paraneks lähemas tulevikus. /---/ Samal ajal näeme murega, et meie rahva aktiivsus ja riigikaitsetahe lõdveneb. /---/ Valitsusvõimule toeks loodud Isamaaliit on jäänud poolametlikuks organisatsiooniks, millel puudub elav suhe rahvaga. Kuna tal puuduvad aated ja sihid, ei või ta lootagi olla suuteline enda ümber koguma kodanike kihte, üksmeeleks ja ühistundelikuks koostööks maa kasuks, ta ühekülgne propaganda, mis kutsub kodanikke loobuma oma veendumustest ja iseteadvusest, andmata neile mingit positiivset eesmärki, toob kasu asemel aiva kahju. /---/ Ilmar Raamot. Mälestused II. Stockholm, 1991, lk 127—129. 2 RIIGIEKSAM II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA Allikas D
Tsernenko · 1970 pingelõdvendus · Breznevi doktriin - tsehhoslovakkia sündmustest 1968 kuni 1989 aastani · Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu · Andropov surub maha Ungari ülestõusu Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · PERESTROIKA maj struktuuri lihtsustamine, tootmine olgu mõistlik · Glasnost avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine · Esimesed demokraatlikud valimised mitme kandidaadiga · Poliitvangid, teisitimõtlejad vabastatakse · Kommunistliku partei kõrval elubatakse ka teisi parteisi
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Noor sõdalane kiirustab mäe tippu ,võtab vöölt sarve ning puhub täiest jõust. Ümberkaudsetes külades hakkab elu kihama- inimesi voolab murelike nägudega majadest välja, naised haaravad lapsed käevangu ning mehed otsivad välja mõõgad. Lähenemas on vaenlaste röövsalk. Too noor kangelane jagas informatsiooni. Tänapäeva meedia kasutab küll teisi vahendeid , kuid eesmärk on siiski sama- anda teada, mis kuskil toimub. Kuidas täpselt massiteabevahendid meid juhivad ja mõjutavad? Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanike suhtumist riiki ja nendesse, kes seda juhivad. Meedia kajastamise kiirusest sõltub , kuidas inimesed jõuavad reageerida. Sellest omakorda , kas nad on suutelised midagi ette võtma, kui edastatud info pole meelepärane. Näiteks, kui ajaleht kirjutab ,et Riigikogus on tsensuu...
keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis. Dadaiste on suuresti mõjutanud I maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Enamikku inimesi sõdivates riikides haaras marurahvuslik propaganda ja patriootiline optimism esialgu kaasa. Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda aga pettumust kogu ühiskonna ja selle väärtustes. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Nende jaoks on kunsti tähendus ja eesmärk muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks. Dadaismi tunnused: mängulisus, mõnitamine ja pilkamine; agressiivne suhtlemine publikuga; provokatsioonid; luule visuaalse külje tähtsustamine; kõlaefektidele rajatud luule;
Külm sõda 1946-1990 Vastandlikud leerid: USA, Prantsusmaa, Suurbritannia- eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL- eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Euroopas Külma sõja avaldusvormid: vastastik propaganda, vastastik ideoloogia, vastastik luure, vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), võidurelvastumine Külm sõda lõppes Idabloki ja NSVL lagunemisega ning Saksamaa taasühinemisega. Idablokk- diktatuur, kommunism, sotsialistlik demokraatia, totaalne kontroll, natsionaliseerimine, sõjatööstus Lääneblokk- demokraatia, mitmeparteilisus, õiguste ja vabaduste tagamine, sotsialismi tõrjumine. Trumani doktriin, 1947
Kokkuvõtte § 32-32 B I osa: § 32. Kultuurielu oli nii lääne-kui ka idaploki riikides paljuski seotud propaganda ehk inimeste poliitilise meelsuse mõjutamisega. Valitseva riigikorra ülistamiseks ja vastaste maha tegemiseks kasutati kõiki olemasolevaid vahendeid, nt. Raadiot, ajakirju jne. Paljud kirjanikud ja filmi tegijad olid riigi poolt tagakiusatud, kuna sageli ei peegeldanud nende teosed seda, mida võimulolija tahtis. Külma sõja ajal oli tähtsal kohal sport. Spordivõidud pidid tõestama, et võitja riigil on parem poliitiline kord, mis seda
Abiturient Keskkooli lõpetaja; keskkooli lõpetama valmistuv isik Absoluutne Tingimatu, piiramatu; täiuslik, täielik Abstraktne Mõtteline, mittekonkreetne, üldistatud Absurdne Mõttetu, võimatu Akadeemik Akadeemia liige Akrobaat Tsirkusevõimleja Alfabeet Tähestik Alkohol Etanool e viina piiritus Anekdoot Lühike, teravmeelne naljalugu Apelsin Lõunamaine puuvili Aplodeerima Heakskiidu või poolehoiu avaldamiseks käsi plaksutama Arhitekt Ehituskunstnik Asfalt Teekattematerjal, pigitaoline aine Balansseerima Tasakaalustama, tasakaalus hoidma; tasakaalu säilitama Barbaarne Metsik Bariton Keskmise kõrgusega meeshääl; teatud vaskpuhkpill Barjäär Tõke, kaitsevõre Barokne Barokile omane Barrikaad Kaitsetõke, teesulg Bluffima Eksitama, eksiteele juhatama Boheemlane Ebakorrapärase, muretu eluviisig...
