kulutava ja kuhjava tegevuse tagajärjel. Jõgevamaal Vooremaal esineb kuni mitme kilomeetri pikkusi ja 60 m kõrgusi voori. Joonis 1. Mõisteid aluspõhi, aluskord, pealiskord, pinnakate selgitav skeem. Kaart 1. Euroopa geoloogiline ehitus. Sinised alad Kaledoonia kurdalad. lillad alad IdaEuroopa platvormi ja Fennoskandia kilbi alad. Kollased alad Hertsüünia kurdalad. Roosad alad Alpi kurdalad. Euroopa geoloogiline ehitus. Euroopa reljeefi on kujundanud mitmed mäetekke protsessid. Kaledoonia kurrutusel (540 400 Ma) (joonisel hele ja tume sinised alad) on tekkinud Skandinaavia mäestik, mis tänaseks on kulunud madalaks, väikeste absoluutsete kõrgustega mäestikuks kuni 2500 m). Lillaga on tähistatud IdaEuroopa platvormi ja fennoskandia kilbi osad. Mõlemad asuvad kristalsetel kivimitel, kuid fennoskandia kilbil puudub setenditest pealiskord. Fennoskandia kilbil asuvad Soome, osa Rootsist. Reljeef on neil aladel tasane, liigendatud kõrgustikega.
Huumus on tekkinud taimede ja loomade elutegevuse produktide ning organismide eneste lagunemisel. Huumus tekib taimejäänuste muundumisel ja mikroobide lagusaadustest ning sisaldab keskmiselt 58% süsinikku ja 3-8% lämmastikku. Huumuses sisaldub enamik mulla lämmastikuvarust. Huumuse tekkele avaldab mõju mulla õhustus. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui vahelduvad aeroobne ja anaeroobne lagunemine. Kevadel ja sügisel, kui muld on veega küllastunud, kulgevad anaeroobsed protsessid, suvel kuival ajal aga aeroobsed protsessid. Huumuse tekkele avaldavad mõju ka niiskus ja temperatuur. Huumuse tekkel läheb orgaaniline lämmastik sellisesse vormi, kus ta on taimedele kättesaadav. Oluline on selles protsessis ka Ca2+ - ja Mg2+ -ioonide roll. Kui neid ioone on vähe või nad on sademeveega välja pestud, moodustavad vabad happed ning mulla pH kahaneb. Sisaldab aga muld küllaldaselt CaCO3, toimub hapete neutraliseerumine ja soodustub humifitseerumine.
lahti. *DNA-polümeraas/RNA-polümeraas - ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni/transkriptsiooni. *Replikatsioon tagab selle, et info jõuaks kõikidesse organismi rakkudesse. *Transkriptsioon on esimene samm DNA-molekulis sisalduva päriliku info avaldumise suunas. Avalduda saab vaid see DNAs sisalduv info, mis transkriptsiooni käigus RNA- molekulideks ümber kirjutatakse. *Transkriptsioon ja replikatsioon on universaalsed protsessid, mis toimuvad ühtmoodi kõigis elusorganismides. *Et kogu geneetiline info muutumata kujul uutesse rakkudesse jõuaks, tehakse igast DNA- molekulist enne raku jagunemist täpne koopia. Seda viivad läbi ensüümid - valgud. *Replikatsioon kestab umbes 8h. *DNA-replikatsioonis võib esineda vigu: vale nukleotiid satub ahelasse; mõni nukleotiid võib ära jääda või lisanduda. Ensüümid suudavad mõningaid vigu parandada, kui vigu ei suudeta parandada, tekivad mutatsioonid.
sümpatriline liigiteke liigiteke geograafilise isolatsioonita liikide vahel; võib toimuda nt siis, kui osa populatsioonist eristub, sest on õppinud kasutama uut tüüpi ressurssi BIOLOOGILINE ISOLATSIOON TAKISTAB LIIKIDE RISTUMIST Sugurakkude biokeemilise sobimatuse puhul sugurakud ei ühine. Sügoodi eluvõimetus on üsna sage nähtus, mille korral viljastumine küll toimub, kuid sügoot ei arene normaalselt. hübriidide ehk ristandite viljatus nt muul MAKROEVOLUTSIOONILISED PROTSESSID makroevolutsiooniks nim. Liigist kõrgemate taksonite (perekond, sugukond) tekkimist ja arengut 3 tüüpi protsessid: 1. mitmekesistumist põhjustab organismide kohastumine uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. 2. evolutsiooniline täiustumine. 3. väljasuremine tänapäeval surevad liigid põhiliselt inimtegevuse tagajärjel
Süsteem Managers Central Risk Unit Sisendid Protsessid Väljundid Tagasiside Möödaühendus Mudel wordi tõestuseks Globaalne 1. Globaalne 2. Euroopaliit 3. Eesti Vabariik 4. Kohalik omavalitsus Eesti Vabariik Euroopaliit 5. Organisatsioon 6. Indiviid (pere) Kohalik o.v Indiviid inimene tehnika Inimene Tehnika Keskkond Inimene inimene inimene inimene tehnik...
