LINUX Linux on mitmel versioonil põhinev operatsiooni süsteem, mis on saadaval täiesti tasuta GNU projekti hakkas tegema aastal 1983 Richard Stallman(sündinud 16 märts, 1953) Aastaks 1991 oli enamus komponente süsteemi jaoks olemas ja see oli peaaegu valmis. Puudu oli ainult Kernel. Linus Torvalds leiutas Linuxi aastal 1991, ta oli Helsinki ülikooli õpilane soomes, kus ta oli kasutanud Minixi't, tasuline Unixi stiili süsteem, ning ta hakkas kirjutama oma enda kernelit. Ta hakkas tegema kõvaketta ja muude draiverite ligipääsmeid ja Septembriks oli tal valminud esimene versioon linuxist, mille ta nimetas 0.01 versiooniks. See kernel, nimega Linux, ühendati hiljem GNU projektiga ja sellest sai tasuta operatsiooni süsteem. Linus Torvaldis(sündinud 28 detsember, 1969) 5. oktoobril 1991, saatis Torvalds kirja Minix'ile, et valminud on 0.02 v...
Selle ja CSS-i, millega kirjeldatakse lehe kujundus. HTML- summa on tavaliselt üks kuni mitu megabaiti. See dokumentide ( failide ) veebist allalaadimiseks ja kasutatakse peamiselt server protsessorid. D-Cache vaatamiseks kasutatakse veebibrauserit . Vahemälu kasutatakse säilitada toote protsessor. 1977 Commodore PET, Apple II, VisiCalc(1979); Apple II Leibnizi arvuti(1671)liitis, lahutas, korrutas, jagas.. Leibniz seeria , on 8-bitiste arvutite seeria, mida tootis Apple oli saksa filosoof, matemaatik ja füüsik, kellel olid aastatel 19771993. Esimene Apple II mudel tuli müüki 5.
Korpuse sees asuvad omakorda: · Toiteplokk seade, mille põhiülesanne on arvuti igat põhielementi elektriga varustada ning elektrivõrgu voolu (230 V või 110 V) arvuti jaoks sobivaks transformeerida (+-5,+- 12,+-3,3). Lisaks osaleb see jahutusprotsessis. Põhiparameeter on võimsus, mis varieerub 1202000 W. · Emaplaat trükkplaat, millega ühendatakse kõik arvuti põhiosad. Emaplaadil paiknevad: · Protsessor mikroskeem mis vastutab aritmeetiliste tehete ja masinkoodi töötlemise eest. · Muutmälu arvutimälu liik, mis võimaldab igal ajal kirjutada või lugeda infot konkreetsest mälukohast aadressist. See mäluliik on ajutise säilitusmehhanismiga, st pärast voolu välja lülitamist läheb info kaotsi. · Helikaart genereerib helisignaale. On olemas kaks põhitüüpi: sisseehitatud või eraldi trükkplaadi peal.
Nüüd saame peale seda kui esimene käsk on läbinud esimese etapi ja jõudnud teise, alustada juba teise käsu juures esimese etapi täitmist. Kuivõrd etapid on sõltumatud saame siis, kui esimene käsk on kolmandas etapis ja teine käsk teises alustada juba kolmanda käsu juures esimese etapi täitmist jne. Seega ei ole siin suurenenud ühe käsu täitmise kiirus kuid tänu käskude täitmise paralleelsusele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieri töö tootmises. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): Suvapöördusmälud Random access memory suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest
Molekulid ja kristallid 1. Ioonside: tekib siis kui molekul "koosneb" positiivsest ja negatiivsest ioonist ning neid hoiab koos elektriline tõmbejõud. Kovalentne side: seletub elektriliste ja vahetusjõududega, mille tõttu on erineva sümmeetriaga olekutel erinev energia. Seotud seisund kovalentne side - saab tekkida ainult siis kui väliselektronide spinnid on antiparalleelsed (radiaalosa on sümmeetriline).Kovalentne side on spetsiifilise kvantmehaanilise päritoluga ja sellel klassikalist analoogi ei ole. (Ühinevate aatomite tuumade tõuge tasakaalustatakse nii,et elektronpilve tihedus on suurim tuumade vahelises alas ). 2. Kristallvõre: Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutunud korrapärasesse (perioodiliselt korduvate ühikrakkudega) ruumvõresse. Kristallides (tahkistes) muunduvad aatomite/ioonide väliselektron...
Nende töötlemiseks saab kasutada spetsiaalseid vahendeid sorteerimiseks, filtreerimiseks (päringute tegemiseks), otsimiseks, koondite tegemiseks jm. Nimetatud tüüpi tabeli kirjeldamisel võib kasutada UML klassiesitlust, millel puudub operatsioonide sektsioon: näidatakse ainult omadused. Allpool on toodud näiteks kolm tabelit: arvutite hinnakiri, töötajate nimekiri ja müükide arvestamise tabel Arvutid Mark Protsessor Mälu, MB Ketas,GB Hind, Kr ... Aragorn Pent 4; 3,0 512 160 5 990 Aura AMD 64; 3,0 512 160 5 990 Arvutid Balrog Pent 4; 3,0 512 160 4 990 Ekstra AMD S; 2,8 256 80 4 190 mark - võti Eliisa AMD S; 3,0 512 160 4 990 protsessor
Protsessihaldus Kerneli peamine ülesanne on rakenduste käivitamine ja toetada neid funktsioonidega nagu riistvara abstraktsioonid. Protsess määrab ära, missugustele mälukogustele rakendus pääseb ligi. Iga ülesanne, mis arvutis käivitatakse, koosneb ühest või mitmest protsessist. Igale protsessile eraldab operatsioonisüsteem ressursid (mälu, protsessori aja ja muud). Protsessid on paralleelsed ja kulgevad erineva kiirusega. Kuigi tavaliselt on operatsioonisüsteemi käsutuses üks protsessor, arvuti interpreteerib samaaegselt mitut protsessi, tehes pidevaid ümberlülitusi protsesside vahel. Igal protsessil on numbriline identifikaator PID, mis eraldab teda teistest protsessidest ja programmifail, mis sisaldab masinkoodis programmi. See fail (käsud) loetakse protsessi käivitumisel põhimalle. Protsessid võivad käivitada oma töös uusi protsesse, mis on selle protsessi alamprotsessid ja sulgeda neid. Protsessid, mis kuuluvad ühele ülesandele on sõltuvas protsessid.
