mingil määral ka Prantsusmaa. Tööalased kohtumised asendusid ballidega, pidulike vastuvõttudega, teatrietendustega. Pärast kümmet kuud kestvat kongressi allkirjastati Viini kongressi lõppakt, millega pandi paika suurriikidevaheline tasakaal Euroopas. Aastate jooksul andis selle alkirja 40 riiki. Selle järgi sai Venemaa endale Soome, osa Poola aladest, Bessaraabia. Inglismaa sai Malta, Kapimaa, Tseiloni; Austria sai Lombardia , Veneetsia ja Galiitsia ning Preisimaa sai Reini ja Vestfaali provintsid ning Põhja-Saksimaa. Meredel jäi endiselt valitsema Inglismaa. Viini kongressil loodud rahvusvaheliste suhete süsteem jäi kauaks püsima, kuna 40 aastat ei toimunud ühtegi sõda (ja kui mitte tähele panna ühte Lrimmi sõda aastatel 1853-56, siis lisandub sinna veel 60 aastat). See oli tingitud sellest, et leping oli sõlmitud nii, et ükski osapool ei tundnud ennast petetuna ja kõik olid rahul. Sellegipoolest ei suutnud see kontrollida revolutsiooniliste liikumiste
Gootika Gootika tekkis XII saj. esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Teised Prantsuse provintsid, sammuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu sajandi lõpul. Itaalias hakkab see levima XIII saj algul, Saksamaal pääseb ta täiesti mõjule XIII saj keskel. Poliitiliselt oli Euroopa mõjuvõimsaim ja territooriumilt suurim Kopetingide poolt valitsetud Prantsusmaa- siin tärkas ristisõdade idee, siin tekkisid usuelu reformimise liikumised, kujunes kõige selgemini välja feodaalsüsteem. Prantsusmaa oli keskaja teaduse ja kirjanduse ja
riike, mida on raske vallutada on jällegi kergem pidada ja neid mida kerge vallutada, hoopis raskem hoida. Kui omandatavad valdused on seni toiminud kindlate seaduste järgi ja vabana, siis on neid soovival vallutajal kolm võimalust: teha nad maatasa; asuda sinna isiklikult elama; või lasta neil edasi elada oma seaduste järgi, nõuda sisse maksud ja moodustada kohapeal väheste valitsus, mis hoolitseks, et vallutatud maad jääksid uue valitseja suhtes sõbralikuks. Kui aga linnad või provintsid on harjunud elama valitseja võimu all ja viimase suguvõsa on kõrvaldatud, siis on nad ühest küljest harjunud kuuletuma, teisest küljest pole neil vana valitsejat, endi seast kellegi valimiseks nad ühist keelt ei leia, vabana elada nad ei oska - sedasi jäävad nad relvade haaramisega hiljaks ning valitseja saab nad hõlpsasti enda poole võita ja end nende eest kindlustada. Vabariikidega on märksa keerulisem - seal on elu ärksam, vihkamine suurem,
Et reduktsioon ei toimu, kuid ta kaotas võimu. 1680. aastal moodustati Riksdagil uus reduktsioonikomisjon, mida juhtis Claes Fleming. 80% mõisatest pidi võtma ära aadlitelt, kuid tegelikult jõuti tagastada XVII sajandi lõpuks 1/3 reduktsiooni alla kuuluvatest mõisatest. Euroopas ja ka Rootsis tugevnes absolutism ja nüüd määras kuningas Karl XI ise kui suur maa kuulub reduktsiooni alla. Reduktsiooniga tehtud muudatused: 1) Riigiteenistujatele tehti maksusoodustusi. 2) Provintsid pidid hoolitsema kindlate väeüksuste eest. 3) Sõjaväeteenistuses olnute peredele tagati õigus kasutada maad, mis neid ära elatas. 1700. aastaks oli Rootsi armees 12 000 jalameest ja 12 ratsarügementi. 5. Karl XII Kui Karl XI suri 1697. aastal, oli Karl XII alles 15-aastane. Aadel lootis, et lõpeb reduktsioon, kuid Karl XII ei lasknud kedagi enda kõrval mõjule. 6. Põhjasõda. Eesti- ja Liivimaa, Ukraina, Türgi ja Bessaraabia Põhjasõja ajal. Poltava lahing. Bender.
