· molekulide potentsiaalne energia, · aatomite summaarne potentsiaalne energia molekulides NB! Termodünaamiliste süsteemide siseenergia on aatomite, molekulide mehaaniliste energiate summa Termodünaamika esimene seadus energia jäävuse seadus termodünaamiliste süsteemide jaoks - väidab, et kõikides protsessides, milles süsteem osaleb: U=Q-W Siin on väga tähtis tähele panna, et siseenergia on olekufunktsioon, soojusvahetus ja töö on protsessid Võrrelge termodünaamika esimest seadust (energia jäävuse seadust) mehaanilise energia jäävuse seadusega potentsiaalse ja kineetilise energia asemel on siin siseenergia ning soojusvahetus ja töö. Olekufunktsioonide kombinatsioonid on samuti olekufunktsioonid Defineerime uue olekufunktsiooni entalpia H=U+pV Mis on entalpia füüsikaline mõte (konstantsel rõhul p=const)? Hp=U+pV Võrdleme seda termodünaamika esimese seadusega, mis kehtib ka konstantsel rõhul: U=Q-W Q=U+W
PK14-PE NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED JA NENDE PROTSESSIDE KIRJELDUS Referaat Juhendaja: Tiina Rühka Tallinn 2014 Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED 4 2.TEHNOLOOGILISED PROTSESSID 6 3.JAHUPARANDAJAD 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATU KIRJANDUS 9 2 Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus SISSEJUHATUS
toimel, mida inimene ise kogeb oluliselt erinevana tavaliselt. (Nt. Uni, hüpnoos, erinevad joobed, anesteesia, psühhoos, ajukahjustuse järgne teadvustamatus) Teadvustamatus: · Kognitiivne teadvustamatus enamik ajus toimuvatest protsessidest teadvuse eest varjus, teadvustamata (hingamine, emotsionaalne reaktsioon, unerütm, silmaliigutused) · Ka kõrgema taseme psüühilised protsessid e kognitiivsed protsessid (mõtlemine, otsustamine, loometöö) kui lahendus tuleb ootamatul momelndil . · Automatismid psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist (nt rattaga sõitmine, auto juhtimine) · Pimenägemine kahjustus ajus esmases nägemispiirkonnas, kuid inimene on võimelin ruumis orienteeruma · Uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, hüpnagoogsed
6.Loeng (16.märts 2009) Eksogeensed protsessid: · kulutus, purustus; · transport; · akumulatsioon, settimine. Eksogeensed protsessid mida pikem transport, seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Sood: · soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest;
ÖKOSÜSTEEM Iseloomustab: · Liigiline koosseis · Liigirikkus · Dominant · Biomass · Produktsioon · Toitumissuhted TOIDUAHELAD TOOTJA e. produtsent-> TARBIJAD e. konsument-> LAGUNDAJAD e. destruent Taim taimetoiduline ÖKOLOOGILISE PÜRAMIIDI REEGEL AINERINGED C-ringe peamised protsessid: · Fotosüntees · Hingamine,lagundamine · settimine,põlemine. Süsiheppegaasi molekul->taim->toimub fotsüntees->tekib glükoos ja tärklise molekul->tärklis jõuab mugulasse->siga sööb mugula ära->kehast jõuab väljaheidetesse->hea väetis,viiakse põldudele->bakterid lagundavad süsiniku. N-ringe peamised protsessid: · äike · N2 sidumine( mügarbakterid) · Korjuste,taimejäänuste,väljaheidete lagundamine. BIOSFÄÄR
Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused--- protsessid,seisundid,omadused Psüühilised protsessid---aistingud,taju,mälu,mõtlemine,kõne,fantaasia,tundmused,tahe Mis iseloomustab ps. protsessi?---kindel algus ja lõpp (kindel järjestus) Psüühilised seisundid---tähelepanelikkus,hajameelsus,elurõõm,ärritus,rahulolu,väsimus Psüühilised omadused---veendumused,teadmised,oskused,vilumused,harjumused,iseloom Iseloomusta teadvust--- *psüühika kõrgeim aste *omane vaid inimesele *eristamine(mina ja mittemina--enesetunnetus)
reaktsiooni soojusefekt: HreaktsioonHc,i (lähteained)- Hc,j (saadused) kui kahel ainel on sama aatom molekul, siis suurem põlemisentalpia on sellel ainel, millel selle aatomi oksüdatsiooniaste on väiksem. ENTROOPIA entroopia S J/mol*K – süsteemi korrapäratuse mõõt termodünaamika II põhiseadus – isoleeritud süsteemis kulgevad protsessid entroopia kasvu suunas. isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas. termodünaamika III põhiseadus – korrapärase kristalse aine entroopia on absoluutsel 0- temperatuuril võrdne nulliga (kui T = 0, siis S = 0) entroopia muut reaktsioonides: ΔS < 0 ühinemisreaktsioonides (eksotermiline) ΔS > 0 lagunemisreaktsioonides (endotermiline) ΔS < 0 gaaside neeldumisel (ng < 0) ΔS > 0 gaaside eraldumisel (ng > 0)
NÄGEMISMEEL · Silmamuna ehitus · Pupill · Silmamuna liigutused · Silma kaitsvad struktuurid · Silma optiline süsteem · Fotokeemilised protsessid võrkkestas · Värvuste nägemine · Võrkkesta tsentraallohk · Lääts ja ripskeha · Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1
Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. hiidpanda lumeleopard Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav.
