28.Mitu ATP-d moodustub käärimisel? 2 29.Nimeta fotosünteesiks vajalikud tingimused. Valguse olemasolu, CO2 konsentratsioon õhus, vee varustatus, temp, taime vanus, lehtede suurus 30.Kus toimub fotosüntees? kloroplastides 31.Nimeta kloroplasti osad. Lamellid, strooma, sisemembraan, välismembraan 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? Toota orgaanilist ainet 33.Mis on fotosünteesi lähteained? CO2, H2O 34.Kus toimub valgusstaadium? tülakoididel 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis? Klorofülli ergastamine, Fotolüüs, vesinik ja elektronid seotakse NADP koosseisu, eraldub hapnik 36.Mis on valgusstaadiumi saadusteks? Hapnik, ATP, NADPH2 37.Kus toimub pimedusstaadium? Kloroplastide stroomas 38.Millised protsessid toimuvad pimedusstaadiumis? Glükoosi süntees ja vaheühendi NADP ja ADP taastamine, CO2 sidumine 39.Millised komponendid tulevad valgusstaadiumist? NADPH2, ATP 40.Mis on pimedusstaadiumi saadusteks? glükoos 41
hüpervitaminoosi puhull esineb kudede kaltsifitseerumine. D-vitamiin mõjutab ka üldisi oksüdatsiooniprotsesse, sidrunhappe sünteesi luudes, veres, neerudes jm. Rohkem vajavad D-vitamiini lapsed, noored, rasedad ja imetajad- inimese puhul u 500 RÜ päevas, täiskasvanud vajavad vähem või üldse mitte. Ensüümid: mõiste, biokatalüütiline protsess. Katalüütiliselt aktiivsed valgud, mille vahendusel toimuvad biokatalüütilised protsessid. Iseloomulik aktiivsus esineb seoses elusraku struktuuriga. Ensüümid kiirendavad reaktsioone ja hoiavad neid käigus. Ensüümid toimivad vastavad keskkonnad ja tingimustes (pH, temperatuur). Biokatalüüs on üldisema katalüüsinähtuse alaliik. Katalüüs muudab keemiliste reaktsioonide kiirust, kuid ei muuda reaktsioonide tasakaaluolekut ega võimalda reaktsioone, mis ilma katalüüsita ei toimu. Katalüsaator võtab reaktsioonist osa, kuid taastub protsessi
Aju ehitus ja funktsioneerimine kognitiiv-psühholoogilisest aspektist ning aju keskused Johanna Olesk Tallinna Ülikool 2015 Sissejuhatuseks • Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse käigus pilt tegelikkusest. • Aisting, taju, mõtlemine, keel ja tähelepanu – omavahel tihedalt seotud Sissejuhatuseks • Aisting – annab infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta, tekib kui ärritaja mõjub otseselt meeleelundile (NB! Ei peegelda eset tervikuna) • Taju – peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi tervikuna (liigitab aistingult saadud informatsiooni tervikuks) Peaaju ehitus ja funktsioonid
I RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga II ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti III RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekulis IV lõpeb mRNA, tRNA, ja rRNA süntees V DNA omandab uuesti biheeliksi kuju VI RNA liigub rakutuumast välja tsütoplasmasse TRANSLATSIOON III LOENG Rakkude energiavajadus Milleks rakkudele energiat vaja? Kasvamiseks, paljunemiseks, arenemiseks. Rakud ei vaja energiat osmoosiks, difusiooniks. Millised protsessid rakus vajavad energiat (pooldumisel)? Nt. DNA polümeraasi seostumiseks DNA'ga replikatsioonis; ainete ja ühendite transpordiks. -Kuidas liigub vesi läbi rakumembraani? Kas osmoosi või difusiooni teel? Osmoosi Gaasid liiguvad läbi rakumembraani difusiooni teel (kõrg. --> madal.) -Kuidas saab ATP rakumembraani sisse? Energia kulub: 70% põhikäive( tegurid, millest oleneb: mass, vanus, sugu) 20% kehaline töö 10% seedimine toitainete lõhustamine
Riisikasvatus Karjakasvatus 0% 10% 20% 30% 40% Tähtsamad kasvuhoonegaasid Dilämmastikoksiidid N2O Autoheitgaasid Lämmastikväetised Reaktiivlennukite düüsid Tähtsamad kasvuhoonegaasid Freoonid Aerosoolid Külmutusüsteemid Õhukonditsioneerid Tulekustutusseadmed Keemilised puhastusvahendid Kasvuhoonegaasid Looduslikud protsessid Aurumine veekogudest Vulkaanipursked Inimtegevus Fossiilsetekütuste põletamine Metsade raiumine Põlluharimine Karjakasvatus CO2 kvoodid Kyto protokoll Lubab vabu kasvuhoonegaase müüa Heitgaaside emissioon määratletud Ületootmise puhul maksud Alatootmisel saab kasutamata kvoodid maha müüa Saadav tulu Keskkonnasäästlikud projektid või programmid Aitäh kuulamast!
