ustav. Aga aja jooksul muutus sõjavägi halvemaks ja seotus Napoleoniga kahanes. Ta tahtis purustada oma vastased ükshaaval. 11 12 24.03.08 1810-1811 oli Prantsuse keisririik oma võimsuse tipul. Oli rajatud uus poliitiline süsteem (vallutuste tulemusel). Prantsusmaaga olid otseselt liidetud Madalmaad, Itaalias osa, Barcelona alad ja Illüüria provintsid. Prantsusmaast sõltusid Hispaania, Itaalia, Sveits, Lääne- Saksamaa ja Varssavi hertsogiriik. Nendel valitsesid tema lähisugulased. Prantsusmaa liitlased olid Taani, Austria Keisririik, Venemaa (kuni 1812). Sõltumatuteks olid jäänud Portugal, Suurbritannia, Rootsi ja Türgi. Aladel, mis olid Prantsusmaaga otseselt liidetud või mis sõltusid toimus ühiskonna moderniseerimine. Feodaalkord ja pärisorjus kaotati, kodanike
maksukorraldus. Lisaks eraldas Eesti ja Liivimaad luteri usk ning saksakeelne asjaajamine. Tänu Balti erikorrale jäi Eesti ja Liivimaa Euroopa kultuuriruumi, pääsesime venestamisest. Arenesime kiiremini võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Balti erikorra negatiivsed jooned olid: aadli piiramatu võim tp üle, pärisorjus, eestlaste õiguste maha surumine.1762.a tõusis troonile Katariina 2, kelle valitsusaeg tõi kaasa mitmeid muudatusi, soovides, et Eesti ja Liivimaa provintsid oleks tihedamalt impeeriumiga liitunud. (Balti poliitika elluviimine George Browne) 1783-1796 oli asehaldusaeg-Lisandus Paldiski maakond, Pärnust lahutati Viljandimaa ning Tartumaast lõunaosa, mil hiljem sai nimeks Võrumaa, kõik maakonnakeskused said linnaõiguse. Kaalukamad olid poliitilised ümberkorraldused. Eestimaad muudeti rohkem Venemaa sarnaseks, Piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade ja maanõunike kolleegiumid saadeti laiali
Kuidas on Henry VIII eraelu seotud anglikaani kiriku tekkega? Millised põhimõtted kehtestati Inglise usuelus 1534.a Supremaadiaktiga? Milliseid meetmeid rakendas katoliku kirik võitluses usupuhastusega? Jesuiitide ordu. Millega on läinud ajalukku Hispaania kuningas Felipe II? Miks pidas pikaajalist võitlust Inglismaa ja Madalmaade vastu? Millised olid selle võitluse tähtsaimad isikud ja sündmused, millega see lõppes? (1588 Suure Armaada hukkumine, 1581 Ühendatud Provintsid, Alba, Elizabeth I, Oranje Wilhelm). Põhjused: katoliku kiriku rahaahnus- indulgentside müük, maksud maavaldused. Kiriku rikkused ja vaimulike jõude- ja patuelu (liiderdamine, joomine), privileegid (vaimulikud ei allu ilmalikule võimule, kohtulikult karistamatud). Paavstide võimuvõitlus ilmalike valtsejatega. Ladinakeelne kirik rahvast irdunud. Kiriku reformimise vajadus. Seda ei suudetud mahasuruda, kuna M.Lutheri 95 teesi tõlgiti saksa
ei olnud. 2) Peeter I jaoks oli oluline tagada endale Balti provintside eliidi toetus, rüütelkondade, linnade toetus, et moderniseerida riiki – vaja inimesi, kes selle töö enda kanda võtaksid, kellel oleks teadmised ja oskused. Lootis baltisakslasi võtta Vene riigi teenistusse. 3) Vene liitlassuhted – Põhjasõja alguses olid Vene liitlasteks Poola ja Taani. Poolaga leping, et Balti provintside vallutades lähevad Balti provintsid Poola võimu alla. Alistumislepingutega oli Peeter I võimalus viidata, et tegemist pole sõjalise vallutamisega, vaid tsiviliseritud võimuvahetusega, Balti provintside seisused tahtsid ise alistuda. Kuna kapitulatsioonid allkirjastati Vene väejuhtide poolt, siis Peeter I hiljem andis privileegide kinnitused. Uusikaupunki (Nystadi) rahuleping 1721. Saaremaa, Pärnu, Tartu ja Narva privileegide kinnitamine 1731. Turu rahuleping 1743. Liivimaa
Selle lahingu järjel Makedoonia kuningriik üldsegi likvideeriti ja jaotati kolmeks. Sellest sai Rooma provints. Samas Kreeka linnriigid olid Rooma liitlased, mitte alamad. Keskmise vabariigi lõpuks pärandas valitseja Pergamoni riigi Roomale. 189 a kontrollisid nad ka idaosa. Rooma ei olnud otseselt neid enda külge liitnud, aga sisuline valitseja ta oli 133 on keskmise vabariigi lõpp ja algas hiline vabariik Sisemine korraldus Tekkisid Rooma provintsid, need olid allutatud territooriumid ja nimeliselt kuulus nende maa Rooma riigile. Neisse saadeti asehaldurid, kes pidid silma peal hoidma, juhtima, makse koguma jne. Asehaldurid olid alati nobiliteedi seast. Proconsul ja procpreactor, nad oldi senaatorid, kes provintse valitsesid. Provintside valitsemine oli neile tulus ja võimaldas rikastumist. Asevalitsejad kogusid rohkem, saatsid Roomale vähem ja võtsid vahelt
Lokaalsed ja regionaalsed mustrid Mõnes regioonis on rohkem taksoneid kui teises. Neotroopikas on ühe maismaa pindala ühiku kohta rohkem taimeliike, kui teistes troopilistes piirkondades. Liikide arvu määrab asend (suuruse kõrval). Lokaalne ja regionaalne mitmekesisus on tugevalt positiivses korrelatsioonis. Bioomid, ookeanid ja provintsid Bioom (ehk makroökosüsteem) on geograafiliselt piiritletav ala, mingi taimkate, samuti ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme mõjutavad suhteliselt sarnased klimaatilised ja ökoloogilised tegurid. Mered jagunevad (bioomide järgi): trades passaattuulte bioom (El Nino tekkeala)tuul üle suure ala ühes suunas westerlies läänetuulte bioom polar ehk polaar soolsus pinnavees on vähene, sest jää ja liustikud seal sulavad antarktika põhja-atlandi