1. Mida mõistetakse meteoroloogiliste protsesside ja nähtuste all? Maa atmosfääris toimuvad mitmesugused füüsikalised protsessid ja nähtused, nagu kiirguse neeldumine ja hajumine, õhu soojenemine ja jahtumine, vee aurumine ja kondensatsioon, udu ja pilvede tekkimine, sademed, õhu liikumine, elektrilised, optilised, akustilised nähtused. 2. Mis on ilm? Ilm on atmosfääri olek mis pidevalt muutub. Antud momendil iseloomustab ilma meteoroloogiliste elementide kompleks. Ilma mingis ajavahemikus võib iseloomustada meteoroloogiliste elementide järkjärgulise muutumise
Bioloogiline veepuhastus Second level Kompleksne veepuhastus Third level Fourth level Immutamine Filterväljakud Fifth level Tehismärgalasüsteemid Biopuhastus Anaeroobsed protsessid Kontakprotsess Anaeroobne filter Aeroobsed protsessid Aktiivmudaprotsess Biokileprotsess Biofilter Biotiigid Aitäh tähelepanu eest!
ultraviolettkiirgus röntgenkiirgus gammakiirgus (lühimad lained) Kaugseire sensorite tüübid Passiivsed sensorid Optilised (multispektraalsed, hüperspektraalsed, nähtav piirkond, infrapuna) Päikesevalgusest ja pilvisusest sõltuvad Aktiivsed sensorid Radar (SAR - Synthetic Aperture Radar) Skateromeetria Altimeetria Sõltumatud Päikese valgusest ja Mis on oluline (operatiivses) mere kaugseires? Kuna protsessid meres on enamasti muutlikumad, kui need mis toimuvad maismaal, siis on oluline satelliitpiltide hea ajaline katvus Kuna protsessid on tihti mastaapsed, siis on oluline satelliitpildiga kaetava ala suurus (jää olude kaart, tuule väli, reostuse seire jne) Muidugi on alati kasuks kõrge ruumiline lahutus detailide tuvastamiseks Kaugseire põhimõtted Iga absoluutsest nullist kõrgema temperatuuriga keha kiirgab Kiirgusvoog on määratud Stefan-Boltzmanni
Pole otseselt „õiget“ või „valet“. Vaata seda kui duck tape’i, see põhimõtteliselt toimib, aga pole viimistletud. Modelleeritakse nii palju kui minimaalselt vajalik. 5. Täppis vs agiil Täppis puhul võetakse Z raamistik rangelt ülalt alla ja tehakse kõik korralikult valmis enne kui edasi liigutakse. Agiili puhul ei ole järjekord oluline, tehakse mida vaja. 6. Z veergude seosed On hea vaadata 2-3 kaupa. Yourdani kolmnurk: Objektid, protsessid, sündmused. 7. Objekt On oluline ’asi’ või ’nähtus’ süsteemis, mida protsessid loovad, muudavad ja kasutavad. Neid on eri tüüpi – käegakatsutav, roll-tüüpi (õppejõud, tudeng), tegevus-tüüpi (õppimine, õpetamine), sündmus-tüüpi (nt eksam), teadmine e spetsifikatsioon (õppeaine, kursus) 8. Täppismodelleerimine – modelleerimine on ise omaette eesmärgiks, eesmärgiks on perfektne mudel. Agiilmodelleerimine – modelleerimine on
universumi tekke, ajaloo ja lõpu küsimustega, on ta seotud teoloogia ning filosoofiaga. Universumi kärgstruktuur mõjutab otseselt galaktikate arengut Astronoomia üks huvitavamaid ja senini lahendamata probleeme on galaktikate tekkimine. Galaktikad, mida on Universumis rohkem kui Linnutees tähti, on peamised ehituskivid Universumis. Ometi ei ole veel lõplikult selge, kuidas morfoloogiliselt erinevat tüüpi galaktikad täpselt tekivad ning mis protsessid mõjutavad galaktikate evolutsiooni. Mõistmaks galaktikate arengut uurisid Elmo Tempel ja Enn Saar koostöös Radu Stoicaga Prantusmaalt, Lille Ülikoolist, kuidas Universumi kärgstruktuur mõjutab galaktikate arengut. Vaadates galaktikate suureskaalalist jaotust, näeme, et galaktikad on koondunud parvedesse, mida omavahel ühendavad galaktikate ahelad ehk filamendid. Galaktikate filamendid on peamised struktuurid
grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni seadus. Koosluste jaotused biogeograafias: klassifitseerimine ja rajoneerimine. Regioonide sarnasuse mõõtmine liigilise koosseisu alusel. Ökogeograafilised seaduspärad (Bergmanni, Alleni ja Glogeri seadused). Bioloogilise mitmekesisuse globaalsed seaduspärad. Laiuskraadi ja bioloogilise mitmekesisuse positiivne seos: peamised teooriad ja erandid. Liigifond ja tume elurikkus. Biogeograafia protsessid. Fülogeograafia mõiste. Kolm fundamentaalset biogeograafilist protsessi. Taksonite tekke mehhanismid: mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik, geenivoog, asutaja efekt. Allopatriline liigiteke; vikareerimine ja asustamine. Parapatriline liigiteke. Sümpatriline liigiteke. Liikide ökoloogiline eristumine evolutsioonis (krüptilised liigid, adaptiivne radiatsioon). Taksonite väljasuremine evolutsioonis ja kaasajal. Refuugiumid. Liikide valik evolutsioonis
E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia - Arengupsühholoogia - Neuropsühholoogia (peaaju protsessid) Rakendusliku orientatsiooniga - Kliiniline psühholoogia - Õiguspsühholoogia
protsessid, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas. Kõik mis on teadvuslik, on ühtlasi psüühiline, kuid osa psüühilisest ei ole teadvuslik. PSÜÜHIKANÄHTUSI, mis avalduvad teadvuslikul tasemel, nimetatakse psühholoogiliselt-käitumuslikult eksplitsiitseteks ning mitteteadvustatuid implitsiitseteks. Psüühiliste nähtuste sfäär on avar ja mitmekesine, kuid laias laastus jagunevad need kolme suurde rühma: 1) psüühilised protsessid – kujutavad endast teatud ajuprotsesside toel toimuvat vaimset tegevust maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamisel subjekti poolt. Peamised TUNNETUSPROTSESSID(kognitiivsed protsessid) on aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine. EMOTSIONAALSED PROTSESSID(afektiivsed protsessid) avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes. TÄIDESAATVAD PROTSESSID(eksekutiivsed protsessid) käivitavad ja suunavad toiminguid.
näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.Nimeta globaliseerumise eeldused ehk millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele? 3.Mida tähendab innovatsioon? Missugune ühiskond on innovaatiline ühiskond? 4. Missugustes maailma piirkondades toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi? 5.Missuguste maailma piirkondade vahel liigub valdav osa raha ja kaupu? 6.Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut.
Esimene katse oli 1990a. Torni kellad eemaldati leevendadamaks kaalu ja ümber kolmanda astme pandi trossid, mis mitusada meetrit tornist eemal ankurdati. Peale seda eemaldati 38 m3 pinnast torni ülespoole kerkinud serva alt. Sellega väänati torni sigeks 45 cm. Teisel katsel 2008a. eemaldati veel sama palju pinnast, ning torn suudeti lõpuks stabiliseerida. Vajumine lakkas. 4. Kirjeldage geotehnilisi protsesse ja nähtusi Nähtused ja protsessid. Iseloomustage kivimite murenemise põhjused ja tagajärgi. Geotehnika käsitleb järgmisi protsesse. Pealisvete (merede, järvede, jõgede, veehoidlate) mõju, mäetike jõed, põhja ja arteesia veed, tuul, temperatuur, murenemine (füüsiline, keemiline, mehaaniline, biologiline), sisepingete areng maakoores, maa sisejõud, inimtegevuse mõju. Nähtused mis kuuluvad geotehnika valdkonda on järgmised. Kallaste erosioon (meri, järv, veehoidla), jõe
2. Seedetalitlust reguleeritakse vastavalt toidu kogusele ja iseloomule hormoonide ja närvisüsteemi abil. 3. Enteraalne närvisüsteem, s.o. seedesüsteemi enda närvipõimikud on vajalikud seedimiseks. 4. Näja- ja küllastuskeskust stimuleerivateks aineteks on glükoos, aminohapped ja leptiin. 5. Sülg sisaldab antikehi, lipaasi, amülaasi, vett, elektrolüüte ja lima ja on vajalik toidu niisutamiseks ja neelamiseks. 6. Maos toimuvad järgmised protsessid: toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. 7. Mao soolhape on vajalik selleks et bakterid ei saaks seal püsivalt asuda. 8. Pepsinogeeni aktiivset vormi nimetatakse pepsiiniks ja selle toimel lagundatakse proteiin. 9. Mao motoorika on vajalik selleks et tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. 10. Maksa funktsioonidest on seedimisega otseselt seotud glükoneogenees ja
oksaalatsetaadiga, mille tulemusena moodustub tsitraat). b) mitu reaktsiooni ja millised omavad regulatiivset rolli - tsitraadi süntetaas (1), isotsitraadi dehüdrogenaas (3), alfa-ketogltaraadi dehüdrogenaas (4) ja püruvaadi dehüdrogenaas ( ei ole nende kaheksa reaktsiooni hulgas, kuid siiski oluline). c) milles avaldub erinevus regulatiivse ja mitteregulatiivse reaktsiooni vahel - ma ise pakun, et regulatiivsed on need protsessid, mis on kui Krebsi tsükli pidepunktid ehk täidavad põhirolli ning mitteregulatiivsed ei ole niivõrd suure tähtsusega protsessid. Pmts on ju näha, et regulatiivsed toimuvad kohe alguses, seega ilma nendeta ei saaks Krebsi tsükkel üldsegi toimida. 1) alfa-ketoglutaraat 2) ?????? 7. Millised TCA tsükli produktid on raku jaoks energiakandjad? NADH ning FADH2. Nimetage, mitu ja millise a) makroergilise fosfaadi molekuli tekib - 1 ATP 9. TCA tsükli 6
aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutud algselt vähe. *lahustunud soolade ära kandumist nimetatakse leostumiseks *nt sellele on eestis karstumine. *ühe alaliigina võib tuua veel bioloogilise murenemise. *murenemise käigus tekib lähtekivim *Pinda, millele muld tekib, nimetatakse lähtekivimiks *mulla tekkeks peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. *taimede kasvuks peab mullas leiduma ka orgaanilisi aineid. *mineraliseerumine ja humifitseerumine on vastastikused protsessid mille käigus orgaaniline aine koguneb. *mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalideks. Nt süsihappegaas *Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas orgaaniliste jäänuste muutmine kergetest ühenditest keerukamateks. Nt huumus. tekketegurid: passiivsed *Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab füüsikalised ja keemilised omadused. Liivad on halvad lähtekivimid savid aga head. *reljeef. *aeg e. mulla vanus
