Küsimuse tekst Milline neist on tripingi kinnitusrakis? Vali üks või enam: a. Spindel b. Kruustangid c. Padrun d. Torn Tagasiside 1 Küsimus 7 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised neist on mahtvormimise tüübid? Vali üks või enam: a. Sepistamine b. Pressimine c. Valtsimine d. Tõmbamine Küsimus 8 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised neist on lehtmetalli töötlemise protsessid? Vali üks või enam: a. Tõmbamine b. Treimine c. Painutamine d. Lõikamine Küsimus 9 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis seade on pildil? Vali üks: a. Tsentriteta ümarlihvpink b. Ümarlihvpink c. Tasalihvpink d. Universaallihvpink Küsimus 10 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis seade on pildil? Vali üks: a. Tasalihvpink b. Universaallihvpink c. Ümarlihvpink d
Mida kiiremini pilte näidatakse, seda tõenäolisem on, et inimene ajab mõne objekti omaduse teisega sassi. Nii võib saada punasest ringist ja rohelisest kolmurgast punane ring ja roheline kolmnurk (Bachmann, 2014). Lisaks objekti esinemise kiirusele tuleb arvestada ka muude segavate faktoritega, seega on katsete tegemisse kaasatud 'maskeerimine'. (Bachmann, 2014) Sõlmimisprobleemi juures on kindlasti väga oluline see, et millised on need neurobioloogilised protsessid, mille koosesinemisest piisab, et tagada mingisugunegi teadvustatus. (Luiga, 2008) Kasutatud kirjandus: 1) Luiga, I. (2008). Teadvus, eneseteadvus, uni. Vaadatud 16.09.2014 aadressil: http://www.elvag.edu.ee/~ardo/praks/Teadvus_ja_Uni2008AY.pdf 2) Tamm, G. (2014). Meeled. Vaadatud 10.09.2014 aadressil: https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/267519/mod_resource/content/1/PP_loeng_Meel ed_2014_PP_GTamm.pdf 3) Bachmann, T. (2014). Taju ja teadvuse eksperimentaalne uurimine. Vaadatud 16.09
Seda sellepärast, et inimestele tulevad meelde isiklikud mälestused, mis on seotud teatud sõnadega. Ja just mälestuste pärast võivad osad inimesed negatiivselt reageerida mõne kauni, optimismi täis luuletuse peale. See aga näitab seda, et inimene on psüühiliselt häiritud. 3) “Riim on luules rakendatav võte, sõnade või sõnaosade süsteemne, teksti korraldav häälikuline kooskõla.” “Rütm on iidne nähtus, millega maailmas aset leidvad protsessid on seotud. Rütm tähendab korrapärast liikumist.” Rütm ja riim on olulised, sest rütm võib inimeses välja tuua need tunded, mis olid eelnevalt alla surutud. Samuti on auto öelnud, et: “Luuletuse rütm võib viia inimese isegi hüpnootilisse transsi, kus ta on silmitsi oma probleemi allegoorilise lahendusega.” Lisaks sellele peegeldab vabavärss irratsionalismi, mõistuse jõuetuks tunnetamist alateadvuse kõrval.
Tööleht Etanooli füsioloogiline toime ja alkohoolsed joogid 1) Loetle etanooli tootmise toorained toidu- ja ravimitööstuse jaoks V: Etanooli tootmise toorained toidu- ja ravimistööstuse jaoks: viinamarjad, puuviljad ja teised suhkrut või tärklist sisaldavad produktid. 2) Millised on etanooli bioloogilised ja keemilised protsessid inimorganismis? V: Inimese kehas oksüdeeritakse etanool etanaaliks, see omakorda ja märksa kiiremini äädikhappeks ning lõpuks CO2-ks ja veeks. 3) Mis on alkoholism? V: Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. 4) Joobeastmed ja seosed etanooli kontsentratsiooniga veres. V: Alkoholi joobeastet määratakse vere etanoolisisaldusega. Alkoholisisaldust veres hinnatakse promillides (1 % = 10 ‰ ) 0,5-1,5‰ - kerge joove
Kuidas töötab mälu Psühholoogias ei ole olemas ühtset definitsiooni selle kohta, mis asi on mälu. Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid. Esimene on salvestamine, mis on meeleorganite poolt väliskeskkonnast andmed muudetud vaimseteks kujunditeks. Teine on meelespidamine, informatsiooni säilitamine mälus ja kolmandaks meenutamine, kus informatsioon tuuakse välja mälust. Fergus Craik ja Robert Lockhart (1972) jõudsid järeldusele, mällu salvestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali tööstustasandil ehk töötlussügavusel. Mida rohkem sa materjali uurid, seda paremini see meelde jääb.
