Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. 24. Võrrelge inimese ovogeneedi spermatogeneesiga.
Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus) Rakk- kõige väiksem organismi koostisoada, kellel on kõik elutunnused. (10-100 mikromeetrit, kõige väiksem 0,1mikromeetrit) Rakk koosneb teda ümbritsevast rakumembraanist, tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest. Rakuteooria- bioloogia aluspõhimõte Rakuteooria peamised seisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekiad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elutunused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotuvad: 1) Üherakulised e ainuraksed organismid, kelle keha koosneb ühest rakust (nt protistid) 2) Hulkraksed e organismid, kelle kehad kosnevad paljudest rakkudest Rakud jaotatakse: 1) Eeltuumsed e prokarüoodid (nt bakterid) 2) Päristuumsed e eukarüoodid Selgroogsete loomade põhikoed Elu mõõtkava: Aatom 0,1nm > molekul 1nm ja valgumolekul 10nm > viirus 100nm > mitokonder 1µm > bakter 1-10...
Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. Eukarüoot – organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on nende põhistruktuur ühesugune. PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett · Tsentrosoom Raku tuum Rakutuum koordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga.
suuremad rakud on lindude, näiteks jaanalinnu munarakud ehk munarebud. Vöötlihasrakk on küll 30 cm pikkune, kuid palja silmaga pole teda võimalik vaadata oma väikse läbimõõdu pärast. Rakutuuma ehituse järgi jaotatakse rakud 1. Eeltuumseteks ehk prokarüootideks neil puudub piiritletud tuum ja esineb vähem organelle kui päristuumsetel. Bakterid on prokarüoodid 2. Päristuumseteks ehk eukarüootideks neil on rakutuum ning nad on nii ainu- kui hulkraksed organismid: protistid, seened, taimed, loomad. Eukarüootide rakkude sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. 3. Iga rakk on ümbritsetud membraaniga. 4. Viirused ei ole elusorganismid, sest nad ei ole rakulise ehitusega.
sünteesitava valgu ahelasse. · Ribosoomi ehk rRNA: kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. 9. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Prokarüootne e Eukarüootne e eeltuumne päristuumne tüübid bakterid Taime-, looma-, seenerakud, protistid tuum Puudub, selle asemel 2 membraaniga tuumapiirkond ümbritsetud tuum tuumamembraan Puudub olemas DNA 1 rõngaskromosoom, Palju lineaarseid väiksemad plasmiidid kromosoome organellid Puuduvad palju membraanidest
Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Veg paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Miks regeneratsioon ei ole organismi paljunemine? Organism ei hakka uuesti ise paljunema.
· Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõikide organismide rakud on sarnased ehituselt , keemilise koostise ja ainevahetuse poolest · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas · Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakkude kogu 3. Rakkude mitmekesisus 1) Rakutuuma ehituse alusel a) eeltuumsed prokarüoodid. nt bakterid b) päristuumsed eukalüoodid taime-, looma-, seenerakud protistid 10 Elusloodus Eeltuumsed päristuumsed Bakterid 2) Rakkude hulga alusel a) üherakulised organismid - Mikroskoobilised mõõtmed - Kogu aine ja energiavahetus toimud ühe rakumembraani kaudu - Bakterid, protistid, pärmseened b) hulkraksed organismid - Koosnevad kudedest - Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega
ORGANISMIDE ARENG JA PALJUNEMINE Mittesuguline: vegetatiivselt või eoseliselt. Protistd ja seened, sammal ja sõnajalgsed paljunevad eoste e. spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikidel arenevad eosed rakusiseselt- eoskottides- moodustuvad mütseeli tippudes või viljakehal. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel- eoskandadel- kuuluvad viljakeha koostisse. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad otsepooldumise teel- DNA kahekordistumine. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Tütarrakk- rakujagunemisel moodustunud üks uutest rakkudest. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks- koosneb karokineesist ehk rakutuuma jagunemisest ja tsütokineesist. Rakutsükkel