Aga võib juhtuda, et kõik muutub ja meie riig hakkab reostuma. Seetõttu võib tekkida palju globaalse probleeme. Me viskame prügi või pudeleid meresse, seetõttu võib juhtuda mere reostumine, mis väga ohtlik mere loomadele, taimedele ja kaladele. Palju kampaaniad tegelevad metsa raadamisega. Taimed ja puud annavad meile hapniku, kui ei ole puud ei ole hapniku, mis meile on nii oluline. Veel on probleemid mis ei seotud inimestega, see on erinevad looduslikud protsessid, näiteks jahenemine või soojenemine. Eestis võib seda juhtuda tulevikus. Läänemeres võib suureneda vesi hulk. Golfi hoovus võib peatuma. Me teame et Golfi hoovus väga tugev mõjub meie kliimale. Erinevad loomaliigid surenevad ja võib juhtuda tulevikus globaalne loomade surenemine. See on väga hirmsasti. Et kõik seda ei juhtu jää mõttesse kõigepealt enda kohta. Mis sa saad teha, et teha maailm puhtaks. Ära reosta meie loodust, ta on meil üksik
uuesti alustada. Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsalisete eesmaod on unikaale ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Lihtmaoga loomadel on seedetrakti mikrofloora vähe arenenud. Erandiks on hobune kelle umb-ja käärsooles toimuvad mikrobioloogilised protsessid võrdlemisi intensiivselt. Ka sea käärsooles toimuvad mõningased protsessid. Et aga seedekanali alumises osas ei toimu enam nimetamisväärsel määral toitainete imendumist, siis on seal mikroorganismide mõju seedimesele ei vähene. Sööda mälumisel eritub sülge. Sülje eritumine on kaasasündinud refleks ja selle kogus sõltub eelkõige mehhaanilisest ärritusest, sööda omadustest, mälumise kestusest, isust ja teistest teguritest
1. kMis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Pidevate protsesside korral toimud toote sisse- ja väljavool pidevalt (kogu aeg). Perioodiliste protsesside korral toimub toote sisse- ja välja vool mingi kindla aja jooksul. 2. Mis eristab statsionaarseid protsesse mittestatsionaarsetest? Statsionaarsed protsessid on ajas muutumatud. Mittestatsionaarsed protsessid on ajas muutuvad, nt: veeanum kraaniga, algul voolab vett kiiresti, kui anum hakkab tühjenema väheneb vee voolamise kiirus. 3. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid / massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja.
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin) Kurt Koffka (1886-1941): * Geograafiline ja käitumiskeskkond:
atsonaalsed tegurid reljeefist olenevad 1) planetaarne tase üks maastikusfäär e. epigeosfäär 2) mandrite või vastavalt ookeanide tase 3) geograafiliste maade tase hõlmab reljeefi suurvormidel mäestikel, mägismaadel, lauskmaadel, suurtel madalikel ja saarestikel kujunenud geokomplekse. 4) vööndite tase . vööndis on sarnased soojustingimused, niiskustingimused, bioloogilised maastikukomponendid, mullad ja eksogeensed geomorfoloogilised protsessid (näiteks murenemine, erosioon). Tundravöönd Metsatundravöönd Okasmetsavöönd (taiga) Segametsavöönd Lehtmetsavöönd 5) maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) kujunenud geokompleks (paigastike kogum). harju lavamaa, põhjaeesti rannikumadalik, võruhargla nõgu 6) maastik on väiksem paigastike kogum, reljeefi suurvormi üks osa.
