1. Mis on füüsika üldmudelid? Üldmudelid on objektid, nähtused, suurused. Üldmudelid keha, mida saab arvestada ning punktmass keha mille mõõtmed võib jätta arvestamata. 2. Kuidas jagunevad füüsikalised objektid? Objektid jagunevad=Väljad-mitteainelised objektid, mõjutavad teisi kehasi. 3. 4. Väljad omavad energiat/soojust/heli./ Kehad=saame uurida nende ehtiust, koostist, omadusi vastastikmõjusid. Saab kasutada aja/ruumi mõisteid. Näited: DNA,Lepatriinu,Galaktika. Füüsikalised nähtused-objektidega muutub asukoht, nt keha liigub, valguspeegeldus. Kirjeldamise viisisd=Sõltuvuse valem/Tabel/Graafik. Skalaarsed suurused neil on arvväärtus, aga pole suunda=pikkus/mass. Vektoriaalstel On suund ka, jõud, kiirendus, kiirus. Ühemõõtmeline piisab ühest pikkus mõõdust. Kahemõõtmeline Paberilehtede võrdlus. Kolmemõõtmeline, pikkus,laius,kõrgus. Omadused=FS, fundamentaalne-on teiste su...
psüühiliste protsesside tasakaalutuse, hüppelisuse, häirituse, ebatäpsuse, reaktsioonide halvenemise, ebakriitilisuse. Eriti kannatavad aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning sotsiaalsete signaalide tõlgendamise kriitilisus. Emotsioonid Kolm peamist emotsiooni omadust: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu. Emotsiooni komponendid: 1. Eelnev sündmus 2. Füsioloogiline reaktsioon EMOTSIOON 3. Regulatsioon
Dokumendisüsteem peab: · rutiinselt hõlmama kõik vastava tegevusala dokumendid · korraldama dokumente nii, et see kajastab asutuse tegevusprotsesse · kaitsma dokumente lubamatu muutmise eest · toimima infoallikana dokumentides dokumenteeritud tegevuse kohta · võimaldama kohe juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja nende metaandmetele. Dokumendisüsteemi modustavad: -dokumendid ja muu inforessurss -dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid -kasutajad -süsteemid 14. Mis on teadmusjuhtimine? Juhtimisdistsipliin, mis kohtleb intellektuaalset kapitali kui juhitud vara Tegeleb andmete, informatsiooni ja teadmiste kogumise ja vahetamise arendamisega 15. Millised muutused toob teadmusjuhtimine organisatsiooni jaoks ja millised inimese jaoks? Organisatsiooni jaoks: teabe otsimist ja leidmist tarbijate vajaduste head tundmist
Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Oidipuse kompleks - rajaneb Sophoklese "Kuningas Oidipusel" mõte, et igas mehes peitub väljatõrjutud soov tappa oma isa ja abielluda emaga Elektra-kompleks - tütre soov abielluda isaga; seostub ka peenisekadedusega
impordi ja ekspordi kasv ei olnud eriti suur. Kuna Statistikaameti andmebaasis puuduvad andmed inflatsiooni kohta, siis ma kasutan peaaegu võrdset näitajat tarbijahinnaindeksit. Kui meie vaatame graafikule 4, siis tarbijahinnaindeksi muutus on peaaegu sarnane väliskaubanduse näitajate muutustega. Graafik 4. Tarbijahinnaindeksi muutus %-des. Ja kui me ühendame kaks graafiku kokku, siis saame sellist pilti, kus need protsessid on omavahelt tihedalt seotud, isegi kui muutused toimusid ühe aasta viivitusega (Graafik 5.).
Roheline energia Oliver Bollverk 1 Sisukord 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid 2. Roheline energia aitab hädast välja 3. Tuuleenergia 4. Päikeseenergia 5. Hüdro ehk vee-energia 6. Kasutatud kirjandus 2 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid Nagu me teame, jagatakse energiaallikad taastuvateks ja taastumatuteks Taastumatud energiaallikad Taastuvad energiaallikad nt: nt: põlevkivi, kivisüsi, nafta, päikeseenergia, gaas, turvas, kivisüsi tuuleenergia, vee-energia, puit (mõnes riigis mitte), Põhilised probleemid: biomass · Taastumatute energiaallikate otsasaamise oht · Fossiilsete kütuste (põlevkivi, nafta, gaas, kivisüsi) põletamine rikub looduskeskkonda Põhjalikumalt: · Fossiilsete kütuste põletamine paiskab atmosfääri o...