Kunstiteoste kogud ja kunstiline mõju Esimest suurt retrospektiivi tema töödest näidati 2004/05 Victoria ja Alberti Muuseumis Londonis ja Australia Rahvus Galeriis. Näitus, mis oli loodud umbes 145 täielikust rõivastuskogust rühmitatud teemadesse alates 1970-ndate alguses kuni tänapäevani, see oli saadud tema isiklikust arhiivist ja V & ulatuslikust kogust. Valik ulatus punk rõivastest glamuursesse "ajalooliste" õhtustemantliteni. Tema Sügis / Talve 2005/06 Propaganda kogus inspiratsiooni tema arhiivist, Wolfordi ümbertõlgendatud plaanid kasutades eksklusiivset kudumis tehnoloogiat. Westwood on töötanud tihedalt koostöös Wolfordiga alates 2003 aastast. Aastal 2006 oli ta koostööd Nine Westiga, mille kingad ei olnud otseselt Westwood disainitud, siiski kujutab Nine West kaubamärk oma etikettil Westwoodi. Westwoodi Kuldne Ettiket ja MAN kübarad olid toodetud Prudence Millinery poolt . Detsembris 2003 käivitasid tema ja Wedgwood keraamika
Seadusandlus on mõjutatud ühiskondlikust arvamusest ning seaduste olemasolu või puudumine mõjutab omakorda ühiskondliku arvamust. Seadusandlus mõjutab üksikisiku võimaliku karistuse abil, ühiskondlik arvamus aga üksikisiku heakskiidu või hukkamõistu abil. Seadusandlus kehtestatakse, ühiskondlikku arvamust ei saa kehtestada. Ühiskondlik arvamus on mõjutav ühikonna poolt aktsepteeritud arvamusliidrite seisukohtade, ühiskonnas levitatav reklaami ja propaganda poolt. Tänapäeval on ühiskondliku arvamuse üheks suuremaks mõjutamise kanaliks ajakirjandus. ARTIKKEL: Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis märtsis 2012 Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitseteemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1200 Eesti elanikku vanuses 15- 74 eluaastat. Käesolevas uuringus kaardistati Eesti riigiga seotud hoiakuid mitmel viisil. Ilmneb, et Eesti kodanikest 70% on kodanikuks olemise üle uhked
Partei juhti ei valitud demokraatlike põhimõtete alusel, vaid nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida-Euroopa riikide parteijuhid pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale- nomenklatuurile. Partei oluliseks toeks olid kõikides riikides julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaoshoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda, rahvas kaasati vormiliselt piliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt. Soitsialistliku majandusmudel Enamik riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Osas riikides oli siiski eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud. Plaanimajandus- majanduse plaanipärane suunamine ja arendamine riigipoolt. Olulisemaks majanduslikuks organisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
6. inimese eeskujuks pidi olem juht, keda imetleti igatpidi. tema ajalugu rhutati,(oli prit vaesest perest, lks varakult tle, osales sjas jne) 7. juht toetus valitsetavale vi ainsale lubatud parteile 8. rahvast hoiti pidevalt hirmu all oma tahtele allutamiseks 9. kui ei oht puudus tekitati oht vi meldi see vlja, kditati ja saadedi surmalaagritesse, hukatati, hirmutati juutidega jne .. 10. igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused 11. propaganda - uudised, teave ja kihutust, mille eesmrgiks on panna inimsed omaks vtma mingit kindalt arvamust
teiste riikide käekäiku. Lisaks olid Hitlerile tehtud järeleandmised õigustatud, kuna Saksamaa püüdis ka ise ajada rahumeelsemat poliitikat ning ka teised riigid ei olnud tegelikult sõjategevusest huvitatud. Hitler oli tõusnud võimule ilma vägivallata, mis näitab seda, et rahvas siiski soosis teda. Suurbritannial oli aga probleeme oma koloniaalvaldustega ning ka tema lootis rahule. Ka oli Hitlerit osav propaganda ning tänu millele omas ta rahva suurt poolehoidu. Mina arvan, et Hitlerile tehtud järelandmised siiski ei olnud õigustatud, kuna üks järelandmine viis teiseni ning iga korraga sai Saksamaa ja Hitler jõudu aina juurde. Kui Inglismaa ja Prantsusmaa oleksid Saksamaad kohe alguses püüdnud takistada, oleks ta oma piire teadnud. Ta aga ei teadnud neid, kuna neid ei eksisteerinudki ning iga kord kui Hitler
Eesti kirjandus 1940ndail - Eesti kuulus NL-le. · Paguluses: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi,Mälk. · Valitses Stalinism: kohustuslik sotsialistlik realism, kirjandus oli propaganda ja kuuleka rahva kasvatusvahend. · Kirjandus oli täielikult allutatud ideoloogilisele kontrollile. · Ajakiri VARAMU muutus VIISNURGAKS, veel LOOMING ja SIRP JA VASAR. · Sõja ajal kirjanduselu välja surnud. · Sel ajal oli kirjandus eestluse säilitajaks ja hingehaavade ravijaks. · Lugejad ootasid peamiselt põgenemis-, sõja- ja nostalgiaromaane. · Kirjandus Stalinit ülistav · Under- ,,Mureliku suuga" 1942 · Ristikivi ,,Rohtaed" 1942
