Aatomi tuum Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 1013 cm. Tuum on väga suure tihedusega. Oma olemuselt on tuum liitosake. Tuuma põhiline koostisosake on prooton (1913) Lisaks prootonitele on tuumas veel neutronid. (1932) nukleonid (lad k nucleus tuum) prootonid ja neutronid Tuuma laeng ja mass Prootoni laeng on positiivne ja võrdne elektroni laenguga Neutronil laengut ei ole Prootonite arv tuuma laeng. Võrdne järjenumbriga perioodilisuse tabelis. Tähistatakse täisarvuga Z Prootoni mass 1836,1 elektroni massi 1,6726 · 1027 kg Neutroni mass 1838,7 elektroni massi 1,6749 · 1027 kg Tuuma massiarv Prootonite ja neutronite koguarv on tuuma massiarv A (nukleonide koguarv)...
Pika PA-ga lagunevad aeglasemalt. -kiirgus -kiirgus -kiirgus neutroneid liiga palju n->p. Ühtlustab en.tasemeid, ergast.olekust tagasi hüppel. stabiilsuse saamiseks. n->p+ prootonid ja neutronid sätivad + e- muutub vaid siis, kui end madalamatele saab kiirata elektroni. Aine tasemetele(kukkudes jäävuse seadus. Võib ka madalamale tagasi kiirgab Tuum on aatom on liiga suur. tekkida kerge neutraalne suure kvandi -kiirgust.-tuum...
all termotuumareaktsioonid. - kiirgab elektromagnetilist kiirgust päikesetuul- kroonis pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma pidev voog protuberantsid- kroonist esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved, keerisjad plasmavood Magnetväli kaitseb maad pinda päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava magnetväljas püütakse päikeselt tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja jõujooni moodustades nn Van Alleni vööd Kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid põhjustavad atmosfääri ülakihtide elektrifitseerumist, mis põhjustab magnettorme ja virmalisi Päikeselt tulevad elektromagnetilised kiirgused: - Gammakiirgus - elektromagnetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on kõige lühema lainepikkusega alla 0,01 nm(st suurema sagedusega) - röntgeni kiirgus 0,01-10nm - UV kiirgus 10-400nm:...
Mehaaniline võimsus - füüsikaline suurus, mis võrdub kha poolt tehtud tööja selle tegemiseks kulunud aja
suhtega, näitab töö tegemise kiirust. Valem N=A/t, tähis N, ühik 1W
Pilet 9.2 Aatomi tuuma ehitus. Massidefekt. Seose energia. Aatomi tuuma ehitus - mõõtmeliselt suurusjärgus
10¹³cm. Vägasuure tihedusega. Olemuselt liitosake. Põhiline koostisosa on prooton. Lisaks neutronid. (neitronid
ja prootonid ühisnimetusega Nukleonid)
Tuuma laeng- prooton on positiivne ja võrdne elektroni laenguga. Neutronil laengut pole. Prootonite arv on sama
mis tuuma laeng. Võrdne järjenumbriga perioodilisuse tabelis. Tähis Z. Massidefekt- tuuma mass on alati teda
moodustavate prootonite ja neutronite masside summast väiksem. Mt
klass HAPPED 3.Kooliaste Anorgaaniliste ainete põhiklassid Koolitaja:IGOR JALLAI 5.kursus ARGIELUS · SIDRUNHAPE · ÕUNHAPE · OBLIKHAPE · ÄÄDIKHAPE · PIIMHAPE · SIPELGHAPE · SINIHAPE · BENSOEHAPE SAAMINE · Happeline oksiid + vesi=HAPE · SO3+H2O = H2SO4 · SO2+H2O = H2SO3 · CO2+H2O = H2CO3 · P4O10+6H2O =4 H3PO4 · SiO2+H2O = ei toimu KOOSTIS VESINIK- ja HAPPEJÄÄKIOONID Hn A + n- · PROOTONID ja HAPPEANIOONID KINDLAKSTEGEMINE · Universaalindi- kaator PUNANE · Metüüloranz PUNANE · Lakmus - PUNANE OMADUSED · Hapu maitse · Vesinikioonid ( H+ ) vesilahustes · Muudavad indikaatorite värvust · Reageerivad metallidega, alustega, aluseliste oksiididega · Söövitav toime LIIGITUS · TAHKED ( sidrunhape,boorhape ) · VEDELAD ( väävelhape,lämmastikhape ) · TUGEVAD (väävelhape,lämmastikhape )...
