiski kurb", laul metsosopranile/baritonile ja klaverile 1988 "Nahakaupleja Pontus", ballaad häälele ja klaverile 1989 Keelpillikvartett 1989 "Praeludium et invention" klaverile 1990, "Praeludium", oreliversioon 2000 "Kuus vaimulikku laulu" baritonile, segakoorile ja orelile 1987-1989, versioonid baritonile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1990 ning tenorile, baritonile ja orelile 2001 1. Psalm 130 "Põhjatuma häda seest hüüan sinu poole" 2. Oh võitlejad, et käige peale 3. Psalm 42 "Otsekui hirv" 4. Psalm 47 "Rõõmulaul Kristuse taevaminemisest" 5. Passacaglia 6. Motett. Psalm 115 "Taevas on Jehoova taevas" Magnificat sopranile ja keelpillikvartetile/-orkestrile 1991/1998 Sonata da chiesa / Kirikusonaat viiulile ja orelile 1991, versioon tsellole ja orelile 2001 Stabat Mater kõnelauljale 1998 Stabat Mater tsellole 1999 Stabat Mater soolohäälele 1999
1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine koor...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Rudolf Tobias (1873-1918) Elina Saarejõe 10c Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 2.1 Lapsepõlv 2.2 Haridustee 2.3 Erialane töö 2.4 Elu välismaal 3. Looming 4. Teosed 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisa 1. Sissejuhatus: Rudolf Tobias on tuntud nimi. Kas kõik teavad kes ta on või mida ta tegelikult saavutas või mäletatakse teda vaid kui pilti rahatähel (50-kroonisel)? Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse andnud eesti muusikasse ja selle arengusse. 2. Elulugu: 2.1 Lapsepõlv Rudolf Tobias elas keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda,...
Dünaamika- helitugevus ja selle muutumine. Tämber- kõla värv. Harmoonia- moodustavad saatehääled. Tempo- esituskiirus. Keskaja periodiseering 4.-10. sajand- eelromaaniline aeg - toimus kristlike ideede levik(rooma impeeriumis kuulutati ristiusk lubatuks). 10.-12. sajand- romaani aeg - (küpsus). 13.-14. sajand- gooti aeg (üleminekuperiood). Keskaja vaimulik muusika Aluseks on kristlus, millest sai aastal 313 rooma impeeriumis ametlik lubatud usund. Kohe alguses puudus kirikus poliitiline ühtsus, tekkisid 2 suunda: ida- ja läänekirik, mis kasutavad erinevaid liturgia- ja laulutüüpe. Kogu edasine jutt puudutab läänekirikut, mis oli levinud endise rooma impeeriumi aladel. Kus sai kristlus alguse? Juutidelt. Mille poolest sarnanevad judaism ja kristlus? 1 jumal. Millistele pühadele raamatutele need usundid toetuvad? Piibel. Keskaja inimese maailmapilt -ruum on mütologiseeeritud igapäevaelus arvestatakse üleloomulike jõududega. -ig...
