arvutile lühikesi käsklusi, siis arvuti töötas kiiresti. Kasutajal oli võimalik kõigi käigus olevate programmidega interaktiivsel suhelda. Kasutaja andis operatsioonisüsteemile käsu ja sai ka kohe vastuse. Ajajaotussüsteemid kasutavad protsessoriaja planeerimist ja multiprogrammeerimist varustamaks iga kasutajat tükikesega arvutist. Igal kasutajal on vähemalt üks programm mälus. Programmi, mis on mällu laetud ja mille täitmine on käsil, nimetatakse protsessiks. Protsessi käivitamise järel toimub protsessori kasutamine tüüpiliselt lühikeste ajavahemike jooksul, millele järgneb sisend-väljundseadmete järel ootamine. Sellese ootamise ajal antakse järgmisele protsessile võimalus protsessoriaega kasutada, selle asemel, et protsessor oleks ooteasendis. Töö järje kiire üleandmine protsessilt protsessile jätab kasutajale mulje, et arvuti kuulub täienisti talle. Esimene korralik ajajaotus süsteem oli CTSS(Compatible Time Sharing System), see
30. Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid Protsesside suuna ja tasakaaluoleku kindlakstegemine põhineb td II seadusel: Ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muudetaks tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemata Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas Pööratavaks protsessiks nimetatakse protsessi, mis saab kulgeda nii, et süsteem läbib kõik olekud mis pärisuunaski, ainult vastupidises järjekorras ja jõuab algolekusse tagasi Mittepööratava protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Kõik reaalsed protsessid on mittepööratavad, sest need esinevad avatud süsteemides, kus esineb soojusülekanne süsteemi ja keskkonna vahel. 31
Kõige rohkem mõjutab vanematelt tulev otsene tagasiside väikeste laste arvamust ja nad võtavad selle tihtipeale omaks. 3. SOTSIAALNE VÕRDLEMINE Üks mina konseptsiooni mõjutavatest protsessidest on sotsiaalne võrdlemine. See tähendab, et inimene võrdleb end pidevalt teistega. Ta teeb seda kas tahtmatult või tahtlikult, võttes arvesse mitte ainult omaenda saavutusi vaid ka kogu sotsiaalset situatsooni. Festingeri järgi on sotsiaalne võrdlemine olulisemaks protsessiks, mille abil inimesed otsustavad, millised nad tegelikult on. Võrreldakse omaenda oskusi ja omadusi teiste inimeste oskuste ja omadustega. Selleks, et tegutseda efektiivselt, peavad inimesed omama adekvaatset arusaama oma võimete ja omaduste kohta. Kui kellelgi läheb paremini kui meil, siis toimib ülespoole võrdlemine. Kui tahame teada saada millised me tegelikult oleme siis on olulised mõlemad, nii allapoole suunatud võrdlus kui ka ülespoole suunatud. Lisaks
On adekvaatsed ja mitteadekvaatsed stiimulid. kui sensor on tundlik teatud stiimulile, siis on tal selle suhtes mada lävi. Mitteadekvaatse puhul on lävi kõrge. Iseloomustab ka lävi ehk kvantitatiivne aspekt- stiimuli tugevus peab ületama teatud kriitilise väärtuse ehk lävi, et aktiveerida retseptorit. Sensoritele on omane TRANSDUKTSIOON- stiimuli energia konverteerimine bioelektriliseks protsessiks, mida KNS saab töödelda.(ehk pmt stiimuli energia põhjustab membraani mehaanilise muutuse). Sensoripotentsiaal levib ja hüpopolarisatsioonienergia lükkab kanali lahti. Lisaks on iseloomustav omadus ka ADAPTSIOON e muudetav tundlikkus e lävi on muudetav. Erutuse vähenemine aja jooksul muutumatu tugevusega ärriti korral. Retseptrorrakkude puhul räägitakse retseptoripotentsiaalist e muutustest
riistvaras tehtava muutuse korral vajaksime sellele riistvarale sobivat tarkvararakendust, sest vana versioon enam lihtsalt ei sobiks (sest vanas versioonis on ära kirjeldamata kord, kuidas uue riistvaraga suhelda tuleb). Operatsioonisüsteem sisaldab kindlasti protsessihaldust, riistvarahaldust, mäluhaldust, failihaldust, arvutivõrgu tuge, sisend-väljundsüsteemi haldust ning turbevahendeid. C2.1.1 Protsessihaldus Programm muutub protsessiks siis, kui ta käivitatakse: temast tekitatakse töötav ehk aktiivne koopia. Protsess vajab tavaliselt tööks mingi koguse protsessori tööaega, mäluruumi ning pöördub tavaliselt ka erinevate sisend-väljundseadmete poole. Protsess on töötav programm ehk programmi aktiivne koopia Toome lihtsa näite tekstiredaktori (tekstiredaktor on näiteks Microsoft Word, OpenOffice.org Writer jne.) baasil: kui me käivitame tekstiredaktori, siis selleks, et programm üldse käivituks
Organismitüüpide mitmekesistumine võib mõnikord viia divergentsile näiliselt vastupidisele muutustele konvergentsile. See seisneb erineva päritoluga organismide sarnastumises sarnastes tingimustes. Divergents ja konvergents käivad kõrvuti (nt. delfiinil on imetajate põhitunnused püsisoojasus, poegade sünnitamine, toitmine emapiimaga kuigi kehakujult sarnaneb ta kalaga). Evolutsiooniliseks protsessiks ehk täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismtüüpide teket ja edasist arengut. Mikroevolutsioon populatsiooni- ja liigisisesed evolutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas. 2.Viirused. lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel. Viirused eluta ja elusa piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkag...