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
Jaan / veebr - uusaasta kuukalendri järgi esimese noore kuu 1.- 4. päeval (varieerub vastavalt); 8. märts - rahvusvaheline naistepäev; 1. mai - töörahvapüha; 1. august - armeepäev; 1. oktoober rahvuspüha, rahvavabariigi väljakuulutamise päev (1949) 7 Poliitika Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu (2938 liiget) Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu valivad provintsid, keskalluvusega linnad ja autonoomsed piirkonnad ning relvajõud. Tegelik poliitiline juhtiv jõud on Hiina Kommunistlik Partei (HKP) Hiina on üheparteiline riik, seda juhib maailma suurim partei Hiina Kommunistlik Partei (HKP). Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu, mis valitakse kaudsetel valimistel 5 aastaks, on vormiliselt kõrgeim riigivõimuorgan. See määrab presidendi ja täidesaatva organi Riiginõukogu, mida juhib peaminister. Tegelik võim on 22-
teenida ratsanikuna sõjaväes. See tähendus kadus aga üsna kiirelt. Hiljem nimetati neid lihtsalt mngi teatud jõukusepiirini jõudnud Rooma kodanike, paljud neist olid suurmaavaldajad. Nad tegelesid kaubanduse ning finantsasjadega, millega senaatorid ei tegelenud.seega määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Lihtrahva enimiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elanud põlluharijad. Kui linnad kasvasid kasvasid ka proletaaride ehk varatute linnakodanike arv. Eriti oli neid Roomas. Provintsid elasid omaette, piirkondade vahelised sidemed nõrgenesid, provintsid allutati tugevamini keskvõimule. Linnade osatähtsus vähenes, sest vähenes käsitöö ja kaubanduse osatähtsus. Vähenes ka linnaelanike arv. Kaubanduse osatähtsus vähenes, iga piirkond tootis vaid enese tarbeks. Tööjõu saamine (orjade saamine) oli raskem, sest vallutussõdu oli järjest vähem. Suurmaaomanikud hakkasid kasutama renditalupoegi või andsid orjadele maatüki kasutada, nõudes selle eest makse
KOOLI NIMI Geograafia Belgia ja pealinn Brüssel Referaat Koostaja:NIMI KURSUSE nr Pärnu 2017 1 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................2 1. Belgia ......................................................................................................................................3 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................4 1.2 Kliima....................................................................................................................................5 1.3 Ma...
muid kohustusi neile peale ei pandud . Itaalia võitlusvõimelised mehed olid kõik Rooma riigi käsutuses ja pidid võitlema ka väljaspool Itaaliat . Rooma kodanikud olid Itaalia elanike seas aga pikka aega vähemuses . Riigile osutatud teenete eest võis aga Rooma kodakondsuse saada nii üksikinimene kui ka terve linn . Rooma kodanike arv järjest kasvas ja see suurendas Rooma mõjuvõimu Itaalias veelgi . Itaaliast väljapoole jäävad vallutatud linnad olid provintsid . Nad olid Rooma riigi omand ja maksustatud . Omavalitsusse ja kohalikkesse asjadesse ei sekkutud ja iga provintsi valitses asehaldur , kes oli tavaliselt endine magistraat . Asehaldur kaitses linna välisvaenlaste eest, kogus makse, hoidis ära vastuhakud , täitis ülemkohtuniku ülesannet . Kasutasid oma ametit ära isiklikuks rikastumiseks . Pressisid raha välja, võtsid altkäemaksu jne . 23.6 Muutused Rooma ühiskonnas vabariigi ajal .
Peipsi äärde tuli juurde venelasi. RannaRootslaste asustus säilis. Saksa talupoegade kolonisatsioon siia ebaõnnestus. Linnades elas kokku umbes 25 000 inimest (alla 5% rahvastikust) talupojad moodustasid 95%, aadel 0,51% ülejäänud olid linna kodanikud. Venelaste arv suurenes seoses sõjaväe osade rajamisega linnadesse. Rahuajal 15% sõja ajal 30% elanikest. Väliväed hajutati üle maa. Aadlikel ja talupoegadel oli nende elatamis ja majutamis kohustus. Võimukorraldus: Balti provintsid olid asukoha tõttu venemaale poliitiliselt ääretult tähtsad. Seetõttu oli vene võimudel oluline saavutada kohaliku aadli tatus:?. Uusikaupunki rahuga säilitati nn. Balti erikord. 1) restitutsioonjuba sõjaajal anti mõisnikele Rootsi reduktsiooniga äravõetud mõisad tagasi + endised õigused talupoegade üle.
Tähtis teada ajaloost 1581 26. juuli kuulutavad seitse kalvinistliku provintsi ennast Hispaaniast sõltumatuks ja loovad Ühendatud Provintside Vabariigi. 1806 5. juuni luuakse Prantsusmaale alluv Hollandi kuningriik; 1810 Prantsusmaa annekteerib kuningriigi ja see taastatakse 21. november 1813 (formaalselt vastavalt Viini kongressi otsusele 16. märts 1815). HOLLANDI KAART 13 Hollandi riigi kaardilt, on näha lähemad naabrid ning provintsid. TUULIK Kunagi olid tuulikud väga olulised ehitised ja osa igapäevaelust, kuid nüüd on nad vähem tähtsad. Pildil on üks vanem, selliseid tänapäeval enam arvatavasti pole palju. Vanasti kasutati neid vilja jahvatamiseks ja veel paljudeks muudeks asjadeks kus andis tuule energiat ära kasutada. Töötavaid tuulikuid on Hollandis praegu üle 1000 ja pikamad perspektiivis soovitakse seda arvu suurendada, sest loodussõbralikus ja keskonnasäästlikus on muutunud olulisemaks.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Gooti stiil referaat Koostaja:Argo Anijärv Kursus: Turismikorraldus Olustvere 2012 Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ilmneb eelkõige arhitektuuris ning jaguneb üldjoontes järgmisteks perioodideks: varagooti 1140-1200, ...
