tingimusel, et selle määramisel termodünaamilise keha rõhk jääb püsivaks. Termodünaamilise keha isohoorne ja isobaarne erisoojus on omavahel seotud. Teades neist ühte, on teine keha termilise olekuvõrrandi kaudu arvutatav. Seetõttu võime piirduda ainult ühe keha erisoojuse eksperimentaalse määramisega. Ideaalse gaasi puhul c p cv R . Viimast avaldist tuntakse Mayeri võrrandina. 12. Termodünaamilised põhiprotsessid. Termodünaamiliseks protsessiks nimetatakse termodünaamilises süsteemis toimuvaid ajaliselt järjestikuseid muutusi aine ühest olekust teise siirdumisel. Sellega kaasneb süsteemi olekuparameetrite muutus. Isohoorne protsess v=const on protsess mis kulgeb konstantsel mahul või rõhul. p1 T1 tuleb pv=rt
· Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel, nt vesi, O2, CO2, etanool. Difusioon ja osmoos on passiivse transpordi peamised võimalused. · Osmoos aine liikumine madalama kontsentratsiooniga alalt kõrgema kontsentratsiooniga alale. · Difusioon Browni liikumine. · Osa rakumembraani koostisse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikestega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja. Kui protsessiks ei kuluta rakk energiat, siis on see passiivne transport. · Passiivse transpordiga pääsevad rakku nt vee molekulid. · Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis, juhtides läbi ainult kindlad ained. · Aktiivseks transpordiks vajavat energiat saadakse energiarikastest e makroergilistest ühenditest, nt ATP molekulidest (fosfaatrühm). · Fagotsütoos rakk läheb suure molekuli ümber ja imeb endasse (liiga suur, et lasta
Allikas (joonised): http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1970/Tehniline%20mootmine.zip/pinnakaredus1.html 17 LÕIKEPROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel Spindli pöörete arv on väga tähtis suurus lõikekiiruse arvu- tamisel ja on sellega võrdelises sõltuvuses. Valem: n=1000v: D 18 TEHNOL. PROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel Tehnoloogiliseks protsessiks met. l/t nimetatakse materjali detailiks muutmise käigus rakendatud mit- mesuguste töötlemisvõtete kind- lat järjestust. Elemendid: operatsioon- nimetakse teh. protsessi lõ- petatud osa, mis täidetakse ühel töökohal (1 töökoht= 1 tööpink) Märkus: kui detail tööpingist eemaldatakse ja pinki kinni- tatakse uus detail, algab uus operatsioon, samuti siis, kui vahetub tööpink. 19 TEHNOL. PROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel
kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. Difusiooniprotsess toimub kõikide agregaatolekutega keskkondades tahkistes, vedelikes, gaasides ja plasmas; difundeerub hapnik verre ja süsihappegaas verest välja; taimede puhul toimub enamasti vastupidine protsess) ja osmoos. Osa rakumembraani koostisesse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikestega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja. Kui protsessiks ei kulutata täiendavat energiat, siis on see molekulide passiivse transpordi üks vormidest. Aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Seda saadakse energiarikastest ühenditest. Võimalusteks on fagotsütoos ja kanalite avamise/sulgemine transportvalkude poolt. Transportvalgud juhivad läbi membraani kindlaid ühendeid. Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga, seovad rakku ümbritsevast keskkonnast eri molekule (nt
V/T= const, kui p=const(V=constT) kui gaasi rõhk hoida muutumatuna, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi ruumala kaks korda. Sellist protsessi nimetatakse isobaarseks. protsessi käigus muutuvad temperatuur ja ruumala kehtib seos V1T2=V2T1 temperatuur peab olema kelvinites Charlesi seadus kui gaasi ruumala jääb samaks siis gaasi temperatuuri suurenemine kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda. seda nimetatakse isohoorseks protsessiks Clapeyroni võrrand p1V1 p 2V2 T1 T2 R=8,31J(mol*K) m pV RT sauna leiliruumi temperatuur on 90C normaalrõhul palju tuleb veeauru kui kerisele visata 1L vett
on ainus klass ühiskonnas, mis kasutab ja omastab hüvesid - see on ainus klass, mis saab majanduslikku kasu, sest kõik inimesed toodavad ja taastoodavad hüvesid, kuid ainult kapitalistide klass kasutab hüvesid majanduslikult. Christian Fuchsi arvates ei peaks seda klassi käsitlema mitmekülgsuse osana, sest informatsioonilise kapitali kasvuga on hüvede kasutamine muutunud kapitali kogumise keskseks protsessiks. Uus meedia, klass ja ärakasutamine Seoseid uue meedia ja klassi vahel on käsitletud ka varem viisil, mis on viidanud sellele, et madalama sissetulekuga grupid ja inimesed vaesematest riikidest on puudulikema füüsiliste, motivatsiooniliste, oskuste ja kasutamise juurdepääsuga uuele meediale. Uut meediat kasutatakse samaaegselt tootmiseks, ringluseks ja teadmiste tarbimiseks ja need toetavad tunnetust, kommunikatsiooni ja koostööd ning kombineerides arvuti universaalset digitaalset
