2 1 5 4 3 (Joonis 7 Villakiu ehitus 1)mikrofibrill, 2)rakk, 3)makrofibrill, 4)algfibrill, 5)molekul) 5.2 Alpaka villa omadused Alpakavill on värvirohke - must, valge, hallikad ja pruunid toonid. Peruus on klassifitseeritud rohkem kui 52 värvitooni alpakavilla. Tavaliselt kasutatakse loodusliku värvusega alpakavilla. Loodusliku valge alpakavilla saamiseks tuleb ristata erinevad kiud, sest valget alpakavilla andvate loomade villas on alati ka muu värvusega kiude, mis tuleb eraldada käsitsi. Valge alpakavill värvub hästi ja on üks nõutavaim. Ühelt isasloomalt saadakse kuni 7 kg musta villa, millest umbes 3 kg moodustab hea kvaliteediga vill. [2]
Heitlehiste, harvem higihaljaste 0,5-5m Perekond sõstar Ribes kõrguste põõsaste perekond. Võrsed ruljad, osadel ogad. Kõrgus 2-3m, püstine põõsas. Noored võrsed Liik harilik Philadelphus pruunid, vanadel ketendab koor; Pungad ebajasmiin coronarius vastakud; Liik Karvane ehk Kõrgus 3-5m; püstine põõsas. Noored võrsed laialehine Philadelphus pubscens kahvatupruunid, vanemad hallikaspruunid; ei ebajasmiin kestenda; OKASPUUD
A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Keskkonnapoliitika omapära - Erasektor tekitab probleeme, kuid ei suuda / ei soovi neid lahendada. Probleemid ületavad piire, nt. Tsernobõli katastroof. Tegemist ei ole ainult poliitilise probleemiga, olemas ka teaduslik alus, kuid...teaduslik alus võib sageli olla vaieldav, nt kliima soojenemine, GMO-d, Tänased otsused mõjutavad pikalt tulevikku, nt.
Tagakeha kümnenda lüli seljaplaadil asuvad lülistumata urujätked; isasputukatel arenenum. Kolmanda ja neljanda lüli vahel asuvad haisunäärmed. Isassuguordanid asuvad üheksanda ja kümnenda tagakeha lüli piiril; emastel seitsmenda ja kaheksanda lüli vahel. Nahktiivalised on kosmopoliidse eluviisiga, elades kõikjal maailmas. Tuntumaid esindajaid on harilik kõrvahark. Selts: Kevikulised (Plecoptera) Pikkus ulatub 3mm-5cm. Värvus mustad, pruunid toonid. Keha dorsoventraalselt lamenenud. Pea kolmnurkne. Hästi arenenud liitsilmad; laubal ka kolm/kaks täppsilma. Tundlad pikad, niitjad; koosnevad 50-100 lülist. Suised mandunud (valmikud ei toitu); on ka erandeid, kes joovad vett või söövad vetikaid nende suised on mälumistüüpi. Eriti arenenud eesrindmik; kesk- ja tagarindmik väiksemad. Kesk- ja tagarindmikule kinnituvad kummalegi üks paar kilejaid tiibu. Paljudel liikidel tiivad lühenenud. Esitiivad alati pikad ja kitsad,
Ta võib mitte tajuda oma võimete piiri. See ilmneb eriti selgelt sportlasel, kes end üle pingutades võib kokku variseda, äärmisel juhul isegi surra. Amfetamiini tuntakse tänaval vitamiini ja spiidi nime all. Selle käitlemine on Eestis keelatud. Ecstasy - põhjustab kasutajatel õnnelikku, sotsiaalselt ja emotsionaalselt avatud tunnet. Levib tablettidena, kapslites ja pulbrina. Värvuselt on ta valge, tabletid võivad olla pruunid, või helerohelised. Spetsiifiline lõhn puudub. Ainet manustatakse suu kaudu, nuusatakse või süstitakse veeni. Ecstasy põhjustab suurt kehatemperatuuri tõusu, kui sellele lisanduvad veel tantsimine ja palavus, tekib ülekuumenemine ja kurnatus, mis aga omakorda võivad põhjustada surma. Ecstasy mõju algab 30-40 minutit pärast tableti sissevõtmist ja kestab 4-5 tundi, mõningatel juhtudel võib mõju pikeneda 12 tunniks. Sagedane suurtes kogustes Ecstasy
Nende tiibade siruulatus on 130180 cm. Vanalindude sulestik on üleni pruun, noorlinnud seevastu rohkem või vähem kaetud heledate tähnidega. Välimuselt sarnanevad konnakotkad hiireviuga ja kaugelt vaadeldes on võimalik neid eristada vaid lennusilueti järgi: kui konnakotkas hoiab purilennul tiiva otsi valdavalt allapoole, siis hiireviul on need reeglina ülespoole. Lähemalt vaadates on hiireviu sulestikus tavaliselt palju valget, konnakotkad on seevastu ühtlaselt pruunid ning valget leidub vaid üksikute tähnidena. Veel lähemal uurimisel selgub, et konnakotka jalad on sulgedega kaetud kuni varvasteni, hiireviul seevastu on ,,sääred" paljad. Kahe konnakotkaliigi eristamine üksteisest on keeruline. Reeglina on suur- konnakotkas tumedam, pisut suurem ja jässakam kui väike-konnakotkas. Vahetegemise muudab ebamääraseks ka see, et väike-ja suur-konnakotkas moodustavad segapaare ning annavad hübriide. Toitumine