neist olid hiigelsuured II NIMETA 1. Bioloogilise evolutsiooni tõendeid: · sarnasused eri liikide organismide ehituses ja lootelises arengus · rudimendid · liikide sarnane DNA ja kehavalgud · kivistised 2. Inimese rudimente: · karvkate · pilkkile jäde · kõrvaliigutajalihased · teravad silmahambad · tarkushambad · ussiripik · õndralülid · küüned 3. Eluslooduse liike: · bakterid · protistid · taimed · seened · loomad 4. peamised süstemaatilised üksused alustades kõige madalamast: · liik · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 5. Aegkondi maakera arengus ning igale aegkonnale iseloomulikke valitsevaid taime- ja loomarühmi: · ürgaegkond- bakterisarnased tuumata elusolendid; · aguaegkond- esimesed vetikasarnased elusolendid, esimesed hulkraksed taimed
Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest Rakk on kõige väiksem elu üksus PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees
Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikudel arenevad esosed rakusiseselt eoskottides. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel eoskandadel. Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed. Eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujuneb varre ja lehtedega taim. Sammaldel ja sõnajalgtaimede elutsüklis vahelduvad eoseline ja suguline paljunemine. Millised organismid paljunevad vegetatiivselt? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Toimub DNA kahekordistumine. Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega. Moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku.Samblikud paljunevad vegetatiivsselt rakise tükikeste abil. Mis tähtsus on vegetatiivsel paljunemisel? Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna
BIOloogia BIO Elu Loogia teadus Elusorganismide riigid 1)Taimeriik 2)Loomariik 3)Seeneriik 4)Bakterid 5)Protistid (Vetikad, ainuraksed) Elu omadused 1)Rakuline ehitus 2)Ainevahetus 3)Kasvamine 4)Arenemine 5) Paljunemine 6)Reageerimine keskkonna tingimustele Liiv, Bakter, Vetikas, Savi, Kuuseriisikas, Rändrahn, Karu, Hallitusseen, Vesi, Kõrvernõgu. Eluslooduse organiseeritus 1)Molekulaarne tasand - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia NT: DNA molekuli uurimine 2)Rakuline tasand Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 3)Koe tasand, ehk kude Rakud valmistavad kudesid, Kudesid uurib histoloogia 4)Elund ehk organ Nt: süda ülesanne verd pumbata, magu mis seedib toitu 5)Elundkond ehk organsüsteem Nt: Hingamiselundkond 5)Organismi tasand Nt: inimorganism, taimorganism 6)Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. 7)Lii...
RAKU EHITUS Prokarüootsed on rakud, kus puudub membraaniga piiritletud tuum ja membraansed organellid Prokarüoodid on eeltuumsed rakud. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel (bakterid – soolkepike, amööb, kohhikepike) Eukarüootsed on rakud, kus rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid). Eukarüoodid on päristuumne rakk; organismid, kelle rakud on päristuumsed (protistid, seened, taimed, loomad) Raku koostisosad: Tsütoplasma Koostis: poolvedel aine, vesi, anorgaanilised ühendid, madal- ja kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid Ülesanne: rakuosade omavaheline ühendamine Rakutuum – juhib raku elutegevust, säilitab/kannab edasi pärilikkuse info a) 2 tuumamembraani Ehitus: pooridega Tähtsus: kaitseb, piiritleb, võimaldab ainete liikumist ...
Elu tunnused: 1) Biomolekulid (valgud, süsivesikud, lipiidid, nukleiinhapped, DNA, RNA) 2) Rakk 3) Hingamine 4) Ainevahetus 5) Paljunemine 6) Kasv ja areng 7) Reageerimine ärritusele 8) Sisekeskkonna stabiilsus Kõik elusolendid jagatakse rakuehituse järgi süsteemidesse. Elusorganismid jagatakse 5 riiki: Bakterid, Protistid, Taimed, Seened, Loomad. Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Päristuumne ja eeltuumne rakk) 3) Kude (Rakud moodustavad kudesid) 4) Elund e organ (Need moodustavad organeid, mis täidavad kindlat ülesannet) 5) Elundkond e organsüsteem 6) Organismi tasand (Sisekeskkonna stabiilsus e homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja regulatsioonist) 7) Populatsiooni tasand 8) Liigi tasand
a PÄRM!) SAMMALTAIMED SAMBLIKTAIMED o VEGETATIIVNE Vanim teadaolev paljunemisviis. Paljunevad enda kasvuosaga. Lühikese ajaga palju järglasi. Identne geneetiliselt. Ei evolutsioneeru kiiresti. Alatüübid: 1. POOLDUMINE bakterid, protistid. 2. PUNGUMINE pärmseened, hüdra, käsn. 3. RISOOMIDEGA(maa-alune vars) piparmünt, orashein(muru), mai- kelluke. 4. MUGUL(juuremuudend) kartul 5. SIBUL sibul, küüslauk, tulp, lumikelluke. 6. VÕSUNDITEGA maasikas, hanijalg. 7. VÕRSIKUTEGA karusmari, mustsõstar 8. JUUREVÕSUNDIGA sanglepp, vaarikas, umbrohud. 9
Mikrobioloogia laborid: · Tööstuses · Haiglates Mikrobioloogia tähendab: Micros väike, Bios elus, logos õpetus. Mikrobioloogia on teadus mikroorganismidest. Mikrobioloogias uuritakse: seened, protistid(algloomad), bakterid, viirused, perioonid. Mikromeetrites mõõdetakse ( v.a. viirused ja perioonid mõõdetakse nanomeetrites ) 1mm = 1000 mikromeetrit, 1 mikromeeter = 1000 nanomeetrit. Mikroorganism = mikroob = pisik. Mikroobid on kõige vanemad elusorganismid maal viirused -> bakterid. Umbes 3,5 4 miljardit aastat tagasi tekkinud. Mikroorganismidele iseloomulik: · Rakuline ehitus · Aine-, energiavahetus ( jäägid ehk toksiinid mõjuvad inimestele kahjulikult ) · Stabiilne keskkond · Reageerimine ärritustele · Paljunemine · Arenemine Mikroorganisme uuritakse molekulaarsel tasemel ( ka rakulisel ) Elusolendid: · Ainuraksed ( elu sõltub keskkonnast ) · Hulkraksed Mikr...
Eluta keskkond – ökotoop Näiteks: Läänemeri, Peipsi järv, kõik okasmetsad. 2.9. Biosfääri tase Biosfäär kui kogu maakera eluslooduse kiht. Erinevates sfäärides ja ökotoopides. Biosfäär ulatub vees 10 000m, pinnas 1-2km, õhus 5000-6000m. Ökosüsteemi rikkust määratakse liikide arvukuse järgi. Biosfäär saab energia päikeseenergiast. Teadus: ökoloogia, evolutsiooniteooria. Jagatakse riikidesse: Bakterid – eeltuumsed Protistid – päristuumsed; 1-rakuline (amööb, kingloom) Seened – päristuumsed Loomad – päristuumsed Taimed – päristuumsed 3. TEADUSUURINGUD Teadus suudab anda vastuse enamustele küsimustele. Usaldusväärsete teadusuuringuteni jõudmiseks tuleb läbida kindlad etapid: 3.1. Uurimisküsimus 3.2. Taustainfo 3.3. Hüpotees – katsetega kinnitatav või ümberlükatav 3.4
bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit.
Ande Andekas Bioloogia Loomarakk Kuna valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega loetakse rakuteaduse e. tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitlust) alguseks XVII saj. keskpaika, mil leiutati valgusmikroskoop. Alles 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Loomorganismide 4 põhilist koetüüpi on epiteel- (rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid, kaitsefunktsioon), lihas- (rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muut...
Tsütoskelett rakuorganelle. (selleks peavad tsütoskeleti valgud kas pikenema või lühenema) Mõisted: Tsütoloogia ehk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakuteooria on kontseptsioon, mille kohaselt kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja nende produktidest. Ainuraksed on ühest rakust koosnevad organismid. Nt: bakterid, protistid (kingloom, pärmseen) Hulkraksed on organismid, mis koosnevad kahest või enamast rakust. Prokarüoot ehk eeltuumne organism, mille rakkudel puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel. Eukarüoot ehk päristuumne organism, mille rakud on ümbritsetud rakumembraaniga, sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevaid organelle.
> rõngasribosoom (1 DNA rõngas, tuumapiirkond, juhiob elutegevust); > tsütoplasma > plasmiidid (DNA rõngas, vajalikud ensüümide sünteesiks); > limakapsel (kinnitumine, liikumine) 10. EUKARÜOOTSE JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS Eukarüoodid päristuumsed Prokarüoodid eeltuumsed protistid, seened, taimed, loomad bakterid Tuumamembraan, tuumakesed, Tuumapiirkond, tuumakesed puuduvad, palju diploidseid lineaarseid kromosoome 1 haploidne rõngaskromosoom. Histoonid olemas Histoonid puuduvad Ribosoomid on eri tüüpi
Bioloogia kordamine kontrolltööks 18.10.11 ÖKOLOOGILISED TEGURID (LIIGITUS + NÄITED) KESKKONNATEGURID: 1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pöörava...
Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed · bakterid otsepooldumine · pärmseened pungumine · samblikud rakise tükikeste abil · loomadel vegetatiivne paljunemine levinud alamates rühmades, selgrootud loomad mittesugulisel
väljutajad; varuaine roll. Valgud- Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid. Suured biomolekulid. Valkude ül: unikaalsed ja asendamatud toitained; sisaldavad lämmastikku; Bioelemendid- C,H,N,O,P,S. Rakkude jagunemine- 1)Eeltuumsed ehk PROKARÜOODID, tuum puudub, raku kestas paiknev DNA ei ole ümbritsetud. 2) Päristuumsed ehk EUKARÜOODID, esineb tuum. Jagunevad ainu- ja hulkrakseteks: Taimed, Loomad, Protistid, Seened. Rakuorganellid- Raku tuum, Rakumembraan, Mitokondrid, Golgi kompleks, Ribosoomid, Tsütoplasma, Tsütoplasmavõrgustik (endoplasmaatiline retiikulum), Lüsosoomid, Tuumake, Tsütoskelett. Taimerakku eristavad loomarakust- rakukest ja plasmodesmid; vakuoolid ja tonoplast; plastiidid. Vakuoolid- on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. Vakuoolide ÜL: toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine. Teatud ainete lagundamine.
RAKU EHITUS RAKUTUUM · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. · Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TUUMA TÄHTSUS: · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. · Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisaldis. · Koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest TSÜTOPLASMA TÄHTSUS: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen). · Lipiidide süntees. · Bio...
Selgita järgmist rakuteooria põhiseisukohta: rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Raku ehitus sõltub sellest, milline on selle ülesanne. 5. Võrdle ülevaatlikult prokarüootset ja eukarüootset rakku. Eukarüoossed ehk päristuumsed rakud on suuremad, neis on rohkem rakuorganelle jaa pärilikusaine asub membraaniga ümbritsetud tuumas. 6. Kuidas jagatakse prokarüoote? Aherbakterid e ürgid ja pärispakterid 7. Kuidas jagatakse eukarüootseid rakke? Protistid, taimed, seened ja loomad 8. Mis rakud on inimestel väikseimad? Vere punalibled ja spermatosoidid 9. Millised rakud on suurimad? munarakud 10.Millised rakud on pikaealised? Närvi- ja lihasrakud 11.Millised rakud on lühiealised? Naha- ja vererakud 12.Millest sõltub rakkude kuju? Sõltub sellest, millist ülesannet rakud täidavad ja millise koe koosseisu nad kuuluvad 13.Milles seisnes Theodor Schwanni tähtsus rakubioloogias? Jõudis
– Carl Linné ◦ Ach. – Eric Acharius ◦ Fr. – Elias Magnus Fries (1794–1878) ◦ Th. Fr. – Theodor Magnus Fries (1832– 1913) ◦ E.P. Fries – Elias Petrus Fries (1834–1858) Universaalsuse tagamiseks kasutatakse ladina keelt vältimaks segadusi mitmetähenduslikest sõnadest Botaaniline nomenklatuur on alati rangelt binaarne Mitu riiki? Riikide arv Riigid 2 Loomad, taimed=ülejäänud 3 Loomad, seened, taimed=ülejäänud /Loomad, taimed, protistid 4 Loomad, seened, taimed, bakterid/ Loomad, taimed, protistid, bakterid/ Loomad, taimed, seened, protistid 5 Loomad, seened, taimed, protistid, bakterid 6 Loomad, seened, taimed, protistid, eubakterid, arhebakterid Palju Loomariik, seeneriik, taimeriik, esiviburlaste riik, alveolaatide riik, amööbiriik jne Kuidas jaotada? Kromosoomne Prokarüootne Eukarüootne Sümbioosne Viirused Bakterid Seened Samblikud Plasmiidid Sinivetikad Loomad Mitokondrid Taimed Plastiidid
Katteseemnetaimed annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate,varretükikeste abil. Eoseline paljunemine Toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. N: seened, vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed. Vegetatatiivne paljunemine: Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. N: Prokarüoodid, seened, algloomad e.protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine Pärmirakus DNA kahekordistub->moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku. ainuõõssed, käsnad, pärmseened. Suguline paljunemine Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest. Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne tolmlemine. 5.2 MITOOS
Mõisted: tsütoloogia(rakuteadus) - bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ainurakne keha koosneb ühest rakust hulkrakne keha koosneb paljudest rakkudest mükoplasma bakter, üks pisemaid üherakulisi organisme prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. eukarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka nkuuluvad protistid, taimed, seened ja loomad. karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus homoloogilised kromosoomid kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost histoonid peamised kromosoomivalgud, need kaitsevad DNA'd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida nukleosoomne fibrill lahtikeerdunud kromosoom, mis koosneb DNA ja valgu (histooni)
Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. üks ms.paljunemisviis Eoskott- kottseenele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskand- kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eosed Eoskupar- sammaltaimede organ, milles valmivad eosed. Vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärin ühe vanema mingist keha osast. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid japaljud taimeliigid. Otsepooldumine- bakteritel esinev paljunemisviis : toimub DNA kahekordistumine. Pungumine- vegetatiivse paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel. (pärmseen) DNA kahekordistumine. Rakis- organiks liigendumata keha. Esineb vetikatel ja samblikel. Rakise tükikeste abil paljunevad samblikud. Taimeriigis on vegetatiivne paljunemine laialtlevinud, loomariigis esinev alamates rühmades: käsnadel, ainuõõssetel jm.
.....................................................................................................................10 2 Mikroorganismid Mikroorganismid ehk mikroobid (ka pisikud) on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid, siia alla ei kuulu aga viirused ja prioonid, mida/keda üldiselt loetakse elututeks. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Teadust, mis tegeleb mikroorganismidega, nimetatakse mikrobioloogiaks. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus on vett, samuti sügaval maapinnas. Mikroorganismid on aineringes lagundajad, muundades mineraliseerumise käigus surnud
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Suguline Mittesuguline : vegetatiivne, eostega e. spooridega 2 .Mõisted Kehaväline viljastumine munarakk viljastatakse väljaspool keha Kehasisene viljastumine munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad) Vaegmoone areng, kus läbitakse muna vastne valmik staadiumid (tirtsud, lutikad) Liitsuguline ühes organismis on nii emas kui is...
Lisaks teaduslike ladinakeelsetele nimedele on paljudes keeltes kasutusel ka teaduslikud rahvuslikud liiginimed. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kelle on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus e homoloogia. Homoloogsetel organitel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev. Elusloodus jaotub viide suurde liiki: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Eluslooduse süstemaatikas rakendatakse hierarhilist süsteemi: - iga takson kuulub ainult vahetult kõrgema järgu taksonisse. RIIK Loomad Zoa HÕIMKOND Keelikloomad Chordata KLASS Imetajad Mammalia SELTS Kiskjalised Carnivora
Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. 3. Aine- ja energiavahetus - väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus - organismi
RAKUÕPETUS MÕISTED: 1. TSÜTOLOOGIA teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 2. MÜKOPLASMA kõige väiksem rakk 3. PROKARIOODID organismid, kes on eeltuumsed, neil puudub piiritletud rakutuum ja membraansed organellid 4. EUKARIOODID päristuumsed, esineb piiritletud rakutuum ja membraansed organellid (nt taimed, loomad, seened, protistid) 5. RAKUMEMBRAAN kõik rakud on sellega ümbritsetud, kahekihiline, koosneb põhiliselt valkudest ja fosforlipiididest. 6. PASSIIVNE TRANSPORT rakk ei kuluta energiat ainete transportimisel 7. AKTIIVNE TRANSPORT vajab alati lisaenergiat 8. FAGOTSÜTOOS selle teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid. (endotsütoos, vastupidine protsess on eksotsütoos) 9. PINOTSÜTOOS rakk omastab vedelikus lahustunud makromolekule. 10. TSÜTOPLASMA poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põh...
Varieerumine on suur Ø Ja viiendaks, suur osa sellest varieerumisest on pärilik - maailmas, kus populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on "paremad" tunnused, ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. Eluslooduse klassifikatsioon Riigid Click to Loomad edit Master Taimed Seenedtext Protistid styles Second level Third level Hõimkonnad Fourth level Selgroogsed Lülijalgsed Limused Ainuõõssed .......... .......... Fifth level Klassid .......... .........
nad kasutavad valgus energiat. Esmase orgaanilise aine saavad nad fotosünteesiprotsessist. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. Sellest moodustub taimedes tärklis või tselluloos. Kunas glükoosist lähtub veel mitmete lipiidide ja aminohapete süntees, ei vaja taimed täiendavad orgaanilist ainet väliskeskkonnast. Autotroofide hulka kuuluvad ka mõned bakterid ja protistid. Heterotroofid saavad energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Orgaanilisi aineid saavad nad väliskeskkonna anorgaanilistest süsinikuühenditest. Heterotroofid lagundavad toiduga saadud orgaanilist ainet kahel eesmärgil: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteainete saamiseks. Miksotroof käitub valges kui autotroof ning pimedas kui heterotroof. Kemotroofid on üldjuhul bakterid, kes toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest.
