217 on selgitatud, et kindlasti tuleb eelkõige tuvastada kui suured on ühe ja teise lapse kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas nende tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või mitte ning kas oleks vaja lisaks sellele maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Punktis 23.3 on Riigikohus öelnud, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib 18. Praeguste andmete kohaselt, viibib Kristofer ⅓ ajast Mati juures ning ⅔ ajast Malle juures. Riigikohtu praktikale tuginedes (proportsionaalsuse põhimõte), on võimalik järeldada, et Mati kannab Kristoferi igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ⅓ kulutustest ning Malle kannab siis ⅔ kulutustest. Kuna Malle ja Mati pole siiamaani lahutatud, siis peavad nende kulutused ühise
suurenedes. Väikese sideaine sisaldusega kõvad kermised kuluvad enam kui suurema sideaine sisaldusega kermised. Nagu hiljem näidatud toimub pinna habras purunemine, mistõttu kulumine on küllaltki suur. Sellest annab tunnistust ka pinna märgatav karedus. Sideaine koguse suurenedes haprus väheneb, mistõttu kulumine väheneb. Uuriti ka kulumise kineetika, s.o kulumise kiirus katseperioodi käigus. Nagu jooniselt 3.10 nähtub suureneb kulumine proportsionaalselt teepikkuse suurendes, nagu ka Archardi valem ka ennustab. Sünteesitud Cr3C2-30%Ni kermiste kulumine on ligi 2 korda väiksem kui astmelise karbidiseerimisega saadud kermistel. Mõlemal sulami puhul on täheldatav lühike sissetöötamisperiood, mille puhul sulamite kaalu kadu praktiliselt ei esine. 44 0,18 0,17 3 0,16 Mahu kadu, mm 0,15
võlausaldajate nõuded saaksid rahuldatud) 2) Pankrotimenetlus menelus eeldab sellist situatsiooni, kus võlgnikul ei jätku raha kõikide nõuete rahuldamiseks. Kui ka kõik tema raha ja vara ära müüd, siis ei suudeta nõudeid rahuldada (ST et te on püsivalt maksejõuetu). Sellise olukorra jaoks on pankrotimenetlus, kuidas selline olukord siis lahendada. Et mitte kui kõigile ei jätku, siis aint esimesed saavad, vaid kõik proportsionaalselt. Tsüs pg 36 kui ilmne, et jur isik on püsivalt maksejõuetu, siis peab esitama pankroti... Kui aga üldmenetluse ajal selgub, et nõudjaid on rohekm kui rahuldada saab, siis peab likmideerimine lõpetada ja välja kuulutada pankrot (tsüs pg 44) LIKVIDEERIJA peab alati olemas olema: Kui on vabatahtlik likvideerija, siis ta ise määrab likvideeija (taval juhatuse liige). Kui on sundlikvideerimine, siis kohus määrab likvideerija. Likviseerija teeb mida? Tsüs pg42/4? lg 2
võlausaldajate nõuded saaksid rahuldatud) 2) Pankrotimenetlus menelus eeldab sellist situatsiooni, kus võlgnikul ei jätku raha kõikide nõuete rahuldamiseks. Kui ka kõik tema raha ja vara ära müüd, siis ei suudeta nõudeid rahuldada (ST et te on püsivalt maksejõuetu). Sellise olukorra jaoks on pankrotimenetlus, kuidas selline olukord siis lahendada. Et mitte kui kõigile ei jätku, siis aint esimesed saavad, vaid kõik proportsionaalselt. Tsüs pg 36 – kui ilmne, et jur isik on püsivalt maksejõuetu, siis peab esitama pankroti... Kui aga üldmenetluse ajal selgub, et nõudjaid on rohekm kui rahuldada saab, siis peab likmideerimine lõpetada ja välja kuulutada pankrot (tsüs pg 44) LIKVIDEERIJA peab alati olemas olema: Kui on vabatahtlik likvideerija, siis ta ise määrab likvideeija (taval juhatuse liige). Kui on
valitsuse moodustamise. Proportsionaalne, demokraatiates levinuim valimissüsteem, rõhutab seevastu järgmist:·valijate antud häälte enam-vähem täpset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; ·vähemuste esindatust. Proportsionaalset süsteemi kasutatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ja see ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide või valimisliitude vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kogutud häälte arvuga (näiteks 100-kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest,saab parlamendis 7 kohta). Kandidaadid seatakse üles parteide või valimisliitude nimekirjade kaupa, osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri pärast valimisi ümber vastavalt kogutud häältele. Suletud nimekirja puhul pärast valimisi uut pingerida ei tehta
