Kultuuri arengut tuleb Herderi järgi vaadelda ajalooliselt, tunnustades iga kultuuri individuaalsust ja eripära. Kõrvuti Rousseau’ga oli Herder see, kes andis suurimaid tõukeid romantismi sünniks. G.E.Lessing (1729 - 1781) -tähtsamaid saksa valgustajaid - kirjanik, kriitik, kunstiteoreetik. 1759. a. avaldas 3-köiteline valmide kogu, sissejuhatuseses teoreetiline arutluse valmižanrist. L. hindab valmi juures selle lühidust, lihtsust ja tabavust. Tema valmid on kirjutatud proosas, neile on lisatud eraldi antud didaktiline järeldus. Komöödia “Minna von Barnhelm”(1763- 1767) - peetakse esimeseks rahvuslikuks saksa komöödiaks. Teose konflikti keskmes seisab major von Tellheim, kelle jaoks on väga olulised au- ja kohustusteküsimused. Tema elujuhiseks on teostada endas ideaalset inimest. Ta on astunud sõjaväkke, et arendada positiivseid iseloomuomadusi, peale sõda lahkub aga sõjaväest, sest maailma vägevate teenimine on
Kangelaslaulud 1. Kangelaslaulude teke · kangelaslaulude päritolu ei ole teada · neid edastati suuliselt · lood koondusid üksikute kangelaste, valitsejate ümber; loomeprotsess või kesta aastasadu · 11.-13. saj tärkas rahvusteadvus: L-Euroopa rahvad hakkasid oma kangelaslaule kirja panema; loodi ka uusi · zanri nimetus pärineb Prantsusmaalt (chanson de geste) · kangelaslood on värsivormis, harvemini proosas või segavormis 2. Rändlaulikud + nende iseloomustus · kangelaslaule esitasid rändlaulikud ning veiderdajad, keda Prantsusmaal nimetati zonglöörideks( jongleur mängija, mängumees), Hispaanias huglaarideks, Saksamaal spiilmannideks · lugusid esitati poollauldes või retsitatiivina(kõnelaul) mingi muusikariista saatel · need olid rahvalikud etendused, mis sisaldasid teatraalseid veiderdusi, zeste ja miimikat
Kirjandus sai EKSi väljaanne. 1909. aastal loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri. · · Mitmekesistus eesti ajakirjandus: juba traditsioonidega rahvusmeelne Postimehe kõrvale loodi radikaalsed ajalehed Teataja( 1901-1905), Uudised(1903-1905) jt. Ajalehtede rolli oli tollases eesti ühiskonnas väga tähtis, neis avaldati ka uuemat ilukirjandust. Kirjanduse üldilme · 19.-20-saj. valitses kirjanduses realism ja rahvusromantika. · Proosas oli esikohal ühiskonnakriitiline realism. · 20.saj. algul E. Vilde ajalooline triloogia ja A. Kitzbergi paremikku kuuluvad teosed. · Realistliku proosaga debüteeris A. H. Tammsaare, M. Metsanurk jt. · Luule järgis vanaromantilist 19.saj. ärkamisaja laadi.(A. Haava, K. E. Sööt, J. Liiv) · Sajandi alguses tõusis juhtkohale- Noor-Eesti rühmituse tegevuse tulemusena uusromantism. ( Ridala ja Enno luulekogud, Tuglase ja Tammsaare proosaraamatukogud ning Noor-Eesti III)
Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarna...
Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus. Liiv suri ränga külmetuse järel 1913. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. JUTULOOMING Jutustavas proosas oli Liiv realismi ettevalmistaja. Tema esimene raamat "Kümme lugu" (1893) sisaldab realistlikke pilte külaelust, karakterportreesid ja pajatusi Kodavere murrakus: "Peipsi peal", "Pahased naabrid", "Igapäevane lugu" Jutustus "Vari" (1894; esialgse pealkirjaga "Kui seda metsa ees ei oleks") jälgib andeka ja õrnahingelise külapoisi Villu lapsepõlve ja kujunemist. Villu kaotab mõisniku määratud peksunuhtluse tõttu mõistuse
saj. e.m.a, Sisu: pandavate pealiku Ardzuna ja tema sõjavankrijuhi jumal Khrisna vahelised vestlused: Khrisna õpetab vabanema illusoorsuse painetest. Bhagavadgita on krishnade usualgatajate põhitekst. Pancatantra 5 raamatut, loomavalmidest. Autoriks on india pühak Bidpay, 11 saj, on tõlgitud 200 keelde (13 saj. ladina keelde), lääs on sealt saanud oma muinasjutu teemad. Hitopadea India kogum sanskriti mõistujutte proosas ja/või värssides. Kuigi H on sisult ja struktuurilt Pancatantrale sarnane, on ta siiski rikkalikuma sisuga. H. Sisaldab palju lühijutukesi mis on hindamatu väärtusega moraali ja tarkuse õpetusi täis.6 saj m.a.j. taastati sanskriti keelne tekst. Järelikult originaal onveel varem. ukasaptati - [sanskr., Lood papugi'70 '], Siukasaptati, sanskriti jutustuste kogu (loodud umbes XII saj) tundmatu autor; üsna populaarne, paljud tõlgitud sisud on muudetud natuke ( nt. pärsia keeles
Olgugi et need Faraday uurimused loodetud tulemusi ei andnud, näitasid need, et terasesulamite omadused muutuvad suurel määral, kui neile juurde lisada ainult vähesel määral teisi metalle. 29-aastasena astus Faraday uude elujärku ta abiellus. Et Faraday ise on pidanud oma abielu kogu oma elutöö õnnestumise tähtsaks tingimuseks, on põhjust sellele lähemalt pilku heita. Noormehena oli Faraday kirjutanud oma märkmikku luuletuse armastusest, samuti huvitava lause proosas: ,, Mis on armastus? Midagi tüütavat igaühele, välja arvatud asjaosalised. Üks eraasi, millele igaüks soovib avalikkust, välja arvatud mõlemad asjaosalised." Need vaated pidid aga varsti muutuma. Sandemani koguduse tookordne vanem oli kullasepp Bernard, kelle perekonnas käis Faraday tihti. Tal oli kaks poega ja kolm tütart. Keskmine neist, Sarah Bernard, oli tol ajal 21-aastane. Ta oli oma vennalt kuulnud, mida Michael oma märkmikus
Sürrealism Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1 Lähtealused........................................................................................4 2 André Breton.........................................................................5-6 3 Salvador Dali......................................................................................................7 4 Charles Baudelaire......................................................................................................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud......................................................................................
· suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust · Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule (Metsakalmistu) · esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes "Uus Aeg" (1899-1901) · Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, esimene luuletus "Vesiroosid" (1899) · Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski · Kirjutas Kustas Vahuri nime all · 1905 - "Elu tuli" mitmepalgeline võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletused, armastus- ja looduslüürikat Mälestuslaulud usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul · 1913 ,,Tuulemaa" romantiliselt üleskutsuv paatos asendub mõtliku
1 Autor: Kalev Kesküla (22.02.2006)Tuum, 2005. 83 lk. 5 meremärke, et me julgeksime rääkida neist asjust, mis kõige valusamad, piinlikumad, sarjatumad ja varjatumad. Elo Viiding pole juba jupp aega avaldanud raamatut, mille tekstid neid valupunkte ei riivaks, ei häiriks, ei raputaks, ei puudutaks. Aga tos peaaegu otsekõneta esseistlikus, kohati poeetilises, kohati lihtsalt kirjeldavas proosas on see kõik isegi veel rohkem alasti. Selles raamatus kohtuvad positivism ja psühhoanalüüs. Psühhoanalüüs, enesevaatlus ja -käsitlus, kui meetod, mille abil raamat on loodud. Ja positivism kui esimene vahend, mis kätte torkab, kui tekstidele mõtlema hakkad. Teisiti ei saakski see olla, et leiad end kirjanduses puudutamas miskit, mida arvad eluks, tardunud hetkedeks tolle teksti taga. Ei-ei, positivism ei ole end ammendanud: mõni elu ongi ise kirjandus