Lühidalt on primaarradar väljakiiratud signaali ja peegeldunud signaali võrdlemisel töötav radar. (ICAO, A Guide to Global Surveillance, 2014; 14) Primaarradarit kasutatakse lennuobjektide asukoha määramiseks õhus. Primaarradari töö põhimõte sarnaneb kajale. Maa peal on primaaradaril pidevalt pöörlev antenn, mis saadab pidevalt välja tugevaid signaale. Kui need signaalid ,,põrkavad" kokku õhusõidukiga, peegelduvad need tagasi. Seire andmete protsessor arvutab välja vastavalt ajale, mis kulub peegeldamiseks, ja suunale, kust signaal tagasi peegeldub, õhusõiduki täpse asukoha. Seireinfo saadetakse otse lennujuhtimiskeskusesse, kus see kajastub lennujuhi tööpositsioonil. (ICAO, A Guide to Global Surveillance, 2014; 14) Seda radari tüüpi kasutatakse peamisselt militaarstruktuurides (nt Eesti õhuväe allüksuse õhuseiredivisjon avastab väljalülitatud transponderiga õhusõidukeid) ja lennuvälja pinnaseireks
poolest. Superarvuteid kasutatakse väga palju arvutusi nõudvate ülesannete lahendamiseks. Need arvutid tarvitavad ja toodavad väga lühikese aja jooksul väga suurtes kogustes andmeid. Tavaliselt on superarvutid spetsialiseeritud teatud tüüpi arvutustele, tavaliselt numbrilistele arvutustele, ning tänu sellele töötavad halvemini üldisemate andmetöötlus ülesannete puhul. Superarvutite mälu on väga hoolikalt disainitud, et tagada, et protsessor saaks pidevalt infot ja juhendeid. Superarvuteid ei kasutata ainult ilmaennustamises, vaid ka kvantfüüsikas, kliimauuringutes, molekulide modelleerimiseks ja füüsikaliste simulatsioonide jaoks. Kuna superarvutid on nii võimsad ja teevad palju arvutusi ning selle tagajärjel kuumenevad üle, siis on neid tihtipeale vaja jahutada. Tehnoloogiad, mis on välja töötatud superarvutite jaoks, sisaldavad: 1. Vektortöötlust 2. Vedelikjahutust 3. NUMA – arvuti mälu disain
bitti. Tema juhtimiseks on kasutusel veel üks transistor: • Kondensaatoritega mälu ei osata väga kiireks teha. • Kondensaatoritega mälu on odav. Protsessori registrid ja cache mälu on ehitatud transistoridest (SRAM): 4 või 6 transistori ühe biti kohta. • See on kiire tehnoloogia. • Samas on see kallis. • Protsessoril on mitu tuuma: igaüks on sõltumatu omaette töötav protsessor. • Üks tuum püüab (ja tihti suudab) täita hulka käske paralleelselt. • If-lausete puhul püüab protsessor paralleelselt ette täita ühte.haru, mida ta peab tõenäolisemaks. • Cache salvestab erinevaid hiljuti kasutatud põhimälu juppe kiires SRAM mälus. • Põhimure on minimeerida põhimälu poole pöördumisi. SSD (flash mälu, mälupulgad) on samuti transistoridest, aga aeglane ja odav.