mõjutatud valimi, kui elementide järjekord on niisugune, et seal esineb kordumise efekt, mis on sarnane valiku sammu väärtusele. o Klastervalik (ka tüüpvalik) võimaldab vähendada ohtu, et valim võib juhuslikult osutuda mitterepresentatiivseks. Selle meetodi korral jaotatakse üldkogum kõigepealt ühetüübilisteks osadeks ning valimisse võetakse elemente proportsionaalselt igast osast eraldi. Valimi selline moodustamine võimaldab lähendada valimi struktuuri üldkogumi struktuurile ning seega luua eeldused esindusvea vähendamiseks. Näiteks kui ettevõttes töötab 800 meest ja 200 naist, siis valim peaks kajastama suhte 4 meest 1 naise kohta. Iga osakogumi puhul valitakse liikmed juhuslikult. Tegemist on küllalt erapooletu valikumeetodiga, mis reeglina annab esindusliku valimi, kusjuures valimi maht võib olla
· AÕS § 41 lg 3 kinnisasja valduse kaitse, valdus on ära võetud salaja, tal oleks vaja kinnisasi enda võimu alla tagasi saada. kui auto on ette pargitud, üldkasutatavale teele see ei muuda, sest ei ole vahet, kas ei lasta ligi valdusele või võetakse valdus päris ära. Ühteviisi oleme valdusest ilma. Mis tingimustele see auto ära vedamine peaks vastama hädakaitse piire ei tohi ületada, autot ei tohi rikkuda, jõudu peab proportsionaalselt kasutama, auto säilimine peab teisaldamise tulemusena tagatud olema. Parkimiskorraldus on § 20 märgiga kaks Liiklusseaduses sätestatud. LS reguleerib avaliku võimu teostamist. Eraõiguslikult ei ole sõidukit võimalik teisaldada tegelikult teisaldamisfirma tellides tuleb arvestada, et ta ei võta vastutust teisaldamise eest, kui ei ole LS sätestatud tingimusi. Valdusekaitse sätete korral, kui midagi kõrvaldamine, tuleb tagada asja piisav säilimine. Kaasus 17.
valitsuse moodustamise. Proportsionaalne, demokraatiates levinuim valimissüsteem, rõhutab seevastu järgmist: ·valijate antud häälte enam-vähem täpset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; ·vähemuste esindatust. Proportsionaalset süsteemi kasutatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ja see ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide või valimisliitude vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kogutud häälte arvuga (näiteks 100-kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest,saab parlamendis 7 kohta). Kandidaadid seatakse üles parteide või valimisliitude nimekirjade kaupa, osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri pärast valimisi ümber vastavalt kogutud häältele. Suletud nimekirja puhul pärast valimisi uut pingerida ei tehta
moodustamise. Proportsionaalne, demokraatiates levinuim valimissüsteem, rõhutab seevastu järgmist: ·valijate antud häälte enam-vähem täpset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; ·vähemuste esindatust. Proportsionaalset süsteemi kasutatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ja see ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide või valimisliitude vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kogutud häälte arvuga (näiteks 100-kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest,saab parlamendis 7 kohta). Kandidaadid seatakse üles parteide või valimisliitude nimekirjade kaupa, osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri pärast valimisi ümber vastavalt kogutud häältele. Suletud nimekirja puhul pärast valimisi uut pingerida ei tehta
vahendid. Vähest etteplaneeritust tõestab ka avastamise protsent (u 90%). 5 Vähenenud on hiljuti ka organiseeritud kuritegelike gruppide poolt toime pandud vägivallakuritegude arv. Mitte-eestlaste mõjufaktorid: nõrgemad sotsiaalsed sidemed, suurem väärtuste ümberhindamise vajadus. 2.2. Varavastane kuritegevus Suurim osa salajased vargused. Salajaste varguste kasv ei ole olnud proportsionaalselt nii kiire, kui mõnel teisel varavastase kuriteo liigil. Teisel positsioonil varavastaste kuritegude hulgas on püsivalt avalikud vargused moodustades 8-9 % kõigist varavastastest kuritegudest. Kelmused on kuritegude liik, mille kasv on olnud muudest varavastastest kuritegudest oluliselt kiirem. Kuna kelmuste kasvu põhjuseks on tõenäoliselt selle kuriteoliigi tihe seos majanduskuritegevusega, analüüsitakse seda lähemalt allpool.