BIOKEEMIA KONSPEKT I ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake
Too üks konkreetne näide konvektsioonirakust. Vahevöö-tuuma piiril on materjal kuumutatud, seega selle materjali tihedus on mõneti vähenenud. Kuumutatud ning pisut kergem vahevöö materjal liigubki ülespoole ning külmem ja seega tihedam materjal liigub allapooole. Konvektsioonmustrit, mis toimub peaaegu ringikujuliselt, külmema materjali laskumise ja kuumema materjali tõusu läbi, nimetatakse konvektsioonirakuks. Nimeta geoloogilisi protsesse: Geoloogilised protsessid: vulkanism, maavärinad, mäeteke, erosioon, sedimentatsioon. Kas see on teooria või hüpotees, et Maa vedelas välistuumas toimivad konvektsioonivoolud tekitavad magnetvälja. Põhjenda. See on hüpotees, kuna magnetväljaga seonduv ei ole teadlestele täielikult selge. Paljud teadlased usuvad, et magnetvälja tekitavad konvektsioonivoolud, mis toimivad Maa vedelas välistuumas. Paraku ei ole see täiesti kindel. Mida see tähendab, et magnetiidi Curie temperatuur on ~580 oC? Kui
liitlased, regulaatorid, tarnijad). 7. Mis on organisatsiooni makrokeskkond? Makrokeskkond käsitleb kõige üldisemaid majandust ja ühiskonda laiemalt mõjutavaid keskkonnategureid (rahvusvahelised, poliitilised, tehnoloogilised, majanduslikud ja sotsiaal-kultuurilised tegurid). 8. Kuidas toimub organisatsioonilise evolutsiooni protsess? Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: variatsioon, valik, säilimine, võitlus Variatsioonid (põhimõtteliselt sama, aga erinevustega) -> valik (parimad toimivad lahendused vastavalt ressurssidele) -> säilimine (need, kes kõige paremini muutustele kohanenud) -> olelusvõitlus (konkureerimine) Evolutsiooni survestab ressursside piiratus (ka ületootmine, ressursse kasutatakse valesti). IV. loeng 1. Defineeri organisatsiooni arengu mõiste! Organisatsiooni areng on võimekuste areng
IV . Elektroodpotentsiaali teke, Nernsti võrrand · - · Kui elektroodil toimub reaktsioon (kus ja on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, - elektron, - vastava vormi koefitsent), siis on tema potentsiaal arvutatav Nernsti võrrandi järgi: , on elektroodi normalpotentsiaal, T- temperatuur, F- Faraday arv, a- aktiivsus. Temperatuuril 298K V. Elektrokeemilised protsessid metallilise Zn ja Cu pinnal asetatuna nende soolade lahustesse · Vaatame protsesse metalli tsingi asetamisel elektrolüüdi lahusesse. Tähistame neid faase tähistega ja . Kumbagi faasi neutraalsete komponendi keemilise potentsiaali erinevus nendes faasides on võrdne tööga, mis oleks vajalik selle komponendi ülekandmiseks ühest faasist teise. Tsingi kristallvõrest eralduvad metalli positiivselt laetud ioonid ja lähevad lahusesse. Metalliioonide tekkimisel eraldunud
13. Mis on dokumendisüsteem, kuidas see peaks toimima ja mis selle moodustavad? infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. garanteerida vajalike protsesside ja otsuste piisav dokumenteeritus ning korrektne dokumendihaldus, töötab asutus välja ja kehtestab dokumendihalduse alusdokumendid · dokumendid ja muu inforessurss · dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid · kasutajad · süsteemid 14. Mis on teadmusjuhtimine? Juhtimisdistsipliin, mis kohtleb intellektuaalset kapitali kui juhitud vara. Tegeleb andmete, informatsiooni ja teadmiste kogumise ja vahetamise arendamisega. Ei ole teadus sellest, "kuidas ehitada keskne andmebaas kõigest, mis olemas töötajate peas ning infosüsteemides" (M. Hiie) kirjeldab, kuidas organisatsioone peaks sellises uues maailmas juhtima 15. Millised muutused toob teadmusjuhtimine
Aine- ja energiavahetus 1. Autotroof- (isetoitujad) valmistavad ise orgaanilist ainet, kasutades selleks valgus- või keemiliste reaktsioonide energiat ja mineraalaineid. Nt taimed, vetikad, bakterid (tsiianobakterid, kemosünteesijad bakterid), sinivetikad. Heterotroof- (valmistoitujad) saavad ainet ja energiat toitu lagundades. Nt loomad, seened, bakterid, protistid, lihasööjad taimed (huulhein, võipätakas, vesihernes). Metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. (assimilatsioon ja dissimilatsioon). Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. (valgu süntees, sahhariidide süntees, fotosüntees). Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. (rakuhingamine, valgu lagundamine). 2. Organism saab energiat toitainetest. 3. Toitainete kasutamise järjekord: I Sahhariidid (gcl)- 1g 4kcal (17,6 kJ). Varu on taimedel tärklises (mugul, vars, vili)