pärandas oma riigi Roomale) (133 e.Kr) * Rooma pidas alistatud rahvastega läbirääkimisi ühekaupa, lepingu tingimused kõigiga erinevad, kohalikud kombed jääti puutumata. * Itaalias 1/3 võidetute maadest konfiskeeriti rajati Rooma kolooniad. Teine osa liidti otseselt Rooma linnriigiga (munitsiipium). Kolmas osa nimetati liitlasteks (ei saanud küll kodaniku õigusi, kuid ei pidanud maksma makse ning sõjavägi läks Rooma kasutusse). * Alad väljaspool itaaliat olid provintsid neid pandi juhtima asehaldurid, kes kogusid makse ja juhtisid elu. Asehaldurid kasutasid seda ametit enda hüvedes ära. * Rooma sõjaväe põhiüksus oli leegion (4500 meest 1/3 noored, 1/3 keskealised, 1/3 vanemad ja kogenumad). Kui Rooma vabariik sai 509 e.Kr alguse, siis oli Roomal vaid 2 leegionit, kuid 3. Sajandi lõpuks e.Kr, oli sõjaväe suurus juba 214'000 meest. * Leegion koosnes raskerelvastusega üksusest (3000 meest), kergerelvastusega üksustest
Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama germaanlasi. Germaanlaste pealikke edutati, et vältita Lääne-Rooma lüüasaamist ning selle tulemusena hakkas Lääne-Rooma germaniseeruma. Germaanlased tungisid Rooma riigi aladele ja rüüstasid selle 410. aastal. Germaanlased asusid elama Galliasse. 476. aastal pKr on Lääne-Rooma riigi lõpp, provintsid langevad germaanlaste kätte ja on keskaja algus. Lääne-Rooma riigi viimane keiser oli Romulus Augustus. Lääne-Rooma alad langevad germaanlaste kätte Tekkivad uued riigid: Läänegootide kuningriik, Frangi kuningriik, Idagootide kuningriik, Ida- Rooma keisririik ja Burgundia kuningriik. Bütsants ehk Ida-Rooma püsima jäänud kuningriik: Bütsantsi peeti Kreeka riigiks, mille alad aga ulatusid palju kaugemale. Bütsantsi keiser oli Justinianus, kes püüdis taastada Rooma
Uudo Pragi "Sissejuhatus inimgeograafiasse" KOKKUVÕTE Kolm põhiteemat: inimgeograafia olemus, ajalugu ja kontseptsioonid. Need on tihedalt seotud. I osa INIMGEOGRAAFIA OLEMUS, KOOSSEIS JA RAKENDUSED Inimgeograafia nimetused Inimgeograafia = ühiskonnageograafia (human geography). Eesti k kasutatakse ka majandusgeograafia, kultuurigeograafia, antropogeograafia, kuid need on tegelikult vaid inimgeograafia komponendid, mille tähendust ei saa võrdsustada. Ei soovita kasutada sõna "sotsiaalgeograafia". Loodus-ja inimgeograafia seosed ja erinevused Üldlevinud on arusaam, et geograafias eristatakse loodus- ja inimgeograafiat, kuid tegelikult ei ole paljude vaidluste käigus suudetud kokkuleppele jõuda, kas need kaks on eraldiseisvad. Peetakse sõsarteadusteks ja mõnes valdkonnas vajalik nendevaheline koostöö. Seosed: · Ühine ajalugu (üh...
1. Riigi ja õiguse tekkimine Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja h...
tagasi paganliku poole kallutada. Märgatav oli tema mõju siiski nende kooliõpetajate- kirjanike tagandamisel ametikohtadelt, kes eelistasid traditsioonilisele paganlikule kirjandusele kristlikku. Kui 401. aastal pKr jõudsid visigoodid esimest korda Alarichi juhtimisel Itaalia pinnale, piirasid linnu ja pidasid lahinguid, tõrjuti nad esialgu tagasi. Kuid 5. sajandi keskpaigas, kui Britannia, Gallia ja Hispaania provintsid läksid tervikuna vandaalide ja burgundide kätte, kadus neist linnadest ka Rooma paganlik eliit ning antiikne paganlus taandus kaugematesse maapiirkondadesse, kus paari põlvkonna jooksul veel säilitati teadmist Romanitas'est, Rooma paganlikust kultuurist ja kirjandusest, mh eriti roomapärase haridusmudeli kaudu, kuni ka need paigad haarati barbaritest sissetungijate mõjusfääri. Uueks vastanduseks kujunes nüüd kristlikud roomlased vs. sissetunginud barbarid. Lõplik paganliku
(161848), miks tekitas suuri kaotusi ka tsiviilelanikkonna hulgas. Ohvriterohke oli Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710.-ndate aastate alguses. Seitsmeaastases sõjas (175663) kaotas Preisimaa 10% elanikkonnast. Hiina ja India kõrval oli Euroopa maailma tihedamini asustatud alasid. Samas oli Euroopa rahvastik jaotunud väga ebaühtlaselt. Tihedamini olid asustatud Madalmaade mereäärsed provintsid (kuni 50 in/km2), Prantsusmaa (eriti Pariisi nõgu), Reinimaa, Po jõe tasandik ja Kampaania (Napoli ümbrus) Itaalias. Seevastu Põhja- ja Ida-Euroopa oli asustatud väga hõredalt. Varauusaja lõpuni säilitas Euroopas ülekaalu maarahvastik. Vaid Hollandis ületas varauusaja lõpuks linnarahvastik maarahvastiku arvu. Inglismaal elas varauusaja lõpuks linnades 33%, Prantsusmaal 23%, Venemaal aga vaid 4% rahvastikust. Suurem linnastumus säilis ka Itaalias. 1600
Siiski on viimasel ajal kõvasti kasvanud avalike lasteaedade hulk Türgi haridussüsteemi uuendamise tõttu. Põhikool kestab 8 aastat ning on mõeldud lastele vanuses 7-15 a. Põhikoolis õpetatakse türgi keelt, matemaatikat, loodusteadusi, filosoofiat, kunsti, muusikat, kehalist kasvatust, käsitööd, inglise keelt ning mõningaid teisi aineid. Türgis on kaht tüüpi põhikoole- avalikke ning privaatseid. Põhikoolid on vabad ning neid toetavad provintsid ise. 8. klassi lõpus peavad kõik õpilased tegema eksami- keskkooli sisseastumiseks, mis kestab kaks tundi ning koosneb sajast küsimusest. Testi tulemuste põhjal paigutatakse õpilased erinevatesse keskkoolidesse. Keskkool kestab 4 aastat, mõndades koolides on ka üks lisa-aasta inglise keele eriõppeks. Türgi erinevad keskkoolid on näiteks: * Avalikud keskkoolid (kõige tavalisemad), * Anatoolia keskkoolid (õpetatakse lisaainetena valitud võõrkeeli- inglise, saksa või prantsuse),
Avinurme Gümnaasium Geograafia Hiina Uurimustöö Juhendaja: Ene Lüüs SISSEJUHATUS Autor valis teha uurimustöö Hiinast, sest Hiina on suur ja kaunis riik, millest on palju materjali ning samuti tahtis autor rohkem teada selle riigi kohta. Uurimistöös räägin Hiina vaatamisväärsustest loodusest ning üldandmetest. RIIGI ÜLDANDMED Üldandmed Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking, kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar. Pindala on 9 596 960 km2 millega on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas pindalalt neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning ...