moodustised (föderatsiooni subjektid). Tänapäeval on maailmas üle 20 föderatsiooni, milleks on enamasti suurriigid (USA, India, Brasiilia, Mehhiko, Pakistan, Saksamaa), aga on ka keskmise suurusega riike ja ka mõned väikeriigid (nt Komoori Saared ja Mikroneesia föderatsioon). Föderatsiooni subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid (endises NSV liidus), osariigid (USAs, Indias jm), maad (Austria, Saksamaa), provintsid (Kanada, Pakistan), kantonid (Šveits) jne. Riigi föderatsiivset iseloomu kajastab enamasti tema ametlik nimetus (Ameerika Ühendriigid, Saksa Liitvabariik), kuid küllalt sageli ta seda ka ei tee (India Vabariik, Pakistani Islamivabariik). - Föderatsioonid on kujunenud erinevalt, sellest tulenevalt eristatakse lepingulisi föderatsioone ja konstitutsioonilisi föderatsioone. Lepingulised föderatsioonid on tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu
Iga leegioni kontrolli all oli kindel piirilõik, kuhu rajati alalised kindlustused. Sõjaväkke hakati keisririigi ajal värbama provintside elanikke Ida-Rooma ja Lääne-Rooma Provintsides toimus romaniseerumine, eriti aristokraatia hulgas, sest see võimaldas teha karjääri poliitikas, kuigi kohalikud kombed ja kultuur üldjuhul säilusid. Majanduse ja ühiskondliku arengu ning ka romaniseerumise alusel jagunesid provintsid kaheks: Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Sealsetes linnades oli peamiseks keeleks kreeka keel. Ladina keel levis vähe, olles kasutuses vaid õigusemõistmises ja riigivalitsemises. Lääneprovintsid Gallia (Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika jäid oma arengutasemelt alla. Üksnes Põhja-Aafrikas oli Kartaago aegadest kõrgkultuur. Suuremad
Oma ümberkorralduste läbiviimisel pidas keiser silmas järgmisi probleeme ning lahendusi: 1) Vana süsteemi kohaselt jagunes Rooma Impeerium 57 suurteks provintsideks, mille tulemusena provintse juhtivad isikute gruppid omavad piisavalt resursse, et püüdelda oma poliitiliste ambitsioonide realiseerimiseni riigi arvelt. Siin rakendas Diocletianus vana printsiipi ,,Divide et Impera", ning jagas vanad provintsid väiksemateks, saades nüüd 96 provintsi mida ta ühendab Diotseesidesse.(Hiline dokument Notitia dignitatum mainib juba 13 Diotseesi mis ühendasid haldusgruppidesse 120 provintsi) 2) Riik lämbus oma hiigelmõõtmetesse ning keskvõimu tugevdamise kõrval otsustas keiser paralleelselt jagada Rooma Impeeriumi väiksemateks, keskvõimust sõltuvuses, kuid suurte volitustega kohaliku võimuorganitega, osadeks. Niisiis Diotseesid omakorda
Octavianuse võim Kui Octavianus võimule sai, võttis ta endale aunime Augustus ehk auväärne. Rooma riigis valitses pikk rahuperiood. Augustus nimetas ennast vabariigi taastajaks. Ta võttis endale aunimetuse princeps, ehk esimene. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta imperaatori ehk käskija tiitlit. Caesari lapsendatud pojana kandis ta oma kasuisa nime, mis muutus keisri tiitliks. Keisri määrusega anti kodakondsus kõigile riigi vabadele meestele. Rooma provintsid Roomlased ei püüdnud kuskil oma kombeid, usku ja kultuuri peale suruda. Poliitilise karjääri tegemiseks oli vaja osata ladina keelt ja tunda Rooma tavasid, mis aitas kaasa romaniseerumisele. Ida-Provintsid, Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid muistse kultuuri ja arenenud majandusega maad, kus räägiti peamiselt kreeka keelt. Lääne-Provintsid, Galja, Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika jäid arengutasemelt Roomale alla ja seal levis ladina keel. Ida poolsetel
jäävate maade vallutamiseks. Rooma kodanikud olid Itaalia elanike seas veel pikka aega selges vähemuses. Kuid roomlased ei kõhelnud andmast oma kodakondsust riigile osutatud teenete eest nii üksikutele Itaalia elanikele kui ka tervetele linnadele. Rooma kodanike hulk Itaalias kasvas pidevalt, mis omakorda suurendas itaallaste kuulekust ja ustavust Rooma riigile. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid. Kogu maa loeti seal Rooma riigi omandiks ja selle eest tuli tasuda maksu. Provintside linnad säilitsid omavalitsuse ja kohalikesse asjadesse ei sekkunud roomalsed enamasti siingi. Piisas kui olukord oli rahulik ja maksud korralikult tasutud. Iga provintsi valitses asehaldur, kelleks tavaliselt sai mõni endine magistraat. Asehaldur pidi provintsi välisvaenlaste eest kaitsma, hoidma ära kohalikud vastuhakud, täitma ülemkohtuniku ülesannet ja koguma makse. Kuna asehalduritele riigi
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.......