Tähelepanu, taju, mälu ja mõtlemine on kõik tunnetusprotsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tähelepanu on taju, mälu ja mõtlemise kulgemise tunnuseks, kuid vaatamata sellele on taju see kõige esimene juhtiv psüühhiline protsess ja teised psüühilised protsessid juhinduvad tajulisest muljest. Näiteks ei saa 3-aastane laps mäletada asju, mida ta pole ise kogenud või tajunud, samuti pole tal võimalik neist rääkida ning ka mõelda saab vaid neist nähtustest, mida on tajutud. Tähelepanu on paljude kognitiivsete ülesannete teerajajaks. Tähelepanu kui keskendumine nõuab kahe vastuolulise oskuse omandamist- võime koondada tähelepanu olulistele ümbritsevatele teguritele ja pidada käsilolevat tegevust kõige tähtsamaks; võime ignoreerida
YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus 3 Õpperühm: Teostaja: KATB12 Liina Reimann Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Viia Lepane SISSEJUHATUS Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsiooni-saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist. Näiteks: 2KClO3(s) 2KCl(s) + 3O2(g) Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii
e.) kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnad Kaks litosfääri laama liiguvad üksteisest eemale ning kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekivad riftiorud. Kontinentaalsete riftide all toimub magma teke tänu vahevöö materjali osalisele ülessulamisele.Seetõttu on kontinentaalsed riftid seotud vulkanismiga. Kuuma täpi vulkanism ei ole seotud laamade piiridel toimuvate protsessidega. Kuuma täpi vulkanismi põhjustavad protsessid, mis toimuvad sügaval vahevöös, tõenäoliselt vahevöö ja välise tuuma piiril. Kuuma täpi vulkanismi tagajärjel on tekkinud Hawaii saared. Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Vulkaanide tekkepõhjused ja levikud. Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhumõjul seda pidi ülespoole kerkima
mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid)
kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid! Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks. 4. Millisd protsessid toimuvad ookeanilaamade külgsuunalisel lahknemisel? Ookeanilaamade lahknemise puhul tungib magma maakoorde, tekivad kivimid mis tasapisi kerkivad ja moodustavad saari. Subduktsioon 5. Kuidas tekivad vulkaanilised kaarsaared ja vulkaanilised mäestikud? Kui ookeanilaam vajub vahevöösse siis tekib süvik, süviku kõrvale tekib vulkaaniline kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6
GEOGRAAFILISED MAAD (MAASTIKUVÖÖDE): geograafiliste maade tase -hõlmab reljeefi suurvormidel - mäestikel, mägismaadel, lauskmaadel, suurtel madalikel ja saarestikel kujunenud geokomplekse MAASTIKUVÖÖNDID-vööndite tase s.o. geograafilise tsonaalsuse avaldumine atsonaalsete reljeefi suurvormide kohal, mida iseloomustab hüdrotermiliste e. soojus- ja niiskustingimuste ühtsus, tänu millele bioloogilised maastikukomponendid ja mullad, samuti toimuvad eksogeensed geomorfoloogilised protsessid (nt:murenemine, erosioon) on sarnaste tunnustega. MAASTIKUPROVINTSID-maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos,saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks(paigastike kogum), millel looduse areng on (pärastjääajal) toimunud naaber rajoonist valdavalt erinevate protsesside domineerimise läbi (nt Vooremaa, Sakala kõrgustik) MAASTIKURAJOON-reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle
(Ibid) Võrdlusanalüüsi kasutamine Selleks et mõõta ja võrrelda, on vaja mingit eeskuju, standardit, kontrollmõõtu (benchmark), millega ennast kõrvutada. Teisalt on võrdlemine sihitu tegevus, kui ei ole täpselt selgeks tehtud, mida on üldse otstarbekas võrrelda. Seega algab benchmarking enesesse vaatamisest ehk enesehindamisest, mille tulemusena peaks selguma, millised on arengu seisukohalt kriitilised valdkonnad, protsessid ja probleemid selles organisatsioonis. Alles seejärel tasub otsida endale sobiv võrdluspartner. (Lukk 2005) Sobiv võrdluspartner võib mõnikord ka oma organisatsioonis leiduda. Mõistlik ongi enne ettevõtetevaheliste benchmarking-projektide alustamist oma ettevõttes ringi vaadata ja harjutada benchmarkingut näiteks üksustevahelisi protsesside, funktsioonide või strateegiate võrdlusanalüüse e läbi viies. Alati on võimalik leida nn parimaid