Peamiselt tahkel või gaasilisel kujul. Enamik mageveest on meile kättesaamatu ja kasutuskõlbmatu - liustikud ja jää. Molekulaarsetest ainetest universumis levimuselt 3. kohal (H2 ja CO järel). Vesi Maal kus leidub, katvus, olulisus elu jaoks: Vesi olul. komponent maal. 70% maa pinnast on kaet.veega. maailmameri on kõige suurem vee reservuaar. Jõed, järved, mered, märgalad (rabad, sood), veeaur, vesi elusorganismides, liustikud. Kõik protsessid toim. vesikeskk.-s. Molekulaarsetest ainetest universumis levimuselt 3. kohal (H 2 ja CO järel). Elusorganismid koosnevad max kuni 99% veest. Inimeses 60-70%. Elusorganismides toimuvad protsessid kulgevad vesikeskkonnas ainevahetus Vesi - parimaid lahusteid looduses Rõhul 611,73 Pa (0,006 atm) on sulamis- ja keemistemp võrdsed - 0,01 0C vee kolmikpunkt. Vee olulised om.-d elu jaoks: * vesinikside * vee tahke vorm jää on veest kergem * vesi on hea lahusti
süvik. Mandriline maakoor kurdub suure surve all ja sinna tekib mäestik. Sealsetse piirkondades on samuti palju maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Mandriline maakoor ja mandriline maakoor Põrkuvad ja nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik. Suure rõhu all liiguvad kaks maakoort üksteise peale ja kurduvad mäestikeks. Sealsetse piirkondades on maavärinaid aga vulkaanipurskeid seal ei esine, kuna maakoor on liiga paks, et magma suudaks maapinnale tungida. 3.Geoloogilised protsessid Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. ksogeensed protsessid võib jagada kolme rühma: * Murenemine, mis jaotub omakorda keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks ja füüsikaliseks murenemiseks ehk rebenemiseks. Murenemine on kivimeid purustavate protsesside kogum. * Denudatsioon ehk kulutus on murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus
PSÜHHOLOOGIA · Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese psüühikat · Psüühika on inimese hingeelu ( aju omadus peegeldab ümbritsevat maailma, ümbritsevat tegevust) · Psüühika jaguneb teadvus ja alateadvus · TEADVUS I PSÜÜHILISED NÄHTUSED I I I PSÜH PROTSESSID PSÜH SEISUNDID PSÜH OMADUSED · Psüh protsessid on ajaliselt kõige lühemaegsed · Psüh seisundid on ajaliselt kauakestvad( emotsionaalsed) Psüühilised protsessid · Aisting Taju Kindel järjekord ! Mälu- kujutus-fantaasia-mõtlemine Psüühilised seisundid · Tundmused · Emotsioonid (õnnelikkus,üllatus,kurbus,hirm,viha,vastikus) Psüühilised omadused · Temperament (kaasasündinud)
murenemine SETTED kivistumine TARDKIVIMID SETTEKIVIMID moone sulamine MOONDEKIVIMID LAAMADE LIIKUMINE Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla Nazca laam ja L-Ameerika laam Ookeanilaamade lahknemine Atlandi ookeani keskosa Mandrilaamade põrkumine India-Austraalia ja Euraasia laam Laamade liikumine küljetsi P-Ameerika ja Vaikse ookeani laam Geoloogilised protsessid · Uue maakoore teke · Vulkaanilised saared · Vulkaanipursked · Maavärinad · Kurdmäestike teke · Süviku teke · Ookeanilise maakoore hävimine KUUMAD TÄPID Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Havai saared ja Kanaari saared KILP-JA KIHTVULKAAN · Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese
aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. anaeroobne glükolüüs(käärimine) - hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum ATP - (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes olev makroergiline ühend, osaleb raku energia talletaja ja ülekandjana; molekul koosneb: adeniin, riboos, 3 fosfaatrühma
Organisatsiooni kvaliteedinäitajad TARBIJA RAHULOLU TÖÖTAJATE RAHULOLU HUVIGRUPPIDE RAHULOLU PÜSTITATUD EESMÄRKIDENI JÕUDMINE ORGANISATSIOONI TEGEVUSED ON VASTAVUSES NÕUETELE MITTEVASTAVUSI EI ESINE KVALITEEDINÄITAJAD PEAVAD OLEMA REAALSELT MÕÕDETAVAD KVALITEEDINÄITAJAD PEAVAD OLEMA FORMAALSELT FIKSEERITUD JA TÕENDATUD NÄITAJATE KOGUMISEKS PEAVAD OLEMA ORGANISATSIOONIS KÄIVITATUD VASTAVAD PROTSESSID KVALITEEDINÄITAJAD ON ALUSEKS UUTE EESMÄRKIDE PÜSTITAMISELE Siseauditid SISEAUDIT ON PIDEV PROTSESS JA SEDA TEOSTAB AUDITEERITAVA VALDKONNA SPETSIALISTIDEST SÕLTUMATU, VASTAVA KOOLITUSE SAANUD PERSONAL AUDITITE KÄIGUS TEHAKSE KINDLAKS, KAS: KVALITEEDIALASED TEGEVUSED JA NENDE TULEMUSED VASTAVAD PLAANITULE KASUTATUD MEETMED ON TÕHUSAD* JA SOBIVAD PÜSTITATUD EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS *TÕHUSUS ON SUHE SAAVUTATUD TULEMUSE JA KASUTATUD RESSURSSIDE VAHEL
temperatuuri tõustes liituvad --> pöörlemine --> võnkumine. Pöörlemine ja Võnkumine ei haara kõiki molekule korraga. Algul hakkab pöörlema vaid väike osa molekulidest ... seda seletab kvantmehaanika. Vabadusastmete arv tähendabki sõltumatuid suurusi, mille abil on võimalik süsteemi kirjeldada... 8.Adiabaatiline on protsess, mille puhul ei toimu soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga. Tegelikkuses saavad adiabaatilisele lähedased olla ainult kiiresti kulgevad protsessid (kuna soojusvahetus nõuab aega). 9.Clayperoni võrrand: p*Vkm/T = R, mis seob ühe kilomooli ideaalse gaasi parameetrid, kehtib ideaalse gaasi korral normaaltingimustel (temp = 0 0C, p = 1 atm) 10. Ideaalne on gaas, milles igasugune molekulidevaheline interaktsioon puudub, sõltumata nende vahekaugustest. Molekulide mõõtmed ja ruumala loetakse tühiselt väikeseks võrreldes anuma ruumalaga ja jäetakse arvestamata. Molekul liigub vabalt, põrgates vahel kokku
Trafomähise elektromotoorjõud on proportsionaalne sagedusega; mähise keerdude arvuga; südamiku magnetvoo amplituudiga. USAs valmist trafo 240/12V, 60Hz toodi Euroopasse Kas saab kasut pingel 230V 50Hz? Ei saa pikaajaliselt; võib lühiajaliselt. Trafo 24/12V primaarmähis lülitatakse alalispingele mis on 50% nimipingest. Millised protsessid toimuvad trafos? Sekundaarahelas tekib pinge impulss 6V; sekundaarahela püsitalitluse pinge on 0; trafo tühijooksuvool suurem kui nimivool; trafo kuumeneb üle ja rikneb. Trafo tühijooksukaod tekivad magnetvoo suuna muutmisega kaasnevast hüstereesist magnetahelas; pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest. Ideaaltrafo korral kehtivad seosed I1w1=I2w2; U1I1=U2I2; U1/U2=w1/w2; S1=S2; P1=P2; Q1=Q2.