Sissejuhatus: Kulgemise peamised põhjused : 1 Sademe (vähelahustuva ühendi) teke 2 Gaasi teke 3 Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke 4 Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi 5 Kompleksühendi teke Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone,
Kraepelin t�i esmakordselt ps�hhiaatriasse s�mptomite, s�ndroomide ja haiguste diferentseerimise haigusn�htude avaldumise erinevate tasanditena. 3.slaid Pealkiri: suurimad teened ps�hhiaatrias Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega p�hjustavad vaimuhaigusi p�rilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused v�i endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad k�ik vaimuhaigused kolme suurde r�hma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (t�nap�evase terminiga skisofreenia). 4.slaid Pealkiri: Emil Kraepelin Tartus Saksamaa mitme tuntud spetsialisti toetusel valiti E. Kraepelin Tartu �likooli n�rvi-ja vaimuhaiguste kliiniku uueks juhatajaks-professoriks. Ps�hhiaatriakliiniku praktilises t��s t�iendas E. Kraepelin haigete uurimise ja
aberratsioonidega. Kasvaja teke ehk morfogenees algab reeglina kasvajaeelsetest muutustest. See tähendab, et kasvaja tekib koes, mis on eelnevalt muutunud. 1)Foonmuutused muutus, mis on soodustavaks teguriks kasvaja tekkes. Kroonilised põletikud, aeglaselt paranevad haavad, arengurikked, hormonaalsed häired. 2)Prekantseroosid otsesed protsessid, mis võivad üle minna kasvajaks. Patoloogilised hüperplastilised vohandid. Vähki põhjustavad mutantsed geenid jaotuvad kahte klassi: 1) Onkogeenid - geenid, mille mutantsed alleelid stimuleerivad rakkude jagunemist; 2) Tuumori supressorgeenid - mutantsete geenide puhul ei suudeta pärssida rakujagunemist. Ühest mutatsioonist ei piisa vähi tekkeks, meie rakkudes toimub igapäevaselt mitmeid mutatsioone, kasvaja võib tekkida aga alles siis, kui neid kuhjub väga palju ühte kohta.
Aegruum-aegruum, füüsikaliste sündmuste neljamõõtmeline ruum, mille koordinaadid on aeg t (sel juhul pikkusühikutes) ja kolm ruumikoordinaati x, y ja z Kaksikute paradoks- Aja dilatatsioon aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid, näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellakäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) pikkuse kontraktsioon e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha
Geokronoloogia tuleneb kreeka keelest s.t. geoloogiline ajaarvamine on geoloogia haru mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järeldust. Arhaikum e. ürgeoon e. ürgaegkond oli 4 miljr. aastat tagasi kestis 2 miljr.- maakoore teke, tardkivimid(graniit, basalt, geniss-moondekivim). Proterosoikum e. agueoon e. aguaegkond oli 2,5 miljr aastat tagasi ja kestis 2miljr aastat samad protsessid mis eelmisel graniit, basalt. Vanaaegkond e. paleosoikum algas umbes 600 mln aastat tagasi kambriumi ajastuga ja lõppes permi ajastuga u 300 mln aastat tagasi. kambrium 545 (ilmusid hõimkonnad, minaraalse skeletiga loomad, kiskjad, elu meres, lülijalgsed). Seal vahel veel ordoviitsium 495 (maismaavetikad, taimed, sammalloomad, mandrijäätumine), silur 440 (kõik arenes edasi, kalad, kivistised-korallid, käsijalgsed jne), devon 417 (kõik levis, arenes, neljajalgsed,
Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) Millest koosneb Päike? Vesinik (73,46% massist) Heelium (24,85% massist) Ülejäänud elemendid (1,67% massist) Mis toimub Päikeses? Toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit Prootonid -> heeliumi tuumadeks Pärast kümneid, sadu tuhandeid aastaid Valguse footonid jõuavad Maale Sarnased protsessid vesinikupommides ning termotuumareaktorites Päikese omadused Plasmaolekus Pöörleb diferentsiaalselt Eri laiuskraadidel erinev Magnetvälja jõujooned põimuvad Päikeselaigud ja protuberantsid Tumedad laigud Ümbritsevatest aladest jahedamad Ilmuvad rühmadena Suured säilivad kauem Kuumad gaasipilved Nähtavad vaid täieliku päikesevarjutuse ajal Kuidas Päike energiat toodab?
d. Vertikaalne sisetreipink e. Horisontaalne sisetreipinkpink Question 9 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Milleks kasutatakse trummeltõmbepinki? Select one: a. Traadi tõmbamiseks b. Toorikute trummeldamiseks c. Lehtmetalli tõmbamiseks d. Pulbermetalli valmistamiseks Question 10 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Millised neist on metallvalu protsessid? Select one or more: a. Täppisvalu b. Liivvormvalu c. Peenvalu d. Koorikvalu
Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne) subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetunne
kujunenud võrgustikus. Rahuldatud klienti nähakse, kui ainsat võimalust saavutada kasumit, läbimüügi kasvu ja püsima jäämist pika perioodi jooksul. Logistika- korraldada materjalide ja kaupade liikumine tarneahelates kooskõlas turundus- ja müügistrateegia ning müügiplaanidega kvaliteetsel ja efektiivsel viisil. 6.Tarneahelas on ettevõtete turundustegevus ja kaupade liikumise füüsilised protsessid üksteisega funktsionaalselt seotud ja tihedalt põimunud. On jõutud ühtsele arusaamale, et efektiivset ühendust turunduse ja logistika vahel pakubki klienditeenindus. 8.Oluline relv konkurentsivõistluses ja kujutab endast täiendavat eelist hinnakonkurentsis. 7. Tarneahelate juhtimise professionaalsuse tasemest ja valitud strateegiast sõltub ettevõtte konkurentsivõime 9.Klienditeenindust peetakse üheks olulisemaks vahendiks tarheahela juhtimisel. Kui