Tekkinud laigu keskele kanda tilk Fe 3+-, Ni2+- ja Cu2+-ioone sisaldavat lahust, seejuures moodustub laigu keskele Fe(OH)3 pruunikas laik. Laigu äärtesse difundeeruvad [Cu(NH3)4]2+- ja [Ni(NH3)6]2+ - kompleksioonid sinise rõngana. Nüüd kanda laigu äärtesse üles ja alla dimetüülglüoksiimi lahust. Moodustub roosa nikkeldimetüülglüoksimaat. Laigu vasakule ja paremale äärele kanda tilk kaaliumheksatsüanoferraat(II)-lahust. Moodustuvad pruunid vaskheksatsüanoferraadi (II) laigud. Sinise värvuse teke tõestab Fe3+-ioonide osalist difundeerumist laigu äärtesse. Kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide võrrandid. 3NH3·H2O + Fe3+ → Fe(OH)3 + 3NH4+ 4NH3·H2O + Cu2+→ [Cu(NH3)4]2++ 4H2O 6NH3·H2O + Ni2+→ [Ni(NH3)6]2+ + 6H2O Ni2+ + [N2(OH)2C2(CH3)2]2– →Ni[N2(OH)2C2(CH3)2] 2Cu2+ + K4[Fe(CN)6] → Cu2[Fe(CN)6] + 4K+ Katse 3.2. Al3+-iooni tõestus Cu2+-, Cd2+-, Fe3+- ja Zn2+-ioonide juuresolekul
Suhkur toidu valmistamisel Toitu valmistades kasutame peamiselt tavalist rafineeritud suhkrut. Poest on võimalik osta hästi erinevaid suhkruid, mis kõik on saadud toor-roosuhkru erineval töötlemisel. Kuna tavaliselt on suhkrupeedi toorsuhkur ebameeldiva maitsega, siis on osaliselt puhastatud suhkur valdavalt valmistatud roosuhkrust. Toor-roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Suhkruroost pressitakse välja mahl, mida keedetakse, kuni vesi on aurustunud ning lõpuks tekivad pruunid kristallid. Tänu sellele on melassilt (suhkru tootmisel tekkiv pruun siirup) pruuni värvuse saanud suhkrus säilinud vitamiinid ja mineraalained. Nn pruuni suhkrut on kahte liiki: osaliselt rafineeritud suhkur ehk melassijääkidega toorsuhkur ning fariinsuhkur, mis on saadud valge suhkru tootmisjäägist ja mis sisaldab lisaks sahharoosile ka glükoosi, fruktoosi ning melassijääke. Toorsuhkur ehk osaliselt rafineeritud suhkur on suhkrutootmise
retsessiivsed aa (dominantset alleeli pole) Dominantsed tunnused: Retsessiivsed tunnused: * lohud põskedes * põselohud puuduvad * juuste kasv lauba keskjoonel * juustepiir sirge * tömp pöial * normaalne pöial * varane kiilaspäisus * normaalne juuksekasv * pruun juuksevärv * blond juuksevärv * mittepunapäisus * punapäisus * kanapimedus * normaalne nägemine * pruunid silmad * hallid või sinised silmad * tedretähnilisus * ühtlane pigmentatsioon * kõrvanibud vabalt * kõrvanibud kinnikasvanult * normaalne kuulmine * kurtus * normaalne nägemine * lühinägelikkus Rakus on aktiivsed vaid need geenid, mida on vaja konkreetse raku arenguks ja talitluseks! SOO MÄÄRAMINE Mis määrab ära organismide soo? 1. Keskkonnatingimused krokodillid jt 2
Multifaktoriaalsed sõltuvad nii keskkonnast kui ka geenidest 1. kehakaal, andekused, nakkushaigused, südameveresoonkonna haigused, vähk, diabeet jne. 12. Pärandumistüübid teada kolme näidet iga pärandumistüübi kohta AD - autosomaalne dominantne Kui lapsel esineb, siis peab olema ka ühel vanematest tunnus avaldunud (Ei jäta põlvkondi vahele) Esineb nii meestel kui naistel. o Pruunid silmad o Lühinägelikkus o võime keelt rulli ajada AR - autosomaalne retsesiivne Jätab põlvkondi vahele ja avaldub nii meestel kui naistel o Albinism o Hüpotüreoos o tsüstiline fibroos XD - suguliiteline dominantne Esineb mõlemal sugupoolel, kuid mehed annavad tunnuse edasi ainult tütardele. Ei jäta põlvkondi vahele. o D-vitamiini resistentne rahhiit o normaalne vere hüübimine
Pruunkaru kuulub imetajate klassi kiskjaliste seltsi karulaste sugukonna karu perekonda. Pruunkarule kõige lähem sugulasliik on põhjapoolse levikuga, suurem ja valge karvastikuga jääkaru. ANATOOMIA JA MORFOLOOGIA Karu on jässaka ehitusega plantigraadne kiskja. Karvastik on pruunkarul tihe, karvad suhteliselt pikad, värvus varieerub kollasest mustani, sagedaseimad on erinevad pruunid toonid. Poegadel, vahel ka täiskasvanud isenditel, kurgu/kaela juures heledam laik kaelus. Täiskasvanud isend kaalub 80 kuni üle 1000 kg (Eestis max veidi üle 400 kg). SIGIMISBIOLOOGIA Sigimisküpsus saabub karudel enamasti 46 eluaastal. Karude jooksuaeg kestab ligikaudu mai teisest poolest juulini. Jooksuajast "võtavad osa" lisaks isasloomadele indlevad emased
Referaat planeet Jupiter Tatjana Kultshevskaja 12.klass Kiviõli 1.Keskkool 2009 a. Jupiter, kui planeet: Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa.Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes.Jupiter on suurem kui ülejäänud planeedid kokku. Tema keskmine kaugus Päikesest -- 5,2 a.ü. -- on üle kolme korra suurem kui neljandal planeedil, Marsil. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Vist sellepärast peetigi teda antiikajal peajumalaks -- kreeklastele Zeus ja room-lastele Jupiter. Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem.Jupiter hiid-planeet ja tal puudub tahke pind. Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpil...