ioniseerivaks kiirguseks.Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste ojektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust.selle tulemusen moodustuvad organismile võõrad molekulid,tekivad vähirakud või hukkuvad organismile vajalikud rakud.Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustatakse Kiirguse neeldumisdoosiga.Ühik 1Gy(grei).Biodoosiks nim. suvalise kiirguse doosi,mis avaldab samasugust bioloogilist mõju nagu üks grei neeldunud röntgenivõi gammakiirgust.ühik 1Sv(siivert)=1J/Kg Ioniseervia kiirguse allikad:a)maapõuest pärinev kiirgus0,10,6 mSv/aastas b)Kosmiline kiirgus 0,3 mSv/a c)Toidust saadav sisekiirgus ~0,3mSv/a Ioniseeriva kiirguse mõju oleneb sellest ,kui tugevasti see neeldub erinevates ainetes.DosimeeterMõõteriist millega mõõdetakse kiirgusdoosi.elementaarosakesteks nim.mikroosakest,mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu te...
Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetilin...
Põrkumine oleks mõeldamatu, kui aatomi positiivne laeng jaguneks ühtlaselt üle terve ruumi. Aatomi ehitus · Planetaarmudeli järgi kujutab aatom endast ~1023 korda vähendatud Päikesesüsteemi laadset moodustist. · Aatomi mõõtme suurusjärk ~10-8cm Tuuma mõõtme suurusjärk on aga veelgi väiksem ~10-13 cm. Elektroni vaadeldakse punktmassina. · Tuumade koostisse kuuluvad positiivse laenguga prootonid ja laenguta neutronitest. · Ainukesena on lihtsaima elemendi vesiniku aatomi tuumas ainult 1 prooton. · Prootoni laengu absoluutväärtus võrdub elektroni laengu absoluutväärtusega. See moodustab elementaarlaengu,mille väärtus on ~1,6*10-19 C. Aatomi koostisosad. Prooton ja neutron on ligikaudu võrdse massiga, mis on 2000 korda suurem elektroni massist. NIMETUS MASS(kg) LAENG(C) Elektron 9,1*10-31 -1,6*10-19...
· Kuidas avastati? Hakati alfa-osakestega berülliumi pommitama (prootoneid ei tekkinud, tekkis hoopis suure läbitungimisvõimega kiirgus). Kui selle kiirguse ette panna parafiinplaat, suureneb kiirgus tunduvalt- kiirgus pidi põrkuma vesiniku tuumadega. Parafiinplaadist (selles suurel hulgal vesinikku) löödi välja prootoneid. Wilsoni kambriga tehti kindlaks, et tõesti väljalennanud osakesed on prootonid . Selgus, et berülliumist pidid välja lendama küllalt rasked osakesed, millega põrkudes said prootonid nende osakeste suure energia (nagu veereva kuuliga- kui ta põrkub massilt võrdse teise kuuliga, annab ta oma energia teisele, mis hakab selle tulemusel liikuma ja esialgne liikuv kuul jääb ise seisma) ja lendasid plaadist välja. Need osakesed olid suure läbitungimisvõimega ja ei ioniseerinud vahetult gaasi, seega olid nad elektriliselt neutraalsed. Joonis:...
Erinevalt teistest metallidest, reageerib Al ka leelistega. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 4. Neutronite arvu määramine aatomi tuumas. Prootonite arv = järjekorranumber. Tuuma osakesed = aatommass. Neutronite arv = tuuma os. prootonid . ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 5. Aatomi elektronskeemi koostamine. Al + 13 | 2) 8) 3) 3. periood, 3 kihti. 13 tuumalaeng ehk järjekorra number. 3) Al III A rühma järgi ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 6. Raud Fe. Füüsikalised omadused: * hõbevalge läikiv metall,...
Elementaarosakesi võib vaadata kui punkte, mida iseloomustavad kindlad arvud. · Elementaarosakeste nimetus võeti kasutusele 1930-tel. Selle mõistega tähistati osakesi, millest sai ehitada maailma. Sel ajal oli 4 elementaarosakest-neutron, prooton, elektron ja footon. Nüüd enam neutronid ja prootonid pole, aga on teisi juurde tulnud, näiteks (lained)laengud. Elementaarosakeste saamine ja tekkimine. Neid tekib: 1. radioktiivsel lagunemisel 2. tuumareaktsioonide käigus 3. keskmises kiiruses(tuleb tähtedelt ja päikeselt)-termotuumareaktsioon 4. supernova (tähe lõpp) raskeid tuumi tuleb sealt 5. maamagnetväli mõjutab laetud osakesi ja tekitab elektronide või prootonite kiirt. 6. kiirendites ja detektoritest (primaarsed ja sekundaarsed)....
95% CO2,3% N, väike rõhk, tolmutormid,25km mägi Asteroidid e. Väikeplaneedid- u. 3000 tkki,Ceres 1 km, Eros pikkus 30km, bolliit Maa atmosf. Sattunud asteroid Jupiter-3x teised planeedid,gaasiline,H ja He,1000km atmosf->vedel->tahke tuum, punane laik-tsüklon,ööpäev=9h,aasta 12a, kaaslasi 16-Io&Europa,tuul 100km/h,temp-140 Saturn-gaasiline,rõngad 30cm jää ja kivitükid, 23 kaaslast,Titan-Maa sarnane,temp-200. Uraan- telg on kõhuli,rõngas püsti,17 kaaslast,,temp-210 Neptuun-temp-220,sinine,8 kaaslast,Triton-235 Asteroid Pluto + Charon- maast 9x väiksem,temp -230 Komeet: pea,tuum,saba,tuum kivist v rauast,läbimõõt 10km,perioodilised-halley komeet 70a,juhuslikud,nähtavaid 50,langevad pika aja jooksul Meteoor: nn tähesadu,maa atmosfääri sattunud kivi v rauatükk, 1)aurustuvad 2)põlevad 1mm-10cm, regulaarsed tähesõ...
gov M Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva A kiirguse eest, mis tapaks kõik elava A TE magnetväljas püütakse Päikeselt tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja A jõujooni moodustades nn Van Alleni vööd D U Kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid põhjustavad atmosfääri ülakihtide elektrifitseerumist, mis põhjustab S magnettorme ja virmalisi M A A TE A D U S M Päikesetuul elektronide ja Magnetopaus prootonite voog A A Lööklaine TE...
Looduses esineb sama palju aatomite liike kui keemilisi elemente, mis on süstematiseeritud Mendelejevi tabelis. 1.2 AATOMI EHITUS Aatom on keemilise elemendi väikseim osake (Lomonossov, "Matemaatilise keemia elemendid"). Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest. Aatomituuma moodustavad positiivse laenguga prootonid ja elektri- laenguta neutronid. Prootonid annavad tuumale positiivse laengu,nende arv võrdub elemendi järjekorra numbriga keemiliste elementide perioodi- lisussüsteemis. Neutronite arv on massiarvu ja järjekorranumbri vahe. Neutraalses aatomis on prootonite arv ühtlasi võrdne ümber tuuma liikuvate elektronide arvuga, millised moodustavad elektronkatte. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks. Elektronkihis võib olla kõige rohkem 2n 2 elektroni, kus n on kihi number...