(149-146). Hispaania (197), Pürenee poolsaar (133), Illüüria (aadria mere idarannik- ') (167), Kartaago - Aafrika provints (146), Provincia narbonensis (lõuna-prants alad) (120). c) Vahemere idaosa romanisatsioon- seda piirkonda valitses Kreeka (2.-1. saj. e.Kr.; Aasia vallutamine 1. saj. e.Kr.-3. saj. p.Kr.)sõlmitakse liidulepingud liit Kreeka riikidega; 3 Makedoonia sõda. 2. saj. e. Kr. Vahemere idaosa (selhulgas Anatoolia (Türgi) rannik) Pontus, Kiliikia, Süüria - provintsid 1. saj. e. Kr.; Armeenia, Juudamaa - liitlas- või vasallriigid (Egiptus). 2. saj. sõjaretked Assüüriasse, Mesopotaamiasse, Araabiasse. d) Lääne-Euroopa romanisatsioon. - Gallia (59-51)- Prantsusmaa alad, sõda keltide ja Caesari vahel - sõjaretked Britanniasse (54) ja Germaaniasse. 1. saj. e. Kr. - Rhaetia (piirkond Sveitsis), Noricum (Austria), Pannonia (Ungari). e) Ida-Euroopa romanisatsioon. Traakia, Moesia 46 p. Kr.- Balkani piirkond Daakia 101-106 p. Kr
Surmavõitluse puhul ei saanud võitjat vastutusele võtta. Kuigi meister ei saanud väljakutsest keelduda, võis ta tundmatu vastase vanema õpilase juurde saata, lükates nii oma proovi edasi. Võitlusi välditi noortega, kes olid selgesti meistrist nõrgemad. Kui meistriga võitleja kaotas, lahkus ta tihti märkides, mitu aastat ta treenib, enne kui uuesti tagasi tuleb. (http://www.wushuclub.ee/wushu%20ajalugu.html ; 28.12.2012) 1.2 Tänapäev Paljud provintsid viisid läbi iga aastaseid wushu võistlusi. Seal tehti demonstratsioone ning võideldi nii puurelvadega kui ka ilma. Võitlus oli vaba, kuid tehti piiramisi rünnakute vastu silma, kõrri ja kubemesse, mis algul olid sõrmedeta lubatud. Kähmlemine oli lubatud. Kaotas see, kes löödi kaks korda raundis pikali. Viik viis võitlejad järgmisesse raundi. Tavaliselt kasutasid põhjaosa võitlejad peamiselt jalgu ja lõunaosa võitlejad käsi. Samuti olid põhjaosa võitlejate löögid pikemad
juurde, aadlikud ei rakendanud, raad, aga see tähendas, et kirikupüha ajal oli kirik tühi, sest rahva jaoks ei olnud kirikupüha, oli teine päev. Katekismused avaldati Vilniuses, kolm varianti. Eestikeelne 998 eksemplari, lätikeelne 1002, venekeelseid 1492. Ainult leitud lätikeelne Uppsala ülikooli raamatukogust. 1622-aastal ilmus Braniwos vaimulike talituste käsiraamat, mis sisaldab läti, eesti, poola ja saksa keelseid osasid. Rootsi valitsemisaeg Läänemere provintsid ülemereprovintsid. Ka välisprovintsid, vallutatud provintsid. 1561. Eestimaa kubermang, 1629. Liivimaa kubermang. Saaremaa (algul kuberner, pärast maapealik) 1645. Ingerimaa kubermang 1617. I periood 1561 kuni 17. saj II veerandini varane Rootsi aeg. II periood II veerandi algusest kuni 1710 hiline Rootsi aeg. 1584. kutsub Pontus de la Gardie kokku maakondade esindajad ja teeb ettepaneku 4 provintsi ühendada üheks tervikuks. Aadlikud on nõus. 20.märts 1584 maapäev
1. Esialgu (al 1560) hertsog Magnuse nn hertsogriik, kes vene tsaari vasallina ,,Liivimaa kuningas" (1570) 2. Aadliprivileegide kinnitamine 1562 3. Saaremaa osa tagasi Taani kuninga alluvuses 1572-1645 E. Saaremaa Rootsi alluvuses 1645-1721 - Rootsile sõja tulemusena - liideti Liivimaa provintsiga erihalduspiirkonnana - Säilisid aadliprivileegid, aga lõpuks Rootsi keskvõimu tugevnemine Tulemus: - Suur-Rootsi Läänemereprovintsid/ Balti provintsid - Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa (tänapäeva Peterburi kubermang, Rootsile 1617) alad - Baltisakslastel Eesti-, Liivi- (ja Saaremaa) rüütelkonnad maapäevad, mõisad-läänistused - Kodu eestlaste etniline ala (va Setumaa) kuulus Suur-Rootsi koosseisu Läänemereprovintsidena, mis kosnes Eestimaa hertsogkonnast ja Liivimaa kindralkubermangust - Ülemere provintsides ei kehtinud Rootsi tuumikalade tsentraliseeritud ja unifitseeritud riigihaldus ega ühiskonnakorraldus (talurahvavabadus)
Roomlased pidasid oma vastastega läbirääkimisi alati ühe kaupa ja sõlmis igaühega kokkuleppeid. Seetõttu olid kõikide riikide sõltumistingimused erinevad, mis takistas ühist vastuhakku Rooma vastu. Itaalias võeti võidetuilt ära osa maast, millest moodustus Rooma maatagavara- ühiskondlik maa. Vaesematelw Rooma kodanikele jagati sellest põllumaid, rikkamatele lasti seda kasutada karjamaana v ülesharimiseks rentida. Väljaspool Itaaliat alistatud piirkondades moodustati rooma provintsid. Vallutussõdade tagajärjed (orjad, talupoegade laostumine, elukutseline palgasõjavägi) Vallutussõdade neg pool: talupojad laastusid (kuna oldi kodunt eemal kaua), patriitside maavalduste suurenemine, orjade arvu kasvamine. Vallutussõdade tagajärjel tõusis aga tohutult Rooma linna tähtsus, linna elanike arv kasvas pidevalt ja see edendas omakorda kaubandust. Rooma toodi toiduaineid, käsitöötooteid jne. Linnad täitusid endistest
