5.) Tegelased: · Petsorin: imelik, veidrustega(päev otsa vihmaga jahil, aga aga väike tuulehoog toas siis külmetanud), temaga juhtus ebatavalisi asju, keskmist kasvu, sale peenike piht ja laiad õlad, tugev kehaehitus, korralik inimene, kõnnak hooletu ja laisk, kinnine iseloom (ei vehinud kätega), nahk oli naiselikult õrn, loomulikult lokkis blondid juuksed, püstine nina, pimestavalt valged hambad, pruunid silmad. Ta silmad ei naernud kui ta ise naeris. Rändur käis mööda maailma. Egoist, individualist. 6.) Küs: · Kas ühiskonna moraal võidab sellest, kui talle tema pahesid kätte näidatakse? 7.) Romaan paneb mõtlema, miks mõnel inimesel võib olla nii suur roll teiste saatuses.
pungade võrkjas korp, tüvi korbaga. Noored ribadena punakad, lõhenev. Võrsed tunnused sageli kõver. võrsed kestendav. Noored noorena sinakasrohelised Võrsed punakaspruunid, võrsed läikivad, karvased, või punakad, sinakasrohelised, läikivad. Pungad punakaspruunid, heledate hiljem pruunid. kaetud punakaspruunid, heledate lõvedega. lõvedega, Pungad väikesed, härmatisega. ladvapung Punga alumised pungad lehearm kitsas. Pungad väikesed, külgpungadest kattesoomused väikesed ja Ladvapung teravatipulised, suurem rohekaskollased, tömbid. külgpungadest
Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusnõudlik valgus niiskus viljakas muld Mahla, keedise, zelee, kompoti jms valmistamiseks, haljastuses dekoratiivse üksikpõõsana või rühmiti muruplatsile, eesaeda Kasutamine Sordid Märkused HARILIK HOBUKASTAN Balkani poolsaar Päritolu 25-30 m Kõrgus kerajas või laimunajas Kasvukuju tugevad, pruunid, punakaspruunid, rohkete lõvedega Võrsed ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured, munajaskoonilised Pungad vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel pruunikad karvad. Keskmised lehekesed Lehed äärmistest suuremad. Leheroots 15-20 cm pikkune, karvane
kasutanud. Kogu luuletus on üles ehitatud parallelismile, näide igal vennal vaateviis. Teiseks valisin luuletuse “Suvepäev” luulekogust “Laulud tüdrukuga”. Jõe äärde jahedasse roogu end kari peitis palavuse eest, kui niidumaadel üles võeti loogu ja rakkes ruunad tilgendasid veest. Näolt higisoola pesid pruunid mehed ja naised heitsid särgi pluusi alt. Jäid lõdvalt longu noored tõusmelehed ja pääsukeste lend käis madalalt. Suur heinamaa sai õhtuhakuks saadu, öö levis värsket heinahõngu täis. Üks vaikne värin läbis kõrgeid haabu,
Soome mõjudega paistsid silma rannaalad, vene- ja vadjapäraseid jooni oli Peipsi põhjarannikul. Moeuuendused kodunesid kõigepealt Tallinna ümbruses. Kogu Põhja-Eestis, eriti Virumaal, kanti 19. sajandi lõpupoole liibuva piha ja kahara seelikuosaga kaapotkleiti. LÄÄNE-EESTI Lääne-Eesti rahvarõivarühma kuuluvad Läänemaa ja Pärnumaa kihelkonnad. Iseloomulikud on lambapruunid ja -mustad ülerõivad. Pärnumaal olid pruunid ka meeste ülikonnad, mille omapäraks olid vasknööpidest hõlmakaunistused. Pikitriibuline seelik kodunes Lääne-Eestis 19. sajandi alguseks, omapäraseks võib pidada neolõnga sissekudumist ning sissepressitud seelikuvolte. Alates 19. sajandi keskpaigast hakati kandma ka põikitriibulisi ja ruudulisi seelikuid, eriti rohkesti Läänemaal, kus neid kooti punasel põhjal mitmesugustes ruudukombinatsioonides. 20
volitused Võimuletuleku Liitus kord ühe, kord teise Ühepartei süsteem, salapolitsei Punase viis juhtiva tiivaga. Kirjutati kõrvaldas opositsiooni, Marss katku(kommunistide vastu fakte ümber, võltsiti Rooma pruunid, natsid) terror oma fotosid. Kõrvaldab parteile. Kõik parteid laiali. vastased. 1917 riigipööre. Suurtöösturite toetus. Sisepoliitika Isikukultus Ühepartei süsteem. Riigiorganisatsioonid Terror Piiramatu võim peaministril. asendusid keskvõimu
Kõige soojem värvitoon on oranzikaskollane ehk saialille toon. Oranz on sekundaarvärv, saadakse punase ja kollase liitmisel. Oranzi täiendvärv on sinine. Värvispektris ja kunstnikkude poolt kasutatavatel traditsioonilistel värviringidel on oranz punase ja kollase vahel. Oranzi pigmendid on suuresti ookri ja kaadmiumi peredest. 1. VÄRVI SÜMBOL Oranz on punakaskollane värvus, lainepikkusega umbes 585-620 nm. Oranzi loetakse päikeseliseks värviks. Pruunid toonid on hämmastavalt soojad, tumedamaid oranze võiks kasutada mõõdukalt. Pruunid toonid on nägusad koos oranziga. Türkiis ja jahe hall on oranzi headeks täiendvärvideks. Oranz sümboliseerib arengut, edule suundumist, päikest, rikkust, rõõmu, võimu, hiilgust, julgust, luksust, sõbralikkust, kombelisust, ainevahetust, omandamist ja instinkti. Oranz on kõige pilkupüüdvam värv, torkab kohe silma, kuid ei tüüta nii ruttu kui punane. Ta sisaldab punase
seepärast nad hästi ei säiligi. Toatemperatuuril võib sügisene õun säilida ehk umbes nädala, juhul kui ta on ilma plekkide ja defektideta. Talveõun aga ei pruugi toas üle paari päeva seistagi. Keldris olnud õunale on õhus langenud ikka mõni bakter ja läbi õiepoolse otsa tungivad nad ka vilja sisse. Kui nüüd selline õun jahedast keldrist sooja tuppa tuua, hakkavad mädanikku tekitavad bakterid kiiresti paljunema ja põhjustavad riknemise. Õuna pinnale tekivad pruunid laigud, mis hakkavad suurenema. Vahel võib hallitamine ning pruunikas mädanemine alata ka vilja seest.. Eriti kiiresti riknevad plekilised õunad. 4 HÜPOTEES Õunad säilivad paremini ning jäävad väliselt ilusamaks jahedas kui soojal toatemperatuuril. Hüpoteesi tõestamiseks viisin läbi järgneva katse: panin ühe õuna külmkappi ja teise õuna tuppa ning jälgisin nende muutusi 12 päeva jooksul.
