Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"proovikeha" - 185 õppematerjali

proovikeha – prismat, mõõtmetega 40 x 40 x 160 mm. Proovikehade valmistamiseks võetakse 1200g kipsi, mis valatakse 20 sekundi vältel nõusse, millesse on eelnevalt mõõdetud normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk.
thumbnail
2
docx

Materjaliõpetus - metallid

Tera kasvu soodustavad : Temperatuur ( selle tõusuga suureneb väikeste terade energeetiline ebapüsivus ja aatomite difusioonikiirus) ; Aeg ( pikema aja kestel toimub samal temperatuuril tera kasv suuremal määral) ; Ebaühtlase teralisuse korral väiksemad terad liituvad suurematega kergemini, kui ühtlased omavahel. ; soodustab ka lisandite puudumine terade vahel. Kujumuutuse ulatust iseloomustab deformatsiooniaste , mis määratakse proovikeha ristlõike suhtelise vähenemisena ( traadi tõmbamisel) või suurenemisena , tähiseks E . Faasidiagrammil vaadeldakse sulameid püsivas olekus ­ tasakaalus oleva süsteemina, kus kehtib faaside e. Gibbsi reegel. Näitab, kas sulamis toimub mingi muutus püsival temperatuuril või teatud temperaatuurivahemikus ja kui palju faase võib sulamis üheaegselt olla. Kahekomponedilises sulamis on suurim võimalik üheaegne faaside arv 3 ; kindla koostise ja püsiva temperatuuri korral....

Materjaliõpetus
201 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Ehitusmaterjalid

SURVETUGEVUS · Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. · Selliste materjalide survetugevus on 5- 20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. PAINDETUGEVUS, Rp · Paindetugevus ehk ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil · Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. KÕVADUS · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimistele · Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku sissesurumisega materjali pinda vastavas seadmes. Kõvadust hinatakse jälje või sügavuse järgi HÕÕRDUVUS...

Ehitus alused
91 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Laboratoorsed tööd

1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], G 0 = * 1000 V0 V0 - proovikeha maht [cm3] kus G - proovikeha mass õhus [g] ja Töö tulemused Proovikeh Materjali Proovikeh Proovikeh Proovikeh Tihedus ( 0 ) a a a a nimetus mõõtmed maht mass 3 nr (mm) ( cm 3...

Ehitusmaterjalid
147 allalaadimist
thumbnail
3
docx

TSEMENDI OMADUSTE MÄÄRAMINE

Veehulga määramise katse CEM II/B-T 32,5R Karjääri liiv 1. tsementi 400g vesi 138g/ 34,5% vajus 4 mm 2.tsementi 400g vesi 132g/33% vajus 5 mm Portland komposiittsement: Tsementi 500g liiva 1500g vett 250g d=125 mm d=131 mm Tsemendi tugevusklassi määramine Tsemendi tugevuse määramiseks valmistatakse kolm prisma kujulist proovikeha 4x4x16cm. Proovikehad valmistatakse tsemendist, liivast ja veest. Tsemendi ja liiva vahekord 1:3. Vee hulk määratakse eraldi katsega. Kasutatava liiva kohta on kehtestatud nõuded. Liivas peab kvartsi sisaldus olema vähemalt 60%. Savi ja tolmu ei tohi olla üle 1%. Liivaterade Ø 0,08-1,6 mm. Vee hulga määramiseks tehakse järgmine katse: kaalutakse 500g tsementi ja 1500g liiva, vett tsemendist poole vähem 250g. Materjal segatakse läbi standardses segistis 3min jooksul. Kuivad...

Ehitusmaterjalid
43 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Betoonisegu omaduste määramine

10 BETOONISEGU OMADUSTE MÄÄRAMINE Betooni tugevuse kontroll Katsetatud betoonisegust valmistatakse proovikuubid seeriatena. Seeria koosneb 3 proovikuubist. Enne proovikuupide valmistamist kaetakse vormide sisepind õhukese määrdekihiga. Vormid täidetakse ja tihendatakse vibrolaual. Proovikeha pind silutakse. Proovikuubid vabastatakse vormidest 1-2 päeva pärast ja säilitatakse relatiivsel niiskusel 95% ja temperatuuril +20±2 0C kuni katsetamiseni. Proovikuupe katsetatakse 28 päeva vanuselt. Proovikeha 1 Katse käik: Mõõdetakse ära proovikeha: a =99(mm) b=99 (mm) F=9801 () P=213500(N) Arvutatakse survetugevus: Proovikeha 2 Katse käik: a =100mm b=99 mm F=9900 () P=199600(N); Survetugevus: Proovikeha 3 Katse käik: a =99(mm) b=100(mm) F=9900 ( P=22000(N) Survetugevus:...