Sotsiaalsed stressorid tähtajad, rahalised kohustused, suhetega seonduvad probleemid Füüsilised ja psühholoogilised stressorid arengulised kriisid, õnnetused, saavutusega seotud probleemid, haigused, negatiivsed kognitsioonid. Oliline siiski inimese taju, stressori tõlgendus. Loomkatsed tõid esile stressiga kaasnevad füsioloogilised muutused, eiras psühholoogilisi tegureid. Stressile reageerimise viisid on siiski erinevad ja füsioloogilised protsessid palju keerukamad kui pelgalt sümpaatilised. Lazarus ja Folkman, 1984 Psühholoogiline stress tekib siis, kui inimene hindab oma olukorda ohtlikuks või ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust selle olukorraga toimetulekuks. Stress kui protsess, mis pidevas muutuses, sõltub indiviidi hinnangust stressorile ja oma toimetulekule. Toimetulek kui pidevalt muutuvad kognitiivsed ja käitumuslikud püüded.
termodünaamika esimesel seadusel. Eksotermiline protsess – ja endotermiline entalpiamuut on võrdne süsteemi poolt neelatud või eraldatud soojusega. Eksotermilise korral märk miinusega ja eraldub soojus, metaani põlemine. Endotermiline protsess on pluss märgiga ja soojus neeldub. Nt jää sulamine. 7. Miks on paljud eksotermilised reaktsioonid spontaansed? Selgita, millisel juhul võib endotermiline reaktsioon olla spontaanne! Eksotermilised protsessid sellepärast spontaansed, et tavaliselt ained lagunevad kergesti ja soojust eraldub pidevalt. 8. Keemilise muundumise entalpia. Reaktsioonientalpia, seos siseenergia ja entalpia vahel, standardsed reaktsioonientalpiad. Hessi seadus. Standardsed tekkeentalpiad. Reaktsioonientalpia sõltuvus temperatuurist. Standardne entalpia – lähteained ja saadused on standardolekus. Keemilise reaktsiooni entalpia on soojusefekt, mis kaasneb keemilise reaktisooniga
Teadvuse ja psüühika mõistete mahu vahekord – kõik, mis on teadvuslik, on ühtlasi psüühiline, kuid osa psüühilisest ei ole teadvuslik TEADVUS Psüühikanähtused, mis avalduvad teadvuslik tasemel jagunevad kaheks: 1) teadvustatud ehk eksplitsiitsed (teadlikult kirjeldatavad) ning mitteteadvustatud ehk implitsiidsed (teadlikult kirjeldamatud) Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt Tunnetusprotsessid (kognitiivsed) – aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine Emotsionaalsed protsessid (afektiivsed) – avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes
Süsteem võib ka energiat kaotada, s.t. teha tööd või anda ära mingi osa soojusest. Seega muutub suletud süsteemi energia energiavahetuse tõttu (kas töö või soojusena) keskkonnaga. *Soojus, mis läheb välja (ekso), on negatiivne. *Töö, mida süsteem teeb, on negatiivne (töö läheb välja). *Selle tõttu suletud süsteemi siseenergia väheneb. Isoleeritud süsteemi siseeneria ei muutu, sest energiaülekanne puudub U=0. 17. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus? Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga). Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: temperatuur (T); rõhk (P); ruumala (V); ainehulk (n). Parameetrite omavaheline sõltuvus kujutab endast ideaalgaasi olekuvõrrand: pV=m/M*RT pV=n*RT n=m/M Kus R on gaasi universaalkonstant, mis kehtib ühe mooli gaasi korral
inimeste puhul saab rääkida loomulikest kloonidest ühemunaraku kaksikud, kelle sündimistõenäosus on keskmiselt 4 paari 1000 sünni kohta (Bulmer 1970). Ehkki üherakukaksikute genoom on identne (nii rakutuuma kui ka mitokondriaalne), ei ole nad siiski teineteise identsed koopiad. Erinevused nende arengus tulenevad spontaansetest mutatsioonidest ja arenguprotsessidest ning alates esimesest raku jagunemisest kuni surmani, läbivad kaksikud individuaalse ontogeneesi. Viljastumise protsessid hõlmavad geneetilise materjali ulatuslikku protsessimist ja rekombineerumist sugurakkude arenemisel (Tannert 2006). In vitro viljastamise tehnoloogia puhul võib väita, et munaraku ja spermi valik on teadlik ning inimese poolt juhitud protsess, kuid ka siis toimub rekombineerumine gameetide ja embrüo arengus väga spontaanselt (Tannert 2006).
Ökomärgsi on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust Ökomärgise taotlemine on vabatahtlik See antakse erapooletu institutsiooni poolt Ökomärgise saamiseks peab toode või teenus vastama kehtestatud kriteeriumidele Ökomärgise andmisel lähtutakse toote või teenuse olelusringi hindamisest Olelusringi hindamine See on meetod, mis võimaldab uurida toote või teenuse keskkonnamõju Seejuures võetakse arvesse kõik protsessid alates tooraine hankimisest kuni toote kasutusest kõrvaldamiseni Mahemärgis Mahemärgis viitab sellele, et toode või selle koostisosad on mahepõllumajanduslikku päritolu Mahemärgiseid kasutatakse tavaliselt toiduainete märgistamiseks Erinevus ökomärgistega seisneb selles, et mahemärgise saamiseks tuleb täita mahepõllumajandusliku tootmise nõudeid, mitte ei lähtuta toote kogu olelusringi hindamisest Levinumad ökomärgised Eestis
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport….