tööks). 4. Teist liiki perpetuum mobile on võimatu. TD teine seadus väljendab iseeneslike protsesside asümeetrilisust looduses. Ehk kõik mis algab, liigub lõpu poole ning peab ka kindlasti lõppema. N: väliskeskkonda jäetud kuumaksköetud kuum kivi jahtub, kuid iseeneslikult ta tagasi kuumaks enam ei lähe; laualt mahapillatud pall jääb pärast mitmeid põrgatusi põrandale seisma, kuid iseeneslikult ta põrgatades lauale tagasi ei „roni”. Pööratavaks protsessiks nimetatakse protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suuna - süsteem läbib algolekusse naastes pärisuunas toimunud samu protsesse (seejuures taastub ka süsteemiga interaktsioonis olev ümbruskeskkond oma algolekusse). Tegu on väga aeglase protsessiga, mis saab kulgeda mõlemas suunas süsteemi olekuparameetrite (nt ruumala, temperatuur jne) lõpmata väikese varieerimise toimel. N: Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb
KEHAKEEL /interneti vabakasutuses olevate materjalide põhjal/ Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel
LAUSE 1: arv A on funktsiooni f piirväärtus protsessis x a parajasti siis, kui A on selle funktsiooni f
piirväärtus nii protsessis xa+ kui ka xa-
sin x
Funktsiooni f(x) = määramispiirkond X = =( -;+) {0}, seega punkt a = 0 ei kuulu
x
määramispiirkonda. Paneme tähele, et funktsioon f on paaris funktsioon, seega lause 1 põhjal on piisav, kui
näitame et
sin x
lim = 1 **
x 0 + x
Kuna nüüd on vaadeldavaks protsessiks nullile lähenemine paremalt, siis võime piirduda vaatlusel
määramispiirkonna alamhulgaga 0; . Illustreerimie olukorda järgmisel joonisel:
4
Vaatleme ringi raadiusega 1. Ringi kaarel on fikseeritud punkt P nii, et nurk
100...200 V/m. Elektriväljatugevus kõrgemal nõrgeneb ja 50 km kõrguselt algab ionosfäär. Atmosfäär ei ole ideaalne isolaator. Isegi ilusa ilmaga läbib seda lekkevool voolutihedusega ligikaudu 3pA/m2 , mis teeb kogu maakera pinna kohta 2kA. Lekkevool neutraliseerib ilusa ilmaga piirkondades osa maa negatiivsest laengust ja seega vähendab elektriväljatugevust "elektroodide" vahel. Tegelikult maa ja ionosfääri vaheline potentsiaalide vahe ei kao. Tasakaalu hoidvaks protsessiks on äike. Välgulöökidega kanduvad positiivsed laengud tagasi atmosfääri ning ionosfääri ja maakera vaheline potentsiaalide vahe säilib. Selle protsessi energia tuleb päikeselt. Mõõtmised on näidanud, et ühe keskmise äikesepilve välgulahenduste ekvivalentne kestev vool aastas on 1 A. Arvestades, et kogu atmosfääri lekkevool aastas on 2 kA, peab tasakaalu säilimiseks tekkima ligikaudu 2000 äikesepilve aastas. Äikesepilve tekkimise tingimused:
huvide kaitse nii lühi- kui pikas perspektiivis. 4. raporteeritakse täies ulatuses ja tõeselt omanikele, erinevatele riiklikele institutsioonidele ja üldislet avalikkusele, et tagada aruandmine oma otsuste, tegevuse ning tööalase käitumisekohta. Põhimõte, mille organistatsioon on valinud on tegevuse läbi viimiseks, mis vastaks eelnimetatud nõudmisele, nimetatakse üldiselt org-i juhtimise kultuuri protsessiks. Selle protsessi efektiivsuse eest võivad vastutada erinevad juhtimistasandid, nagu juhatus, nõukogu, tegevjuhtkond jne. Siseauditi funktsioon peab nimetatud protsessi igati toetama, eriti selle eetilist kultuuri. Siseauditi funktsioon peab ise tegutsema kõrgel eetilisel tasemel, et neid arvestataks org-i üldise juhtimiseetika kujundamisel. Siseaudiitorite oskused ja teadmised peavad neil võimaldama mõjutada juhtkonda igati järgima juhtimise eetilisi norme.