Inertsiaalsust on taustsüsteem, kus ei ole kiirendusi.Kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis inertsiaalsetes tausrsüst ühe ja sama kiirusega c. Aegruumi kasutatakse punkti liikumise kirjeldamiseks(aeg-1mõõtmeline, ruum-3mõõtmeline). Lõpliku suurusega kiirus ei muutu taustsüst muutudes, sest need pole absoluutsed, st vaatlejast sõltuvad e relatiivsed.Dilatatsioon e aja aeglustumine e kellaparadoks e kaksikute paradoks näitab, et liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kiirus c on mat.obj. aga ka info liikumise piirkiirus.Kontraktsiooni e tee lühenemise põhjus saab olla, et reisijaile, erinevalt Maal seisvaist vaatlejaist, reisi alg-ja lõpp-punkt liiguvad kiirusega v. Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüst. Ühesugused. Teisiti öeldes on kõik in.süst. samaväärsed selles mõttes, et mitte mingisuguste katsetega,
Litosfäär-maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks): Maa siseehitus 1) Maakoor, mandriline-> ulatus 5-80 km, temp. 0-600C, tahke, astenosfääris esineb mõningast ülessulamist.2) Ookeaniline 5-80km. Tardkivim:graniit, basalt.Moondekivim: migmatiit,gneiss. Kivim on mineraalidest kokku tsementeeritud kogum , mis looduses esineb kihi või tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Settekivim- tekib maapinnal murenenud kivimitest pärinud pudeda kruusa liiva setete kuhumisega. Kivim on saanud temast siis kui mineraaliterad on üksteisega kõvasti liitunud. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuril kristalliseeruvad paljud tard ja settekivimid uuteks moondekivimiteks. Laamtektoonika.1) Laamade lahknemine ( Atlandi ookean, P-Ameerika VS Euraasia) Protsess- Ookeani keskmäestik, Maavärin, riffi org(vahele tekib uus ookeaniline maakoor), pärast tekivad vulkaanilised saared seoses maakoore kerkimisega. ...
· Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. · 70 kilose kehakaaluga isik sisaldab 42...45 liitrit vett, vastsündinu organismis on vett 75...80%. · Vesi eraldub inimorganismist uriini, higi, hingeõhu ja väljaheidete koostises. · Kogu aeg tiirleb Maad ümbritsevas atmosfääris 12 miljardit tonni vett. · Kolm neljandikku maakerast on vesi. · Vesi läheb keema 100 kraadi juures. · Kõik keemilised, füüsikalised ning bioloogilised protsessid organismis kulgevad kas vesilahustes või vee vahetul osavõtul. · Vesi hoiab inimkeha temperatuuri võrdlemisi püsivalt vahemikus 36...37o C. · Õhus on vesi veeauruna, millest tekivad pilved ning ka sademed. · Looduses leiduv vesi pole kunagi täiesti puhas see sisaldab mitmesuguseid mineraalseid ja orgaanilisi aineid. · Vesi ringleb maakeral pidevalt.
Aine tunnused - tahked,vedelad,gaasilised. Kindel siseehitus. Mõõtmetelt lõplik. Newtoni 2 seadus - kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. a=F/m, a-kiirendus m/s2, F- jõud 1N, m-mass 1kg. Võimsus - töö tegemise kiirus. Mõõtühikuks 1W. N=A/t, N-1W, A-töö 1J, t-aeg 1s Potentsiaalne energia - vastastikmõju energia. üles tõstetud kehad -gravitatsioonijõud. Energia miinimumi printsiip-kõik iseeneselikud protsessid kulgevad kehade süsteemi enegria kahanemise suunas. Nt- kivi kukub ikka alla poole. Tõrjutuse printsiip - Ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse, Nt- õun vee sisse,õun tõrjub vee eemale. Kaasaegne füüsika- kvantmehaaniline(mikormaailm),relativistlik(megamaailm) . (liikumine,aeg,ruum,mass) Massi suurenemine relatiivsusteoorias- mass pole relativistlikus füüsikas enam absoluutne. Mass sõltub liikumiskiirusest. Erinevus seisva ja liikuva keha masside
............................................................................................................................. 2) HORISONTAALNE ........................................................., SEST ...................................................................... ........................................................................................................................................................................ 7. SELGITA, MIDA ON JOONISEL KUJUTATUD JA MIS PROTSESSID TOIMUVAD NUMBRIGA TÄHISTATUD PUNKTIDES 7P JOONIS KUJUTAB .......................................... PUNKTIS 1 ON ...............................................................