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Darwinlik evolutsioonitooria ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Populatsioon tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni
Räägib, et keha ja hing on väga seotud omavahel. Jagas inimesi: *mõtlevaks ajuks, millele iseloomulik on kahtlemine, arusaamine, eitamine, jaotamine, tahtmine, mittetahtmine, tajumine, pildi kujutamine. *füüsiliseks kehaks, millel on ulatuvus, liikumine, kuju, suurus, arv, koht ja aeg. Kriitika: Kuidas toimub keha ja vaimu vastastik mõju? Suhtlemine toimub käbinäärme kaudu ajus. Oksionalism- Malebranche. Seisukoht: Kehaliste ja vaimsete protsesside vahel puudub põhjalik seos. Need protsessid on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt kooskõlastab. Kriitika: Miks Jumal lubab kurjal sündida? Kuidas saab mittemateriaalne jumal mõjutada keha. Ettemääratud harmoonia- Leibriz- Seisukoht: Kehalised ja vaimsed protsessid on Jumala poolt ettemääratud ja kooskõlastatud. Kriitika: Kuidas mittemateriaalne Jumal saab keha mõjutada? Epifenomenalism- Huxley- Seisukoht: Inimene on teadvust omav masin.Kehalised protsessid mõjutavad vaimseid
Inimese psüühilised protsessid toimivad paralleelselt ja sageli on niiimoodi korraga töös rohkem kui kolm protsessi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Inimese psüühika osaks on: Vali üks: a. psüühilised protsessid b. psüühilised omadused c. kõik eelpool mainitud on psüühika osaks ÕIGE! d. psüühilised seisundid Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Millises psühholoogia koolkonnas on lähtud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki inimese psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? Vali üks: a. evolutsiooniline b. humanistlik c. kognitiivne d
Eksogeensed protsessid Risti: 2. Mis toimub reljeefiga nende protsesside tulemusel tasandumine 4. süvakivimite rabenemisel ja porsumisel tekkinud murendi nimetus murendmaardla 9. Eksogeensete protsesside liikumapanev jõud Päikeseenergia Alla: 1. Üks murenemise tüüp on ... murenemine biokeemiline 3. füüsikaline ja keemiline... on üks eksogeenne protsess murenemine 5. eksogeensed protsessid ... maakoort kulutavad 6. mitmesse rühma jagatakse eksogeensed protsessid kolme 7. eksogeensete protsesside vastandiks on ... protsessid endogeensed 8. ...ehk akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine settimine 9. Üks murenemise tüüp on ... porsumine
1.1 Mis on psüühika? Mis seda Psüühika on inimese või muu PG lk 12. uurib? organismi võime reageerida ümbritsevale keskkonnale. Psüühikat uurib psühholoogia. 1.2 Nimeta ja kirjelda 1. Teadvusele kättesaamatud PG lk 13-14 teadvustamata protsesside tüüpe. protsessid. Nt. Sügavustaju kuidas Too iga protsessi tüübi kohta me teadvustame sügavust või PA lk 11-13 OMA näide. kaugust. Või nt kui vaatame siiruviirulist kujutist (vaatame kujutise ühte punkti), siis tekib tunne, et kujutis liigub, kuid kui silmi veidi liigutada, siis saame aru, et kujutis
d. Metaani molaarmass on väiksem kui süsinikoksiidil - Õige Selle esituse hinded 1/1. Millistes järgmistest protsessidest on H > 0? Vali üks või enam vastust. a. H2 (g) <=> 2 H (g) b. NH3 (g) + HCl (g) <=> NH4Cl (t) c. 6 CO2 (g) + 6 H2O (v) <=> C6H12O6 (l) + 6 O2 (g) d. 2 SO2 (g) + O2 (g) <=> 2 SO3 (g) - Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 5 Punktid: 1 Millised järgmistest väidetest on õiged? Vali üks või enam vastust. a. Isoleeritud süsteemis kulgevad isevoolulised protsessid entroopia kasvu suunas b. Isevooluliselt kulgevad protsessid ainult isoleeritud süsteemides c. Isoleeritud süsteemis kulgevad isevooluliselt ainult eksotermilised protsessid d. Isevooluliselt kulgevad ainult protsessid, milles entroopia kasvab e. Isevooluliselt kulgevad ainult protsessid, milles süsteemi vabaenergia väheneb f. Isevooluliselt kulgevad ainult eksotermilised protsessid - Osaliselt õige Selle esituse hinded 0.5/1.