Mass on 100-220 kg. Toitumine Põhjapõdrad on enamjaolt taimetoidulised. Suvel toitub ta rohust ,talvel aga samblikest. Elupaik Põhjapõdrad elavad karjana. Nad elavad tundras, aga samuti ka taiga aladel.Põhjapõtru leidub Põhja-Euroopas, Alaskal, Kanadas, Siberis ja ka Gröönimaal Pojad Emane toob tavaliselt ilmale 1-2 vasikat. Tiinus kestab 33-35 nädalat. Vastsündinu kaalub tavaliselt 6 kg. Põhjapõdral on suguküpsus 2-3 aastaselt. Väiksemad vasikad ühetoonilised, kas pruunid või hallikaspruunid. Huvitavat Põhjapõtru kasutatakse veoloomadena. Tema nahast valmistatakse riideid ja jalatseid.Ta elab 20-25 aastaseks. Venemaa aladel on kodustatud umbes 2 miljonit põhjapõtra, Euroopas (ainult nendes riikides kus ta elab) ja Ameerikas umbes 700 000. Ameerikas kutsutakse teda ka kui Karibuu. Kasutatud interneti lehekülg: www.miksike.ee
männiga. Tume rebasepunane kuni pähkelpruun 5-15 cm laiune kübar on ümar (kuklikujuline), sametine ja veidi üle serva rippuva kübaranahaga. Poorid on tumekreemjad. Jäme silinderjas jalg on kaetud tume-punapruunide vatjate soomustega; valkjas söödav seeneliha värvub aeglaselt suitshalliks, hiljem mustjaks.Eosed on pruunid. Viljakehasid võib leida suvest hilissügiseni. Levib Põhjamaade männikutes, Eestis eriti sagedalt. Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) on riisikas, mis kasvab Euroopas ja Põhja-Ameerikas sümbioosis kuuskedega.Kuuseriisikas on väga maitsev
kõik lilled, mis veel meile jätnud suvi; siis jälle valges kleidis käia huvi ning rõõmulaulul hinges ruumi annan. Mind iludused mitmed üllatanud, kuid ühest suurest see on ainult alge. Kui päike jumestanud minu palge ja juuksed läikivamaks kullatanud, "Camille avec le parasol vert" Claude Monet, kõik õied puudel kauninenud viljaks, siis tuled sa ei jää sa iial hiljaks ning võtad minu päiksest pruunid käed, mu silmis vaimustuse leeki näed. Ja kõik need suured igatsused tummad neid lämmatavad suured rõõmu "La promenade" Auguste Renoir, 1876
Ussilakk Ussilakk on niiskete varjukate metsade taim, kes on vanarahvalt palju nimesid saanud. Taime teatakse üldiselt hästi, ehkki nimed on erinevad, näiteks ussimari, hundimari, villimari, hullukoera-mari ja teised. Harilik ussilakk on siis taimeliik lemmelilleliste või liilialiste sugukonnast. Taim võib kasvada kuni poole meetri kõrguseks. Vars on püstine. Ussilakal on neljast, haruharva kuni seitsmest lehest koosnev lehestik. Lehed asetsevad korrapärases nelinurgas varre tipul. Kevadel on vaid üks tipmine õis, sügisel mari, mis on sinakasmust ja kirsisuurune. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid või hallikaspruunid. Kuna ussilaka mari on halva maitsega, siis raskeid mürgistusi juhtub haruharva. Kõik taime osad on mürgised, eriti mari ja risoom. Mürk sisaldab GLÜKOSIIDI PARIDIINI. Mürgituse võib saada juba paari marjaga. Põhjustab siis kõhuvalu, oksendamist, iiveldust, kõhul...