Põhjenda! Elektrolüütide lahused juhivad elektrit.Mida nõrgem on elektrlüüt,seda väiksem on tema lahuse elektrijuhtivus.Mitteelektrolüütide lahused elektrit ei juh,sest nad ei sisalda ioone. 4.Mis on elektrolüütiline dissotsiatsioon?Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. 5.Kuidas toimub ektrolüütiline dissotsiatsioon a) iooniliste, b) molekulaarsete ühendite korral? Mille poolestneed protsessid erinevad?-Iooniliste ühendite korral lahustuvad kõik soolad,toimub seostumine vee molekulidega.Molekulaarsete ühendite korral on praktiliselt lahustumatud soolad ja toimub ka seostumine vee molekulidega.Need protsessid erinevad üksteisest sellepoolest, et molekulaarsete ühendite korral toimub reaktsioon happe ja vee molekulide vahel. 6.Millised osakesed esinevad a) tugevate, b) nõrkade, c)mitteelektrolüütide lahustes? Millised osakesed esinevad a) tugevate- ainult ioonid
* mis vahekorras on meie kogutavad andmed üleüldse selle reaalsusega, mida me oma teadusharus levinud ja kättesaadavate uurimisviisidega hõlvame; * kuidas on seotud uurimistegevus ja (sotsiaalne) praktika. Metodoloogia tasemed · teadusliku tegevuse üldmetodoloogia; · omaette ainevallaga sotsiaal- ehk ühiskonnateaduste metodoloogia; · empiirilise sotsiaaluurimuse metodoloogia. Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned Sotsiaalsed protsessid on allutatud väga paljude nii objektiivsete kui subjektiivsete asjaolude toimele. Erinevalt loodusteadustest olenevad andmed nt kontaktist, meeleolust jne. Empiirilise sotsiaaluurimuse erijooned Ühiskonnas on suur kaal subjektiivsel. · Uurija peab välja töötama oma subjektiivse "mõõduriista" - ankeedi, skaalad jne. Need unikaalsed vaid selle uurimuse tarvis. · See, mida käsitleme andmestikus objektiivsena, on sageli saadud läbi uuritavate
sügavamalt kui dünaamilised. Tegelikkuses puuduvad absoluutselt jäigad, üksühesed seosed. Dünaamiliste seadustega ei saa: a) Seletada selliseid protsesse, mille fluktuatsioonid on olulised. b) Ennustada, millistel tingimustel muutuvad fluktuatsioonid oluliseks. Statistilised seadused, nagu dünaamilisedki, väljendavad olulisi põhjuslikke seoseid. Statistilised seadused ei võimalda ühetähenduslikult ennustada, mis toimub tulevikus, kuid võimaldavad üksüheselt ennustada millised protsessid toimuda ei saa. Toimuda ei saa protsessid, milles rikutakse jäävusseadusi. Statistilised seadused võimaldavad dünaamilisi seadusi seletada. Näiteks seletub seadus, mille kohaselt mis tahes termodünaamiline süsteem läheb muutumatute välistingimuste korral iseeneslikult soojusliku tasakaalu olekusse, soojusliku tasakaalu oleku suurima tõenäosusega, kõigi teiste termodünaamilise süsteemi olekutega võrreldes. Nüüdisaegse füüsikalise maailmapildi esimeseks oluliseks tunnuseks on
süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kujunenud elastsete pingete lahendumisel koos kivimte rebenemisega. Maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebesumine. Maavärina kese - ehk epitsenter- maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Nõlvaprotsess - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Ookeaniline maakoor - ulatus: 5-10 km; kivimid: vasaltne magma; vanus 180mlj aastat Mandriline maakoor - ulatus: 35-45 km; kivimid: tard-, sette- ja moondekivimid; vanus 4mlj aastat. Kilpvulkaan - sügavus: 5,8km; voolab suhteliselt rahulikult pinnale, magma on räni ja gaaside vaene ja väikese viskoosusega. Tekivad ookeanties. Nt Mauna Loa. Kihtvulkaan - laavavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma on
Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Veiniteadust ja -valmistamist nimetatakse önoloogiaks. Saagikoristus Veini valmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Saak korjatakse kui suhkru ja happe vahekord viinamarjades on saavutanud teatud kindla taseme. Saagikoristuse õigeaegsus on väga oluline, kuna viinamarjakobarate küpsemise lõpufaasis toimuvad biokeemilised protsessid ja ainevahetusmuutused väga kiiresti ning avalduvad hiljem tulevase veini omadustes. Fermenteerimine ehk kääritamine Fermenteerumise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Frementeerimisel peab silmas pidama mitmeid tegureid. Kõige olulisem on veinivirde temperatuur. Kuna kääritamisprotessis aset leidvad biokeemilised protsessid toodavad kuumust, on oht, et veini virde temperatuur võib väljuda ideaalsest temperatuurivahemikust.