1879.a. omistas Oxfordi ülikool tavaõiguste doktori kraadi. Turgenevi looming tähistas Vene realismi arengus uut etappi. Tundlik lähenemine Vene elu aktuaalsetele küsimustele, sündmuste ja karakterite filosoofiline mõtestamine ja tõepärane kujutamine tegid Turgenevi teostest omapärased Vene elu tegelikkuse kujutamise kroonika 19. sajandi 40.-ndatel kuni 70.-ndatel aastatel. Eriti suured on tema teened Vene romaani arengus. Erilise koha Turgenevi proosas omavad naiste kujud. Naise natuuri, mis on terviklik, kompromissitu, peenetundeline, unistav ja kirglik, on autori arvates koondunud antud ajastule omane uue ja kangelasliku ootus. Seepärast lubab Turgenev oma lemmik naiskangelastel mõista kohut romaani peategelase üle. Turgenevi tostes on loodus mitte ainult tegevuse fooniks, vaid ka üks tähtis vahend tegelaste iseloomustamisel. Loodusfilosoofia annab suurima täiuslikkusega edasi autori maailmavaate ja kunstilise süsteemi eripära
tragöödiaid kui ka komöödiaid (5-vaatuselised värssteosed). Geoffrey Chaucer (u 1340-1400) - luuletused (ballaad, rondoo, värssläkitus jne) temaatika "Roosiromaanist", eepilised poeemid: "Canterbury lood" 14.sajandil palverännak kuulsa keskaja pühaku Thomas a Becketi haua juurde Canterburys. Teekonnaks koguneb 30 inimest , igaüks peab jutustama teekonnal 4 lugu kaks minnes ja kaks tagasiteel (120 pala), tänapäevani on säilinud 24 jutustust 23 reisikaaslaselt , 3 lugu on proosas, ülejäänud värsivormis. Esindatud on erinevad ühiskonnakihid, elu on jäädvustatud paljutahulise tervikuna. Thomas More (1478-1535) kirjutas nii ladina kui ka inglise keeles, peateos "Utoopia"(1516 ladina k, 1551 inglise keeles) ou (ei) topos (koht, maa) kreekas keeles ei kusagil asuv maa. I osa jutustab rändur Hythloday oma Inglismaa-muljetest, kritiseerib sotsiaalset ebavõrdsust. II osas jutustab autorile sellest, mida ta koges
5. Trükkipressi leiutamine. Gutenberg 1450. Muutus raamaatute tegemise palju odavamaks. 1. Sel teol tiraseeritud teoseid oli Platoni dialoogid. Renessanssi aja zarnid Novell ja Sonett, Romaan, essee ja näitekirjandus. Renessanssi esimene novell on "Gargantua and Pantagruel" Toob maailmasse eeposliku tegelase, tekib võimas komeöödiline hetk, mida võimendav veel kirjanduslik hüperbool. Proosas tekkis romaani kõrvale essee. Rotterdami Erasmus (Erasmus Rotterdamist) 1466-1536 Reformatsiooni aegne kirjanik, mõtleja. Pärast kirikulõhet proovis mõlem pool värvata teda oma poole, ent ta säilitas erapooletuse. Erasmus Rotterdami järgi on saanud nime üks euroopa fondidest (Erasmuse fond). Tema pealiseks teoseks on "Narruse kiitus", mis vaatab sarkastiliselt inimühiskonda tema narruses ja kuna inimene on muutunud väga vähe. Narri kirjandus
sulest on tulnud õpetliku ivaga lastelookesi, sõna- ja mõttemängulisi värsse ja proo-sapalu, päris realistlikke koolipoistelugusid, stiilipuhtaid seiklusjutte, lustakaid raamatuid ja sügavtõsise tagamaaga noorsoojutustus "Tuli pimendatud linnas" (1967), mis autobiograafilise ainese põhjal tagasi vaatab fasistliku okupatsiooni aega. Ta on kunstiliselt sõnastanud reisimuljeid ("Rein karuradadel", koos A. Pervikuga, 1962, ja "Põdrasõit". 1965). Noortele lugejatele on proosas ja värsis suupäraseks tehtud eesti rahvaluulepärandit (Kalevipoja, Suure Tõllu, Kaval-Antsu ja Vanapagana ning kilplaste lugude ümberjutustused). E. Raud on loonud muinasjutte loomade elust ("Karu maja", 1972), lapsi ümbritsevast elusast ja elutust tegelikkusest ("Väike motoroller", 1965, "Konn ja ekskavaator", 1972, ja mitmed teised), välja mõelnud kentsakad naksitrallid, kelle seiklustest on neli raamat
Eepika romaan võib kujutada autori enesepaljastust, samas võib ka piirduda draamaliku tegevuse esitamisega. Autoril on võimalus oma tegelasi kommenteerida ning lisada oma mõtteid. Samas on proosaautor varjatum kui luuleautor. Tekstuaalne autor teksti poolt loodud autor. Lugejal tekib ettekujutus autori olemusest läbi teksti. See aga ei pruugi kattuda autori päris minaga. Autori erinevad teosed võivad luua mitu tekstuaalset autorit. Proosas luuakse tekstuaalne autor läbi hinnanguliste kommentaaride (tegelased), peategelase kuju ja positiivsete maailmavaadete järgi. Dramaatikas luuakse tekstuaalne autor läbi remarkide, peategelase kuju ja positiivsete maailmavaadete järgi. Luules luuakse tekstuaalne autor läbi teoses esitatud meeleolu ja mõtteavalduste järgi. Autobiograafia tekstuaalne autor ja tegelik autor kattuvad Lugeja Lugejal on otsustav ja aktiivne roll teose tähenduse loomisel.