.. vanadus II käsitlus: 1) loote areng - sünd (ema kehast välja), 2) sünd - 1-2aastane (kõndimaõppimine), 3) 1-3a väikelaps, 4) noorem kooliiga (3-6a), 5) 6-12a kooliiga, 6) 12-20a (murdeiga), 7) 20-40a noorus, 8) 40-65a keskiga, 9) vanadus I küsitluse näited: II käsitluse näited: Jung Sõnum - millestki rääkides peab tegelt aru saama kes millest ja mida täpselt räägib. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine Küpsemine - seostatud arenguliste muutustega kehas, mis on tingitud vanuse suurenemisest. Bioloogiline arenemine. Muutused sõltvad geneetikast. Õppimine - suhteliselt püsivad muutused käitumised, mis on omandatud. Selgelt kogemuse tagajärg. Uued oskused tekivad, jne. Peab olema teatud küpsuse tase, et õppida. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1) keskkond versus pärilikkus. Mis mõjutab rohkem? Füüsilised omaduse tugeva geneetilise
• Samaaegselt on nende jaoks olulisemad sotsiaalse positsiooniga seotud väärtused (prestiiž, karjäär) ning ainelise heaoluga seonduv (materiaalne kindlustatus). Samuti väärtustatakse kõrgemalt elus kergemalt läbilöömist ja kerge töö saamist. Väärtusteadvuse individualistlik pragmatiseerumine • Haridusväärtuste hierarhias toimunud muutusi nimetab Saarniit väärtusteadvuse individualistliku pragmatiseerumise protsessiks. • Individualistlikkusel on siin kaks aspekti. (1) noorematel põlvkondadel on langenud orienteeritus ühiskondlikule altruismile. (2) isikliku ainelise heaolu ja karjääriga seonduva tähendus on tõusnud. • Pragmatiseerumine osundab aineliste ja üldkultuuriliste väärtuste tasakaalu muutustele viimaste kahjuks. • See suundumus on leidnud kinnitust ka teistes uuringutes (tudengid, linna- ja
aluseks. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1) väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste vastuvõtmine; 2) erutuste edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3) närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimisel. Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närvi protsessiks on erutus ja pidurdus. Närvikeskkonna muutus ärritus e stiimulit vahendavad signaalis kutsuvad selleks kohandunud rakkudes e retseptorites esile seisundimuutuse, mis omakorda käivitab närviimpulsid. Retseptorid on spetsialiseerunud kindaliigiliste ärrituste vastuvõtjateks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhte pidi selja ja peaajusse. Seal neid töödeldakse. Ning saadetakse vastuimpulss.
valimine on lojaalsuseavaldus parteile, Euroopas on valimine lojaalsuse avaldus sotsiaalsele grupile. Eristatakse normaalseid valimisi, hälbivaid valimisi ja ümberreastavaid valimisi. · Fiorina retrospektiivse hääletamise teooria, hääletatakse vastavalt valitsuse saavutustele, valija hindab tulemusi, mitte lubadusi Poliitiline otsus Võib nimetada ka poliitika kujundamiseks või poliitika kujundamise protsessiks. Poliitika on otsuste kogum. Protsessis osalejateks on ametlikud otsustajad (esinduskogud, täitevvõim, KOV) ja mitteametlikud otsustajad (huvigrupid). Otsustamise üldmudelid on sünoptline (ülevaatlik, kokkuvõtlik) ehk ratsionaalne ning inkrementaalne (kus muudatused väikeste sammude kaupa, domineerib arenenud maailmas). Poliitilise protsessi astmed: 1. algatamine otsus teha otsus, tuntud kui agenda-setting 2. formuleerimine poliitika areng konkreetseks ettepanekuks
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KONFLIKTID, KAEBUSED JA PROBLEEMID NING NENDE LAHENDAMINE REFERAAT Õppeaines: SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA JA KLIENDITEENINDUS Tallinn 2009 SISUKORD TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL...................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT..................................................................................4 1.1 Konflikti mõiste....................................................................................................4 2. KONFLIKTI TÜÜBID...........................................................................................
teemaga seotud uurimustest. Töö uurimuslik osa kirjeldab 8-aastase tüdruku tekstiloome- oskuse arendamist. Tekstiloomeoskuste arendamise metoodika koostamisel võeti aluseks mitmete autorite tööd (Traumann 2009, Karlep, 2003, Swanson, Fay jt, 2005, Westby jt.2002, Vorobjova, 1988, McKeough jt, 2005 jt.). Märkimisväärne hüpe jutustamisoskuses tekib viie-kuue aasta vanustel lastel sisekõne kujunemise algusest ning mälu muutumisest juhtivaks psüühiliseks protsessiks. Laps loob iseseisvalt oma kogemuse põhjal 3–5-lauselise teksti, kasutades ahel- ja liitlauseid. Ta suudab pildi, pildiseeria või kuuldud teksti põhjal jutustada täiskasvanu abiga (Hallap & Padrik, 2008). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002; Traumann, 2009), et viiendal eluaastal muutub lapse juhtivaks psüühiliseks protsessiks mälu, areneb kaemuslik-kujundiline mõtlemine ning hakkab kujunema kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon
erinevate liikudena ühises koosluses. Sageli on neil organismidel kujunenud üksnes osaline bioloogiline isolatsioon, nt viljastumisjärgne sobimatus. Kui ristuvate isendite geenid lähevad sassi, siis hakkab toimima lõhestav valik, kujundades kummalgi vormil selliseid geneetilisi tunnuseid, mis väldivad eri liikide isendite ristumist. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Liigiline mitmekesistumine võimaldab kasutusele võtta uusi ökoloogilisi nisse ja rikastada kooslusi. Erimaise liigitekke kõrval peetakse võimalikuks ka samamaist liigiteket. Kui liigi levile on ökoloogiliselt liigendunud võib tekkida kaks alampopulatsiooni, nt niidu- ja metsapopulatsioon. Hiljem tekib nende vahele ristumisbarjäär. Iseviljastuvate või vegetatiivselt paljunevate taimedel
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID ∨ Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja ∨ TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo ∨ Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
tegevustesse ehk tarbija poolt tootele suunatud isiklik huvi ja tähtsus. Osalusmäär võib olla kõrge (toode on tarbijale tähtis) või madal (toode ei ole tähtis). Osalusmäär sõltub peamiselt järgmistest faktoritest: tarbija omadused, toote omadused, tajutav risk ja sotsiaalne nähtavus. 16. Ostuprotsess, selle etapid Ostuprotsess koosneb viiest astmest, mida on võimalik summeerida kolmeks: ostueelseks, ostu- ja ostujärgseks protsessiks. Ostuprotsessi etapid: vajaduse tunnetamine -> info kogumine -> alternatiivide kaalumine -> ostuotsus -> reaktsioon ostule. 17. Tarbija rahulolu Rahulolu kujuneb peamiselt ootuste ja tegelikkuse võrdlusena. Ka väga heas tootes võib pettuda, kui ootused on liiga kõrgeks kruvitud. Seega tuleb turunduskommunikatsioonis olla ootuste tõstmisega ettevaatlik ja panustada rohkem kliendi positiivsele üllatamisele. Kliendi rahulolu on tema lojaalsuse vundament
Tasakaalustatud assimileerumine. Suudetakse lülituda uude kultuuri, andes selle arengusse olulise panuse ning säilitades oma kultuuri. Koloniseerimine. See tähendab teise kultuuri (riigi) esindajate poolt reaalselt teostatavat oma kultuuriväärtuste, normide ja käitumistavade aktiivset juurutamist. Inimesed on kõigil aegadel elukohta vahetanud. Juurte lahtikiskumine ja kohanemine võõra olustikuga on enamikule osutunud vägagi valuliseks protsessiks. Seetõttu on iga valitsus silmitsi inimestega, kes pole päriselt ei omad ega võõrad ja kellega pole seni osatud midagi mõistlikku peale hakata. 21. Inglise multikultuursus ja Prantsuse assimilatsioon Euroopas on immigrante püütud integreerida mitmeti. Kaks äärmust on järgmised: Inglise multikultuursus. Brittide ellusuhtumise aluseks on põhimõte "ela ise ja lase teistel elada", lisaks üldiselt aktsepteeritud seaduskuulekus oma riigi suhtes
408. Dilemma: juhid ei tooda teadmisi ja teadmiste loojad ei suuda juhtida 409. "Konkurentsis püsimiseks ja võib-olla isegi ellujäämiseks peab äri muutma ennast professionaalide, teabeküllaste 410. spetsialistide organisatsiooniks" (P.Drucker) TEADMISTE JUHTIMISE EESMÄRK 411. · individuaalse ja kollektiivse teadmiste arengu ühendamine · teadmiste kasutamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks · teadmiste arendamise muutmine isereguleerivaks protsessiks 412. 5. Selgitage teadmiste asukohta organisatsioonis. o dokumendid o infosüsteemid (failid) o arhiivid (dokumentide süsteemid, lindistused, o videod, mikrofilmid jms) o inimeste mälu o intranet, internet 413. ORGANISATSIOON SAAB TEADMISI o importides teadmisi omavaid inimesi o importides informatsiooni (raamatud, elektroonilised andmekandjad jms) o õppides (individuaalselt või kollektiivselt) o uuringutest 414
rahvastiku vananemine, ränne jne. 19.sajand oli lääne ränderevolutsiooni aeg, sel ajal emigreerusid valged Uude Maailma, maailmasõdade ajal ränne pidurdus, samuti aeglustus pärast sõdu rahvastiku vähenemise ja vananemise tõttu Euroopas, kui samal ajal on rändama hakanud n-ö Kolmas Maailm. 4. Üleilmastumise algus: erinevad tõlgendused. Üldiselt peetakse globaliseerumist hiljuti alanud protsessiks ja võimalusi on palju. Näiteks: 1973.a naftašokile järgnenud neoliberaalse majanduspoliitika domineerimise algus, Aasia Tiigrite ülikiire areng 1970-80ndatel, kommunistliku bloki lagunemine, info-ja kommunikatsioonitehnoloogia leiutamise ja kasutamise algus. Ajalooliselt määratletakse varasemalt, vt järgmine punkt. 5. Üleilmastumise algus ajaloolisest ja rahvastikukesksest vaatepunktist. Ajalooliselt määratletakse varasemalt, aga siingi erinevustega: maadeavastuste algus 15