Vastuses sellele kirjatükile kirjeldas Agu Kivimägi, kuidas on tehniliselt lahendatud privaatvõtmete genereerimine. Kirjeldage miks ei saa riik (ega keegi eraisik) omada koopiat teie ID-kaardil olevast salajasest võtmest? Iga ID kaardil on kaks paari võtmeid- üks paar tuvastamiseks ja teine allkirjastamiseks. Igas paaris on üks võti avalik ja teine privaatne. Võtmed ei ole laetud ID kaardile, vaid kaart genereerib need ise. ID kaardi protsessor ja mälu on disainitud nii et privaatne võti ei lahkuks kunagi kaardilt. Kui on aeg kasutada võtit, siis andmed on saadetud kaardile ja manipuleeritud võtmega; kaart siis väljastab tulemuse. On palju kiipide tootjaid maailmas ja nad ei avalda randomiseeritud algoritme mida nad kasutavad. Riik ja eraisikud ei saa omada koopiat tekiks privaatsuse utoopia riigiga aktiivselt, ke sei suuda hoida meie privaatsust, vähemalt võrgus. 2
seadmele, kui müügipakendile) on kinnitatud Eesti Alkomeetrite Müüjate Liidu poolt väljastatatud turvahologramm kirjaga EAML kinnitab: KVALITEET TAGATUD / EAML soovitab: KALIBREERITUD ALKOMEETER Kuidas alkomeeter töötab? o Alkomeetrid, mis mõõdavad alkoholijoovet hingeõhu abil, kasutavad oma tööks alkoholiandurit - puhudes alkomeetrisse, satub sensorisse näidis hingeõhust. Andur väljastab sellele tuginedes elektrilise signaali, mille põhjal protsessor, võrreldes saadud tulemit hoolduslaboris salvestatud etalonidega, arvutab testitava isiku joobe suuruse. o Kuna andurite töövõime on ajas muutuv, on vajalik alkomeetrite regulaarne hooldus ehk kalibreerimine, vastasel juhul hakkab alkomeeter valetama. Soovituslik on seda teha iga 6 kuu järel, kuid paika saadakse ka aastaid vanad seadmed. Kalibreerimine o Kalibreerimise käigus salvestatakse seadme mällu anduri
Tehnoloogia vähendab meie vastutust, väheneb ka inimlik lähedus. Järjest rohkem tuleb põgenemist info eest-infostress. Virtuaalne rev toob kaasa muutusi ühiskonnas, kui ka üksikisikus, e-isik. Meie aju ja globaalne aju-internet. Pähe tuupimine asendub õige informatsiooni otsimisega. Virtuaal tegelikus muutub osaks tegelikkusest. Küberruum kui sotsiaalne ruum. 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond Infoühiskond on protsessor, industriaalühiskond on mootor ja agraarühiskond on põlluharimine. Liiga palju infot, üleküllastatus. Järjest rohkem põgenemist info eest. 3. Internetipsühholoogia aine.-inimese ja kompuutri vaheline kommunikatsioon. 4. Internetipsühholoogia seosest teiste teadustega.- psühholoogia, meditsiin, haridus, sotsiaaltöö, sotsioloogia, juhtimine jne 5. Privaatsuse dimensioonid informatsiooniline(psühholoogiline), füüsiline, ekspressiivne(interaktiivne) 6
kestvusega. Nüüd saame peale seda kui esimene käsk on läbinud esimese etapi ja jõudnud teise, alustada juba teise käsu juures esimese etapi täitmist. Kuivõrd etapid on sõltumatud saame siis, kui esimene käsk on kolmandas etapis ja teine käsk teises alustada juba kolmanda käsu juures esimese etapi täitmist jne. Seega ei ole siin suurenenud ühe käsu täitmise kiirus kuid tänu käskude täitmise paralleelsusele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieri töö tootmises. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): 3. Suvapöördusmälud Random access memory suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest
● väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Emaplaat (motherboard) on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Protsessor (Central Processing Unit – CPU) on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. ● Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer. Taimeri iga signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone ● 1 MHz tähendab umbes 1 miljon elementaarkäsku sekundis. Mida suurem on taktsagedus seda kiiremini reeglina protsessor ja seega ka arvuti töötab. Sõnapikkuse all mõeldakse protsessorite sisemiste tööregistrite (üldregistrite) pikkust. 8- ja 16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid. ● 8- ja 16-bitiste protsessorite aeg möödas, kasutatakse 32- ja 64-bitiseid protsessoreid.
Outlookiga. · Käsitsikirjutamise rakendused: Transcriber, Letter Recognizer ja Block Recognizer (mis on sarnased PalmOS'i Graffiti omadustele). · Multimeediaprogramm Windows Media Player. BlackBerry · BlackBerry Desktop Software aitab ühendada seadet arvutiga Macintoshi PDA'd (iMate jm.) · MacOS'il jooksvat tarkvarat sai ühendada iSync tarkvaraga Komponendid · Võimsam protsessor kui mobiiltelefonil. · ROM ja RAM mälu. · Pihuarvutil ei pruugi, aga võib olla nii infrapuna kui ka bluetoothi liides. Bluetoothi tehnoloogia abil saab ühendada pihuarvuti printeri või peakomplektiga. Infrapuna oli varem kasutusel ühildumaks sülearvutiga, kuid tänapäeval pole seda enam eriti kasutuses, sest palju vettpidavamalt ja kiiremini toimub andmevahetus WiFi kaudu.
koputada ja suumida, aga need töötavad väga hästi ka hiire ja klaviatuuriga, nii et kasutage oma arvutit just nii, nagu soovite. 3 SÜSTEEMINÕUDED Windows 8 Pro installimiseks peab teie arvutis olema Windows XP hoolduspaketiga SP3, Windows Vista, Windows 7, Windows 8 Consumer Preview või Windows 8 Release Preview. 3.1 Kui soovite käitada oma arvutis operatsioonisüsteemi Windows 8, vajate järgmist. Protsessor: 1 GHz või kiirem protsessor, mis toetab funktsioone PAE, NX ja SSE2 (lisateave). RAM: 1 GB (32 bitti) või 2 GB (64 bitti). Kõvakettamaht: 16 GB (32 bitti) või 20 GB (64 bitti). Graafikakaart: Microsoft DirectX 9 graafikaseade WDDM- draiveriga. Täiendavad nõuded kindlate funktsioonide kasutamiseks. Puutefunktsioonide kasutamiseks vajate tahvelarvutit või ekraani, mis toetab mitmikpuudet (lisateave). Windows Store'ile juurdepääsuks ning rakenduste allalaadimiseks ja käivitamiseks on
4) OS Operand Store ( Resutaadi salvestamine) Programmi täitmine ilma konveierita: Eeldades, et iga etapi täitmisel on hõivatud võrreldav hulk riistvara, siis igal taktil on hõivatud vaid 25% protsessorist. Oleks aga otstarbekas koormata kogu protsessori maksimaalselt. Selleks vaja teha protsessori nii, et need neli käsutäitmise etappi oleksid kõik sõltumatud ja ligilähedaselt sama kestusega. Paralleelsuse tõttu täidetakse käske keskmiselt ajaühikus rohkem. Samuti kogu protsessor on pidevalt koormatud. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): Konveieri kasutamine tõstab oluliselt protsessori tootlikkust, kuid ainult siis, kui see töötab järjest, ilma et konveierit oleks vaja uuesti käivitada või vahepeal peatada. Konveieri tõhusust vähendavad: siirdekäsud, operandide laadimine mälust, andmete ja käskude sõltuvus.