kirjanduse ehitusviise ja kokkuseatust. stilistika vaheala lingvistka ja kirjandusteaduste vahel (retoorikast välja kujunenud), kese, rõhuasetus erinev (lingvistiline aste selgem kui poe./ret puhul, kõneehituse). stilistika eelistab kirjeldada keelelise paradigma toimumist. Värss värsiõpetus on poeetika osa, mis uurib värsteoste ülesehitust, stilistlisi võtteid jm, teksti koormatus on suurem, keelelisuse erinevus tuleb välja luules paremini kui proosas. Jaak Põldmäe, Eesti värsiõpetus (1978, 2.trükk 2002) - graafiline eristatus - kalduvus avalduda ühtsusena nii rütmi-, intonatsiooni-, süntaksi- kui ka sisu tasandil Värsiõpetuse kolm alustala 1. foonika uurib sõnade kunstilist kasutamist lähtuvalt nende foneemikoostisest 2. meetrika uurib teksti ülesehitust rütmi seisukohalt 3. stroofika uurib värsside grupeerimist ja värsigruppide (tavaliselt stroofide ehk salmide) omavahelist ühendamist
. müütilised, muinasjutu, eepose tegelased. - kalevipoeg, kui kalevipoeg läks maailma lõppu otsima .. Oled ainut inimene. Inimene võib armastada ainult inmest. Hiiglase armastus on inimese surm... 6. B. Kangro panus eesti kirjandusse. ,,Jäälättete" unenäoline maailm, tartu hinge poeesia. Üks tegelane. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartus. Aastatel 1940 - 1994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Alguses ei teinud Kangro ülikoolis eriti eksameid, vaid keskendus erinevate loengutsüklite kuulamisele ja seltsielule, arvates, et niikuinii ei saa ta kuigi kaua õpinguid jätkata
Selleteemalise luulekogu on kirjutanud Mats Traat. Surmaluuletaja: Edward Young ,,Öised mõtted". Teine autor Thomas Gray. Loomingusse tekib tume teema. Süngus tekib isiklikesse asjadesse. See pole enamvälispidine, vaid sisemine, inimeses endas. Tulevad taluelu luuletajad. Jakob Tamm. Teema: sügisene looduspilt, inimene seal, karjapoiss kükitab heinakuhja all, peremees hoiab näljas. (Meie oma luule algab saksa romantismist). Toimuvad sajandivahetuse muudatused proosas. Algavad sentimentalismist. Autorid tahtsid kangesti rääkida inimeste tunnetest. Kirjandust hakkas saama väga palju rohkem. 18. saj teisel poolel tekib meelelahutuskirjandus. Tekkis kõigis euroopa maades. Edgar Allan Poe gootiromaan. See oli kirjanduses mainstream. Igal maal oli midagi omast - Prantsusmaal oli erootilise maiguga must romaan, Saksamaal röövliromaan. Gootika on pragugi populaarne. 10a tagasi väga popp - seriaal,,Vampiiritapja Buffy"
kriminaalromaan põnevusromaan, mis põhineb kurjategija(te) jälitamisel ja avastamisel, näiteks Agatha Christie (18911976) "Saladuslik juhtum Stylesis" ja "Eesriie". Vt ka kriminaalkirjandus, romaan. kroonika ajaraamat. Teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest (annaalidest). Keskajal olid kroonikad peamised ajalooteosed. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks peamiselt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Näiteks Balti kroonikaid 13.-18. sajandini: Henrik. Liivimaa kroonika (kirjutatud 13. sajandil); Liivimaa vanem riimkroonika (13. saj.); Liivimaa noorem riimkroonika (14. saj.); B. Russow. Liivimaa provintsi kroonika (16. saj.); J. Renner. Liivimaa ajalugu üheksas raamatus (16. saj.); T. Hjärne. Eesti-, Liivi- ja Lätimaa ajalugu (17. saj.); Ch. Kelch