8. Termodünaamika I seadus Termodünaamika on soojusnähtuste teooria, milles ei arvestata kehade atomaarset ja molekulaarset ehitust. Termodünaamikas kasutatakse nähtuste kirjeldamisel termodünaamilise protsessi mõisteid. Füüsikaliste kehade süsteemi, mis pole vastasmõjus süsteemiväliste kehadega, nimetatakse isoleeritud termodünaamiliseks süsteemiks. Igat termodünaamilises süsteemis toimuvat muutust nimetatakse termodünaamiliseks protsessiks. Kehal kui osakestest koosneval süsteemil on siseenergia. Molekulaarkineetilise teooria seisukohalt on keha koostisosakeste vastasmõju potentsiaalse energia ja nende korrapäratu soojusliikumise kineetilise energia summa. Isoleerimata termodünaamilises süsteemis võrdub süsteemi siseenergia muut U süsteemile antud soojushulga Q ja välisjõudude töö A summaga: U = Q + A. Sageli on mugavam kasutada termodünaamika esimest seadust kujul, kus välisjõudude töö A
Termodünaamiliste protsesside puhul on üheks oluliseks pa-rameetriks moolsoojuste suhe e. adiabaadi astendaja Cp 2 = =1 + . (30) CV i Gaas i CV Cp 1aatomiline 3 1.5 R 2.5 R 1.67 2aatomiline 5 2.5 R 3.5 R 1.40 3aatomiline 6 3.0 R 4.0 R 1.35 Termodünaamilised isoprotsessid Termodünaamiliseks protsessiks nimetatakse sellist süsteemis toimuvat protsessi, mille käigus vähemalt üks olekuparameeter muutub. Alljärgnevalt vaatleme isoprotsesse, kus üks olekuparameeter jääb konstantseks. (1) Isotermiline protsess. Selle protsessi korral T = const., mis annab meile olekuvõr-randist (4) Boyle-Mariotte'i seaduse (1). Graafiliselt kujuta-vad seda protsessi pV-teljestikus isotermid. Et siin dT = 0 (st. gaasi
-) Nt. kui näed mõnda värvi, siis kuuled nagu sellel oleks ka heli. * Aistingu absoluutne lävi ärritaja minimaalne suurus, mis tekitab aistingu. -) Igal inimesel ei ole samasugune aistingu absoluutne lävi ning seda saab ka arendada. * Aistingu eristuslävi Kõige väiksem ärritajate erinevuste lävi, mida inimene on võimalik märkama. Tähelepanu * Tähelepanu ei peeta psüühiliseks protsessiks, aga see on mingi teatud seisund, mis kaasneb alati psüühiliste protsessidega nagu tajumine, mõtlemine, mälu ja fantaasia. Tähelepanu ilma psüühilise protsessita ei esine. -) Tähelepanu on inimese psüühilise aktiivsuse seisund ja väljendub see meie teadvuse keskendumises millelegi. -) Kui inimene keskendub oma tähelepanu millelegi siis seda nimetatakse fookuseks ehk tähelepanu keskpunkt muutub figuuriks.
0K. p = c1 T, kui V = const V = c2 T, kui p = const Neid kahte koos kolmanda, Boyle-Mariotte'i seadusega nim. isoprotsesside võrranditeks; isoprotsess on selline protsess, kus üks olekuparameetritest on konstantne. Konstantsel temperatuuril toimuvat nimetame isotermiliseks, konstantses ruumalas toimuvat isohooriliseks ja konstantsel rõhul toimuvat isobaariliseks protsessiks. Võrrandis olevate konstantide ja väärtused sõltuvad kahest parameetrist: üks neist iseloomustab ainet (gaasi), teine aga sõltub sellest, millises ruumalas (millisel rõhul) protsess toimub. Viimast saab viia valemisse sisse, ühendades kõik kolm isoprotsesside võrrandit üheks: kus konstandi väärtus sõltub ainuüksi uuritava gaasi hulgast ja omadustest. Püüdes määrata erinevate gaaside konstante, avastas Clapeyron 1834. a., et kui võtta gaasi
Kiired neutronid erivevad röntgenikiirtest põhiliselt viisi poolest, kuidas nad toimivad absorbeerivas koes. Röntgenikiirguse footonid reageerivad orbitaalsete elektronidega kas fotoelektrilise neeldumise või Comptoni protsessi kaudu, põhjustades kiirete elektronide tekke. Neutronid aga reageerivad aatomituumadega, tekitades kiireid kokkupõrkeneutroneid, alfaosakesi ja raskeid tuumafragmente. Mõõduka kiirusega prootonite puhul on domineerivaks protsessiks elastne hajumine. Intsidentneutron põrkab kokku absorbeeriva aine aatomituumaga, osa neutroni kineetilisest energiast antakse üle aatomituumale, osa jääb neutronile, mis kaldub senisest levikusuunast kõrvale ja mis edasi liikudes võib põhjustada uusi kokkupõrkeid. Pehmetes kudedes on interaktsioonid intsidentneutronite ja vesinikuaatomi tuumade (milleks on üks prooton) vahel põhiliseks energia ülekandmise protsessiks.