· Tavaliselt on euroopa homaarid 2350 cm pikad ja kaaluvad umbes 0,7 kilogrammi, harvem on leitud ka kuni 1,26 m pikkuseid ja 19 kg isendeid. · Euroopa homaaride eluiga küünib 57 aastani, suurimate isendite vanuseks on määratud ka üle 50 aasta. 3 · Euroopa ja ameerika homaarid on erinevad ka enne küpsetamist euroopa homaarid on sinised ja ameerika homaarid pruunid. Pärast küpsetamist mõlemad punased. · Elavad merevees, kuni sügavuseni 50 m. · Levinud Atlandi ookeani idaosas, Põhjameres ja Vahemeres. Läänemeres ei esine. · Tasub teada, et emase homaari liha on hõrgum kui isase oma. · Lisaks sisaldab see marja, mida hinnatakse kõrgelt ning kasutatakse roosat värvi kastmete tegemiseks ja roogade kaunistamiseks. · Homaare müüakse nii elusalt kui keedetuna.
temasDli viihe sonu, rohkem viipeid ja moistaandmisi. Ka tegelasi nappis: iiks Dli Passi-poissja teine tema ema Helmi. Helmi Dli meie koolitadi. Ta Dli vaikest kasvu, kaies koikus ta jalalt ja1ale, kuna iiks tema peenikestest ja koveratest jalatikkudest Dli liihem. Tal olid iimmargused sarvraamiga prillid, mille taga vilkusid heatahtli- kult kelmikad pruunid silmaterad, mida klaasid suureks tegid. Riiete- hoius vottis ta meie riideid vastu ja andis tundide loppedes katte: moni- kord voisime naha, teinekord ka pogusalt tunda kitli varruka alla libisevat sormedeta kaekonti. Helistamisest vottis osa kogu keha. Koigepealt tousis pea kohale vasest kell, mille tilast Helmi oma terve kae sormedega osavalt kinnihoidis, et kell ei saaks enne oiget aega, tunni voi vahetunni algust voi loppu haalt teha
Väga haruldane on ka Uus-Meremaa metsades kasvav puusõnajalg. Tema kõrguseks on kuni 25m, päiksepaistelise ilma ajal annavad puusõnajala lehed vägeva varjude mängu. Tänu sellele, et nüüd pööratakse rohkem tähelepanu loodusele, võib loota et haruldased taimeliigid kuhugile ei kao. Uus-Meremaa kahe saare mullastik on täiesti erinev. Põhjasaarel on niiskete lähistroopiliste metsade kolla- ja pruunmullad. Seevastu Lõunasaarel on pruunid metsmullad ja vähesel määral leidub ka mägi- gleimuldasid ja gleimuldasid. Gleimuldasid leidub põhiliselt mägedes. Muldade viljakus on erinev: viljakatel muldadel kasvatatakse riigi viljavarud, vähem viljakamatel aga kasvatatakse lambaid. Loomastik Uus-Meremaa loomariik erineb kardinaalselt muu maailma omast. Kui Kondvana mandri küljest hakkas tükk maad eralduma, polnud imetajad veel välja arenenud. Sellepärast elabki
TIIGER Tiigrid on tõenäoliselt pilkupüüdvaimad suured kiskjalised. Samas on nad maailma üheks ohustatumaks liigiks. Eelmise sajandi algul liikus umbes 100 000 tiigrit Kesk- ja Lõuna-Aasia metsades, praeguseks on neid järele jäänud 5000 kuni 7000. Kaheksast alamliigist on säilinud viis, kolm on kadunud igaveseks. Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug- Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobiv...
4 G I1 kujunenud 2-kihilisel lõimisel (l,sl/ls-sl/ls3,s); 30...70 cm LP - pruunid, Baf horisondiga sügavusel ülaveest gleistumine; Egl kohal võib esineda
Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine temperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmise temperatuurid 20 °C. Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur 0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm. Ungaris valitseb mandriline paraskliima, mille neli aastaaega on enam-vähem ühesuguse kestvusega. Aasta kõige külmem kuu on jaanuar (kuu keskmine temperatuur -3º (madalaim temperatuur umbes -25º), kõige soojemad ilmad on
Kui see nii edasi läheb, siis 2010. aastal jäljendab Elvist iga kolmas inimene. * Igal inimesel on ainulaadne keelemuster. * Isased ahvid kaotavad samamoodi pealaelt juukseid nagu mehed. * Vastupidiselt laialt levinud eksiarvamusele ei higista koerad mitte keele, vaid käpataldade kaudu. * Inimese aju nõuab veerandi kogu hapnkust, mida organism elus püsimiseks vajab. * Inimese kehas on kümme triljonit rakku. * Sinised silmad on valguse suhtes kõige tundlikumad, kõige vähem tundlikud on pruunid silmad. * Aevastamisel väljub õhk inimese suust kiirusega kuni 160 km/h. * Paremasse kopsu mahub rohkeb õhku kui vasakusse. * Türgis mõisteti 16.17. saj. surma igaüks, kes jäi vahele kohvijoomisega. * USA Arizona osariigis on keelatud kaameleid küttida, kuigi seal elavad kaamelid ainult loomaaias. * Inglismaal oli kunagi jõulude tähistamine keelatud. * Jõulukingite tegemise tava on pärit roomlastelt. * Enne 1863. aastat sai USAs kirju ja postipakke saata tasuta.