Ehitusmaterjalid
52 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust. Plastsust iseloomustatakse kahe teguriga: Suhteline pikenemine d = (l ­ lo)/l 100 [E100%] l - pikkus peale katsetust, lo ­ katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (S o -S)/S100[%] tõmbetugevus d = P o /S = kg/mm² = N/mm² voolavustugevus Gt = P t /S kg/mm². Materjali sitkuse määramine ­ seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha . Pendelvasar tõstetakse teatud kõrgusele, katsekeha asetatakse tugedele nii, et lõike soon ühtiks vasara liikumise suunaga. Vasar päästetakse lahti, mis liikudes purustab katsekeha ja tõuseb veel ülejäänud energia varal teatud kõrgusele ­ h. Purustamiseks tehtud töö A leitakse valemiga A = G * l (H - h)[J] g ­ vasara kaal; l ­ pendli pikkus. Terased Teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on süsiniku 2,14%, mangaani 1%, räni 0,4%. (Raua...

179 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ehitusmaterjalid läbi aegade

Betoonisegu valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile, sealjuures tuleb lähtematerjalid valida nii, et betoonisegus oleks minimaalne kogus tsementi ja maksumus võimalikult väike (Otsman, 1976: 24). Tähtsamad omadused: · Survetugevus on betooni tähtsaim omadus ­ betooni kasutataksegi ehitistes just survejõudude vastuvõtmiseks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid tugevusklassidesse: C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C50/60. Kaldjoone ees olev arv näitab standardse silindrilise proovikeha (150 x 300 mm) survetugevust (Mpa) ning kaldjoone taga olev kuubilise katsekeha (150 x 150 x 150 mm) survetugevust (Mpa) (Otsman, 1976: 24); · Veepidavus. Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev....

Uurimistöö
25 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Ehitusmaterjalid

1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni keskmist survetugevust. Vana betooni tugevuse näitaja oli betooni mark: M50...M800, mis näitas betooni keskmist survetugevust kg/cm2. Harvem klassifitseeritakse betoone ka tõmbe- või paindetugevuse järgi. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusemarkidesse (F50...F500). Arv...

Ehitusmaterjalid
153 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Raskebetoon

1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni keskmist survetugevust. Vana betooni tugevuse näitaja oli betooni mark: M50...M800, mis näitas betooni keskmist survetugevust kg/cm2. Harvem klassifitseeritakse betoone ka tõmbe- või paindetugevuse järgi. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusemarkidesse (F50...F500). Arv margi tähises...

Ehitusmaterjalid
51 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Ehitusmaterjalide konspekt

Pingeteks (stresses, nimetatakse aga temperatuuri, koormuse jms. muutusest tekitanud sisemiste jõudude intensiivsust, mis on suunatud struktuuri säilitamisele. 1.5.4.1.2. Survetugevus, R Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. Selliste materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Survetugevuse katselisel määramisel tuleb arvestada proovikeha kuju ja suurust. 1.5.4.1.3. Paindetugevus, Rp. Paindetugevus ehk ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele , mis töötavad paindele Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. Seega saavutatakse materjali vastupanu piir alumistes kiududes. 1.5.4.1.4. Tugevusnäitajate kaudne määramine. - impulssmeetod; Ultraheli levimise kiiruse järgi. On teada, et homogeenses materjalis levib heli konstantse kiirusega...

Ehitusmaterjalid
284 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rakendusmehhaanika

Varutegurit kasutatakse selleks, et tagada konstruktsiooni ja tema üksikosade ohutut ja kindlat tööd, vaatamata tegelike töötingimuste ebasoodsatele erinevustele arvutuslikega võrreldes. Lubatud pinge ­ määratakse purustava ehk raugepinge (R) ja varuteguri (K) jagatisena []=R/K Piirpinge ­ leitakse laboratoorsete katsetega, tehakse kindlaks sellised pinged, mille saavutamisel proovikeha puruneb või tekivad jäävdeformatsioonid. Arvutuslik pinge ­ konstruktsioonielemendi ohtlik punkt, kus tekivad suurimad pinged. 17. Tugevuse hindamine joonpinguse korral. Joonpingus on olukord, kus pinged mõjuvad kõikidel pindadel ühes sihis (pingesihis) ning on ainult üks peapinge 18. Suurimate tangentsiaalpingete hüpotees(kolmas tugevusteooria). kaks pingust on ekvivalentsed siis, kui nende suurimad tangentsiaalpinged on võrdsed. 19...