konservatoorium ja kõrgem sõjakool. o Kõrgkoolid kujunesid peamisteks teaduskeskusteks. o Maailmamaine saavutasid paljud Läti, Leedu ja Eesti teadlased. Nt. eestlastest põlevkivikeemik P. Kogerman, astronoom E. Öpik , majandusgeograaf E. Kant, neurokirurg L. Puusepp. o Kirjandus Eesti o Eesti kirjanduselu elavnes 1917.a kui loodi noori luuletajaid koondav Siuru rühmitus. o 1920.aastate algul püsis esikohal peamiselt luule, proosas viljeledi peamiselt lühivorme, novellidega paistis silma F. Tuglas o Kümnendi keskel asendus uusromantism realismiga ning esikohale tõusis romaanizanr. Kulminatsioon A. H. Tammsaare epopöa ,,Tõde ja Õigus" Edukad kirjanikud olid veel A. Gailit ja M. Metsanurk, H. Raudsepp (draama) prosaistid A. Mälk ja K. Ristikivi. See oli romaani kõrgaeg, mil senine olustikuline realism asendus psühholoogilise realismiga. o Teater ja muusika Leedu
6. Tee kokkuvõte loetud luuletustest, tuues esile nende romantilised jooned. KODUS: Tutvu J. Lotmani teosega "Aleksander Sergejevits Pushkin" ja leia vastus küsimusele: Kes oli A. P. Kern, mis sidus teda Pushkiniga? Loe läbi ka luuletus "A. P. Kernile" ja õpi see pähe. 6.TUND TEEMA: Romantiline proosa. TUNNI EESMÄRK: Tutvustada õpilstele romantismi ilminguid proosas. IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: Fotod Jumalaema kirikust Pariisis "Maailmakirjandus" II Microsoft Encarta Encyclopedia 2000 Arvutivõrk, Internet, Skanner, projektsiooniaparaat TUNNI KÄIK: I Vastata peast luuletus "A.P. Kernile", jutusta, kes oli Kern? II Romantiline proosa RÜHMATÖÖ 1
jäägitu andumus vabaduse ideaalile..Byron viis inglise lüürika kõrgusteni, milleni see polnud küündinud Shakespeare´i-ajastust saadik. Euroopa romantismi haripunkti oli 19.sajandi algusveerandis, kuhu langeb ka saksa geeniuse Goethe hilisluule. Goethe säilitas loomejõu kõrge vanaduseni ning just sel ajal jõudis ta filosoofilise küpsuse järku, mis lubas tal lõpuni viia tema kõige tuntuma teose "Fausti" ning täiendada oma loomingut sügavuti ka teistes zanrites. Romantism proosas Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg, aga peagi romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes välja realism. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile.Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell.
Tema süüdistuskõnedele andis Cicero nimeks flipika. Aratos Aratos oli hellenismiaja kirjanik. Ta kirjutas teoseid meditsiinist, astronoomiast ja Homerose Odüsseia kommentaari ning avaldas hümne, eleegiaid, epigramme. Tema teostest on säilinud ,,Taevanähtused" (Phainomena), mis oli keskajal kasutusel kooliõpikuna ( see räägib tähtkujudest). Plutarchos Plutarchos on tähtsaim Rooma impeeriumi aegne kreeka ajaloolane ja suurim biograaf. Kõik tema säilinud teosed on proosas. Tema teosed jaotatakse kaheks : Moralia ( kirjutised moraali alalt) ja Paralleelsed elulood. Plutarchose mõju sajandite jooksul on olnud suur: teda lugesid, tsiteerisid ja imetlesid paljud inimesed, näiteks Rabelais, Montaigne, Rousseau, Bacon. Paralleelsed elulood on andnud ainestikku mitmele draamakirjanikule, näiteks Corneille, Racine, Shakespeare ( tragöödia ,,Antonius ja Kleopatra", Theseuse tegelane komöödias ,,Suveöö unenägu" ). Aisopos
suurkujusid, kes alustas luulega ning sai hiljem põhilisema tuntuse proosakirjanikuna. Kuigi Kross pikapeale poeemidest kaugenes, teavad mõned meist teda siiski tugeva poeedina, kelle mehine ja karge, kuid teinekord südamlik ja sulgõrn värsikirjutusstiil on jätnud isegi ajalukku tugeva jälje. Algusaastatel hoogsa stiiliga alustanud kirjanik võitis kiiresti paljude tolleaegsete noorte mässumeelsete inimeste südamed. Siiski on vähe selliseid kirjanikke, keda tunnustatakse nii proosas kui luules ühtmoodi kõrgelt ja tublilt. Ja isegi Jaan Kross, nii kahtlane kui see ka ei tundu, on tuntud ka uuenduslikkusega, eriti tema tegutsemise algusaastatel. Nüüd, kus Nobeli preemia nominant on manalateele edasi liikunud, räägitakse Krossist veel heasoovlikumalt kui enne. 3 1. KIRJANIKU ELULUGU Jaan Kross sündis Tallinnas 19. veebruar 1920, õppis Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944