keskmine õhutemperatuur on registreeritud juulis +34,5º (11.07.1992) ja absoluutne miinimum veebruaris -37,5º ( Viljandi linna üldplaneering, kaust II, 2010). Tarvastu on juba ajaloost tuntud põllumajandusega tegeleva vallana ja ka tulevikus jääb põllumajandus oluliseks majandusharuks vallas. Suuremad põllustatud alad asuvad Mustla ümbruses ( Tarvastu valla üldplaneering, 2007) Põhilised mullad: näivleetunud mullad, leetunud mullad, gleimullad, leetjad mullad. Rohkem esinevad pruunid näivleetunud mullad (Penu, 2005). Näivleetunud muldade viljakus on üle keskmise. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele (Penu. 2005). Eesti haritava maa keskmine mullahindepunkt on 41, Viljandi maakonna keskmine on 43. Kõrge boniteediga põllumaadeks loetakse 50 ja suurema hindepunktiga maid ( Tarvastu valla üldplaneering, 2007).
Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad ulatuvad madalale. Metsas laasuvad männid tugevalt ja säilib ainult võra tipuosa. Noortel mändidel hakkavad alumised oksad laasuma 810 aasta vanuselt ja okste armid hakkavad kinni kasvama 40 aasta vanuselt. Pungad on piklikmunajad, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused. Noored võrsed on rohekad, hiljem pruunid, karvadeta. Okkad on peensaagja servaga, sise- ja välisküljel asuvate õhulõheribadega, kahekaupa kimbus. Nende pikkus on 3...7 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10 cm. Okkad püsivad võrsetel tavaliselt 3 aastat, soojemas merelises kliimas 2 ning kontinentaalse kliimaga aladel 46 (harva kuni 9) aastat. Männi juurestik on väga plastiline. Sügavamas ja värskes liivmullas moodustuvad võimas peajuur ja rohkesti vertikaalseid külgjuuri. Juured võivad liivmullas ulatuda kuni
Ka põhja-germaanlaste jumal Odin kandis sinist rüüd. Muinas Indias kujutatakse Vishnu kehastust Krishnana sinisena. Muinas Kreekas kasutati sinist glazuuri templite ja ehitiste kaunistamisel. Sinine esindas Kreekas peajumal Zeusi ning Roomas Jupiteri. Ametnikud, kes olid riigi teenistuses riietusid sinisesse. Roomlased suhtusid sinisesse halvustavalt, eriti sinistesse silmadesse, mis olid omased barbaritele, kõigil korralikel Rooma kodanikel olid pruunid silmad. Paracelluse järgi oli sinine kahjulik hingele ja tervisele. 400- aastate Euroopas kandsid lapseootel naised sinist salli ümber kaela, et vältida haigusi. Vana inglise kombe kohaselt oli mõrsja riietuse juures siniseid paelu ning sõrmuses sinine safiir. Piktid, kes elasid Shotimaal kuni 800-aastani maalisid enne lahingusse minekut oma kehad siniseks, et hirmuäratavamad välja näha, ka tegid nad omale siniseid tatoveeringuid. Piktid on
Tartu Ki-G Raud, koobalt, nikkel Referaat Birgit Saks, Helgi Muoni Tartu 2011 Sisukord: Raua triaad:Raud,Koobalt,nikkel 1. Raud · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 2. Koobalt · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 3. Nikkel · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 4. Nikkel ja Koobalt 5. Kokkuvõte rauast, niklist ja koobaltist 6. Kasutatud kirjandus Raud: ajalugu: Rauda tunneb inimkond juba eelajaloolisest ajast. Rauda saadi Väike-Aasiast ja Musta mere kaugrannikul elanud halübidelt. Arvatakse, et halübid leiutasid raua tootmise. Kreekakeelne sõna chalyps on tuletatud selle rahva ...
Keedetud homaar sobib hästi suppidesse, aga ka eelroaks. Euroopa homaar on ameerika homaarist pisut väiksem. Tavaliselt on euroopa homaarid 2350 cm pikad ja kaaluvad umbes 0,7 kilogrammi, harvem on leitud ka kuni 1,26 m pikkuseid ja 19 kg isendeid. Euroopa homaaride eluiga küünib 57 aastani, suurimate isendite vanuseks on määratud ka üle 50 aasta. Euroopa ja ameerika homaarid on erinevad ka enne küpsetamist euroopa homaarid on sinised ja ameerika homaarid pruunid. Pärast küpsetamist mõlemad punased. Langust Vahemeres ja Inglise rannikul elunev perekond suuri heamaitselisi sõrgadeta merevähke. Langusti ja homaari erinevus on see, et langustil pole sõrgasi. Krabi Krabiliste liike on üle 4450. Nende liigirohkes rühmas on pisikesi krabisid kui ka hiigelsuuri loomi; näiteks jaapani hiidkrabi. Krabide tavaline pearindmikukilp on 2-40 sentimeetri laiune. Esimesel käimisjalapaaril on sõrad.