eelistada hautamist ja keetmist praadimisele, õlisid tahketele rasvadele, vältida tuleks liigse soola tarbimist. Hommikusöök TÄISTERAVILJADEST HOMMIKUHELBED, 45 G BIOJOGURT, 2% RASVASISALDUSEGA, APRIKOOSIVIRSIKU,100 ML 1 BANAAN, 100 G Lõunasöök RIIS KÖÖGIVILJADEGA, 80 G PANEERITUD AHVEN, PRAETUD 5 G ÕLIGA 2,5% RASVASISALDUSEGA KEEFIR, 200 ML TÄISTERAVILJAJAHUST KUIVIKUD, 2 TÜKKI, 10 G KÕRVITS, 50 G Õhtusöök KEEDETUD PRUUNID OAD, 60 G KODUJUUST, 2% RASVASISALDUSEGA, 100 G TÄISTERAVILJAJAHUST KUIVIKUD, 2 TÜKKI, 10 G Oode PUHASTATUD MANDLID, 35 G (süsivesikuid 55–60%, rasva 30%, s.h küllastatud rasvu alla 10%, valku 10–15%). Kasutatud kirjandus http://inimene.ee/d/diabeet-insul iinsoltumatu http://www.diabeet.ee/ http://www.diabetes.ee/
Petsorini iseloomustus Petsorin oli auahne vene sõjaväelane, kes sõdis Kaukaasias tserkesside vastu. Petsorinil olid vurrud, valged hambad ja pruunid silmad. Ta oli usaldatav, kuna ta täitis oma lubadused. Näiteks siis, kui ta tegi Azmat'iga kokkuleppe. Tundub, et Grigoril ei olnud elus eesmärki, sest kõik, mis ta tegi, oli mõttetu ja ei viinud kuhugi. Ta lihtsalt lasi tuulel end kanda ja vaatas, mis juhtub. Grigorile oli tegutsemine vajalik, kuid see ei toonud kellelegi kasu ja ei viinud kuhugi. Seda sellepärast, et ta ei teinud midagi südamega, vaid muuseas. Sellepärast oligi ta üleliigne ja mõttetu mees
Eesmine ja tagumine tiivapaar omavahel väikeste konksukestega ühendatud, töötavad lennul ühtse kandepinnana Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi Kõikidel kiletiivalistel on hästi arenenud ülalõuad, millega tahket toitu närida, kaevata või pesamaterjali koguda Sipelgad Mürmekoloogia. Enamik sipelgaid elab troopikas Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased, väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikad Suhtlevad omavahel lõhnade abil Toitumine-putukad, lehetäide magus eritis ja taimemahl, osa sööb ka seemneid või kasvatab pesas toiduks seeni Meditsiin-sipelgavannid, sipelgapiiritus, ,,kummardamine" Pesa ja pere Enamik teeb pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades
Räägitakse Indoneesia keeles 4 Ilm Keskmine temperatuur on 2527C Ööpäevane kõikumine umbes 10C 1700m Kõrgusel on 1517C Aastas sajab 20003000mm vihma Talvel 8001500mm 5 Jõed ja järved Suurim jõgi on Kalimantani Suurim järv on Sumatra 6 Muld Üldiselt lateriitmullad Mägedes pruunid metsamullad Vahest ka leetmullad ja kamarmullad 7 Taimed 10001500m Kõrguseni kasvavad liaanid ja igihaljad epifüüdid 3000m Kõrgusel on lähistroopilised metsad ja okasmetsad 4000m Kõrgusel alpivõsad ja niidud Mets katab maast üle 60% Sumatras kasvab must pipar, muskaatpähkel ja ingver 8 Loomad Väga liigirohke: India elevant India ninasarvik
Karvkate on kahvatukollane, kreemikas, peaaegu valge Cremello KIMMEL Naha pigment must Kehal põhivärvusega karvad segunenud valgete karvadega Nägu ja jalad on põhivärvuse värvusega Erinevad varjundid: mustjaskimmel raudjaskimmel kõrbkimmel Raudjaskimmel Kõrbkimmel Mustjaskimmel HALL Naha pigment must Erinevad värvused võivad üle minna halliks – nt varss sünnib mustana ja vananedes läheb helehalliks Kattekarvas on hallid, valged, mustad või pruunid karvad segamini, oleneb mis värvi hobune oli varsana Vananedes läheb halliks kuni lõpuks valgeks Erinevad varjundid Tumehall Õunikhall Tähnikhall Hall Tumehall Õunikhall Tähnikhall
• Seemnete paisumise ja idanemise ajal on lääts niiskuse suhtes nõudlik • Seemned säilitavad idanemisvõime aastakümneteks • Tavaline põllutaim on lääts Indias, Bangladeshis, Hiinas, Türgis, Süürias ja Kanadas • Enim kasvatatakse Vahemere maades, Indias ja Lähis- Ida piirkonnas Sordid • Erinevad taime kõrguse, seemne suuruse ja värvi poolest • Tuntakse rohelisi, pruune ja punaseid läätsi • Pruunid ja rohelised läätsed vajavad pehmeks keetmiseks 1h, punased läätsed 20–30 min. Tänan kuulamast!
vähearvukas. Mägedes elab ta kuni 3 km kõrgusel. Rohukonnad on tüüpilised metsakonnad ja nad veedavad suurema osa maismaal , kuid siiski ainult niisketes kohtades. Rohukonn konkureerib elupaiga pärast samasse perekondakuuluva rabakonnaga . Nende peamine erinevus on see, et rabakonnal on niiskuse suhtes väiksemad nõudmised. Näiteks : kuivale liivale pandud rohukonn peab vastu 2-3 päeva , aga rabakonn nädala . Rohukonnad võivad kasvada kuni 10 cm pikkusteks , nad on pruunid ja kirju kõhu alusega. Nende peamiseks kaitsevahendiks on nende värvus. Nende punnis silmad asuvad pea külgedel. Rohukonnade kopsud on nõrgalt arenenud ja seega on neil tähtsal kohal nahahingamine. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes elutseb peamiselt niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning ka kultuurmaastikel. Päeva veedavad rohukonnad kusagil varjus. Suve veedab rohukonn maismaal , kuid talveune veedavad nad suurtesse rühmadesse kogunenuna mutta , siseveekogude põhja
Valmimisaja järgi jaotatakse sordid: varajased, keskvalmivad ja hilised, mõnikord eristatakse ka veel keskvarajasi sorte. Varre pikkuse järgi jagatakse herned madalakasvulisteks(25-70 cm), keskmise kõrgusega, poolkõrged(70-115 cm) ja kõrged(115- 250 cm) Kauna kuju järgi – tavalise varrega ja fastseerunud varrega Kauna ehituse järgi – poetisherned ja suhkruherned Tera kuju järgi – siledateralised ja kortsteralised Tera värvi järgi – pruunid ja kirjud Lehetüübi alusel: lehetud, poollehetud, tavalise lehega, akaatsialehelised ja hulgilehised. Kasutatud kirjandus Hernes AIAS ja KÖÖGIS 2000 raamat Omavarustusliku proteiini tootmine Hindrek Older http:// www.etki.ee/index.php/92-sortide-kirje ldused-alam/80-poldhernes?showall=1 http://oldergrupp.ee/index.php/page,73
1.hübriid – kahe erineva tunnustega isendi ristand 2.monohübriidne ristamine – ristamine, mille puhul jälgitakse ühe tunnusepaari pärandumist, nt sinised silmad – pruunid silmad, kollane/roheline hernes 3.alleel – ühe ja sama geeni erinevad variandid, erivormid A/B/ - dominantne alleel, selle poolt määratud tunnus avaldub a/b/ - retsessiivne alleel e allasurutud alleel (aa) 4.homosügootne organism – geenivariant AA/aa/BB/bb 5.heterosügootne organism – geenivariant Aa/Bb, üks alleel dominantne, teine retsessiivne 6.dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus 7
korbaga Leht: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Õis: puudub http://www.hansapl ant.ee/static/catalo g/pilt_2129.jpg Käbi: Emaskäbid on valminult 3¼7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5¼0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Paljunemisviis: seemnetega Tunnus: Okaspuu, okkad on kahekaupa kinnitunud, käbid, puul allpool puuduvad oksad. Nimetus: Harilik võilill Kuulub sugukonda korvõielised, klassi kaheidulehelised ja hõimkonda õistaimed.