- Unitaarriik ehk lihtriik - Riik on territorial-poliitiliselt ühtne tervik. Territoorium jaguneb vaid haldusterritoriaalseteks üksusteks(provints, kubermang, oblast), millel on oma juhtimisorgan. - Föderatsioon ehk liitriik Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised(föderatsiooni subjektid). Eri nimetused: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantoid jne. - Lepingulised föderatsioonid tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riiklike moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on konstitutsioon ja oma kodakondsus, tema piire ei või muuta nõusolekuta. - Konstitutsioonilised föderatsioonid luuakse riigivõimu aktide alusel "ülaltpoolt"
* galeegi keeles Reino de España Kaisa Suumann 4 IFI6001 Arvuti töövahendina Haldusjaotus Pikemalt artiklis Hispaania haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceuta ja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel
hoopiski raske hoida. Kui omandatavad valdused on harjunud elama oma seaduste järgi ja vabana, siis on neid hoida soovival vallutajal oma soovi täideviimiseks kolm võimalust: esiteks - teha nad maatasa; teiseks - asuda sinna isiklikult elama; kolmandaks - lasta neil edasi elada oma seaduste järgi, nõuda sisse maksud ja moodustada kohapeal väheste valitsus, mis hoolitseks, et vallutatud maad jääksid sinu vastu sõbralikuks. Kui aga linnad või provintsid on harjunud elama valitseja võimu all ja viimase suguvõsa on kõrvaldatud, siis on nad ühest küljest harjunud kuuletuma, teisest küljest pole neil vana valitsejat, endi seast kellegi valimiseks nad ühist keelt ei leia, vabana elada nad ei oska - sedasi jäävad nad relvade haaramisega hiljaks ning valitseja saab nad hõlpsasti enda poole võita ja end nende eest kindlustada. Vabariikides on elu ärksam, vihkamine suurem, kättemaksuiha tugevam; vabariik
o 3.9 21. sajand * 4 Kultuur o 4.1 Arhitektuur o 4.2 Muuseumid o 4.3 Kirjandus o 4.4 Maalikunst * 5 Viited * 6 Vaata ka * 7 Välislingid [redigeeri] Haldusjaotus Next.svg Pikemalt artiklis Hispaania haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceuta ja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. [redigeeri] Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22%
u 1000 Taavet ühendab Iisraeli ja Juuda.Pea- u 1000 Kreeklased hakkavad asustama ko- linnaks saab Jeruusalemm looniaid Väike-Aasiasse ja Egeuse mere saartele. Raua töötlemine jõuab Euroopasse u 960 Saalomon (961-922) saab Iisraeli kuningaks. Saul kaotab Aramea provintsid, Maa jagamine 12 provintsiks. Sõjavankrite väeosa u 951 Megiddost saab Iisraeli adminkeskus ja kindlus u 950 Assüüria riigi taasasustamine u 926 Saalomon sureb.Riik jaguneb Iisraeliks ja Juudaks. Juuda pealinnaks saab Jeruusalemm, Iisraeli pealinnaks Sekem,siis Tirsa, Penuel ja Samaa4ia, misa valitseb Jerebeam u 900 Armeenias tekib Urartu (Vanì) riik, paelinn Tushpa kuni hävitatakse assüürlaste poolt aastal 714. u 800 Aarjalased asutavad Indias hulga väikeseid riike
saadi koos pärisorjusest priikslaskmisega(Kurro, Kurro 1999). Samas langes Eestis perekonnanimede andmine ajale, kui see oli aktuaalne kogu Euroopas. Austrias tehti perekonnanimede kandmine kohustuslikuks juba 1787, Eestist mõned aastad ennem aga näiteks Preisimaal ja Baieris. Venemaal seevastu hakati talupoegadele perekonnanimesid andma alles 1861, peale pärisorjuse kaotamist. Nii et ka oma nimeloome poolest kuulusid Vene riigi Balti provintsid pigem saksa kui vene kultuuriruumi(Must 2000: 51,52). Ilmselt just saksakeelsetes maades asetleidvast nimepanekust sai innustust ka Kanepi kihelkonna estofiilist pastor Johann Philipp von Roth kui ta 1809. aastal kohalikele talupoegadele perekonnanimesid andma asus(Must 2000: 52). Juba kümme aastat enne pärisorjuse kaotamist said kõik Kanepi kihelkonna talupojad omale liignime. Professor Musta arvates on Kanepi nime valik läbi viidud heal tasemel(Must 2000: 52). Valdav osa nimesid
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik..............................................................................................................6 Belgia maavarad.............................................................................................................7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.........................................................
Tallinna Nõmme Gümnaasium Taani Referaat geograafiast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Geograafiline asend.................................................................................................................4 Riik..........................................................................................................................................5 Ajalugu................................................