juurde. Ära häbene seda valjusti öelda. Pane hädavajalik kirja. Pole mõtet kõiki tarvilikke päevakohustusi meelde jätta, pane need kirja. Tee endale märkmik peas. Alusta iga hommikut oma peas oleva märkmikulehekülje meeldetuletamisega: mida on vaja täna teha Sobita kokku nimi ja nägu. Kui sulle tutvustatakse uut inimest, jäta meelde tema näost midagi silmatorkavat - paksud huuled, kõrged kulmud, pruunid silmad jne. Määra asukoht. Kõik sündmused on seotud mingi koha, inimese, sõiduki, ilma või muu säärasega. Kasuta värve. Küllap igaüks on õppimise ajal raamatusse jooni alla vedanud, märgi ka eri sündmused mõttes eri värvidega. Tee kodutööd. Enne tähtsat sündmust, kõnet vms. kirjuta kõik ütlemist vajav üles ja korda seda paar korda. Säilita rahu. Stress ja muretsemine raskendavad meeldejätmist. Katsu igas olukorras
N-glükosiidide moodustumine ja sellele järgnevad reaktsioonid. N-glükosiidid moodustavad toiduainetes iga kord kui taandavad suhkrud esinevad koos valkude, peptiidide, aminohapete või amiinidega. Kergemini saab neid kõrgemal temperatuuril, madala vee aktiivsuse juures ja pikemaajalisel säilitamisel. Reaktsioonide tulemusena tekivad: 1) Pruunid pigmendid melanoidiinid. Pruunistumine on soovitav küpsetamisel ja röstimisel, kuid mitte neis toiduainetes, millel on endal tüüpiline kesine värv (kondenspiim, valged supid, tomatisupp) 2) Lenduvad ühendid Potensiaalsed aroomiühendid 3) Maitseühendid Eriti kibedad, mis on osaliselt soovitud (nt. kohv), kuid võivad
kahekümnepunkti piiri ja soovi korral oleks isegi Norra saanud õppima asuda. Koju naastes ei olnud seal kedagi peale ema, kasuisa saabus koos Eriku väikevennaga hiljem. Toimus tavapärane lõunasöök, kus isa andis Erikule ninanipsu ja pärast einet käskis teda ilmuma pärastlõunasele keretäiele. Seekord oli aga Erik see, kes ründas. 3. Peategelane Erik Ponti on teose alguses 14-aastane poiss. Ta on kõhna kehaehitusega ning keskmise pikkusega. Tal on pruunid juuksed. Teose teises pooles hakkab ta viha vaigistamiseks tegema ka jõutreeningut, mis kasvatab ta lihaseid ning koju naastes ei lähe talle vana jõugujakk enam selga. Erik on teatud mõttes väga tüüpiline kiusaja, kes tegutseb selleks, et end kaitsta ja mitte muutuda ise ohvriks. Ta ei oska ennast teisiti kaitsta kui füüsilise vägivallaga. Ta hindedki on nagu tavalisel koolikiusajal – halvad, alla keskmise. Samal ajal ta on aga intelligentne ja tark, õpihimuline
Edasisel moondel tekib liblerikas vilgukilt. Selles on graniidi pesad ja sooned. Marmor- tekib karbonaatkivimite moondel. Värvus varieerub valgest mustani ja tal on sageli ilus voolujooneline tekstuur, mis tekib moonde käigus mineraalaine difusioonil. Kvartsiit- peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim. Kuna liiv võib olla mitmesugust värvi, võib seda olla ka kvartsiit. Enamlevinud on valkjad, kollased, punakad ja pruunid toonid. Puhas kvartsiit on tavaliselt valge kuni hall, kuid praktikas esineb sageli punakaid toone. Bretša- ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim. Põhiline osa kivimist moodustub tavaliselt purustatud kivimite peentest tükkidest. Kivimi koostis ei ole selle kivimi puhul esmatähtis. Bretša võib koosneda nii sette-, moonde- kui ka tardkivimeist. 11. Selgita maavärinate tekkepõhjuseid ja levikut.
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolm...
Kolmemõõtmelise pildipinna tekkimine, mõjutas Cezanne, primitiivkunst- Ibeeria, Okeaania ja Aafrika kunsti näitused. Kunst ei jäljenda tegelikkust, vaid loob ise uue tegelikkuse, mis ei allu elu, vaid kunsti seadustele. Kubistid jagasid esemed osadeks ja panid siis uuesti kokku, saades moonutatud tulemusi. Inimene võis olla korraga otse, külg ja tagavaates. Geomeetrilised kujundid, värv ja vorm kuubikujuline, rahutu. Tähtis ei olnud mitte värv vaid jooned. Koloriit hallid ja pruunid, levinud. Esineti 1907 aastal Pariisis avatud Kahnweilwri galeriis. 1911a. suurem näitus. Kõrgaeg 1907- 1914, levis maalis, skulptuuris, vaikelu (eriti muusikariistadega), maastik ja linnavaade. Analüütiline kubism, vorm on osadeks lahti võetud ja piserdatud tagasi maalile. Edasi arenes kubism- portreed, muusikariistad, kannud, vaasid, nende vorm taandati tagasi geomeetrilistele kujunditele. Sünteetiline kubism (1912-1919), periood, kus nii Picasso kui ka Braque hakkasid oma
üksteise järel reas jällegi Musta Päeva. Talle meeldis lihtsalt, kui asjad on ilusti korras ja loogilised. Seoses tema haigusega on Christopheril mõned käitumisprobleemid : · ei räägi inimestega tükk aega · ei söö ega joo midagi tükk aega · ei meeldi, kui teda puudutatakse · kisendab, kui on segaduses või vihane · oigamine · lööb asju puruks, kui on vihande või segaduses · ei meeldi kollased ja pruunid asjad ja keeldub neid värvi asju puudutamast Kogu raamat on jagatud peatükkideks, kuid kõik peatüki numbrid on algarvud. Lugu algab sellest, et ühel päeval läks ta pr. Shearsi hoovi, kes on tema naaber ja leidis eest lamava koera, kes oli mõrvatud mullahargiga. Pr. Shears kutsus politsei ning arvati, et koera tappis Christopher, sest ta hoidis surnud looma süles, kuid Christopher armastas koeri väga ja tal läks kõik hinge, mis oli seotud koertega
* Populus balsamifera palsamipappel - lehed ümmarguse ovaalse alusega - teritunud tipu osaga - tumerohelised pealt läikiv, alt valkjas - serv peensaagjas (suured lehed, munajad, otsast teravnevad, suht tuhm rohelised, kollakas (kuldne) siserood) * Populus canadensis - kanada pappel - leht kolmnurkne, munajas rombjas - kiilja või terava alusega - näärmelise saagja servaga - näärmed rootsu lähedal (väga lai, suure persega, mõlemat poolt suht sama tuhmi tooni, võivad esineda pruunid täpikesed) * Populus x berolinensis - berliini pappel - lehed piklik munajad - ümardunud või kiilja alusega - pealt tumeroheline, alt hallikas omapäraselt metalselt läikiv - leht servast sageli voltis (pikk roots, tuhm, munajas, tipust terav, külg tõmbub pruuniks (täpid, laik) * Salix fragilis - rabe remmelgas - lehed süstjad, pika terava tipuga - näärmeliselt saagja servaga - pealt roheline, alt hall - leht paljas * Salix pentandra raudremmelgas