Parameetrite omavaheline sõltuvus kijutab endast ideaalgaasi olekuvõrrand: pV=m/M *RT; pV=nRT kus R on gaasi universaalkonstant, mis kehtib ühe mooli gaasi korral (8,314 J/K mol) Ideaalgaas on paljudest korrapäratus soojusliikumises olevatest aatomitest või molekulidest koosnev süsteem, mille osakeste vahel puudub vastasikune toime ja omaruumala. Protsessid (kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga) P=konst - isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid V=konts isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid T=konts isotermilised protsessid Adiabaatilised protsessid ei toimu soojusvahetust ümbrusega (q = 0) muutuvad:T, P, V Protsesside liigid soojusvahetuse suuna järgi Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatiline protsess puudub soojusvahetus Olekufunktsioonid
Parameetrite omavaheline sõltuvus kijutab endast ideaalgaasi olekuvõrrand: pV=m/M *RT; pV=nRT kus R on gaasi universaalkonstant, mis kehtib ühe mooli gaasi korral (8,314 J/K mol) Ideaalgaas on paljudest korrapäratus soojusliikumises olevatest aatomitest või molekulidest koosnev süsteem, mille osakeste vahel puudub vastasikune toime ja omaruumala. Protsessid (kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga) P=konst - isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid V=konts isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid T=konts isotermilised protsessid Adiabaatilised protsessid ei toimu soojusvahetust ümbrusega (q = 0) muutuvad:T, P, V Protsesside liigid soojusvahetuse suuna järgi Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatiline protsess puudub soojusvahetus Olekufunktsioonid
ja lihtamini jälgitavateks. Peame tundma kogu protsessi, selle vajadusi, mida meil on vaja ja kuidas üles ehitada. ● Inimresssursid- inimeste vajaduste tundmine ja nende värbamine. See tuleneb jälle meie protsessidest, mis on protsessis erinevate inimeste ülesanded ja rollid. Peame teadma, mida teeme ja kuidas teeme. Tööjõu värbamine peab olema ettevõttes pidev protsess. Mida paremini meie protsessid on planeeritud ja korraldatud, seda vähem peame erinevat tööjõudu palkama. ● Finants ja raamatupidamine- erinevad otsused mida vastu võtame, peavad tuginema finantsanalüüsile. Tasuvusanalüüsid, millal mingi asi ära tasub, et oleks finantsiliselt ära analüüsitud, mis oleks ettevõtte jaoks kõige kasulikum. Kuida lahendame probleeme?Kuidas leiame mingile probleemile kiire lahenduse?Mis on finantsiliselt ettevõtte jaoks kõige soodsam?
Psüühika ülesanne üldisemalt on organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast, millest tulenevalt võib psühholoogiat ka teadvuse uurimiseks nimetada. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Kuigi inimene on võimeline endale aru andma ehk peegeldama ehk reflekteerima, mis toimub tema psüühikas, ei põhine ümbritseva tunnetus alati teadvustatud tegevusel: 1. Teadvusele kättesaamatud psüühilised protsessid (sügavustaju- ükskõik kui palju me ka ei pingutaks, ei saa me kunagi teadlikuks, kuidas kaugust nägemissüsteemis arvutatakse). 2. Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist- automatiseerumine (käimine- me ei mõtle kõndimise ajal, kuidas üht jalga teise ette tõsta). Sigmund Freud (1856-1939)- Viinis tegutsenud arst ja professor, kes viimase saja aasta
Ta pole kordagi näinud kaamerat ega midagi kuulnud Olympusest ning Canonist. Ta on absoluutselt ükskõikne selle probleemi suhtes. 3 Seega jõudsime järeldusele, et probleem on suhteline asi ning võib omada negatiivse, positiivse või neutraalse tähenduse sõltuvalt kellegi poolest me vaatame sellele olukorrale. Käsitleme siis ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise protsessid erinevate majandussubjektide poolt. Kõigepealt võtame ühinemise protsess. Mis probleeme võib kaasneda ettevõtete ühinemine tulevase ettevõtte jaoks? · Uus ettevõte pole alati üldine funktsioneeriv mehhanism. Enne ühinemist iga osa ettevõttest oli iseseisvaks ettevõtteks, neil olid erinevad juhtimise struktuurid. See võib kaasneda tõsised juhtimise probleemid uues äriühingus. Kuidas sellest hoiduda
eesmärgipärane aktiivsus. Vajadus kutsub esile motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. 7. Tunnetusprotsessid (sh nende liigid, üldised seaduspärasused), sh. aistingute läved, adaptatsioon ja selle mõte, taju ja emotsioonide, varasema kogemuse seosed, taju omadused, mäluprotsessid. Tähelepanu liigid ja omadused. Mõtlemise ja keele seos. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine ja fantaasia. Sensoorsed protsessid kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Tulemus on aisting. Pertseptiivsed protsessid tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Tulemus on taju. Mnestilised protsessid tunnetatust luuakse mälu kujundid. Tulemus on kujutlus. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid kajastuvad esemete ja nähtuste seosed. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam on lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi.