31. Parabool - nim tasandi kõige selliste punktide hulka, mis on võrdsel kaugusel sellel tasandil asetsevate etteantud sirgest 32. Pikslid ruudud mis moodustavad pildi 33. Printer seade, mis väljastab pildi, mille omanik on ennem arvutis vormistanud 34. Programm on nagu tarkvaragi, mis täidab talle kindaks tehtud ülesandeid 35. Projektor on aparaat või seade, mille kaudu saab kuvada arvuti ekraanil olev pilt seinale 36. Protsessor Täidab operatsioone ja töötleb andmeid 37. Puhirtoiteallikas ehk UPS on nagu varugeneraator, mis hoiab rikke puhul masinal voolu sees, et saaks masina välja lülitada 38. Riistvara on kogu vara arvuti sees kui küljes, füüsiline ehk käega katsutav 39. Ruuter on aparaat, mis jagab laiali interneti, mis tuleb temasse juhtme abil 40. SATA on liides, milles käib kõvaketas 41
1. Tarkvara erinevad liigid Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: · Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. · Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis. 1.1 Rakendustarkvara Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Microsoft Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamispro...
Op süsteemid Operatsiooni süsteem on siis nii üelda põhiprogramm või alus mis juhib kogu tegevust. Kõik muud programmid töötavad tema abil või peal. Just just see on see kõik pilt ekraanil koos kella ja viledega op süsteem. Operatsioonisüsteem peab pakkuma keskkonna, kus kasutaja saab jooksutada erinevaid programme, tegema arvuti mugavaks kasutada ning kasutama arvuti raudvara võimalikult effektiivselt. Operatsioonisüsteemi pidevalt uuendatakse teha rohkem kasutaja sõbralikuks ja effektiivsemaks. Raud ehk see kast laua all on masin mis seda kõike liigutab ja mitte ainult see, tänapäeval ka telefonides erinevad op süsteemid. Programme sellel liigutab aga kasutaja ise ehk siis mis põhjustab arvuti käitumist etteantud viisil. Ilma programmideta on arvutid kasutud. Nagu autol kapoti all keeruline mootor on ka programmidel taga palju sebimist tulemuse nimel, ehk protsessid, mis on piiritletud oma ots...
-2,57% 3,92% 4,14% -2,07% 9613,718 9990,451 10404,1 10188,53 = 10188,53 aasta 7 aasta 8 aasta 9 aasta 10 Minu_mark Minu_hind Arven 3690 Anna tabeli veergudele ja tervele tabelile korraga nimed. Kasuta lahtris B3 valideerimist, kasutaja valib seda kasutades ostetava arvuti margi. Kasuta lahtris C3 VLOOKUP funktsiooni näitamaks valitud arvuti hinda. Arvutid Mark Protsessor Sagedus, MHz Mälu, GB Disk, GB Hind, Kr Aragorn AMD Athlon64 3 512 160 4990 Arven Intel Core 2 2,6 256 200 3690 Balrog Intel Celeron 2,8 256 80 4190 Eldar Intel Xeon 3 512 160 4650
tarbeelektroonikat. Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on Macintosh seeria arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Asutatud 1. aprillil 1976 Cupertino's, California osariigis ja 3. jaanuaril 1977. 25. septembri 2010 seisuga oli Applel 46600 täiskohaga töötajat ja 2800 ajutise, kuid siiski täistööajaga töötajat üle maailma. Apple asutati 1. aprillil 1976 Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne'i poolt.Apple I oli käsitsi ehitatud Wozniak'i poolt. Komplekti kuulus emaplaat, protsessor ja muutmälu. Apple I 'te hakati müüma 1976. aasta juulis ning tema hinnaks oli 666,66 dollarit (hetke mõistes 2548 dollarit, kui arvestada inflatsiooni). Apple tehti ümber aktsiaseltsiks 3. jaanuaril 1977 ilma Wayne'ita, kes müüs oma osaluse 800 dollari eest Jobs'ile ja Wozniak'ile. Multimiljonär Mike Markkula pakkus omaltpoolt ekspertteadmisi ärivallas ja samuti 250 000 dollarit kapitali.
1. sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); 2. töötlusseadmed (keskseade, välismälud); 3. väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Kuidas riistvara jaguneb Tinglikult võib arvutiriistvara jagada veelkord kaheks: esimese osa moodustad nn "tähtsad" komponendid, milledeta arvuti lihtsalt töötada ei saa. Need on näiteks: emaplaat, kõvaketas, RAM (hiljem seletame lahti, mis selle lühendi taga peitub) ja protsessor. Teise osa moodustavad nn "vähem tähtsad" komponendid. Nende olemasolu muudab mõned tööd ja tegemised tunduvalt lihtsamaks (ka võimalikuks, kuna ilma nendeta lihtsalt ei ole võimalik mõnd asja teostada) ja ka arvuti enese mitmekesisemaks, kuid ka ilma nendeta saab hakkama. Sellised on näiteks kõlarid, printer, skänner, mikrofon. Riistvara olulised komponendid Riistvara seisukohast on olulisemad järgmised komponendid:
Personaalarvutid koosnevad järgmistest põhiosadest: põhiplokk, kuvar, klaviatuur ja hiir. Personaalarvutite kõige levinumad põhitüübid on PC ja Mac. Bait (B) 1B = 8b (8 bitti) Kilobait (KB) 1KB = 1024B Megabait (MB) 1MB = 1024KB Gigabait (GB) 1GB = 1024MB Terabait (TB) 1TB = 1024GB Ühe märgi kujutamiseks on vaja: üks täht (1B), lehekülg teksti (2KB), minut muusikat (12MB) Arvuti riistvara põhiplokis (korpuses) asuvad: emaplaat (seal protsessor ja operatiivmälu), kõvaketas, CD ja DVD lugejad ja kirjutajad. Protsessori taktsagedus iseloomustab protsessori kiirust. Andmekandjad on mälupulk, CD ja DVD. Infot mahub ühele CDle 650-800MB, DVDle 4-8GB ja mälupulgale 1-128GB DVD-sid kasutatakse mahukamate andmete säilitamiseks. Andmete salvestamine: kopeerib arvuti programmi töötavad osad pärast selle käivitumist operatiivmällu. Arvuti sisendseadmed on klaviatuur, hiir, juhtimispult, mikrofon.