Füüsika loodus- ja...
55 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektrostaatika

Igal laetud kehal on elektriväli, see keha on suuteline mõjutama teist laetud keha elektrijõuga. Elektrivälja omadused on need, et väljad ei sega teineteist, samuti pole elektromagnetväli ruumis piiratud ning ta kannab endas energiat. 14. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Tähis ­ E Valem - E=F/q E ­ elektrivälja tugevus, F ­ proovikehale mõjuv jõud, q ­ proovikeha laeng. Ühik ­ 1N/C (njuuton kulani kohta) Suund ­ kui kehal on positiivne laeng, siis E-vektor on suunatud sellest eemale, kui aga negatiivne, siis suunatud selle keha poole. 15. Selleks, et leida resultantjõud, kui antud ruumipunktis on mitu elektrivälja, tuleb E- vektorid liita, kuna kehtib superpositsiooniprintsiip ehk liitumise põhimõte. 16. Homogeenseks nimetatakse elektrivälja, milles jõujooned on paralleelsed. 17. Elektrivälja punkti potentsiaal: Tähis ­...

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Ehitusmaterjalide laboriaruanne

1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 ­ proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsuseks on 0,1 mm. Siin kasutasin valemeid: V=a*b*h ja V=*r2*h Proovikeha mass õhus G määratakse kaalumise teel. Töö tulemuste vormistamine...

Ehitusmaterjalid
140 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Tisleri eriala eksam

1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on er...

Tisleri eriala
109 allalaadimist
thumbnail
8
xlsx

Ehitusmaterjalid, praktikum

Proovi Kipsi kaalutis Jääks Jahvatus number [ g ] sõelal [ g ] peensus 1 50 8,6 17,2 2 50 7,9 15,8 3 Keskmine 16,5 Vee hulk Taignakoogi diameeter [ mm ] Katse nr Mass [ g ] Mass [ g ] diameeter 1 diameeter 2 keskmine 1 150 50 200 200 200 2 120 40 137 137 137 3 128,2 42,7 165 165 165 4 132,1 44 176 175 175,5 Nõeala Nõeala Nõeala vajumise vajumise vajumise sügavus sügavus sügavus T [ min:s ] [ mm ] T [ min:s ] [ mm ] T [ min:s ] [ mm ] 1:15 0 9:05 30 11:55...

Ehitusmaterjalid
33 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

TUGEVUS ­ materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Tugevust kontrollitakse survele, tõmbele ja paindele 1.1. SURVETUGEVUS ­ kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega , mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Rs = P/A (N/mm 2) Rs-survetugevus, P-purustav jõud (N v kg), A-proovikeha ristlõike pindala (mm2) 1.2. TÕMBETUGEVUS ­ tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Rt = P/A (N/mm2) 1.3. PAINDETUGEVUS ­ proovikeha on talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Katseid tehakse harilikult terve seeria ja võetakse keskmine. Niiskumine alandab enamike materjalide tugevust. Proovikehade mõõdud on normeeritud. 2. KÕVADUS ­ materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus...

Ehitusmaterjalid
266 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ehitusmaterjalide referaat

Boorbetoon. Betoonilisandid. Soojaisolatsioonimaterjal Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................................................2 1. Tsement.......................................................................................................................................................3 1.1 Tsemendi toorained...................................................................................................................................3 1.2 Tsemendi tootmine...................................................................................................................................4 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused...

Ehitusmaterjalid
121 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Füüsika eksam.

Kulgliikumine. Taustkeha ­ keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass ­ keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid ­ tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor ­ keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmas...

Füüsika
844 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tiheduse ja poorsuse määramine

Ehitusteras 7095 Kergkeraamika 589 Ekstruuder 46 polüstüreen Mullbetoon 653 Dolomiit 2079 EPS 31 Samott-tellis 1903 Puit 421 Mullpolüstüreen 12 Vahtklaas 129 Tsementfribroliit 343 Kipsplaat 700 Klaas 2511 Graniit 2827 4.2 Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse ja poorsuse määramine Ebakorrapärase kujuga proovikeha mahu määramisel kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine töö käik materjali võimest endasse vett imada. Materjalid poorsus arvutatakse järgmise valemiga: · 4.2.1 Mittepoorne materjal Materjali poorsus väga väike, katse käigus vett praktiliselt ei ima. Proovikeha maht leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus. Tabel 3...

Ehitusmaterjalid
69 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ehitusmaterjalide praktikum nr.1

Seejärel kaaluti kehad laboratoorsel kaalul täpsusega 0,01 g. Peale seda arvutatakse keha tihedus arvutusvalemiga (2). Mõõtmis ­ ja arvutustulemused on toodud tabelis nr. 1.1. Valem 1. V = a* b * h V ­ keha maht [cm3] a ­ pikkus [mm] b ­ laius [mm] h ­ kõrgus [mm] Valem 2. = (m / V) * 1000 ­ materjali tihedus [kg/m3] m ­ proovikeha mass õhus[g] V ­ proovikeha maht [m3] 1 3.2 Ebakorrapärase kujuga kehade katsemeetodi kirjeldus. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramiseks kaalutakse proovikeha nii õhus kui ka vedelikus. Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada vett. Graniit on ainuke, mis praktiliselt ei ima vett...

Ehitusmaterjalid
110 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun