mRNA(informatsioon) toob geneetilise info valgusünteesiks rakutuumast ribosoomi. tRNA(transport) aminohapete transport tsütoplasmast ribosoomidesse, geneetilise info desifreerimine. rRNA(ribosoomis) kuulub ribosoomide ehitusse, osaleb valgusünteesis. 7. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Prokarüootides(bakterid, ürgbakterid) puudub piiritletud tuum ning tunduvalt vähem organelle kui eukarüootides(taime, seene, loomariik, protistid?!) 8. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanide koostisse kuuluvad peamiselt fosfolipiidid ja valgud. Fosfolipiidid paiknevad rangelt kahekihilistena, valgud aga hajusalt kas nende peal või vahel. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga. 9. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. Eukarüootse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsistrenikeste
3. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.) Rakuteooria põhiseisukohad (3) · kõik organismid on rakulise ehitusega. · iga uus rakk saab alguseüksnes olemastolevast rakust selle jagunemise teel. · rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 2.) Karl Ernst von Baer'i teadusteened Ta on loomade embrüoloogia rajaja. 1826. aastal avastas K. E. von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakustl 3.) Matthias Schleideni ja Theodor Schwanni avastus Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838. järedusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Schwanni uurimisobjektideks olid loomakoed. Ta leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839. aastal rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt on nii taimed kui loomad rakulise ehitusega. 4.) Koerüübid (4) ja nende lühiiseloomustused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine pea...
Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks loetakse 17. sajandi keskpaika (Hook), · 1665.a leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi. Edasine areng seondub eelkõige mikroskoobi täiustamisega. Võttis kasutusele mõiste ,,rakk"-cell-tühjus. · 17.saj teisel poolel tegeles ka Anton van Leeuwenhoek mikroskoopide valmistamisega ja tema oli esimene, kes on joonistanud ja kirjeldanud baktereid. · 1826.a. avastas loomade embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · 1838.a. jõudis taimede kudede ehitust uurinud Matthias Schleiden järelduseni, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · 1839.a. leidis Theodor Schwann, kes oli tegelenud loomakudede uurimisega, et ka loomad on rakulise ehitusega ja sõnastas rakuteooria põhiteesi, mille kohaselt nii taimed, kui ka loomad on rakulise ehitusega !...
8. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast ning seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda. lk 55 1. Organismid jaotatakse eel- ja päristuumseteks rakutuuma esinemise järgi . Eeltuumsete ehk prokarüootsete hulka kuuluvad bakterid - neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. 2. Päristuumsed ehk eukarüoodid on protistid, taime-, seene- ja loomariigiks. 3. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jt. Selles on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgus ja nukleiinhapped. Peale selle leiab tsütoplasmast mitmesuguseid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. 4. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes on pooris, mille kaudu toimub ainetevahetus
Raku ehitus ja talitlus. Tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning nende omavahelist koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja r...