Ta oli rahvusliku liikumise tegelane. Ta sai algselt tuntuks isamaalaulude poolt, mis ta kirjutas inspireeritult Jakobsoni isamaakõnedest.(S.Õispuu 1992) Ta sai hariduse Pärnu saksa kõrgema tütarlastekoolist 1861. aastal. Ta elas Tartus ning ta väljendas oma osavõttu Eesti ärkamisajast isamaalises luules, lauludes, proosas jms. Nime Koidula, mille järgi me teda ka tänapäevani tunneme, andis Lydiale C.R.Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi.(Viki3) Ta võttis osa ka laulupeo korraldamisest. (M.Laur jt. 2005) Carl Robert Jakobson(1841-1882) (Foto 5. C.R.Jakobson) C.R.Jakobson sai oma hariduse Cimze seminaris valgas. Ta töötas isa
Süntees ja tunnetuslik ühtsus, milleni lõpuks jõuab Cervantes, ei ole lihtsalt looduse poolt antud, valmisolev, vaid ilmub üksnes sügavaimast vastuolust, romaani kangelaste enda vastuolulise maailma kokkupõrkes ja puutes niisama vastuolulise reaalse maailmaga; ilmub läbi kannatuste, ohvrite ja pingutuste. "Don Quijote" filosoofiline kujund erineb radikaalselt nii Rabelais' panteismist kui ka Cellini heroilisest individualismist. Romaan on koomiline eepos proosas - nii arvas XVIII sajandil Henry Fielding, olles oma mõtteks saanud innustust Cervanteselt. Kuid Cervantes ise nii ei arvanud. Nalja ja naeru kõrval nägi ta ka elu traagilist poolt, nägi sügavamalt kui valgustusrealistid ja sentimentalistid. Kogu "Don Quijote" 2. osa valmistab ette romaani traagilist finaali, kuid finaal ise on siiski ootamatu, isegi järsk, mahtudes ühteainsasse lõpupeatükki
rindeajalehtede ja lendlehtede veergudel. Ta seitsmes värsikogu ,, Ei Vaikida saa" on nii autori luuleloomingus kui ka sõjaaehses värsitoodangus üldse väljapaistev teos. Väljapaistev töö luule alal sõjaaegses tagalas oli Eesti NSV hümniteksti loomine. J. Semperi ja G. Ernesaksa ,,Jää kestma, Kalevite kange rahvas" kinnitati hümnina. Revolutsiooni-ajaloolise romaani ,,Punased nelgid" ilmumise ajal olid uued arengusuunad eesti nõukogude proosas juba nähtavad. ,,Punaste nelkide" ajaliseks tagapõhjaks on kolmekümnendate aastate lõpp ja sellele järgnenud revolutsiooniline pööre uue elu ehitamise esimeste päevadega. Oma kolmes näidendis, käsitleb Semper samuti kaasaja ja lähema mineviku eesti ühiskonna probleeme. Eriti on teda huvitanud inimese maailmavaatelise ümberkujunemise protsess murrangulistel aegadel. Sellele viitavad juba näidendi pealkirjadki - ,,Aja käsk", ,,Murrang" ja ,,Inimesed risttuultes".
Keskaeg oli ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien de Troyes (nimekaim prantsuse truväär), Wolfram von
Talle on omased kultuuriallusioonist – moodustab alltekste kultuurivihjete abil. Tal on tung romantilisele lihtsusele. „Sumeri naine“ – romantiline armastusigatsus. 17) Bernard Kangro tegevus ja looming. Kangro oli eesti luuletaja ja kirjanik, kes oli pagulaskirjanduse eestvedaja. PROOSA: Tähelepanuväärsed on tema kirjandusloolised raamatut „Arbujad“ ning „Arbujate kaasaeg“. Kangro proosas on 2 keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ning Tartu elu. Kangro romaanides on sageli mitu jutustajat, sündmustele lähenetakse eri nurkadest, sest igal tegelasel on toimuvast oma arusaam. Kangro maailmatunnetus on modernisti oma: pole kindlust ega usku elu püsimisse, ei otsita taga elu põhiväärtusi, sest kõik liigub ja muutub. Pole mingeid kindlaid reegleid, mis elu korrastaks. Võimalik ja võimatu liiguvad koos.