Toodeti kalevit- kasutati Inglismaalt ja Hispaaniast sisseveetud villa. Metallurgia- Namuri provintsi aj Liège' lähedal. Ehitati kaevandusi, rauasulatusahje ja sepikodasid. Suur osa kapitalist tuli Antverpeni kaubabörsist Euroopa suurim kaubabörs, mida külastas iga päev ligi 5000 kaupmeest. · Madalmaade trükikojad trükkisid paljudes keeldes. Veel tuntud: seebi-, õlle- jt manufaktuurid. · Osad provintsid säilitasid põllumajandusliku ilme, mõned läksid üle piimakarjapidamisele ja johubsekasvatusele. Tööstuse tarbeks kasvatati ka lina, humalat ja värvtaimi, suurlinnade ümber puu- ja aedvilju. · Kaubanduse, tööstuse ja põllumajandus sidemete arenedes kasvas kodanlus; jõukusega eneseteadvus ei tahetud leppida võõrvõimuga. HISPAANIA VÕIMU ALL · 1555.-1556. aastal loobus keiser Karl V oma troonist ja valdustest (Hispaania, Habsburgide alad Itaalias ja
Ta andis välja tsiviilõigustekogumi sõjalisürokraatlikust monarhiast. Ta surus aha ka Nika ülastõusu lastes väepealikel Hipodroomil tappa üle 30 000inimese. Tähtsaks sillaks Õhtu-ja Hommikumaade vahel Said kasumit orjade, siidi, sameti, klaasi, relvade jm läbiveo eest. 7.sajandil rajati Bulgaara riik. riik Nad vallutasid Vahemere idarannike ja Egiptuse. Bütsants muutis seejärel provintsid teemadeks, mille eesosas seisis asehaldur e. strateeg, selle käigus tugevdat maakaitseväge(4000- 5000stratiooti). 10.sajandil vallutati Egeuse meri. meri 1017.aastal toimus Manzkerte lahing, lahing mis kaotati peamistele vaenlastele türklastele. Seejärel laostuvad stratioodid, mille käigus rajatakse rüütlivägi. 1054.aastal kiriku lõhenemine. 11
Judaism oli pea olematu 19. sajandini, mil juudid jälle riiki lubati. Praegu on Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne inkvisitsioonimoodustasid juudid 8% elanikkonnast. Haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceutaja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. Lühidalt mõningaid tähtsamaid ajaloolisi fakte Hispaaniast kronoloogilises järjestuses: · Esimesed inimasustuse jäljed Pürenee poolsaarel ulatuvad vanemasse paleoliitikumi aega. · Gibraltarist on leitud ka neandertallaste koljujäänuseid. · II aastatuhande lõpust e.m.a. rajasid foiniiklased Hispaanias kaubanduskolooniad- Cádiz ja Málag. · III aastatuhandest e.m.a. on andmeid vasemaagi kaevandamisest.
aasta revolutsiooni või umbmäärasemalt 20. sajandi algusega. Uusaja alaetappidena võivad eristuda eestlaste rahvuslik ärkamisaeg ja venestusaeg. Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa , Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet Baltikum kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised
roomlasi usaldama) või olid liitlased (ei maksnud makse, kuid täitsid sõjaväekohustust). 2.saj alistati lõplikult Kartaago (läbi Puunia sõdade, neid oli 3 tk), mille tulemusel kinnistati võim Sitsiilias ja Põhja-Aafrikas (Hannibal oli Kartaago sõjaväejuht). Samal ajal laienes roomlaste võim ka idasuunas: Makedooniasse ja Väike- Aasiasse. Divide et impera!- Jaga ja valitse! Roomlaste poolt vallutatud piirkonnad, mis asusid väljaspool Itaaliat ehk teisisõnu provintsid, neid valitsesid asehaldurid, kes kogusid makse, surusid maha ülestõuse ja kaitsesid välisvaenlaste eest (asehalduri (ehk senaatori) töö eest palka ei makstud, sest kogutud maksudest võis pappi ka oma taskusse panna, kuid ei tohtinud ahneks minna). Roomlased jätsid puutumata vallutatud alade elukorralduse, usu, kombed ja keele, kuid neile oli oluline, et maksud laekuksid! Vallutussõdadel oli ka negatiivne pool: 1) Talupojad laostusid (sest nad olid jalaväes)