Loovus Loovus ehk kreatiivsus Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada Loovus selliste uudsete ideede tootmine, mis on asjakohased ja tõhusad või selliste uudsete ideede, toodete, seadmete või kunstiteoste loomine, mis meie elu edendavad Loomine kui tegevus loomisfaasis toimivad kognitiivsed protsessid, ka loov mõtlemine Looming kui loomeprotsessi tulemus uudne idee, toode, kunstiteos Hans J. Eysenck Loovus kui iseloomujoon Loovus kui saavutus "Miks on palju neid, kes on potentsiaalselt loovad, ja nii vähe neid, kes tegelikult pakuvad oma mõtlemise ja tegevuse tulemusena välja midagi uut?" Loovus kui saavutus on paljude faktorite korrutis Isikuomadused Eneseusaldus ja avatus julge, teiste arvamus ei loe Sallivus peab lugu ka teiste arvamusest
9.Kuidas mõjuvad rasvased toidud meie ajutegevusele? Hävitab sünapseid, mis mõjutavad mälu ja õppimisvõimet 10.Kirjelda dissimilatsiooni ja assimilatsiooni Dissimilatsiooni käigus lõhustatakse orgaanilised ühendid lihtsama ehitusega molekulideks.Assimilatsiooni käigus lihtsama ehitusega molekulid moodustavad keerulisema ehitusega orgaanilisi ühendeid:sahhariide, lipiide,valke ja nukleiinhappeid 11.Milles seisneb metabolism? Metabolism on kõik protsessid, mis tagavad aine- ja energivahetuse ümbritseva keskkonnaga. 12.Mis asi on ATP ja millest koosneb? Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis, koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. 13.Milles seisneb ATP tähtsus? Mängib rolli ainevahetuses ja on raku hapnikutarbe lõpp-õrodukte
Millest koosneb sperma? Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal. Seemnevedeliku moodustumine, seotud elundid, morfoloogia, bakterid, viirused, hormoonid ja histoloogia, käivitatavad protsessid ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Sperma koosneb ~5% osas spermatosoididest, ~30% osas eesnäärme sekreedist ja ~70% osas seemnepõiekeste sekreedist. Hormoone ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid on spermas tõesti märksa enam kui teistes organismi sekreetides. Sperma sisaldab palju kilokaloreid. Üks seemnepurskekogus sisaldab ainult 5- 7 kilokalorit. Usutakse, et sperma joomine parandab tervist ja nahka,
4 Kognitiivne psühholoogia Jean Piaget - Uurib info vaimset töötlemist. - Teadmiste omandamine õppimise teel. - Teadmiste organiseeritus. - Laste ja täiskasvanute õppimisel on erinevused. 5 Psühhobioloogia (Neid on väga palju - Käitumist seletavad ajus toimuvad keemilised ja bioloogilised protsessid. erinevaid, ei ole kindalt - Aju-uuringud. isikut ) Koostaja : Kätriin-Eliis Suurküla Hwg 10M
PRINTSIIP Kuna termodünaamika 2. printsiipi ei saa tõestada, siis kõik need näited on järeldatud inimkonna kogemusest. Termodünaamika teise printsiibi sisu seisneb looduslike protsesside kindlas suunas , mis toovad meile näiteid milles termodünaamika 2. printsiip seisneb. Näiteks kui segada kokku külm ja kuum vesi saame tulemuseks sooja vee, aga vastupidist, et soojast veest tekiks eraldi külm ja kuum vesi ei saa juhtuda. Näidetest võib tuua järelduse, et kõik protsessid pole määratud ainult energia jäävuse seadusega , mis ütles, et energia ei kao vaid muundub ühelt kehalt teisele. Termodünaamika 2. printsiipi võib sõnastada ka, et suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule, näiteks ühe aine molekulid on anumas ühes osas, teise aine molekulid, aga teises osas: Sellisel juhul on tegemist "korraga". Kui difusiooni tagajärjel osakesed segunevad tekib korrast korratus. Korrastatus väheneb
LINNAGEOGRAAFIA - Tauri Tuvikene linnad inimestele - jan gehl Kes on linnade peamised kujundajad - riigiasutused, firmad, maaomanikud. Kuidas erinevad protsessid mojutavad ebavordsust - kus kinnisvara hinnad kasvavad ja langevad, kus on lasteaiad jne. Millised on head linnavormid - jalakäija ja autojuhtide huvid. Mis on erinevad linnu kujundavad poliitikad ja millised on head - kas aidatakse joukate piirkondade tekkimist. Kuidas linnade füüsiline keskkond mojutab elamisviise ja vastupidi - parkide ja roheluse moju inimeste tervisele. Tihedus. Linnade laiali valgumine.
Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse. Neuron koosneb rakukenast ning 2 liiki jätketest: dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb neuronisse mööda dendriite, läbib rakukeha ja väljub sealt aksoni kaudu. Närviimpulsid liiguvad neuronite ahelas kindlasuunaliselt: perifeeriast mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja kesknärvisüsteemist mööda motoorseid närvikiude perifeeriasse. Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid. Nende kiire ja sihipärase liikumise tagab aksonit ümbritsev müeliinkest. Närviimpulsside ülekandekohta nimetatakse sünapsiks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete vahendusel. Virgatsained on närvisüsteemi suhtes kas erutava või pidurdava toimega. Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist.