jõe ääres. http://www.eestiloodus.ee/artikkel1717_1710.html 5 Valdavalt viirsavist koosnevatel nõlvadel toimuvad mitmest järjestikust lihkest toimuvad lihkekompleksid alates 10° nõlvakaldest, jämedama liivakihi korral toimuvad üksikud pöördlihked alates 20° nõlvakaldest. Tüüpiliselt vallandab lihke põhjaveetaseme (poorirõhkude) tõus, põhiliseks ettevalmistavaks protsessiks on aga jõgeline erosioon. Poorirõhud on kõige muutlikumad viirsavide ülemises osas ning ka poorirõhkudest mõjutatud nõlva püsivus muutub sesoonselt rohkem savinõlvades. Välitöödel ning modelleerimisel kogutud andmestiku põhjal koostati Pärnu ümbruse maalihete ohtlikkuse kaart. http://www.geoeco.ut.ee/et/1079698 Kõige ohtlikumaks osutus valdavalt viirsavist nõlvadega Sauga jõe org. Jõeorgude
tagasi lükatakse. Keskkonna koolkond (The Environmental School) Keskkonna koolkond näeb strateegia kujunemist kui keskkonna muutustele reageerivat protsessi. Põhiidee on selles, et jõud väljaspool organisatsiooni, keskkond, ei ole mitte ainult strateegia kujunemist mõjutatavateks passiivseteks teguriteks, vaid pigem aktiivseteks osalejateks selles protsessis. Keskkonnast tulenevad ettevõtte ees seisvad ülesanded ja strateegia tegemine taandub keskkonnamuutusi peegeldavaks protsessiks. Nii juhtimine kui ka organisatsioon alluvad väliskeskkonnale. Keskkonna koolkond kasvas välja nn juhuslikkuse teooriast, vastandudes klassikalistele juhtimisseisukohtadele, mille kohaselt eksisteerib organisatsiooni juhtimiseks kindel ja parim viis. Keskkonna koolkond väida, et keskkond, olles organisatsioonile teda mõjutatavate üldiste jõudude kogumiks, on keskseks tegelaseks strateegia kujundamise protsessis. Organisatsioon
komprimeerimiseprotsessi lõpul ja sellega kaasnev kütuse isesüttimine, siis diiselmootori surveaste valitakse just selline, et õhu temperatuur komprimeerimistakti lõpul tõuseks üle kütuse isesüttimistemperatuuri. Säärasesse kuuma keskkonda pritsitakse kütust, järgneb selle isesüttimine ja põlemisoojuse vabanemine. Diiselmootoris põletatakse aeglasemalt põlevaid kütuseid kui ottomootoris, mistõttu võib põlemise mootori silindris lugeda teoreetiliselt isobaarseks protsessiks ja see eeldab põlemise kulgemist üheaegselt kolvi liikumisega alumise surnud seisu poole. [3] Dieseli ringprotsessi termiline kasutegur sõltub nii mootori surveastmest, isobaarilisest paisumisastmest kui ka adiabaadi astendajast, tõustes mootori surveastme ja adiabaadi astendaja suurenemisel ning isobaarse paisumisastme alanemisel. Kuna diiselmootori surveaste on ottomootori surveastmest kõrgem, on ka diiselmootori kasutegur üldiselt ottomootori kasutegurist suurem
saadeti oma esindajaid Jaapanisse, sealt leiti kompleksne ja holistlik süsteem ja mõtteviis, mis hõlmas kõiki töötajaid tippjuhtidest reatööliseni. Motorola müügijuhi Art Sundry ütlus ,,Meie kvaliteet on mäda" viitab äratundmisele, et tegelikult on võimalik (oma tooteid) veel märksa paremini teha. Kuue sigma meetodite arendamine toimus Motorola, Hewlett-Packardi ja General Electric'u poolt. J. Welch olles GE juht nimetas protsessi kuue sigma protsessiks ja andis nimed standardiseeritud protsessi toimimiseks vajaminevatele väljaõppetasemetele. Ameerikaliku bravuuriga ja väikese viitega jaapani võitluskunstidele võeti kasutusele kõlavad nimetused statistiliste meetoditega probleemilahendamise kursustele must vöö, roheline vöö, tsempion jne. 1.3. Sümbol:"" on kreeka täht mis tähistab standardhälvet (iseloomustab kõrvalekaldeid, hajuvust). Kuus sigmat on kvaliteedimõõdik, mis väljendab, kui lähedale kliendi
Klientide lojaalsuse saavutamiseks panustab ettevõtte palju ressursse toodete pakendamisele. Tooted saadetakse klientidele spetsiaalses kastis, mis on suletud väikese nutiluku abil. Antud luku saab avada, kui tõmmata nutitelefoni rakendus ning sisestada vajalik kood. Kõik juhised, kuidas alustada on loomulikult tootega kaasas. Nii muudab ettevõtte klientidele rakenduse tõmbamise ja pakendi avamise huvitavaks ning põnevaks protsessiks. Hiljem saab nutilukuga kasti ka muudel otstarvetel kasutada. Urban Smartlock toodab konkurentidega võrreldes üsna madalas hinnaklassis olevaid produkte. Seetõttu eelistab ettevõte müüa oma tooteid koduleheküljel. Lukusüsteemide tutvustamiseks luuakse mitmeid videosid ning kliendiüritusi, kus näidatakse kuidas asjad toimivad. Eraldi poe asutamine või edasimüüjate kasutamine ei oleks koguste tõttu esialgu otstarbekas.