Viimane põgenes Egiptusesse, kus koos Kleopatraga end tapsid. Octavianus aga ühendas Vahemeremaad oma võimu alla. Sellega lõppes Rooma vabariigi aeg. 287-31 hiline periood Hilise vabariigi ajajärgul hakkas Rooma ajama vallutuspol. väljaspool Itaaliat. Kolmes Puunia sõjas ( vastavalt 264-241, 218-201, 149-146, kõik e. Kr.) võitsid roomlased oma võimsamat majandus- ja kaubandusrivaali Vahemerel Kartaagot ning liidendasid Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika, millest said I -sed Rooma provintsid, vallutasid Po madaliku, Liguuria ranniku ja Hispaania. Kartaago purustati. Samaaegselt tungisid roomlased idapoolsetesse Vahemeremaadesse ja sõdisid Illüüria (229-228, 219 e. Kr.) ning Makedooniaga (215-205, 200-197, 171-168). Tähtsaimad võidud: Seleukiidide kun-ga Antiochose (190 e. Kr), Aitoolia Liidu (189 e. Kr.), Ahhaia Liidu (146 e. Kr. purustati Korintos) üle. Rooma sõjaline ja pol. võimsus vallutuste tulemusel kasvas. Allutatud rahvaste seast võetud orje kasutati
võimelised täitma kodanikukohust. 9.Rooma jaga ja valitse poliitika põhiprintsiibid ja rakendamine nii Itaalias kui ka väljaspool seda. Nad nimetasid ülemvõimupoliitikat " jaga ja valitse". Itaalias:*sõjajõud Rooma käsitlusse *loovutama osa maast *relvajõud Rooma käsutuses.Enam enam linnu sai munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma kodakontsuse *vabad mehed said Rooma kodanikeks.Väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid *kogu maa Rooma riigi omand(maksude tasumine) *valitses asehaldur *asehaldur kaitseb provintsi välisvaenlaste eest.Riiki valitses imperaator. Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhaalne- kogu võimn kuulus pereisale 10.Rooma provintside võrdlus= A4 LEHEL!!! 11.Rooma linn Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas.Asub 7 künkal.Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus. Roomast sai vabariigi lõpul ja Keisririigi ajal Vahemere maade suurim linn
Kolmandal astmel oli inkade suhtes lojaalne alistatud rahvaste ülemkiht, kellel oli privileege ja kellele oli kohalikes asjades jäetud teatud otsustusõigus. Suurem osa rahvastikust, kes külades põldu harisid, karja kasvatasid või käsitööd tegid, olid töötegijad hatunruna. Inkade riigi elanikkonna sotsiaalse 10 organisatsiooni jaotuse aluseks oli ayllu ehk külakogukond. Ayllu'dest koosnesid piirkonnad ja provintsid. Lihtrahva eraldatus aristokraatiast oli range ja kogukondlaste vertikaalne mobiilsus kõrgematesse ühiskonnakihtidesse ei olnud reeglina võimalik. Ka elukutse valik ühiskonna sees allus võimude rangele valikule ja kontrollile. Põllumaa ja kariloomad olid inkade riigi kõige suuremate materiaalsete väärtuste allikas. Riik, st keiser oli kõrgeim maaomanik. Riigivõim reguleeris kõlvikute ümberjagamist ja kasutamist. Suurem osa põllumaast oli ayllu'de kasutuses ja see jagati kolme ossa
Inglismaal võimule · Troonile sai Mary Stuarti poeg, sest Elizabethil polnud lapsi MADALMAAD: · Habsburgide võimu all (keiser Felipe II) · Kalvinismi levik, mida üritati maha suruda, millele järgnes ülestõus Hispaania võimu vastu · Pildirüüsteliikumine · Herstog Alba saadeti korda looma Hispaania poolt · Vastati gööside ehk partisanide rünnakuga · Provintsid kuulutavad end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 moodustatakse Ühendatud Provintside Vabariik (tuntud suurima provintsi järgi Hollandina) · Hollandi kuldajastu õitses kaubandus, ka alamkihtidel oli kõrge elatustase, tugev Hollandi laevastik, kunstnikud Rubens, Rembrandt PRANTSUSMAA (tugev monarhia, generaalstaadide asemel Notaablite kogu, Pariisi parlament kohus): · Algul reformatsioon ei mõjutanud, kuna kuningal oli õigus nimetada ametisse
täitma kodanikukohust. 9.Rooma jaga ja valitse poliitika põhiprintsiibid ja rakendamine nii Itaalias kui ka väljaspool seda. Nad nimetasid ülemvõimupoliitikat " jaga ja valitse". Itaalias:*sõjajõud Rooma käsitlusse *loovutama osa maast *relvajõud Rooma käsutuses.Enam enam linnu sai munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma kodakontsuse *vabad mehed said Rooma kodanikeks.Väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid *kogu maa Rooma riigi omand(maksude tasumine) *valitses asehaldur *asehaldur kaitseb provintsi välisvaenlaste eest.Riiki valitses imperaator. Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhaalne- kogu võimn kuulus pereisale. Rooma linn Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas.Asub 7 künkal.Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus. Roomast sai vabariigi lõpul ja Keisririigi ajal Vahemere maade suurim linn. Siia asus inimesi kogu
TEEMA NR. 1 -- Absolutism tähendas seda et riiki valitses kuningas, tsaar või sultan ja tal oli piiramatu võim. Enne 17. saj. oli kuningal abiks riigi valitsemiseks seisuste esinduskogud mida praegu nim. parteideks. Kuid 17. ja 18. saj loobusid valitsejad seisuste esinduskogust. Nüüd andis kuningas ise seadusi välja. Absolutismi riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. -- Kuningas ei usaldanud enam suurfeodaale. Ta kutsus oma kuninga kotta hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas pigem võtta teenistusse madalama päriltoluga inimesi, sest nende truudusele võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või siis huvipuuduse tõttu tegelikus valitsemisest kõrvale jäi. -- 17 saj. loodi alalised sõjaväed. See nõudis ka senisest suuremaid kulutusi, riik pidi varustama sõjaväge varustustega ning riietas üesugustesse riie...