Sissejuhatus Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsioonisaadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist. Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Fikseeritud tingimustel saabub reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine
võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullatekketegurid: lähtekivim, kliima, taimed, inimene, aeg Märkige, millises joonisel kujutatud kohas 1. soojenevad mullad kõige kiiremini A 2. on erosiooniohtlikkus suurim C 3. on mullad kõige niiskemad D 4. on mullad kõige põuakartlikumad B 3. mullas toimuvad protsessid: leetumine, kamardumine, gleistumine, sooldumine ja millistes tingimustes need protsessid toimuvad; Leetumine – mullas liikuv vesi viib mineraalse osa ära ja mulla keemiline viljakus langeb. sademed > aurumine, okasmetsades Kamardumine – tekib huumushorisont. Parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. sademed= aurumine Gleistumine – pidevalt liigniiskne ja hapnikuvaene muldkeskkond. Mulla mineraalidega
kõrget tempot. Tervise tugevdamise ja säilitamise kohapealt anaeroobseid harjutusi ei soovitata. Seda intensiivsuse piiri, millest alates aeroobne ainevahetus ei suuda enam lihastööd kindlustada ja järjest enam rakendub töösse anaeroobne ainevahetus, nimetatakse anaeroobseks läveks. Tervise ja kehalise vormi kohapealt on aeroobne ainevahetus oluliselt efektiivsem võrreldes anaeroobse ainevahetusega. Mida hiljem (suurem jooksutempo) lülituvad töösse anaeroobsed protsessid, seda parem on sportlase aeroobne töövõime. 7 3 Anaeroobne lihastöö 3.1 Anaeroobne treening Jooksutempo suurendamine nõuab niivõrd kiiret energiaproduktsiooni, mida oksüdatsiooniprotsessid ei suuda kindlustada. Appi peab tulema anaeroobne energiatootmine. See on kiirem võimalus tagada lihastele energiat. Samas on need võimalused üpris piiratud,
Kuigi maailm muutub jätkuvalt, ei ole edasine progress võimalik. Tsivilisatsioonide kokkupõrge (Huntington) 1992 Huntington nõustus Fukuyama teesiga, et ideoloogiate aeg maailmas on külm sõda lõppenud. Vastanduvalt väitis ta, et maailm on oma läbikäimistes normaliseerunud ja oma tavapärasesse olekusse, kus valdavateks on kultuurilised ja religioossed konfliktid, naasnud. Progress toimub jätkuvalt ning edasiminek ei ole mitte ainult võimalik, vaid vältimatu. Olulised protsessid ja arengud: Ajaloo lõpu teooriat toetab suur riikide arv, mis võttis peale külma sõja lõppu omaks liberaalse demokraatia väärtused: sinna hulka võib lugeda ka Eesti. Samuti toetab teooriat sõjaliste konfliktide maha rahunemine Balkanites, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Samas on näha, et liberaalse demokraatia poole liikumisel tehtud sammud nii Araabia kevade ajal kui ka Ukrainas, Taimaal, Türgis ja Nicaraguas on praeguseks ebaõnnestunud ning liberaalne
Arvestustöö: Elu teke 1. Kas toodud väide on õige või vale? Vale lause kirjuta õigesti. 6 p. a) Õige,orgaanilised ühendid võis ja võib tekkida Maale saabunud meteoriitidega b) Vale, keemiline evolutsioon toimus Maal A. Oparini teooria järgi osoonkihita ja hapnikuta. c) Õige, Vestiigiumide olemasolu viitab põlvnemisseostele ja võimalikele eellastele. d) Vale, katteseemne-taimed arenesid paljasseemnetaimedest. e) Vale, esmased maismaaloomad olid selgrootud putukataolised loomad. f) Õige, Peaaegu kõik loomahõimkonnad tekkisid Kambriumis, üle 500 miljoni aasta tagasi. 2. Paigutage järgnevad protsessid/nähtused loogilisse järjekorda. 3 p. b) keemiline evolutsioon f) Prokarüootsuse teke c)selgroogsuse teke d) püsisoojuse kujunemine a) hulkraksuse kujunemine e) e...
1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis
1. Termodünaamika on soojusnähtuste makrokäsitlus, mis tugineb kahele mittetõestavale printsiibile: termodünaamika esimesele ja teisele printsiibile. Termodünaamika on teadusharu, mis käsitleb soojusülekandega seotud kõige üldisemaid seaduspärasusi. 1.printsiip väljendab sisuliselt energia jäävuse seadust. Kui soe ja külm keha kokkupanna siis mingi aja jooksul võrdsustub temperatuur. 2.printsiip. Looduses kulgevad iseeneslikud protsessid kindlas suunas. Soojus ülekanne toimub iseeneslikult soojemalt kehalt külmemale 2. Gaasi töö valem: A = p·V Gaasile mõjuvate välisjõudude töö valem: A = -p·V Kuidas gaasi poolt tehtud töö sõltub temale antud soojushulgast: 1.Isotermiline protsess T=constT=0 U=0 Q = U+A Q=A 2.Isobaariline protsess p = const A = p·V 3.Isohooriline protsess V =const V=0 Q =V 3. Soojusmasina kasutegur Ideaalse soojusmasina valem = T1-T2/T1 ·100%
Klikkimisest on raske võõrduda, tahetakse jätkata. Internetis olles on keskendumisvõime nõrk. Pidevalt tehakse uusi klikke. Loetut ei mõisteta nagu raamatu lugemisel. Veebi lugejad veedavad internetis ühes kohas vähe aega. Paljude saitide eesmärgiks on tähelepanu hajutamine. Sellega kaasneb kosmopolitiseerumine. Rahvuslik identiteet kaob ja muututakse üksteise sarnasteks. Lugemine on vaimne pingutus. Vaja on püsivat tähelepanu. Loetu arusaamiseks on erinevad mentaalsed protsessid, mis annavad tekstile teise tähenduse. Muututakse kirjatöö ,,kaasautoriks". Süvalugemine on eelpool oleva ja loetava teksti mõistmine. Kunagi suudeti lugeda pikki tekste ja neist aru saada. Praegusel internetiajastul ollakse hajutatud tähelepanuga. Internetiseerumise miinus on netieetika puudumine. Küberkiusamine on Eesti laste seas sage nähtus. Internet ei pea kinni autorikaitseseadusest. Raamatute tähtsus kaob.