1. Mis on mitoosi põhieesmärk? Mitoosi eesmärk on tagada raku jagunemine nii, et uued rakud saaksid kogu geneetilise info. 2. Milles poolest erineb Karüokinees tsütokineesist? Karüokinees on tuuma jagunemine ja tsütokinees tsütoplasma jagunemin. 3. Mida nimetatakse rakutsükliks? Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõppu. 4. Missugused protsessid toimuvad raku interfaasis? DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine. 5. Kirjeldage kahekromatiidilise kromosoomi ehitust. Koosseisu kuulub kaks DNA molekuli ja tsentromeer. 6. Missugused nähtused toimuvad mitoosi faasides? Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid
Teiste süsteemide väljundid Teiste süsteemide sisendid Mikrokeskkond: konkurendid Kliendid SISEKESKKOND Liitlased Tarbijad Regulaatorid Organisatsioonide evolutsioon: Aldrich'i organisatsioonilise evolutsiooni teooria. Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: · Variatsioonid · Valik · Säilimine · Võitlus Populatsiooniökoloogia o majandustsüklid- kui majandusel läheb hästi tekib palju organisatsioone juurde o Piiratud ressrsid o Rajasõltuvus Evolutsiooniprotsess: Variatsioonid Valik Säilimine Võitlus Evolutsiooni tasemed: · Organisatsioonide populatsioonide evolutsioon · Organisatsioon kui leviku evolutsioon · Organisatsioonisisene evolutsioon
Südameklapid tagavad vere liikumise südame kodadest vatsakestesse ning sealt edasi arteritesse. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest ning lõtvumisest. Täiskasvanu inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 lööki minutis. 2.Torujaid elundeid, mida mööda veri liigub, nimetame veresoonteks. Südamest viivad verd kudedesse arterid, kudedest südamesse juhivad vere veenid. Kapillaarid ühendavad omavahel artereid ja veene. Kapillaarides toimuvad protsessid: 1)antakse ära hapnik 2)võetakse vastu süsi- happegaase 3)ainevahetus . Vere liikumise veresoontes kindlustab süda. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Vereringe jaguneb suureks (varustab kudesid hapnikurikka verega) ning väikseks (rikastab verd hapnikuga) 3.Veri on vedel sisekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on 3 tüüpi: 1) punased vererakud 2)valged vererakud 3)vereliistakud. Organismi kaitsevad
Välitöö- mere kuhjav ja kulutav tegevus Uurimisobjekt: Kalarand, Kalaranna rannaäärne Aeg: 21.03.2018 Kalarand on piirkond Tallinna lahe lõunaosas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis. Rannaäär kaetud peene- ja jämedateralise kruusaga. Leidub mitmed graniidist ümaraks kulutatud kive. Peamiseks maastikuliseks dominandiks on Suur-Patarei ja Kalaranna tänavate vahel asuv kaldaastang. Olemuselt on tegu liivarannaga. Nähtused rannatsoonis: Lainetuse ja hoovuste toimel on kaldale uhutud väiksemaid kive. Vesi, mis on sattunud veepiirist kaugemale (ajutiselt) on tekitanud sinna erinevaid pinnavorme kulutuse tagajärjel. Kaldal olevad kõrgemad pinnavormid on kulutuse toimel paljandund. Tegemist on kulutusrannikuga. Laugrannik. Protsessid: Merevee lainete ja tõenäoliselt ka tuulte mõjul on tekkinud rannikuosa, mis veepiirilt on madalam ja kõrgem kalda poole minnes. Tegemist on olnud valdavalt purustava tegevusega, kus on toim...
- Bottom up mudel: Ei võeta arvesse hetke majandusolukorda, sektorit, milles nad tegutsevad, võetakse arvesse vaid firmat puudutavaid olukordi ja liikumissuundi. Selleks, et täita enda eesmärke, peab täitma organisatsiooni eesmärke, org peab täitma kliendi eesmärke. Juht peab hoolitsema selle eest Loeng 2. Keskkond ja kultuur Organisatsiooni keskkond SISEKESKKOND: inimesed, org kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: muu maailm, mis mõjutab organisatsioon MIKROKESKKOND: vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus Keskkonna iseloomustus: Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi. Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindlikku organisatsiooni. (tarbimises ei toimu muutusi, abivahendite tarbimisel võib toimuda kiiremini). Ebamäärus=risk.
Lõikamise käigus lõikur kulub : Muutuvad tera nurkparameetrid Suureneb lõikeserva ümardusraadiu Sellest tulenevalt suureneb lõikamiseks vajalik võimsus ja halveneb töödeldud pinna kvaliteet kulumiskindlus on lõikeinstrumendi omadus säilitada etteantud tööea jooksul oma vajalik kuju ja mõõtmed . Lõiketingimused , Lõikamise käigus on tera ja lõigatav materjal oma vahel kontaktis Sellest tulenevalt tekivad erinevad füüsikalised protsessid, mis põhjustavad lõiketera kulumist ehk nürinemist : Keemilised protsessid Soojuslikud protsessid Elektrilised protsessid Abrasiivne kulumine ., Lõikeinstrumendi kulumine ja nürinemine Kulumine on teramaterjali ärakandumine Lõikeinstrumendi pinnalt töötlemise käigus, mille tulemusena muutuvad tera mõõtmed ja kuju Nürinemine on tera lõikeserva mikrogeomeetria muutumine kulumise tagajärjel .