soojusvahetuseta :Q = 0, 2.4 Ideaalse gaasi töö erinevates protsessides U = A Kui ideaalse gaasi parameetrid muutuvad, Adiabaatiliseks nimetatakse sellist protsessi, siis gaas läheb ühest olekust teise. Sellist mis on nii aeglane, et tema kulgemise üleminekut nimetatakse protsessiks. Kui karakteerne aeg on mõnevõrra väiksem mingi protsessi käigus gaasikoguse mass on jääv ja kolmest olekuparameetrist (p, V, T) (praktikas piisab paarikordsest erinevusest), Ka selles etapis tehtavat tööd saab kui süsteemi omavõnkesagedus. kasutada. Siseenergia muutumine toimub ainult töö 3) Gaas annab jahutile isotermiliselt tegemise arvel
Eristatakse kolme hinnakujundamise meetodid: põhineb tootmiskuludel, ostjate nõudlusel, konkurentide hindadel. 8. Milliseid hinnakujundamise kontseptsioone kasutatakse ehituses Esimene kontseptsioon: kulupõhine hinnakujundamine aluseks on firma tegelikud kulud tootmisele ja turustamisele. Need on hinnad, mis on orienteeritud kuludele. Teine hinnakujundamise kontseptsioon: hinna moodustamine lähtudes nõudlusest. Põhiliseks protsessiks siin juures on kauplemine, mis sõltub müüja oskustest. ,,Passiivset" hinnakujundamine, mille puhul tähtsamaks on konkurents ja konkurentide hinnad. Tekkivad hinnaliidrid. 9. Milliseid hinna liike kasutatakse ehituses. Millega erinevad eelarvehinnad ja lepinguhinnad turuhind, mille aluseks on konkurentsiturg, monopoolne turuhind tekkib monopoolsel turul, fikseeritud hinnad - lepinguhinnad, piirhinnad. Peale seda hinnad jaotatakse veel:
Peamised eeldused: struktuur ja organisatsioon · Läbiviidud vaatluses, küsitluste ja eksperimentide põhjkal otsustas Biaget, et lapse mõtlemine areneb staadiumite kaupa. Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele ning iga staadiumi juures toimub mõtlemises kvalitatiivne muutus. Kognitiivse arengu staadiumid · Biaget pidas intellektuaalset arengut pidevaks asimilatsiooni ja akomodatsiooni protsessiks. Sensomotoorne staadium · Selle jooksul konstrueeritakse lapse teadmised motoorsete tegevuste kaudu, mis tekitavad regulaarseid sensoorseid tagajärgi. Selle protsessi käigus areneb vaid vahetuid kogemusi tajuv vastsündinud pisipõnniks, kes oskab realsusele otseselt mõju avaldada ning sellel lisaks ka kujutleva reaalsuse abil oma tegevusi planeerida. Kriitika Biaget' teooriale: sensomotoorne arengu staadium
Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 ...
growth factor) võimaldab angioblastide diferentseerumist ja tuubulite moodustumist, selleks sekreteerivad mesenhümaalsed rakud veresaarekeste läheduses; angiopoetiinid vahendavad interaktsioone endoteeli ja peritsüütide (veresoonte silelihasrakud) vahel. Angiogeneesi üldiseloomustus Angiogenees on olemasoleva esmase võrgustiku ümber kujundamine. Angiogeneesil tekivad peened kapillaarid ning eristuvad arterid ja veenid. Protsessiks on oluline VEGF-A sektersioon organitest. Uued veresooned moodustuvad olemasolevatest veresoontest uute harude välja kasvamisel (VEGF tundlikud tipurakud) või olemasoleva veresoone lõhenemisel. Uute harude välja kasvamisel toimub kõigepealt veresoone seina destabiliseerimine – peritsüüdid kaovad, seejärel basaalmembraani lagundamine maatriks metalloproteaaside (MMPs) poolt ja tipuraku migratsioon
juhendite kogu. See on USA-s üldtunnustatud ja mujal maailmas vaikimisi standardiks võetud, omab ANSI (American National Standards Institute) ja IEEE (Institute of Electrical and Electronics Engineers) tunnustust. PMBOK Guide sisaldab põhimõtteid ja praktilisi nõuandeid, mis on projektijuhtide poolt heaks kiidetud. PMI soovitab seda raamatut kasutada projektijuhtimise sertifikaadi eksamiks õppimisel. Käsiraamat jagab projekti juhtimise viieks protsessiks ja üheksaks valdkonnaks. 11 Protsessid: 1. algatamine (initiating); 2. planeerimine (planning); 3. täideviimine (executing); 4. kontrollimine (controlling); 5. lõpetamine (closing). Valdkonnad: 1. integratsiooni juhtimine (integration); 2. eesmärgi juhtimine (scope management); 3. aja juhtimine (time management); 4
1. reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; 2. toiteelementide vähesus või puudumine; 3. bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; 4. reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 6. Reovete eeltöötlemismeetodid Palm Martti 7. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Levinumaks keemilise puhastuse protsessiks on keemiline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist (nn. redoksprotsessid), desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine), pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse
tasakaaluolek. Sellist tasakaaluoleku väljakujunemist nimetatakse relaksatsiooniprotsessiks. Termodünaamiliste parameetrite väärtused ongi kogu süsteemi jaoks üheselt määratud vaid tasakaaluolekus, seepärast nimetatakse neid ka oleku parameetriteks. Ühe või mitme termodünaamilise parameetri muutumine süsteemis on termodünaamiline protsess. Idealiseeritud lõpmata aeglast protsessi, mille korral kõik vaheolekud on tasakaalulised, nimetatakse tasakaaluliseks protsessiks. Üldjuhul võib termodünaamilisel süsteemil olla väga palju termodünaamilisi parameetreid. Lihtsaim termodünaamiline süsteem on mingi gaasihulk (massiga m). Ideaalse gaasi mudeli piires on sellise süsteemi olek määratud vaid kolme termodünaamilise parameetriga: ruumala V, rõhk p ja temperatuur T. Nende kolme parameetri väärtuste komplektiga on antud gaasihulga olek täielikult määratud. Gaasi rumala on määratud anuma ruumalaga, milles gaas asub
tulevikus otsa saavaid energiavarasid,osa neist juba kasutatakse ning otsitakse nende jaoks sobivat tehnikat ja tehnoloogiat,et nende osakaalu energeetikas tõsta) - Fossiilne kütus on maakera kauges minevikus tekkinud organis,mis on kõdunemisel kõrge temperatuuri ja suue rõhu all kivistunud biomass,mis on muutunud kütuseks. - Naftatööstus nafta majanduslik kasutamine jaguneb kaheks protsessiks: 1.nafta ammutamine ja transport OPEC 2.nafta töötlemine,eksport,import,soojusenergia tootmine Nafta töötlemine kõigepealt eraldatakse küttegaas,bensiin,petrooleum,masuut,diisel.Keemilisel töötlemisel saadakse naftalt kunstkiude,plastmassi,lahusteid,vaiku,ravimeid,taimekaitsevahendeid. Nafta suurtootjad 2/3 maailma naftavarudest on Lähis-Ida riikides(Iraak,Iraan),Ladina-Ameerika
tõstmiseks ühe kraadi võrra. Aine moolsoojuseks nimetatakse soojushulka, mis kulub ühe mooli aine temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. 2. Isobaariline protsess. Gaasi poolt tehtav töö arvutatakse integraaliga: 3. Isotermiline protsess. Gaasi temperatuur ei muutu, seega ei muutu ka tema siseenergia. Järelikult termodünaamika esimesest seadusest Q A. 31.Adiapaatiline protsess.Termodünaamika teine seadus. Adiabaatiliseks protsessiks nimetatakse niisugust protsessi, mille käigus ei toimu vaadeldava termodünaamilise süsteemi soojusvahetust keskkonnaga, Q 0 . Järelikult teeb gaas tööd ainuüksi oma siseenergia arvel. Termodünaamika II printsiip: soojust ei ole kunagi võimalik muuta täielikult tööks. 1. Clausiuse järgi: Soojus ei saa minna külmemalt kehalt soojemale, ilma et välisjõud seejuures tööd teeks. Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale. 2
Seda võiks paraleelina tuua ka ennetamise puhul näiteks, kuidas releasing-tehnika vähendab ohtu end liigselt dresseeriva tantsija kombel vigastada. Kui anda kehahoiakule tema loomupärasus kogu väljenduse piires, saavutab keha teatava autonoomsuse ja kaitserefleksi. See aitaks muuta ka tantsu interpretatsiooni steriilsemate süsteemide puhul palju vabamaks. Näiteks kui panna klassikatantsija läbi kujutluse rakendama kogu oma tehnilist varamut uueks tunnetus- ja vormiotsingu protsessiks, võivad tulemused olla väga põnevad. Tantsija ei limiteeri end enam ühe etteantud vormi piires. Sellisel praktikal võivad olla märkimisväärsed suhestumised ka tantsija vigastusse. Näiteks kui haige õlaliigesega kaasaegse tantsu viljeleja suudab vigastuse piirkonda jälgida, läbi releasing-tehnika sellele mitte liigset tähelepanu pöörata, proovides võimalikult kehapäraselt liikuda on üsna tõenäoline, et vigastus taandub kiiremini, avaldub hiljem vähem ja ei kordu
suurenenud reklaamiagentuuride töös – reklaam on seda tõhusam, mida täpsemalt on ta sihtgrupile fokuseeritud 6. Mittetulunduslikud kasutajad (valitsusasutused, haridussüsteem jt.) Kõik valitsusasutused ja võimuorganid koguvad andmeid, et teha põhjendatud otsuseid. 2.4 Turundusuuringu protsessi põhietapid Kombinatsiooni uuringuks vajalikest, üksteisega seotud järjestikkudest etappidest nimetatakse turundusuuringu protsessiks. Turundusuuringu protsessi kirjeldamiseks kasutavad erinevad koolkonnad erinavat etappide arvu, seda vastavalt protsessi detailsusele. Etappide sisu ja hulk sõltub konkreetsest uuringutüübist. Sejuures on teatud põhietapid kohustuslikud ja hädavajalikud. Probleemi defineerimine ja eesmärkide püstitus Informaalne uuring
TERMODÜNAAMIKA 2.SEADUS. Termodünaamika I seadus: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q=∆U+A Termodünaamika II seadus: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Adiabaatiline protsess: sellist protsessi, mis toimub isoleeritud süsteemis kus gaasile ei anta ega ka võeta soojust ning tööd tehakse gaasi siseenergia arvalet nim adiabaatiliseks protsessiks. Adiabaatilise protsessi korral on väliskeskkonnalt saadud soojushulk Q=0 ning gaas saab teha tööd ainult oma siseenergia kahanemise arvelt. 10. SOOJUSMASINA TSÜKKEL JA KASUTEGUR. SOOJUSPUMBA EFEKTIIVSUS Soojusmasina kasutegur η näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q1 muundab masin kasulikuks tööks A. Kasulikuks tööks 16