paisudes teeb. Jahutiks nimetatakse keha või süsteemi, millele saab ära anda gaasi kokkusurumisel soojushulga. Soojendi annab soojushulga, mida kasutatakse gaasi paisumisel. Efektiivsus tähendab seda, kui palju saadakse kasu võrreldes kulutustega. Soojusmasina kasutegur on protsentides väljendatud arv, mis näitab, kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast (ei saa suurendada üle 90%). Looduses pole kõik protsessid määratud vaid energia jäävuse seadusega. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. Suletud süsteem püüab korrastatud olekust üle minna mittekorrastatud olekusse. Korrastatus väheneb osakestest koosnevas süsteemis osakeste soojusliikumise tulemusena. Loodus püüab üle minna vähemtõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda kergem on selle keha siseenergiat tööks muuta. Energial on tendents hajuda
ORGANISMI METABOLISM KOOSNEB ASSIMILATSIOONIST JA DISSIMILATSIOONIST (ASSIMILATSIOON SÜNTEESIMINE; DISSIMILATSIOON LAGUNDAMINE E. HINGAMINE). MILLE POOLEST ERINEVAD HETEROTROOFID AUTOTROOFIDEST? AUTOTROOFID ON ORGANISMID, KES SÜNTEESIVAD ELUTEGEVUSEKS VAJALIKUD ORGAANILISED AINED VÄLISKESKKONNAST SAADAVATEST ANORGAANILISTEST AINETEST, HETEROTROOFID ON ORGANISMID, KES SAAVAD OMA ELUTEGEVUSEKS VAJALIKU ENERGIA TOIDUS SISALDUVA ORGAANILISE AINE OKSÜDATSIOONIL. MISSUGUSED PROTSESSID MOODUSTAVAD ORGANISMI DISSIMILATSIOONI? KÕIK LAGUNDAMISPROTSESSID. MISSUGUSED PROTSESSID MOODUSTAVAD ORGANISMI ASSIMILATSIOONI? KÕIK SÜNTEESIPROTSESSID (FOTOSÜNTEES, DNA SÜNTEES, RNA SÜNTEES, VALGU SÜNTEES). KUIDAS ON OMAVAHEL SEOTUD ORGANISMI ASSIMILATSIOON JA DISSIMILATSIOON? NAD LAGUNDAVAD VÄLISKESKKONNAST SAADUD AINED JA SÜNTEESIVAD NEIST UUED ÜHENDID, ET KEHALE AINED OMASEKS TEHA JA NEID KASUTADA SAAKS. MILLES SEISNEB ORGANISMI METABOLISM
Protsesside mittepööratuvust tõestavad ka kõigi loogilisemad näited. On ju teada, et õun kukkub puult maha, mitte vastupidi ning kui avada õhupalli kinnisidumiseks kasutatud nöör, jookseb õhupall tühjaks. Kunagi aga ei täida õhk õhupalli iseenesest. Kui tuua veidi keerukamaid näiteid, siis kõik teavad ju, et korrapäratus tekib iseenesest, kord aga ei teki. Igapäevasest elust on ju näha, et toad vajavad koristamist ka siis, kui keegi neid pole kasutanud. Kunagi ei leia ka aset protsessid, kus õhupall iseenesest täituks, tuba läheks korda vms. Seejuures pole ükski neist protsessidest vastuolus energia jäävuse seadusega. Termodünaamikal on 3 erinevat seadust. Termodünaamika teine seadus väidab, et kõigis looduslikes protsessides entroopia kasvab. Entroopia on Universumi korrapäratuse määr. Teise seaduse üks järeldus on, et soojus liigub kuumemast kohast külmemasse kohta. Kuuma objekti kogunenud
kirjaoskajaid oli väga vähe. Selle tõttu polnud võimalik raamatuid ei kirjutada ega välja anda. Lääne-Euroopas kirjastati juba paljusid religioosseid ja ilmalikke tekste näiteks Boethiuse kirjutatud “Filosoofia lohutus” aastal 524, mida on kirjeldatud kui tähtsaimat ja mõjukaimat teost keskaegses Läänes. Esimene vaimulik ning eestikeelne teos oli Wanradt-Koelli katekismus, mis ilmus alles 1535. aastal. Lääne-Euroopas toimusid mitmed protsessid tunduvalt varem kui Eestis näiteks lääniaadlite teke. Kui Läänes tegutsesid lääniaadlid juba aegu varem siis Eestis hakati lääniaadlitest juttu tegema alles pärast Stensby lepingu vastuvõmist 7. juunil 1238 aastal. Rajades linnuseid, jagati maa läänideks, lääne omasid senjöörid ning vasallid kasutasid läänistatud maid. Lääne- Euroopas töötas see süsteem üldiselt samamoodi kuigi materjalid ning ehitusstiilid olid mõisate ning linnuste ehitamiseks erinevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