Pealegi üheks tuntuimaks turismiobjektiks on kindlasti Niagara juga, mis meelitab sinna palju turiste. Üldiselt sain töö tegemisega palju teada. Teada sain palju ka erinevatest energiavaradest ja milline on olnud rahvastik. 21 Tiiu Taplas Kasutatud Kirjandus file:///D:/Dokumendid/%C3%B5ppimise%20asjad/imgres.htm www.wikipedia.org 22 Tiiu Taplas 11. Lisad 11.1 Lisad 1 Kanada provintsid 23 Tiiu Taplas Kanada raha läbi aegade Kanada raha 24 Tiiu Taplas 25 Tiiu Taplas 11.2 Lisad 2 Majandu areng 26 Tiiu Taplas 11.3 Lisad 3 Kõige enam külastatavad riigid 27 Tiiu Taplas 11.4 Lisad 4 Rahvastiku tihedus
11. Väljakutsed Hiina Vabariigi rajamisel. Mis olid keerulused momendid, miks vabariigi rajamine lihtsalt ei läinud, kes olid vastu. Kelle seas hakkasid meeleolud levima ja kuidas see lõpus läks, põhilised isikud ( cun ja qien) Hiina Vabariigi väljakuulutamine - 10. oktoober 1911. Wuhangis puhkes mäss, juhtisid lääne tüüpi ohvitserid. Esialgu linna siis kogu Hubei provintsi, kuulutasid keisririigist sõltumatuks. Paari kuuga, detsembriks, ülejäänud provintsid järginud eeskuju. 1912 aasta alguses kuulutati välja vabariik, presidentis Sun Yatsen. Revolutsioonilise liikumise juht, mõniaeg elas eksiilis, ka kristlane. Esimene Hiina soovitud president. Miks valiti esimeseks presidendiks? Sest qingi dünastia toetajaid päris palju, Shikailt? otsisid abi, kes ametlikult toetas qingi dünastia õukonda. Ülejooksik, meeldis pooli vahetada. Alguses keisrinna Sici 100 päeva reformid samuti, viimasel hetkel vahetas pooli, kukkusid läbi. 1912 1
37% neegrid 1% Haldusjaotus Kuuba vabariik on jaotatud 14 provintsiks ja 1 keskalluvusega munitsioaliteediks. Varem olid need jaotunud kuueks ajalooliseks provintsiks: Pinar del Río, Habana, Matanzas, Las Villas, Camagüey and Oriente. Praegune alajoatus sarnaneb Kuuba Vabadussõja ajal olnud sõjaväelisprovintsidega kui kõige tülitoovamad alad eraldati üksteisest. Praegused Kuuba provintsid: 1 Isla de la Juventud* 9 Ciego de Ávila 2 Pinar del Río 10 Camagüey 3 La Habana (Havana) 11 Las Tunas 4 Ciudad de la Habana (Havanna linn) 12 Granma 5 Matanzas 13 Holguín 6 Cienfuegos 14 Santiago de Cuba 7 Villa Clara 15 Guantánamo
d. Senatist sai keisrinõuandja ja senaatoriteks said ka provintside aristokraadid. e. Magistraadid viisid ellu keisri korraldused. f. Kodakondsuse sisulise tähenduse kadumine: · Kõik vabad mehes k.a. provintsides said kodakondsuse. · Itaalia kaotas oma eesõiguse ja riik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. 3. Itaalia ja provintsid alistatud maad väljaspool Itaaliat. a. Rooma poliitika provintsides lähtus põhimõttest "jaga ja valitse" (divide et impera): · Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi. · Kehtestati erinevad sõltumistingimused, vältimaks ühise vastasrinde tekkimist. · Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt muutmata. b. Erinevused ida- ja lääneprovintside vahel:
Pompeius võimas riigimees ja väejuht, vallutas Väike-aasia ja Süüria Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik, võitis kodusõja ning kuulutas end eluaegseks Rooma diktaatoriks Antonius - Vana-Rooma poliitik ja väejuht, võitis kodusõja Augustuse ja Kleopatra vastu, Vahemeri sai Rooma sisemereks Octavianus e Augustus esimene Rooma keiser, põgenes Egiptusesse pärast kodusõda Antoniuse vastu Majanduse ja ühiskonna arengu ning romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahe rühma: idaprovintsideks ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Peamiseks keeleks oli Kreeka keel. Lääneprovintsid Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja- Aafrika jäid oma arengutasemelt enamasti Roomale alla. Peamine keel oli Ladina keel. Kultuuri said nad koos roomlastest vallutajatega. Ainult Kartaagos oli foiniiklaste päritoluga kõrgkultuur. §25
Senat Valitsev riigi nõukogu ja seal oli u 300 liiget. Ametis oli üks mees , terve elu. Sinna said kuuluda kodanikud , see korraldas riigis sise ja välis poliitikat ja tegeles rahandusega ja sõjandusega. Seadusi vastu ei võtnud , aga välja võis töödata. Rahvakoosolek Keisri riigi ajal kehtis põhimõte ,, jaga ja valitse" Keiser ei sekkunud kohalike provintsidesse , ega alistanud neid ja ei surunud oma usku või keelt peale. Provints jagunes kaheks : lääne ja ida provintsid. Lääne Hispaania , Gallia , Britania ja põhja aafrika. Ida provintside alla kuulus : Kreeka , väike aasia , Süüria ja Egiptus. Seal olid jõukamad provintsi alad, linnas palju kultuuri ja rikkusi. Ametlik suhtlus keel oli Kreeka keel. Rooma õigus . Euroopa õigus seadused on aluse saanud Vana roomast. Roomas olid ühtse seadused: Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. Kodaniku omand on riigi kaitse all. Ilma kohtu otsuseta ei tohi kedagi süüdi mõista
Diocletianus võrdsustas Itaalia ja provintsi maatükid selles suhtes, et maksustas provintsides asuvatte maatükkide eeskujul ka Itaalias asuvad maatükid. Impeeriumi ajal püütakse ühtlustada kõiki omandi vorme. Kaob peregriinide omand, sest Caracalla seadusega kõigile impeeriumi elanikele kodakondsuse andmisega kadus erilise peregriinide omandi mõiste.Diocletianuse ajal kui muudeti Rooma administratiivset jaotust, kadusid provintsid endisel kujul ja ka provitsiaalne omand. Impeeriumi perioodil säilis vahe kviriitliku ja bonitaarse omandi vahel:Nende kaitsevahendid on erinevad-hagid 1. Kviriitliku omandijaooks on rei vindicatio-vidikatsioonihagi 2. Bonitaarse omandi jaoks actio Publiciana- Publiciuse hagi Rooma õigus tundis ka kaasomandiõigust-condominium., kus üks ja sama asi on reaalselt jagamata mitme isiku omandiks. Igal omanikul oli omandiõigus asja mõttelise osa-par indivisa peale.