Samas võib tekitada segadust VangS § 90 lõikes 5 sätestatu, mille kohaselt on vanglateenistus kohustatud võtma kasutusele kõik meetmed, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine. Sõnapaar ,,kõik meetmed" vihjaks justkui sellele, et vanglateenistusele on antud absoluutne vabadus meetmete valikult. Siinkohal tuleb siiski mainida, et nimetatud regulatsiooni rakendamisel peab valitud meede teenime legaalset eesmärki ning tegema seda proportsionaalselt piiratavate põhiõiguste suhtes. Parlamendireservatsiooni põhimõtte sätestab PS § 3 mille kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Parlamendireservatsiooni põhimõte konkretiseerib võimude jaotumist seadusandja ja täitevvõimu vahel. Seda, mida põhiseaduse järgi on kohustatud tegema seadusandja, ei saa edasi delegeerida täitevvõimule165. Vangistusseadus on vastu võetud seadusandja poolt, seega on ka
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
välistavad asjaolud, osavastutuse tekkimine Asjaolud: OÜ Murbaran hagi AS Remet ja OÜ Stenhus vastu kohustuste täitmisele sundimiseks ja kahju hüvitamiseks. Õiguslik probleem: 61 RK: „Vastutuse muude eelduste olemasolu korral tuleb selgelt tuvastamata vastutuse jagunemise korral mitme isiku vahel kohaldada osavastutust ja nõuda kummaltki kostjalt sisse kahju proportsionaalselt osas, milles kumbki neist võis kahju tõenäoliselt põhjustada ning kui seda ei õnnestu kindlaks teha, kohaldada TsK § 186 lg-s 1 sätestatut ja jätta kahju nende kanda võrdsetes osades.“ RKTKo 3-2-1-75-05, p 17 – VÕS § 137 ja 138 kohaldamine Asjaolud: ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi hagi Osaühingu KODUKOLLE LT. ja Kalle Floreni vastu 162 348 krooni 40 sendi saamiseks. Õiguslik probleem: VÕS § 137 alusel jagatakse solidaarkohustust üksnes solidaarvõlgnike omavaheliste suhete
1. valijate poolt antud häälte enamvähem täpset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; 2. vähemuste (naised, kultuuri- ja rahvusvähemused) esindatust. 15 Leiavad rohkem kasutamist kui majoritaarsed, sest neid valimisi peetakse õiglasemateks ja nad ei takista väikeparteide tegevust. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide või valimisliitude vahel proportsionaalselt e võrdeliselt kogutud häälte arvuga. N: 100-kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest, saab parlamendis 7 kohta. Nendel valimistel seatakse kandidaadid üles parteide või valimisliitude nimekirjade kaupa, osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri peale valimisi ümber vastavalt kogutud häältele. Suletud nimekirja puhul uut pingerida peale valimisi ei tehta. Nimekiri saab
võlausaldajate nõuded saavad rahuldatud. Pankrotimenetlus eeldab sellist situatsiooni, kus võlgnikul ei jätku vara kõikide nõuete rahuldamiseks. Kui ka kõik vara ära müüa, ei suudeta sellega katta võlausaldajate nõudeid, st. juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu ning on vaja pankrotimenetlust. Pankrotimenetlus annab reeglid, kuidas sel juhul toimida (olukorras, kus kõigile ei jätku, et igaüks saaks proportsionaalselt midagi). Kui juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu peavad juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse (vt. TsÜS §36). Kui likvideerimismenetlus hakkab peale ja selgub, et võlgu ei suudeta lahendada ja kui juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse (TsÜS §44). Alati määratakse likvideerija. Kui on vabatahtlik, siis määrab selle juriidiline isik ise, tavaliselt on selleks juriidilise liikme juhatuse liige