Christoph Kolumbuse laevaretke. PILET 16 1.Rooma vabariik Valitsemine: senat, magistraadid sh konsulid. Rooma tõus suurriigiks. Armee. Provintside valitsemine. Caesar. 1)Senat-aristokraatlik vanemate nõukogu,kes juhtis Rooma riigi poliitkat Magistraat-riigiametnik Vana-Roomas Vallutussõdadega tõusis Roomast suurriik(Vahemere aladel) 1. Palgasõdurid(sõltusid väepealikust) 2. Kehtestati ainuvõim 3. Keisririigi ajajärk Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid Armee koosnes palgasõduritest,kes allusid ainult väepealikule Ülesehitus,relvad jne jäid samaks Alates 1.Puunia sõjast oli neil võimas sõjalaevastik,parimad kindluse piirajad Caesar-Vana Rooma väejuht. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. 2.Liivimaa ristisõda Ristisõja mõiste ja põhjused. Liivimaa piiskopid. Ristisõja algus: liivlaste ja latgalite ristimine. Ristisõjad-alguseks loetakse 1198a
Info koguti kokku ja edastati Stockholmi ( õukonnaelu, pol meeleolud, pol suundumused, välispol delegatsioonide kohtumised).Siiski kõik pole tõde, palju oli kuulujutte. Oma provintsis julgeoleku ja korra tagamine. Sinna juurde ka kõiksugune logistika ( post, teede korrashoid jms)Reisimisel oli vaja kasut passi( seal kirjas kuhu minema peab ja mis kaasas on, inim kirjeldust ei olnud). Majpol küsimused.Olulisim oli maksude korraldamine. Rootsi riigi suureks probleemiks see,et rootsi provintsid hakkaksid ennast ise üleval pidama. Korraldada maksusüsteem nii , et riik saaks tulu+ kõik kohalikud asjad ära investeerida ( toit, sõjavägi jms). Maksustada sai tp. Aadli ül tp hingesumma kätte saada. Viljamaks( veskitollimaks) alates 17 saj I v. Põhitulu tuli siiski kaubandusest-> kaubandusel riiklik kontroll-> litsents ( maks) ja II maks oli portoorium. Kaubandusele pandud maksud andsid provitsist saadavatest maksudest põhitulu. Selle juurde kuulus ka
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18
Napoleonivastaseid koalitsioone. Napoleon alistas kõik oma vastased, välja arvatud Inglismaa. Seda võimaldas tal: · kehtis üldine sõjaväekohustus ta sai luua massiarmee Napoleoni eesmärk oli kõik oma vastased purustada ükshaaval, mitte lasta neil koonduda. Selle jaoks oli oluline sõjaväe kiire ümberpaigutamine ja selle hea varustamine. See tagaski esialgu Napoleonile edu. Venemaale minnes see edu haihtus. Osad alad olid Prantsusmaaga otseselt liidetud Illüüria provintsid, Kirikuriik, Itaalia loodeosa, Belga ja Holland ning Hispaania kirdeosa Napoleon pani oma sugulased valitsema osasid Euroopa piirkondi neid nimetati Prantsusmaast sõltuvateks territooriumiteks (Napoli kuningriik, Itaalia kuningriik, Sveits, Saksamaa läänepoolsed vürstiriigid, Varssavi hertsogiriik ning Hispaania). Napoleon otsustas Saksa vürstiriikide killustatust vähendada enamik neist liideti sunniviisiliselt.
seaduste ees, asendus keskvalitsuse rangele ainujuhtimisele allutatud jäigalt seisusliku ühiskonnaga. Hilise keisririigi ühiskonnas jagunesid elanikud kahte suurde seisusse - auväärseteks ja madalateks. Kõrgeim seisus oli senaatoriseisus, millele järgnes hulk vahepealseid seisusi ning kõik madalate seisuste hulka kuuluvad olid maksukohuslased. Rooma riigi sisemist ebakindlust kasutasid ära välisvaenlased. Idapoolsed provintsid sattusid taas tugevnenud Pärsia riigi löögi alla, põhjast aga ründasid Rooma valdusi germaanlaste hõimud. Diocletianuse valitsusajal (284-305) taastati keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. Järgmine keiser Constantinus Suur (valitses aastatel 306-337) toimusid Rooma riigis kaks suurt muutust. 313. a. legaliseeris ta ristiusu (Milano edikt). Kogu riigis oli välja kuulutatud üldine usuvabadus. Ristiusust hakkas kujunema valitsev religioon ja peaaegu kõik
Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks ning need omakorda veel väiksemateks üksusteks. Igal üksusel on oma juhtimisorgan. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmestriigid või riiklikud moodustised (subjektid). Subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantonid jne. Föderatsioonid on kujunenud erinevalt, sellest on ka lepingulised(tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riikide moodustustiste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei või muuta ilma tema nõusolekuta) ja konstitutsioonilised föderatsioonid( luuakse riigivõimu aktide alusel"ülaltpoolt". Subjektil ei ole vormiliselt suveräänsust, puudub konstitutsioon, piire võib muutavahel liitriigi keskorganite aktiga).
