kuumutamine, nii et metalli struktuur ja koostis muutuvad vähe. Sula-(sulatu-)keevitus liidetavad metallipinnad aetakse sulaks, segunevad, jahtudes tekib keevisliide. Ühtlane, kui sulatada juurde samast metallist traati, kuid halva töö korral võib jääda tükkidena, nõrgendades sidet. Kõrge temp saadakse kahel meetodil gaaskeevitus- põletatakse põlevgaasi hapnikus või kaarleegiga. Etüüni-hapniku leegi temp ligikaudu 2000, mis on küllaldane enamiku metallide keevitamiseks. Propaan 2700, MAPP 3000(ohutum, odavam kui etüün), aeglane kuumutamine, nii eelis kui puudus, hea õhukese metalli jaoks, süsinikteraste ja värviliste metallide jaoks, pisi- ja remonditööks, üle 5mm paksusega metall võib deformeerida, ei kasutata konstruktsioonide valmistamiseks. Teine on kaarleegiga keevitamine, kus tekitatakse kaarleek keevituskoha ja metallelektroodi vahele. Temp üle 3000, madal pinge, suur voolutugevus(100-200A). Elektroodid sulatavad(3-6mm) ja mittesulatavad
Oletame, et termodünaamiline keha mootori silindris ei vahetu. Tegelikult eemaldatakse põlemisgaasid silindrist paisumisprotsessi lõpul ning imemistaktil täidetakse silinder uuesti. Samuti, tegemata suurt viga, võime jätta arvestamata ka termodünaamilise keha keemilise koostise muutumise tööakti ajal. Kolviga sisepõlemismootori termodünaamiline tsükkel. Otto ringprotsessil töötavates mootorites kasutatakse kergeid vedelaid ja gaasilisi kütuseid (bensiin, propaan jt.). Esimese sellise ringprotsessil töötava mootori ehitas saksa leiutaja N.Otto 1876 aastal. Mootor töötas gaasküttel. Ringprotsessi, kus soojust juhitakse protsessi püsival mahul, nimetatakse Otto ringprotsessiks. Soojuse sissejuhtimisel jääval ruumalal. Tänapäeval enamlevinud sisepõlemismootorid töötavad soojuse sisseviimisega. jääval ruumalal. Soojus q1 siseneb kiütuse ja õhu segu süütamisel igas mootori kolvis teatud ajal. Kolvi
· Vedelkütused: o katlakütused: naftakütused (raske ja kerge vedelkütus; põlevkiviõli; o mootorikütused: bensiin; diislikütus; lennukipetrool jt. · Gaaskütused: o maagaas; o vedelgaas (enamasti propaan või propaani ja butaani segu); o biogaas; o tehisgaasid: põlevkivi uttegaas; kõrgahju gaas jt. Teiseks liigituse aluseks võib olla kütuse taastuvus. · Taastumatud kütused, st fossiilkütused: o kivisüsi, antratsiit, pruunsüsi, ligniit; o põlevkivi; o naftakütused; o maagaas jne.
käitamishoova ja vahehoova vahendusel. Sõltuvalt laaditava materjali liigist saab seada kopa tühjendusnurka ja tema asendit täitmisel. Selleks tuleb kopatõmmitsa sõrm asetada vahehoova ühest avast teise. 7) Gaaskeevitamise olemus, kasutatava komplekti koosseis ja selle lühikirjeldus. Gaasikeevituse puhul metall kuumutatakse keevituskohas vedela olekuni hapnikus põletatava põlevgaasi (atsetüleen, vesinik, propaan jt.) leegiga. Seda kasutatakse õhukeste metall-lehtede ja värvilisest metallist toodete keevitamisel, samuti remonttöödel Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Tavaliselt kasutatakse keevitustraati, kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Näiteks saab õmbluse moodustada põhimetalli servade sulatamise teel (põkk-keevituse või ääristatud detailide puhul) . Komplekti kuuluvad:
1) A-klassi tulekustuti. Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms); 2) B-klassi tulekustuti. Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms); 3) C-klassi tulekustuti. Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms); 4) D-klassi tulekustuti. Kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium, magneesium jms). A ja B klassi tulekustutid jaotatakse alaliikidesse olenevalt katselõkke suurusest ja tulekustutusaine massist, mis märgitakse vastavate numbritega tähtede ees. 2. Lähtuvalt tulekustutusainest liigitatakse tulekustutid Eesti standardi EVS-EN 3 "Kantavad tulekustutid" järgi: 1. vesikustutid 2
Tulekahjude klassifikatsioon" järgi: 1) A-klassi tulekustuti. Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms); 2) B-klassi tulekustuti. Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms); 3) C-klassi tulekustuti. Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms); 59 4) D-klassi tulekustuti. Kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium, magneesium jms). A ja B klassi tulekustutid jaotatakse alaliikidesse olenevalt katselõkke suurusest ja tulekustutusaine massist, mis märgitakse vastavate numbritega tähtede ees. 2. Lähtuvalt tulekustutusainest liigitatakse tulekustutid Eesti standardi EVS-EN 3 "Kantavad tulekustutid" järgi: 1) vesikustutid;
5) Sissehingatavad ained Sissehingatavad ained on laste ja noorte uimastid. Esimest korda tarvitatakse neid tavaliselt varases noorukieas. Pidev kuritarvitamine võib kesta kogu noorusaja. Sissehingatavate ainete koostisosad on keemiliselt väga erinevad, mistõttu käesolevas peatükis käsitletakse neid kokkuvõtvalt vaid selle kriteeriumi järgi, et neid manustatakse sissehingamise teel. Sissehingatavate ainete hulka kuuluvad orgaanilised lahustid, bensiin, gaasid (butaan, propaan, naerugaas) ja nitriidid (amüül – poppers, snappers; butüül – rush, bolt, climax). Need keemilised ained on väga odavad ning kõikjal vabalt kättesaadavad. Manustamiseks on 3 viisi: sniffing – nina kaudu nuusutamine, huffing – suu kaudu inhaleerimine, bagging (kõige ohtlikum!) – mõju suurendamine üle pea tõmmatud kilekotiga. Ainet hingatakse sisse kas sellega niisutatud lapilt või kilekotist. Gaasilisi aineid tarbitakse enamasti õhupallist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