nõuded saavad rahuldatud. Pankrotimenetlus eeldab sellist situatsiooni, kus võlgnikul ei jätku vara kõikide nõuete rahuldamiseks. Kui ka kõik vara ära müüa, ei suudeta sellega katta võlausaldajate nõudeid, st. juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu ning on vaja pankrotimenetlust. Pankrotimenetlus annab reeglid, kuidas sel juhul toimida (olukorras, kus kõigile ei jätku, et igaüks saaks proportsionaalselt midagi). Kui juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu peavad juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse (vt. TsÜS §36). Kui likvideerimismenetlus hakkab peale ja selgub, et võlgu ei suudeta lahendada ja kui juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse (TsÜS §44). Alati määratakse likvideerija. Kui on vabatahtlik, siis määrab selle juriidiline isik ise, tavaliselt on selleks juriidilise liikme juhatuse liige
ning kuidas see kompenseeritakse? - § 55: Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. § 56: Eeldatakse, et alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Tuleks arvestada proportsionaalselt. Tavatöötajal on aastas 1 päev puhkust 13 päeva kohta. Alaealisel on 1 päev puhkust 10,4 tööpäeva kohta. Ta töötas 8 kuud ehk 224 päeva alaealisena, selle kohta saab 21,5 päeva puhkust. Töötas täisealisena aastas 4 kuud ehk 112 päeva, selle kohta saab 8,6 päeva puhkust. Kokku saab umbes 30 päeva puhkust. 25. Pärast pikki kooskõlastusi töötajatega valmis tööandja juures puhkuste ajakava märtsi lõpus.
tippjuhi poolt) seatud eesmärgid pannes alluvad tööle. Seega jagunevad juhi tööülesanded kaheks ülesanded, mida ta peab ise ära tegema ja need ülesanded mida ta peab jagama oma alluvate vahel. Tööülesannete jagamise teemaga tegeleb tööjaotuse valdkond (NB! meenuta ,,Juhtimise aluste" ainet). Tööjaotuse baasmõisted on õigused, kohustus ja vastutus. Juhi oluline tööülesanne on jagada laiali tööülesanded alluvate vahel selliselt, et iga ülesandega läheksid kaasa proportsionaalselt sobilikud õigused ja kohustused. Seda tegevust nimetatakse delegeerimiseks. Delegeerida saab ka otseselt juhtimisülesandeid (ikka komplektina: õigused, kohustused, vastutus), mida juht muidu ise täidab see võib mõne alluva puhul olla ka oluliseks motivatsiooni allikaks, sest suurendab alluva mõjuvõimu kaastöötajate suhtes ehk sellise tegevuse käigus võimustatakse (empowerment) töötajat. Delegeerimisega seotud kuludest/tuludest loe mõjuvõimu peatükist edaspidi. Juht saab ja
võrdeliselt osa liikmed otsustavad, nimiväärtusega, kui vastavalt aktsia reeglina Kasumi jaotamise alus osanikud otsustavad osanikud otsustavad põhikiri ei näe ette nimiväärtusele proportsionaalselt teisiti teenuste kasutamisele täisosaniku täis- ja Väljaarvamine osaniku saab välja aktsionäri ei saa usaldusosaniku saab liikme saab välja arvata