tundi peale tootmisprotsessi lõppu, aga seebi parimad omadused ilmnevad alles mõne nädala pärast.[10] Külmtöötlus protsess vajab kindlaid kaguseid leelist ja rasva ning nende suhte arvutamist. Kasutades seebistamise graafikut, et valmis toote koostises ei oleks liigselt hüderoksiidi või liiga palju reageerimata rasva. Sellise meetodi kasutamine on soovitatav ka kuumtöötlus protsessides, kuid ei ole vajalik.[10] Külmtöötlus protsessiks on vajalik esmalt vaadata kasutatavate rasvade väärtust seebistamise graafikus. Seda selleks, et teada vajamineva leelise kogust. Liigne leelis seebis, põhjustab väga kõrge pH ja võib ärritada või kõrvetada nahka. Vähene leelise kogus põhjustab aga liigse rasvasuse seebis.[10] Leelis lahustub vees. Peale seda õlid kuumutatakse või sulatatakse, kui nad on tahked toatemperatuuril. Kui õlid on vedeldunud ja leelis on täielikult lahustunud, nad segatakse kuni
Stipulatsiooni vormis võidi fikseerida igasuguseid poolte kokkuleppeid. 5 3 Kaasuse lahendus variant a puhul Rooma õiguse järgi Daphne on käesoleva kaasuse kontekstis isik, kes üüris ühe oma majadest teisele isikule Erosele kasutamiseks kaheks aastaks. Aasta hiljem, peale seda tehingut, Daphne müüs oma maja kolmandale isikule Felixile. Rooma õiguse eraõigus nimetab sellist kolme isiku vahelist toimingut lepingute sõlmimise protsessiks. Lepingu sõlmimiseks teeb üks pooltest ettepaneku (propositum ehk offert). Selle ettepaneku võib teine pool vastu võtta (aksept). Vastuvõtuga ongi leping üldreeglina sõlmitud. 6 500 sestertsi on käesoleva kaasuse üürilepingus Daphne ja Erose kokkuleppel kujunenud aasta üür, mida tõenäoliselt Eros ka maksis. Rooma eraõiguses üürimise all mõeldi just asja kasutamist vilja saamiseta. Poolte kohustused üürilepingu puhul olid järgmised:
nii välismaalaste seadust, mis määraks ära mitte-eestlaste staatuse Eestis, kui ka kodakondsuse seadust, mis oleks suutnud kiiremini ära organiseerida mitte-eestlaste saamist Eesti kodanikuks ning ei oleks toimunud olukorda, kus suur osa riigi rahvastikust ei ole selle sama riigi kodanikud, mis oleks võinud uue riigi stabiilsust ning julgeolekut kõigutada. (Tabel (7), Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, 2008) Integratsioon Eesti ühiskonda Integratsiooni peetakse protsessiks, kus mõlemad pooled lõimuvad ja ühtivad ning annavad oma ühise panuse selleks, et mitmest võiks saada üks. Seetõttu on Eestis elavate mitte-eestlaste jaoks on loodud palju sihtasutusi, ühinguid ning riiklike integratsiooniprogramme, mis peaksid aitama neil integreeruda Eesti riigi kodanikuks ning selleks on loodud ka riiklike integratsioonistrateegiaid, mis peaksid tõhusalt töötama ning mõju avaldama. Strateegiad loodi selleks, et stabiliseerida Eesti sise-
seisukohale, et teismeea universaalseks ülesandeks on psühhoseksuaalse identiteedi omandamine. Tähtsamale kohale asetab Erikson hoopis teatud maailmavaate omandamise, autonoomsuse saavutamise, initsiatiivi võtmise ja tööalaste eesmärkide püstitamise ning oma ettevõtmiste eest vastutuse võtmise. Erikson rõhutas erinevalt Freudist rohkem sotsiaalsete ja kultuuriliste jõudude osa arengus. Ta pidas isiksuse arengut vormitavaks ning kogu elu jooksul toimuvaks protsessiks, mida mõjutavad nii sõbrad, perekond kui ühiskond. Tema teooriast võib järeldada, et osa isiksuse identiteedi aspekte kujuneb lapseea kogemuste mõjul perekonnas ja teistes kultuurilistes kontekstides, näiteks koolis. Kokkuvõtlikult väitis Erikson, et areng jaguneb arenguastmeteks, kus igal astmel tuleb inimesel läbi teha sotsiaalne konflikt, et jõuda järgmisele astmele. Kontekstualismi arendav Võgotski pidas sotsiaalseid suhteid ja sotsiaalsust aga oluliseks
Sensoorne kodeerimine ning transduktsioon. Sensoorne adaptatsioon. Kuidas nimetatakse protsessi, kui inimene keerutab pidevalt aga pea ei hakka enam ringi käima? Sensoorne kodeerimine Sensoorne adaptatsioon Sensoorne transduktsioon Inimene muutub tuimaks. 4. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Kui aisting on füsioloogiline protsess siis taju loeme psühholoogiliseks protsessiks. Taju on protsess mis tekib ajus aistingu järel. Näiteks aisting võib olla liiliate lõhn aga taju on see kui kujutame konkreetselt ette liilia õit, liilia värvi jms. millele see lõhn kuulub ( kui kuulub, sest tegemist võib olla ka parfüümiga seostame seda aga lillega) 5. Miks tekivad tajuvead? Kirjeldage ühe illusiooni tekkemehhanismi. Tajuvead tekivad sellest et me otsustame erinevalt on kaks süsteemi 1. intuitiivne, kiire ja automaatne ja 2
Kordamisküsimused 1. Mis on innovatsioon? Mille poolest erinevad innovatsioon (innovation) ja leiutis (invention) Innovatsiooni võib defineerida mitmeti. Innovatsiooni võib pidada protsessiks, mille kaudu ettevõte/organisatsioon loob ja defineerib selle ees seisva probleemi ja loob uue teadmise probleemi lahendamiseks. Eesti ettevõtete innovatsiooniuuringus defineeritakse innovatsiooni aga kui ettevõtte poolt turuletoodud uut või oluliselt täiustatud toodet (kaup/teenus). Samuti on innovatsioon uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi (sh ka turustus-, tarnimismeetodi vms) kasutusele võtmine ettevõttes. Innovatsioon baseerub
näiteks südamesse või neerudesse. Nende funktsioon aeglustub; lõpuks kude degenereerub ja muutub rasvaks. Kogu keha on mõjutatud nende piiratud töövõimest. Tekib ebanormaalne vererõhk. Mõjutatud on ka parasümpaatiline närvisüsteem ja seeläbi ka organid, mida need närvid innerveerivad (juhivad), nagu näiteks väikeaju, mis võib muutuda passiivseks või isegi paralüseeruda. (Normaalset aju tööd ei peeta millegipärast bioloogiliseks protsessiks nagu seedimist.) Rasvhapped tungivad vereringesse ja lümfisüsteemi ning punaste vereliblede kvaliteet hakkab langema. Valgeid vereliblesid tekib liiga palju ja kudede loome muutub aeglasemaks. Meie keha taluvus- ja vastupanujõud nõrgenevad. Selle tagajärjel ei suuda me kohaneda äärmuslike olukordadega, näiteks külm, kuum, sääsed, mikroobid. SUHKUR JA AJU TÖÖ Liigne suhkur põhjustab tugevaid aju toimimise häireid. Terve aju tööks on vaja glutamiinhappeid, mida leidub
Kiirete, radikaalsete muutuste perioodil vajavad liidrid eelkõige selget visiooni. Nad peavad suutma luua kõigile selge ettekujutuse sellest, millisena nad tahavad seda organisatsiooni tule- vikus näha. See ei ole kultuuri küsimus, see on juhtimise küsimus. Kui see on selge, tuleb ana- lüüsida olemasolevat organisatsioonikultuuri: kui palju on selles tarvis muudatusi läbi viia. Kui on tarvis teha põhjapanevaid muutusi, võib see osutuda 5–10 aastat kestvaks protsessiks. Millised omadused peavad olema liidril organisatsiooniliste muudatuste edukaks elluviimi- seks? Kõige olulisem on võime osata näha ja mõista organisatsioonikultuuri. Samuti võime muuta enda käitumist ja õppida uusi asju. - 2015 Olete tuvastanud, et ühe firma sees eksisteerib mitu erinevat kultuuri: tippjuhtide, inseneride ja esmatasandi juhtide kultuur, mis on omavahel vastukäivad ja teevad üksteise mõistmise ras- keks. Millised ohud selles peituvad
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1. DEMOKRAATIA PÕHIVORMID..............................................................................................3 1.1. Otsene demokraatia...............................................................................................................3 1.2. Esindusdemokraatia..............................................................................................................3 1.3. Osalusdemokraatia................................................................................................................4 1.4. Elitaardemokraatia................................................................................................................4 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS POLIITILISTE IDEOLOOGIATE TASANDIL..........................6 2.1. Liberaalne demokraatia........