Seemnete tüüpe on kokku 5 erinevat. V osa Eluslooduse mitmekesisus- mitmekesisus on väga suur Süstemaatika- teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate elusorganismide kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadesse liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda , mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Eluriigid Maakeral- Eelrakulised, Arhed, Bakterid, Esiviburlased, Seened, Ainuraksed, Protistid, Taimed, Loomad Eelrakulised Virophyta obligatoorsed : RNA ja, või DNA ja valk; Suurus 10-20 nm; Kuju: isodiameetriline, pulkjas, liitehitus; Rühmad: RNA, DNA või RNA+DNA; Päritolu: eeleluline, hulkuma läinud geenirühm, redutseerunud bakter?; Olelusvormid ja peremeesorganismid; Ülekanded ja siirutajad viirused- on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke
12. Populatsioon - sama liiki organismid, kes elavad ühes piirkonnas. 13. Kooslus - erinevat liiki organismid, kes elavad ühes piirkonnas. 14. Ökosüsteem - moodustub omavahelises suhtes olevast elus ja eluta loodusest ühel territooriumil (nt. jõgi). 15. Maastik 16. Boisfäär - kõige suurem ökosüsteem. Ümbritseb Maad. Eluslooduse süstemaatika: 1. Domeen 3 domeeni: bakterid, arhed, eukarüoodid. 2. Riik 5 riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad 3. Hõimkond 4. Klass 5. Selts 6. Sugukond 7. Perekond 8. Liik Takson ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel gruppi. Homoloogia ehitusplaaniline sarnasus. Homoloogne organism sarnane ehitus kuid erinev funktsioon. 3 Elu keemia Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Neutraalse laenguga. Lihtsustatud mudeli
b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Mittesugulise paljunemise eripärad: · Järglased on geneetiliselt identsed · Paljunemine on kiire · Korraga palju järglasi · Paljunemiseks vajatakse üht organismi (vanemat) Rakkude elutsükli kaks perioodi
Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: · Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) · Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine: Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad. Vegetatiivne paljunemine: Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega mugulatega (kartul) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia)
BIOLOOGIA Bioloogia uurib elu Bioloogia teadus, mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus, uurib rakkude ehitust ja talitust Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika teadus, mis uurib taimi Zooloogia teadus, mis uurib loomi Mükoloogia teadus, mis uurib seeni Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus. Rakust ei ole väiksemat talituslikku üksust 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik metabolism (organismis toimuv aine- ja energiavahetus) 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik homoöstaas (organismi staabilne sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Palj...
Hõimkond a) Keelikloomad selgroogsed b) Keelikloomad selgroogsed c) katteseemnetaimed Riik a) Loomariik b) Loomariik c) Taimeriik Elusloodus jaotub viite suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad. OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK · Bioloogiline evolutsioon Maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. · Evolutsioonilised muutused toimuvad pika aja jooksul, ka praegu! · Organismid annavad rohkem järglasi kui neid ellu jääb. Organismide vahel toimub konkurents olelusvõitlus. · Geneetiline muutlikkus kõigil organismidel, ka samasse liiki kuuluvatel on erinevad omadused.
4) 3. punkt -> stabiilne sisekeskkond 2) Rakuline tase – TSÜTOLOOGIA püsiv temperatuur (imetajad ja linnud on ainsad püsisoojased Rakk – kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu organismid, teised on kõigusoojased) omadused. püsiv happesusreaktsioon e. pH ainuraksed – bakterid, protistid püsiv aineline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside hulkraksed – taimed, loomad, seened regulatsiooniga Organellid on raku koostisosad 5) Reageerimine keskkonna muutustele ja ärritustele 3) Koe tase – HISTOLOOGIA väliskeskkonna infot võetakse vastu meeleorganitega (ainuraksetel Kude – sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega;
Põhimõte, mille järgi elusloodus nelja riiki jagada, on eluvorm. Sellisel lähenemisel ei ole riik süstemaatika ühik, vaid ökoloogiliselt sarnaste organismide rühm. 3) palju riike: Riik oleks sel juhul evolutsiooni haru ehk süstemaatika ühik ka klassikalises mõttes. Riikide arv võib erineda sõltuvalt sellest, kui kauged hõimkonnad ühte riiki koondatakse. 29. Eluslooduse põhilised eluvormid loomad, taimed, seened, bakterid, protistid, parasiidid. 30. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused loomad on hulkraksed (kehasisene seedimine), seened ainuraksed (kehaväline seedimine) ja taimed on organismid kellel on primaarne plastiid (fotosünteesijad). 31. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine 32. Elusorganismi teoreetiline "täiuslik" arengutsükkel 33. Viirused pole elusorganismid, on elus aine. Ilmnevad elu ilmingud vaid elusrakus, väljaspool on nad vaid passiivsed (mürk)