madrigal, ricercar(pillidele) Orlando de Lasso/ Orlandus Lassus(1532-1594) 5. põlvkond; üks isikupärasemaid heliloojaid; tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti Madalmaade vokaalpolüfoonia, suur tähendus saksa muusika edasisele arengule; muusika on jõuline, värvirohke, julge, impulsiivne; zanrid: ilmalik laul, missa, motett, villanella, sansonett Veneetsia koolkond: Andrea Gabrieli(1520-1586) missa, psalm, motett, oreli- ja ansamblimuusika Giovanni Gabrieli(1555-1612) (A. Gabrieli vennapoeg) tseremoniaalmuusika (mitme koori) Giovanni Pierluigi da Palestrina(1525-1594) looming tasakaalukas ja konservatiivne; zanrid: missa, motett, hümn, magnificat, ilmalik ja vaimulik madrigal. Clement Janequin sansoonizanri kuulsaim esindaja Hans Sachs kuulsaim meistersinger John Taverner(1490-1545) 16. sajandi 1. poole väljapaistvaim inglise helilooja; 8 missat ja 28 motetti
- iga nähtus on millegi sümboliks ning sümboolne tegu on samaväärne vastava nähtusega - peotäis mulda sümboliseerib maavalduse üleminekut uuele omanikule. Ikoonide maalimisel lisati värvile pühaku verd. Kirik paikneb alati ida-lääne suunaliselt. - tegija (autor) ei oma tähtsust - tähtsam on tegu. Keskaja ,,tuntuim" autor oli ,,anonymous". - kunsti eesmärk on inimese mõjutamine 2) Varakristlikud laulutüübid Psalm - laul, mille tekst pärineb Vana testamendi taaveti lauludest. Hümn - uuemale vaimulikule luulele loodud laul. Gregoriuse koraal - katoliku kiriku liturgiline laul. Gregoriuse koraali nimetus tuleneb paavst gregorius suure nimest, kes 6. sajandil algatas liturgiate ja laulutüüpide ühtsustamise. Ülesanne: Kuula gregoriuse koraali ja iseloomusta seda järgmiste punktide alusel - ühe- häälne - Laulavad mehed - ladina-keelne - Teksti on vähe
HMN - kigi kultuslaulude hine nimetus NOMOS - reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul jrgima MONOKORD - lihtne keelpill, mille kandilisele klakastile on pingutatud ks keel ja selle abil on pgalad keele klava osa pikkuse tpseks mtmiseks. TIBIA - roomlaste levinuim pill (kreeka aulos vi topeltaulos) PSALMILAUL E PSALMOONIA - tekstid Vanast Testamendist (algul kreeka hiljem ladina keeles) HMNIDE LAULMINE E HMNOODIA - uutele tekstidele loodud laul VAIMULIK LAUL - PSALM Renessanss: ARS NOVA - "uus kunst", alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry,keda peetakse ka uue notatsioonissteemi leiutajaks.thistab muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320 - 1380. MOTETT - erinevalt keskaegsest motetist oli hes keeles jakigis hltes sama tekstiga(vaimulik motett ladinakeelne) MADRIGAL - 14.sajandil 2- vi 3-hlne laul karjuseidllist vi armastsest, 16.sajandil eriti peen krgharitlaste
tõi Noa laeva sõnumi vabanemise kohta), pidi ligi 80 aastat ootama, enne kui võis ilmutada neid varjatud tagamaid, mis on kätketud sellesse suurteosesse. Looming: Vokaalsümfoonilised teosed: 2 oratooriumi "Joonase lähetamine" ja "Sealpool Jordanit" (lõpetamata); 2 kantaati "Johannes Damaskusest" ja "Ecclesia" (lõpetamata); "Kyrie" segakoorile ja sümfooniaorkestrile; "Eks teie tea" meeskoorile; sümfooniaorkestrile ja orelile; Psalm 51 baritonile ja sümfooniaorkestrile; ballaad "Sest Ilmaneitsist ilusast" sopranile ja sümfooniaorkestrile; "Noored sepad" segakoorile ja sümfooniaorkestrile jt. Sümfoonilised teosed: avamäng "Julius Caesar"; Klaverikontsert d-moll; Koraalivariatsioonid orelile ja sümfooniaorkestrile f-moll; kapritso "Varese sõjasõnumida"; 2 melodraamat lugejale ja sümfooniaorkestrile "Kalevipoja unenägu" ja "Kalevipoeg põrgu väravas"; Burlesk, Albumileht jt.