karvad kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad. Tegelikkuses võivad nn halli geeni olemasolul halliks minna mistahes värvi hobused, kes oma elu jooksul muudavad värvi pidevalt, kuni on lõpuks täiesti valged. 7 kollane – Kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased. Jõhvkarvad on valkjad. Kollane hobune tekib raudja hobuse baasil, kui tema punakat karvkatet ja jõhve nn. lahjendatakse. võik – Kehakate on kollaka või pruunika varjundiga, lakk, saba ja jalad on reeglina mustad, harvem šokolaadpruunid. Võik hobune tekib kõrvi hobuse baasil, kui tema pruunikat karvkatet nn. lahjendatakse. hiirjas –geen mõjutab nii punast kui musta pigmenti seda
Kanepi Gümnaasium 10. a klass Mirell Lattik AUSTRAALIA Kanepi 2009-05-18 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 ÜLDANDMED.................................................................................4 Gograafiline asend.......................................................................4 Austraalia loodus........................................................................5 Rahvastik.....................................................................................6 Põllumajandus.............................................................................10 Austraalia linnad.........................................................................11 Austraalia toidu- ja keskkonnaprobleemid..................................13 Kergetööstus..............
erinevaid puuvilju. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana. Erinevat sorti viinamarju kasvatatakse Uus-Lõuna-Walesis ja Victorias. Tuntuimad viinamarjaistandused asuvad Barossa Valleys, Hunter Valleys ja Murray Valleys. Mullad Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. Eksport Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi (6,451 miljardit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,367 miljardit USA dollarit).
Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad ulatuvad madalale. Metsas laasuvad männid tugevalt ja säilib ainult võra tipuosa. Noortel mändidel hakkavad alumised oksad laasuma 810 aasta vanuselt ja okste armid hakkavad kinni kasvama 40 aasta vanuselt.. Pungad on piklikmunajad, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused. Noored võrsed on rohekad, hiljem pruunid, karvadeta. Okkad on peensaagja servaga, sise- ja välisküljel asuvate õhulõheribadega, kahekaupa kimbus. Nende pikkus on 3...7 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10 cm. Okkad püsivad võrsetel tavaliselt 3 aastat, soojemas merelises kliimas 2 ning kontinentaalse kliimaga aladel 46 (harva kuni 9) aastat. 2.5 Juurestik Männi juurestik on väga plastiline. Sügavamas ja värskes liivmullas moodustuvad võimas
protsenti arvestada tuleb sellega et oluluine on ka niiskuse vaheldumine ja liikumatu õhk · Sisemised ebaterved värvused ja mädanikud · Sisepunasus esineb kasvavate okaspuude ja lülipuiduliste lehtpuude lülipuidu osas ning on põhjustatud puitu lõhkuvate seente poolt. · sisepunasust võib nim. Mädanemise algstaadiumiks.puidu struktuur ja tugevus pole veel oluliselt eo ole veel olulislt muutunud kuid lülipuidu osad esinevad hallikas pruunid punaks pruunid või mustad laigud rikuvad puidu välimus · raiutud puidus sise punasuse arenemine tavaliselt katkeb, · sisemädanik on sisepunavusele järgneva mädanemise lõppstaadium,kasvava puu lülipuu osa struktuur ja värvus on muutunud ja puit on kaotanud oma tugevuse · liigitada võik järmiselt:a-sisemine sõemädanik esineb okas ja lülipuidulistel lehtpuudel.milles on peenikesed valged või kollakad täpikesed,hiljem omandab puit
Pöialpoiss pesitseb enamuses parasvöötme Euraasias. Ta on osaliselt paigallind, osaliselt rändlind, peamiselt liiguvad põhjapoolsete alade linnud talveks lõuna poole. Pöialpoiss on väga väike lind. Tal on rohekas keha pealpool, kreemikas ja valge keha alaosa, kaks valget tiivatriipu ja valge nägu koos mustade silmadega. Pealael on kaks musta triipu, mille vahel isastel on oranzh ja emastel kollane triip. Nokk on must ja jalad pruunid. Pöialpoiss on väga vilgas lind. Ta suudab koha peal lennata, nokkides samal ajal oksalt mõne putuka. Seepärast kutsutakse teda ka Euroopa koolibriks. Talvel ühineb tihaste ja teiste metsalindude parvedega. Väga külmadel talvedel võivad külastada ka lindude toidulauda, et saada sealt veidi leivapuru. Pereelu. Pesa on kerakujuline ehitis ripub kõrge kuuseoksa küljes. Emaslind muneb pessa 713 muna, kuna pesa on väike,
kõrvetava päikese eest. Et valgus pääseks kõikjale lehe sisemusse, on lehe tippudes läbipaistvad aknad. Kivitaimed on sukulendid nad varuvad vett oma paksudesse lehtedesse. Pärast vihma puhkevad kivitaimed õitsele, lehepaari vahele ilmub üks suur õis. Need taimed kasvavad Aafrika lõunaosas. Samblikud on väga nõrgad taimed. Samblikke on väga palju erinevaid värve: oranzid, hallid, rohelised, pruunid või mustad. Loomad kõrbes Loomad vajavad oma eluks toitu, vett ja kaitset. Toitu on kõrbes vähe. Sageli tuleb üle elada pikka aega ilma veeta. Kaitseks puudub tihnik või mets, seega ehitatakse endale urgusid. Urg kaitseb kiskjate ja päikese eest. Kõrbes on palju putukaid, ämblikke, roomajaid, närilisi. Vähem on linde ja suuremaid imetajaid. Kuna ka loomade puhul on nii, et suurem vajab rohkem vett, tulevad sealse eluga toime vähesed.