on raamatus üksikasjalikult esitatud, tekib tahes tahtmata kaastunne ning kaasaelamine tema käekäigu ja saatuse üle. Raamat oli huvitav, sest selle lugemine jättis mulje, nagu oleks tegemist tõestisündinud looga, vaatamata sellele, et tegelikult on ,,1984" ilukirjanduslik teos. Teosel ,,1984" on palju seoseid tegeliku ajalooga, mitte küll Suurbritannias, kuid seevastu Stalini-aegses Nõukogude Liidus ja Hitleri juhitud Saksamaal. Mõlemas totalitaarses riigis levis propaganda, esines isikukultus, ainuvõim ja repressiiv- e vägivallapoliitika. Samuti olid mõlemas riigis julgeoleku- ning salateenistused, surumaks maha igasugune vastupanu kehtivale reziimile. Saksamaal oli selleks Gestapo, Nõukogude Liidus NKVD. Raamatu ,,1984" seoseks tänapäevaga võib lugeda kõikvõimalikku inimeste jälgimist. Levivad nii turva- kui ka liikluskaamerad, praegu on Eestis aktuaalseks teemaks ka võimalik
See halvendas suhteid kanali seniste omanike ja Prantsusmaa Egiptuse Piirkonnas nõrgenes Suurbritannia ja Prantsusmaa positsioon, kasvas NSVL ja USA tähtsus. Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Berliini müür Ehitati, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis oli põhjustatud Lääne-Berliin vs. Soodustas kommunistliku propaganda läbikukku-mist nii Ida-Saksamaal kui kogu kommunismi-leeris. kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mõjust Ida-Saksamaa majandusele. Saksa DV Kuuba kriis Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid jaapanlased Põhja-Vietnamist Vietnami DV, Hiina RV ja Vietnami jagamine kaheks: kommunistlikuks Vietnami DV-ks ja Vietnami Vabariigiks. Prantsusmaa
Suhete teravnemise põhjustasid uute relvade kasutamine, just võidurelvastumine, ja Stalini surm, mille tagajärjel NSV liidu külmus vähenes ülejäänud maailma suhtes. Huvitav fakt on see, et Berliini müürist kujunes välja külma sõja sümbol, kuna selle püstitamisega paljude arvates Külm sõda algaski. Müür ehitati, et takistada idasakslaste massilist põgenemist Läände. Ida-Saksamaa poolel valvas müüri umbes 10 000 sõdurit. Müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist nii Ida-Saksamaal kui ka kogu kommunismileeris. Müür tähistas kommunismi türanniat. Selle aja legendid ja kangelased olid Mahatma Ghandi ja Jawarharlal Nehru, kelle eestvedamisel ja juhtimisel lõpetati verised taplused Indias ning seati ka jalule Lääneriike rahuldav riigikord. Ghandi ideoloogiaks oli see, et piisab sõnadest, pole vaja tappa, et edasi anda mingisugust märki või arvamust, kuigi ta ise tapeti pärast seda. Marshalli plaan oli siis USA 1947
Teise ja mitte vähem tähtsa lahendusedna näengi rahvusvahelist koostööd, mis hõlmab ka sõjalisi rünnakuid( nagu hetkel Venemaa, USA, Inglismaa, Türgi, Prantsusmaa koostööd ühise eesmärgi nimel Süürias). Need näevad ette ISISE pekorterite, staapide ja muude ehitiste hävitamse ning org.-ga seotud inimeste hävitamist. Eesmärk on nõrgestada terrorismi baase ja sellega seotud inimesi. Terrorismi nõrgestamine läbi poliitika, majanduse, finantssüsteemi, sealhulgas ka propaganda abil, luureametid, politseiüksused, terrorismivastased eriüksused, vajadusel ka sõjavägi. Tihe rahvusvaheline koostöö ning vastava seadusandluse kujundamine ning järjekindel rakendamine; terrorismi baasi ja tekke põhjuste nõrgendamine. Majanduslike, poliitiliste ja finantsmeetmete laiaulatuslik kasutamine. Rahvusvaheline koostöö, koolitus ja arenguabi kõigil tasanditel, kultuuride ja rahvuste vahelise dialoogi ja koostöö edendamine. Vajadusel ka riigiehitus.
jaoks hea koht. Kui nemad selle sisse pakiksid, siis saaks see veel rohkem tähelepanu ning arvan, et neile see meeldiks, muidugi ei jääks see kellelegi märkamata ning see oleks erilineja paistaks silma. 4. Millistele reeglitele pidi vastama kunstiteos,mis pälvis Nõukogude Liidu juhtivate organite heakskiidu? Mis seal kindlasti olema pidi ja mida ei tohtinud olla? 1) suurte juhtide ülistamine 2) revolutsioonisündmuste ja sõjaliste võitude kujutamine 3) kunst pidi olema propaganda vahend 4) töö ülistamine 5)sõjamehed olid kujutatud väärikate kaitsjatena, vaenlasi metslaslike koletistena 6) Ainuõige meetod Nõukogude Liidus oli sotsialistlik realism 5. Milline nähtus on performance? Palun kavanda performance, et juhtida tähelepanu mingile tänasel päeval aktuaalsele teemale. tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel (vahel ka publiku osalusel) luuakse (improvisatsiooniline) etendus.
neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Tolle aja mõjuvõimsamaks relvaks sai tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks olnud võitjaid ega kaotajaid. Üheks sõja eesmärgiks oli enda ideoloogia ja maailmavaadete peale surumine. Selleks kasutati erinevaid taktikaid näiteks: propaganda, kus tehti vastas riigi ideoloogia maha, rõhutati enda oma. Kommunistlike ning demokraatlike riikide vahel toimus Külma sõja perioodil ka otsene sõjategevus. Kodusõdadesse sekkusid ka kommunistlik NSVL ja vastne USA, toetades oma ideoloogiaga ja teiste vahenditega sõdivaid riike. Nii tekkisid maailmas tõeliselt ohtlikud kriisikolded. Üheks ohtlikumaks kriisikoldeks sai Vietnam. Vietnami sõda hirm, et Vietnam muutub kommunistlikuks riigiks, see tähendas ka suuremat
Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas seniste eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldet ühendamist ühismajanditesse, sh kolhoosidesse. Viimaste loomiseda mingi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Kolhoseerimisega likvideeriti rikkad talupojad, ligi 9 miljonit talupoega küüditati. 1930. aastatel tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda, 7 miljonit hukkunud. Rahvas talus ühiskonnas toimuvat vägivallapoliitikat sest rahvaga manipuleeriti: aktiivne propaganda, vägivallapoliitika, terror, hirm. 1930. aastatel loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem. Stalini veendumuse järgi oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik koostisosa. Stalin oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. Fasistlik Itaalia Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt, seepärast leidsid Itaalias poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Sõja järel vahetusid
Ühiskonna poolt soole omistatud väga täpne sotsiaalsete normide täitmine ja vähene või liigne hoolivus rikub lapse kui indiviidi vaimse vabaduse tingimusi. Välisringi poliitika, hariduse, religiooni ja kultuuri (jne) mõjutused vastupidiselt eelnevalt arutletud siseringile, rõhuvad samaaegselt lapsi ja täiskasvanuid. Kujuneb lapsevanemate ja teiste lähedaste arusaamine elust, vabadusest läbi hariduse, propaganda, ideoloogia ja seaduste. Morton H Friedi oma essees kirjutab riigist kui institutsioonist ja paneb Louis XIV loobuma lausest L`etat c`est moi3v. Siit võib järeldada, et hariduse andmine ja kultuuriline hoiak on läbi ajaloo olnud seista poliitiliste huvide vajalikkuse ja eksistentsi eest. Järelikult lapse vaimse sõltumatuse õigus omab väga olulist korralduslikku rolli spetsiifiliselt lühematel ajavahemikel, meeldetuletades isikuvabaduse tähtsuse alates lapseeast.
Itaalia probleemid- Välisvõlg, suur tööpuudus, pettumus sõja järel, kommunistide suur mõju, sisepoolitilised kriisid, segased valitsus vahetused. Mustsärklased-relvastatud salgad lõid korda. ITAALIA Musolini ajal: Teiste erakondade keelamine, vasase arreteerimine ja hukkamine piiramatu võim, Korporatsioonid- kontroll majanduse üle korporatsioonid hugtida8fasistid) kaudu. Riigikontrol hariduse, kultuuri jne. üle. Kohustuslikud noorteorganisatsioonis, laste riiklik sõjaline kasvatus. Propaganda, juhikultus. Terror vähene, juute ei kiusatud taga. Koostöö kirikuga. Agresiivne välispoliitika. Natsionaalsotsaialism Saksamaal. Weimari vabariik- Riik oli demkraatlik, ametlik välispoliitika rahumeelne. Palju erakondi, valitsus kriise, Relvi toodeti(versailles' rahu keelas) Venemaal, USA aitas laenudega. Dawesi plaan.NSDAP-Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Müncheni õllekeldri puts- Hitleri algatusel, algatati mäss mis suruti
Kuigi rahvusvaheline õigus kaitseb ajakirjanikke ja fotograafe, on mõlemad siiski sõjas sihtmärgid. Lisaks sõjatsoonile omastele ohtudele võetakse mõnikord sõjafotograafe ka tahtlikult sihile, röövitakse või hukatakse. Tõendid selle kohta ilmnesid Iraagi sõja ajal, kui fotograafe rööviti. Võitlusfotograafia mõju ei ole kaotanud oma jõudu sõjaväe enda seas. Õiged fotod sõjast, mis on avaldatud õigel ajal, võivad toimida kui demoraliseeriv propaganda või kui meeletu toetus positiivse avaliku arvamuse kujundamisel. Sõjafotosid on paljuski kirjeldatud kui liiga jubedaid või vägivaldseid ning avalikkusele sobimatuid. Sõjaväe (ükskõik millise maa) püüded kontrollida fotosid on viinud selleni, mida tänapäeval kutsutakse puhtaks pestud sõja kirjeldamiseks. Igatahes mõjutab sõjafotograafia seda, kuidas me näeme sõda ja konflikti. Isiklik arvamus
äss- ja rokkmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. Eesti NSV väline läänestumine väljendus peamiselt materiaalse heaolu hankimises, mis omakorda meelitas siia hulgaliselt muulasi. Venestamine- I. Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino. Tema jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huve, vaid üksnes Moskva suunised. Temast saigi Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Eestist pidi lahkuma V. Väljas. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda. Juba 1976. Aastast oli kehtestatud üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada vene keeles. 40 kiri- 1980. aasta sügisel koostas grupp haritlasi ?Avaliku kirja Eesti NSV-st?, mis adresseeriti keskajalehtede toimetustele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teadatuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoo poliitikas