computer). Edaspidine kehtib põhiliselt lauaarvuti kohta, sülearvuti jaoks teeme peatüki lõpus mõned täiendavad märkused. Foto 9. Lauaarvuti Foto 10. Sülearvuti Foto 11. Pihuarvuti Arvuti paikneb korpuses (case), mille koosseisu võivad olla ehitatud (sülearvuti, pihuarvuti) või mille külge juhtmetega ühendatud (lauaarvuti) täiendavad seadmed. Infotöötlussead- med (emaplaat, protsessor jmt.) paiknevad alati arvutikorpuses. Sisendseadmete (klavia- tuur, hiir, skanner jmt.) ülesanne on info sisestamine arvutisse, väljundseadmete (monitor, 5 1998. a. vastuvõetud standard soovitab 1 KiB=1024 B, 1 MiB=1024 KiB, 1 GiB=1024 MiB (kibibait, mebibait, gibibait) ning 1 kB=1000 B, 1 MB=1000 kB, 1 GB=1000 MB (kilobait, megabait, gigabait) 9 printer jmt.) ülesandeks aga arvutis oleva info tegemine inimesele mõistetavaks
Mäluseade Sisendseade Aritmeetikaloogika seadeVäljundseade Juhtseade Arvutite liigid Superarvuti · Kümned tuhanded protsessorid Klasterarvuti (cluster) · Mitu arvutit töötavad korraga Suurarvuti (mainframe) · Kümned/sajad protsessorid Tööjaam · Mitu protsessorid Personaalarvuti · Üks protsessor (mitme tuumaline) PC · Lauaarvuti · Kokkupandav arvuti · Märkmikud · Palmtop · Sisseehitatudsüsteem Esimene põlvkond Riistvara mehaanilsed releed, elektronlambid Tarkvara Programmeerimine masinkoodi, puudusid nii operatsioonisüsteemid kui ka süsteemi tarkvara. Teadlased Howard Aiken, John von Neumann, J. Presper Eckert, William Mauchley, Konrad Zuse Selle ajastu arvutid olid: elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured, tarbisid
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2 a. vahemälu Smart Cache b. tr...
tuleb pidada meeles, et Apple A4 käivitub hetkega, kuid sülearvutid võtavad natuke aega. Lisaks on A4 voolutarve väiksem kui Intel Atom'il. Kui vaadata mälu, siis on A4's mälu väiksem, kui sülearvutitesse paigaldatud mälud. Siiski täidetakse käske kiiremini A4's, mitte Intel Atomis. Neid kahte protsessorit on siiski raske võrrelda, kuna nad on mõeldud kahele erinevale platvormile Hummingbird ja Snapdragon Hummingbird on Samsung'i poolt toodetud protsessor, mis on ehituselt ja omadustelt sarnane Apple A4'ga. Mõned tehnikahuvilised väidavad, et Apple A4 ja Hummingbird on üks ja sama toode. Snapdragon ilmus turule esimesena, mille järel väljastas Samsung Hummingbird'i, millel on 510% parem jõudlus. Jõudluse kasv saavutati tänu ARMv7 arhitektuurile, mille tõttu saab kiibile rohkem transistoreid paigutada. Hummingbird-il on suurem taktsagedus, ta töötleb graafikat paremini ja väljastab heli parema kvaliteediga.