- Ajatäite - ühe kindla ainese ümber korraldatav poolrituallsete, lihtsate ja täiendavate transaktsioonide jada, mille peamine eesmärk on ajavahemiku struktureerimine. Ajatäitede liigid: 1) Sotsioloogiline laad. 2) Strukturaal-transaktsionaalne liigutus. 3) Ajatäidete psühholoogiline liigitus. Peale aja struktureerimise ja osapooltele vastastikuste paituste pakkumise on ajatäidetel veel ka lisafunktsioon: nad on sotsiaal-selektiivseks protsessiks. - Roll - persona, mis sõltub väjem olukorrast ja enam iga inimese fantaasiast. - Ajatäite eksistentsiaalne hüve - oma rolli kihta kinnituse saamine kindlustab inimese seisukohta. Tegelikult nähtub seisukoht esmalt vaimses hoiakus, mille ta äratab ja selle hoiaku mõjul sooritab indiviid transaktsioone, mis moodustavad tema rolli. Üks põhjusi, miks ajatäited on nii stereotüüpsed, on see, et nad teenivad nii stereotüüpseid eesmärke.
SEMINARID FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika Prof. Margit Sutrop 2011/2012 sügissemester 11. 11.2011 I SEMINAR Kutse-eetika küsimusi. Õpetaja eetika. Professionaalsus, Rollimoraal. 1. küsimus: Hannele Niemi ütleb, et õpetaja ülesanne on juhtida ja toetada õpilase kasvamist ja arengut. Niemi osutab, et õpetamisel tehakse suur hulk väärtusvalikuid. Milles need väärtusvalikud tema järgi seisnevad? Tema on väärtusvalikutele lähenemiseks laias laastus leidnud kaks huvitavat ideelist lähenemist, mille detailidel on vägagi erinevad tahud : - Hea elu valikud. Et tulevikuks oleks perspektiivi tuleb luua õpilases vaade heale elule. See peab endas sisaldama usku tulevikku ja headesse väljavaadetesse. Head inimsuhted. Oskus teineteisega rääkida. Maailmanägemus, usaldus ja julgus. Hea elu ei ole mitte kõigile ühte moodi võima...
Termodünaamiline keha: keha mille abil või vahendamisel toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tööks.(gaas/aurud). Termodünaamilised olekuparameetrid: termodünaamilist keha iseloomustavad suurused, mis määravad ära keha olekud igal ajahetkel. Termodünaamiline tasakaaluolek: olek, mis ajas ei muutu. Mehaaniline tasakaal-rõhkude võrdsus. Termiline tasakaal- temperatuuride võrdsus ja püsivus. Kui mõlemad on tasakaalus- täielik tasakaal. Tasakaalseks termodünaamiliseks protsessiks: protsess, mis kulgeb nii aeglaselt,et igal ajahetkel taastub termodünaamiline tasaakaaluolek. (p-v diagramm). Termodünaamiiseks protsessiks nimetatkse protsessi mille jooksul keha olekuparameetrid muutuvad- jaguneb: tagastatavad protsessid: protsess mis kulgeb läbi ühtede ja samade tasakaalsete olekute nii ühes kui ka teises suunas. Kõik reaalsed protsessid on suuremal või vähemal määral tagastamatud protsessid, kuna nad pole tasakaalus.
Termodünaamiline keha: keha mille abil või vahendamisel toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tööks.(gaas/aurud). Termodünaamilised olekuparameetrid: termodünaamilist keha iseloomustavad suurused, mis määravad ära keha olekud igal ajahetkel. Termodünaamiline tasakaaluolek: olek, mis ajas ei muutu. Mehaaniline tasakaal-rõhkude võrdsus. Termiline tasakaal- temperatuuride võrdsus ja püsivus. Kui mõlemad on tasakaalus- täielik tasakaal. Tasakaalseks termodünaamiliseks protsessiks: protsess, mis kulgeb nii aeglaselt,et igal ajahetkel taastub termodünaamiline tasaakaaluolek. (p-v diagramm). Termodünaamiiseks protsessiks nimetatkse protsessi mille jooksul keha olekuparameetrid muutuvad- jaguneb: tagastatavad protsessid: protsess mis kulgeb läbi ühtede ja samade tasakaalsete olekute nii ühes kui ka teises suunas. Kõik reaalsed protsessid on suuremal või vähemal määral tagastamatud protsessid, kuna nad pole tasakaalus.