Uue koolikorralduse aluseks võeti kasutusele nõugkogude vabariikides ühtluskooli süsteem. Paljud õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud kuulutati rahvusvaenlasteks ja vallandati. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu ja vene keelt. KIRIK Vormiliselt tunnistati usuvabadust, aga kirikud riigistati ja hakati igasuguseid takistusi tegema. Nende eesti pidi maksu maksma ja Tartu ülikoolis kaotati usuteadusosakond. Ametliku usuvastase propaganda eesmärk oli kujundada inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Ilmselgelt see ei läinud läbi neil. 40 KIRI 1980 koostati ja saadeti ajakirjandusele kiri ''40 kiri'' milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. Tollel ajale iseloomulik tulevikuväljavaate puudumine sundus tagasi vaatama minevikku, et vastu pidada olevikus. HIINA KODUSÕDA JA KOMMUNISTID 1945-1949 oli Hiinas kodusõda valitsuse vahel
1935. a. kevadel keelustati poliitiliste erakondade tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit (kujunes valitsuse suunamisel tegutsev ainupartei). Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid ja vahendama nende soove-mõtteid valitsusele. Rajati 16 koda:agronoomia,arst,õpetaja,majaomanikud, kodumajandus, ühistegevuskojad.1935. a. lõpuks oli demokraatlik kord EV-s asendunud autoritaarse diktatuuriga. Hakkas kehtima tsensuur; Riiklik Propaganda Talitus-jagas ajakirjandusele sobivat infot valitsuse kohta ja rahvusterviklikkuse õhutamisega. Organiseeriti mitmeid kampaaniaid: võõrapäraste nimede eestistamiseks, kodukaunistamiseks, rahvuslippude soetamiseks jms. Riigikogu jäi vaikivasse olekusse. Võitlus opositsiooniga: opositsiooni põhituumiku moodustasid endiste Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed. Suleti ,,Maaleht" ja ,,Postimees". 1935. a. suvel vabanesid arreteeritud vabadussõjalased. Kolmas põhiseadus: 1
Laagrilehed põgenikelaagrites. Rootsis, Saksamaal, Inglismaal. 6-8 korda aastas. Ajakirjad: ,,Meie tee", ,,Tulimuld". + eestikeelsed raadiosaated: Ameerika Hääl. Mark, Arro, Helbemäe EESTI 60ndatel. Televisioon, tiraazid taas kasvavad. 54 TÜs ajakirjanduse õpetuse algus. Erinevuste kasv ametliku ja vabama ajakirjanduse vahel. Meediakasutus massidesse. Empiiriliste meedia-uuringute algus. ,,Horisont", ,,Siluett", ,,Eesti Loodus", ,,Pikker". Päevalehtede struktuur: Riik ja päevauudised; propaganda, Eesti; Maailm, välis ja sport; Varia järjejutt, tele- ja raadiokavad 1970-1986/87 stagnatsioon Tsensuuri ja kontrolli tugevnemine. Inimlähedasemad teemad. Pere, kodu, tarbimine. Meelelahutuslikkus. Meisterlik reportaaz. Peened vihjed. palju rutiinset materjali. NV-l palju kultuuri, palju välisautoreid, ideologiseeritud uudiste- ja fotovalik. Nõukogudemaal ei juhtu midagi halba. Erakuulutused. Trükitehnika uuendamine üleminek ofsettrükile. Uued trükikojad. Uued
märts 2016. a., allikas ESTONICA Entsüklopeedia Eestist: http://www.estonica.org/et/Tugev_Eesti_naine_lakub_v%C3%B5rd %C3%B5iguslikkuse_haavu/M%C3%BC%C3%BCt_tugevast_ja_p %C3%B5hjamaisest_Eesti_naisest/ Beauvoir de, S. (1997). Teine sugupool. Tallinn: Vagabund. Hansson, L., Papp, Ü. M., Pilvre, B., & Pettai, I. (2003). Erinevad, aga võrdsed. Tallinn: ÜRO Rahvastikufond, Sotsiaalministeerium. Kivimaa, K. (2015). Naiste rollid ja õigused kui riikliku propaganda osa. Kasutamise kuupäev: 30. märts 2016. a., allikas Feministeerium: http://feministeerium.ee/naiste-rollid-ja-oigused-kui-riikliku-propaganda-osa/ Mänd, K., Pilvre, B., & Sepper, M. L. (2003). Tilliga ja tillita. Tallinn: ENUT. 9
1950 Küüditamine Petserimaal 1950.sügis Maakondade asemel luuakse rajoonid Rajoniseerimisel moodustati 39 maarajooni 1951.a lõpuks jõudis kollektiviseerimine Eesti NSVs põhijoontes lõpu (95% kõigist talumajap oli kolhoosides) 1951. Asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia Ameerika Hääl"alustab eestikeelsete saadete edastamist 1952-Asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1952-1953 Eesti NSV jaguneb Tallinn, Tartu, Pärnu oblastiks 1953. Oli põllumajandus alla käinud. Ametliku propaganda järgi olid kolhoosnikud ühismajandi peremehed, kuid tegelikult olid siiski vaid töölised. Ühistöö kaotas peremehetunde ning hoolimatus kujunes pe et kolhoosi igapäevaelu normiks 1953. aastal elas linnades juba üle poole elanikkonnast. Linnaelanik materiaalne olukord oli kehvem kui maaelanikel. Jagati toidu- ja tööstuskaupu kaardisüsteemi alusel. Kollektiviseerimine laostas om korda suurema osa maaelanikkonnast. Nõukogulik sotsalism ei