1) koalitsioonivalitsus:ühendus,liit;mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus,mis tegeleb koalitsioonilepe alusel anamusvalitsus:kontrollib vähemalt pooli parlamendi kohti vähemusvalitsus:pole parlamendi enamuse toetust 3) a)positiivses tähenduses:püsivus,proffesionaalsus,arvukus b)negatiivses tähendused:ebaefektiivsus,jäikus,ebainimlikkus ja tülikad protsessid Sest nüüdisaegne riik ei saa hakkama ilma bürokraatiata ehk ametnikkonnata 1) funktsioon:poliitika elluviimine selgitus:poliitikud hoolitsevad asjade normatiivse külje eest,st tegelevad avalike huvide jüüriidilise süsteemiga,bürokt. peab tagama nende huvide elluviimisesüsteemis funktsioon:süsteemi stabiliseerija selgitus:toetavad selge ametihierarhia,tööjaotus ja kirjalikud tegevusjuhised funktsioon:ametnikkonna taastootmine,arendamine ja inimressursijuhtimine
pV=cont:; kahe oleku võrdlemisel saame p1V1=p2V2 ( NB! - rõhu ja ruumala suhet kujutab hüperbool ehk pöördvõrdelisus) . pV=m/M'R*T Kirjutage energia jäävuse seaduse avaldis makroskoopilise keha (termodünaamilise süsteemi) jaoks jne.Termodünaamika esimene seadus energia jäävuse seadus termodünaamiliste süsteemide jaoks - väidab, et kõikides protsessides, milles süsteem osaleb: U=Q-W . Siseenergia on olekufunktsioon, soojusvahetus ja töö on protsessid. mida suurem on soojusvahetus, seda suurem on siseenergia. Kuna adiabaatiliseks loetakse protsessi, mille puhul soojusvahetust keskkonnaga ei toimu, jääb gaasi siseenergia sellises protsessis konstantseks..siseenergia jääb samaks, kuna töö=0. Carnot' tsükkel. Miks soojusmasinad peavad töötama tsükliliselt? Oma valemi tuletamisel lähtus Carnot' asjaolust, et suvalist kinnist tsüklit pV-diagrammil saab esitada lõpmata väikeste,
Nimi Perekonnanimi Kool Klass Mis on unenäod? Kuidas vältida Miks nähakse õudusunenägusid? unenägusid? Kuidas püüda Sagedasemad unenägusid kinni? unenäod CAPTCA Miks nähakse Kasutatud allikad õudusunenägusid? Oma kujutlused Psüühilised protsessid Emotsioonide kuningriik Unenäod on individuaalsed Kehalised häired Hingelised läbielamised Hirmud Meeltele mõjuv ärritus Kukkumine Lendamine Eksam Jälitamine Alastiolek Lahendamata jäänud probleemid Pingeline elurütm Alateadlik viis väljendada oma hirmu Liigne alkoholitarbimine Tervisehädad ja ravimitesöömine Vabane stressist Keskendu Lõpeta mõtete kerimine Kontrolli ravimeid Tarbi vähem alkoholi
Inimene kui tervik. 1. Termoretseptorid registreerivad kehatemperatuuri languse 2. Peaajus on närvikeskus, mis kontrollib kehatemperatuuri ja reguleerib kehas sooja tootmist. Keskus hävitab protsessid, mille tulemusena vabaneb soojusenergia 3. Organid saavad käsu närvikeskuselt, mis paneb need talitlema nii, et normaalne sisekeskkond taastuks: karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku algab energiarikaste toitainete lagundamine Lihased vaheldumisi tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. Ahenevad naha veresooned. 4. Organismi temperatuur saavutab normaalse taseme. 5. Tagasiside normaalolukorra taastumise kohta jõuab (termoretseptorite
Elektriskeem Millest koosneb elektriskeem? Mis osad peavad kindlasti elektriskeemil olema? Miks elektriskeemi tähistada? Mis on elektriskeemi ülesanne? Kas õpilase kodus on elektriskeem? 1. Elektriskeem koosneb elektriseadmeid kujutavataest tingmärkidest ja nendevahelistest ühendustest.. 2. Seal peavad olema kindlasti kõik elemendid, mis tagavad selle elektrilised protsessid, samuti ka elementide vahelised elektrilisised seosed. 3. Elektriskeemi tuleb tähistada, et teada, mis järjekorras elemendid asetsevad, millest see koosneb ning hiljem arusaada kuidas see skeem päriselt üles ehitada. 4. Ma arvan, et see on sarnane sellega miks seda tähistada tuleks, see tähendab seda, et me saaksime aru kuidas skeem üles ehitada ning ka mis järjekorras ja kuidas. Lisaks on ka ektriskeemi ülesanne tekidada töötav vooluring, mis oleks meile kuidagi kasulik. 5. Isa sõnul pole meie korteril ühtegi elektriskeemi, ...