Ovulatsiooni esilekutsumine abistatud embrüo koorumine In vitro viljastamine-INF munarakudoonorlus ja INF Munarakudoonor peab olema üle 30a, terve naine(ei põe geneetilisi või infektsioonihaigusi), vähemalt keskharidusega, sünnitanud terve lapse Doonori isikuandmeid ei avalikustata 18. Prokarüootse raku erinevused eukarüootsest rakust Prokarüoodid Eukarüoodid Nende hulka 1. Mükoplasmad 1. Protistid (ainuraksed loomad, kuuluvad 2. Bakterid vetikad) 3. sinivetikad 2. seened (seened, samblikud) 3. taimed (samblad, sõnajalad, paljaseemne- ja katteseemnetaimed) 4. loomad (käsnad, ussid, putukad,
Paljunemine Eesmärk järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb: suguline ja mittesuguline, viimane omakorda jag. vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne 1. Ühest rakust lähtuvalt. a) rakkude jagunemine mitoosiga. Iseloomulik päristuumsetele. b) amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud. c) pungumine. Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1
HÕIMKOND KLASS BIOLOOGIA 2010 SELTS SUGUKOND PEREKOND LIIK sarnaseid tunnuseid palju Süstemaatika on organismide rühmitamine. LIIK sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala; sama liiki isendeid annavad viljakaid järglasi. RIIGID on kõige suuremad ja üldisemad süstemaatilised üksused. Taimed Loomad Seened Bakterid Protistid (amööbid, vetikad) Taimeriik HÕIMKOND Katteseemnetaimed Paljasseemnetaimed Sõnajalgtaimed Sammaltaimed SUGUKOND Roosõielised Liblikõielised Ristõielised Kanarbikulised KLASS 2- idulehelised 1-idulehelised PEREKOND Toomingas Õunapuu Pirnipuu Murakas Loomariik HÕIMKOND Käsnad Ainuõõsed Lameussid Ümarussid Rõngussid Limused Lülijalgsed BIOLOOGIA 2010
paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad Biotsönoosi ja ökotoobi omavaheline seos? Biotsönoos koos ökotoobiga moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteemi näited - tiik, salu-okasmets, raba Ökosüsteemi iseloomustatakse kahe millise näitajaga? Eluta ökotoop. Elus biotsönoos. Toiduahel toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbija ja lagundajad Tootjad rohelised taimed ja lisaks nendele ka autotroofsed bakterid ning mõned protistid Tarbijad toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks teisi elusorganisme. Sõltuvalt toiduobjektist jagunevad nad esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks. Herbivoorid on I astme tarbijad, neist toituvad kiskjad ehk II astme tarbijad, kellele järgnevad III astme tarbijad. Lagundajad surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele. Nende hulka kuuluvad mikroorganismid ja seened, aga ka mitmed selgrootud loomad. Tootjate, tarbijate, lagundajate omavaheline seos
Mõisted: lamarkism - teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele muutlikkus - populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel fossiilid - ammustel aegadel elanud organismide jäänused elavad fossiilid - tänapäevased organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pika aja vältel homoloogilised elundid - eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla erinev funktsioon analoogilised elundid - eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga mandunud elundid ehk vestiigiumid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad olelusvõitlus - organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavate teguritele kohanemine - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine kohastumine - organismi ehituse ja talitluse pärilik pöörd...
soolasisaldust ja happesust ning madalat temperatuuri. Seetõttu peaks kasutama õhukindlalt suletavaid hoiukarpe ja säilitusnõusid. Kokkuvõte Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Vastavalt rakutuuma olemasolule eristatakse eel- ja päristuumseid (pro- ja eukarüootseid) rakke. Sellest tulenevalt jaotatakse ka organismid pro- ja eukarüootideks. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid ning eukarüootide hulka protistid, seened, taimed ja loomad. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Ained läbivad seda passiivse või aktiivse transpordiga. Eukarüootse raku kromosoomid on membraanidega ümbritsetud rakutuumas. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Taimerakud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes moodustavad ühe suure tsentraalvakuooli.
monomeere - DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatul võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks RAKUD e. loomarakud Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest Rakk on kõige väiksem elu üksus PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid
Prokarüootsed e Eukarüootsed e eeltumsed rakud päristuumsed rakud 1)tüübid bakterid taimede, loomade, seente rakud ja protistid 2)tuum puudub, selle on asemel on kahemembraanig tuumapiirkond a ümbritsetud tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA DNA hulk on DNA´d on
Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C...
valmistamiseks 4. Värvumine Rakkude mitmekesisus Rakuorganellid Rakkude jaotus tuuma ehituse alusel: Sarnased struktuurid looma-, taime- ja seenerakul: 1. Päristuumsed rakud e. eukarüoodid 1. Tsütoplasma Taime-, looma- ja seeneriik Poolvedel aine, põhiliseks koostisosaks on vesi (60-90%), kus on Protistid lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained Poolvedelas tsütoplasmas leidub arvukaltmitmesuguseid organelle Osalevad reaktsioonides, tagavad püsiva pH taseme 2. Eeltuumsed rakud e. prokarüoodid Seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks ja kindlustab nende Bakterid koostöö
suuremad rakud on lindude, näiteks jaanalinnu munarakud ehk munarebud. Vöötlihasrakk on küll 30 cm pikkune, kuid palja silmaga pole teda võimalik vaadata oma väikse läbimõõdu pärast. Rakutuuma ehituse järgi jaotatakse rakud 1. Eeltuumseteks ehk prokarüootideks neil puudub piiritletud tuum ja esineb vähem organelle kui päristuumsetel. Bakterid on prokarüoodid 2. Päristuumseteks ehk eukarüootideks neil on rakutuum ning nad on nii ainu- kui hulkraksed organismid: protistid, seened, taimed, loomad. Eukarüootide rakkude sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. 2 3. Iga rakk on ümbritsetud membraaniga. 4. Viirused ei ole elusorganismid, sest nad ei ole rakulise ehitusega. Raku tsütoplasma Tsütoplasma koosneb 60-90% veest, milles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasmas on palju aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahharide, orgaanilisi happeid jt.
72. Monofüleetilised, parafüleetilised ja polüfüleetilised taksonid. (rühmad)? Monofüleetiline on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest.Monofüleetilised rühmad on näiteks imetajad ja linnud . Parafüleetiline rühm on organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma. Parafüleetilised rühmad on näiteks kalad , roomajad , sammaltaimed ja protistid . Polüfüleetiline rühm on ( kladistikas kasutatava määratluse järgi) organismide rühm, mille hulka ei kuulu nende viimane ühine eellane. Kladistika seisukohalt on polüfüleetilised rühmad kunstlikud, nende selgudes rühm klassifitseeritakse ümber. Polüfüleetilised rühmad on näiteks lendavad selgroogsed ja vetikad . Polüfüleetiliseks võib nimetada ka rühma, mis on moodustunud mitme eellasrühma liitumisel (näiteks hübridiseerumise või sümbiogeneesi teel). 73
4 papakoid toituvad õite tolmust, sealt saavad nad oma vajalikud ained. 5 elevant sööb päevas mitu tonni taimeid ja mullab maha isegi väikeseid puid 4.Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a)Tootjad ehk produtsendid Produtsendid on toiduahela esimeseks lüliks. Rohelisi taimi nimetatakse toiduahelas tootjateks ehk produtsentideks. Lisaks taimedele kuuluvad produtsentide hulka ka autotroofsed bakterid ning mõned protistid. Näiteks orhidee, rotangpalm, samblad, sõnajalad, monstera, vanill, filodendron ja must pipar. b)Esmased tarbijad ehk herbivoorid Herbivoor ehk fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Näiteks ahvid, pärdikud, paviaanid, simpansid, laisikud, ninasarvikud,
Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist. · Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans...