Ateism EW päevil Peamiseks kirikuvastasust ja ateistlikku tegevust suunavaks jõuks EW ajal sai suurema osa ajast põranda all olnud EKP, mille tegevust omakorda koordineeriti Venemaalt (Anvelt) ja mis tegutses mitmete variorganisatsioonide kaudu. Siin võib rääkida juba parteilis-poliitilisest tellimusest, kus sotsiaaldemokraatlike ideede teostamiseks kasutati ateislikke vorme. Siiski oli EKP ateismialane tegevus EW ajal mõnevõrra stiihiline. Et propaganda oli endiselt suunatud lihtrahvale, pole sellegi perioodi puhul argumentatsiooni tõusust kuigivõrd põhjust rääkida. EKP ateism kajastas Venemaal toimuvat, mis sel perioodil oli jõhkram nii varasemast kui hilisemast - marksistlik-leninlik religioonikriitika võrdlemisi robustses kvaliteedis. Nõukogudeaegses kirjanduses ei leidu EW-aegsele ateistlikule tegevusele kuigipalju viiteid. Võimalik, et üheks põhjuseks on kogu tegevuse tagasihoidlikkus
meeleollu sisse nagu pikne. "Läänerindel muutuseta" andis hävitava löögi ikka veel laialt levinud legendile, mille järgi Saksamaa ei kaotanud sõda mitte sõjaväljal lüüasaamise, vaid puuduva kodumaise poliitilise toetuse pärast. Paremäärmuslaste natsionalistlik ajakirjandus tegi kõik, et raamatut ja autorit diskrediteerida. Remarque'ile heideti ette, et ta ei ole ise sõjast üldse osa võtnud, teda süüdistati koguni kommunistliku propaganda levitamises. Natsionaalsotsialistid võitlesid romaani vastu kõikide vahenditega. Lewis Milestone'i poolt romaani järgi vändatud filmi Berliini esilinastusel 1930. aasta aprillis lasksid natsid kinosaalis lahti valged hiired ja süütasid haisupomme. Demokraatlik valitsus otsustas filmi lõpuks ära keelata põhjendusega, et see kahjustab Saksamaa reputatsiooni välismaal. Pärast natside võimuhaaramist rändas "Läänerindel
siis 19621989 suutis otseselt le Berliini mri pgeneda ainult 5000 inimest ja ldse Lne-Saksamaale alla 200 tuhande inimese, mis nitab Berliini mri efektiivsust. Ida-Saksamaa poolelt valvas Berliini mriks nimetatavat piiri umbes 10 tuhat sdurit, kasutades peitumiseks 323 kaevikut vi seistes vahipostil 165 valvetornil, mis mbritsesid linna. Mr ise oli 13km pikk ja neis paikades, kus betoonsein puudus, takistasid piiriletamist okastraataiad. Berliini mr soodustas kommunistliku propaganda lbikukkumist niihsti Ida- Saksamaal kui kogu kommunismileeris. Mr oli Klma sja smboliks, mida sakslased ja kogu vaba maailm vttis kommunistliku trannia thisena, eriti prast tule avamist lejooksikute pihta. Alles 1980. aastate lpupoole, kui sovetiimpeerium hakkas juba lagunema, leevendati Ida-Saksamaal piirikeeldu. Lbips Berliini mrist avati kigile 9. novembril 1989 ning tnaseks on mr peaaegu tielikult lammutatud. Trumani doktriin
Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga. · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli Natsionaalsotsialistlik, Itaalias fasistlik. 3. NSVL 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL), mis ühendas erinevaid sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal vastu võetud põhiseadusega. 4
· Võim on koondatud ühele v väiksele rühmale · Riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu- · Erakondade tegevus on piiratud v puudub need hoidsid ära streigid · Rahval puudub võimalus oma juhtie otsuseid mõjutda · Mussolinile tagas edu intensiivne riiklik propaganda,mis rõhus riigi vägevusele · Konservatiivsed väärtused,vägivalda ei propageerita Faism Itaallias: · Albaania,Portugal,Poola,Leedu · Kuigi väljastpoolt paistis mussolini mujetavaldav,ei
õpilase turvalisuse kaitseks. Sest see aitaks pidurdad neid noori, kes arvavad et on karistamatud. Ükski suure algustähega tõeline õpetaja ei kasuta kindlasti seda õigust kurjalt ära. Teine lugu on kindlasti õpetajaga( paraku on ka selliseid segunenud nende õigete õpetajatega), kes lausa naudib ja provotseerib ise õpilasi riiule ja kaklusele. Kurb on see, et koolivägivallast rääkimine käib nagu mingi propaganda lainetusena, kui see on kellelegi kasulik( hetke tähelepanu võitmiseks). Koolivägivald peaks olema igapäev arutlusel ja tähelepanu all, siis ehk jääks seda vähemaks. Usun, et kõik oleme üle elanud mingil määral koolivägivalda, seda kas siis vaatleja, ohvri või kiusaja vormis. Mina isiklikult olen näinud koolivägivalda ja olen ise olnud ka koolivägivalla ohver, suuremalt jaolt siiski ohvri rollis. Kindlasti mõjub siin ka asjaolu, et ei kiputa segama vägivallatsejat, kuna
Itaalia (kuningriik) Jaapan (kuningriik) Keskriigid: Saksamaa (Hohenzollernite dünastia) Austria Ungari (Habsburgide dünastia) Türgi (Osmanid) Bulgaaria (Ferdinand I) Olulisemad muutused sõjapidamises 1) Võeti kasutusele sõjalennukid 2) Võeti kasutusele tankid (1916. aastal Somme´i lahingus) 3) Võeti kasutusele mürkgaas 4) Positsioonisõda ehk kaevikusõda 5) Propaganda kasutamine (tegelikult kasutati natuke ka varem) Olulisemad lahingud 1) 1914. aastal Tannenberg´i lahing 2) 1914. aastal septembris Marne´i lahing 3) 1916. aastal Somme´i lahing 4) 1916. aastal Jüüti merelahing 5) 1916. aastal Verdun´i lahing (hakklihamasin) 6) 1917. aastal Ypres´i lahing Esimese maailmasõja tulemused 1) Võitsid demokraatlikud riigid, demokraatia laienemine pärast esimest maailmasõda.
Holokaust-juutide massiline hävitamine Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-te...
Kehtib võimude lahususe põhimõte ja rahvas valib oma esindajad. Diktatuurides on võim koondunud ühe isiku või rühma kätte, seadusi muudetakse oma tahtmise järgi ning rahvas ei osale riigi juhtimises. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, kes toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused, totalitaarsetele riikidele oli iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline: keskvalitsus oli nõrk, pidevalt vahetuvad valitsused koosnesid mitme erakonna esindajatest. Parteidevaheliste erimeelsuste oli neil raske otsuseid langetada ning nad ei püsinud koos rohkem kui aasta. Itaalia linnades suurenes ka tööpuudus, mis omakorda tekitas rahutusi ja tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus Võitlusliit, kuhu
Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiiživõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis NSV riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, mis alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine,...
kõrvalekaldumist.Sõna tuleneb katoliku kiriku poolt hävitatud katarite liikumise nimest, millega inkvisitsioon hakkas teisel astatuhandel tähistama oma vaenlasi. Kohati kasutatakse ketserlust hereesia sünonüümina.Inkvisitsioon oli kohtuvorm keskaegses Euroopas. Inkvisitsioon rajati 1232 ning see kestis umbes 4 sajandit, mille jooksul hukati umbes 150 000 inimest (neist Hispaanias 30005000).Reformatsiooni ja hilisema antikatoliikliku propaganda tõttu ringleb inkvisitsiooni kohta palju müüte.Inkvisitsioonikohtute toimikud on enamikus riiklikes arhiivides säilinud. Esimesed ülikoolid:X saj Salernos-arstide kool,Bolognas XI-XII õp.õigusteadust.Pariisi ülikool XII saj kloostri-ja kirikukoolide ühinemisel.Samal ajal pandi alus ka matale ja lotale kuulsuse võitnud Oxfordile inglismaal.Cambridge'i ülikool alustas tegevust hiljem XIII saj.algul.Kuulsamaks sai arstiteaduse ülikool Salamanca.1477.a asustati Uppsala ülikool Rootsis
AJALUGU 9. KLASSILE Töökava Lähiajalugu September 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda 1) Compiègne'i vaherahu 2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Ber...
Avades ajalehe või ajakirja ei oota me midagi muud kui tõtt ning siirust. Vaadates telekat ei tule meil pähegi, et see, mis sealt tuleb on kas propaganda või ajupesu. Ajakirjandus ongi see, mis peaks meile kui suurele teadmatuses vaevlevale massile tooma teadmisi sellest, mis toimub maailmas meie ümber. Kõik mida me ootame on uudised, mis vastavad tõele ning ei midagi muud. Lootuses, et asi sellega piirdub ei tasu ennast rahustada, sest kui esmavajadus on käes tahetakse mugavust ning närvikõdi millele suunas suur osa Eesti ajakirjandusest on suundumas.
euroopas tekkisid demokraatlikud riigid. 5. Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal Itaalia oli autoritaarne riik, võim koondus ühele isikule või väiksemale rühmale, erakondade tegevus oli piiratud, rahval puudus võimalus juhte mõjutada. Itaalial olid peale I MS majanduslikud raskused, tööpuudus. 1925. Aastal kehtestati Itaalias üheparteisüsteem. Mussolinile anti seadustega piiramatu võim. Majandus võeti riigi kontrolli alla, Mussolinile tagas edu intensiivne riiklik propaganda, mis rõhus vägevusele. Väljastpoolt paistis Mussolini Itaalia muljetavaldav kuid tegelikkuses see nii ei olnud. Majanduskasv oli madal, oli agressiivne välispoliitika. Saksamaa oli totalitaarne riik, võim koondus ühele juhile, kontrolliti inimeste elu (mõtteavaldusi), valitses hirmuvalitsus (inimõiguseid rikuti). Peale sõda hakkasid inimsed koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, juhiks oli Adolf Hitler
Käbin ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva meelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripäradega. Suutis muganduda nii stalinismi, suaaja kui ka 1960a Nõukogude Liidus alanud seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoha. 1978. a asendati Käbin üldini Moskva meelse ja peaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSVs uus venestamisaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keelse kasutamise propaganda, mis saavutas haripunktis 1980 aastate esimesel poolel. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Nõukogude võimu taaskehtestamisesse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Okupatsioonireziimile osutati nii pasiivset kui ka aktiivset vastupanu. Nõukogude võim surus aga igasuguse vastupanu vägivallaga maha. Aastatel 19441953oli Eesti peamine vastupanuvorm uuele võimule aktiivne relvavõistlusmetsavendlus
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...