kirjeldus. Entsüklopeediates on lisaks mõiste koha määratlemisele mõiste- süsteemis (või ka selle asemel) kombeks esitada mitmesugust lisainfot kirjeldatava nähtuse ajaloo, tekkepõhjuse, kasutusviiside jms kohta, samuti rääkida ühe mõiste artiklis muudest sellega seotud mõistetest. (9) Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suure- ma osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. 86 Terminoloogia Kontekstuaalne selgitus John Sinclairi töödega korpuslingvistika alal ja eriti tema uut tüüpi Cobuildi sõnastikuga sai üldkeeles populaarseks tähenduste esitamine autentsete kasutusnäidete abil. Lugejale ei öelda, mis määratletav
o see on sõlmitud täiselaise töötajaga kirjalikud o selles on näidatud koolituse sisu ja kulud o siduvusaeg ei kesta kauem kui 3 a o siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk (TLS § 34) 300€ 3a tööl – ei ole mõistlik, pigem 3000€ ja 3 a, töötaja on töötanud 2 a – 1000€ peaks töötaja hüvitama - töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulutused proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui: o ta ütleb TL üles enne siduvusaja möödumist (V.a tööandjapoolse lepingurikkumise töttu) o tööandja ütleb TL üles enne siduvusaja möödumist töötajapoolse lepingurikkumise tõttu (TLS § 34) 3.11 Saladuse hoidmise kohustus - Töötaja seadusest tulenev kohustus
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
kasutades Ohmi seadust: juhtivuseks. Voolu sõltuvus rakendatud pingest on näidatud selel 3.2. Allpool kriitilist pinget Ukr on R = U / ij , tegemist sõltuva juhtivusega. Kuni pingeni U1 suure- kusjuures dielektrikut läbivat voolu mõõdetakse neb vool proportsionaalselt rakendatud pingega, osa tavaliselt vähemalt 1 minut pärast voolu sisse- kõrvalise ionisaatori poolt tekitatud ioonidest lülitamist, lugedes seda siis puhtaks juhtivusvooluks. osalevad juhtivuses, osa rekombineerub, pinge U1 Tahketel materjalidel eristatakse mahu- ja juures osalevad juhtivuses aga juba peaaegu kõik pinnatakistust. Erinevate materjalide elektrijuhtivuse kõrvalise ionisaatori poolt tekitatud ioonid. Edasisel
üksnes omaniku - valdaja vaheline õigussuhe, võiks hageja ehitiste 9/67 väljaandmisest keeldumise õigus M. Rebase suhtes tulla kõne alla VÕS § 110 järgi, kuni on rahuldatud hageja seotud nõue M. Rebase vastu. Riigikohtu otsus 3-2-1-168-05, pöörata eelkõige tähelepanu p 9-10 o Asjaolud: Kaasomand, mida üks (2/3) tahtis lõpetada. Teise arvates kasutas esimese 50 m võrra rohkem. Krunt ei olnud proportsionaalselt jagatud. Hageja tegi ka parandusi, kulude kandmises kokkuleppinud ei ole ning hageja on nõus 1/3 hüvitama. Kostja võlg hageja ees on seega 69 000 krooni. Kostja on samuti teinud parandusi, remonti, ehitusluba taotlenud ning temaga elavad vanad- haiged sugulased. hageja pakutud hinna eest ei ole võimalik osta teist samaväärset elamispinda. o Kuna kaasomandi lõpetamine riivab PS § 32 - omandi puutumatust - tuleb tagada õiglane ja kohene
laid põhimõtteid: • Transpordi infrastruktuuri kulud katab selle kasutaja See põhimõte langeb kokku turumajanduse üldiste põhimõtetega. Transpordi kasutajad maksavad taristu kulud proportsionaalselt selle kasutamisega. Teatud transpordipoliitiliste eesmärkide saavu- tamiseks võib riik osa kulusid teatud vedude puhul (reisijaveod rongide ja bussidega) enda kanda võtta. • Konkurentsitingimused peavad olema kõikidele ettevõtjatele ühesugused