näide selle kohta, et kõik meie ümber on piirideta on see, et universumisse võib tekkida väga palju galaktikaid, tähti ja muid objekte. Nende teket ei piira miski. Suhtelisuse kohapealt tõestas saksa teadlane Albert Einstein, et ei ole olemas sellist asja nagu absoluutne aeg vaid aja kulg sõltub keha liikumisest. Näiteks, kui kosmoselaev eemaldub meist valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis kosmoselaevas ajakulg aeglustub, kuid maal olijate jaoks aeglustuvad kõik raketis kulgevad protsessid. Sammuti on ka massidega. Mida kiiremini liigub keha, seda suurem on tema mass.
* Hingamises kiireneb või võib ,,hing kinni jääda". * Seedeelundkonna töös ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral suu kuivab. * Sise- ja välisnõrenäärmete töös adrenaliin suureneb põnevust tundes, kurbuse puhul pisaranäärmete töölehakkamine. Emotsiooni peamised omadused: * Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; * Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses; * Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide liigid *afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; ()
d Ametijuhend, kus on määratud töö Töö ülesanded, mis on usaldatud ettevõtte ülesanded. kaupluse töötajale ning teatud määral ka Mehhaaniline rutiinsed protsessid, harjumuspärane): Loomulik: d Ettevõtte poolt on töötajatele teatud Tolerantsus ja üksteise kuulamine. rutiinid töökohustustega antud mida tuleb Spetsialist: Uuesti integreeritud:
on vaja teada, milline on kaitstav vara ja sellega seotud võimalikud ohud on vaja kindlustada andmete usaldusväärsus, terviklikkus ja kättesaadavus ei ole vaja riskide analüüsi teha 10. Valige VALE väide. Infosüsteemi arendamise tulemusena toimub: organisatsiooni eesmärkide muutmine paberi peal olevate andmete muutmine elektrooniliseks töötajate vahel andmetega seotud tegevuste ümberjagamine 1. Valige VALE väide. Infosüsteemi protsessid on: objekti elutsüklit menetlevad protsessid, mis võimaldavad objekti seisundeid andmeliselt hallata organisatsiooni infotehnoloogiliselt toetatud protsessid ainult klientide teenindamise protsessid 2. Valige VALE väide. Milleks on vajalik andmemudeli normaliseerimine? Lihtsustada andmete muutmist. Tagada parem andmete kvaliteet. Lihtsustada kasutajale andmete sisestamist ekraanivormi kaudu. Kõrvaldada andmete kordumine (liiasus). 3. Valige VALE väide
Evolutsioon on Maa elusa looduse poordumatu ajalooline areng. Evolutsiooni valtel torjuvad uhed organismid teisi valja,osa sureb valja kliima jm.keskkonnamuutuste tagajarjel,asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Organismide taandumist mojutavad valik ja msg.juhuslikud protsessid ,uute ilmumist mutatsioonid ,geneetilise ainese rekombineerumine,kandumine uhelt polvkonnalt teisele ning sumbiontsete organismide (nt eukaruootide)moodustumine.Organismide (nende elundite ja elundkondade )arengut otseste jarglaste reas nimetatakse fulogeneesiks.Liigisiseste uksuste evolutsiooni nimetatakse mikroevolutsiooniks,liigist korgemate uksuste (perekondade, sugukondade, seltside,hoimkondade)evolutsiooni makroevolutsiooniks.