KT nr. 4 Organismide kooseksisteerimine (ÖKOLOOGIA) 1. Ökoloogilised tegurid. Organismide elutegevust mõjutavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilisi ja biootilisi ökoloogilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna (õhk, muld, vesi) ja kliimaga (temperatuur, niiskus, tuul, päikesekiirgus jt) seotud tegurid. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. 2...
Aine- ja energiavahetus Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist (süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine).
Aine- ja energiavahetus: Põhijooned: 1)aine ja en. Vahetuse järgi jaot. organismid 2 rühma: a)autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. 1)valgusenergia arvel fotosütneesijad (taimed, vetikad, osad bakterid) 2)keemilise energia arvel kemosünteesijad (osad bakterid) b)heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid Metabolism - organismis toimuvad aine- ja energiavahetusprotsessid kokku Koosneb 2-st : 1)assimilisatsioon sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Seosed nende vahel: D annab A-le energiat; A annab D-le aineid Universaalne geneetiline vaheaine on ATP ehk adenosiintrifosfaat Tekib, kui ühinevad: adeniin + riboos + 3H3P04 Ass.: ATP + H20 -> ADP + H3PO4 ADP + H20 -> AMP+H3PO4 Diss.-AMP+H3PO4->ADP+H2...
elusorganismi liiki. Organismide rühmadeks jaotamise aluseks on nende sarnasus ja oletatav suguluse aste. Kõige väiksem süstematiseerimise üksus on liik (sarnaste tunnustega isendite rühm, millel on teistest riikidest erinevad tunnused ja oma leviala. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte). Sarnased liigid ühendatakse perekonda, perekonnad seltsi, seltsid klassi, klassid hõimkonda ja hõimkonnad riikideks (bakterid, protistid, seened, loomad, taimed). On olemas veel vahepealseid jaotusi, näiteks alam- ja ülemliigid, kultuurtaimedel eristatakse sorte ja koduloomadel tõugusid. Süstematiseerimisel antakse igale kindlate tunnustega organismirühmale ladinakeelne nimetus (esimene sõna näitab perekonda, teine on aga liiginimetus).
mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. · Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. · Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. · Eosed võivad areneda kas eoskottides, eoskandadel või eoskupardes. · Eostega paljunevad sammal- ja sõnajalgtaimed. · Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. · Bakterid jagunevad pooldumise teel, toimub DNA kahekordistumine. · Pärmseened paljunevad pungumisega, samblikud vegetatiivselt rakise tükikeste abil (risoomid, mugulad, sibulad, varre- või lehetükikesed). · Vegetatiivselt paljunevad veel käsnad, ainuõõssed, lame- ja ümarussid, okasnahksed. · Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune.