kunst, rõhutud muudele asjadele, kui ainule ühe gooti loo jutustamisele. Suur osa romantikuid kasutavad ka gooti osa. 20.02.12 Filosoofilised konstruktsioonid nt autoritest. Romantismile on üheks eelkäijaks Reusseu, Saksamaal "tormi ja tungi" liikumine, eriti Goethe, 70. aastate looming, nt "Noore Wertheri kannatused", "Faust" on ülemineku teos. "NWK" tugiteos, kirjutatu 1774. aastal, mille laadseid teoseid 19. saj alguse proosas loodi õige palju. ROMANTISM Võiks defineerida ka läbi valgustusliku optimismi - optimism, et maailma asjad paranevad, kui suudetakse kehtestada uus ühiskonnakord. Siit tekkis üks alus, mille pinnale rajanes romantism, lootuse meeleolud asendusid hiljem aga pettumusega. Kui valgustusautorid olid uut ühiskonda kiitnud ja kirjeldanud mõnevõrra utoopiliselt, romantismi esindajate puhul valitseb pettumus ja ulatuslik pessimismimeeleolu, naljalt ei leia rõõmsat romantilist luulet
Teised on kansoonid, mis ei ole sugugi algelised, nagu oli trubaduuridel, vaid on ikka teadlik, on kindlad värsiread, mis moodustavad teatud rütmi. Kansoon=laul, tihtipeale armastuslaul. Dante paneb selle teosega eelduse oma järmiele teosele, see näitab tema otsinguid, väljendab oma tundmusi ja armastust. Lääne kultuuris on Dante esimene, kes seda stiili kasutas. Kui Dante saadeti maalt välja (1302) (Firenze'st), ta kirjutab rea teosed proosas, mida nimetatakse traktaatideks (võib nimetada ka esseeks, pole erilist rangust, arutlus erinevatel teemadel). Olles üleminekuaja suurim luuletaja, ilmutab ta avatud huvi kõige vastu mis tema ümber toimus kultuur, poliitika jne. 14.sajandu alguses kirjutatust on tähelepanuväärne "Pidusöök". Traktaat, väikesemahuline. Dante söandas selle kirjutada oma emakeeles, itaalia keeles. Valdavalt kirjutati ladina keeles
realistlikust proosaloomingust. 20-ndate alul, mil Luts jõudis teise loominguperioodini, taandusid sümbolistlikud elemendid. 32. Teisi proosaautoreid rahvaliku vestmistraditsiooni, realismi ja muinasjutuloomingu piirimailt 20. sajandi algupoolel (J. Lattik, J. Mändmets, J. Lintrop, Ansomardi jt). 19. sajandi lõpul valitsevaks saanud realistlik, tuntavalt kriitilise hoiakuga proosa etendas ka veel sajandi alguskümnendil tähtsat rolli, revolutsiooniromantika jõudis luulesse, proosas puudutas vaid üksikuid lüürilisi väikepalu. Suundumine uusromantilistele radadele tõi kaasa lüürilise elemendi valitsemise proosas, keskse koha haaras nvell, mis arenes klassikaliste vorminõuete ja moernistlike kujundivõtete pingeväljas. Vaadeldavale perioodile iseloomulikud miniatuurvormid (laast, miniatuur, skits, kunstmuinasjutt) levisid jubasajandialguse perioodikas ning koguväljaannetes.. uusromantilise proosa kirjutuslaad läheneb mõneti luule omale
päeva vanglas · 1926 visati koolist välja, süüdistatuna rahutuste õhutamises · 1926 valmis üks tuntum noorpõlvetöö (natüürmort ,,Korv leivaga", mille maalis Garcia Lorcale. Demonstreerib täielikku joonistamistehnika valdamist, meisterlikku värvi, ruumi ja valguse käsitlemise oskust. Garcia Lorca imetleb kunstniku talenti.1927 veebruarist oktoobrini teenib sõjaväes, avaldab poeemi proosas ,,Püha Sebastian" ja töötab välja esteetika teooria ,,Pühast objektiivsusest" · Külastas Pariisi, kohtus Picassoga (=> Picasso ja Miro mõjutused) · kombineeris kunstistiile klassikalisest maalist modernse avangardismini · mõjud: Raphael, Bronzino, Francisco de Zurbaran, Jan Vermeer van Deft, Diego Velazques(vuntsid) SÜRREALISM · 1929 koostöö Luis Buñueliga => lühifilm Andaluusia koer; kohtus muusa Galaga (Elena Ivanovna
Itaalia kirjanduses ilmusid uued ideed 14.saj alguses. Firenze poeet Dante Alighieri(1265-1321) esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Oma suurteoses "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist : põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Fransesco Petrarca(1304-1374) pärast antiikaega esimene poeet, keda looming eest avalikult pärjati. Kuulsust tõid nii sonetid, poeemid Puunia sõdadest kui ka proosas kirjutatud riigimeeste elulood. Giovanni Boccaccio (1313-1375) kuulsaim teos "Decameron" on kirjutatud katku järel ning mõjub inimestele elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. Enamiku teoseid kirjutati kohalikus murdes, millest arenes Itaalia kirjakeel. Lorenzo Valla(1407-1457) oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellele tõi kuulsust Constatinuse kinkeürinu mille all tuntud võltsdokument selle kohta, et Rooma keiser Constantinus andis võimu lääneosas paavstile ja määras ta ka
