20...25%. Tsemendi tugevusklass on tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja. Tugevusklass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardsete proovikehade keskmist survetugevust (N/mm2) peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Peale survetugevuse kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Mõne riigi standard näeb ette ka tõmbetugevuse kontrollimist. Tsemendi tugevusklassi kontrollimiseks tehakse tsemendist, liivast ja veest proovikehad, mõõtudega on 4x4x16cm (tavaliselt 3 tk). Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord on 1:3. Vett võetakse ca 50% tsemendi hulgast. Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes (temp. +20ºC ja õhu relatiivne niiskus 90...100%) ja nendega määratakse painde- ja survetugevus. Survetugevust võib määrate tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega. Tõmbetugevuse määramine toimub "8" kujuliste proovikehadega.
Tihedus leitakse valemist (1): m = (1) V kus m proovikeha mass (kg); V proovikeha ruumala (m3). Katsekehade keskmine tihedus esitatakse ühikuga kg/m 3. Tihedusel kuni 1000 kg/m3 täpsusega 5 kg/m3 ning tihedusel üle 1000 kg/m3 täpsusega 10 kg/m3. Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetatakse proovikehad lapiti kahele silindrilisele toele, mille omavaheline kaugus on 200 mm. Keskelt rakendatakse proovikehale ühtlase kiirusega koormus ning registreeritakse suurim koormus, mida tellis talus. Igale proovikehale leitakse paindetugevus Rp (N/mm2) valemist (2): 3 Fl R p= (2) 2 b h2 kus F purustav jõud (N); l tugedevaheline kaugus (mm);
vahtbetoon gaasbetoon Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindaks jne. betooniks. 25. Betooni tugevus selle määramine ja mõjurid Tugevust kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Proovikehad valatakse metallvormides ja tihendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega. Katsetamine toimub üldjuhul peale 28 päevast kivistumist, erandjuhul ka mõnel muul vanusel (7 ja 21 päeva). Katsetamine seisneb proovikehade purustamises pressi all. Saadud survetugevust korrigeeritakse veel koefitsiendiga k, mis ühtlustab proovikeha suurusest tingitud tugevuse erinevust.
) 6) Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ning betoon tuleb tugevam. 7) BETOONISEGU PAIGALDATAVUS näitab, mitme sekundi jooksul vibratsiooni mõjul betoonisegu pind vajub tasaseks standardse katse juures. 8) 26. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid 9) BETOONI TUGEVUS raskebetooni tähtsaim omadus. Kontrollitakse kuubi v silindrikujulise proovikehaga peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Proovikehad valatakse metallvormides ja tihendatakse vibreerimisega. 15 cm kuup proovikeha põhisuurus. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8-15 korda väiksem, seepärast kasutatakse betooni peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Betooni tugevus oleneb kõige enam tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam tsement, seda tugevam betoon ja mida suurem tsemendi vesitsementtegur, seda nõrgem betoon. 10) 27
Määratakse vastavalt standardile EVS-EN 196-1. Tugevusklass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardsete proovikehade keskmist survetugevust (N/mm2) peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Peale survetugevuse kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Tsemendi tugevusklassi kontrollimiseks tehakse tsemendist, liivast ja veest 3 proovikeha, mõõtudega 40x40x160mm. Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord on 1:3. Vett võetakse 50% tsemendi massist. Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes (temp. +20ºC ja õhu relatiivne niiskus 90...100%) ja nendega määratakse painde- ja survetugevus. Survetugevust võib määrate tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega 28. Tsemendi eriliigid- valge portlandtsement, portland-põlevkivitsement, räbutsement, aluminaattsement Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained ei tohi sisaldada raua- ega mangaaniühendeid
omakaalu mõjul.Täidetakse koonus betooniga ,eemaldatakse koonus ja mõõdetakse betoonisamba vajumine.Mõõtühikuks on koonuse vajumine cm-tes või mm-tes. 33.Betooni tugevus. Tugevus on raskebetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega pale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kuubi serva pikkus (silindri läbimõõt) võib olla 10, 15 või 20 cm, sõltuvalt käsutatava killustiku jämedusest (peenike, keskmine või jäme). Proovikehad valatakse metall vormides ja ühendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega. Proovikehi hoitakse normaaltingimustes (+20°C ja õhu niiskus 90-100%). Katsetamine toimub üldjuhul peale 28päevast kivistumist, erandjuhul ka mõnel muul vanusel. Katsetamine seisneb proovikehade purustamises pressi all. Saadud survetugevust korrigeeritakse veel koefitsiendiga - k, mis ühtlustab proovikeha suurusest tingitud tugevuse erinevust. R28 = k X Rs (N/mm2)
veest valmistatud standardsete proovikehade keskmist survetugevust (N/mm2) peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Peale survetugevuse kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. 05.05.2014 · Tsemendi tugevusklassi kontrollimiseks tehakse tsemendist, liivast ja veest 3 proovikeha, mõõtudega 40x40x160mm. Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord on 1:3. Vett võetakse 50% tsemendi massist. Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes (temp. +20ºC ja õhu relatiivne niiskus 90... 100%) ja nendega määratakse painde- ja survetugevus. Survetugevust võib määrate tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega. 26. Tsemendi eriliigid- valge portlandtsement, portland-põlevkivitsement, räbutsement, aluminaattsement- · Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist
kivimite teket, nende ainelist koostist ja kivimkehade vastastikuseid suhteid. Põhiliseks meetodiks on vaatlus- geoloogiline kaardistus, mille tulemusena koostatakse alade geoloogilisi kaarte. Nende abi saab täpse ülevaate antud piirkonna geoloogilisest ehitusest, kivimitest ja nende vanusest. Ehitusgeoloogia- pinnase sobivuse uurimine ehitise/ rajatise rajamiseks. Uurimise käigus selgitatakse välja pinnase iseloom. Puuritakse augud- nii saadakse proovikehad, mille alusel eristatakse erinevate kivimite kihtide paksus. Seejärel tehakse kindlaks lõikes 27 esinenud erinevate kivimite olulised andmed nagu näiteks kandevõime, nidusus, tihedus, kokkususrutavus jne ( pinnase mehhaanilised ja füüsikalised omadused ). Põhjavee olemasolul määratakse ka selle sügavus. Nende andmete põhjal saabki väita, kas pinnas vastavas kohas on sobiv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