Energia liigub toitumise, toitainete kaudu. Järgmisele tasemele liigub tavaliselt umbes 10%, ülejäänud 90% tarbib ära esialgne sööja. Tootjad ehk produtsendid Nagu ka toiduahelates on esimeseks lüliks taimed. Taimed omastavad ökotoobist anorgaanilisi ühendeid ning moodustavad fotosünteesi teel neile vajalikke orgaaniliisi aineid. Selle tõttu nimetatakse neid tootjateks ehk produtsentideks. Liskaks taimedele kuuluvad tootjate alla ka mõned autotroofsed bakterid ja protistid. Tootjateks on näiteks rohi, puud, näiteks haab ja paju, õistaimed näiteks kullerkupp, mailane, kobrapea, siberi võhumõõk jne. Ühesõnaga on tootjateks kõik rohelised taimed. Esmased tarbijad ehk herbivoorid Herbivoorid on fütofaagid ehk taimtoidulised loomad, kes tavaliselt toituvad ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Nad kuuluvad teisse lülisse, st. toituvad kõikidest esimese lüli rohelistest taimedest
naftasaadused või muud õliproduktid, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Protsessi käigus toimub orgaanilise aine oksüdeerimine vees lahustunud hapniku abil. Hapniku hulga suurendamiseks aereeritakse basseinides olevat reovett, sest orgaanilist ainet lagundavad peamiselt O2 tarbivad mikroorganismid (bakterid, protistid, seened). Sel juhul on tegemist aeroobse lagundamisega. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Enamlevinud on happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite oksüdeerimine klooriühendite või osooni abil. Bioloogiliselt puhastatud veest saab veel täiendavalt eemaldada P- ja N ühendeid, et vähendada veekogude veekogude reostamist biogeenidega. Väikese reoveehulga puhastamiseks saab kasutada looduslähedasi puhastusvõtteid. Sellel otstarbel
rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks)
° Taimerakud on korrapärase väliskujuga, sest neid ümbritseb jäik rakukest. 1 3.3 Päristuumne rakk Rakud jagunevad kahte rühma ° Prokarüoodid e. eeltuumsed > bakterid puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid skruktuure. ° Eukarüoodid e. päristuumsed > protistid > taimed > seened > loomad ° Viirused ei ole rakulise ehitusega, nad ei kuulu ei eel- ega päristuumsete hulka. Tsütoplasma raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. ° peamiseks koostisaineks vesi ° erinevates rakkudes veesisaldus 60-90% ° vees lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. ° anorgaanilised ained osalevad biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad püsiva pH.
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis t...
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel ristuda, kuid eriliikide esindajad tavaliselt ei ristu. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt-pooldumisega (bakterid), pungumine Eostega Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed Bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest, paljud taimeliigid paljunevad vegetatiivselt Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna (kartulite paljundamine mugulatega, kalanhoe kasvatamine lehtedest, aedmaasikate saamine võsunditega) vegetatiivne paljundamine on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine. Pilet 3 1
valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · Kude · Organ · Organsüsteem ehk elundkond · Organism · Populatsioon · Liik · Ökosüsteem · Biosfäär Süstemaatiline rida: LIIK PEREKON SUGUKON SELTS KLASS HÕIMKON RIIK D D D Riik: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad 2 Organismide koostis Anorgaanilised ained: · Vesi, seda on organismis kõige rohkem (70%-95%) Vee ülesanded: 1. Hea lahusti 2. Osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides 3. Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri 4. Tagab raku siserõhu 5. Täidab kaitsefunktsiooni (nt. pisarad kõrvaldavad võõrkeha silmast ja liigesevõie õlitab liigeseid) 6. Kindlustab organismide elundkondade töö (nt. veri ja lümf) 7
· Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. · Inimese keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Võib jagada 23 paariks. · Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks, sisaldavad kromosoomide samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. · Missuguste tunnuste alusel jaotatakse organismid eel ja päristuumseteks? Rakutuuma olemasolu põhjal. · Millised organismirühmad kuuluvad eukarüootide hulka? Protistid, taimed, loomad, seened. · Nimetage tsütoplasma peamised koostisained. Peamine vesi ja selles lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. · Kirjeldage rakutuuma ehitust. Kaks membraani, nendes paiknevad poorid, tuumasisene plasma karuoplasma, kromosoomid, tuumakesed. · Mis tähtsus on rakutuumal? Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. · Milliseid kromosoome nimetatakse homoloogilisteks? Paarilisi kromosoome, mis
7. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused Prokarüoots Eukarüoots ed e ed e eeltumsed päristuums rakud ed rakud 1)tüübid bakterid taimede, loomade, seente rakud ja protistid 2)tuum puudub, on selle kahemembr asemel on aaniga tuumapiirk ümbritsetu ond d tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA DNA hulk DNA´d on on väiksem, rohkem, on on üks lineaarsed rõngaskrom (alguse ja
Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Prokarüo Eukarüoot otsed e sed e eeltumsed päristuums rakud ed rakud 1)tüübid bakterid taimede, loomade, seente rakud ja protistid 2)tuum puudub, on selle kaksikmem asemel on braaniga tuumapiirk ümbritsetud ond tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA Dna hulk DNA´d on on rohkem, on väiksem, lineaarsed on üks (alguse ja
moodustavad graanumeid. Reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanides lamellidel. Lamellid moodustavad kogumikke. 36. Tsütoskeleti funktsioonid on raku organellide õigel kohal hoidmine ja raku kuju säilitamine. Samuti aitab see kaasa raku paljunemisele. 37. Milliseid rakke ümbritseb rakukest. Taime- ja seenerakku. 38. Eukarüootide liigid ja nende peamised tunnused. Eukarüoodid on loomad, taimed, seened ja protistid. Neil on selgesti eristunud tuum ja teised membraansed organellid (tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokondrid, galgi kompleksning tsütoskelett. Rakkude läbimõõt jääb vahemikku 10-100 µm 39. Taimeraku ehitus Taimerakk on eukarüootne ja võrreldes loomarakuga on talmõnevõrra teistsugused organellid. Ainult taimerakule omased organellid on a) plastiidid, mis jagunevad kloro-, kromo- ja leukoplastideks. Klorolplastis toimub fotosüntees.
Prokarüootsed e Eukarüootsed e eeltumsed rakud päristuumsed rakud tüübid bakterid taimede, loomade, seente rakud ja protistid tuum puudub, selle on asemel on kahemembraaniga tuumapiirkond ümbritsetud tuum tuumamebraan puudub on olemas DNA DNA hulk on DNA´d on rohkem, väiksem, on üks on lineaarsed rõngaskromosoom (alguse ja lõpuga)
Reovee puhastamine. Biokütus. 1.2 Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel Mitoos*- päristuumsete rakkude paljunemine, mille tulemusena tekib kaks eelasrakuga identse geneetilise materialiga tütarrakku. Meioos*- päristuumsete rakkude paljunemine, mille tulemusena geneetilise materiali hulk tütarrakkudest on eelasrakkuga võrreldes kaks korda väiksem; esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Eukarüootsed rakud e päristuumsed*- rakud, mis sisaldavad tuuma ( protistid, taimed , seened, loomad) Prokarüootsed rakud e eeltuumsed- rakud millel puudub tuum, ning muud topelt membraaniga ümbritsetud organellid ( bakterid) Rakutsükkel koosneb interfaasist ja meioosist Rakuring*- raku eluring ühest jagunemisest teiseni 10% Mitoosi käigus jaguneb kõigepealt tuum- karüokinees. Seejärel jagatakse tsütoplasma ja rakuorganellid kahe uue raku vahel- tsütokinees. 90% Interfaas on rakujagunemise vaheline aeg, kõige aktiivsem elutegevuse aeg.
