tehtavat paisumistööd tema temperatuuri tõstmisel ühe kelvini võrra muutumatu rõhu juures. Arvuliselt on tema väärtus järgmine: R = 8,314472(15) J · K-1 · mol-1 jääval rõhul paisuvad kõik gaaside soojendamisel ühepalju (Charlesi seadus) ja nimelt 10 kohta 1!/273-ndiku. j) Faraday konstant F on ühe mooli prootonite või elektronide kogulaeng (vastavalt miinus või pluss märgiga):! F = (6,0225 x 1023 prooton x mool-1)× (1,6021 x 10-19 C x prooton -1) = 9,6487 x 104 C x mol- 1 Elektrilaeng F kulonit peab läbima lahust ühe mooli igat liiki ühelaenguliste ioonide eraldamiseks, z-laenguliste ioonide ühe mooli eraldamiseks kulub z×F kulonit ümardatult F = 96500 C x mol-1 või26,8 A x h x mol-1. Elektrolüüsi seadus (Faraday, 1832-1833) - Elektroodil eraldunud aine mass on võrdeline e!lektrolüüdilahust või sula elektrolüüti läbinud elektrihulgaga. ! 1
1 KEEMIA 1.Keemia uurib aineid nende rohkuses ja mitmekesisuses ning ainetega toimuvaid muundumisi. 2.Puhtad ained koosnevad ainult ühet ainest, sisaldades seejuures vähesel määral teisi aineid lisanditena. Nt destilleeritud vesi, suhkur. Segud saadakse mitme erineva aine mehaanilisel segamisel. Segud koosnevad erinevatest aineosakestest. 3.Füüsikalised omadused on omadused, mis ei mõjuta aine täitumist keemilises reaktsioonis. Füüsikalisi omadusi saab jagada kaheks: 1)kvalitatiivsed, need on õhk, värvus, olek. 2)kvantitatiivsed. Neid omadusi saab mõõta ja matemaatiliselt väljendada (sulamise ja keemistemperatuur, mass, tihedus, soojus- ja elektrijuhtivus jne). Keemilisi omadusi väljendab keemiline reaktsioon. See tähendab, kas aine reageerib mingi teise ainega või mitte ja milliseks uueks aineks ta muutub. Keemilist...
Suur Pauk ei olnud päris plahvatus vaid mateeria ruumi ja ajaühine tekkimine. Singulaarsus oli üli kuum ja tihe ja seda kujutatakse 2cm läbimõõduga kerakesena. Rikuti sümeetria aine ja antiaine vahel, mis selle vallandas seda ei teata. Esimesel sekundil tekkis rohkelt osakeste ja antiosakeste paare, mis peaaegu kohe üksteist hävitasid. Esimene osakeste paar oli kvark ja antikvark. Esimese sekundi lõpuks oli olid valmis elektron, neutron, prooton. Nendest koosnevad tänapäeval tähed ja galaktikad. Poolteist minutit hiljem moodustusid esimesed tuumad. Heeliumi tuumad. Kui temperatuur oli langenud 3000 kelmini võrra, oli möödunud 300000 aastat. Aatomi tuumad hakkasid siduma elektrone. Tekkisid aatomid. Universum läks esimest korda läbipaistvaks. Algas aineaiastu ja valgus sai vabalt levida. Kui oli tekkinud gaasiline aine, hakkasid kosmilised stringid ainet koondama. Kosmilised stringid tekkisid Suure Paugu teel
Reduseerijana käituvad mittemetallid: endast tugevamate, st kõrgema elektronegatiivsusega mittemetallide suhtes. Paljudel mittemetallidel on ka allotroopsed teisendid. Allotroopia on nähtmus, kui üks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Selle põhjuseks on erinev arv aatomeid molekulis (näiteks O2 ja O3) või erinev kristalli struktuur (näiteks grafiit ja teemant). Näiteks on tuntud ka raske vesinik (tuumas lisaks ühele prootonile ka üks neutron) ja üliraske vesinik (tuumas üks prooton ja kaks neutronit). Allotroobid ühe ja sama keemilise elemendi poolt moodustatud erinevad lihtained. Allotroopia võib seisneda: erinevas aatomite arvus molekulis erinevas kristallistruktuuris Isotoobid on ühe ja sama keemilise elemendi aatomid, millel on erinev arv neutroneid. Mittemetallid argielus Mittemetallide osatähtsus inimese, loomade ja taimede elutegevuses on äärmiselt suur. Mittemetallid igapäevaelus on asendamatud - kui poleks mittemetalle, poleks elu maal
3eV). Valguse või soojuse mõjul saavad elektronid siirduda valentstsoonist juhtivustsooni. Dielektrik tahkis, milles esinevad vaid täielikult täidetud ja päris tühjad energiatsoonid. Keelutsooni suure laiuse tõttu ei saa välimine elektriväli põhjustada elektronide siirdumist valentstsoonist juhtivustsooni. (E=510eV). Tuumafüüsika Aatomi tuum koosneb nukleonidest prootonidest ja neutronidest, mida hoiavad koos tuumajõud. Prooton positiivse laenguga (+e) osake, mass = u. Neutron neutraalne osake, mass = u, aatommassi ühik u=1,66*10-27 kg. Prootonite arv määrab elektronide arvu neutraalses aatomis. Prooton positiivse laenguga osake. Neutron neutraalne osake. Massiarv aatommassi ühik u=1,66*10-27kg Isotoop on keemilise elemendi aatomid, mille tuumades on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Radioaktiivsus on mõningate isotoopide omadus iseeneselikult (spontaanselt) laguneda,
Hindamisel saadakse substraatse fosforüülimisega 2 glükolüüsis ja 2 Krebsi tsükklist ehk 4 ATP-d. Iga NADH kohta saame 9 ja iga FADH2 kohta 6 ülekantud H+. kokku u 100 ATP sünteesi tarbeks. ATP süntaas nõuab kas 4 või 3 H+ iga ATP kohta ja ADP ja Pi sissetransport ühe H+. seega ühe ATP sünteesiks kulub kas 6 või 5 H+. kokku tehakse umbes 16ATPd, lisades substraatsel teel sünteesitud, saame kokku 18. Arvestades ka lisaprootoneid on summaks umbes 22. Kui prooton kulu on 5H+ ATP kohta, saame kokku 22. Kui kompleks IV kannab lisaprootoneid läbi membraani, on see number pisut suurem u 26. Fotosünteesis toodetakse 4 elektroni kohta 3 ATPd. Kloroplast sünteesib ATP ainult endajaoks. Närvirakus Na kanalite avanemisega põhjustatakse depolarisatsioon, mis lõpeb väga kiiresti. Repolarisatsioonil osalevad K kanalid, mis avanevad depolarisatiooni ajal pingetundlikult. Toimub nagu Na-K kanalite omavaheline
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop
______________________________________________________________________________________________ 1) kiirgus: He aatomi tuumade voog alfa osakese laeng +2; mass 4 üldvõrrand: ; M(ka A) – massiarv (prootonid + neutronid), Z – tuumalaeng ______________________________________________________________________________________________ 2) kiirgus e+ lagunemine: prooton muundub neutroniks, kiirguvad positron ja elektronneuriino beeta+ osakeste laeng +1; mass 1 üldvõrrand: e- lagunemine: neutron muundub prootoniks, kiirguvad elektron ja antielektronneuriino beeta- osakeste laeng -1; mass 1 üldvõrrand: ______________________________________________________________________________________________ 3) kiirgus: aatom läheb ergastatud olekust põhiolekusse, kiirgub -kvandi
vaid üksikute preparaatide vahel. : - Uimasus, unisus, peavalu, nõrkus – liiklusohtlikus - Kõhulahtisus, iiveldus - Nahalööbed, sügelus( paik. nuumrakkudes – allerg.rakkudes) - Seen- mikrobiaalne nakkus - HCl ↓ - Fe imendumine väheneb c) Prootonpumba inhibiitorid: Mao happe sektersiooni mao-limaskesta parietaalrakus viimane lüli on vesinik- kaaliun-adenosiintrifosfaat (H+K+-ATPaas) e. prooton pump. Kui H2 blokaatorid ei suuda peptilist haavandit ravida, siis kasutakse prooton pumba inhibiitoreid. See on HCl teket takistav ainete rühm - Parietaalrakus olev ensüüm (H+K+-ATPaas) on prootonpump, mis H+ hulka, siis HCl tekib - Selle ensüümi aktiivsuse happe sekretsioon - Need ei toimi neutraalse pH korral (pH >5) - Hakkavad toimima kui pH 4 - Toime on väga valikuline sellesse ensüümi
Väliselt meenutab esterdusreaktsioon neutralisatsioonireaktsiooni, ka nimetatakse estreid sooladega analoogiliselt. Sisuliselt pole estritel ja sooladel midagi ühist. Tegemist on meeldiva lõhna ja vähemürgiste ainetega. Neid kasutakse aromatisaatoritena ja lahustitena CH3COOH + C2H5OH ó CH3COOC2H5 + H2O etüületanaat Täpsemalt: CH3COOH + HO-C2H5 ó CH3COOC2H5 + HOH Estreid võib vaadelda kui, · Karb happeid, mille prooton on asendatud radikaaliga R1 COOR2 3. 2. 1. 1. 2. 3. CH3CH(OH)COOCH2CH(Cl)CH3 2-kloropropüül-2-hüdroksopropanaat · Kui alkohole, mille hüdroksüülrühm on asendatud happejäägiga ( rohkem mineraalhapete korral) CH3CH(C2H5)CH2-ONO2 2-etüülpropüülnitraat C3H5(NO3)3 propüültrinitraat C3H5(C17H35COO)3 propüültristearaat Metaanhape (sipelghape) HCOOH Terava lõhnaga, igas vahekorras veega segunev vedelik
Väliselt meenutab esterdusreaktsioon neutralisatsioonireaktsiooni, ka nimetatakse estreid sooladega analoogiliselt. Sisuliselt pole estritel ja sooladel midagi ühist. Tegemist on meeldiva lõhna ja vähemürgiste ainetega. Neid kasutakse aromatisaatoritena ja lahustitena CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O etüületanaat Täpsemalt: CH3COOH + HO-C2H5 CH3COOC2H5 + HOH Estreid võib vaadelda kui, · Karb happeid, mille prooton on asendatud radikaaliga R1 COOR2 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 26 3. 2. 1. 1. 2. 3. CH3CH(OH)COOCH2CH(Cl)CH3 2-kloropropüül-2-hüdroksopropanaat · Kui alkohole, mille hüdroksüülrühm on asendatud happejäägiga ( rohkem mineraalhapete korral) CH3CH(C2H5)CH2-ONO2 2-etüülpropüülnitraat C3H5(NO3)3 propüültrinitraat C3H5(C17H35COO)3 propüültristearaat Metaanhape (sipelghape) HCOOH
vaheline vastasmõju · Seda vastasmõju nimetatakse elektriliseks vastasmõjuks. · Laeng ei saa eksisteerida ilma kehata · Elektrilaeng jaguneb + ja laenguks · Kehale on võimalik laengut anda hõõrdumisel · Hõõrdumisel läheb osa elektrone üle ühelt kehalt teisele. · Keha, mis sai elektron, laadub negatiivselt, teine keha positiivselt. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 2 ELEKTRILAENGUD1 · Väikseima ehk elementaarse positiivse laengu kandjaks on prooton (ka positron), · elementaarse negatiivse laengu kandjaks on elektron (ka antiprooton). · Viimase laengut tähistatakse e = -1,6010-19 C . 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 3 Elektri jäävuse seadus · elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi laengute algebraline summa jääv: · q1 + q2 +... + qn = const. (1)
toimuks tuumaühinemine. Sellist tüüpi termotuumareaktsioon toimub ka päikese sees ning sealt on praktiliselt kogu päikesesüsteemis tekkiva energia allikas.Tähtede termotuumareaktsioonid toimuvad aeglaselt tänu sellele, et tähtede sisemuses puudub piisavas koguses deuteeriumi. Selleks, et tekiks deuteerium, peavad kaks vesiniku tuuma omavahel ühinema, et ühe vesiniku tuuma prooton saaks laguneda beetalagunemise tulemusena neutroniks. Kuna sellise protsessi toimumise tõenäosus on ülimalt madal, siis põlebki päike aeglasel, ega plahvata termotuumapommina. · Tähtede näiv liikumine: Sarnaselt Kuu ja Päikesega ka tähed tõusevad ja loojuvad Maa pöörlemise tagajärjel, tõusevad idast ja loojuvad läände, pooluslähedased tähed ei looju.
RAKENDUSFÜÜSIKA Õppeaine nimi "füüsika" pärineb kreekakeelsest sõnast " ", mis tõlkes tähendab "loodus". Antiikajal moodustasid inimeste teadmised loodusnähtuste kohta ühtse terviku füüsika. Aja jooksul inimkonna teadmised loodusest täienesid ja üldisest loodusteadusest arenesid välja iseseisvad eriteadused, nagu astronoomia, keemia, geoloogia jt. Nime "füüsika" on säilitanud teadus, mis uurib aine ja välja üldisi omadusi ning liikumise seaduspärasusi. Esialgu olid füüsikateadmiste peamiseks allikaks vaatlused. Vaadeldes ei mõjutata loodusnähtust, ainult jälgitakse tema kulgu. Loodusnähtuste üksikasjalikumaks tundmaõppimiseks hakati korraldama katseid. Neis püütakse luua tingimusi, milles loodusnähtuse meid huvitav külg avaneks eriti ilmekalt. Vaatlustest ja katsetest saadud andmete põhjal tehakse üldistusi, püstitatakse nn hüpotees teaduslikult põhjendatud oletus. Kui see leiab edaspidiste katsete käigus kinnitust, kujuneb sellest...
Arvutage voolutugevus ja pinge välistakistusel. (3p.) Voolutugevus vooluringis on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. E I= r+ R E r R E 1) I = r+ R 2) I=6/0,2+1,8= 3 A 3) I = U/R U=I*R U= 3*1,8 = 5,4 V 13. Joonisel on kujutatud kiirusega v liikuv prooton ja magnetväli magnetilise induktsiooniga B . Näidake joonisel Lorentzi jõu vektor koos vastava tähisega. Kirjutage Lorentzi jõu valem ja selgitage valemis esinevad tähised. ( 3 p.) (Vasaku käe reegel) : Kui sõrmed näitavad laengu kiiruse suunda, peopessa langeb magnetiline induktsioon, siis pöial näitab jõu suunda. NB! Kehtib positiivse laengu korral, negatiivse korral vastupidine. I FL Kui ring ja X, siis minust eemale
Prootoneid on vaja läbi membraani stroomast luumenisse pumbata, et toota ATPd 14. Kust saadakse energia prootonite luumenisse pumpamiseks? Selleks saadakse energia ergastunud elektroni liikumisel. Elektron liigub madalama energiaga plastokinoonile ja seejärel plastotsüaniinile, kuna kandja valkudel on madalam energia kui elektronil, vabaneb energiate vahe soojusena. Vabanenud energia arvelt saab teha tööd, et transportida prooton luumenisse. 15. Mis on ATPaasi ülesanne? ATPaasi(ensüüm) ülesanne on liita ADP-le kolmas fosfaatrühm e sünteesitakse ATPd 16. Peaksite teadma FS I ja FS II erinevusi. FS I FS II Lainepikkus Tsentriklorofüll neelab valgust Tsentriklorofüll neelab valgust lainepikkusel 700 nm lainepikkusel 680 nm
1kt TD mõisted Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast kuidagi eraldada ja eksperimentalselt uurida. Olekuparameetrid suurused, millega saab td. süsteemi olekut iseloomustada (U, H, S, G, F) Olekuvõrrand süsteemi olekut iseloomustav parameetrite omavaheline sõltuvus (ideaalgaasi olekuvõrrand, reaalgaasi olekuvõrrand) Olekufunktsioon suurus, mis sõltub ainult süsteemi olekust, aga mitte selle oleku saavutamise viisist. Z = f(x, y) on olekufunktsioon, kui tema lõpmata väike muudatus dZ on täisdiferentsiaal: Z Z dZ = dx + dy x y y x Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, tähistatakse väiketähega (töö w, soojushulk q) Homogeenne süsteem süsteem, mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt. Heterogeenne süsteem süsteem, mis...
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Loeng 9-10 Tasakaal 1: happed ja alused Vaadete areng hapete ja aluste loomusest on hea näide teooria arengust üldisema käsitluse suunas. Arrheniuse käsitluses on happed ja alused ained, mis vees lahustumisel annavad vastavalt kas vesinikioone või hüdroksiidioone. Brönstedi-Lowry käsitluse järgi on happed prootoni (H+) doonorid ja alused prootoni aktseptorid. Vees vaba prootoni ei ole, sest ta on mitu suurusjärku väiksem ka kõige väiksemast aatomist, seetõttu prooton seotakse kohe vee molekuli elektronegatiivse hapniku aatomiga ja nii esineb prooton alati vees seotuna vee molekulidega, näit H(H 2O)4+. Reeglina aga kujutatakse prootonit hüdrooniumioonina (H3O+) mis on mugavam. Alused annavad vesilahusesse hüdroksiidioone (OH–). Vesi ise on väga nõrk hape ja ta ioniseerub vähesel määral: 2H2O H3O+ + OH– , siit tasakaalukonstant
h p mc 11 ELEMENTAAROSAKESED Elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur. Praegu teadaolevalt on elementaarosakesed leptonid (näiteks elektron ja neutriinod), kvargid ja vaheosakesed (näiteks footon). Teised elementaarosakesed on juba liitosakesed (hadronid), mis koosnevad kvarkidest. Hadronid on näiteks aatomituuma moodustavad prooton ja neutron. 12 KVANTMEHAANIKA Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid. Selle tänapäevane kuju arendati välja aastatel 1925–1935 ning selle põhiautorid on Werner Heisenberg, Erwin Schrödinger, Max Born, Pascual Jordan, Wolfgang Pauli, Niels Bohr, Paul Dirac ja John von Neumann. Kvantmehaanika on tänapäeva füüsika üks alussambaid ning on aluseks paljudele
Füüsikalise maailmapildi ajalugu Füüsikaline maailmapilt ja selle ajalooline areng. -Läbiaegade on olnud erinevaid arvamusi. On arvatud, et Maa on ketta kujuline, mis toetub kilpkonnadele või elevantidele. Selline arvamus tuli piiratud kogemustest. Aristoteles arvutas välja Maa ümbermõõdu, tema teadis, et Maa on kera kujuline. Tuli järeldusele Kuu faaside muutumist jälgides. Lisaks nägi, et vari ei ole ellipsikujuline, nagu kettal peaks olema, vaid oli ringide lõige. Lisaks Põhjanaela erimoodi nägemine lõunapoolustel horisondi kohal madalamal kui põhjapoolustel. Aristoteles arvas, et Maa on maailma keskpunkt ja et teised taevakehad Päike, planeedid ja Kuu liiguvad ümber Maa. M. Kopernik oli esimene, kes ütles et mitte Maa ei ole maailma keskpunkt, vaid seda on Päike. See leidis kinnituse läbi Galilei. Viimaste aastate jooksul on toimuned tormiline areng . Oleme jõudnud arusaamadele, mis toimub Universumis- Päikesesüsteem, Linnutee, teis...
Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand Võrrand, mis kirje...
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA MEHAANIKA: Mehaaniline liikumine: Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel. Ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Taustsüsteem koosneb: Taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust, ajamõõtjast (kellast) Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda kvantitatiivselt. Teepikkus on keha poolt läbitud trajektoori osa pikkus. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus väljendab keha kiirust mingil ajahetkel. Kiirendus näitab...
prootoniteks (+ laeng) ja neuroniteks (0 laeng). -) Elektronkate jaguneb elektronkihiks, mis omakorda jaguneb elektronideks (- laeng) * tuumalaeng Z = prootonite arv. -) Prootonite arv = elektronide arv * 1. Kihil kuni 2e; 2. Kihil kuni 8e; 3. Kihil kuni 18e. * Massiarv A = prootonite arv + neuronite arv. Osake Laeng Mass (aatommassiühikutes) (elementaarlaengutes) Prooton (p) +1 1 Neuron (n) 0 1 Elektron (e) -1 0,0005 (~0) * * 1 aatomi massi ühik = 1/12 C aatomi massist = 1,66*10-24g * Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: -) Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng (Z) = prootonite arv = elektronide koguarv. -) Perioodi number = elektronkihtide arv. -) A-rühma number = elektronide arv väliskihil = maksimaalne cksüdatsiooni aste.
määratav, sest ta on elementide seas erandlikul kohal. Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron. Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annabvesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni (hüdrooniumiooni H30). Vesiniku vaba ioon on aga prooton, mis on väga erinev leelismetallide vabadest ioonidest. Kondenseeritud faasides ei esine H+-ioonid üldse kunagi isoleerituna, vaid assotsiatsieerununa teiste molekulide või aatomitega. Ka on vesinikuaatomiionisatsioonienergia poole suurem kui leelismetallidel ning palju suurem elektronegatiivsus. Lähtudes sellest, et elektronkatte väliskihi täitmiseks on vesinikuaatomil puudu üks elektron nagu halogeenide aatomitelgi, võib vesiniku paigutada VII rühma.
neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. Tuuma ehitus, Tuum on kerataoline suure tihedusega keha aatomi keskmes. Nukleone (prootoneid ja neutroneid) seovad tervikuks tuumajõud
uridiin. Nukleotiid = nukleosiidfosfaat Ribonukleotiidide struktuurid ja nomenklatuur = lämmastikalus + suhkur + 1-3 fosforüülrühma. Enamik vabu nukleotiide on ribonukleotiidid, millele fosforüülrühm riboosi 5'- asendis. Nukleotiidid on polüprootsed happed. Fosforüülrühma esimene prooton dissotseerub pH1 ja teine pH6 juures. Seega neutraalse pH juures on nukleosiidmonofosfaadi summaarne laeng -2. Nukleotiidide funktsioonid: nukleosiid-5'-trifosfaadid (NTP) on substraatideks nukleiinhapete sünteesil. NTPd on energiakandjad ATP on keskne molekul energia metabolismis; GTP on peamine energiaallikas valgu sünteesis; CTP on oluline metaboliit fosfolipiidide sünteesis; UTP
tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i seadus Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. qq F = k 1 22 r
VI. ENSÜÜMKATALÜÜSI KEEMILISED MEHHANISMID. (Õpik lk 99-100, loeng ja harjutus) 1. Ensüümkatalüüsi kolm keemilist mehhanismi. Kovalentse katalüüsi põhimõte. Nukleofiilsed tsentrid ensüümides, side ensüümi ja substraadi vahel. 1) Kovalentne katalüüs E ja S moodustavad kovalentseid sidemeid ühes või mitmes reaktsioonis; tagab reaktsiooni kiiruse tõusu 2) Üldine hape-alus katalüüs siirdeseisundis kantakse üle üks prooton. 3) Metall-iooni katalüüs paljud ensüümid vajavad metalli ioonide juuresolekut max aktiivsuse saavutamiseks. 2. Hape-alus katalüüsi põhimõte, ,,spetsiifiline" ja ,,üldine" hape-alus katalüüs. Seriinproteaaside esindajad, ,,katalüütiline triaad" ja selle roll katalüüsis. Kantakse üle üks prooton. ,,Spetsiifilises" hape-alus katalüüsis osaleb kas H+ või OH-, mis difundeerub katalüütilisse tsentrisse.
Millised ained liiguvad taimerakkudesse sekundaaraktiivse transpordi vahendusel? Sekundaaraktiivne jõudu transpordiks ei saada ATP hüdrolüüsist, vaid prootonpumba põhjustatud prootonite erinev konts. membraani mõlemal küljel. Oluline laenguta molekulide absorbeerumisel, anioonide neelamisel. Plasmalemmi sümport prootonitega (vt eespool). 29. Milline transportvalk tagab floeemi laadimise sahharoosiga apoplastist ja kuidas? Tagab sahharoos-prooton sümporter. Prooton ja sahharoos liiguvad apoplastist floeemi. Apoplastis on kõrgem kontsentratsioon. 30. Millised faktid tõestavad sahhariidide sisenemist rakkudesse apoplastist sümpordis prootonitega? Membraanipotensiaali vähenemine sahhariidi sisenemisel. 31. Nimetage pump, mis ei kasuta ainete transpordil ATP hüdrolüüsi Pumbad on kandjavalgud, mis teostavad primaartransporti liigutavad ained vastu elektrokeemilise potensiaali gradienti. Nt. pürofosfataas, mis kasutab prootonite transpordiks
Pauli keeluprintsiip - Aatomis ei saa olla kaht elektroni, millel oleks samasugune kvantarvude nelik 21. Tuumafüüsika Põhimõisted: aatomituum, tuuma koostisosad, tuumajõud, seose-energia, massidefekt. Tuuma valem: massiarv, laenguarv, nende seos prootonite ja neutronite arvudega. Tuumaenergeetika: selle olemus, ahelreaktsioon, termotuumareaktsioon. Kiirguskaitse: radioaktiivne kiirgus ja seda iseloomustavad suurused; nende SI- ühikud. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on aatomituuma algosake (kr. esimene); Positiivse elementaarlaeguga ning massiarvuga 1 osakest nimetatakse prootoniks; Prootoniga ligikaudu sama massi omav laenguta (neutraalne) osake on neutron. Et tuum koos püsib, tuleb oletada elektrostaatilistest veelgi suuremate jõudude olemasolu tuumas. Neid üliväikese mõjuraadiusega hüpoteetilisi jõude nim. tuumajõududeks. Tuumajõud on vajalikud selleks, et tasakaalustada positiivselt laetud prootonite vaheline tõukejõud ning hoida tuuma koos
Pauli keeluprintsiip - Aatomis ei saa olla kaht elektroni, millel oleks samasugune kvantarvude nelik 21. Tuumafüüsika Põhimõisted: aatomituum, tuuma koostisosad, tuumajõud, seose-energia, massidefekt. Tuuma valem: massiarv, laenguarv, nende seos prootonite ja neutronite arvudega. Tuumaenergeetika: selle olemus, ahelreaktsioon, termotuumareaktsioon. Kiirguskaitse: radioaktiivne kiirgus ja seda iseloomustavad suurused; nende SI- ühikud. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on aatomituuma algosake (kr. esimene); Positiivse elementaarlaeguga ning massiarvuga 1 osakest nimetatakse prootoniks; Prootoniga ligikaudu sama massi omav laenguta (neutraalne) osake on neutron. Et tuum koos püsib, tuleb oletada elektrostaatilistest veelgi suuremate jõudude olemasolu tuumas. Neid üliväikese mõjuraadiusega hüpoteetilisi jõude nim. tuumajõududeks. Tuumajõud on vajalikud selleks, et tasakaalustada positiivselt laetud prootonite vaheline tõukejõud ning hoida tuuma koos
Puhverlahused. Henderson- Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused. pH on negatiivne logaritm hüdrooniumioonide (vesinikioonide) kontsentratsioonist pH = - log [H3O+] pH skaala ehk hape-alus tasakaal on mugav vahend madalate kontsentratsioonide väjendamiseks. Vesi ioniseerub kuna suurem ja tugevalt elektronegatiivne hapniku aatom tõmbab ära elektroni ühelt vesiniku aatomilt, mille tulemusena prooton dissotsieerub. Tugevateks elektrolüütideks nimetatakse aineid, mis vees peaaegu täielikult dissotsieeruvad ioonideks, nagu näiteks: mitmed soolad: Na2SO4, KCl; tugevad happed: HCl, HNO3; tugevad alused: NaOH, KOH. Nõrkadeks elektrolüütideks nimetatakse aineid, mis vees dissotsieeruvad ioonideks ainult vähesel määral, näiteks äädikhape ja süsihape.
Seda reaktsiooni nimetatakse vahel ka estri seebistamiseks. Vesi reageerib estriga väga aeglaselt seepärast, et mõlemad ained on vähese reageerimisvõimega vesi on nõrk nukleofiil ja ester nõrk elektrifiil. Kui muuta katalüsaatori abil vähemalt üht neist, näiteks ester, aktiivsemaks, kulgeb reaktsioon palju kiiremini. Katalüsaatorina kasutatakse happeid. Happe lisamisel tõuseb lahuses vesinikioonide kontsentratsioon ning osa estri molekule seob endaga prootoni. Kui prooton liitub estriga, tekitab ta tugevalt elektrofiilse osakese. Estri happeline hüdrolüüs kulgeb happe ja alkoholi moodustumisega. Estri moodustumine ja estri hüdrolüüs on hapekatalüütiline pöördreaktsioon. Et saada kõrge saagisega estrit, tuleb tasakaal nihutada estri tekke suunas, võtta selleks kas alkoholi või hapet suures liias või kõrvaldada moodustuv vesi reaktsioonisegust. Etüülatsetaati ja butüülatsetaati kasutatakse suurtes kogustes polümeersete ainete lahustitena,
Neid seoseid, mis toimivad nn. aineosakeste vahel ja mida ei saa mingite samasuguste osakeste abil kirjeldada, käsitletaksegi väljana. Teatavas mõttes kujutab füüsikaline väli endast mõjusfääri osakeste ümber st. ruumiosa, milles antud vastastikmõju toimib. Kuigi elementaarosakeste füüsikas räägitakse ka väljaosakestest(footon, graviton, gluoon, vahebosonid), mis vahendavad osakestevahelist mõju, erinevad nende omadused oluliselt aineosakestest(elektron, prooton, neutron) Kuigi aine ja väli esindavad mateeria kaht erinevat ilmingut, ei saa neid käsitleda kui omaette eksisteerivaid substantse. See tähendab, et ei saa ette kujutada ainet ilma väljata ning vastupidi-välja ilma aineta. Mis puutub elementaarosakestesse üldse, siis praegusel ajal arvatakse, et ,,tõeliselt" elementaarsed on vaid 6 kvarki ja 6 leptonit (aineosakesed) ning bosonid, mis vahendavad fundmentaalseid vastastikmõjusid
Kvark Laeng u ehk up 2/3 d ehk down -1/3 c ehk charm 2/3 s ehk strange -1/3 t ehk top 2/3 b ehk bottom -1/3 Prooton koosneb u u d kvarkidest, neutron d d u kvarkidest.
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
Seega kaasneb tuumalagunemisele lisaks alfa- ja beetakiirgusele ka gammakiirgus. · Aatomid on keerukad süsteemid, mis koosnevad paljudest suhteliselt iseisvatest alaosadest. · Elektronkatte püsivus-ebapüsivus on klassikalise keemia uurimisobjekt, · kuid ka radiokeemia on üks keemia harudest ja tegeleb aatomi tuumade püsivuse-ebapüsivuse uurimisega 50. Kiirgusmehhanismid ja nukliidide transformatsioonid Kiirgusmehhanisme: neutron à prooton + elektron kiiratakse elektron kiirgus n à p + e- prooton à neutron + positron kiiratakse positron positron kiirgus p à n + e+ Elektronhaare elektron haaratakse tuumale lähimalt orbitaalilt elemendi järjenumber väheneb ühe koha võrra e- + p à n 51.Radioaktiivsete ainete poolestusaeg, radioaktiivsed ja stabiilsed isotoobid. Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
a Fredeic ja Irene Jolioy-Curue. Al 27-13 + He 4-2 -> P 30-15 + n 1-0, erinevalt looduslikust fosforist P 31-15 laguneb radioaktiivne fosfor kiirates positrooni P30-18 -> Si 30-14 + e 0-1. Hiljem saadi sel viisil kõik keemilised elemendid, mille laengu arv on suurem kui 92, neid hakati nim transuraanideks. (2 punkti joonis) Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Tuuma on koondunud enamus aatomi massist. Tuuma tähtsaim koostisosa on positiivse laenguga prooton, mille arv tuumas määrab keemilise elemendi. Tuum seob elektronid ja määrab elektronide arvu neutraalses aatomis.Tuumajõud e. tugev jõud e. tugev vastastikmõju mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbavalt. Väikestel kaugustel on tuumajõud palju tugevam, kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti olematuks. Tuumajõud hoiab tuumi koos. Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma
Rasvad e. Lipiidid. Keemiliselt nim. rasvadeks glütserooli triestrit karboksüülhapetega (just rasvhapetega). Rasvhapped on karboksüülhapped, mis on hargnemata ahelaga ja paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga. Süsinikuarv 16-18. Propaan 1-2-3 triool glütserool, glütseriin. Oh tähistab hüdroksüülrühma. Karboksüülhappe lipiid + glütserool = eraldub vesi ja tekib ester. Glütserooli iga OH rühmaga saab liituda üks karboksüülhappega rasvhape. On tugeva ja iseloomuliku lõhnaga. Ester moodustub glütseroolist ja rasvhappest need reageerivad omavahel. Ester määrab ära looduslike ainete lõhna. Rasvad ei lahustu vees, nad on hüdrofoobsed. Nad on mittepolaarsed ja lahustuvadka mittepolaarsetes (orgaanilistes) lahustes ntx. bensiinis, vedelates rasvades, õlis. Loomsed rasvad on tahked, taimsed rasvad on vedelad. Iga looma rasv koosneb erinevate rasvade segust. Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiks...
Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid - ainete sellist laadi muund, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides. Rutherfordi planetaarne aatomimudel selgitas -osakeste hajumisnähtusi kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust Need pobleemid ületas Niels Bohr+3postulaati elektron -1, prooton +1 Isotoobid: ühesugune tuumalaeng (sama element) erinev massiarv Isobaarid (‘samarasked’): ühesuguse massiarvuga erinevad keemil.elemendid Massidefekt - Aatomi mass peaks võrduma stabiilsete komponentosakeste (elektronid, prootonid, neutronid) massiga. Tegelikult esineb kõigi elementide puhul ‘puudujääk’ ( 1%). Massidefekti moodustab energiana eraldunud massi osa: E = mc2 E – energia ; m – mass ; c - valguse kiirus vaakumis
Elektrilaeng- on mikroosakeste fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastasmõju. Põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. 1.Neid on kahte tüüpi: positiivne (prooton) ja negatiivne (elektron). 2.Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng- q=1.6*10-19C. 3. Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud.4. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma langukandjata.5.Elektrilaeng ei sõltu taustsüsteemist. Elektrilaengu jäävuse seadus- Elektriliselt isoleeritud süsteemis (kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2+...=const. Mingi pos elektrilaengu +q tekkimisega kaasneb alati temaga absol...
nähtusele. Generaatorit kasutatakse vooluga varustamiseks ja aku laetuna hoidmiseks. 9 Vaskrõngas on riputatud vertikaalselt. Kord lükatakse sellesse terasvarras, kord magnetpulk. Kas varda ja magneti liikumine mõjutab rõngast? Jah, mõjutab küll. 10 Millisel järgmistest juhtudest mõjub osakesele homogeenses magnetväljas jõud: 1 neutron liigub risti jõujoontega 2 elektron seisab paigal 3 prooton liigub piki jõujooni a ainult 1) b ainult 2) ja 3) c kõigil juhtudel d mitte ühelgi juhul Ülesanded 1 Ultravalgus põhjustab päevitust, aga nähtav valgus ei põhjusta. Miks? UV lainepikkus on lühem nähtava valguse omast. Nähtav valgus on osa elektromagnetilisest spektrist. 2 Kas kehad kiirgavad ka toatemperatuuril? Kui kiirgavad, miks me seda ei näe? Kiirgavad
· Soojusmahuti (puhver) · Ainevahetuse osa (metaboliit) · Elusaine keskkond Vee ehitus · Vesiniku "laenatud" elektron on suurema osa ajast Hapniku käes · Kujuta ette aatomi dimensioone*): kui aatomi välispiirid on nagu suur kirik, siis aatomi tuum on nagu kärbes keset kirikut (erinevus umbes 100 000 korda) · Kuna vesinik on enamuse ajast ilma "oma" elektronita, jääb alles vaid positiivne prooton ja seetõttu on vesi enamuse ajast polaarne s.t. üks poole molekulist positiivse ja teine pool negatiivse laenguga · *) NB! Aatomit on võimatu proportsionaalselt paberile mahutada, seetõttu esitatakse see kompaktse kuid vale joonisena Vesi kui lahusti 1. Vee polaarsed molekulid "kisuvad" enda pole laenguga osakesi 2. Seejärel ümbritsevad vee molekulid osakese ja suunavad ühesugused laengud (+/-) väljapoole 3
1913 Jean Baptiste Perrin mõõdab aatomiraadiuse tänu Einstein poolt Browni liikumisele antud seletusele, andes sellega lõpuks kinnituse Daltoni aatomimudelile. 1913 Johannes Stark avastab, et tugev elektriväli lõhestab spektrijooni. 1913 Hans Geiger leiutab seadme radioaktiivsuse mõõtmiseks (Geigeri loenduri). 1913 Bohr esitleb aatomi kvantmudelit. 1914 Rutherford pakub välja,et positiivse laenguga osake on prooton. 1914 Henry Moseley näitab, et röntenkiirte neeldumisäär on funktsioon elemendi järjenumbrist. 1914 Srinivasa Ramanujan avaldab "Modulaarvõrrandid ja hinnangud pi jaoks". 1915 Einstein avaldab üldrelatiivsusteooria. 1915 Isa ja poeg Braggs kasutavad röntgenkiiri kristallistruktuuride uurimiseks. 1916 Gilbert Lewis esitleb keemiliste sidemete teooriat. 1917 Jeans pakub välja teooria, et planeedid tekkisid, kui Päike põrkas
Ebakonkurentne inhibeerimine inhibiitor seostub ainult ES'ga (hüpoteetiline) Ensüümkatalüüsi keemilised mehhanismid · kovalentne katalüüs ensüüm ja substraat moodustavad kovalentseid sidemeid ühes või mitmes reaktsiooniahela punktis, kovalentse sideme moodustamine taga reaktsioonikiiruse kasvu, võib olla nukleofiiline või elektrofiilne katalüüs · happe-alus katalüüs katalüüs, mille puhul siirdeseisundis kantakse üle üks prooton. Spetsiifilises katalüüsis osaleb kas prooton või hüdroksiidioon, mis difundeerub katalüütilisse tsentrisse. Üldises katalüüs hõlmab ka teisi happeid ja aluseid, mis soodustavad prootoni ülekannet. Spetsiifilise katalüüsi korral näiv kiiruskonstant ei sõltu puhvri kontsentratsioonist, üldisel sõltub. · metalli-ioonide katalüüs paljud ensüümid vajavad metalliioonide juuresolekut maksimaalse aktiivsuse saavutamiseks
erisümbolid. Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D). Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Deuteerium Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156 . Triitium Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Hapnik
MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 I KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | 20/09/10 I VALKUDE STRUKTUUR 1. Aminohapped, aluselised ja happelised, hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed, polaarsed vs. mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid. Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Peptiidside, C ja N teminus, peptiidid ja valgud, dalton. Peptiidside on kovalentne side pep...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