kulgeda ka vastupidises järjekorras, nii et süsteem läbib kõik olekud mis pärisuunaski, ainult vastupidises järjekorras ja jõuab algolekusse tagasi. Näiteks sisse- ja väljahingamine. Mittepööratava protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Näiteks nihutame keha laual ühest kohast teise. Osa tehtud tööst läheb hõõrdesoojuseks. Kui protsess oleks pööratav, siis hakkaks keha neelama hõõrdesoojust ja liiguks algasendisse tagasi. Kõik reaalsed protsessid on mittepööratavad, sest need esinevad avatud süsteemides, kus esineb soojusülekanne süsteemi ja sinna mitte kuuluvate kehade vahel. Selliste protsesside kirjeldamine on keerukas ja seetõttu kasutatakse tihti nende asemel pööratavaid protsesse. See on lubatav juhtudel kui süsteemist väljuvat soojushulka võib lugeda väga väikeseks. Kuid ka suletud süsteemis on võimalikud mittepööratavad protsessid, näiteks sooja ja külma vee segunemine. Mitte kunagi ei eraldu leigest
Vastak- sõlmele kinnitub kaks lehte, Männaseline- sõlmel paikneb kolm või enam lehte. 21.Mida tähendab dorsoventraalne leht? Too näide. Lehe erinevad küljed täidavad erinevaid ülesandeid ja on erineva ehitusega. Pöök 22.Nimeta 4 maa-alust võsumuudendit! Too näide iga tüübi kohta Risoom - iris, ingver Mugul - kartul Sibul - harilik sibul Mugulsibul - gladiool 23.Mis on vee tähtsus taimes? 1) Raku keemilised ja biokeemilised protsessid toimuvad vaid vesikeskkonnas 2) Oluline püsivate kolloidsüsteemide moodustamisel 3) Suure soojusmahtuvuse tõttu termoregulaatoriks taimedele 4) Täidab taime kõiki elundeid ja moodustab pideva keskkonna 5) Paljud elutähtsad protsessid toimuvad ainult küllaldase veehulga esinemisel 24.Seleta fotosünteesi ja hingamise põhimõte! Kirjuta fotosünteesi valem! Fotosüntees: CO2-st ja H2O-st orgaaniliste ainete moodustumise protsess, mis toimub rohelistes taimedes valguse käes
Kuidas? Tulemused (50%) Mis? 6. Töötajatega 2. Töötajad seonduvad 9% tulemused 9% 5. Kvaliteedi- 7. Klientidega 1. Eest- 3. Poliitika juhtimis- seonduvad 9 Soorituse vedamine ja strateegia süsteem ja tulemused tulemus 10% 8% protsessid 20% 15% 14% 4. Partnerlus 8. Ühiskonnaga ja seonduvad ressursid tulemused 9% 6% Innovatsioon ja õppimine Juhtimiskvaliteedi auhinnamudelid (2) Auhinna taotlemine ettevõttel eeldab kvaliteedifilosoofia mõistmist inimeste poolt, pidevat
- Mis toimub maailmamajanduses? - Milline on seadusandlus täna/ homme? - Millised on ressursid täna/ homme? - Mida teevad konkurendid? - Millised on alternatiivsed tooted? Eyjafjallajokull Planeerimise mõiste 2 Tegevussuunad - Milline toode - Kuidas toota - Milline hind - Millised turul - Millise turundusega Eesmärgid - Kasum, turuosa, käive, klientide rahulolu Protsess eesmärkide seadmisest saavutamiseni Funktsioonid Organisatsiooni kavandamine - asukoht, struktuur, ametikohad, protsessid Personalijuhtimine - värbamine, koolitamine, edutamine, väljutamine Infovahetus - protsessid, suunad, allikad, sisu + eestvedamine ja motiveerimine + kontroll Planeerimise tasand Pikaajalised plaanid (strateegia). 5-10 aastat. Tippjuhtkond. - Investeeringud, käitumisjoon, rõhuasetused Vahepealse kestusega plaanid (taktika). 0,5-2 aastat. Keskastmejuhid. Valdkonnapõhisus. - Konkreetsed sammud (tarkvara, seadmed, kokkulepped) Lühiajalised plaanid (operatsioonid). Kuni 1
Temperatuuri, mis on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga nim. absoluutseks temperatuuriks. Ekin = 3/2 kT T absoluutne t (K), Ekin molekulide keskmine kin. energia, k Bottzmani konstant (1.38 -23 J/K) P = 2/3 nEkin ; Ekin = mv ruut ; p = 1/3 n m0 v ruut pV = m/MRT, milles p-rõhk(Pa),v-ruumala(m),m-mass(kg),M-molaarmass(kg/kmol), R-universaalne gaasikonstant (8.31J/molK) Isoprotsessid Iso-lad. Keeles sama. Midagi on sama. Isoprotsessid on sellised protsessid, kus mingi olek on jääv. Bogle'i ja Moriette'i seadus isotermilise protsessi korral on gaasi ruumala ja rõhu korrutis jääv. Gay-Lussaci seadus isobaarilise protsessi korral on gaasi ruumala ja absoluutse t suhe jääv. v/T Charlesi seadus isohoorilise protsessi korral on gaasi rõhu ja absoluutse t suhe jääv. p/T
3)molekulid üksteist ei mõjuta Temperatuur Näitab keha soojusastet Temp. On molekulide kesk. keneetilise mõõt Absoluutne 0 temp. madalaim temp. looduses Absoluutse temp.skaala(kelvini skaala) null punktis on abso. null ja kraad vastab Celsiuse skaala kraadiga t=-273°C T= t+273 T=0 K t= T-273 Ideaalse gaasi üles. P*V=m/M*RT M gaasi mass kg M- molaarmass kg/mol P rõhk Pa V- ruumala m³ T- abs.temp. K R- universaalne gaasi kostants R=8,31 J/mol*k P=m*R*T/M*V Isoprotsessid ..., protsessid kus üks gaasi olekuparameeter ei muutu iso-sama 1)isotermiline protsess Temp.ei muutu Rõhk on pöörvõrdeline ruumalga p1V1=p2V2 2)isobaariline protsess p ei muutu ruumala on võrdeline temperatuuriga V1=T1 V2=T2 3)isokooriline protsess ei muutu Rõhk on võrdeline temp p1=T1 p2=T2
1. Autotroof-organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud rgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavateks anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat(kemosünteesija). Heterotroof-organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolism-Organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. 2. Organism saab energiat toitainetest. 3. I Sahhariidid (Varu on taimedel tärklis, loomadel glükogeen, seentel glükogeen. II Lipiidid (rasvad) (Varu taimedel õlina, loomadel rasvana) III Valgud 4. ATP(adenisiidtrifosfaat) molekul on ribonukleotiid, mis kooseb lämmstikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast 5. 6
-ristilained. · http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/vedr.gif pikilained (kehades, mis säilitab oma ruumala). · http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/risti.gif - ristilained (kehades, mis säilitab oma kuju). · Ristilained veepinnal (nt kivi vette viskamisel). LAINED VEEKOGUDES · Ookeanides ja meredes tekitavad laineid tuul, õhurõhu muutumine, looded, maavärinad, vulkaanilised protsessid jm. · Lainetusnähtusi suurtes veekogudes uurib hüdrodünaamika. · Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada mitut moodi: laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse või veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi. · Füüsikalised suurused: laine pikkus - vahemaa kahe laineharja vahel. · laine kõrgus - laineharja ja lainepõhja kõrguste vahe (see ei ole amplituud).
TÖÖ PEALKIRI: Piima eeltöötlemine. TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärgiks on piima puhastamine võõrlisanditest, mis on piima sattunud lüpsmisel, piima esmasel käitlemisel ja transpordil. Piima mehaanilise töötlemise protsessid on separeerimine, normaliseerimine, homogeniseerimine, pastöriseerimine. KATSE KÄIK: Piim separeeriti temperatuuril 42°C. Piim lahutati tsentrifugaaljõu mõjul separaatori pöörlevas trumlis, saadi koor ja lõss (lõssi rasvaprotsent on 0,05%). Rasvasisalduse reguleerimine voolus viidi läbi samaaegselt separeerimisega, reguleerides separaatorist väljuva koore rasvasisaldust. Seejärel räägiti piima homogeniseerimisest, mis kujutab endast rasvakuulikeste pihustamise protsessi
ssteemil. Ta oli esimene, kes oli avalikult vastu barbaarsele patsientide kohtlemisele. Kraepelin ti esmakordselt pshhiaatriasse smptomite, sndroomide ja haiguste diferentseerimise haigusnhtude avaldumise erinevate tasanditena. Suurimad teened pshhiaatrias: Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega phjustavad vaimuhaigusi prilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused vi endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad kik vaimuhaigused kolme suurde rhma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (tnapevase terminiga skisofreenia). Emil Kraepelin Tartus Saksamaa mitme tuntud spetsialisti toetusel valiti E. Kraepelin Tartu likooli nrvi-ja vaimuhaiguste kliiniku uueks juhatajaks-professoriks. Pshhiaatriakliiniku praktilises ts tiendas E. Kraepelin haigete uurimise ja ravi metoodikaid ja svendas H
Mults On tõhus umbrohtude tõrjumise ja taimede väetamise viis aga ka kompostimise viis. Maapinnale laotatud sõnniku, põhu turba, puulehtede, niidetud rohu, heina, saepuru, puukoore kihis toimuvad samad protsessid, mis kõdukihis metsa all. Multsimine kaitseb taime juuri ja allapainutatud oksi külma eest, mulda kuivamise eest, ei lase mullapinda umbrohtuda, kaitseb kuuma päikese eest ega moodusta õhuvahetusest tingitud koorikut mullapinnale. Mult varustab taimi orgaanilise väetisega ja seetõttu on eriti oluline maapinna lähedaste juurtega taimedele (rodod, magnooliad) mullakihi peal olev multz meeldib vihmaussidele ja nad tegutsevad aktiivselt 15 cm paksuses mullakihis
Emotsioonid Koosnevad kolmest komponendist: 1) kognitiivne komponent 2) füsioloogiline komponent 3) käitumuslik komponent Tüüpilised omadused: *Tekib siis, kui see on inimese jaoks oluline. *Mitmetahulised kogu keha haaravad protsessid. ( muutused toimuvad füsioloogias, inimese käitumises, subjektiivses kogemuses). *Neid saab kirjeldada laiaulatuslike mõõtmetega või spetsiifiliste kategooriatena. Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid
Lk 61-Rakuorganellid 1. Kirjeldage tsütoplasmavõrgustiku ehitust. Tsütoplasmavõrgustik koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. 2. Mis ülesanded on tsütoplasmavõrgustikul? Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene transport ja karedal tsütoplasmavõrgustikul on ribosoomid, kus toimub valkude süntees. 3. Kuidas moodustuvad uued ribosoomid? Ribosoomid valmistatakse rakutuumas olevates tuumakestes. 4. Mille poolest erinevad ribosoomid teistest rakuorganellidest? Ribosoomidel puudub membraan. 5. Mis ülesandeid täidavad lüsosoomid? Lüsosoomid lagundavad aineid, mida enam rakk ei vaja. 6. Kirjeldage mitokondri ehitust. Mitkonder on ümbritsetud kahe membraaniga ning sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. 7. Mis tähtsus on mitokondritel? Mitkondrites toimub hingamisahela lõpp faas ja sealt tuleb energia, mida rakk vajab elutegevuseks 8. Miks on eri rakkudes erine...
erakondadel on suur mõju. Kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks on see, et valijate hääled ei lähe kaduma. Väikeparteidel on võimalus sisse saada. 5. Mida tähendab poliitiline kultuur ning, mis mõjutab selle arengut? Poliitiline kultuur poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Mõjutab: Sotsiaalsed muutused, võimu legitiimsus, rahvastikuprotsessid, stihilised protsessid. 6. Milles seisneb sotsialiseerumine? Protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta.