ENESETÕHUSUS Affektiivsed Mõisted Enesetõhususe tunnetus protsessid Motivatsioon Kognitiivsed protsessid Iseregulatsioon Enesetõhususe Enesetõhuse areng Enesetõhusu tajumine ja tulemused elu se allikad (defineeritamine) vältel Tõhususe Optimistliku
Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht
i ülesanne on rahuldada koheselt kõiki inimese vajadusi ning Ülimina ehk Superega ül on tagada, et inimene käituks alati reegleid ja norme järgides? psühhodünaamiline kk. 2. Millises psühhol.koolkonnas on lähtud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki in.psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? kognitiivne 3. Inimese psüühilised protsessid toimivad paralleelselt ja sageli on niimoodi korraga töös rohkem kui kolm protsessi. tõene 4. Galileo Galilei käsitles objektide teisaste ja esmaste omaduste kohta tähendab seda, et osad asjade omadused on reaalselt maailmas olemas ka inimese olemasoluta (nt puu kuju), kui teised eksisteerivad inimesest sõltuvalt (nt värvus, maitse) tõene 5. Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: determineeritud protsessid. 6
Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Mullatekketegurid Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Mullatekketegurid Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine LEETUMINE Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja
13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 21 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 22 Enesetõhusus (tunnetatud võimekus) Enesetõhusus Enesetaju kõige olulisemaks omaduseks on enesetõhususe uskumused (Bandura) Tunnetus- Tunnetus- protsessid Motivatsiooni- Motivatsiooni- protsessid protsessid protsessid
1. Oska kirjeldada MITOOSi ja MEIOOSi. 2. Interfaasis toimuvad protsessid. 3. MITOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 4. MEIOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 5. Platsenta ülesanded. 6. Mittesugulise paljunemise eelised ja puudused. (näited organismidest) 7. Sugulise paljunemise eelised ja puudused. 8. OVULATSIOON, MENSTRUATSIOON- millisel ajavahemikul toimuvad? 9. Kus toimub munaraku viljastumine? Kui kaua on munarakk viljastumisvõimeline? MÕISTED: 1. menstruatsioon 2. otsene areng 3
4.Molekulaarkineetilise teooria põhialused. (3) 5. Nimeta mõned teadlased, kes uurisid soojusdünaamikat. 6.Termodünaamika 1. ja 2. seadus/printsiip. 7. Mis on entroopia? 8. Soojusjuhtivus, soojuskiirgus, soojusülekanne, konvektsioon. 9.Mis on temperatuur? 10. Küsimuste lehelt ,,miks" küsimused. 1. Klassikalise mehhaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht ruumis igal ajahetkel. 2. Mehhaanilises maailmapildis- keha tasandil, vastastikmõju, pöörduvad protsessid. Soojuslikuks maailma pildis- molekuli tasandil, välismõjutused süsteemi reageerimine, pöördumatud protsessid, iseeneslikud protsessid. 3.Termodünaamika uurib soojusnähtusi, soojusvoogude liikumist ja energia üleminekuid ühest vormist teise. 4.1) Kõik ained koosnevad molekulidest. Nt. asju saab peenestada purustada, katki teha. 2)Molekulid on pidevas liikumises. Nt. Lõhnade liikumine. 3)Molekulide vahel on tõmbe- tõuke jõud. Nt. aine elastsus. 5.E. Tarricelli, B
tasakaalus oleva süsteemi termilised olekuparameetrid. Gaasi entroopia väärtus normaaltingimustel loetakse 1. Ideaalsete gaaside olekuvõrrand on tuletatav moleku- nulliks. Kui lugeda erisoojust sõltumatuks laarkineetilise teooria põhivalemist p=2/3n(mw 2)/2, kus temperatuurist, siis: c=const, s=cvln(T/To)+Rln(v/vo). n- molekulide arv mahuühikus, m- gaasimolekuli mass, 15.Termodünaamilised protsessid ideaalgaasidega. w2- gaasimolekuli ruutkeskmine kiirus, p- rõhk. 2. 1).Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Teiseks ideaalse gaasi molekulaarkineetilise teooria termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel võrrandiks, mis seob gaasimolekuli keskmise kineetilise selle maht ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1;