Ka järgmisena kõlas missa osa ja seekord viimane jällegi Guillaume de Machaut ,,Agnus Dei". Ka see esitus oli üldiselt täpne kui välja arvata täiesti esimene sisseastumine, mis oli veidi värelev. Esinesid ka mõned mitte häälestuvad akordid. Üldiselt oli jällegi kõla ilus, aga tenori kõrged noodid olid natuke ,,pigistavad". Nüüd oli esinemisjärg Soome koori käes. Alustuseks esitasid nad Johannes Brahmsi ,,Warum ist das Licht gegeben dem Mühseligen" ja Felix Mendelssohni Psalm 43 ,,Richte mich, Gott". Teose algus ehmatas mind natuke, sest esimesed akordid kõlasid väga mustalt, aga õnneks ei pidanud ma ikkagi pettuma, sest selliseid vigu rohkem väga palju ei olnud. Kõikide nende esitatud teoste juures jäi silma väga tugev, võimas ja särav forte, mis on sellise suure koosseisuga koori puhul ka väga enesestmõistetav. Nimelt laulis kooris umbes 60 lauljat. Järgmisena kõlas Sergei Rahmaninovi ,,Bogoroditse Devo". Min ootused
HINGEDEPÄEV KÕIGI SURNUTE MÄLESTUSPÄEV 2. november Liturgiline värv: valge/punane Algussalm Me usume, et Jeesus on surnud ja üles tõusnud, siis usume ka, et Jumal äratab Jeesuse kaudu üles need, kes koos Temaga on läinud magama. (1Ts 4:14) Introituspsalm Psalm 116:1-2; 111:4; 39:5a - Kallis on Issanda meelest Tema vagade surm. (Ps 116:515) Päevapalve: Kõigeväeline Jumal, Sina oled oma Poja surnuist üles äratanud ning seadnud valitsejaks elavate ja surnute üle. Tugevda meis lootust, et Sa äratad ka meie vennad ja õed igaveseks eluks. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. või
keskkonnas laulmine 395. a Rooma lõhenemine tõi kaasa kiriku sisulise lõhenemise. Tekkis eraldi ida- ja läänekristlus.Idakristlus oli tugev, kuid läänekristlus iseseisvam. Idakristlus on siiamaani enam-vähem säilitanud oma orginaaljooned. Läänekristlus on läbi aegade muutunud. · Keskaeg ja Gregoriuse laul · 2 põhilist zanri 1) hümnoolia (kiidu-ülistuslaul) 2) psalmoodia (psalm) + vaimulik laul · Psalm on palvelaul (Vana Juudi Kuninga) Taaveti tekstidele. · 2 põhilist ettekandemaneeri 1) antifooniline (2 koori vastakuti) 2) responsoorne (solist-salm; koor refrään)
KESKAEG(alguseks): *395.a Rooma impeeriumi jagunemine vi *476.a Lne-Rooma riigi langemine 4-10saj eelromaaniline aeg(kristlike ideede levik) 10-12romaani aeg(kpsus) 13-14gooti aeg(leminekuperiood) INIMESE MAAILMAPILT *Mtologiseeritud ruum igapevaelus arvestatakse leloomulike jududega *Iga nhtus on millegi smboliks ja smbol on samavrne vastava nhtusega nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vasta...
mälestuseks" ja ,,Fratres". Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Tuntud on vokaalsümfoonilised teosed ,,Johannese passioon", ,,Stabat Mater", ,,Magnificat", Te Deum", ,,Patukahetsuse kaanon". Samas on ta jätkanud ka instrumentaalmuusika loomist, jõudes näiteks viimati 4.sümfooniani. Arvo Pärdi jaoks on väga oluline, kuidas tema teoseid interpreteeritakse, esitatakse. Ta teeb
KESKAEG Gregooriuse laul Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega. Lääne kirikulaulu vanim kihistus on ambroosiuse laul. Ta on loonud ka hulk hümnitekste. Ambrosius pani aluse ladinakeelsele hümniloomingule. Esimene kristlik filosoof, kes käsitles põhjalikult ka muusikat, oli püha Augustinus. Tema õpetus on sillaks kreeka-rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Tema teosest ,,De musica" kasvas välja keskaegne õpetus muusikast. Ta võrdles muusikat ,,kehtu arvuga". Rooma oli algusest peale läänekiriku sümboolne keskus. Rooma reaalne tähtsus Lääne-Eurooopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I ehk Gregorius Suurest, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia. Ta ühtlustas ja uuendas liturglised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Siinsele kloostrikorraldusele pani 6.saj. algul aluse püha ...