10. Kasutage ÕMA-d nii kehtivate kui ka uute õigusaktide puhul. ÕMA valdkonnad ja meetodid Esmalt määratletakse lahendamist vajav probleem ja seejärel hinnatakse erinevaid alternatiive küsimuse lahendamiseks ja edastatakse analüüsi tulemused otsuse tegijatele. ÕMA võib olla kvantitatiivne ehk arvude põhine või kvalitatiivne ehk kirjeldav. Kvantitatiivse analüüsi koostamine pole alati teostatav ja alati põhjendatud. Kvantitatiivne analüüs võib olla proportsionaalselt liiga kulukas ja aeganõudev. Levinumad ja traditsioonilisemad on erinevate majanduslike kriteeriumide hindamine. ÕMA põhimeetodid: 1) tasuvuse ehk kulude-tulude analüüs: kõige kallim analüüsi meetod, samas tõhus. Ressursid on alati piiratud ja ideaalis tuleks neid kasutada nii, et see annaks ühiskonnale maksimaalset kasu. Arvestatakse kokku kõik regulatsiooniga seotud kulud ja tulud ja selle vahe abil antakse hinnang regulatsioonile. Iga seadusandja otsuse puhul peavad valitud
Arvatakse, et üks teerada hõlmab umbes 60 protsenti nö metsiku looduse ala kasutusest, teine rada hõlmab umbes 20 protsenti kasutusest ning järelejäänud kasutus jaguneb kahe ülejäänud raja vahel võrdselt (mõlemale 10 protsenti). Üks loenduritest paigaldatakse püsivalt pearajale, „ümberpaigutatavat“ ehk „ajutist“ loendurit paigutatakse aga süsteemselt teistel radadel ümber: teisele teerajale paigutatakse see pooleks ajast ning kahele ülejäänud rajale proportsionaalselt vastavalt eeldatavale kasutusele. Teerajad on kihid ja loendamise aeg igal rajal määratakse vastavalt eeldatavale kasutamise tasemele. 64 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Näide III: Kihiline juhuslik valik Kihiline juhuslik valik on kihilise valiku viis, mille puhul võetakse igast kihist juhuslik valim.
„igaühele oma“. Seadus peab olulisi, õigusega kaitsmist väärivaid asjaolusid arvesse võtma. I.Tammelo vaated õpetavad nägema väärtusi, mis seisavad positiivse õiguse kohal ja millega see positiivne õigus peab arvestama. Aristoteleselt pärineb õigluse jaotus jaotatavaks ja võrdsustavaks õigluseks. Jaotav õiglus (distributiivne õiglus e ius distributiva): kehtib põhimõte igaühele oma. Jaotava õigluse põhimõte on siis järgitud, kui hüvesid jaotatakse proportsionaalselt, kusjuures õiglus tähendab seda, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Teisisõnu ei anna Aristotelese järgi selline õiglus igaühele võrdselt, vaid vastavalt tema väärivusele, st vastavuses tema koha (staatuse) ja panusega ühiskonnas. Relativistide järgi realiseerub positiivne õiguskord praktikas küsitavalt, sest positiivsed õiguskorrad lubavadki milleski igaühele oma, kuid väärtusotsustused jäävad alati teatud
Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 Progresseeruva krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni maksusüsteemi aastas. Sel juhul on nii jõukama inimese sissetulek kui ka maksukoormus neli kor- puhul maksavad da suurem kui madalama sissetulekuga indiviidil. Kui kellegi sissetulek suureneb, suurema sissetu- suureneb proportsionaalselt ka tema tulumaks. lekuga inimesed suurema maksu- Progresseeruv tulumaks võtab suurema sissetulekuga inimestelt suurema määraga maksu maksumääraga maksu. Kui sissetulek suureneb, suureneb vastavalt ka maksumäär