Ajaloo arvestus. Teemad: 1. Ajaloo põhiteemad. Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks: Esiajalugu periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistun...
· Senat annetas Octavianusele tiitli Augustus(auväärne) · Caesari nime sai ta tänu oma kasuisale, kes ta lapsendas · Tiitel muutus pärisnimeks ja pärisnimi muutus tiitliks - Imperaator Caesar Augustus · Algselt, kui Augustus veel võimul oli, siis rahvakoosolek käis veel koos, aga pärast Augustuse valitsemisaega rahvakoosolekut kokku ei kutsutud rahvakoosoleku ülesanded läksid senatile. *Sõjavägi ja provintsid jagati kaheks Provintsid : 1)Senatiprovintsid nende tulu läks senatile 2)Keisriprovintsid nende tulu läks otseselt keisrile. Nendest saadi rohkem tulu Roomas oli hästi oluline roll keisri ihukaitseväel ehk pretoriaanidel Varase keisririigi alguses Rooma riik veel laienes. Rooma pidi oma riiki kaitsma hakkama, sest riigi piiride taga ootasid barbarid (117. aastal pKr) -See, et Rooma pidi kaitseseisusesse astuma mõjus Rooma riigi majandusele halvasti Miks
Samal ajal tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Nende järel liikusid terved hõimud vankrite, kariloomade, naiste ja lastega. Paljud piirkonnad rüüstati ja mitmed provintsid eraldusid impeeriumist. Dominaadi aegsed keisrid 284. a tuli võimule keisri ihukaitseülem Diocletianus (284-305) ja erinevalt teistest sõdurkeisritest valitses ta üle 20 aasta. Ta rajas valitsemiskorra, mis vastas toimunud muutustele ja kindlustas Rooma riiki. Alates Diocletianusest nimetati keisrit "dominus" (isand) ja valitsemisvormi dominaadiks, mitte enam printsipaadiks. Ka tuntakse Rooma ajaloo seda osa, mis algab Diocletianusega, hilise keisririigi nime all
Keisri tsiviil- ja sõjaväeline võim põhines tõsiasjal, et ta koondas enda kätte tähtsamate vabariigiaegsete magistraatide ametivõimu. Keisri valitsemistsooni kuulusid lisaks provintside ja rahanduse haldus, talle allusid sõjavägi ning ametnikud. Vormiliselt oli küll kõrgeim võim senatil kuid seegi allus keisrile. Hiljem anti provintsiaalidele kodaniku õigused ning ajapikku paranes provintside majandus. Aja möödudes lõid provintsid aga kodusõdade tulemusel impeeriumist lahku.38 Oma eksistentsi jooksul oli Rooma impeerium majanduslikult, kultuuriliselt, poliitiliselt ja sõjaliselt kõige võimsam riik maailmas. Oma kõrgajal Traianuse valitsuse all laius impeerium 6,8 miljonil ruutkilomeetril ja selle 70 miljonit elanikku moodustasid viiendiku kogu maailma rahvaarvust. Keisririigi pikaealisus ja territoriaalne haare tagasid ladina ja kreeka keele,
REISITINGIMUSED Eesti kodanikud võivad Peruus viibida viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Peruus asub Eesti aukonsul.( Estudio Francisco Espinosa Bellido) Lima 27 aadressil. 6.1 Ohud reisimisel Eesti Terviseamet soovitab muhk- ja kopsukatku ohu tõttu vältida Ascope provintsi külastamist. Peruu tervishoiuministeeriumi andmetel on katku riskipiirkondadeks ja Chicama, Chocope ja Santiago de Cao provintsid. Vihmaperioodil Peruusse reisides tuleb arvesse võtta loodusest tulenevaid riske. Novembrist kuni aprillini võib esineda suurtest vihmadest põhjustatud mudalaviine, maalihkeid ja teede läbimatust, mille tõttu võib katkeda ligipääs Aguas Calientesse ja Machu Picchusse. Ka Puerto Maldonado-Inambari maanteel Boliivia ja Brasiilia piiril on esinenud maalihkeid. Peruus võib esineda ka maavärinaid, vulkaanipurskeid jms.