toimime selliselt nagu kirjeldatud p.4.4-s. Eeltoodud valemeid saab kasutada aine hulga (massi-m) leidmisel, mis on vajalik kuuma keha jahutamiseks. Sellisel puhul peab soojushulk olema antud või arvutatav põlemissoojuste abil ning võrrandi paremale poolele tuleb lisada suurused, mis arvestavad aurustumisele ja auru ülekuumenemisele minevat soojushulka. 5. TERMODÜNAAMILISED PROTSESSID. 5.1. Termodünaamilised protsessid termodünaamilises süsteemis. Termodünaamiliseks protsessiks nimetatakse keha, kehade kogumit või materiaalse keskkonna osa, mis on uurimiseks eraldatud termodünaamiliste meetoditega. Kõik ülejäänud kehad või keskkonna osad moodustavad "ümbritseva keskkonna". Näiteks balloonis olev gaas on uurimisobjektina termodünaamiline süsteem ja balloon ning teda ümbritsev õhk moodustavad "ümbritseva keskkonna". Isoleeritud süsteem on selline, millel pole energiavahetust keskkonnaga. Isoleeritud süsteemi uurides jätame arvestamata muutusi keskkonnas
· Esialgu on sõna otseselt seotud objekti tegevusega ja tähistab mingit kindlat eset. · Umbes kolme kuni kolme ja poole aasta vanuses seostab laps omavahel söna ja üldistatud kujutlust esemest. See võimaldab sõna kasutada väljaspool tegevussituatsiooni, mil laps teotub juba mälukujutlustele. · Kolmandal etapil sõna esemeline vastavus jääb küll püsima, kuid juhtivaks psüühiliseks protsessiks kujuneb sõnaline mõtlemine. Sellega kaasneb objektide ja sõnade vaheliste loogiliste seoste märkamine. Seepärast suunatakse nüüd tähelepanu sõna tähendusele ja sõna kasutamisele. 9. Töövõtted sõnatähenduse rühmade moodustamiseks Arendamiseks sobivad järgmised töövõtted: · Rühmitamisülesanded. Anna mulle kõik sõidukid! Anna kõik veesõidukid! Anna kõik paadid! (valikuks mootorpaat, purjepaat, laev, auto, lennuk,
kontrolli alla võtmise kohta. 10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, millega võõrandati riigi omanduseks kõik mõisamaad. Maareformiga loodi juurde ligi 55 000 asundustalu. 9. Talude kruntimõõtmine. 19.sajandi keskpaigas hakkasid toimuma muudatused majanduselus. Liivimaa 1849. a. talurahvaseadusega oli avatud tee üleminekuks raharendile ja talude päriseksostmisele. Kruntimine oli 19.saj suureks murranguliseks protsessiks. See oli seotud mõisamaade laiendamise ja kompaktsete majapidamiste moodustamisega talude päriseksostmisel. Mitmed talud kaotati või asustati ümber. Krunditi mõisate kaupa, ühe mõisa ulatuses korraga. See kõik muutis oluliselt paljude Eesti piirkondade ilmet. Tihtipeale viidi taluhooned külast välja talu ühte krunti mõõdetud põllule. Mõisate kruntimine viidi läbi mõisnike initsiatiivil. 19. saj keskpaigast alates hakati
Järelikult peab ekspedeerija veenduma, et vedaja(d) on oma vastutuse piisaval määral kindlustanud (Suursoo, 2016). Ekspedeerija riskide maandajana. Iga dünaamilise protsessiga, seega ka transpordiprotsessi ja sellega seotud tegevustega kaasnevad riskid, mis võivad põhjustada kaupade riknemise, hävimise, kadumise jne. On loomulik, et logistilise mõtteviisi ja seega ka ekspedeerimispraktika üheks prioriteediks on viia riskid miinimumini. Üks võimalus on veetavad kaubad protsessiks nõuetekohaselt ette valmistada. Samas on ka selge, et kõik riskid ei ole välditavad, nt loodusõnnetused jne. See eeldab protsessis osalejate poolt riskide jagamist. Üks võimalustest on kindlustamine. Eeskätt on kindlustamise objektiks kaup, mille käitlemine on loovutatud ekspediitorile. Ekspedeerijad kindlustavad oma klientide veoseid kliendi soovil. Ennekõike aga tuleb osata oma riskide suurust hinnata (Suursoo, 2016). Veosekindlustus.
TARTU ÜLIKOOL Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond GENTRIFIKATSIOON Referaat aines „Inimgeograafia alused“ Töö koostasid: Merilin Meier Kadi Järve Maarja Välimaa Urmas Neimann Tööd juhendas: Janika Raun Tartu 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Taaslinnastumine ja gentrifikatsioon 3.Gentrifikatsiooni arengulugu 4.Gentrifikatsiooni uurimisviisid 5.Gentrifikatsioon ja selle uurimine Eestis 6.Arutelu ja kokkuvõte. 7.Viited SISSEJUHATUS Gentrifikatsioon (inglise sõnast gentry „alamaadel“) on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes sealt välja alamklassi elanikke. Tihti ehitatakse vanad tööstushoon...
lamellsetitid). Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Joon. 2.17. Setitite põhitüübid. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). Protsessiks vajalikud õhumullid saadakse õhu lahustumisel vees ulerõhu tingimustes ja sellele järgneval rõhu alandamisel. Mullid kleepuvad heljumi osakeste mittemärguvale pinnale ja sunnivad neid veepinnale tõusma. Flotatsiooni kasutatakse peamiselt tootmisreovee eelpuhastusel. Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Teatud aja järel filtripoorid täituvad
Nelja aasta pärast kuulus sellesse juba 580 kirikut. Spiritistide liikumist ründasid teised religioonid. Spiritismivastaseid väljaastumisi võeti ette 1736. aasta "Witchcrafti akti" alusel. 1945. aastal suleti juristide survel Surrey krahvkonnas asuv Redhilli spiritistlik kirik. Samal aastal esitati viimane "Witchcrafti aktil" põhinev süüdistus Sotimaalt pärineva meediumi Ellen Duncani kohta. Ajalehed nimetasid seda protsessi sajandi protsessiks. 1951. aastal võeti vastu uus seadus 2 meediumide kelmuste kohta. Nüüd oli hagejatel endil vaja otsida tõendeid, et tegemist on olnud pettusega. 1950. aastatel ületas spiritism USA ja Inglismaa piirid ning hakkas levima kogu Euroopas. Brasiilias rajati spiritismitempleid, kus meediumid püüdsid aidata hiljuti surnute eksinud hingi. 1957. aastal kiitsid Brasiilia võimud spiritistliku religiooni ametlikult heaks.