See aga ei vii Jumala ja Iisraeli vahelise lepingu tühistamisele. Küll aga mõtestavad prohvetid ümber mitme Iisraeli poolt omaks võetud põhimõtted, näiteks ei samastata enam Jumala õnnistust ja maist edu. Prohvetitest on neil aegadel tähtsaimad Jeremija, Hesekiel ja teine Jesaja. Laulude liigitus ja kasutamine. Tähtsaima zanrina võib lauludest välja tuua hümnid, mida kasutati jumalateenistusel ja ohverdamisel. Niisuguste laulude näiteks on 29., 47., 93., 95. ja 99. psalm. Neid lauldi muusika saatel ja mitmed neist on varustatud muusikaliste juhenditega. Muusikalisele saatele osutab ka hümnides sageli esinev tõlkimata jäetud sõna sela, mis arvatavasti tähendab muusikalist vahemängu. Hädaolukorras tekkinud kaebelaulud kerkisid taas päevakorda iga uue ahvarduse saabudes. Näiteks on 60., 74., 80. ja 90. psalm. Seal kaevatakse nii aktuaalsete kui üldisemate probleemide üle. Siiski lõppes iga selline kaebus tänu- ja ohvritõotusega
Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile",
lõpliku kuju omandas 3.-2. saj. eKr. Tõlgiti 3. saj. eKr kreeka keelde, hiljem sai sellest ristiusu pühakirja Piibli osa (koos Uue Testamendiga). Neid tekste on kasutatud aastasadu, tänapäevani välja, ka eesti heliloojate poolt 21. sajandil. Psalmid e. Taaveti laulud e. Lauluraamat 150 laulu, osa VT-st, muusikaloos enim kasutatud Piibli osa. Mõned olevad loonud kuningas Taavet 1000 eKr, laulnud neid, saates end ise harfil. (Nt. Pärt Como cierva sedienta e. Otsekui hirv e. Psalm 42, Tobias Otsekui hirv e. Psalm 42) Kuningas Taavet 10. saj. eKr, ühendas iisraellased, tekkis Iisraeli riik. Kuningas Saalomon Taaveti poeg, Jumala auks Jeruusalemma templi rajaja. Jeruusalemma e. Saalomoni tempel suurim iisraellaste ehitis, ehitatud kuningas Saalomoni ajal. Templi hävitamine, kui Babüloonia (Paabeli) kuningas Nebukadnetsar vallutas 587 eKr Jeruusalemma (juutide Paabeli vangipõlv). Templi uuesti üles ehitamine, valmis u 515 eKr. Heroodes Suure ajal 19
Kodune kontrolltöö 1. Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad(2-3, ees-ja perekonnanimi, eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem. V: Toimusid suured muutused. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asemele hakati looma ENSV Heliloojate Liitu. 1948. Aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale. Võeti vastu hulk ,'abinõusid'', mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele. 1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati konservatooriumist 16 õppejõudu.Samasugune nn puhast...