OH :O: RCH2C CH COC 2H5 R enool-vorm Reaktsiooni läbiviimisel estri ja alkoksiidiooni vahel kasutatakse tavaliselt sama alküülrühmaga alkoksiidi nagu estriski (et vältida ümberesterifikatsiooni). Atsetoäädikhappe estrite süntees Eespool vaatlesime, et etüülatsetoatsetaadi metüleenrühma prootonid on palju happelisemad kui OH-rühma prooton, kuna need on kahe karbonüülrühma vahel. Selliste ühenditega saab läbi viia alküülimise reaktsioone, töödeldes nukleofiilset enolaataniooni alküülhalogeniidiga. Seda meetodit nimetatakse atsetoäädikhappe estrite sünteesiks. :O: :O: + :O: Na :O: ..-...
Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10, tuumal aga 10-15 2. Mis määrab aatomi massiarvu? Aatomi massiarvu määrab prootonite ja neutronite koguarv (A=Z+N) 3. Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuuma osakesed prootonid ja neutrinid paiknevad tuumas tihedalt üksteise kõrval ja nede vahel in vastastikmõju. 4. Kirjelda tuumajõude. (IX kl.) Tuumajõud mõjuvad prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbuvalt, seda nimetetatkse ka tugevaks jõuks. See jõud on väikestel kaugustel palju tugevam kui tõukuv elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb see peaaegu olematuks. 5. Mis määrab aatomi laenguarvu? Millega see veel seotud on? Laenguarvu määrab...
Prootonite arv on tuumas sama, mis on jrk arv per. tabelis, näitab ka tuuma laengut. Proot laeng on +1. A(massi arv, alati täisarv)= Z(laengu arv) +N(neutronite arv) 2)Tuuma jõud: elektromagnetiline e. kuloniline e. tõukejõud, sest nukleonid on omavahel tugevas vastastikmõjus(iseloomulik : väikestel kaugustel toimib (10-15m), kui läheb nukleoni arvust suuremaks, siis mõju lakkab. 2,2*10-15m tuuma mõjuraadius). Küllastatavus- ühe nukleoni ümber mahub teatav arv nukleoneid, naabernukleonite vahel on tugev vastastikmõju (veetilk). 3)Tuumamass:aatommassiühikutes( 1/12 612C aatomi massist). Ühele AMÜ-le vastavalt Einsteini valemile E=mc2. Aatommassi ühik: Tuumafüüsikas kasutatav süsteemiväline mõõtühik. Üks AMÜ(u) on võrdne 1/12-ga süsiniku isotoobi 612C aatomi massist.1u= 1,6605402*10- 12 kg= 931,5 MeV Isotoop: keem.el teisend, mille aatomituumas on sama arv pr, kuid erinev arv...
Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sün...
· ained koosnevad molekulidest(aatomitest). aatom koosneb elektronkattest ja aatomtuumast aatomtuumas on prootonid ja neutronid. Laeng -on füs. suurus ,mis näitab keha võimet osaleda elektromagneetilistes vastastkimõjudes. ühik: C tähis: q 1= 1,6 * 10(-19)C Voolutugevus- füs. suurus, näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget 1 sek. jooksul. tähis: I ; ühik: A Kokkuleppeliselt on voolu suund vastupidine!! Coulombi seadus: Kahe keha vahel mõjuv jõud on võrdeline mõlema laengu korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga....
Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Tuuma mõõtmed on umbes sada tuhat korda väiksemad kui aatomil. Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10 (-10) m , tuumal aga 10 (-15) m . 2.Mis määrab aatomi massiarvu? Aatomi massiarvu määrab prootonite ja neutronite koguarv ehk A=Z+N. 3.Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuum on ehituselt liitosake ning koosneb kahesugustest osakestest. Ei tuuma ega ta koostisosakesi ei saa kujutleda kui kõvu kehi, sest neil mõlemal on sisemine struktuur, puudub aga kindel välispind. Tuumaosakesed paiknevad tuumas kihiti. Tuuma osakesed prootonid ja neutrinid paiknevad tuumas tihedalt üksteise kõrval ja nende vahel on vastastikmõju. 4.Kirjelda tuumajõude. (IX kl.) Tuumajõud on ülitugevad, ei levi kaugele ning tuumajõud mõjub kõikidele osakestele ühte moodi.. See jõud on väikestel kaugustel palju tugevam kui tõukuv elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb see peaaegu olematuks. 5.Mis mä...