termotuumareaktsioonideks. Looduses esineb neid reaktsioone seepärast ainult Päikesel ja tähtedel. 1 H 2 + 1 H 2 2 He 3 + 0 n 1 + 3,3 MeV 1 H 2 + 1 H 3 2 He 4 + 0 n1 + 17,6 MeV ( vesinikupomm ) 1 H 2 + 1 H 2 1 H 3 + 1 H 1 + 4,1 MeV Termotuumapommis ehk vesinikupommis toimub triitiumi ja deuteeriumi segus juhitamatu tuumasüntees, kus protsessiks vajaliku kõrge temperatuuri tekitab aatomipomm. Vabanev energia on umbes 30 korda suurem, kui niisama suurel aatomipommil. Kuidas valmistada vesinikupommi - 5 lk. joonis 6.6. F 9 lk. 79 1 ENERGIA TUUMAREAKTSIOONIDEST AATOMIELEKTRIJAAM 1 1 Ülesanded: 1.Väljendada megaelektronvoltides tuuma mass 17 Cl 35 ( mCl = 34,969 u ). u = 931,5 MeV
Naturaalarv - Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3, ... või üks arvudest 0, 1, 2, 3, ...; kõikide naturaalarvude hulka tähistatakse sümboliga N. Naturaalarvude kaks põhilist otstarvet on loendamine ja järjestamine. Täisarv - Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena. kasutatakse indeksitena mitmekomponendiliste objektide (maatriksid, vektorid, tensorid etc.) juures ning arvuridade kirjapanekul (summeerimisindeksid). Kõikide täisarvude hulka tähistatakse tavaliselt sümboliga Z. Täisarvude hulgal on defineeritud liitmine, lahutamine ja korrutamine ning lineaarne järjestus. Täisarve ei saa jagada, sest siis pole tulemuseks enam täisarv. Ratsionalarv arv, mida saab esitada kujul a/b , kus a ja b on täisarvud ning b0 . Ratsionaalarvude tähis on Q. Kompleksarvude hulk- Kompleksarvud on algebraline süsteem, mis lubab kirja panna suvalise astme võrrandi lahendeid. Koosneb reaal- osast (tavaline reaalarv) j...
genoomide sobimatusest (kromosoomide arv on erinev). Suguliselt sigivate organismide peamiseks liigitekke tüübiks on erimaine (allopatriline e geograafiline) liigiteke. Saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Enamasti algab liigiteke suhteliselt väikse isendirühma eraldumisest põhipopulatsiooni levila äärealal. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonigeenide geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Populatsiooni arvukuse tõusul rändab osa isendeist konkurentsi survel väljapoole levila ning võib jääda püsima eraldatud populatsiooni ehk isolaadina. Kui eraldunud populatsioon on väike, on tema geneetiline struktuur teistsugune ja vaesem ainuüksi geneetilise triivi tõttu. Enamasti surevad välja. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks
ühikulist kiirendust. • Massi ühik on kilogramm (1 kg). • Jõu ühik üks njuuton (1N) on jõud, mis kehale massiga üks kilogramm annab kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta: 1 N = 1 kg m/s2. Protsessid ja olekud • Füüsika objektideks olid aine, väli ning samuti nähtused. • Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel kindlal ajahetkel. • Kui olek muutub, siis on tegemist protsessiga: protsessiks nimetatakse ainelise või väljalise objekti üleminekut ühest olekust teise. • Töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi – keha või kehade süsteemi üleminekut ühest olekust teise. Protsessid ja olekud • Töö sõltub muutuse ulatusest, mida näitab keha poolt läbitud teepikkus, samuti sõltub ka pingutusest, mida muutuse saavutamiseks oli vaja teha. Pingutust näitab mõjuv jõud. • Töö A kui füüsikaline suurus on jõu ja selle jõu
seadused, mida pole võimalik muuta. Mitu omavahel seotud seadust moodustavad teaduslikku teooria. Ruum, aeg, mateeria. Maailm on lihtne tervik, mille moodustab arvutu hulk omavahel seotuid esemeid ja sündmusi. Ühed sündmused võivad olla teiste sündmuste põhjustajaks. On sündmusi, mis on omavahel seotud põhjuslikult, st et üks sündmus kutsub esile teise ja niisugust sündmustejada nimetatakse protsessiks. Et maailma mõista ja oletada selles toimuvaid protsesse ning seaduspärasusi tuleb neid tunda ja luua kogu maailmas toimuvate muutuste süsteem. Inimene kuulub maailma ja on selle üheks osaks, ta on paljude protsesside esile kutsujaks ja põhjuseks. Iga sündmus toimub mingis kohas, mingil ajal. Täpselt tuleb määrata ruumi ja aja mõiste. Kõik see, mis jääb üle peale aja ja ruumi eraldamist on mateeria. Ruumi, aja ja mateeria vahekordade uurimine on füüsika kõige tähtsam ülesanne
moodustab ta seal nitraate. Teiseks looduslikuks õhulämmastiku sidujaks mõnede väheste organismide (bakterite, vetikate ja seeneliikide) võime suuta siduda õhulämmastikku ja viia seda taimedele kättesaadavale kujule. lepad ja liblikõieliste perekonda kuuluvad taimeliigid elavad sümbioosis lämmastikku siduvate bakteritega. Neid nimetatakse mügarbakteriteks, sest nad elavad taimede juurestikus mügaratena. Tuntumaks tööstuslikuks lämmastiku sidumimise protsessiks Haberi protsess, kus lämmastik seotakse kõrgel temperatuuril ja rõhul vesinikuga ammoniaagiks. Taimed saavad lämmastikku omastada nitraatselt kujul väetistes või ka ammoniaagina. Nitrifitseerivate bakterite toimel muutuvad mulda viidud ammooniumühendid taimedele omastatavateks nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude ja teiste ühendite sünteesimiseks. Loomad saavad vajaliku lämmastikku süües taimi või teisi loomi. Kui taimed ja loomad surevad, nende valkude