orgaaniliste ainete muundumise ja mullas toimuvad orgaanilis-mineraalse vastasmõjude iseloomu. Muld on seega eluta ja elusa aine vahelüli. Murenemine Mulla kujunemine kivimitel algas alles siis kui maismaal hakkas arenema elu -toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Tähtis on ka maakoore pindmise kihi kivimite purunemine (purustamine??) ja muundumine põhjustatuna mitmetest erinevatest teguritest (temperatuuri kõikumised, sademed, keemilised protsessid jt.), mis valmistavad elusorganismidele ette sobivat kasvukohta. Seega on murenemine mulla tekke üks tähtsamaid ja esmaseid faase. Murenemiseks nimetatakse kivimite purustamist ja keemilist muundumist atmosfääritegurite, pinna- ja põhjavee ning organismide elutegevuse toimel. Murenemise protsesside põhiallikaks on Päikese kiirgusenergiast tulenev kliima. Soojuse ja niiskuse erinev jaotumine Maal mõjutab murenemisprotsessi iseloomu ja kulgemise kiirust piirkonniti.
Eesti maamajandus Koostas: S. Meltsas Juhendas: L. Kurg Avinurme 2009 Maamajanduse looduslikud eeldused. Eesti kliimat mõjutavad peamiselt Läänemere lähedus ja Atlandi ookeanil aset leidvad intensiivsed tsüklonilised protsessid. Siinne kliima on üldiselt mõõdukas, külma talve ja pika, jaheda kevadega. Suve esimene pool on tavaliselt suhteliselt kuiv ja mõõdukalt soe, hiljem vihmane, millele järgneb soe ning pikk sügis. Aasta keskmine temperatuur Eestis on +5 C, kõige soojem kuu on juuli ja kõige külmem veebruar. Vegetatsioon Eestis algab mai alguses ja kestab septembri lõpuni. Kokku kestab vegetatsiooniperiood (mil ööpäevakeskmine temperatuur on üle +5 kraadi) 170180 päeva. Eesti
Maakide puhastamine raua, vase, väävlibakterid e) Toiduainetööstus Piimatooted: happendamine, juust f) Lihatöötlemine salaamivorst Aminohapete tootmine g) Põllumajandus Bakteriväetised, silo, seenhaiguste tõrje, komposteerimine h) Heitveede puhastamine Biomuda Elutunnus Organsimide aine ja energia vahetus ehk Metabolism. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamis protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Autotroof(taim) Autotroofid sünteesvad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainest. Valgusenergia(rohelised taimed). Keemiline energia kemossünteesjad(väävlibakterid mere põhjas elavad sümbioosis aineraksete. Heterotroof(loom) Ei tooda hapnikku. Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus
· Psühhoanalüüs S. Freud - käitumine on mõjutatud teiste inimeste poolt - isiksuse psühholoogia on sotsiaalpsühholoogia · W. James - inimese käitumine on tema kogemuste produkt · K. Lewin - väljateooria. Inimene toimib eluväljal. Eluväli - inimene-keskkond interaktsioon · W. Wundt - eksperimentaalpsühholoogia rajaja - psühholoogiline protsess on mõjutatud sotsiaalsetest protsessidest ja sotsiaalsetest teadmistest Sotsioloogia mõjutused · E. Durkheim - sotsiaalsed jõud ja protsessid mõjutavad inimese otsuseid, valikuid ja tegevusi · K. Marx - indiviidi elu on mõjutatud ühiskonna majandusliku struktuuri poolt · C. H. Cooley - "peegelmina" teooria - mina-pilt kujuneb suhetes teistega · C.H.Mead - käsitles inimese arengut kui sotsiaalse interaktsiooni tulemust Sotsiaalpsühholoogia eesmärgid · Mõista ühe inimese mõju teisele (nt Milgrami konformsuse uuringud)
pikkus el. mag. lained kiirgus laine tekivad tekitajateks tekitajaks on tekib kiiresti tekitajateks on tekkimine, vahelduvvoolu gen. elektrogen., aatomite ja liikuvate aatomituumas allikad töötamisel, kiirguvad molekulide elektronide toimuvad kiirgavad antenist, elektronkattes pidurdamisel protsessid elektrijuhtmetest, kosmos, toimuvad el.mag. väljas kosmosest sädemed, välgud protsessid ja aatomi sisekatete elektronidega toimuvate
· ületootmine Valmistatakse tooteid, millel puudub tellimus. See tekitab ressursside ebaefektiivse planeerimise, nõuab ladustamisruumi ning suurendab transpordikulusid · ootamine On põhjustatud ressursside ebaefektiivsest planeerimisest (näiteks materjali puudus, masinate seisakud). · ebavajalik transport või järjekord On põhjustatud suurest töömahust ja/või materjali hulgast, mida on vaja paigutada vahelattu, vahelaod paiknevad ebaotstarbekalt, protsessid ei ole otstarbekad. · valed või liigsed protsessid Töötatakse ebaühtlase metoodika ja erinevate töövahenditega, mis ei võimalda protsesse standardida ega juhtida. · üleliigne laovaru Üleliigne laovaru põhjustab materjalide riknemise, tekitab liigseid transpordi- ja ladustamiskulusid, tarned hilinevad, tooted on defektsed jm. 7. Materjalivoog moodustub transpordi, laonduse, pakkimise ja info