mikrokäskudega ettenähtud elementaartegevusi. Taidab järgmisi finktsioone: infosõnade salvestamine, mikrooperatsioonide sooritamine ja loogikatingimuste arvutamine. ALU sooritab aritmeetika ja loogikatehteid. Registermälu - trigeritest koosnev mäluseade. CPUs on registrid andmete, vahetulemuste või juhtinformatsiooni hoidmiseks · Käsu täitmine protsessoris (Instruction Execution, fetch-decode- execute cycle) Protsessor (CPU) viib täide iga käsu väikeste sammude seeriana. Umbkaudu on need sammud järgmised: 6 1. Järgmise käsu haaramine käsuregistrisse 2. Muuta käsuloendurit, nii et ta viitaks järgmisele käsule 3. kindlaks teha saadud käsu tüüp 4. kui käsk kasutab sõna mis on mälus, siis kindlaks teha, kus see asub. 5. Haarata see sõna, kui tarvis, siis CPU registrisse 6. täita antud käsk 7. mine 1
Tööd (jobs) asetatakse puhvermällu, mis kujutab endast spetsiaalset piirkonda mälukiibis või kõvakettal, ja hoitakse seal seni, kuni välisseadmed on valmis neid kasutama. Multiprogramming systems Multiprogrammerimine (1960-tänapäev) Multiprogrammeerimine- See arvutusprotsessi organiseerimise meetod, kus ühe protsessori peal kordamööda täidetakse mitut programmi. Kui üks programm täidab sisend-väljund operatsiooni siis protsessor ei oota nagu see oli üheprogrammilises reziimis vaid täidab teist programmi. Seejuures iga programm laaditakse talle eraldatud mälu osasse. AS-Käitusreziim, mis tagab kahe või enama programmi vaheldatud täitmise üheainsa protsessoriga. Suvaline ligipääs ja failisüsteemid Pidev jadapöördusega andmmekandjate vahetamine viis lõpuks suvapöördus andmekandjate kasutamiseni. Tekkisid failisüsteemid ja struktuurid. Failisüsteemid: FAT 12 16 32 NTFS-Mikisoft EXT 2-Linux
Arvuti lisad on aku, hiir, veebikaamera mis on arvutile sisse ehitatud ja ka mikrofon ja klaviatuur mis on täissuurusega ja millel numbrid on eraldi klaviatuurist. Arvutil peab olemas olema ka juhtmega hiir, sest nii on mugavam arvutit kasutada. Minu unistuste arvuti võiks mulle süüa teha ja minu tuba koristada. Arvutil on olemas helikaart. Võrgukaardi näitaja on 10/100/1000 Gigabit Ethernet. Minu arvuti põhimälu on 4GB. Protsessor on Intel Pentium T4300, 2,1 GHz, 1 MB. Kõvaketta suurus on 320GB SATA 7200 rpm aga suurus võiks olla hoopis 10TB SATA 20000 rpm. Graafikakaart on ATI Radeon HD 4530, 512 MB DDR3, aga graafikakaardi mälu võiks olla 1TB. Nendest asjadest ma eriti ei jaga aga natuke targemad inimesed on öelnud et päris head näitajad on minu avutil. Arvuti ekraani resolutsioon on 1366 x 768pix ja monitor 15.6 '' ja ekraani tüüp on High Definition HP LED Brightview Display.
h 9 6 4 3 2 4,8 a 9 6 4 3 2 4,8 n 9 6 4 3 2 4,8 s 9 6 4 3 2 4,8 o 9 6 4 3 2 4,8 n 9 6 4 3 2 4,8 Kokku: 72 48 32 24 16 14 b h_1 h_2 h d bv hv A P 1 Arvuti 1..4 1, 2 Protsessor Sisemälu Välismälu Kuvar 0..* Kõvaketas ROM RAM 0, 1 CD ROM 0, 1 DVD 0..2 Diskett
b h b2 v h 1 h h2 b 40 cm h 80 cm h1 50 cm h2 30 cm b2 10 cm hv 15 cm r 20 cm S 2478.319 cm2 P 232.8319 cm r=0,5 b P=2*h1+(b-b2)+2*hv+b2+((π*b)/2) S=b*h1-b2*hv+(π*r2/2) Arvuti 1..4 Protsessor Sisemälu Välismälu RAM ROM 1, 2 lismälu Kuvar 0..* Kõvaketas 0, 1 CD ROM 0, 1 DVD 0..2 Diskett Töövihik 1..* Diagramm 0..* TÖÖLEHT 0..* Chart Worksheet
Tallinna Tehnikaulikool Energeetikainstituut Töö Ekseli tookeskond ja joonestusvahendid Üliõpilane Roman Rudenko Õppemarkmik Õppejõud Kaarel Allik Õpperuhm endid 143128 AAAB10 Roman Rudenko 143128 AAAB10 R o m a n R 4 3 1 2 8 u 4 3 1 2 8 d 4 3 1 2 8 e 4 3 1 2 8 n 4 3 1 2 8 k 4 3 1 2 8 o 4 3 1 2 8 x 4 3 1 2 8 x 4 3 1 2 8 x 4 3 1 2 8 Kokku 40 30 10 20 80 9/28/2011 x x x x x Kesk 8 2 1 3 4 3.6 8 2 1 3 4 3.6 8 2 1 ...