annab sama päevituse kui mitu tundi rannas Väldi solaariumi kui sul on: · Hele nahk · Palju tedretähne ja sünnimärke · Kalduvus kergesti päikesepõletust saada · Ägenenud põletik · Diagnoositud kasvaja Vastunäidustused solaariumile · Teatud retseptiravimite tarvitamine · Kuiv ja vananev nahk · Rasedus · UV-tundlikkus ehk päikeseallergia · Nahahaigused Mida toob solaariumis päevitamine endaga kaasa? · Põletikud võivad ägeneda · Pruunid plekid nahal · Nahk kuivab · Nahavähi risk suureneb 75% võrra Nahavähk · Eesti kõige levinum vähitüüp · Ta võib hakata levima pigmendilaigust või sünnimärgist Kuidas ennetada nahavähi teket? · Kasuta päikesekaitse kreeme · Kaitse nahka riietuse ning mütsiga · Jälgi regulaarselt oma nahka ja sellel tekkivaid moodustisi · Pöördu kohe nahaarsti poole kui märkad midagi oma nahal Fakte solaariumi kohta
ja anthus "lill„ Perekonda kuulub 52 liiki Looduslikuks levilaks on Põhja-Ameerika Tuntuimat esindajat, harilikku päevalille ja maapirni kasvatatakse Euroopas ja mujal maailmas laialdaselt nii toidukultuuri kui dekoratiivtaimena KIRJELDUS Perekonda kuulub umbes 70-80 liiki Lõhestumata lehed on vahelduvad või vastakud Korvõisiku põhja katavad rohked mõlemasugulised putkõied ja ääristavad suured kollased, pruunid või purpursed viljatud keelõied Noored õisikud pöörduvad päeva jooksul vastavalt päikese asendile Tugevasti hargnenud sammasjuur võib tungida mitme meetri sügavusele Harilikult säsiga täitunud vars võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks Eestis kasvatatakse harilikku päevalille ja tema sorte enamasti ilutaimena Päevalillesortide kõrgus ulatub 40cm kuni 4-5 m Lehed on suured ja südajad Õisiku läbimõõt kuni 40 cm
Suured parved võivad moodustada nii tiheda pilve, et jääb mulje, nagu leiaks aset päikesevarjutus. Rändtirtsude rüüstetest on andmeid ajast enne meie aja arvamise algust. Pildid Emane rändtirts Pildid 2 Oluline teada Elavad enamasti parved, aga ka üksikult. Parvede isendid väiksemad. Rüüstavad põlde jm. Laialt levinud. Olenevalt parvest, väga palju isendeid. Üksik rohelised, pruunid. Parve isend kollasest oranzini, mustade laikudega.
Tirtsud ja ritsikad Elupaik Suhteliselt suurtest mõõtmetest ja ohtrusest hoolimata võib ritsikaid ja tirtse rohkem kuulda kui näha. Need putukad kuuluvad sihktiivaliste seltsi, mis hõlmab kokku 20 000 liiki. Sihktiivalised on tavalised kogu maakeral, eriti ohtralt on neid troopikas.Elavad peamislet puudel ja põõsastel vahel. Välimus Tirtsudel on väga suured silmad ning kehapikkus on 1 kuni 10 sentimeetrit. Neil on tugevad hüppejalad ning hästiarenenud tiivad. Nii nagu tirtsudel, on ka ritsikatel pikad tagajalad hüppamiseks ja mälumisaparaat taimelehtede söömiseks. Mõlemad on kaitse värvidega (rohekas,kollakas,pruunid). Toitumine Tirtsud toituvad ainult taimsest toidust. Ritsikad võivad süüa ka lisaks taimsele toidule looma, nt: võivad nad ära süüa nõrgima liigikaaslase. Paljunemine Tirtse ja ritsikaid on aastas tavalis...
suuruste taimedeni. Hulkraksete vetikate tundmaõppimist lihtsustab nende vetikate rühmitamine värvuse alusel pruunvetikateks, rohevetikateks ja punavetikateks. Veekogudes elavad vetikad justkui kihiti: kõige pindmises kihis on rohevetikad, seejärel on pruunvetikad ning kõige alusmistes kihtides elavad punavetikad. Pruunvetikates ning punavetikates on peale klorofülli ka teisi värvaineid, mis justkui maskeerivad nende rohelise värvuse. Pruunid ja punased värvained soodustavad sügavamasse vette jõudva vähese valguse neeldumist ning seetõttu suudavadki pruun- ja punavetikad elada sügavamates veekihtides. Vetikate puhul ei eristata taime osi -neil puuduvad vars, lehed ja juured. Kogu vetika keha nimetatakse talluseks. Mõned vetikad kinnituvad veekogu põhjale risoididega, kuid vaid selleks, et vesi neid edasi ei kannaks.