talveuinak) Inimestel seoses püsti käimisega 7) LIIKIDEVAHELIST RISTUMIST TAKISTAVAD TEGURID geograafiline isolatsioon (ruumiline eraldatus), suur vahemaa. Bioloogiline isolatsioon ristumisbarjäär. 8) DOMEENID, MIS KUULUVAD ELUSTIKU EVO KOLMIKJAOTUSESSE päristuumsed, bakterid, arhed 9) SÜSTEMAATIKA PÕHIKATEGOORIAD - perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik, loomad, taimed, protistid, bakterid, seened 10) LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED fooniline väljasuremine (hääbumine konkurentsi või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu) massiline väljasuremine. 11) INIMESE SARNASUSI JA ERINEVUSI VÕRRELDES INIMAHVIGA vt tabel 12) MAAL ELANUD INIMLASED australopiteek , osav inimene (homo habilis), püstine inimene (homo erectus), neandertali inimene (homo neanderthalensis), arukas inimene (homo sapiens)
N: vetik- ja seenerakud moodustades sambliku; mügarbakterid aedhernel või hernel aitavad muuta lämmastikku taimedele vastuvõetavaks. Erakvähk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele / kommensiaalile kasulik, teisele kahjutu s.o ei ole sest kasu ega kahju. N: hai külge end kinni imev imikala, inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik s.o parasiit elab peremeesorgani sees või peal, saades ise kasu ja tekitades peremeesorganile kahju. N: paeluss koera soolestikus, inimese verd imevad sääsed, täid. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Tippkiskja toiduahela tipplüli N: hunt murrab haige loomad maha
järkudes ehk kategooriates) Takson (kr.k taxis asetus, korrastus) ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Hierarhiline süsteem. Liikide binaarne nomenklatuur kahesõnaline nimetamisviis, esimene sõna tähistab perekonda ja teine on liigi epiteet (nt Pinus sylvestris harilik mänd) Taksonid: (domeen e ÜLEMRIIK (bakterid, arhed, eukarüoodid)-molekulaargeneetilises süstemaatikas) RIIK (loomariik, taimeriik, protistid, seeneriik, bakterid) HÕIMKOND (Loomariigis: keelikloomad ehk selgroogsed, selgrootud; Taimeriigis: paljasseemne-, katteseemne-, sõnajalg-, sammaltaimed) KLASS (Loomariigis: selgroogsed - imetajad, putukad, linnud, kahepaiksed, roomajad, kalad JA selgrootud - käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed; Taimeriigis: ühe- ja kaheidulehelised) SELTS (Loomariigis: -lised, nt närilised, kiskjalised, liblikalised, kilertiivalised jne; Taimeriigis:
Raku Teooria: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas ● Eeltuumsed ehk prokarüoodid - rakud, millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas (bakterid [arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid] ning on ainuraksed), paljunevad pooldudes või pungudes ● Päristuumsed ehk eukarüoodid - rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas (protistid, taimed, seened ja loomad) Esimesena võttis mõiste “rakk” kasutusele Inglise füüsik Robert Hooke 17. Saj Iga raku ehitus on vastavuses tema ülesandega organismis. Sarnase ehituse ja elutugevusega rakud moodustavad koe. EPITEELKUDE Iseloomustus: katab keha ja elundite pinda. On kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Ehitus: rakud on tihedalt üksteise kõrval....
- Elemendid ( mendelejevi tabel) HCONPS jne :D põhielemendid, makroelemendid, mikroelemendeid käivad ringiratast meie sees Elemendid molekulid 1) biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped(elus) 2) anorgaaniline aine/molekul: h2o, co2, jne jne Molekulid moodustavad RAKU ( elu tunnused juba olemas, väikseim elusorganism) SEE KÕIK ON AINE EHK EHITUS ENERGIA, ELUTEGEVUS RAKK 1)Tuum on (taim, loom, seen) - protistid 2) tuuma ei ole (bakter, ainuraksed) 3) viirus( ei ole rakku, eluta, raku parasiit) Taim fotosünteesib Raku paljunemine: mitoos( keharakkude paljunemine) meioos (sugurakkude paljunemine) Protsessid: fotosüntees, rakuhingamine, valgusüntees tuleb teada kus toimub ja kuidas tehniliselt toimub !!! NEED PROTSESSID ON SEOTUD ENERGIAGA, ENERGIA TOOTMINE, ENERGIA SAAMINE Fotosüntees, rakuhingamine Valgusüntees raku töö
Aine- ja energiavahetus Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist(süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine). Dissimilatsioon lagundamisprotsessid
sisaldavat protsessi valmistatakse proov. Heas proovis on ühes alas näha kaheksa diatomeed. Pealisklaas kinnitatakse alusklaasile ja proov on valmis analüüsimiseks (Martin, 2012). 3 Kasutatud allikad Martín, G., Fernández, M. de los R. 2012. Diatoms as Indicators of Water Quality and Ecological Status: Sampling, Analysis and Some Ecological Remarks. In Ecological Water Quality – Water Treatment and Reuse (Voudouris, D. ed) pp. 183-204. InTech. Olli, K. 2014. Protistid. [WWW] http://moritz.botany.ut.ee/~olli/PE/Loeng02.pdf (02.11.2014) Olli, K. 2010. Algoloogia. [WWW] http://moritz.botany.ut.ee/~olli/aldoc/phyco.pdf (02.11.2014) EE. 2006. Ränivetikate analüüs [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ränivetikate_analüüs (02.11.2014) Wikipedia. 2010. Diatomeeanalüüs [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Diatomeeanalüüs (02.11.2014) Heinsalu, A