on aine hulk grammides (1g=10-3kg), on aine molaarmass (gmool). Olekuvõrrand annab seose gaasi olekuparameetrite p,V ja T vahel tasakaaluolekus. Isoprotsessideks nimetatakse selliseid gaasi olekuvõrrandeid, kus üks parameetritest (temperatuur, rõhk, ruumala) jääb muutumatuks. Konstantsel temperatuuril toimuvat nimetame isotermiliseks, konstantses ruumalas toimuvat isohooriliseks ja konstantsel rõhul toimuvat isobaariliseks protsessiks. Isoprotsesside olekuvõrrand: Boyle-Mariotte'i seadus: Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. pV=const, kui T=const. Loeng 9 - Avogadro seadus: Samadel füüsikalistel tingimustel on kõigi gaaside moolruumalad võrdsed. - Avogadro arv: et kõigi ainete gramm-molekulid (moolid) sisaldavad võrdse arvu osakesi (molekule), siis sõltub molekulide ruumtihedus üksnes rõhust ja temperatuurist
Tänane Tsiviilkohtumeneltuse seadustik sätestab edasikaebamise peatükis 64, mis sätestab Apelatsioonimenetluse. 35 Tsiviilkohtumenetuse seadustik § 442 lg 5 36 Tsiviikohtumenetuse seadustik § 16 lg 1 13 KOKKUVÕTE Legisaktsiooniline protsess oli religoosse Rooma eraõiguse ajal põhimõtteliselt ainsaks protsessiks, mis paistis silma eriti rangete menetlusnõuetega. Legisaktsiooniline protsess on oluline, kuna on tänapäevase tsiviilprotsessi aluseks, kuid tuleb siiski mainida, et on toimunud suured muutused. Protsess ise kui ka kohtuotsused on teinud läbi suure arengu ning erinevad suuresti Rooma ajal 14 eksisteerinust. Oma referaadis esitlesime Rooma-aegse legisaktsioonilise protsessi olemust,
alused, soolad. Elektrolüüdid on ioonilise kristallivõrega tahked ained (soolad) ja mitmed molekulaarse ehitusega gaasid või vedelikud (H2SO4, HCl, CH3COOH) Elektrolüüdid jagunevad tugevateks ja norkadeks. 1. Tugevad elektrolüüdid: soolad, leelismetallide ja leelismuldmetallide hüdroksiidid ja mitmed happed: H2SO4, HNO3, HCl, HBr, HI, HClO3, HClO4 Tugevad elektrolüüdid on vees täielikult dissotsieerunud. Nende dissotsiatsiooni võib pidada pöördumatuks protsessiks, vastupidist protsessi praktiliselt ei toimu.2. Nõrgad elektrolüüdid: dissotsieeruvad pöörduvalt, st. toimub ka vastupidine protsessHA H+ +A-. Kõrvuti ioonidega on lahuses ka lahustunud aine molekulid ning nende vahel on tasakaal. Kuna tegemist on pöörduva reaktsiooniga, voime kirjutada tasakaalukonstandi avaldise: K dissotsiatsioonikonstant, iseloomustab elektrolüüdi tugevust. Mida väiksem on K väärtus, seda vähem ioone on lahuses, seda norgema elektrolüüdiga on tegemist
Ühik: g/mol o Termodünaamiline süsteem, selle tasakaaluolek ja oleku määravad põhiparameetrid Termodünaamiline süsteem, selle tasakaaluolek ja oleku määravad põhiparameetrid- Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. o Termodünaamiline protsess Termodünaamiline protsess- kas pööratav või mittepööratav. Pööratavaks protsessiks nimetatakse niisugust protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suunas, nii et süsteem läbib kõik olekud mis pärisuunaski ja jõuab algolekusse tagasi (gaasi lõpmata aeglane paisumine või kokkusurumine silindris). Mittepööratava protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Kõik reaalsed protsessid on rangelt võttes mittepööratavad ( leiab aset kui kaks (lõplikul määral) erineva temperatuuriga keha kontakti viia)
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
,,Pea peale oöördunud" oli kogu senine elukorraldus, varises aastasadu püsinud ja valitsevatele klassidele igavesena tundunud feodaalpärisorjuslik kord. Ajalooprotsessi seaduspärasuse raudse jõuga astus ellu, ,,oli kujunemas" uus, kondanlik kord, rikas uutest, veel teravamatest vastuoludest. Fedoaalkorra rüpes kujunema hakanud kapitalistlikud suhted ei saanud endale Venemaal vaba arenemisteed. Seepärast kujunes ühiskondlike formatsioonide vahetus pikaajaliseks ja valuliseks protsessiks. Pärisorjuse kaotamine peaasjalikult ainult aadliklassis huve arvestava reformi teel 1861. aastal ei lahendanud maaküsimust. Venemaa demokraatliku ümberkujundamise elulisi vajadusi ei rahuldanud ka teised 60-ndate aastate ebajärjekindlad kodanlikud reformid, pealegi taganes tsaarivalitsus neist järgmistel aastakümnetel olulisel määral. Nii majandus- kui ka poliitilises elus säilisid arvukad feodaaligandid mõisnike maavaldus,
Berliini müür, loobuti Breznevi doktriinist. 1990a. Pariisi tippkohtumisel loeti külm sõda lõppenuks. Helsingi protsess 70-ndatel alanud pingelanguses hakati ettevalmistama suurt riikidevahelist nõupidamist. Selleks moodustati Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõukogu. Esimene etapp viidi läbi Viinis 1973a, kus osalesid riikide välisministrid. Samal aastal kohtusid diplomaadid ja eksperdid. Juuli lõpul 1975 tuli Helsingis kokku tippnõupidamine, mida nimetatakse Helsingi protsessiks. Osalesid kõik Euroopa riigid, v.a. Albaania ja Andorra, osa võtsid väljastpoolt USA ja Kanada. Helsingi lõppakt kandis nimetust "Rahu, Julgeoleku ja Koostöö nimel." See koosnes kolmest osast: Euroopa julgeolek, majandus-, kultuuri-, teadus- ja keskkonnakoostöö, inimõigused. Helsingi protsessi lõpptulemusena moodustati Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Nõupidamiste tulemusi peeti lahenduseks II maailmasõja tagajärjel tekkinud probleemidele. Idabloki maad aga ei
KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED PRAKTIKUM NR 1 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Areomeetrit kasutasin lahuse(keedusoolalahuse) tiheduse määramiseks. Asetasin selle ettevaatlikult lahusesse (raskusega osa all) kuni see jäi vedelikku hõljuma, jälgisin et aeromeeter oleks keskel (ei puutuks kokku anuma seintega) ning seejärel vaatasin mõõtskaalalt vastava tulemuse. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel. Igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahuse koguse massi, seega sõltub ta lahuse massist ja 𝑚 ruumalast 𝜌 = . 𝑉 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus Segades kahte vedelikku toimub lahu...