Geoloogia eksamiks kordamine 1. Mis on geoloogia? Geoloogia on teadus Maast, selle ainelisest koostises, ehitusest, muutustest ja arenemisest, sh ka elu arengust maakeral. 2. Mis on aktualismi printsiip? Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessides ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 3. Maa siseehitus, keemiline koostis ja temperatuurid Maa sisemus jagatakse kolmeks põhiosaks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor on maa pindmine kest, mille paksus kõigub mõnest kilomeetrist kuni 80 kilomeetrini. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga, kus toimub järsk üleminek aluselistest kivimitest ultraaliselisteks
Balt-format 0,01125 Külm vesi 0,175 0,125 0,125 Plunderblock 0,05 Frio pulber 0,175 Pulber"Claro" 0,0125 Kompott 0,45 Tooraine ettevalmistus: Kaalun õigesti toorained. Taigna valmistamine : · Vee kogus: 0,175 · Vee temperatuur: külm vesi umbes 18-20C · Taigna segamisaeg: 15-20min · Protsessid segamisel: Pärm lahustatakse 30C vees, lisatakse suhkur, sool, margariin, jahu, balt-format ja ülejäänus jahe vesi Taigna käärimine: · Käärimisaeg:30 min · Tingimused: kile all · Protsessid käärimisel: Käärinud taigna tunnused: mahult suureneb , on pehme , niiske Taigna töötlemine: Taigna peale tehakse rist ja jäetakse 20-30minutiks seisma. Pärast rullitakse taigna ääred nii et keskel oleks paksem ja siis pannakse sinna või ja pannakse
4.Loeng ( 2.märts 2009) MAA Maakoort kujundavad protsessid: · Endogeensed (murrangliikumised, kurrutised, vulkanism) · Eksogeensed ( tuule, vee, jää, ..., geoloogiline tegevus) ENDOGEENSED protsessid: · Avalduvad Maa isemusest vabaneva energia tulemusel. · On maakoore kõikuvad liikumised, maavärinad, magmaline tegevus, kurrutis jne... · Mimesugused endogeensed protsessid on omavahel väga tihedalt seotud. Maakoore kõikuvad liikumised: · Kõikuvate liikumiste puhul vaadeldakse maakoore vertikaalsuunalisi liikumisi s.o. vajumisi ja kerkimisi, uurimiseks vaadadakse sadamaid. · Kõikuvliikumistel on iseloomulik: vahelduvus, järgenevus, laineline iseloom. Praktiliselt ei ole maakeral kohta, mis püsiks täiesti liikumatuna. Maakoore kõikuvad liikumised jagunevad: 1. Nüüdisaegsed ja uusimad kõikumisviisid 2
........................................................ 4 Lõimed ................................................................................................................................................... 4 Ajajaotussüsteemid ja multitasking ........................................................................................................ 4 2 Protsess Protsess on käskude jada teatud olekus. Kõik protsessid mis töötavad operatsiooni süsteemi peal omavad protesssi juhtblokki mis sisaldab infot protsessi kohta, nagu protsessi number, olek ja ka protsessi asukohta mälus. Protsessi olekud Protsessidel võivad olla mitmed olekud, mis nende tööd juhivad: valmis ootab kuni protsessor vabaneb töös on hetkel protsessoris töötlemisel blokeeritud ei saa käivituda kas siis kui protsessor on vaba Kui toimub katkestus, katkestatakse protsess protsessori poolt ja protsessi olek ja andmed
iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: o Siseenergia, o Entalpia, o Entropia, o Vabaenergia. · Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: o Temperatuur (T) o Rõhk (P) o Ruumala (V) o Ainehulk (n) o Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatus, siis on tegemist isoprotsessiga. · Protsessid: o P=konst isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid o V=konst isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid o T=konst isotermilised protsessid o Adiabaatilised protsessid ei toimu soojusvahetust ümbrusega · Termodünaamika põhimõistest on töö. · Süsteemi summaarset võimet teha tööd nimetatakse tema siseenergiaks U. Siseenergia on süsteemi koguenergia