-2,57% 3,92% 4,14% -2,07% 9613,72 9990,45 10404,10 10188,53 = 10188,53 aasta 7 aasta 8 aasta 9 aasta 10 Minu_mark Minu_hind Gandalf 8490 Anna tabeli veergudele ja tervele tabelile korraga nimed. Kasuta lahtris B3 valideerimist, kasutaja valib seda kasutades ostetava arvuti margi. Kasuta lahtris C3 VLOOKUP funktsiooni näitamaks valitud arvuti hinda. Arvutid Mark Protsessor Sagedus, MHz Mälu, GB Disk, GB Hind, Kr Aragorn AMD Athlon64 3 512 160 4990 Arven Intel Core 2 2,6 256 200 3690 Balrog Intel Celeron 2,8 256 80 4190 Eldar Intel Xeon 3 512 160 4650
1.6.3. Programm- ja mikroprogrammjuhtimine Süsteemide keerukuse teatud tasemel on juhtimise lihtsustamiseks otstarbekas rakendada hierarhilist struktuuri. Vastavalt sellele võib keeruka automaadi jagada juht- ja operatsiooniautomaadiks. Niisuguse automaadi struktuur koos juhtimisobjektiga on näidatud joonisel 1.35. Operatsiooniautomaat väljastab käsusignaale manipulaatorile ja tehnoloogiaseadmetele. Juhtautomaat korraldab operatsiooniautomaadi tööd. Arvutis on operatsiooniautomaadiks protsessor, juhtautomaadiks aga protsessori tööd juhtiv mikroprogrammautomaat. Operatsiooniautomaadi iseärasuseks on suur väljundsignaalide arv. Juhtautomaadil tuleb lahendada keerukaid loogikaülesandeid. u0 y0 Juhtautomaat Operatsiooni- Juhtimisobjekt ym automaat uk A B Tagasiside Joonis 1.35
h H 80 mm h1 40 mm h2 10 mm h3 15 mm B 60 mm b1 5 mm b2 5 mm b3 40 mm c 15 mm S 6320,7 mm² P 270 mm b b b h h H h C B Ilus Mereilmake AHH, NÕME LEHM... MIS TOIMUB ? AHH, NÕME LEHM... ARVUTI 1..4 Protsessor Sisemälu Välismälu RAM ROM 1,2 Välismälu Kuvar 0..* Kõvaketas 0,1 CD ROM 0,1 DVD 0..2 Diskett S Töövihik 1..* 0..*
realaotussagedus. See näitab, kui palju pilt meie silma jaoks väreleb. Tähtsuselt järgmine riistvaraelementidest võiks olla klaviatuur ehk klahvistik, mis võimaldab arvutisse andmeid ja korraldusi sisestada. Riistvara Personaalarvuti riistvara kõige tähtsam komponent on arvutiplokk, mis ongi ju tegelikult arvuti ise, ülejäänud komponendid on kas sisend või väljundseadmete hulka liigitatavad. 1. Arvutiploki sees on: 1.1 Protsessor korraldab kogu arvuti ning selle lisaseadmete tööd. Protsessori võimsust (sekundis tehtavate operatsioonide maksimaalset arvu) iseloomustatakse taktsagedusgeneraatori sagedusega ja seda väljendatakse megahertsides (MHz). 1.2 Tänapäeval on lisaks protsessorile veel arvutites tavaline ka nn. kaasprotsessor (coprocessor), mis on mõeldud mingiks kindlaks ülesandeks, näiteks graafika kiirendamiseks või siis ainult aritmeetiliste tehete arvutamise jaoks. 1
Sellisel juhul võib väljuda ka vedelat õhku mis suudab kahjustada arvuti komponente. Mitte kunagi kasutada tolmuimejat et eemaldada arvuti seest tolmu kuna see kogub endasse tohutult elektrienergiat mis kontaktil komponentidega nad rivist välja lööb. Plastikotsaga tolmuimeja puhul ei ole oht aga nii suur. Kui komponente vahetada siis enne kindel olla, lisatav komponent on töökorras. Rikkis komponendi lisamine töötavasse arvutisse, näiteks protsessor, võib kaasa tuua kahjustusi, selle näite puhul emaplaadile. Mitte kasutada mittestandartseid adaptreid kui laadida seadmete akusi. Selle käigus võid kahjustada akut või ta täielikult hävitada. Printerite puhul tuleb arvestada, et mõned komponendid võivad olla kuumad ja põhjustada põletusi.
· Veekindel · Temperatuurikindlus -20 kuni +50 kraadi · Sisseehitatud monitoorimistarkvara · Lai resolutsiooni valik sh. HD video · Kaamerapildi redigeerimise võimalus · Toetab erinevaid op.süsteeme · Garantii: 2 aastat Server · Tootenimetus: HP ML350T06 E5645 · Hind: 2 052.60 /tk · Kogus: 1 tk · Kogumaksumus: 2 052.60 · Tarnija: Arvutikeskus OÜ · Tarneaeg: 1 6 tööpäeva Serveri andmed: · Protsessor - Intel Xeon Processor E5645 · Mälu 6GB pesade arv masinas 18 · Kõvaketaste maksimaalne arv 8 · Optiline sede Dvd ROM · Graafikakaart - Integrated ATI RN50, 64 MB video standard · USB pesad 6 · Laienduspesad - SD Card slot, ILO, PS/2, RJ-45, Serial, USB 2.0, VGA-out · Garantii 1 aasta Kõvakettad · Tootenimetus: SEAGATE HDD Server Constellation ES 7200 · Hind: 138.75 /tk · Kogus: 8 tk · Kogumaksumus: 1 110
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Sebastian Keinast Õppemärkmik 116584 Õppejõud ?? Õpperühm YAGB11 Sebastian Keinast 134694 YAGB11 September 22, 2013 S E B A S T I A N x Kesk K 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 E 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 I 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 N 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 A 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 S 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 ...
kallis. Kuna ALUl mälu puudub, kasutatakse lippude registrit eelneva tulemuse salvestamiseks. Käsuloendur on vajalik, et teada, millise käsu täitmise juures parasjagu ollakse. Käsuloendur säilitab järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Vajalik näiteks katkestuse korral ja alamprogrammi poole pöördumisel, et fikseerida tagasipöörde aadress järgmise käsu juurde. Käsuregister- kui protsessor väljastab käsuloendurist aadressi ja loeb selle järgi mälust käsukoodi, siis salvestatakse see käsuregistrisse. Käsuregistri väljundisse on ühendatud dekooder, mille väljundis on iga sisendkoodi korral aktiivne vaid üks väljund. Käsudekoodril läheb aktiivseks üks väljunditest, mis näitab, millise käsu kood loeti protsessorisse. Kõik käsud sisaldavad käsukoodi, kuid käsus võib olla ka aadress või andmed.