... (5Ms 13:1-4). 3. Kristlaste poolt valesti tõlgitud Vana Testamendi teksti osad: a) Neitsist sündimine, nagu sellest väidetavalt on kirjutanud kristlaste valesti tõlgitud Jesaja raamatu 7:14 salm: "Seepärast annab Issand ise teile tunnustähe: Ennäe, neitsi saab käima peale ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel!" Heebrea sõna "alma" tähendab "noort naist" või "sünnitavat naist", mida kristlased on tõlkinud sõnaga "neitsi." b) Ristilöömine. Psalm 22:17 on kristlased tõlkinud: "Sest koerad ümbritsevad mind, tigedate hulk keerleb mu ümber; nad uuristavad mu käsi ja jalgu..." Kristlased on vihjanud siin ettekuulutusele Jeesuse ristilöömisest. Heebrea sõna "kiari", mis tähendavat "nagu lõvid", eestikeelses tõlkes "(nagu) koerad" olevat grammatiliselt lähedane sõnale "uuristavad." c) Kannatav sulane. Kristlased usuvad, et Jesaja raamatu 53 peatükk, mis kõneleb "kannatavast sulasest", olevat ettekuulutus Jeesuse kannatustest
Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch
see kannab hinge. Sealiha söömine keelatud. Paasapühad. Exodus. 12.1-14, 43-50. Joosua 5. 10-12. Enne eksiili oli VT järgi paasapüha palverännu püha. Pidi mindama jeruusalemma templisse palvusele. Eksiilis olles sai Paasapühadest pigem perepüha. Sünagoog- ei saa öelda, et eksiili ajal, aga oleks loogiline, et oli selline koht, kus kokku saada eksiilil ajal. Ise paigutavad sünagoogi ajaloo algusesse /mooses lõi/. Jeremija 39.8 -rahvakojad e. sünagoogid? Psalm 74.8- jumalakoguduse kojad. 6 saj. Babüloonias tekkis midagi protosünagoogi sarnast. Psalm 90.1 jumala eluase, hesekiel 11.16. Sünagoog kreeka keeles tähendab pigem kogudust. Proseuhe, mis tähendab palvemaja kreeka k. , on kasutatud juudi kogunemise kohtade kohta. Sünagoog tänapäeval on üldsegi institutsioon! 20. Bab. Impeeriumi lõpp. Pärsia tõus suurvõimuks. Kyorse edikt. Pärast Nebukadnetsari surma katkestas Meedia liidu Babülooniaga ning Meedia sõjaväed hakkasid
KIRIK: · Kirik ristikujuline põhiplaan - Torn idas (osutab Jeruusalemma suunas, kus ta elas ja suri) - Õigeusukirikud ruudukujulised, kuppelkatus · Mälestustahvel - Kuju - Kabel · Pult / kantsel - Piibli lugemiseks - Jutluse pidamiseks · Altar · Vitraaz SÜMBOL: · rist - Jeesus suri ristil inimeste pattude pärast LAULUD: · Psalm luuletus, mis on kirjas Piiblis · Erinev stiil MEIE ISA PALVE · Jeesuse õpetatud · Nimi päris palve esimestest sõnadest ,,Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.
Ilm oli ilus ja see tõotas peorõõmu. Hommikul kell kaheksa helisesid kirikukellad mõlemas kirikus. Kell üheksa mängis pasunakoor luteri usu kiriku tornis koraali. Kell 10 hommikul algas luteriusu kirikus jumalateenistus. Jumalateenistusele tuli palju külalisi, kelle juhatasid kohale linnavärvides õlavöödega (kuldkollane ja roheline) korraldajad. Kõigepealt esitati professor F. Czerny komponeeritud juubelihümn, seejärel segakoori esituses 100. psalm. Jumalateenistuse viis läbi 32 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 24-25; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki aasta teadmata), lk 10. 11 kohalik pastor H. Struck. Jutlus oli jaotatud kolmeks osaks: meie juubelitänu, pühalik tõotus ja meie lootus. Kirikus esitati ettekanne linna ajaloost: rajamisest ja käekäigust kuni 100aasta sünnipäevani. Sellele järgnes veel palvus
Även om Werwing var en amatördiktare så var hans vers klar, enkel och lättflytande (Den galanta stilen?- klarare formuleringar). Han diktade all slags lyrik, från psalmer och patriotiska sånger till dryckesvisor och lättsinniga pièces fugitives. Han översatte också utländska arbeten. Jesper Swedberg redigerade och diktade texter till 1695 års Psalmbok. Dess psalmbok innehåller inget register som anger vilka psalmer författarna skrivit och inga noteringar vid respektive psalm heller. Swedberg gav först ut en egen utgåva med psalmer 1694 som refuserades i stora drag. Den förkastades och omarbetades på grund av barockdiktens för hög stil samt vissa teologiska anledningar. Nya psalmer var enklare Pietism är en väckelserörelse som uppstod inom tysk lutherdom under sent 1600-tal. Enligt pietisterna hade betoningen av läran skett på bekostnad av det religiösa livet, vilket lett till att religionen övergått till en intellektualism och formalism
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