TERMODÜNAAMIKA TEINE SEADUS-käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. CLAUSIUSE sõnastus:Isoleeritud süüsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. (teine variant):Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale,st ei ole võimalik niisugune protsess,mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. THOMSONI(lord Kelvini) sõnastus:Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel,nii et
Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates
pakseneb, vesi kannab aineid maaharimise abil. Vale mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida põlluharimine võib mullad noorem on muld, seda hävitada keemiline rohkem sõltuvad tema saastumine, erosioon, omadused lähtekivimist sooldumine, kõrbestu- mine, pinnase kivistumine Mullas toimuvad protsessid · Leetumine orgaanilise · Kamardumine aine lagunemisel mullatekkeprotsess, mille tekkivate hapete mõjul käigus maapinna laguneb mulla lähedale tekib mineraalosa huumushorisont. Eriti lahustuvatest ühenditeks, intensiivne kamardumine mis mullas liikuvate vete toimub mõõdukas kliimas toimel mullast ära keemiliste elementide uhutakse ja mille läbi rikastel lähtekivimitel, kus
,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Maa siseehitust saab uurida ... · Mis on Maa sees? · Kuuma sisemust tõestavad ... · Küsimused ootasid vastust ... · Mandrite triivi tõestavad ... · Miks mandrid triivivad? · Maakoor jaguneb laamadeks · Laamad lahknevad · Tekib uus ookean · Laamad põrkuvad · Toimuvad protsessid · Ookean kaob ... · Kordame · Eile, täna, homme ... Maa siseehitust võimaldavad uurida ... · Paljandid · Puuraugud · Seismilised lained · Laava keemiline koostis · Põhjavee keemiline koostis Mis ja kus on Eesti suurim looduslik paljand? Kus inimtekkeline? Arutle, kuidas põhjavee
korral on vanem kiht all ja noorem peal. ● Kihtide algse horisontaalsuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt lasunud horisontaalselt. ● Kihtide algse pidevuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt pidevad ja levinud suurel alal. 2. Millega tegeleb stratigraafia? Stratigraafia on geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. 3. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid Maakoort kujundavad protsessid jagunevad kaheks: Välisdünaamilised ehk eksogeensed protsessid, energiaallikas on väljastpoolt Maad (näiteks Päike-sellega on seotud vooluvete ja tuulte tegevus, kivimite Murenemine jne) Sisedünaamilised ehk endogeensed protsessid- toimuvad Maa sisemusest va- baneva energia arvel. Sellega on seotud maavärinad, kurrutused, maakoore kõikuvliikumised, magmaline tegevus jne. 4. Filtratsioonimoodul (def)
Tihedus Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Kivimid 2. Miks tekivad maavärinad? 4p. 1)Laamade erisuunalised liikumised 2)Vulkaanipursked 3)Koobaste varisemine 4)Inimtekkelised (lõhkamistööd) 3. a) Selgitage milliste laamade liikumisega on antud joonisel A ga märgitud kohas tegemist? Märkige laamade liikumise suunad. 1+1p. Laamade liikumine: b) Missugused protsessid sellega kaasnevad? 4p. 1) 2) 3) 4) 4. Selgitage mõistet ,, maagid ,, 1p. Maak- metalli sisaldav kivi/mineraal, mis pakub majanduslikku huvi 5. Kuidas on võimalik vulkaanipurskeid ette ennustada? 4p. 1)Vaatluste abil 2)Soojusmonitorid 3)põhjavesi muutub 4)enne purset on nõrgad maavärinad 6. Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel? Tooge näide 3+3p.