maarahva uuesti põrmu. See oli suur sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Esimene lahing leidis aset Narva all aastal 1700, kus rootslaste väejuhiks oli kuningas Karl XII ja venelastel tsaar Peeter, kuni võitluse alguseni. Rootslased võitsid küll esimese lahingu, aga kaotasid siiski sõja. Aastal 1704 olid venelased Tartus ja Narvas, 1710 Tallinnas. Aastal 1721 kirjutati alla Uusikaupunki rahu, mille alusel senised Rootsi provintsid Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa liideti Venemaaga. Maa oli laastatud nagu ei kunagi varem. Sõjaeelne näljaaeg, sellele eelnes ka sõjaaegne hävitustöö, taudid, rüüstamised vähendasid rahvaarvu jällegi saja tuhande piirile. Vene kindral eremetjev olevat kinnitanud tsaarile, et Narvast kuni Riiani pole kuulda koera haukumist ega kuke kiremist! Rüütelkond Saksa parunid said Vene tsaarilt tagasi kõik oma õigused. Parunite eestkostja
Inglise võimudes tekitas see ärevust. Rahvuskongressi juhid arreteeriti, kohati võeti kasutusele ka relvad. Nii jäi riiklik soolamonopol endiselt kehtima. Samm edasi India vabadusvõitluse ajaloos olid 1930-1932 aastal toimunud ümarlaua konverentsid Londonis. Inglise valitsus avaldas 1931. a. lõpul Valge Raamatu, kus olid esitatud Inglismaa seisukohad uue valitsemisreformi läbiviimiseks Indias. Inglismaa pädevusse pidid jääma välis-, kaitse- ja rahandusküsimused. Provintsid pidid saama suure sisemise autonoomia. 1932. a. valmis lõplikult valitsemisreformi projekt. 1937. a. anti India provintsidele autonoomia, kuid territooriumid arvati selleks veel mitte valmis olevat. Seni India külge kuulunud Birma eraldati omaette Inglismaa valduseks. Kuid ellu viidud valitsemisprogramm ei toonud Indiale sisemist rahu. Taas elavnesid pahempoolsed voolud, kes nõudsid Indiale täielikku sõltumatust. Poliitiline võitlus tungis ka
ruumi impordile. Mis puudutab maa-ala, mis on vajalik nii suure koguse kohvi tootmiseks kodumaal, hindab Rahvusvahelise Kohviorganisatsiooni (ICO) raport 2000. aastast, et Yunnani ja Hainani provintsides peaks olema kasutada 76 000 hektarit maad keskmiselt 30 000 koti kohvi tootmiseks aastas. Hiina Põllumajanduse Aastaraamatu andmed erinevad pisut, kuid tegelik kohvikasvatuse maa-ala neis provintsides aastal 2000 oli 23 709 hektarit kasvanud 7400 hektarilt 1997. Yunnani ja Hainani provintsid kasvatavad kogu kodustarbitava kohvi. Metsik Yunnan on suurim tootja, tootes rohkem kui 95% riigi kohvist, lisaks veel araabika kohv, mis kasvab mäestikes. Viimaste aastate jooksul on palju välismaist kapitali investeeritud sellesse provintsi, kasvatamaks produktiivsust ja maa-ala; Sveitsi Nestle on siiani uputanud 50 miljonit RMB (6 miljonit dollarit) põllumajanduslikku tehnilisse abisse Yunnani kohvikasvatajatele ning olnud esirinnas ka kohaliku
paragrahvi vastuvõtmise, mis on näidatud käesoleva paragrahvi 1.punktis. 3)Dominioonideks, milledele laieneb käesoleva paragrahvi mõju on Austraalia Liit, Uus Meremaa Dominioon ja Newfounland. 11. Vaatamata mingisugustele määratlustele, mis 1889.a. Tõlgendamise seaduses sisalduvad, väljendit “ koloonia” ei pea mõistetama mingis Ühendatud Kuningriikide seaduses, mis vastu võetud peale käesoleva seaduse vastuvõtmist, kui mingi Dominioon või mingisugused provintsid või osariik, mis moodustavad osa Dominioonist 12. Käesolev seadus võib olla nimetatud 1931.a. Westminsteri Statuudiks. *** [Uus-Meremaa 1950.a.akt] 1950.a. akt Seadusandliku nõukogu likvideerimisest [18 august 1950.a.] Uus-Meremaa Parlamendis kokku tulnud Peaassamblee kuulutab oma võimuga välja järgmise otsuse: 1.- 1)Käesolevat akti võib nimetada 1950.a
asulatüübid: külaosad, paikkonnad, üksikelamud, ajutine asustus. Inimtekkelised objektid. Linnanimed e urbonüümid linnade kohanimed on ühtne tervik, neid hallatakse ühiselt. Tavaliselt tänavad, pargid, muud objektid. Urbonüümid ei ole linnanimed, vaid linnas olevate kohtade nimed. teenimed e dromonüümid kitsam nimeuurimine võiks vajada, tänavanimed e hodonüümid pargid, väljakud, urbonüümide allosad. haldusnimed e horonüümid riigid, maa-alad, provintsid. Loodusesemete nimed. Vetenimed e hüdronüümid, jõenimed e potamonüümid vana algupäraga. Paljudel juhtudel püsivad objektid ja nende nimedest püütakse leida vana rahvastiku, keele jälgi. Ei kehti Eesti kohta, sest on jõenimesid, mis on saanud nime külade järgi, järvenimed e limnonüümid palju primaarseid nimesid. Probleemiks, et on palju suurjärvi, mustjärvi, siis lisati neile külanimesid ette ; merenimed e pelagonüümid enamasti primaarsed
Rahvastik suureneb, kuid toiduainete kasv jääb napiks. Suurima rahvaarvuga riigid: Suurimaks rahvaarvuga riigiks kogu läbi varauusaja oli Prantsusmaa, kus elas 35 miljonit elanikku. Varauusaja lõpuks jõudis Prantsusmaa kannule ka Venemaa. Hiina ja India kõrval oli Euroopa üks maailma tihedamini asustatud alasid, kuid rahvastik jaotus väga ebaühtlaselt. Tihedamini olid asustatud Madalmaade mereäärsed provintsid, Prantsusmaa (eriti Pariisi nõgu), Reinimaa, Po jõe tasandik ning Kampaania( Napoli ümbrus) Itaalias. Põhja ja IdaEuroopa oli asustatud väga hõredalt. Hollandi ainus varauusaja lõpus, kus linnades on rahvast rohkem kui maal. 2 Linnastunumad piirkonnad ja suuremad linnad: 1600. aastal oli Euroopas seitse linna, kus elanikke rohkem kui sada tuhat: London ja Pariis (kaks sada tuhat), Napoli (150
Iraani kiltmaast ida pool, Induse ja Gangese jõe orus Ees-India poolsaarel, asetsesid muistsed India riigid (III at eKr I at.pKr), Vaikse ookeani rannikul aga tekkis Huangho ja Jangtsekiangi jõe orus Hiina riik (II at. eKr- tänapäevani. Vana Hiina lõpp I at pKr). Tähistades Vana-Idamaade geograafilisi raame, tuleb märkida, et termin, millega me "Idamaid" nimetame, ulatub antiikaega, mil need maad olid Rooma (ja varem Aleksander Suure) impeeriumi provintsid ja asetsesid tõesti Roomast või Kreekast ida pool. Ja hiljem piirdusid ajaloolased ainult Lähis-Ida rahvaste ajaloo uurimusega ("lähis" mõistagi Euroopa suhtes; selline europotsentrism on juba ammu ebakorreknte, ja praegu terminit "Lähis-Ida" Läänes ei kasutata, öeldakse mitte Near East, vaid Middle East). Ja üldse, mis on Idamaad jaapanlase jaoks, või Lääs inglase ja ameeriklase jaoks? Kõik need terminid on konventsionaalsed. Geograafilised faktorid
Vulkaanipurskeid tavaliselt ennustatakse 1-2 päeva ette. Mida pudedam on pinnas (liiv, muda), seda suurema amplituudi saavutavad pinnalained, ja seda suuremaid kahjustusi maavärin põhjustab. Tsunami seismiline merelaine. Maapinna liikumine tuli tsunamid maalihked üleujutused. Laamtektoonika. ,,ookeanidest sündinud" kaasaegse geoloogia paradigma. Ookeanide geoloogilise tundmaõppimise protsessi tulemus. Ookeanipõhja geomorfoloofilised provintsid : Keskahelik ookeaniline riftiahelik. Transformmurrangud. Süvaookeani nõgu abüssaalne tasandik. Vulkaanilised mäed, joonelised ahelikud, vulkaanilised platood. Mandriline vöönd ookeani äär. Passiivne : self(uppunud maismaa), mandrinõlv, mandrijalam. Aktiivne : lisaks veel ookeanisüvik ja vulkaaniline saarkaar või vulkaaniline mandriäär (kurdmäestik). Vahel ka transformmurrang. Atlandi ookean on passiivsete äärtega, Vaikne ookean aktiivsete äärtega.