niiskumistsüklite mustri, valguse ja süsihappegaasi kättesaadavuse soodsust. [3] Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus): koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). Värvuselt on nad hallid, rohekad, pruunid, harevmini ka kollased. 4.1.2. Samblike toitumine Samblikud kasvavad enamasti puudel, kividel, harvem (enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/ kividest/ puukoorest vms. 4.1.3. Samblike paljunemine Sarnaselt teistele seentele on enamikul samblikest nii suguline kui ka vegetatiivne elutsükkel. Sugulisel paljunemisel levivad ainult seeneeosed, mis
Kokkuvõttev KKP eksami materjal Halduspoliitika- on lüli mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist. Seda võib nimetada ka kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlelemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud ri...
enam võistelda tööstuslikult toodetud jalatsite valmistamise hinna, kiiruse ja stiiliga. Järele jäävad vaid kingameistrid, kes valmistavad kingi eritellimusel ja mõõdu järgi. Siin on käsitööl võimalus arendada kunsti tasemele. Oma peene stiilitajuga teevad nime Salvatore Ferragamo, Andre Perugia ja Charles Jourdan. Meestegi mood muutub vähem formaalseks. Walesi printsi 1924. aasta USA visiidil kantud seemisnahksed kingad tekitasid furoori. Etiketi normide järgi, kus ka pruunid saapad leidsid taunimist, oli see lausa vulgaarne. 20ndate lõpuks olid need normid siiski lõtvunud nii, et pruuni-valgekirjud ja hiljem must-valgekirjud sportkingad ei pannud etiketijüngreid ahastama. 1929 kompasid suurilmad dändid maitsepiire lausa siniste kingadega. 20saj algus jalatsimaailmas Kahekümnenda sajandi algus ei toonud jalatsimoodi kuigi palju uut. Daamid kandsid jätkuvalt pikki kleite mistõttu polnud jalanõud eksponeeritud. Möödunud sajandilõpu
Nahavähi teket soodustavad riskifaktorid võivad olla nii pärilikud kui ka elustiilist põhjustatud. Kui teie perekonnas on esinenud nahavähki, tuleb samuti tähelepanelikult jälgida nahal toimuvaid muutusi. Riskirühma kalduvad kuuluma pigem kahvatuma naha ning heledate silmadega inimesed, eriti need, kel tekivad kergesti päikesepõletused ning kellele päike hästi peale ei hakka. Ka sünnist saadik kehal olnud suured pruunid sünnimärgid võivad tähendada suuremat haigestumise riski.Elustiilist tulenevalt on enim ohustatud inimesed, kes viibivad tavapärasest rohkem päikese käes. Statistika näitab, et riskirühma kuuluvad need, kes veedavad tööaja siseruumides, vaba aja sisustavad aga välitingimustes tugeva UV-kiirguse käes. Solaariumis ei ole soovitatav üldse käia. Solaariumi lambid eraldavad sarnaselt loodusliku päikesekiirgusega UVA- ning UVB-kiirgust, ent oma võimsuse tõttu tekitavad nad
gümnaasium Tundmatu JUUSTE VÄRVIMINE Referaat Tallinn 2020 Sisukord Värvipigment Värviring Vastandvärvid Värvi liik ja toime Aktivaator ehk vesinik perotsiid Juuste heledaks värvimine Juuste tumedaks värvimine Blondeerimine Hallid juuste värvimine Eelpigneteerimine Värvieemaldus ehk blondeeriv pesu Juuksevärvi ülevärvimine Juuste värvimise protseduur Ettevalmistused Triibutamine Juuksevärvi maha pesemine Abivahendid Kasutatud allikad Värvipigment Värvipigmenti toodavad kehas kindlad rakud – melanotsüüdid. Need rakud muudavad kehale omased aminohapped värvilisteks pigmentideks. leidub kahte liiki pigmenti: • eumelaniin – annab juustele musta ja pruuni tooni. Eumelaniin on oma struktuurilt teraline. • pheomelaniin – annab juustele punase pigmendi, kuid määrab ära ka heleblondi ja blondi tooni. Oma ehituselt on ta märksa väiksem ja peenem kui eumelani...