Emotsioonid Margus Lind Madis Paukson Mis on emotsioon? Emotsioon on vaimne ja füsioloogiline seisund, mida seostatakse tundmustega, mõtete ja käitumisega. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide olemus Keemilised ained (hormoonid) ajus mõjutavad emotsioonide teket ja kulgu Neid nimetatakse: Neurotransmitter Neuromediaator Virgatsaine Näiteid
SUUR KRIIS (aastatel 1930-1934) 1929. aasta lõpul sai alguse USAst ülemaailmne majanduskriis (esimesed ilmingud Eestisse 1933. a suvel) Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus (kriis tabas eelkõige põllumehi) toiduainete hinnad maailmaturul langevad, tollimaksud tõusevad. Talurahva sissetulekud ka riigis vähenesid, oldi sunnitud tootmist piirama, sagenesid oksjonid, talud läksid paljud pankrotti. Samalaadsed protsessid ka teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu > väljavedu), hulk ärisid ja ettevõtteid läksid pankrotti, tehaseid suleti, piirati tootmist, lühendati tööpäevi, kärbiti tööliste arvu. 1932. aastaks tööpuudus enneolematu 32 000'ni. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi, jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid
arvudes ja rahalises väljenduses. On vaja mõelda kõikedest detaalidest, pana oma ette tätsamad küsimused ja vastata ise endale: Kelle jaoks on minu ettevõte ehk mis on minu sihtrühm? Mis on minu tulevikuvisioon? Mis on minu missioon? Millised vahendid mulle on vaja, et alustada oma ettevõtet? Kui kõik vastused on olemas võib alustada järgmine etapp ehk tegevuse alustamise periood. Ettevõtet alustades on vaja täpselt jälgida, et kõik protsessid nagu plaanis ja ei tekkinud mingi vead. Viimane ettevõtte rajamise etapp on äri käivitumine. Kui esimesed toodet või teenused on müüdud, ei tähenda see veel, et ettevõte sissetulekud ületaksid väljaminekud. On vaja aega sellele, et saavutada tuntuse. See tähendab, et raha on vaja mitte ainult alguses, vaid ka ettevõtte tegevuse toetamiseks. Suhteliselt palju raha on vaja kuulutada reklaamile ja turunduskampaaniatele. Hea ettevõtte rajamisele soodustab ka soobiv meeskond
Temp-l alla 100 °C moodustuvad toote äärekihtides suhkru ja valgu koostisosade vahel ühendid nn melanoidid. Need pruunistuvad. Melanoidid annavad tootele värvi ja maitset. Melanoidide moodustumisel tekib ka kõrvalprodukte, mis kujundavad leiva aroomi. Melanoidide moodustamist kiirendab temperatuuri tõus. 140-150 °C juures moodustub koorikus lahustunud suhkrust pruun karamellsuhkur. 73. Sisu moodustumine Mitmesugused protsessid mikroorganismide elutegevus, bioloogilised ja kolloidsed protsessid. Mikroorganismide elutegevus pärmseente tekitatud käärimine ja gaaside moodustumine elavneb koos temp tõusuga kuni 35 °C-ni (intensiivse käärimise piir). 74. Pärmseente elutegevus lakkab 50 °C juures, PHB-l 60-70 °C. Mikroorganismid surevad. Biokeemilised protsessid - CO2, piimhappe, äädikhappe jne moodustumine jätkub ka küpsemise ajal, kuni MO-d on veel aktiivsed
mingiks teiseks vormiks. · Suletud süsteemi siseenergia väheneb, kuna soojus, mis läheb välja (ekso), ning töö, mida süsteem teeb, on negatiivsed; s.t süsteemi energia muutub. · Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub. · Tsüklilises protsessis on süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. 16. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis · U = q + 17. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus. · Protsessid püsival ruumalal ja rõhul: 1) isohooriline e isokooriline protsess konstantsel ruumalal toimuv protsess; mehhaaniline töö A puudub, muutub vaid siseenergia; 2) isobaariline protsess konstantsel rõhul toimuv protsess. · Entalpia on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summa: H = U x pV (J). · Soojusmahtuvus on soojushulk, mis kulub
tuli esimesena järjekorda seisma, seda ka teenindatakse esimesena, kes tuli teisena, seda teenindatakse teisena. Shortest Job Next (SJN) - Olekus „valmis” (ready) olevatest protsessidest valitakse alati järgmisena täitmiseks eeldatavalt kõige kiiremini täidetav protsess. Tegemist on eelisasendust mittetoetava algoritmiga. Eeliseks on see, et lühikese kestusega protsessid saavad kiiremini täidetud ning pole plaanuril tarvis palju vaeva näha protsessi paigutamisega täitmise järjekorda. Shortest Remaining Time Next (SRTN) – Valitakse olekus „valmis” (ready) olevatest protsessidest alati järgmisena täitmiseks eeldatavalt kõige kiiremini täidetav protsess. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