Reaalne võim sõltus armeest ja kuulus selle juhtidele, mistõttu senat ei suutnud enam võimu säilitada: sellest tulenes sõjaline diktatuur, mida Octavianus hakkas ainuisikuliselt omama ja sai nimeks Augustus (ülendatud). 1. Augustus 27 eKr-14 pKr: ühendas vabariigi ideed ja sõjalise diktatuuri. 27 eKr kuulutas vabariigi taastatuks ja andis senatile võimu, kahandas liikmeskonda 900-600, kuid juhtis reaalselt riiki edasi kooskõlas senatiga. Jättis enda valitseda vastvallutatud provintsid, kus enamus sõjaväge ja jäi seega imperatoriks (sõjavägede ülemjuhataja). Vanemad turvalised provintsid jäid senati valitseda. Samuti: alaline konsul, eluaegne tribuunivõim (rahva kaitsja), pater patriae, divi filius, pontifex maximus, esimene senaator ehk princeps = riigi esimene kodanik, mis muutus keisri tiitliks à printsipaat. Imperator Caesar Augustus. Kõik ametid kollegiaalsed. Senat seadusandlikuks, keiser pidi heakskiidu saama. Kujunes pärilik senaatoriseisus, millel
Inimesed ajas 5.klass 26.peatükk Hariduse levik 17.sajandi alguses sai kogu Eesti alast Rootsi kuningriigi provints. Rootsi vajas hulgaliselt haritud kirikuõpetajaid, ametnikke ja arste, kuid nende koolitamiseks leidus kogu maal vaid üks ülikool. 1632.aastal kirjutas kuningas Gustav ll Adolf alla dokumendile, millega asutati Tartu Ülikool. Õppetöö toimus ladina keeles ja õppuriteks olid linnakodanike, kaupmeeste ja kirikuõpetajate pojad.Esialgu kandis ülikool kuninga järgi Academia Gustaviana nimetus. Maarahva laste jaoks leidus vaid üksikuid koole ja õpetus neis oli väga algeline. Rootsi valitsejad olid omaks võtnud ristiusu luterliku vormi ning püüdsid seda levitada kõigis oma riigi osades. Luteri usu kohaselt pidi iga inimene, ka talupoeg, suutma ise piiblit lugeda. Eesti rahvakoolide esimeseks rajajaks peetakse Bengt Gottfried Forseliust. Ta sündis 1660. aas...
LKB KORDAMISKÜSIMUSED 1 SLAID 1. Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega. 7,089,000,000 - (nullid, kuna muutub) 2. Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? Ligikaudu 6 kordne (ligemale 2 ja ligemale 10-12) 3. Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Keskmise inimese jalajälg 2,6 ha, olemas 1,8 ha= ülekulu 40%. Eestis keskmiselt 6,42. Biokapasiteet – ökol. Võimekus on 8,99 4. Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. (Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide , koosluste ja ökosüsteemide kaitsmisega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused.) 5. Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. EKSAMI KÜS!!! Dokumenteerida bioloogilist mitmekesisust Uur...
sünnib 2.1 last. Sündide ja surmade arv on riigis 1000 elaniku kohta vastavalt 18,1 ja 6,26 (hinnanguline 2011). Kuni üheaastaste laste suremus 1000 elaniku kohta on 28 (riikide arvestuses 72. kohal). Poisse ja tüdrukuid sünnib Indoneesias üsna ühe palju, kuid poisse siiski mõne võrra rohkem. Indoneesia on demograafilise plahvatuse ülemineku etapis. LINNASTUMINE Indoneesia koosneb 34 provintsist, millest viiel on eristaatus. Igal provintsil on oma seadusandlik võim ja kuberner. Provintsid jagunevad regentkondadeks ja linnadeks, mis jagunevad omakorda ringkondadeks ning edasi küladeks. Rahvastikust 44% (2010) elab linnades. Suurimad linnad, rahvaarvu järgi on Jakarta, Surabaya, Medan, Bandung, Bekasi, Palembang, Tangerang, Makassar, Semarang, Depok. Kõige rohkem asuvad inimesed riigi lõuna poolsetel saartel, sest seal pole nii mägine kui riigi põhjaosas ja seal asuvad suuremad saared. Ülerahvastatus on probleemiks eriti Jaava ja Bali saarel
Selle tulemusel moodustusid terviklikud seadustekogud ja kujunes selge juriidiline terminoloogia. Seega panid roomlased aluse õigusteadusele. Vallutatud aladel ei surunud roomlased oma kultuuri ja kombeid teistele rahvastele peale. Poliitilise karjääri tegemine eeldas aga head ladina keele ja rooma tavade tundmist ning see eendas romaniseerumist (roomapärastumist) eriti provintside aristokraatide hulgas. Majanduse ja ühiskonna arengu ningromaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte rühma: 1) Ida provintsid • Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus- muistne kultuur, jõukad linnad, arenenud majandus. Sealne keel- kreeka keel. Need olid keisririigi kõige jõukamad alad. Linnad säilitasid senise idapäraste joontega segatud kreekaliku välisilme ja kreeka keelel põhineva kõrgelt arenenud kultuuri. Ladina keel vähelevinud- kasutati vaid riigivalitsemises, õigusemõistmisel. Põllumajandus: väiketalupojad isiklikul või
Selle tulemusel moodustusid terviklikud seadustekogud ja kujunes selge juriidiline terminoloogia. Seega panid roomlased aluse õigusteadusele. Vallutatud aladel ei surunud roomlased oma kultuuri ja kombeid teistele rahvastele peale. Poliitilise karjääri tegemine eeldas aga head ladina keele ja rooma tavade tundmist ning see eendas romaniseerumist (roomapärastumist) eriti provintside aristokraatide hulgas. Majanduse ja ühiskonna arengu ningromaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte rühma: 1) Ida provintsid · Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus- muistne kultuur, jõukad linnad, arenenud majandus. Sealne keel- kreeka keel. Need olid keisririigi kõige jõukamad alad. Linnad säilitasid senise idapäraste joontega segatud kreekaliku välisilme ja kreeka keelel põhineva kõrgelt arenenud kultuuri. Ladina keel vähelevinud- kasutati vaid riigivalitsemises, õigusemõistmisel. Põllumajandus: väiketalupojad isiklikul või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