"tootmishoone" üheks moodustajaks. 7. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused Prokarüootsed e Eukarüootsed e eeltumsed rakud päristuumsed rakud 1)tüübid bakterid taimede, loomade, seente rakud ja protistid 2)tuum puudub, selle on asemel on kahemembraaniga tuumapiirkond ümbritsetud tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA DNA hulk on DNA´d on väiksem, on üks rohkem, on rõngaskromosoom lineaarsed (alguse
Prokarüoots Eukarüoots ed e ed e eeltumsed päristuums rakud ed rakud 1)tüübid bakterid taimede, loomade, seente rakud ja protistid 2)tuum puudub, on selle kahemembr asemel on aaniga tuumapiirk ümbritsetu ond d tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA DNA hulk DNA´d on on väiksem, rohkem, on on üks lineaarsed
Prokarüoots Eukarüoots ed e ed e eeltumsed päristuums rakud ed rakud 1)tüübid bakterid taimede, loomade, seente rakud ja protistid 2)tuum puudub, on selle kahemembr asemel on aaniga tuumapiirk ümbritsetu ond d tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA DNA hulk DNA´d on on väiksem, rohkem, on on üks lineaarsed
tasakaalu tunnetuses. · Vesi mõjutab ainevahetuse intensiivsust ja kiirust organismis. Noorte organismide veesisaldus on suuremja ainevahetus olulisemalt kiirem. Inimese veebilanss Tulem joogid, toit, Väljund uriin, higi, hingamine ainevahetus(0,3...0,4l) roe Ökosüsteemi tasandil · Vesi on elukeskkonnaks(bakterid, protistid, seened, taimed, loomad) · kehaväline viljastumine(sõõrsuudel, kahepaiksetel ja kaladel) · vesi määrab ökosüsteemided bioprotuktsiooni · vesi on kliimat kujundav faktor(läbi sademete, läbi hoovuste) Süsivesikud cn (H2O)m (Tartu Ülikooli professor võittis esimesena kasutusele) 1. Monosahhariidid 3..7 süsiniku aaromist koosnev tervikmolekul 2ja3 osast 2
· Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest Tsütoplasma Lüsosoomid Kloroplastid Mitokondrid Vakuool Rakutuum Tsütoplasmavõrgustik Ribosoomid Golgi kompleks
Euroopa suurjärved suuruse järjekorras, lisada Peipsi pindala - Laadoga, Oneega (Äänisjärv), Väner, Saima, Peipsi 3558 km2 Millistest rühmadest koosneb zooplankton - *keriloomad e. rotatoorid (Rotatoria) *vesikirbulised e. kladotseerid (Cladocera) *aerjalgsed e. kopepoodid (Copepoda) *veekogus, kus esineb bentoseloom rändkarp (Dreissena polymorpha) esinevad zooplanktoni hulgas ka rändkarbi vastsed *ühest rakust koosnevad loomakesed ainuraksed e. protistid (Protista) Zooplanktoni jagunemine toitumisviisi aluseltaimtoidulised/Herbivoorid/filtraatorid, kes eriliste filteraparaatide abil filtreerivad veest vetikaid, baktereid ja detriiti (taimede/loomade poollagunenud jäänuseid); röövvormid, kes söövad eelkõige oma lähedasi sugulasi teisi zooplanktereid. Zooplanktoni hulka mõjutavad keskkonnategurid - vee temperatuur, toit, vetikamürgid, kalad. Zooplanktoni osa veekogu toiduahelas asub ahelas min teisel kohal
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid...
Kasv piiramatu piiratud Närvisüsteem puudub olemas Hormonaalsed organid puuduvad olemas Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Taimed, tsüanobakterid, protistid (vetikad). Autotroofne toitumine, mille käigus suudab organism lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energiaallika kaasabil sünteesida eluks vajalikud orgaanilised ained iseseisvalt. Kõik fotosünteesivad taimed. Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid .Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
Üldbioloogia (2.osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