panna jõgesid tagurpidi voolama Natsinaliseeriti pangad ja suurettevõtted, likvideeriti eratootmine põllumajanduses Inimeste elujärg oli oluliselt viletam ui arenenud kapitalistlikes maades Majandus arenes äärmiselt ebaühtlaselt, madal oli tööviljakus 29. Eesti NSV Teine Nõukogude okupatsioon tõi Baltimaadesse kaasa territoriaalsed muudatused, okupeeritud Balti riikidest said NSVLi provintsid, mida nimetati liiduvabariikidesks ja mille õigused olid veel väiksemad kui satelliitriikidel Algasid massilisid repressioonid, suurim küüditamine oli 26. märtsin 1949, mil saadeti Siberisse 20 000 inimest Eestist, 43 000 Lätist ja 33 500 Leedust Nõukogude võim seadis eesmärgiks kasutada kohalikke ressursse impeeriumi huvides, hakati hõivatud alasid venestama Oluliseks majanduspoliitiliseks sammuks oli põllumajanduse sundkollektiviseerimine, 1952
Sealhulgas kasutati ka erilist klaasi. Seepärast leidubki rooma veininõusid ka mujal Euroopas, ka Skandinaavias on näiteks Roomast pärit veinijoomisega seotud anumaid. Baltimaades neid aga pole. Põhjus võib peituda keelelistes erinevustes. Millegipärast katkesid Skandinaaviaga suhted ja kogu Rooma maailm pöördus lõuna suunas, kõik kontaktid ja kaubasuhted. Rooma impeerium mõjutas Euroopat väga palju. Need kohad, kus oli Rooma võim või Rooma provintsid, on väga tähtsad roomaaegsete muististe otsimisel. Pompei on üks silmapaistvamaid Roomaga seotud muistiseid. Tänu Pompei linna saatusele on seal eriti palju asju säilinud. Ta jäi lihtsalt 79. aastal Vesuuvi vulkaani tuha alla. Kuna see tuhk oli niiske (kliima) ja tuhka oli kohati 7-9m ning see kõik kivistus ära, on linnas kõik säilinud. Hoonete katused varisesid, aga seinad on alles. Neid on võimalik suhteliselt kerge vaevaga rekonstrueerida. Pompeis
nikerdatud kantsli ja altari. KULTUUR EESTIS 18. SAJANDIL 18. saj algas suure sõjaga, mis mõjus laastavalt siinsetele inimestele ja ennekõike kultuurile. Lihtrahva elu hakkas algama juba veidi enne Põhjasõja algust. Peeter I kinnitas siinsete aadlike privileegid, millega kehtestas balti erikorra. Siinne kultuur jäi sisuliselt samaks nagu oli olnud ennegi lihtsalt kuulus nüüd peale Põhjasõda Venemaale. Siinsed maad olid Venemaale Läänemere provintsid. Vaimselt tunnetati end siin olevat seotud saksa kultuuriruumiga, kuigi olid sidemed ka vene riigikorraga. Näiteks aadlikud teenisid vene sõjaväes ning olid Venemaal kõrge hinna sees, kuna olid väga kompetentsed. Truudus ja allumine Venemaale. Vene võim meeldis aadlikele rootsi omast rohkem, kuna Venemaa jättis neile vabamad käed ning ei piiranud nende privileege ja harjumusi, mis meeldis neile vägagi. Venelased olid baltisakslastele isegi tänulikud siinse elu korraldamise eest.