mitmekesisemad töötlemisviisid. Koostamisstaadium- ühendatakse detailid koostudeks ja valmistoodeteks. Viimistlusstaadium- antakse valmistoodetele lõplik kuju. Neid katsetatakse ja reguleeritakse. See hõlmab paljudel juhtudel pinnakatmist. Tootmise jaotamine neljaks põhistaadiumiks on mõnevõrra tinglik. Sõltuvalt toote valmistamise viivist ja ettevõtte spetsialiseerumisest ei tarvita igas tööstusettevõttes neid olla. Mõnel juhul võivad protsessid olla omavahel ühendaud.(Kabral 2007 lk 111) 1.3Tootmise järelfaas Järelfaas, mis algab pakendatud valmistoodangu lattu paigutamisest ja hoidmisest kuni hulgikaubandusse toimetamise, reklaamiga varustamise, garantiiremondi kindlustamise, utiliseerimiseni jne. Väga sageli langetatakse ostuotsus mitte toote põhjal, vaid firma usaldusväärsuse ja kliendile osutatava tähelepanu põhjal. Paljude maade kogemus näitab, et tootmine osutub efektiivseks, otstarbekaks ja küllalt
(wikipedia.ee) 2. PEAMISED MAAGID JA LEIUKOHAD 2.1 Peamised maagid Tähtsaimad mineraalid on galeniit (pliiläik) PbS ja anglesiit PbSO4. Pliid leidub alati uraani- ja tooriummineraalides (moodustab nende radioaktiivse lagunemise). Galeniit on raske sulfiidne mineraal, mis on peamine pliimaak. Ta on hõbehalli värvi, kuubiline ja läikiv. (Kaevats, Varrak, 1994) 2.2 Peamised leiukohad Pliid võib leiduda nii kosmoses kui ka maa peal. Kosmoses toimuvad erinevad protsessid, mille käigus tekib plii. Kosmoses toimub kaks protsessi - Aeglane (slow-s) ja kiire (rapid-r). Mõlemad protsessid toimuvad tähtede sees või nende ümber. Aeglases (s) protsessis toimub plii loomine aastate või sajandite vältel. Pika aja jooksul muutuvad vähem stabiilsed tuumad beetakiirguse all stabiilseteks tuumadeks. Beetakiirguse abil moodustub plii isotoop massiga 204, 205, jne. Kiires (r) protsessis toimub plii loomine enne tuuma langundamist. Selliseid tekkeid saab
Pshholoogia teadus, mis uurib kitumis ja vaimseid protsesse ehk ps©hikat Ps©hika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse jreldusi vlist kitumist jlgides PSHILISED NHTUSED - protsessid - seisundid - omadused PSHHOLOOGIA EESMRGID - kirjeldada - mista - prognoosida PSHHOLOOGIA JAGUNEB - teaduslik - eelteaduslik - filosoofiline PSHHOLOOGIA HARUD (TEADUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - pshhof©sika - pshhofsioloogia pshhofarmakoloogia - isiksuse pshholoogia - sotsiaalpshholoogia - arengupshholoogia - neuropshholoogia PSHHOLOOGIA HARUD (RAKENDUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - kliiniline pshholoogia - iguspshholoogia - organisatsioonipshholoogia - reklaamipshholoogia
- Meetod: kvalitatiivne. Lisaks kaasaja kvalitatiivse psühholoogia meetoditele kasutab analüütilist eksperimenti ja konstruktiivset eksperimenti. - Piirangud: Põhimõttelisi piiranguid pole? – Tugevad küljed: võimaldab uuritavast nähtusest igakülgselt aru saada, kuna uurib, mis asi on ja selle kaudu, millised on ta omadused, suhted keskkonnaga. Sensoorsed ehk meelelised protsessid * Miks rääkida meeltest, mis pole psüühika? * Meeled (senses) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! Meeled reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas:
Testitav- „Süsteem peab väljastama jooksva hetke laoseisu“. Mittetestitav- „Süsteem peab olema töökindel“. Reaalne- „Süsteem peab töötama järgmiste brauseritega“. Mittereaalne- „Süsteemi vastuse aeg peab jääma alla kolme sekundi“. 11. Kas saab testida, kui nõuded puuduvad? Ei saa, sest siis ei teata, mida tahetakse. 12. Tarkvara protsessiraamistike ja protsesside näited: ISO/IEC 12207, CMMI, COBIT ISO/IEC 12207- Tarkvara elutsükli protsessid (primaar-, abi-, organisatsioonilised protsessid). CMMI- Ülevaade hankimistegevustest (hanke, arenduse, teenuse mudelid) COBIT- Üldine auditi korraldus, viimastel aastatel pigem üldine protsessiraamistik 13. Tarkvara protsessiraamistikud ja elutsükli mudelid – mis on vahe, kas neid saab koos kasutada? Raamistik- iseloomustab kõiki protsesse. Elutsükkel- iseloomustab arendusprotsessi.
kasutades valemeid (40) ja (41). Kui on vaja arvestada erisoojuse olenevust temperatuurist, siis toimime selliselt nagu kirjeldatud p.4.4-s. Eeltoodud valemeid saab kasutada aine hulga (massi-m) leidmisel, mis on vajalik kuuma keha jahutamiseks. Sellisel puhul peab soojushulk olema antud või arvutatav põlemissoojuste abil ning võrrandi paremale poolele tuleb lisada suurused, mis arvestavad aurustumisele ja auru ülekuumenemisele minevat soojushulka. 5. TERMODÜNAAMILISED PROTSESSID. 5.1. Termodünaamilised protsessid termodünaamilises süsteemis. Termodünaamiliseks protsessiks nimetatakse keha, kehade kogumit või materiaalse keskkonna osa, mis on uurimiseks eraldatud termodünaamiliste meetoditega. Kõik ülejäänud kehad või keskkonna osad moodustavad "ümbritseva keskkonna". Näiteks balloonis olev gaas on uurimisobjektina termodünaamiline süsteem ja balloon ning teda ümbritsev õhk moodustavad "ümbritseva keskkonna".