viljastumisjärgne sobimatus. Ristumine piiratud, hübriidid arengupuudega, alanenud viljakusega või steriilsed. Ristuvate isendite geenid lähevad kaotsi, toimib lõhestav valik, kujundades kummalgi vormil selliseid geneetilisi tunnuseid, mis väldivad eri liikide isendite ristumist. Nii jõuab liigiline eristumine lõpule. !!--- Erimaise e allopatrilise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. --- Võimalik ka samamaine e sümpatriline liigiteke. Kui liigi levila (e areaal) on ökoloogiliselt liigendunud, võib konkurentsi survel tekkida kaks alampopulatsiooni (nt niidu- ja metsapopulatsioon), võivad mutatsioonide kinnistumise ja erisuunalise kohastumise tagajärjel tekkida ristumisbarjäär. Iseviljastuvatel või vegetatiivselt paljunevatel taimedel on uue, suguliselt isoleeritud liigi teke
ei tulene nende sõltumatus. Korrelatsioonitegur ei iseloomusta mitte igasugust sõltumatust, vaid lineaarset sõltuvust. Juhuslike suuruste vahelist sõltuvust iseloomustatakse ka regressioonivõrrandite või regressioonifunktioonidega: y=mx(x) või veel näiteks y=ax+b. Regressioonifunktsioon näitab Y keskväärtuse sõltuvust suuruse x väärtusest. 11. Juhuslikud protsessid ja nende karakteristikud. Statsionaarsed juhuslikud protsessid. Juhuslikuks protsessiks nimetatakse protsessi, mille väärtus argumendi iga väärtuse korral on juhuslik suurus. See on protsess, mille kulgu ei ole võimalik täpselt ette prognoosida. A priori on võimalik teada ainult juhusliku protsessi võimalike väärtuste piirkonda ja protsessi tõenäosuslike karakteristikuid. Juhuslik protsess kulgeb iga kord isemoodi. Juhuslikud ehk stohhastilised protsessid on tõenäosuslikud protsessid, intervallis määramatud protsessid ja ebamäärased protsessid.
teostada ise võimalikult suure osa logistilistest toimingutest. 1991 1995 Majanduslik seisak rahvusvahelises ulatuses testib logistika toimivust ja efektiivsust ning tõestab selle tähtsust ja kaalukust. Ettevõtted keskenduvad põhitegevustele, mis toob ilmekamalt esile logistilised tegevused ja logistilised ahelad ning arendab tarneahelate kavandamise ja juhtimise kõikehõlmavaks, terviklikuks protsessiks. 1996 - Informatsioonitehnoloogia kiire areng ja ekaubandus muudavad traditsioonilisi tegutsemisviise ning teevad võimalikuks täiesti uuetüübiliste tegutsemismudelite tekkimise. Rõhuasetus on võrgustumisel ja pakkumis- ning nõudlusahelate (Supply And Demand Chain Management) terviklikul haldamisel. Tabel 1.1. Logistika arengufaasid 1.6. Logistikatöö eesmärgid
aktiivsetesse kehaosadesse, näiteks südamesse või neerudesse. Nende funktsioon aeglustub; lõpuks kude degenereerub ja muutub rasvaks. Kogu keha on mõjutatud nende piiratud töövõimest. Tekib ebanormaalne vererõhk. Mõjutatud on ka parasümpaatiline närvisüsteem ja seeläbi ka organid, mida need närvid innerveerivad (juhivad), nagu näiteks väikeaju, mis võib muutuda passiivseks või isegi paralüseeruda. (Normaalset aju tööd ei peeta millegipärast bioloogiliseks protsessiks nagu seedimist.) Rasvhapped tungivad vereringesse ja lümfisüsteemi ning punaste vereliblede kvaliteet hakkab langema. Valgeid vereliblesid tekib liiga palju ja kudede loome muutub aeglasemaks. Meie keha taluvus- ja vastupanujõud nõrgenevad. Selle tagajärjel ei suuda me kohaneda äärmuslike olukordadega, näiteks külm, kuum, sääsed, mikroobid. SUHKUR JA AJU TÖÖ Liigne suhkur põhjustab tugevaid aju toimimise häireid. Terve aju tööks on vaja
teenivaks: üldsuse rahulolu, usaldus Euroopa Liidu poliitikate ja institutsioonide suhtes on langenud alates 1992. aastast. Samal ajal on Euroopa Liit seadnud endale üheks eesmärgiks kodanikuläheduse. Aastakümneid on masside suhtumist Euroopa integratsiooni iseloomustatud väljendiga ,,vaikiv nõusolek" keskmine kodanik on Euroopa Liidu poliitikast vähe informeeritud, peab Euroopa ühinemist enda jaoks väheoluliseks protsessiks ning seetõttu ei oma ses küsimuses üldse mingisugust arvamust või on vaikimisi nõus sellega, mida poliitiline eliit otsustab. Need tendentsid on süvenenud koos integratsiooni süvenemisega 1990. aastatel Maastrichti lepinguga suurenesid Euroopa institutsioonide volitused ning Euroopa Liidu tegevust laiendati üha uutesse valdkondadesse ning alates sellest ajast on ilmnenud ka selged liidust võõrandumise ilmingud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