4. Koolieelik, 5-7 5. Noorem kooliiga, 7-11/12 6. Murdeiga, 11/12-13/14 7. Noorukiaeg 15-18 8. Noorus, 18-25 9. Küpsusiga I, 25-36 10. Küpsuaiga II, 33-55 11. Vanadus, 55-... 2) 1. Algab viljastumisest 2. Sünd kõndimahakkamine 3. Koolieelik, 3-6 4. Noorem kooliiga, 6-12 5. Murdeiga, 12-20 6. Noorus, 20-40 7. Keskiga, 40-65 8. Vanadus, 65-... Arengut jaotatakse kaheks protsessiks: Küpsemine bioloogial põhinev protsess, mis kirjeldab seda, kuidas arengulised muutused kehas aset leiavad Õppimine suhteliselt püsiv muutus käitumises; on selgelt kohemuse tagajärg, ei tule geneetikast Arengupsühh. põhiküs: 1. Keskkond vs pärilikkus mis on arenguliste muutuste peamiseks põhjuseks? How do nature and nurture interact? Tugevate geneetiliste omadustega on kasv, silmavärv, käepigistuse tugevus, hääletoon,
Kogukond on piiratud vaid tema enese olemusega. Territoriaalsel kogukonnal kui sotsiaalsel tegelikkusel puudub eesmärk väljaspool iseennast ning tema sihid on immanentsed. Territoriaalset kogukonda ei asutata ta avaldub ja toimib tänu sisemistele, vaid talle omastele tõukejõududele ja sisemistele seostele. Territoriaalne kogukond on enesekorralduslik, territooriumiga seotud muutuva liikmeskonnaga inimkooslus, mille ajaliste olekute jada nimetatakse protsessiks - territoriaalne kogukond on protsess. (Slaid 16). Territoriaalne kogukond ei ole juhitav protsess juhtimise klassikalises tähenduses. Juhtimine toimub territoriaalse kogukonna institutsioonide (esinduskogu ja administratsioon) kui avalik-õiguslike organisatsioonide tasandil. Eri liiki kogukonnad on olemuslikult erinevad, kuid eri liiki kogukondade paradigmad on olemuslikult sarnased. Territoriaalset kogukonda juhivad ja/või suunavad paradigmad nii
ja hakkavad intensiivselt paljunema. Kiirgusenergia - kiirgusenergia toimib mikroobidele nii raku siseste kui ka keskonnas toimuvate, kas keemiliste või füüsikaliste muutuste kaudu. Kiirituse effektiivsus sõltub suurel määral kiirte läbivusvõimest, sest muutusi kutsuvad esile ikkagi ainult neelduvad kiired. Valgus vajalik ainult fotosünteesivatele mikroobidele, sest nad kasutavad valgusenergiat CO2 assimilatsiooni protsessiks, nagu ka taimed. Kõik bakterid kasvavad hästi valguse puudumisel ja hajusal valgusel puudub antimikroobne toime. Otsene päikese kiirgus mõjub bakteritele hävitavalt. Paljud hallitusseened kasvavad küll pimedas, kuid valguse puudumisel pidurdub neil spooride moodustumine. Valguseenergia antakse edasi kvantidena ja kvandi mõju sõltub temas leiduvast enegiast. Energia hulk sõltub aga laine pikkusest. Mida pikem see on, seda väiksem on kvandi energia.
ja hakkavad intensiivselt paljunema. Kiirgusenergia - kiirgusenergia toimib mikroobidele nii raku siseste kui ka keskonnas toimuvate, kas keemiliste või füüsikaliste muutuste kaudu. Kiirituse effektiivsus sõltub suurel määral kiirte läbivusvõimest, sest muutusi kutsuvad esile ikkagi ainult neelduvad kiired. Valgus vajalik ainult fotosünteesivatele mikroobidele, sest nad kasutavad valgusenergiat CO2 assimilatsiooni protsessiks, nagu ka taimed. Kõik bakterid kasvavad hästi valguse puudumisel ja hajusal valgusel puudub antimikroobne toime. Otsene päikese kiirgus mõjub bakteritele hävitavalt. Paljud hallitusseened kasvavad küll pimedas, kuid valguse puudumisel pidurdub neil spooride moodustumine. Valguseenergia antakse edasi kvantidena ja kvandi mõju sõltub temas leiduvast enegiast. Energia hulk sõltub aga laine pikkusest. Mida pikem see on, seda väiksem on kvandi energia.
usaldamatust. Aastatel 1977–1980 tõusis toornafta hind maailmaturul neli korda. Sellega kaasnes inflatsioon ja tootmise langus. Päevakorrale kerkis toodangu materjali- ja energiamahukuse vähendamine.1980–1990 aastatel toimus nn. logistika renessansi periood, mida iseloomustab tellijakeskne toodang ning piisav toodete saadavus ja lai valik. 1980 aastatel konstateeriti, et on alanud hanke- ja jaotuslogistika integreerumine ühtseks protsessiks (joonis 3.1). Sellel perioodil toimusid maailma majanduses olulised muutused, mida seletatakse logistika fenomeniga. Muutusteks olid infotehnoloogia revolutsioon ja personaalarvutite juurutamine, turu globaliseerumine, muutused majanduse infrastruktuuri riiklikul reguleerimisel, kvaliteedijuhtimise (total quality management) laialdane levik, partnerluse ja strateegiliste liitude kasv, ärikorralduse struktuursed muutused. 4
RAKUBIOLOOGIA Prokarüoot Eukarüoot Raku suurus 1-10 μm 5-100 μm Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esineb katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Ribosoomid Esinevad (70S) Esinevad (S80) Tsütoskelett Puudub Esineb Mitoos, meioos Puudub Esineb DNA struktuur Rõngas, (kromosoom ja...
Karedust, mida arvutatakse HCO3 ja CO3 kontsentratsioonide järgi; NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub kollasest oranžikaspunaseks. Selleks protsessiks kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatne karedus. 53. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus ja selle määramine (vt praktikumi töö). põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, MgSiO3,), kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni. n
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