V. Väljas - endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. Mis muutus endise idabloki maade majanduses ja poliitikas 1990. aastate algul? Endise idabloki riikide baasil on tekkinud ka uued riigid. 1992. a lõpul toimus nn sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Olulised protsessid ja sündmused eestis 1990-1991 Omariikluse taastamise järel algas Eestis põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseadlikus Assamblees 1991. a lõpul, sellele järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. a toimunud rahvahääletusel kiideti uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. a septembris. Kuna presidendivalimiste
... · Psüühilised seisundid... o Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. o Psüühilised seisundid on kas lühema- või pikemaajalised, vähem või rohkem teadvustatud o Need seisundid avaldavad otsest mõju inimese tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile · Psüühilised protsessid... o Tunnetusprotsessid o Emotsionaalsed protsessid o Tahtelised protsessid 4. Psühholoogia harud jaotatakse rakenduslikeks ja teoreetilisteks ,,ravi" põhjal. Rakendusliku psühholoogia alla kuuluvad need harud, mille juures toimub nt nõustamine 5. Psühholoogia tuntuimad koolkonnad... · Psühhodünaamiline psühholoogia- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule.
KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSLIKUKS SEMINARIKS 1. Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia mõiste avamine. Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine,
meetodid. 7. Numbrilised meetodid. Simulatsioonid ja numbrilised eksperimendid. 8. Optimaalse juhtimise teooria elemendid. 9. Dünaamiliste protsesside modelleerimine. MUDEL on (tunnetatava) objekti analoog, mis tunnetusprotsessis seda objekti asendab. [J. Lotman. Kultuurisemiootika http://www.ut.ee/lotman/ee/teosed/kultuurisemiootika/kunstmod.htm] Mudel on meie arusaam sellest, kuidas miski toimub (kuidas mingid protsessid toimuvad). Mudelid võimaldavad mõista reaalelu probleeme imiteerides tegelikke protsesse lihtsustatult. Tegelikult tuleb ülesannete lahendamisel alati eelistada täpseid lahendeid, kuid kahjuks see enamasti ei õnnestu, seda eriti loodusteaduslike ja üldse rakenduslike protsesside uurimisel. MATEMAATILINE MUDEL TÄPSED MÕISTED VAADELDAVA SÜSTEEMI VÕI NÄHTUSE KIRJELDAMISEKS KÕIK SAAVAD ÜHTMOODI ARU MIDA SAAB ÖELDA MATEMAATIKA VAHENDITEGA, SEDA SAAB VÄLJENDADA KA
Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid võimaldavad võrrelda organismide keemilist koostist ja mitmesuguseid eluprotsesse. Mida sarnasem on võrreldavate organismide üldine ehitus ja eluviis, seda suurem on enamasti ka nende sarnasus molekulaartasemel. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel on järjekordseks tõendiks nende organismide sugulusest ning ühisest eellastest. Mida suurem sarnasus, seda lähem sugulus. Evolutsioonid mehhanismid ja protsessid Evolutsioon ei toimu liigi tasandil, evolutsioonivõimelised on organismide rühmad. Populatsiooni geneetilises struktuuris kutsuvad esile muutusi evolutsiooni tegurid: mutatsioon, suguline paljunemine, geenivool, looduslik valik. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Evolutsiooni tegurid: Mutatsioon geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Suguline paljunemine oluliseks teguriks on geeni ja
2.Loeng ( 9.veebuar 2009) MAA: Maa keskmine raadius e. Ekvivalentse kera raadius 6371 km. Ekvatoriaalne raadius 6378,160 km. Maa välispind- geoid- teoreetiline geomeetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täeliku tuulevaikuse korral (langeb kokku Maailmamere keskmise tasemega) ning asetseb risti loodjoonega. Maa uurimise probleemid: · Protsessid on toimunud valdavalt kauges minevikus · Protsessid on väga aeglased · Protsesid toimuvad suurtes sügavustes · Objekt on suur Uurimisprotsessid: · Puurimine ( 1927. a. 2425 m; 1938.a. 4575 m; 1949.a. 6255 m; 1958.a. 7724 m; 1972.a. Beiden 1 9159 m; 1987.a. Koola ps. 12066 m.) Probleemid: kõrge temperatuur, suur kivimi tihedus, materjali muutus rõhu ja temp. muutusel, lahused, gaasid... · Magmatismi, magma ja tardkivimid. Probleemid: materjali muutus (mutub rõhm ja temperatuur, eralduvad gaasid..