· Miks on vaja Maa peale hapniku??? Elis-Helen Starkopf, Mari-Liis Käär, Laura Saare, Elisa Marie Kübarsepp. 3 Meie arvamus Maa ja elu tekkest Minu arvates tekkis Maa nii, et Jumal avastas, et kosmoses ei olnud ühtki planeeti kus oleks olnud elu. Teiste planeetide järgi otsustas ta, et see võiks samuti ümmargune olla. Kuna teised planeedid olid igavalt ühte värvi otsusta Jumal lisada rohkem värve. Selle järgi otsustas ta , et vesi on sinine, mäed on pruunid, maismaa on kollane ja puud, metsad on rohelised. Ta lõi sinna palju loomi, kuid planeet ei arenenud eriti. Jumal lõi inimesed ja siis oli näha,et seal oli ikka tõeline elu. Hiljem pani Jumal planeedile nimeks Maa. Laura Saare Ma küll päriselt ei ole kursis kuidas Maa tekkis, aga ma arvan ikkagist, et Maa tekkega on seotud Jumal. Kunagi ammu oli kosmoses suur meteoriit. Kui Jumal vihastas lõi ta selle puruks. Tekkis väga palju planeete
asetusega. Koor, võrsed: tüvekoor tumepruun, madalarõmeline, küllaltki õhuke. Noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased. Pungad kollakaspruunid. Okkad: pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 20-50 kaupa kimbus, 1-3 cm pikad, sinakasrohelised. Okkad puhkevad aprillis, kolletuvad ja varisevad oktoobri algul. Käbid: moodustuvad lühivõrsetel. Isaskäbid võrsete alumisel küljel, rohekad või kollakad. Emaskäbid punakasvioletjad või rohelised. Valminult käbid pruunid, vahel karvased, 1-3 cm pikad, kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja. Õitseb aprillis, käbid valmivad augustis-septembris ja varisevad kiiresti. Tühjad käbid jäävad mitmeks aastaks puule. Kasvutingimused: külmakindel, erinevad teisendid eelistavad erinevaid kasvukohti, kuid üldiselt mullastiku suhtes vähenõudlik. Valgusnõudlik. Juurestik sügav. Eluiga 300-400 aastat. Kasutamine: puit on küllaltki väärtuslik, erinevatel kasvukohtadel ka keskkonnakaitseline tähtsus.
Alopeetsia Alopeetsia ehk juuksekadu on kõikidel inimestel täheldatav normaalne füsioloogiline protsess, mis on seotud karva tsüklilise kasvuga. Eristatakse karva kasvu-, vahe- ning puhkefaasi. Et tsüklite vaheldumine karvafolliikulites ei toimu üheaegselt ning aktiivsed ja puhkavad karvanääpsud on juustega kaetud peanahal läbisegi, siis normaalselt kulgeva protsessi korral pole juuste hõrenemine märgatav. Tavaliselt langeb päevas välja umbes nii palju karvu, kui on inimesel eluaastaid. Juuksenäsad muutuvad aga aastatega väiksemaks ning kasvav karv jääb peenemaks. Vananedes osa karvanääpse ja -näsasid taandareneb, seega on mõningane juuste hõrenemine vanemas eas loomulik. Tavaline ehk androgeenne kiilaspäisus on päriliku eelsoodumusega füsioloogiline protsess, mille käigus karva läbimõõt järjest väheneb. Meestel jääb tavaliselt lagipea juusteta, naistel juuksed lihtsalt hõrenevad. Kiilaspäisus ...
lupjamist 3) Gleistuud leostunud mullad K0g a) Gleistunud leostunud mullad K0g b) Gleistunud leetjad mullad KIg III Tüüp Leetunud mullad Lk on kujunenud välja karbonaadi vaesel lähtekivimil. Põhitunnus kihisemine puudub, on happelised mullad (vajavad lupjamist) 14 1) Näivleetunud mullad LP välja kujunenud kahekihilisel lõimisel. Ebastabiilse veereziimiga mullad a) Pruunid näivleetunud mullad LP (A Baf Elg Bt C2) b) Heledad näivleetunud mullad L(P) (A Elg Bt C2) 2) Leetunud mullad Lk liivadel välja kujunenud , ühekihilisel lähtekivimil. On happelised ja vajavad korralikku lupjamist ja väetamist. Jaotatakse leetumise intensiivsuse alusel. a) Nõrgalt leetunud mullad LkI b) Keskmiselt leetunud mullad LkII c) Tugevalt leetunud mullad LkIII 3) Gleistunud leetunud mullad
MODERNISM (pr moderne uudne, nüüdisaegne) 19. saj lõpu ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude (kunsti ja muusika loomepõhimõtete ja suundade) ühisnimetus. Modernism algab valgustusest, mil hakati tähtsustama teadust; jumal troonilt tõugatud, inimene sinna istuma sätitud. Levis arusaam, et kõik on inimkätes. Nüüd, kus inimene on näidanud, milleks ta võimeline on, on troon tühi. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile, algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. Modernistliku kirjanduse periodiseerimine on tänaseni poleemiline. Arvestades erinevaid kirjandusteoreetilisi seisukohti, võib eristada kaht suuremat perioodi: I periood 19.saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga (varane sümbolism), uusromantismi keskmeks saab sümbolism, sümbolismi ümber põimuvad dekadents, estetism ja impressionism. Ne...
Eesti Maaülikool Vormi-kompositsiooni-ja värvusõpetus Referaat Kompositioon maastikukujunduses 2008 1 Sisukord 1.Ruum ja vorm...............................................................................................................................3 1.1 Ruumi mõiste ning määratlus.................................................................................................3 1.2 Välisruum................................................................................................................................3 1.3 Põhivormid..............................................................................................................................3 1.4 Vormi tajumine........................................................................................................................3 2.Kujundusvõtted maastik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