1) IF Instruction Fetch (Käsu laadimine) + Instruction Decode 2) OF Operand Fetch (Operandi laadimine) 3) OE Operand Execute (Operatsioni täitmine ALUs) 4) OS Operand Store (Resutaadi salvestamine) Kui käske täita ilma konveirita, siis töötaks iga etapi täitmisel vaid 20% riistvarast ning ülejäänud ei teeks midagi, sest protsessor suudab korraga teha igast käsust ühte. Iga käsu täitmiseks kuluks 4 takti. Selleks, et käskude täitmise efektiivsust tõsta kasutataksegi konveierit, mille on arvutitehnikasse toonud RISC (Reduced instruction set computing) ideoloogia. Konveier võimaldab käskude paralleelset täitmist. Näiteks kui esimene käsk on läbinud esimese etapi ja jõudnud teise, siis saab alustada juba teise käsu esimese etapi täitmist jne. Konveier ei
· Pildimälu- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul näiteks DOS-is kõlbas niisugune tööjaotus hästi. Graafiliste
Enamjaolt programmid selle suhtes valivad ei ole, kumb CAPI-draiver arvutis on. Lihtsamad modemijärglased, mis CAPI abil juhitavad on, kannavad nimetust ISDN-kontroller. Need on ka laialdaselt andmesides kasutusel. ISDN-modem on abiks seal, kus kasutatakse vana tarkvara. ISDN-kontrollerid jagunevad laias laastus kaheks: passiivsed ja aktiivsed. Passiivne kontroller on lihtne ühenduslüli arvuti ja So vahel, aktiivne aga keerulisem seade. Aktiivsel kontrolleril on peal oma protsessor ja operatiivmälu (näiteks 1 MB). Mällu saab laadida mitmed rutiinsed andmesideprotsessid, mida kontrolleri protsessor ise täidab. Lisaks töötab kontrolleri mälu ka vahepuhvrina. See kõik on vajalik arvuti enda protsessori koormuse minimeerimiseks. Tavakasutaja arvutis ajab passiivne kontroller asja ära, aktiivkontroller on omal kohal aga serverites, kus arvutil on palju muudki teha, ning kus erinevalt tava- arvutist võib ISDN-kontrollereid olla mitu.
ning protsessori vahel mingit erilist suhtlust (I/O seadmed ei nõua ise tähelepanu) ning prioriteetide probleem on lahendatud korrapäraselt multiplexori abil. *Katkestusega süsteemid- Katkestusega süsteemi puhul on kõik arvuti riistvaralised komponendid on ühendatud protsessoriga läbi spetsiaalse siini IRQ(Interrupt Request), tänu millele neil on vajadusel võimalik nõuda protsessori tähelepanu. Katkestuse toimumisel: (a)Lõpetab protsessor parasjagu poolelioleva operatsiooni.(ALATI lõpetatakse pooleliolev operatsioon ning alles siis tegeletakse katkestusega).(b)Käsuloenduri(PC) ning lipude registri väärtused lükatakse pinu otsa. (c)CPU lahendab katkestuse tekkepõhjuse, kasutades rakendust nimega interrupt handler'it. (d)Pinu otsa salvestatud väärtused taastatakse ning protsessori töö jätkub. *Prioriteetide lahendamine ning reguleerimine katkestusega süsteemis:
Peeter Pee ter M_r 802022 Jääk 22 d h_v h c b h 30 cm d 6 cm P= h+b+(h-h_v-2c_)+(PI()(d/2))+(b-d) b 10 cm h_v 15 cm c_ 7 cm P 54,42478 (cm)^2 S=h*b-(c_*h_v)-(PI()*((d/2)^2)/2) S 180,8628 (cm)^2 Arvutid 1..4 Protsessor Sisemälu Välismälu Kuvar 0..* Kõvaketas 0, 1 RAM ROM CD ROM 0 ,1 DVD 0..2 Diskett 1, 2 Kuvar
aastastele msn-i suhtluseks) Intel Celeron enamjaolt vanematel sülearvutitel 3 Sülearvuti muutmälu suurus ja töösagedus Muutmälu (DDR RAM) kasutatakse töötavate protsesside haldamiseks(msn,photoshop,Internet Explorer,Java). Seal hoitakse kõiki programme mida sa hetkel kasutad. Mida suurem on muutmälu(2 GB on piisav, 4GB veel parem), seda rohkem programme saad sa korraga kasutada. Programmide kasutamiskiirust aga määrab töösagedus(head on alates 800MHz+). Enamjaolt protsessor ei tee midagi vaid ootab, millal muutmälu enda töö lõpuni viib, seega on muutmälu valik tähtis, sellega ei tasu koonerdada. DDR III muutmälud on piisavalt kiired, et raskemate rakendustega hakkama saada 4 Kõvaketta suurus Kõvaketas e. HDD on ketas kuhu salvestatakse kõik sinu failid. Kui sul on plaanis kuulata muusikat ja surfata netis, siis peaks 150 200 GB piisama. Mängid ja tirid faile netist? Osta nii suur kui võimalik + muretse väline kõvaketas
võimendab elektrivoolu tugevust kui talle lastakse päripinget(kui + pool ühendada P-poolega). 20. Transistor? Transistor on kiht struktuur mis koosneb kahest vastas järjestikust(what?) dioodist, kasutatakse elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. 21. Kiip? Kiip on nüüdiselektroonika põhielement kuhu on väikesele pindalale koondatud suur hulk transistore koos lisadetailidega mis kõik koos toimivad tervikliku seadmena nt. Protsessor, võimendi. 22. Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist? Mida kõrgem temperatuur, seda parem juhtivus. 23. Mis on LED e valgusdiood? Valgusdiood on diood mis hakkab valgust kiirgama. 24. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine, et see tekiks peab olema täidetud kaks tingimust – peab leidma vabu laengukandjaid ja neile peab mõjuma elektrijõud. Voolu suund on positiivsete osakeste suund. 25
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