Objektide A ja B sarnasust tähistatakse A~B. Mudel peegeldab objekti alati lihtsustatult. Mudelid on kas materiaalsed või abstraktsed. Mudelites nagu süsteemideski, võib üheks muutujas olla aeg. Sellest tulenevalt on mudelid pideva ajaga või diskreetse ajaga. Ulatuslikult kasutatakse matemaatilisi mudeleid. Põhilised lihtsustamise printsiibid: muutujate agregeerimine, ekvivalenteerimine, sõltuvuste lihtsustamine, süsteemi dekomponeerimine 7. Protsessid. Determineeritud protsesside klassifitseerimine ja kirjeldamisviisid. Protsessid on üldjuhul olekud ja operaatorid ehk ajas muutuvad suurused, vektorid ja sündmused. Determineeritud protsess on protsess , mille tulevikku on võimalik täpselt prognoosida, vaja on vaid teada tema realisatsiooni, mis peaks olema piisava pikkusega. Minevikus toimunud protsessi kohta räägitakse tema realisatsioonist, tulevikus toimuva puhul aga prognoosist. Protsesside (x(t)) liigitamine pidevuse alusel:
ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia org. ühendite keemiliste sidemete energiaks. Lähteaineks CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, eraldub O2 anaeroobne hingamine- protsess, mis toimub hapnikuta org. aineid lõhustatakse organismis hapnikuta metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritsev keskkonnaga assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum biosüntees- orgaaniliste ainete süntees rakkudes aeroobne hingamine- org. aine lagundatakse rakkudes hapniku abil, pidev protsess 2. ATP molekuli ehitus, tekkimine, ülesanded ATP on adenosiitrifosfaat, lämmastikualus adeniin, sahhariid desoksriboos või riboos * tekib taimedel fotosünteesi alguses
AINEVAHETUS, KONTROLLT ÖÖ #1 ASSIMILATSIOON moodustavad organismi kõik Sünteesi protsessid (lihtsamatest-keerukamad ühendid) DISSIMILATSIOON moodustavad organismi kõik lõhustamis protsessid (keerukamatest lihtsamad ühendid) Toitained DISSIMILATSIOON Jääkained Sünteesiproduktid ADP ATP Laguproduktid ASSIMILATSIOON METABOLISM organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energia vahetuse ümbriteseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilat. ja dissimilatsiooniks Eeldused: *muundatav aine *ensüümid
saamiseks; Loomadele - toit, hapnik, energia, elupaigad. O2 tähtsus - hingamine, põlemine, O3 kiht, kõdunemine. ATP-adenosiintrifosfaat - universal energia vallamaja ja ülekandja mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. adeniin- lämmastikalus; riboos-5süsinikuga sahhariid; 3 fosforhappe jääki e. fosfaatrühma. Autotroof-sünteesib väliskeskkonnast org . ainetest . Heterotroof-saavad en. Toidust org. aine oksüdatsiooil.Metabolism-organismis asetleidvad sünteesi- ja lagund. Protsessid, mis tagavad aine- ja en. Vahetuse ümbritseva keskkonnaga. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. dissimilation- lagundamisprotsessid. Sahhariid-esmane kiireimalt kas. Energiaallikas. Glük. lagund: glükolüüs(päristuumsete rakkude plasmavõrgustikus),tsitraaditsükkel (esümide poolt katalüüsitavad reakts.millekäigus eralduvad järkjärgult C2 molekulid ja H aatomid),hingamisahela reaktsioonid (mitokondrite sisemembr.harjakestes). Anaer
· Kliima Murenemine: · Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. · Keemiline murenemine ehk porsumine. Mulla (murenemiskooiku) läbilõige. A-horisont ehk huumushorisont B-horisont ehk sisseuhte horisont C-horisont ehk mulla lähtekivim Gravitatsiooniline edasikanne · Kivimtele, mis non murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda jne.. · Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, Näiteks: mägedes. Tuul: · Eoolsed protsessid · Eoolsed setted · Kujutav tegevus, edasikanne...akumulatsoon Transpordi käigus osakesed: ümmardatakse, peenestatakse, sorteeritakse. · Põõsaskühmud(põõsaste ümber, toimub liiva kuhjumine, viib põõsa hävimiseni) · Barhaanid- liiguvad tuulega edasi · Luited · Püramiidluited Löss: väljaspool jäätumise piiri, peeneteraline, pehme, poorne. Vee ringkäik looduses: · 97,2% ookeanites · 2,1% liustikes · ... Eesti veebilanss:
tegelikkusest vaimse pildi loomine.See tähendab - tunnetuse kaudu saab olend aru ,mis teda ümbritseb,mis on selle ümbritseva tähendus olendi jaoks ja kas on võimalik ümbrust muuta olendi heaolu tõstmiseks. Olendi all tuleb mõista nii inimest kui ka teisi loomi. Tunnetusprotsessideks peetakse: Aistingut Taju Mälu Tähelepanu Kujutlust Mõtlemist Fantaasiat Sõltuvalt sisust võib liigitada tunnetusprotsesse alljärgnevalt: Sensoorsed protsessid - nende abil registreeritakse esemete ja nähtuste üksikomadusi.Tulemuseks on aisting. Pertseptiivsed protsessid- tegelikkuse tervilik esitamine.Tulemus on taju Mäluprotsessid- tunnetatust luuakes mälukujundid. Intellektuaalsed protsessid- kajastatakse nähtuste olemust, nähtuste omavahelisi seoseid. Piagneti Arengu astmed: 1.Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2 eluaasta lõpuni.Selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