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud
Philipp Willigerod (1779-1848) 1814 ,,Geshichte Estlands", mäletab eesti juuri ja sealt tema lähenemisnurk. Mõju: tõstis esiplaanile agraarsuhete ajaloo ja pärisorjuse küsimuse. V loeng 1860. aastail Balti maade ühiskonnas olulised muutused. Euroopas rahvusluse esilekerkimine, suured liikumised, Balti maid puudutasid Saksamaa ühinemine ja selle mõju naabritele. Venemaal keisrite vahetus konservatiivne Nikolai vahetati liberaalsema Aleksander II vastu. Ärkavad Balti provintsid, kus kujuneb ühiskondlik arvamus ja familiaarne kommunikatsioon asendub sotsiaalse kommunikatsiooniga. Ühiskond on avatud mitmesugustele reformidele, mis suunas ja mis abinõudega riik (ja üksikud osad) saavad edasi minna. Balti maades toimub rahvuslik ärkamine. Hakatakse end selgemalt tundma eestlaste, liivlaste jne aga ka rohkem baltlasena, baltische teadvustus. 1859 Riias ilmuma liberaalne ajakiri ,,Baltische Monatschrift", väljaandjad vaidlustama seni
SB jõudis tänapäeva Sidneysse (Botany Bay 1788). Peamiseks briti koloniaalvalduseks sai aga India. East India Company (1600-1833-1858-1874) äriline kompanii, teiselt poolt üritas SB selle läbi oma võimu teostada. Ida-India kompanii üritas sõlmida lepinguid, järk-kärgult hakati sekkuma india siseasjadesse. Viidi sisse bürokraatia ja briti imperiaslistlik arusaam. Ida-India kompaniid ise juhiti londonis asuva nõukogu poolt ja indias esindas seda kindral-kuberner. Suuremad provintsid Bengaali (Calcutta), Bombay ja Madras. Samal ajal ka india mõjutused SB-s (köök jne), samas kerkisid ka kultuurilised konfliktid. Suurim ülestõus 1857. a India ülestõus sipoid. Indialased nimetatavad seda ise india esimeseks iseseisvussõjaks. Sipoid sõjaväes olevad hindud, kes astusid üles briti ülemvõimu vastu. Kogu india polnud aga ülestõusu haaratud. Mässulised kuulutasid Moguli riigi nominaalse valitseja Bahadur II enda kuningaks ehk india keisriks. Mäss
(1576 Holland ja Zeeland kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 kuulutati välja ÜPV. 16. sajandi lõppu võib nimetada Hollandi kuldajastuks. Vabadusvõitlus sai alguse, kuna madalmaalased pidasid Felipe II võõraks valitsejaks. Pärast seda, kui Felipe II reformatsiooni käigus kalvinismi maha surus, algas ületõus. Sõda puhkes gööside ja Hispaania vägede vahel.) Linnad käisid korduvalt käest kätte. 1572. aastal kuulutasid Hollandi ja Zeelandi provintsid hispaanlastega kooskõlastamata Oranje Willemi asehalduriks. See oli esimene samm iseseisvuse suunas. Järgmisel aastal kutsus Felipe II Alba hertsogi Madalmaadest tagasi ja oli valmis mõningateks järeleandmisteks. Madalmaade vastupanu kandis ka sõjaline edu. 1574. aastal, kui hispaanlased piirasid Leidenit, avasid hollandlased tammid ning meregöösid pääsesid oma madalatel laevadel linnani piiratutele toitu tooma. Hispaanlased sunniti taganema. Tunnustusena vapralt võidelnud linnale
kuid see on piiratud konstitutsioonile. Parlamentaarse monarhia korral on monarh ainult esindusfunktsiooni täitev figuur. Riigi korraldusevormid on unitaarriik ja federatsioon, unitaarriik ei koosne riiklikest moodustistest vaid koosneb haldusterritoriaalsetest üksustest, kuigi ka selle koosseisus võib olla autonoomseid üksuseid, kuid kogu riik ei ole jagatud autonoomseteks üksusteks. Föderatsioon on aga liitriiik mis koosneb ehk selle subjektideks on kas osariigid, provintsid, liidumad etc. ja need on ise teatud riiklikud moodustised. Federatsiooni subjektidel on sageli oma põhiseadus mis ei vaja keskvõimu heakskiitu, neil on oma parlament, mis võtab vastu seaduseid, neil on oma valitsus, neil võib olla oma kohtusüsteem (USAs) ning neil võib olla oma kodakondsus. Federatsiooni subjektide ja föderatsiooni pädevused on piiritletud federatsiooni põhiseaduses. Veel võib riigi korralduse normide juures
Vein hakkas neile meeldima, roomlased õpetasid veini valmistamiskunsti. Roomast pärit veini joomisega seotud anumaid on leitud mitmel pool Skandinaavias ja Saksamaal. Baltimaades mitte, põhjus võib olla keelelistes erinevustes ning kontaktid rauaajal katkevad Skandinaaviaga. Kõik kaubateed otse lõunasse Rooma suunas. Impeerium mõjutas kogu Euroopat tol perioodil väga. Need alad, mis kuulusid Rooma impeeriumi koosseisu või kus olid Rooma provintsid, pöörati suurt tähelepanu Rooma- aegsete muististe uurimisele. Tänu Rooma kirjalikele allikatele on nende selleaegsete uurimise tulemused sageli väga detailsed. Pompei. Euroopa üks külastatavamaid muistiseid, palju säilinud. Tuhka 7-9 m, kivistus ära ja kõik, mis seal oli, säilis. Seal algasid esimesed korralikud kaevamised 18. saj lõpus. Jätkuvalt tähelepanu all. Vulkaanipurske ajal jäid paljud inimesed linna, kattusid tuhaga ja kivistudes inimkeha hävis, tühimiku ümber
Vaesematele jagati sealt maad, rikkamad võisid rentida. Tähtsamatesse kohtadesse rajati Rooma kodanike asulaid kolooniaid. Neist ei saanud sõltumatuid riike need olid sõjalised tugipunktid. Osa võidetud linnu sai munitsiipiumi staatuse säilis omavalitsus, elanikele anti Rooma kodaniku õigused. Enamik Itaalia linnu ja rahvaid olid Rooma liitlased, pidid andma sõjaväe Rooma käsutusse, makse polnud. Kodakondsust jagati ka teenete eest. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid provintsid. Sealne maa kuulus Rooma omandusse, maksustatud. Linnad säilitasid omavalitsuse. Provintsi valitses asehaldur mõni endine magistraat kaitses välisvaenlaste eest, hoidis ära kohalikud vastuhakud, oli ülemkohtunik, kogus makse; ei saanud palka, mõni kasutas ametit rikastumiseks ära. Gracchuste reformikatsed sõjavägi koosnes isikliku varustusega talupoegadest, talupoegade laostumine
· Suur Reduktsioon 1680: - Aadlile jagatud läänistuste tagastamine riigile (1632-...) - Maksud laekuvad jälle riigikassasse · Sõjaväereform: uus rooduarmee Suur Põhjasõda likvideerib Suur-Rootsi (1700-1721) - Uusikaupunki rahu 1721 - Rootsi oli liialt väike ja vaene et olla impeerium. Hollandi Kuldajastu 17. sajandil Hollandi Riigi kujunemine (1568-1648) - Keskajal Saksakeisririigi osa, Karl V pärandab oma pojale. - Hispaania Madalmaade provintsid (Burgundia pärand Habsburgidele Hiliskeskajal) I Lõunas Prantsusesek. Kat.Valloonid ja Flaamid) II Põhjapoole Hollandik. Prot. Holland: (Tänapäeval : I Belgia II Holland) - Karl V ajastu õitseng majanduse, kultuuri alal , levib prot. - Maj. õitsev piirkond (üle 200 linna) Transiitkaubanduse sõlmpunkt (50%) - Kõige olulisem ühiskonnaklass jõukas ja iseteadlik Prot. Kodanlus - Igal Prov. on oma omavalitsus (Seis. esindus). + Ühinenud maapäev (1465)
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