Seal andis ta 1902 välja raamatu "Mis teha?,, 1903. aastast alates oli Lenin üks bolsevike juhte Lenin läks tihti tülli ka oma kaasbolsevikega, kuid talle kujunes ka ustav toetajaskond, kes tema radikaalseid ideid pooldas, näiteks Jossif Stalin Viibides emigratsioonis tegeles Lenin ka bolsevike täiendõppega ning organiseeris 1911. aasta kevadel Prantsusmaal Pariisi lähedal Venemaalt Pariisi suunatud 13 väljavalitud bolsevikule ja 5 vabakuulajale täiendkoolituse Lenini propaganda 1917. Aasta Veebruarirevolutsioon 1917. aastal elas Lenin endiselt Sveitsis, kuid kuuldes Veebruarirevolutsioonist, otsis ta võimalusi Venemaale naasta Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, mis sai temaga kontakti eestlase Aleksander Kesküla kaudu Sakslased lubasid Leninil vabalt läbi Saksamaa sõita ning lisaks veel ka rahaliselt toetada Venemaale jõudnud, asus Lenin elama Petrogradi, et olla poliitsündmuste epitsentris
sõjaks. Kestis 1945 - 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Moodsate relvade hävitusjõud ja sellega seostuv tuumakatastroofioht hoidsid mõlemat leeri oma ideoloogilisi ja jõupoliitilisi vastuolusid lahendamast otsese sõjalise kokkupõrkega nn.kuuma sõjaga. Selle asemel püüti sõjaliste blokkide loomise, võidurelvastumise pealesurumise, diplomaatilise surve, majandusühenduste ja piirangute, riigipöörete soodustamise, propaganda, luuretegevuse jms. abil nõrgestada vastase ja tugevdada enda positsiooni, sealjuures neutraalseid ja arengumaid enda poole tõmmates. Seda eesmärki teenivad lokaalsed sõjalised konfliktid ja konfrontatsioonid; Vietnami sõda, Kariibi kriis, Afganistani sõda. Millest sai Külm sõda alguse ? 2.september 1945 lõppes Teine Maailmasõda. . Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud. Teise maailmasõja
omanike Suurbritannia ja Prantsusmaa positsioon, Prantsusmaaga, kes kasvas NSVL ja USA planeerisid sõjalist tähtsus. väljaastumist. Berliini Ehitati, et takistada LääneBerliin vs. Soodustas kommunistliku müür massilist idasakslaste Saksa DV propaganda läbikukkumist põgenemist Läände, mis nii IdaSaksamaal kui kogu oli põhjustatud kommunismileeris. kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mõjust Ida Saksamaa majandusele. Kuuba kriis Vietnamis tegutsenud Vietnami DV, Hiina Vietnami jagamine kaheks:
omariiklust. sotsialistlik realism Nõukogudeaja valitsev stiil, ühiskonnaolude ilustamine ilma teravate probleemideta ja NSV korra ülistamist. sundkollektiviseerimine ehk kolhoseerimine Suveräänsusdeklaratsioon - ENSV Ülemnõukogu otsus, mis sätestas Eesti NSV seaduste ülemuslikkuse üleliiduliste seaduste suhtes. TKÜN Töökollektiivide Ühendnõukogu, Suurte liidutehaste ("Dvigatel" jt) poolt loodud impeeriumimeelsed org-id, mis kasutasid oma propaganda levitamiseks ka oma raadiojaama ja TV saatjat üliindustrialiseerimine Suurettevõtete masstootmine, mis ei arvestanud kohalike oludega (tooraine ja tööjõud toodi sisse ning valmistoodang viidi välja) Kes olid, mis tegid? Ernesaks - helilooja ja RAM-I dirigent, laulupeo traditsiooni taastamise peamiseid eestvedajaid Jaakson - NY asuv Eesti peakonsulaadi pikaajaline juht. Pätsi Isamal. põhiline toetaja. Käbin - Eestimaa Kommunistliku Partei parteijuht, kuulekas Moskva käsutäitja.
DIKTATUUR EUROOPAS agressor- sõjaalgataja ja vallutaja Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Bolsevik- enamlne, kommunist Venemaal demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning on kasutusel demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabaduse- sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis vabadus. Diktatuur- mitte milleski piiratud, jõule toetuv jõud. Fasism-äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhikultus, militarism, rassism. Industrialiseerimine-suurtööstuste arendamine. Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. Kapitalism- eraomandusele ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Koalitsioonivalitsus-erinevate poliitilistejõudude poolt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