t. rikutud struktuuriga geeni siirdamine raku normaalse geeni asemele mälujälg - püsimällu salvestatud informatsioon mälukaotus - informatsiooni kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel nabaväädivere tüvirakud - sünnituse ajal nabaväädi verest eraldatavad tüvirakud, mis võivad diferentseeruda mitmesuguste kudede rakkudeks negatiivne tagasiside - homoöstaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks neoteenia - pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas neuraalne regulatsioon - närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon neuriit e. akson - närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele neuron - närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked närvikude - kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutusi edasi kanda ja salvestada
Võrdlus- evolutsiooni toimumise ja käigu kohta annab tõendeid ka nüüdisaegsete organismide omavaheline võrdlemine väljasurnud organismidega. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Ehitusplaani poolest sarnased organid on homoloogilised-nt.selgroogsete loomade jäsemeluud. Molekulaargeneetika- protsessid (replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon) on põhimõtteliselt ühesugused kogu elusas looduses, geneetiline kood on sama. Need tõendavad Maa elu ühtset päritolu. Pseudogeenid- mittekodeeritavad nukleotiidijärjestused. Moodustavad suurema osa genoomidest. Need on normaalsete, talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Nende võrdlus eri organismidel näitab ka nende järjestuste sarnasuse määra, mis on kooskõlas vastavate organismide klassifikatsiooniga
väiksem estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Maailameres on : Cl 55% , Na 30% , Mg 4% , Ca 1% , K 1% , Mn 9% Soolad kogunevad merevette peaiselt maismaalt , sest jää kannab kaasa aineid mis on lahustunud. Temperatuuri muutus Maapind soojeneb kiiremini kui meri, sest meri on pidevas ringluses ja seetõttu jahtub meri aeglasealt, kuna ta hoiab soojust kui juba soojenenud on. Termiline ekvaator Rannikutüübid: · Järskrannik (kulutus protsessid, laineenergia jõud on suur) · Lausrannik (kuhje protsessid, laineenergia jõud on väike) Maasäär on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusastkoosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab
, pikkus kud el. mag. kiirgus us lained laine tekivad tekitajateks tekitajaks on tekib kiiresti tekitajateks tekkimin vahelduvvoolu elektrogen., aatomite ja liikuvate on e, allikad gen. töötamisel, kiirguvad molekulide elektronide aatomituumas kiirgavad antenist, elektronkatt pidurdamisel toimuvad elektrijuhtmetest, kosmos, es toimuvad el.mag. protsessid kosmosest sädemed, protsessid väljas ja välgud aatomi sisekatete elektronideg a toimuvate protsesside tulemusel.
laguproduktide poolt Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on jää ja pärast jääaegseid settekivimid. Olulisemaks tunnuseks on tema viljakus selle all mõistetakse võimet varustada taime toiteelementide ja veega ning taimejuuri O2 (hapnikuga) Avaldab suurt mõju inimtegevus, taimekasvatus On tootmisvahend. Toodetakse ja on tööprodukt ühelt poolt. Maaharimine, väetamine, kuivenduskraavid, lubjatakse. Mikrobioloogilised protsessid, mis tõttu mitte kasutatavad toitained lähevad üle kasulikuks toitaineteks Toitainete varud vabanevad mullas (bioloogiliselt) Keemiliselt, seotakse mullas Eristatakse 5 neeldumistüüpi: 1) Mehhaaniline-muld toimib filtrina. Püütakse kinni tahked osad 2) Füüsikaline- ainet peetakse kinni mulla kolloididel. Pindpinevuse tõttu 3) Keemiline- toitained muutuvad keemilise reaktsiooni tagajärel mitte lahustuvateks. Oleneb happelisusest..
Mida väiksemad on tolmuosakesed, seda sügavamale hingamisteedesse nad jõuavad. Seega põletikud võivad tekkida bronhides, bronhioolides kui ka kopsualveoolides.(Annika Küüdorf, Eda Merisalu Tallinn 2006) Kopsutolmustuseks e. pneumokonioos Sümptomid tekivad 10-15 aasta jooksul tolmuses keskkonnas töötamisel. Esialgu sümptomid puuduvad. · Köha · Hingeldus füüsilisel pingutusel · Valud rindkeres · Nõrkus ja väsimus. Kopsudes põletikulised protsessid ja kopsukude tiheneb ehk armistub.Tegemist on pöördumatu haigusega, kus töötaja on tolmuosakestele väga allergiline ning tolm võib põhjustada teisi allergilisi hingamisteedega seonduvaid haigusi. Allergiline bronhiit · Tööl viibides võivad esineda hingamishäired · Pidev köha · Rögaeritus Hingamishäireid ei esine väljaspool töökeskkonda, kuid kui allergiline reaktsioon on pidev siis hingamishäired süvenevad. Allergiline alveoliit
REFLEKSIKAAR NÄRVISÜSTEEMI TALITLUSE ALUSEKS OLEV MEHHANISM, MILLEGA ÄRRITUSE POOLT VALLANDATUD SIGNAALI TOIMEL KUTSUTAKSE ESILE MUUTUS KINDLA ELUNDI TALITLUSES. NEURAALNE REGULATSIOON ELUNDITE JA ELUNDKONDADE TALITLUSE REGULATSIOON NÄRVISÜSTEEMI VAHENDUSEL. HUMORAALNE REGULATSIOON ELUNDKONDADE TALITLUSE REGULATSIOON HORMOONIDE ABIL. NEGATIIVNE TAGASISIDE KÕRVALEKALDE KOHTA SAADUD SIGNAAL KÄIVITAB PROTSESSID KÕRVALEKALDE VÄHENDAMISEKS (KEHATEMPERATUURI REGULATSIOON). POSITIIVNE TAGASISIDE KÕRVALEKALDE KOHTA SAADUD SIGNAAL KÄIVITAB PROTSESSID KÕRVALEKALDE SUURENDAMISEKS (VERE HÜÜBIMINE, OKSENDAMINE, SÜNNITAMINE). ENERGIABILANSS KÕIKIDE ENERGIALIIKIDE SUMMA, MIDA ORGANISM SAAB, KAOTAB VÕI TALLETAB. ENERGIA VAJADUS SÕLTUB VANUSEST, AKTIIVUSEST, KEHAMASSIST JA PÄRILIKKUSEST. HINGAMISE REGULATSIOON HINGAMISKESKUS ASUB PIKLIKAJUS
Reaktsiooni lõpuks taastuvad nad keemiliselt ja endises hulgas. Katalüsaator kiirendab ainult kindlat reaktsiooni ja sellise katalüsaatori leidmine eeldab sageli mahukaid eksperimente. Küsimused ja ülesanded 1. Millised reaktsioonid on pöörduvad, millised pöördumatud? Tuua näiteid. - Pöördumatud protsessid toimuvad ühes suunas peaaegu lõpuni (nt üks reaktsioonisaadustest eraldub süsteemist (sade, gaas). [nt 2KClO3(s) → 2KCl(s) + 3O2(g)] Pöörduvad protsessid kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks on moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) nii lähteaineid kui ka saadusi. Erinevate tingimustega (temperatuur, rõhk) saab nende vahekorda tasakaalusegus muuta. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse kahe vastassuunalise noolega () [nt H2(g) + I2(g) 2HI(g)] 2. Millises suunas nihkub reaktsiooni CO2(g) + H2(g) CO(g) + H2O(g) tasakaal, kui a) reaktsiooni keskkonda lisada veeauru – lähteainete suunas (?)