(2) Isaskäbid aga 0,5-0,6 cm pikad ja värvuselt kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist.(2) Okkad on oksal kahekaupa kimbus.(2) Puul püsivad 3-4 aastat.(2) Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli korbaga.(2) Männi juur koosneb suurest sügavale ulatuvast peajuurest ja rohketest horisontaalsetest külgjuurtest.(2)Mänd paljuneb tavaliselt seemnetest.(1) Seemned on munajad, tumehallid kuni pruunid, lendtiivaga. Levivad tuule abil.(2) Noortel mändidel hakkavad alumised oksad kuivama 8-10 aastat vanuselt, umbes 40-aastaselt hakkavad okste armid kinni kasvama. (1) Kiirekasvuline puuliik.(1) Kõrguse juurdekasvu maksimum on 10-25m (40.) aasta piires, viljakamatel muldadel on harilik mänd 7080-aastaselt juba 30 m kõrge; rabades kasvab aga ainult mõni meeter kõrgeks.(1) Harilik mänd kasvab sageli puhtpuistuna, eeskätt kuivematel
REALISM Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Jean François Millet "Viljapeade korjajad" (1857) Esile on toodud tegevus, mitte inimeste olemasolu või nende näod. Gustave Courbet "Kivilõhkujad" Maalil on kujutatud juhuslik hetk. Mulle meeldib see maal, sest esile pole toodud inimeste nägusid, vaid nende tegevus. "Tüdrukud Seini ääres" Minu arvates on sellel maalil mõeldud detailidele, näiteks kleidiriie, millel on välja toodud kortsud. Samuti ka puu all olev korv. Maali põhimõte pole eriti selge minu arvates. Honoré Daumier "Kaks skulptorit" Maal oleks justkui lohakalt maalitud. Inimeste näod ning muudele detailidele pole erilist tähelepanu määratud. Põhiline maali juures on idée. "Law and Justic...
suvi. Tegelikult pole midagi see nii kestev, kui esialgu tundub. Ühel hommikul ärkasin hämaras toas ning ei saanud hetkeks aru, mis oli kell ning nädalapäev. Hetk hiljem jõudis mulle kohale, et suve lõpuni oli jäänud vaid kaks nädalat. Ma ei suutnud seda esialgu uskuda, seejärel mõtlesin endamisi, et mida erilist ma teinud olen? See küsimus jäigi mu mõtteisse. Tänane suvi oli muidu nagu suvi ikka. Sellega seoses tulevad meelde ikka ainult head ja rõõmsad asjad. Pruunid inimesed, värvilistest lilledest pakatav aed ja palju muudki. See suvi on kahjuks olnud üpris vihmane, kuid seda parem on meenutada ilusaid päikeselisi päevi. Tavaliselt ikka käiakse rannas, mindakse ujuma, puhatakse, korjatakse marju, ollakse sõpradega. Vastavalt enda soovidele ja tahtmistele. Suveteedele jäi mõndagi meeliköitvat. Näiteks käisime lastekooriga XXV laulupeol, mis toimus 2.-5.juulil 2009. Muidugi reisisin Eestis kui ka välismaal, olin koos sõprade ja
Petsorini iseloomustus Teose peategelane oli Grigori Aleksandrovits Petsorin. Ta oli mees umbes kolmekümnendates aastates. Petsorin oli keskmist kasvu. Tema sale, peenike piht ja laiad õlad andsid tunnistust tugevast kehaehitusest, mis on võimeline tundma kõiki rändurielu raskusi. Petsorinil olid lokkis blondid juuksed, mis varjasid kahvatut nägu. Nahk oli tal väga õrn ja natuke ka naiselik. Tal olid mustad vuntsid ja kulmud ning pruunid silmad. Nina oli tal veidi püsti. Hambad selle eest olid lumivalged. Tal olid ka kahvatud ja peenikesed sõrmed. Tema kõnnak oli hooletu ja laisk ning ta ei vehkinud kätega, kui kõndis, mida enamus teeb. Raamatus mainiti ka seda, et ta kandis pimestavalt puhast pesu, mis andis mõista korraliku inimese harjumustest. Petsorin oskas olla dzentelmen kui ta tahtis, aga võis olla jällegi väga mühakas.
Algloom. Välimus: mikroskoopiline, päristuumne, üherakuline organism. Toitumine: enamikule on omane loomne toitumisviis (vajavad valmis orgaanilist ainet) toit seeditakse toitevakuoolis. Paljunemine: pooldumise teel. Elukoht: tiikides, lompides, mullas, teistes organismides. Ebasoodastes tingimustes moodustavad tsüste. Amööb: kõige lihtsama ehitusega algloom. Kingloom: kõige raskema ehitusega algloom. Silmviburlane: tal on valgustundlik silmtäpp. Vibur. Pisituum- osaleb sugulisel paljunemisel. Suurtuum- reguleerib kinglooma elutegevust. Taimne toitumine- fotosünteesides, selle tagajärjel koguneb tsütoplasmasse varuainet mida saab vajadusel kasutada toiduna. Loomne toitumine toitub valmisorgaanilisest ainest läbi keha pinna. Tähtsus inimesele saab nende abil uurida minevikku, lubjakivist ja kriidilademetest saab kriiti. Väljasurnud kiirloomi kasutatakse metallide poleerimisel ja lihvimisel. Haigused. Tähtsus loodusele- toit paljudele ...
7. Samblikud: 1) Milliseid kasvutingimusi vajavad samblikud? Valgust, ruumi ja puhast õhku. 2) Seeneniidistiku ja vetikate suhted samblikus. Seen saab orgaanilist ainet ning vetikas saab vett ja mineraalaineid. 3) Samblike tähtsus looduses ja inimese elus. Antibiootikumid, põhjapõtrade söök. 4) Võrdle samblaid ja samblikke. Samblad Samblikud. Sarnanevad taimedega. Kollased, pruunid või hallid. Rohelised Kuuluvad seeneriiki. Tutid puutüvel või vaip murus. Lehed ja vars puuduvad. Kuuluvad taimeriiki. Paljunevad vegetatiivselt, isiididega. Lehed ja vars olemas. Paljunevad eostega.
Raps Raps · Raps ehk õlikaalikas. · Metsikut esivanemat pole leitud. · Arvatakse, et on tekkinud rüpsi ja lehtkapsa spontaansest ristlusest. · Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga. · Seemned on rapsil mustad- pruunid. Kasvunõuded · Mulla suhtes nõudlik kultuur. · Eelistatud on huumusrikkad mulla, mille pH on 6-7 piires. · Külvatakse augusti I poolel. · Külvikorras peab raps olema vähemalt 5 aastat vahet. · Väetamisel anda lämmastikku 60 kg N/ha 1 tonni saagi saamiseks. Kahjurid · Rapsi võivad kahjustada maakirp, hiilamardikas, varre- ja kõdra-peitkärsakas ning kapsakoi. · Enamlevinud taimehaigused on valgemädanik, ristõieliste kuivlaiksus, jahukaste,
Aasia hiigel- vapsik Kes ta on? Suurim vapsik maailmas, mõned kuningannad on üle 5 cm 1 ohtlikumaid putukaid maailmas Kutsutakse ka aasia tapja vapsikuks Asukoht Ida Aasias: Koreas, Taivanis, Hiinas, Indias, Sri Lankas. Kõige tavalisemad on nad Jaapani mägdes Välimus Pea hele orantz Tundlad pruunid Silmad mustad või tumepruunid Kilp ja suured põsed Must hammas kaevamiseks Hallid tiivad Kollase ja musta triibuline tagakeha Kuni 6 mm nõel, mis ei tule peale nõelamist maha Töövapsikud ja kuningannad Käitumine Agresiivsed Kartmatud Seltskondlikud(töötavad kolooniates, hoolitsevad väikeste eest) Valitsev kiskja enda keskonnas Toitumine Suured putukad Eelistavad mesilast Söövad ainult vedelat osa vaenlasest
Koduroti tüvepikkus on 15–25 cm ja kaal 190–250 g. Kodurott sarnaneb rändrotiga, kuid nende vahel on väikesi erinevusi. Kõigepealt on kodurott tavaliselt tumedam. Kodurott on saleda, rändrott jässaka kehaga. Koduroti saba on pikem kui keha, rändrotil lühem kui keha. Koduroti kõrvad ja silmad on suured, rändrotil väikesed. Koduroti ninamik on terav, rändrotil tömp. Karvadest vabad kehaosad (kõrva sisemus, käpad, saba ja ninaots) on rändrotil enamasti roosad, vahel pruunid, aga kodurotil tuhakarva hallid, välja arvatud ninaots, mis on temalgi erkroosa. Koduroti karv on läikivam ja hoiab rohkem keha ligi. Roti kehatemperatuur on 32,1–38,1 °C. Roti süda lööb 260–600 korda minutis. 4.Tagajärjed looduslikule mitmekesisusele. Inimesele on rotid kahjulikud. Koduroti hambad kasvavad pidevalt ja nende kulutamiseks peavad nad palju närima. Niimoodi rikuvad nad puitehitisi ja mööblit. Nad rikuvad ka toiduaineid ja levitavad haigusi.
viiside. Bensokinoonid 1,4-bensokinooni struktuur esineb looduses sageli mono- ja polütsüklilise tuuma oksutatsiooni lõpp produktina. Olulised 1,4-bensokinooni esindajad on plastokinoonid ja ubikinookid. Paljud o-bensokinoonid ja p-bensokinoonid kujunevad toidus ensümaatilise pruunistus reaktsiooni tulemusena. Teised lihtsad benso-1,2-kinoonid ja benso-1,4-kinoonid on väiksema tähtsusega. Punased, lillad ja pruunid trepenüülkinoonid ja nende alküülitud derivaadid on laialt levinud samblikes ja kõrgemates seentes. Naftokinoonid 5-hüdroksüülnaftokinoon leidub loomulikult juurtes, lehtedes ja puukoores Juglandaceae perekonnas peamiselt kreeka pähklis. 5-hüdroksüülnaftokinooni moodustamine on kas glükosiidi hüdrolüüsi ja 1,4,5-trihüdroksüülnaftokiooni oksüdeerumise või glükosiidi oksüdeerumisest jälgituna selle hüdrolüüsist jälgituna. Tänu oma kalduvusele luua tumedaid
2000 aastat ja kasutatud 1000 aastast eKr kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kakaopuu saadusteks on kakaopuu seemned ja õied Igal aastal tarbitakse maailmas umbes 3 miljonit tonni sokolaadi ja teisi kakaotooteid Kakaopuu tunnused Tavaliselt alla 8 meetri kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga. Lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad. Õied on väikesed ja helekollased. Kakaopuu viljad on kollased, rohelised, pruunid või punakad. Kasvutingimused kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000 km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel ehk troopilises vöötmes Vajab: 1) palju valgust 2) sooja kliimat 3) palju niiskust Klassifikatsioon ehk taksonoomia riik - taimed hõimkond - õistaimed klass - kaheidulehelised selts - kassinaerilaadsed sugukond - haisupuulised perekond - kakaopuu liik - harilik kakaopuu Saadused 1
kõrge laup, täidlased huuled, 23a, nurgeline/kohmakas/korralik/veidi inetugi olemus heasüdamliku mõtleva inimese nägu. Kidakeelne, kui räägib, siis kohmakalt. Veidi kohmakas, närviline. Tõega hea inimene tegelikult ka. On Jelenasse armunud, kuid laseb tal minna , et ta oleks õnnelik, ei hakka stseene korraldama. Aitab isegi hädas Insarovi põetada. Saab lõpus professoriks. * Pavel Jakovlevitsh Shubin - näeb väga noor, hellitatud, hele ja armas välja. Lokkis juuksed, pruunid silmad (?) kõhn, valge ja naistekütt. Kunstniku hingega (väga andekas, kuid laisk. Lõpuks saab tast kuulus kujur) ja eneseteadlik, arvab et tema arvamus peab teistele tähtis olema ja seab end eeskujuks. Teeb suuri sõnu, filosofeerib. Samuti Jelenasse armunud, kuid käitub lapsikult, vihahood. Mõistes et Jelena talle Bersenevit eelistab, teeb stseeni ("Kas teil pole mind vaja?!?") * Zoja - priske, valgevereline, lapsik ja liigkorralik vene sakslanna. Stahhovite majas mingi sugulane-
Händkakk Sandra Roosme 5a Händkakk Händkakk on rongasuurune ent rongast tunduvalt massiivsema tugeva kehaga turjakas kakuline. Tema värvuses domineerib helehall, millel on harvad pruunid pikitriibud. Händkaku nägu on nagu hall täidetud kummuli kaheksa, mille rõngaste seest suured mustad silmad vastu vaatavad. Nokk on tal kollane. Kaku keha eespool on hele, selle on suurte helehallide alade vahel üksikud pruunid triibud. Seljal vastupidiselt domineerib pruun. Pea on helepruun, kuna seal on valget ja pruuni ühtlaselt. Kaku "jalad" ehk jooksmeosa on valged, küüned mustad. Händkaku tiivad on 32-38 cm pikad ning ta kaalub ligi 480-1000 g. Tavaliselt on emaslind suurem
peenikese liigendi järgi. Tiivad on tavaliselt ainult noortel isas- ja emassipelgatel paaritumisajal (pulmalend). Sipelgatel on teravad lõuad ning suuremal osal pole astelt. Enesekaitseks pritsivad nad mürki. Neid on olemas rööv-, taim- ja segatoidulisi liike. Maailmas üle 20 000 liigi, Eestis 54 liiki. Eluiga lühike, pool kuni kaks aastat, olenevalt tööst. Eesti sipelgad Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased Väikesed mustad, pruunid võikollased murelased Punakad raudsikud Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Liigid Aedniksipelgad Rändsipelgad Vaaraosipelgad Kuklased Murelased Raudsikud Sipelgapesa Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. Külmade ilmade saabudes lähevad sipelgad sügavamale pesa maa-alustesse
1, Astrid Lindgren on rahvuselt a) rootslane b)norralane c)soomlane 2. Kalle isa oli a) pagar b)vürtspoodnik c)õmblemistöökoja omanik 3. lonkur frederick armastas rääkida lugusid oma vägitegudest , a)kui ta püüdis vargais Norrlandi kriminaalpolitseis b) kui ta töötas Norrlanis raudteel c) kui ta kaevas vääriskive Norrlandi kaevanduses 4. onu Einariga esmakordselt kohtudes märkas Kalle ta tunnusmärkideks a) sorakil juuksed , kitsad kulmud , kongus nina b) pruunid ülepea kammitud juuksed , kokkkasvanud kulmud , sirge nina c) sirged pikad juuksed , paksud kulmud , paremal epoole kõver nina 5. lossivaremed olid kohas a)kus käis palju rahvast b)mida kõik kartsid c) mida külastasid vähesed turistid 6. Andres kavatses tulevikus hakata a) trammijuhiks b) bussijuhiks c) vedurijuhiks 7. onu Einar keelas lastel nende ühisest lossivaremetes käigust mitte kellelegi kõneleda , kasutades sõnu : a) see on riiklik saladus
08.1963 ● Impressionism ja fovism ● Esimese maailmasõja veteran ● Adamson-Ericu õpetaja 1908 Viiul ja küünlajalg (1910) ● Natüürmort ● Maalähedased toonid ● Energeetiline ja dünaamiline Analüütiline kubism Jean Metzinger: Portrait de Mme Metzinger - 1911 ● Sulanduvad vormid ● Loodusvormide allutamine geomeetriale ● Valitsevad toonid pruunid, hallikad ja rohekad Sünteetiline kubism ● Juan Gris. The sunblind. 1914 Lisatud sõnade fragmendid šablooni abil ● Paberkollaž ● Selged kontuurid ● Erksamad ja rõõmsamad toonid Kubistlik skulptuur ● Mõistastuslik ● Vaatepunktide muutmine pindade osas ● Kolmes dimensioonis Alexander Arhipenko. "Nimetu" (1912) Kasutatud allikad
Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 neer erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 kusepõis elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 kusiti. NEERUD Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne tagaseinal kõhukelme taga. Nad eemaldavad uriiniga verest jääkaineid, sooli ja vett. Neeru pikkus on kuni 12,5 cm
pruunidesse silmadesse, ise kaotamas ajataju. Möödus sekundeid, kui poiss tuli uuesti reaalsusesse tagasi ning esitas tüdrukule küsimuse: ,, Vabandage, kas teiega on kõik korras?" Küsimust lõpuni jõudmata esitades, vajus tüdruk kokku. Nähes, et tüdruku jalgealune oli kadunud, krahmas noormees tüdrukust kinni. Sel hetkel nägi ta tüdruku võrratut ilu: silmatorkavalt ilusad, õlgadeni rippuvad punakas- pruunid juuksed varjamas tüdruku enne olematult ilusat haldjalikku nägu, kus võis näha ilusaid roosakalt punaseid huuli, mis olid valust kokku käärdunud. Noormees viis meelemärkuse kaotanud tüdruku autosse. Nii pea kui autole hääled sisselöödud vajutas noormees gaasipedaali, et võimalikult kiiresti tüdruk lähimasse haiglasse toimetada südames ainult üks lootus: jõuda õigeaegselt lähimasse kiirabisse, et päästa ennenägematult kauni neiu elu.
Tai kuningas on Rama XI kes sündis 5 detsembril 1927 USAs. Viisid kuidas teda austatakse on näiteks et iga kord kinos enne filmi algust tõusevad inimesed üles ja annavad valvet samal ajal kui jookseb klipp mis räägib kuninga elust. Tai kuningannat Sirikiti peetakse kõikide taide emaks ning tema sünnipäevask, 12. August, kinivad kõik oma emadele kinke ja lille. Samuti jäid mulle meelde kui väga erinevad taide kombed eestlaste omadest. Kasvõi see et tai naised ei taha üldse pruunid olla, vaid tahaksid lumivalget nahka. Samuti kirjeldas autor väga hästi tai toitu. Mulle jäi väga hästi meelde vürtsikas mereandide salat yam talee, milles on sibul, mereannid ja tsilli. Ma tahaksin kindlasti seda millalgi proovida, soovitatavlt ise Tais olles. Raamat oli huvitavalt kirjutatud ning ma tahaksin kidlasti millalgi Taid külastada.
Sakala kõrgustik Kliima Sakala kõrgustiku kliimat võib meie tingimustes pidada mõõdukalt kontinentaalseks. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,9°. Sakala kõrgustiku keskmine sademete hulk on 720 800 mm. Sügisel sajab palju kõrgustiku läänenõlvadel. Lumikate püsib keskmiselt 110120 päeva, paksus 3040cm jääb natuke alla Otepääle ja Haanjale. Talvel on külmem kui mujal, kuna kõrgustik asub sisemaal. Veestik Kõrgustik on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks, mis on lõunasihiline ja asub ViiratsiHolstre RutuTaagepera joonel. Vetevõrk on üsna tihe. Suurimad jõed Raudna, Kõpu, Halliste. Jõed voolavad ürgorgudes. Järvede arv ulatub umbes 100ni. Väikseid moreenjärvi leidub künkliku reljeefiga aladel. Suuremad järved on kõik seotud ürgorgudega. Tüüpiline orujärv on Viljandi (pikk, kitsas, kõrgete kallastega j...
Henri Mattise „Madame Mattise”, „Vestlus” , „Tants” Andre Derain „Mattise’i portree”, „Westminsteri sild Londonis” KUBISM Eesmärk: kujutada nähtavaid objekte nende geomeetriliste põhivormidena, lahutades need osadeks ja pannes uutmoodi kokku; näidata üht eset korraga mitmest küljest. Temaatika: esemed, majad, inimesed. Tehnika: maal, kollaaž Värvikäsitlus: värv teisejärguline, sageli pruunid, hallid toonid. Pablo Picasso „Istuv naine”, „Tüdruk pallil”, „Akrobaatide perekond” Georges Braque „Portugaallane” , „Tütarlaps kitarriga” ABSTRAKTSIONISM Eesmärk: loobuda täielikult looduse jäljendamisest, luua puhast kunsti. Vormikäsitlus: abstraktsed geomeetrilised ja vabad vormiga kujundid. Värvikäsitlus: vabad värvid 1.Ekspresiivne suund: Vassili Kandinsky „Improvisatsioon 26”, „Kompositsioon 4” 2
Lihvimistarvikuteks on erineva jämedusega lihvriided ja paberid. Takjakinnitusega lihvimistarvikud on valmistatud fiiberkiust. Lihvpaberi tagumisel küljele on trükitud seda katva abrasiivmaterjali osakeste jämedus (P). Lihvpabereid on kolmes erinevas suuruses: 40, 60, 80 jämedateralised paberid 100, 120, 150, 180 keskmise jämedusega paberid 220, 240, 280 peeneteralised paberid P 60 paber Lihvimispaberid jagunevad ka värvide järgi erinevalt. Näiteks pruunid paberid on puidu lihvimiseks. Ohutusjuhised 1. Kasuta töökaitsevahendeid. Väldi tolmu sattumist hingamisteedesse. 2. Enne lihvpaberi paigaldamist veendu, et masin ei oleks vooluvõrgus. 3. Täida tuleohutusnõudeid, kuna tolm võib olla plahvatusohtlik. 4. Enne masina töölauale asetamist veendu, et see on seiskunud. 5. Tühjenda tolmumahutit õigeaegselt. 6. Ära unusta käivituslülitit lukustatult tööasendisse.
Maarja-sõnajalg Karolin Eks 8.a Võru Kesklinna Kool 2014 Maarja-sõnajalast • NB - maarja-sõnajala juur on väga mürgine • Mitmeaastane suvehaljas eostaim • Kõrgus kuni 1 m • Lehed on tavaliselt kuni 1 m pikad • Vars esineb maa-aluse risoomina • Levib peamiselt eostega kuid ka vegatiivselt risoomiga Eoslad on suhteliselt suured, neerja looriga, paiknevad lehtede alumisel küljel. Eosed on pruunid, kerajad või neerjad, suured. Valmivad juulist Levik ja kasvukohad • Levinud peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias, Eestis tavaline • Kasvab varjukais niisketes segametsades või võsastikes: laane-, salu-, lammi- ja lodumetsas. Korjamine • Juured on suhteliselt magusa maitsega, mistõttu nii mets- kui kodusead söövad neid ja saavad mürgistuse • Üleskaevatud risoom tuleb puhastada prahist, juurtest ja rohketest vanadest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