1.Rahvusliku ärkamise ajaperiood Algas 1850 Kõrghooaeg 1860-1880 2.Rahvusliku ärkamise olulisemad tegelased Johann-Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt Friedrich Reinhold Kreutzwald 3. Esimene ajaleht, millest sai alguse Eesti pidev ajakirjandus "Perno Postimees" asutas J.V.Jannsen aastal 1857 4. Esimesed laulu- ja mänguseltsid "Vanemuine" 1865 asutati J.V.Jannseni eestvedamisel. "Estonia" 5. Eesti rahvusliku teatri algus Tartus "Vanemuises" 1870 Lydia Koidula näidend "Saarema onupoeg 6. Esimene üldlaulupidu Toimus Tartus 1869, eestvõtjad: J.V.Jannsen ja Aleksander Kunileid 7. Carl-Robert Jakobson Sündis 1841 Tartus, töötas alguses koolmeistri ja õpetajana, Osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamises ja tegevuses Esimene kõne 1868: "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" - idealiseeris muistset vabaduse aega, kirjeldas baltisakslaste võimupäevi ja rääkis tu...
Esifrondi kestuseks tr loetakse ajavahemikku, mis kulub signaalikaja muutumiseks vahemikus (0 või 0,1 ... y-). Tolerantsiks nimetatakse maksimaalset lubatud kõrvalekallet juhttoimega maaratud püsiolekust. Siirdeprotsessi kestuseks ts nimetatakse ajavahemikku, mille järel siirdeprotsess on kahanenud tolerantsi piiridesse. Siirdeprotsessi esifrondi- ja kogukestus iseloomustavad süsteemi toimekiirust. Viimane on suure tähtsusega neis süsteemides, mille toos etendavad suurt osa dünaamilised protsessid, nt. kaivitus- ja pidurdusprotsessid. Süsteemide toimekiiruse suurendamine ja ühtlasi siirdeprotsessi kestuse lühendamine aitab oluliselt suurendada masinate tootlikkust. Siirdeprotsessi parameetrid Töö käik: Väljundsignaal peab olema järgneva kujuga Soovitav väljundsignaali kuju P-IT2 juhtimisobjekti skeem P-IT2
Ameerika Ühendriikide Lääneosas isegi positiivne tänu metsa juurdekasvule. Ökosüsteemide püsimisel on takistavaks teguriks otsese inimtegevuse kõrval globaalsest soojenemisest tulenev aastaaegade ebastabiilsus ning varasemad kevadperioodid, mis liikide omavahelise ebakõla tõttu väga problemaatiliseks võivad kujuneda. Soojade ilmade tõttu on lehtede kasv, lindude migratsioon ja haudumine varasema aja peale nihkunud. See aga ei tähenda, et kõik looduslikud protsessid sama sammu astuksid - lindude haudeperiood ei pruugi kokku langeda leheröövikute ja muude linnuvastsetele söögiks kõlbulike elusolendite kasvuperioodiga. Selle tagajärjel väheneb lindude populatsioon ning samas võib kasvada ka röövikute arvukus, kes lindude arvukuse vähenemise tõttu eelise saavutavad. Nii lükatakse paigast terve toiduahel.
fotoplaaide asetatuna plaadi särituse. Radioaktviised ained on uraan(avastati kõige esimesena), raadium, poloonium. 5)alfakiirgus- läbib vaevalt paberilehte, heeliumi tuumade voog, tuumade koostis muutub, eraldub heelium. beetakiirgus- võib läbi tungida kuni 3 mm Al lehest, eletronide voog, aatomituum muutub teise aine tuumaks. gammakiirgus- läbib mitme plii plaadi, suure sagedusega elektronmagnetlained, tuum jääb samaks, olek muutub, toimuvad ainult tuumasisesed protsessid 6) poolestusaeg- ajavahemik, mille jooksul radioaktiivsel lagunemisel aine hulk väheneb kahekordselt; mida pikem poolestusaeg, seda kauem püsib radioaktiivne aine ohtlikuna. röntgenkiirgus- nagu gammakiirgus; seda on palju kosmoses, kuid maapinnale ta sealt ei jõua. SBE- kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus on arv, mis näitab, mitu korda antud kiirguse neeldunud doos on väiksem sama suure bioloogilise kahjustuse põhjustanud gammakiirguse doosist
välisminister Urmas Paet keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Mõisted vabariik riigikord, kus riigipea valitakse, demokraatia rahvavõim, -valitsus, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, riik organiseeritud inimeste kogu, avatud ühiskond otsusetegijad annavad rahvale aru, millised otsused on tehtud ja tegemisel, kodaniku ühiskond inimeste koondumine ühendustesse ja mõjutavad võimu, demokraatlik ühiskond protsessid allutatud eesmärgile, milleks on rahva heaolu, seadusandlik võim parlament Eestis riigikogu, täidesaatevvõim valitsus, kohtuvõim õigusemõistmine, riigipea riigi esindaja, heaoluriik ühiskonna võrdsus, jagab riigi tulusid ümber, vabariiklik ühiskonnakorraldus riiki juhib rahva poolt valitud juht, põhiseadus konstitutsioon, tähtsaim seadus, millega peavad olema kooskõlas teised seadused,
Meie organism lagundab metanooli ohtlikuks sipelghappeks ja formaldehüüdiks. Need ained kahjustavad ka neere ja kesknärvisüsteemi. Eriti ohtlikuks teeb metanooli see, et ta on väliselt väga sarnane etanoolile (sarnane lõhn ja värvitu vedelik). Alkohoolseid jooke on tarvitatud juba aastatuhandeid. Kindlasti ei tuntud siis veel selle kahjulikke omadusi, kuid ilmselgelt tajuti tema uimastavat toimet. Ka etanool kahjustab maksa, neere, kesknärvisüsteemi ja ka teisi organeid, kuid need protsessid on aeglasemad kui metanooliga ja sellepärast ei kahjustu kohe inimese organid pärast mõõdukat alkoholitarbimist. Etanooli lagunemine kehas on keerukas ja mitmeastmeline protsess, milles löövad kaasa paljud ensüümid. Enamus alkoholist ei jõuagi verre, vaid see väljub kehast väljaheidete kaudu. Alkoholi lagunemisel inimese kehas lõpp-produktiks on siiski vesi ja süsihappegaas. Kuna antud reaktsioonides osalevad paljud vitamiinid ja
Eostega paljunevad samblad ja sõnajalad. Mittesuguline vegetatiivne paljunemine-uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, pärilik info on samane vanemate omaga. 2.Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegatatiivselt? Kuna vegetatiivselt paljundatud taimede järglased on identsed algse organismiga. 3.Mis on mitoosi eesmärk? Rakkude arvu suurenemisega tagatakse organismi kasvamine ja areng. Mitoos on vajalik ka surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 4.Missugused protsessid toimuvad rakutsükli interfaasis? 1)Väga aktiivne ainevahetus. 2)Moodustub juurde organelle. 3)Rakk kasvab, omandab normaalse suuruse. 4)DNA kahekordistumine tuumas 5)Loomsetes rakkudes moodustub kahe tsentriooliga tsentrosoom. 5.Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? DNA kahekordistumise tulemusena on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised ning tänu sellele ,et nad on kahekromatiidilised moodustuvad mitoosi lõpuks sama kromosoomide arvuga kaks identset tütarrakku
· Soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale kehale. · Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mittekorrastatule. · Loodus püüab üle minna vähem tõenäolisemale olekule. Termodünaamika II printsiibi mõiste ja areng Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi: · Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. · Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. · Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu
Termodünaamika teine printsiip essee Termodünaamika teine seadus väidab, et isevoolulised protsessid kulgevad looduses alati tasakaaluoleku suunas, et looduslikes protsessides entroopia kasvab ja , et tööd tegemata ei saa soojus iseenesest üle minna külmemalt soojemale. Isevooluline protsess kulgeb iseenesest. Energia muundamise käigus, kus keemiline energia muudetakse kineetiliseks energiaks, kaasneb ebakorrapärasuse kasv. Seda ebakorrapärasuse ühikut nimetatakse entroopiaks. Entroopia on Universumi korrapäratuse määr. Samuti allub molekulide juhusliku liikumise
Vitamiinide mõju ainevahetusele Maria Pantazi VM II Bioaktiivsus... Seoses sellega, et vitamiinid on liitensüümide koensüümid on nad hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Bioaktiivsus tähendab seda, et antud ühend omab regulatoorset efekti metaboolsetele protsessidele. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit. Vitamiindefitsiidi puhul tekkivad häired metaboolsete protsesside kulgemises. Vitamiin a Retinool reproduktiivne süsteem Retineenhape kasv ja diferentseerumine Retinool A1 Mõjutab reproduktsiooni. Osaleb spermatogeneesis, ovogeneesis, platsenta arengus, embrüonaalses kasvus ja arengus. Toimemehhanism: retseptorite abil võetakse retinool rakku. retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Retineenhape Mõjutab kasvu ja diferentseerumist. Soodustab limaskesta epiteeli arengu, naharakkude arengu, kõhre...
näitavad traallaudade vahekaugust, mille alusel saab määrata traalnooda horisontaalava. Poorditraaler - traalnoot heidetatakse vette ja hiivatakse laevapoordist. Traalloogad asuvad laeva paremas poordis. Ahtertraaler - traalnoot heidetakse vette ja hiivatakse laeva ahtrist. Traalloogad asuvad laeva ahtris Võrgurull - traalnooda võrkosa keritakse trummlile ja kasutatakse traalnooda võrkosa veeskamiseks ning välja võtmiseks Traalpüügi protsessid: Kalaotsimine - püügipiirkonda jõudes alustab laev kajaloodi abil kala parvede otsimist. Traalnooda sisselaskmine - traalnooda võrkosa lastakse vette võrgurullilt, siis ühendatakse kaablid traallaudadega ja alustatakse traallaudade ning vaierite sisselaskmist traalvintsilt. Traalimine - traalnooda pukseerimine laeva järgi ettenähtud kiirusega, kusjuures jälgitakse pidevalt kajaloodiga ja traalianduritega kalade liikumist ning merepõhja.
DNA ahela kopeerimine enne raku RNA ahela süntees DNA-s oleva jagunemist info alusel. Rakutuum Rakutuum DNA DNA Komplementaarsuse printsiip Komplementaarsuse printsiip 2. Miks on replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon universaalsed? Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on universaalsed, sest need protsessid toimuvad ühtmoodi kõigis elusorganismides. 3. Milles seisneb PCR meetodi tähtsus? PCR meetodi võimaldab isikute kindlakstegemist. Väikese DNA- lõigu paljundamine kiiresti tuhandeid kordi. 4. Millest koosnevad valgud? Milline side selles polümeeris on? Milleks meil valke vaja läheb? Valgud koosnevad paljudest üksteise järele peptiididega seotud aminohapetest. Selle polümeeris tekib vesinikside. Valkudel on
Elu tunnused: nt reageerimine ärritajale, paljunemisvõime, rakuline ehitus, jne. Osata elu tunnuseid loetleda ning tuua näiteid kuidas see avaldub/välja paistab. Rakuline ehitus ( ainukraksed ja hulkraksed ) Pärilikkus ( järglased sarnanevad vanematele) Näiteks inimene, laps sarnaneb vanematele. Neegril sünnib neeger. Aine- ja energiavahetus ehk metabolism. (Autotroofid ja haterotroofid) Siia alla kuuluvad ka olulised protsessid nagu fotospntees,toitumine ja hingamine. Autotroofid- Organismid, kes sünteesivad vajalikke orgaanilisi aineid väliskeskkonnas saadvatest anorgaanilistest ainetest – Nt taimed ja mõned bakterid. Heterotroofid – organismid, kes saavad energiat ja aineid toidust. Nt – Loomad, inimesed, seened ja mõned bakterid. Paljunemisvõime - suguline ja mittesuguline paljunemine [vegetatiivne] Arenemisvõime – otsene ja moondeline areng
situatsioonides avastame enese ja oma võimete kohta asju, millest enne aimugi ei olnud. Õnneks on elul ka helgem pool ja, kummaline küll, mõnikord tuleb õppida hoopis seda, kuidas võtta hetkest maksimum ning tunda rõõmu selle üle, mida juba saavutanud oled. Enda kogemuste ja läbi elamiste põhjal võin öelda, et ühel päeval võib elu minna hoopis teistsuguseks ning kõige rohkem kannatavad selle all vaimsed protsessid. Vahepeal on tahtmine minna nõustaja juurde aga pole julgenud seda teha. Olen ikka rääkinud oma emale või sõpradele aga raske on aidata neil, kui olukord tundub lootusetu. Mõnikord lahenevad probleemid ise aga väikese tõuke peaks ikka andma, et nad ikka paremuse poole läheks. Elu teeb tihti erinevaid pöördeid ja sellega ka kaasnevad muutused nii käitumises kui ka vaimsetes protsessides. Et nendega kohaneda võtab see aega. Ma olen peaaegu
ökoloogiliselt eraldatud 2) ajaline isolatsioon 3) signaaltunnused 4) seksuaalkäitumine 5) sugurakkude biokeemiline sobimatus 2. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisega geograafilisse isolatsiooni. Geneetilise struktuuri erinemine lähtepopulatsioonist, uutes tingimustes allub rajajapopulatsioon senisest erinevatele valikuteguritele 3. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Kolme tüüpi protsessid: 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine 4. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilisest võimetest. Liigiline mitmekesistumine e. divergents. Darwini vindid- liik satub uude elupaika, mitmekesisemad ökoloogilised tingimused, konkurents eristumine iseseisvateks liikideks. 5. Adaptiivne radiatsioon- eristumine iseseisvateks liikideks 6
energia toidus sisalduvate orgaanilise aine oksüdatsioonil. Hingamisahel- mitokondrisisemembraani harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H 2O molekulideks. Makroenergiline ühend-madalamolekulaarne org. ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. N: ATP; GTP; CTP; UTP; TTP; NADP; NAD. Metapolism- org. kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine-ja energiavahetuse. Jaot. assi- ja dissimilatsiooniks. Pimedusstaadium- fotosünteesi II etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO 2 ning kasutatakse valgusstaadiumis moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini protsessi. Püroviinamarjahape- glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH).
Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel Maailma teisesKOLOONIATE ISESEISVUMINE ARENENUD RIIKIDE VAHEL TIHE MAJANDUSLIK KOOSTÖÖ TRANSPORDI KIIRE ARENG TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG SIDE VALLAS KAUBANDUSE LIBERALISEERUMINE FINANTSSFÄÄRI RAHVUSVAHELISTU otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt. majanduskriisid, keskkonnareostus) globaliseerumine hõlmab Majandust Poliitikat Kultuuri, haridust, sporti Keskkonnaprobleeme Majanduses: kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailme levik
MJ112 Mis on unenäod? Unenäod on teatud unefaasis tekkivad nägemis, kuulmis, lõhnatundmis, puutetundmiskujutised ning ideed ja emotsioonid. Unenäod tekivad unefaasis, mida saab väga hästi jälgida ka väljastpoolt, sest selles unefaasis liiguvad magaja silmad. Paljud inimesed väidavad, et nad ei näe unenägusi, kuna nad unustavad need lihtsalt nii kiiresti ära. Mis on unenäod Unenäod on ka meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine. Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. Kui inimesel ei lasta pikemat aega und näha, jääb ta haigeks. Mis on unenägude funktsioon? Unenägude puhul pole aga täit selgust, miks me neid näeme. Väga üldlevinud on Freudi poolt populariseeritud arvamus, et unenäod väljendavad alateadlikke soove.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