- teadus, mis uuri inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning selle avaldumise viise. Psühholoogia harud. Teoreetiline psühholoogia – teoreetilised harud töötavad välja teooriad ja üldised seaduspärasused. üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused) psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid pedagoogiline psühholoogia – õppimine jm Rakenduslik psühholoogia – rakenduslikud harud kasutavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas
praegu tuntud kujul. 2.) Okasonalism- on õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (16381715). Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab. Okasionalism oli kristliku fatalismi filosoofiline alus. 3.) Epifenomenalism- teooria, mida pooldas T.H.Huxley, kes väitis, et mentaalsed protsessid on vaid kehaliste protsesside epifenomenid. 4.) Biheiviorism- kujunes välja psühholoogias, seisneb veendumuses, et psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste(loomade) käitumine, mitte aga teadvus, hingeseisund jms. Pooldaja: J.Watson. Seisukoht: inimese psühholoogia uurimisaineks on inimese käitumine sünnist surmani. 1980 5.) Identsusteooria Seisukoht: on mentaalsed protsessid identsed neurofüsioloogiliste protsessidega ajus. Seisukohalt ei ole olemas midagi
Psühholoogia. Tunnetusprotessid. Tunnetusprotessid kõik need psüühilised protsessid, mis toovad meieni infot ümbritsevast maailmast (aisting, taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu, kujutlus) Aistingute seaduspärasused: 1. Kompensatsioon ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2. Adaptatsioon kohanemine, ( lähed pimedasse tuppa) 3. Sünesteesia ühele meeleelundile iseloomuliku ärrituse teke, teise meeleelundi ärritamisel. Taju: Mõju avaldavad varajasemad kogemused, ka mõtlemine, hoiakud ja emotsioonid
Kasvuhooneefekt 12.klass Mis on kasvuhooneefekt? Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (nn. Kasvuhoonegaasidelt). CO2 on oluline roll atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, kasvuhoonegaaside suurem hulk põhjustab atmosfääri täiendava soojenemise. Tekitajaks ka looduslikud protsessid: aurumine veekogudest, vulkaanipursked Kasvuhooneefekti põhjustavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid (nt aerosoolides) Osoon O3 Kliima soojenemise tagajärjed: Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,3 kraadi kümne aasta jooksul Veetaseme tõus maailmameres Kliimamuutused maismaal Loodusvööndite nihkumine Kasvuhooneefekti võimalik mõju Eestile: Õhutemperatuuri tõus Maismaa-ala vähenemine Suureneb talviste tormide ja udude sagedus
Patoloogia- teadus, mis uurib organismi haiguste korral Etioloogia- eellugu, tekkepõhjused, faktorid Patogenees- haiguse kulgemine Lesiogenees- uurib kuidas haigus tekib Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks
process) defineeritakse kui omavahel seotud (töö)tegevuste järjekorda, mis igal sammul tarbib ressursse sisendite teisendamiseks väljunditeks kuni protsessi lõpptulemus on saavutatud. Lõpptulemuseks on toode või teenus, mis omab väärtust selle tarbijale (väljund, mis läheb ettevõttest välja kliendile). Äriprotsessi saab võtta ärifunktsioonide teostuse seeriana. 18. Ettevõtte/organisatsiooni protsesside tüübid- kommertslikus mõttes olulised protsessid, mille tulemused toodete või teenuste näol antakse organisatsioonivälistele klientidele - esmased või tuumprotsessid või põhiprotsessid, n: tellimuse täitmine, taotluse rahuldamine jne toimimise efektiivseks funktsioneerimiseks vajalikud protsessid - tugiprotsessid, n:eelarvestamine, tööjõu värbamine jne juhtimise protsessid – kirjeldavad juhtide tööd - näitavad, kuidas teisi protsesse
2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -.30) IQ ja vaatlusaeg ( keskmine r = -30 ) IQ ja VEP 3. Pärilikkus ja intelligentsus 3.1.Pärilikkuse ja keskkonna interaktsioon pärilikkuse indeks kuni h2 =.80 3.2. Rassilised erinevused 3.3. Soolised erinevused 4. Keskkond ja intelligentsus 4.1. Sotsiaalsed faktorid maa ja linn kool ja intelligentsus vanemate IQ ja laste IQ vaimsete võimed ja arenguprogrammid perekond 4.2