4. Materiaalne vastutus 4.1. Materiaalsete väärtuste süülise puudujäägi korral või nende riknemisel või rikkumisel kannab töökollektiiv materiaalset vastutust puuduolevate, riknenud või rikutud materiaalsete väärtuste täieliku maksumuse ulatuses, mis nõutakse töökollektiivilt sisse kooskõlas kehtiva seadusandlusega. 4.2. Töökollektiivi poolt süüliselt tööandjale tekitatud kahju hüvitatakse tökollektiivi liikmete poolt proportsionaalselt nende keskmisele palgale. 4.3. Kollektiivi liikmed vabanevad vastutusest, kui nad ei ole kahju tekitamises süüdi, tuvastatakse konkreetne süüdlane töökollektiivi liikmete hulgast või on kahju tekitatud kolmandate isikute poolt, mis on tuvastatud uurimisorganite poolt. 4.4. Käesoleva lepingu allakirjutamisega annab töötaja tööandjale nõusoleku, vastavalt palgaseaduse paragrahvile 36 lg.2 , kinni pidada temale väljamakstavalt töötasult tööandjale
osakaal kohalikus rahvastikus. Enne Teist maailmasõda moodustasid juudid Leedus ca 10% rahvastikust, Lätis ca 4%, Eestis ca 0,4% ehk umbes 4400 inimest. Umbes pooled Eestis elanud juutidest olid enne sõda koondunud Tallinna ja Nõmmele, ligi tuhat juuti elas Tartus, lisaks veel Pärnus, Narvas, Viljandis ja Valgas. Sama palju kui juute, oli Eestis ka lätlasi, mõlemad olid marginaalsed vähemused. Juutide osa Eesti ühiskonnas oli siiski märgatavam nende proportsionaalselt suurema osa tõttu kaubanduses ja tööstuses. Saksa okupatsiooni aegsete sündmuste juures on oma roll ka 1940/1941. aasta Nõukogude okupatsiooni sündmustel. Ühelt poolt tabas Nõukogude võimude poolt läbi viidud tööstus- ja kaubandusettevõtete ulatuslik natsionaliseerimine juudi kogukonda suhteliselt valusamini kui kedagi teist: 70% ühiskondlikult aktiivsete juutide tegevusalaks Eestis oli kaubandus või tööstus ning natsionaliseerimine tähendas suure
ei ole suurt ideed, kutsub esile protesti just nimelt rahva poegade parima osa poolt. Sellised tagakiusamised, mis on rahva parima osa silmis moraalselt õigustamatud, viivad just nimelt selleni, et jälitatavad ideed muutuvad elanikkonna uutele kihtidele omaseks. Paljudes kutsutakse opositsioonitunne esile juba ainult sellega, et nad ei suuda rahulikult näha, kuidas teatud ideed kiusatakse taga alasti vägivalla abil. Sellistel juhtudel kasvab antud idee pooldajate arv otse proportsionaalselt seda lammutada püüdva tagakiusamisega. Et jäljetult hävitada sellist uut õpetust, tuleb mõnikord kasutada niivõrd palju halastamatut tagakiusamist, et antud riik riskeerib kaotada kõige hinnalisemaid inimesi. Niisugune asjade käik maksab oma eest kätte sellega, et selline "sise-mine" puhastus osutub võimalikuks ainult ühiskonna täieliku jõust ilmajätmise hinnaga. Ent kui tagakiusatav idee jõudis juba kaasa
kondensaatorpatarei. Kondensaatorid on mõeldud vooluharmooniliste filtreerimiseks, voolu siinuselähedase kuju tagamiseks ja pingetippude piiramiseks. Resonantsvaheldid. Kõigis ülalkirjeldatud skeemides töötavad elektronseadised lülititalitluses, kus nõutakse kogu koormusvoolu sisse-või väljalülitamist iga lülituse puhul. Eelneval juhul on lülitid tugevalt koormatud ja lülitamisel tekivad suured võimsuskaod, mis kasvavad proportsionaalselt lülitussageduse kasvuga. Teiseks märkimisväärseks puuduseks on siin suurte voolude ja pingete siirdeprotsessidest põhjustatud elektromagnetiline müra. Need puudused süvenevad lülitussageduse kasvuga, mis võimaldab vähendada vaheldite mõõtmeid ja massi ning suurendada erivõimsust. Kõrgeid lülitussagedusi võib kasutada juhul, kui lülitusprotsess toimub hetkel, millal lüliti pinge ja/või seda läbiv vool on lülitushetkel võrdne nulliga. Seadmete mõõtmete vähendamine on üks