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -.30) IQ ja vaatlusaeg ( keskmine r = -30 ) IQ ja VEP 3. Pärilikkus ja intelligentsus 3.1.Pärilikkuse ja keskkonna interaktsioon pärilikkuse indeks kuni h2 =.80 3.2. Rassilised erinevused 3.3. Soolised erinevused 4. Keskkond ja intelligentsus 4.1. Sotsiaalsed faktorid maa ja linn kool ja intelligentsus vanemate IQ ja laste IQ vaimsete võimed ja arenguprogrammid perekond 4.2
Tasandik enam-vähem tasane ala kus on väiksed kõrguste vahed Kesk-Eesti; Suur-tasandik. Lavamaa järskude nõlvadega ümbrusest kõrgem tasandik Harjulavamaa; sudeedi lavamaa. Alamik maailmamere tasemest allpool olev maismaa surnumere alamik; kaspia alamik. Madalik tasandik mille üldkõrgus ei ületa 200m Amazonase, Lääne eesti. Mäestik koosneb paljudest mägedest ja nende vahelistest orgudest ja nõgudest. Mägismaa suur mägise pinnamoega maa-ala kus vahelduvad ühisel kõrgemal alusel paiknevad mäeahelikud platood ja mäemassiivid. Nõgu ümara ovaalse või korrapäratu põhikujuga nõgus pinnavorm. Süvik ookeani põhjas olev piklik ja kitsas üle 6000m sügavune järskude servadega lõhe. Kiltmaa rohkete orgudega liigestatud kõrge tasandik enamasti üle 500m kõrge. Pinnamood on maapinna osad mis oma kuju, kõrguse, kallakuse, kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. Tektoonilised protsessid: kurrutus, murra...
Tundravööndi mullad Maapind sügavalt läbikülmunud, tekkinud igikelts. Mullaprotsessid toimuvad ainult ülessulavas osas. Kuna bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust mullaõhus, siis mullateke on väga aeglane. Toimuvad gleistumine ja turvastumine. Okasmetsade mullad Läbiuhteline veereziim. Keerulise ehitusega mullad. Vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Mullapinnal on mitmekihiline kõduhorisont. Okasmetsavööndile kõige iseloomulikumad on leedemullad Huumushorisont puudub ja metsakõdule järgnevad kohe leet- Ja sisseuhtehorisont. Rohtlate mullad
Makroenergilised ühendid ehk energiarikkad ühendid, ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb vähemalt 30kJ energiat. ATP- universiaalne energia ülekandja (edeniintrifosfaat) ATP on nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest (adeiin), süsivesikust(riboos) ja 3 fosfaat rühmast. Osaleb biomolekulide tekkel, ainete aktiivsel trantspordil, lihasrakkude töös. Dissimilatsioon- katapolism. Organismis toimuvad ainete lagundamise protsessid (lõhustamine).energeetilisel eesmärgil. Lähteaine glükoos. Süsivesikud 17,6kJ/g Lipiidid 38,9kJ/g Valgud 17,6kJ/g. Glükolüüs esmaseks energiaallikaks glükoos, aeroobne(toimub tsütoplasma võrgustikul), anaeroobne. Tsitraadi tsükkel . toimub mitokondri maatriksis. Püroviinamarihape laguneb co2 ja eraldub vesiniku aatomeid, mis seotakse NADi poolt. Hingamisahela reakstioon toimub mitokondri harjakestel.
t. On teatud ajavahemike järel korduv, seejuures protsess viiakse igas tsüklis lõpuni. 7. Tiirlemine - keha liigub ümber teise keha. 8. Pöörlemine - keha liigub ümber enda. 9. Süsteem on analüüsimiseks valitud osa füüsikalisest universumist. Kõike, mis sinna süsteemi ei kuulu, nimetatakse keskkonnaks. 10. Protsess on asjade tulemuseni jõudmine. 11. Kasutegur avaldab kasuliku energia. 12. Energia miinimumi printsiip - kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. EI TEA: füüsika üldmudel, absoluutne aeg, liikumise üldmudelid, atomistlik printsiip, tõrjutusprintsiip, superpositsiooniprintsiip, relativistlik füüsika, massi ja energia samaväärsus. KONTROLLTÖÖ(Juanni töö järgi) Millise sõltuvusega on tegu? Lineaarne sõltuvus sirge diagonaalne joon Pöördvõrdeline ümar nurk Ruutsõltuvu ümar joon nurgast ülesse Pöördruutsõltuvus terav nurk Süsteemi kirjeldamine
Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. PORSUMINE- Keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks nimetatakse kivimite murenemist vee ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumisega.Porsumisel toimuva kivimi peenestumisega kaasnevad mitmesugused keemilised protsessid, mille käigus vähem vastupidavaist mineraalidest tekivad püsivamad ja ühtedest sooladest teised. LÄHTEKIVIM- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld. KORROSIOON- kivimipindade uuristamine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. LEOSTUMINE- Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele aladele LEETUMINE- Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa
Hindamine ühtlustatud mõõdikute korral on võimalus võrrelda end (omi protsesse) teiste organisatsioonidega (benchmarking). Protsesside muutmise ehk parendamise olemus, vajalikkus (ehk põhjused) ja levinumad eesmärgid. Projekti läbi sünnivad investeeringud, tehakse näuetele vastavaid parendusi, standardimine ja optimeerimine, automatiseerimine. Parenduste käigus on vaja eraldi hoida as is ja to be protsessid. Lean'i (ehk timmitud) juhtimise / tootmise põhimõtted (filosoofia) ja põhikomponendid. Lean timmitud ehk sujuv (tootmine ja/või juhtimine) ... sai alguse II maailmasõja järel Jaapani autotööstusest (Toyota), sellele eelnes (traditsiooniline) masstootmine. Põhimõtted · lähtuvad kõik protsessid kliendi vajadustest st protsessidest kõrvaldatakse kõik tegevused, mis ei loo kliendile väärtust; · ühtlase protsessivoo tekitamine st kõik protsessid peavad olema pidevas
Inimeste vajaduste tundmine ja nende värbamine. See tuleneb jälle meie protsessidest, mis on protsessis erinevate inimeste ülesanded ja rollid. Peame teadma, mida teeme ja kuidas teeme. Peame vastavalt vajadusele värbama, välja õpetama ja arendama inimesi. Tööjõu värbamine peab olema ettevõtetes pidev protsess. Mida aeg edasi, seda olulisemaks see saab, sest tööjõudu turul on väga vähe saada. Tööjõu kohapealt on oluline see, et mida paremini meie protsessid on planeeritud ja korraldatud, seda vähem peame erinevat tööjõudu palkama; seda paremat töötasu saame töötajatele maksta. Igal inimesel peab olema vastav roll ja väljaõpe. Finants ja raamatupidamine. Erinevad otsused mida vastu võtame, peavad tuginema finantsanalüüsile. Tasuvusanalüüsid, millal mingi asi ära tasub, et oleks finantsiliselt ära analüüsitud, mis oleks ettevõtte jaoks kõige kasumlikum. Kuidas lahendame probleeme
söötmistingimused, tapaeelne pidamine ja erinevad pidamistingimustest tulenevad tegurid. 18. Tapajärgsed muutused lihas Muutused, mis leiavad lihas aset pärast looma tapmist, algab autolüüs – liha hakkab lagunema temas sisalduvate mikroorganismide ja ensüümide toimel. 1. Lihas katkevad tsirkulatsiooniprotsessid: vere ja lümfi ringlemine; 2. Kuna loom ei hinga enam, siis katkeb õhuhapniku lisandumine lihasse. Algavad anaeroobsed protsessid. 3. Surmakangestuse teke AKTIIN + MÜOSIIN AKTOMÜOSIIN Surmakangestuse alguses algab lihaste lühenemine ja kangeks muutumine. See saab alguse 5-6 tunni möödudes pärast looma tapmist. 4. Katkeb vitamiinide ja antioksüdantide laekumine, mis põhjustab rasvade rääsumise. 5. Lakkavad närvi ja hormonaalsed protsessid, lihakeha temperatuur langeb ja rasv hakkab hanguma. 6. Algab glükogenolüüs
väärtusyab teenindus taset rohkem kui kulusid. 3. Tuleb käsitleda Log. Süst. Kuuluvaid ettevõtteid ja nende võrgustikku süsteemina 4. analüüsida ja modeleerida log. Funktsioone ja operatsioone, et vältida nende mittevajaliku kordamist (raiskamine ei tuleta tarbia käitumist) 5. standartiseerida vahendeid ja seadmeid et lihtsustada hüvitamist ja vähendada kulusid 6. väärtustada töötajate sotsiaalse ja eriala kompetentsi, sest mitte ahelad, protsessid ja struktuurid, ei loo uut väärtust, vaid nende taga on inimene Log. Üldkontseptsiooni 3 eesmärki:1)kulude vähendamine 2)investeeringute optimeerimine 3) soovitud teenindustaseme leidmine toodete ja tarbiate sihtgruppide lõiges Kogukulude arvestamine tarneahelas 1)makroekonomika tasend (tooaine, turu, tööjõu paiknemise ja regiooni majanduskeskkond 2)mikroekonoomika tasend (toode, tehnoloogia,teenuste arendusprotsessi juhtimine, ettevõtte tasand)
Keemiline koostis ei muutu.3.Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees tekib füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside keeruka koosmõju tulemusena. Mulla mineraalosa materjal mureneb mehaanilise ja keemilise mõju tagajärjel. Kuumas ja niiskes kliimas on keemiline murenemine tunduvalt intensiivsem kui kuivas ja jahedas kliimas. Viimasel juhul prevaleerib mehaaniline murenemine. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, eeskätt taimed, seened ja bakterid. Mullateket mõjutavateks peamisteks keskkonnateguriteks on kliima ja veereziim, tekkimise koha geoloogiline ehitus (eriti lähtekivim), organismid ja inimtegevus.6. Kõrbemuldade horisondid pole selgelt väljakujunenud kuna kõrbemullad on tekkinud kuiva kliimaga loodusvöötmes, kus esineb vähe sademeid. Tavaliselt imbub niiskus läbi muldade ja jagab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