Kohalikud taimed olid seeder, pöök jt. Koostanud: 12Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a BABÜLOONIA Sumerite elu keskendus vajadusele leevendada etteaimamatut kliimat ja reguleerida alati muutuvat jõevoolu sellel tasasel ja soisel deltaalal. Massiivne niisutus ja farmiprojektid nõudsid organiseeritud tööjõudu ning linna rahvastik kasvas proportsionaalselt põllumajanduskatsete eduga. 2250. a paiku e.Kr sai Babüloonia linnriigi impeeriumi pealinnaks. Linnad olid esialgu ümmarguse põhiplaaniga, hiljem ristkülikukujulised. Linna ümbritses rõngana kindlusemüür. Hoonestus oli tihe. Sumeri linna käsitletaksegi tavaliselt kui vaid linnamüüriga ümbritsetud ala. Tegelikult oli see vaid üheks astmeks linnade sisemise ülesehituse hierarhilises struktuuris. (loe: HÄRMSON, lk 10...15)
oma keelt ja huuli. Õnneks pole sellest hullu. Selgub, et kohvi jahtumine toimub eksponentsiaalse kiirusega ehk nagu juba nägime – väga kiiresti. Nimelt märkas juba Newton oma vaatlustest, et kui asetada üks väiksem keha suurde väliskeskkonda, siis sõltub selle väiksema keha temperatuuri muutumise kiirus proportsionaalselt väliskeskkonna ja keha temperatuuride erinevusest. Nagu juba teame, tähendab see aga täpselt, et temperatuuri ühtlustumine on antud eks- ponentsiaalse funktsiooniga. Seega kui väiksem objekt on alguses väliskeskkon- nast soojem, kirjeldab temperatuuride vahe vähenemist hästi eksponentsiaalselt
saadi juhuslikud tegelased kokku ja sobib küll. Teinekord aga võivad samade tunnustega osalejad porisema hakata, kui üks neist kaasa võeti ja teine mitte. Et saaks kõik ausalt kaasa, kes teistega võrdsed, selleks saab TOP käsklusele lisada WITH TIES. Nii võetakse siin näites vähemalt kolm. Ning kui jagub järjestatava tunnuse alusel viimasega võrdseid mahajääjaid, võetakse ka nemad kaasa. Lisaks fikseeritud ridade arvule võime määrata ridade arvu ka proportsionaalselt kogu ridade hulgast e. kasutada protsenti. Näiteks võime välja tuua neli protsenti kõige vanemaid lapsi: 4 protsenti kuuest lapsest on küll suhteliselt tilluke arv. Aga et näidates ümardatakse arve ülespoole, siis näeme ikkagi vähemasti ühe lapse andmeid. SQL Server 2005 täiendab TOP käsu süntaksid ühe väikese, kuid äärmiselt olulise võimalusega: nimelt on võimalik ridu piirava konstandi asemel kasutada ka muutujat või isegi alampäringut! See
Kõige raskemad vigastused tekivad pea-, rindkere- ja lülisambapiirkonnas. Last, kellele sõiduk otsa sõitis, tuleks vaadelda kui polütraumaga patsienti nii kaua, kuni see on välistatud haiglas täpsemate diagnostiliste uuringute abil. 5) Vaba langemine – kukkumine kõrgustest Vabalt liikuva keha püstloodis allapoole suunatud liikumist, mille põhjustab Maa gravitatsioon, nimetatakse vabaks langemiseks. Langeva keha kiirus kasvab proportsionaalselt ajaga ja langemise kiirendusega. Inimene saavutab vabal langemisel umbes seitsme sekundi pärast lõppkiiruse ligikaudu 200 km/h. Pärast kukkumist teatud kõrgusest on vigastuse mehhanismi analüüsimisel olulised neli küsimust. 1. Milliselt kõrguselt kukuti? 2. Milline kehaosa sai kõigepealt löögi? 3. Milline on pinnas, kuhu patsient maandus (pehme, kõva, tasane või ebatasane)? 4. Kas oli pidurdavaid mehhanisme (nt oksad kukkumisel puu otsast või kukkumisel põõsasse)?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