Alles aegamööda hakkas mõtlemine vabanema müütilistest kujutlustest ja enam teadlikumalt otsima seletusi ümbritsevatele nähtustele looduses kui ka inimlikus elus. Niisugune inimliku mõtlemise iseseisvumine on eelduseks filosoofilise mõtlemise sünnile. Taolise iseseisva mõtlemise algeid võib leida VI ja V üleminekuajastul. Sellest ajast pärinevad ka vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja nende olemasolust on teada ainult hilisemate autorite kasinate ülestähenduste kaudu. Antiikset filosoofiat iseloomustab põhiliselt huvi maailma ja nähtuse seletamise vastu. Kõiki mõtlejaid näib võluvat küsimus, millest antud maailm kogu oma nähtuse keerukuses ja mitmekesisuses võib tekkinud olla. Filosoofilise mõtlemise varajaseimat ajajärku
ajalooallikaks Kreeka-Pärsia sõdade kohta (lisaks Pärsia kuningate vallutustest, jutustusi eri maadest ning rahvastest, Lüüdia ja Pärsia ajalugu, Egiptuse ajalugu jm). Ta on puhtjutustava ajaloo esindaja, tema ajalugu on üsna arhailine, kujutlused ajalooprotsessi tegureist naiivsed. Ta põimib oma jutustusse folkloori, legendaarset ja anekdootlikku ainestikku. Stiil ja käsitluslaad meenutab pigem eepilist poeemi proosas. Kõige väljapaistvam antiikaegne ajaloolane on Thukydides. Tema kirjutatud teos Peloponnesose sõja ajalugu (,,Ajalugu") on antiikse histograafia tähtsamaid saavutusi. Ta keskendus üsna rangelt sõjasündmuste seaduspärasustele; vastandas end Herodotose usundi-ja jutukirjelduslikule stiilile. Thukydides on ajaloolise kriitika rajaja. Kirjeldas kuulsate ajalooliste isikute dialooge. Thukydidese töö jätkajaks sai Xerophon, kes oli viljakas, kuid pealiskaudne kirjanik
EKS jätkas Hurda õhutusel alanud rahvaluule kogumist. 1907 asutatud Eesti Kirjanduse Selts jätkas rahvaluule kogumist, uuris eesti keelt, kirjandust ja ajalugu. 9 Ajaloo vallas tõusis tegijate hulka ka 1909 Hurda mälestuseks asutatud Eesti Rahva Muuseum, koguti tarbeesemeid, ehteid, eestikeelseid trükiseid. Kirjandus Kirjandus oli rahvusromantiline, Koidula luule ja draamateosed. Proosas oli ülipopulaarne Bornhöhe 1880ndatel lisandunud romantilised jutud ja "Tasuja", samas anris ka Andres Saal. XIX sajandi lõpul hakati kirjutama realistlike romaane - Vilde. Tuntud luuletaja Liiv ja tuntud tegija draama alal Kitzberg. Murranguks oli 1905 "Noor-Eesti" kirjandusliku rühmituse asutamine - Suits, Tuglas, Aavik. Loosungiks "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Muusika Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest. Esimesed mitteprofessionaalsed
Gregoriuse reform: luua kogu kristlikule kirikule ühine liturgia ja kirikulaul, et allutada kõik Rooma paavstile, võitlus rahvalaulu mõju vastu kirikumuusikas. Kuigi roomakatoliku kiriku muusikat nimetatakse gregoriuse lauluks, Gregorius siiski laule ei kirjutanud. Küll aga on paljud tekstid just tema loodud või uuendatud. Gregoriuse laul, nimetatud ka gregoriaan, gregoriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline saateta laul. Tekst proosas (mõnes laulutüübis kasutatakse ka vahelduva rütmiga vabavärssi), ladina keeles, mis on lahutamatult ühtsed muusikaga. Muusika on perioodilise rütmikorralduseta ehk rütmiliselt taktimõõdu alla organiseerimata (jälgib teksti loomulikku kulgemist), rütm loid ja laialivalguv. Esitab üksik vaimulik, koorisolist, ansambel või koor, sageli kahes grupis. Üldnimetuse ,,gregoriuse laul" alla mahub rida erinevaid vorme, zanreid ja stiile. Gregooriuse laulu tüübid:
· Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Erinevalt paljudest teistest usunditest ei ole raamat/tekst iseenesest püha, püha on see siis kui keegi seda ette kannab. · Neli vedat : 1) Rg veda - hümnid erinevatele jumalatele. Värsitarkus. 2) Atharva veda osa proosas, osa värsivormis. 20 raamatut, 371 teksti, enamasti loitsud. See on nö. mitteametlik religioon. Kasutati inimeste endi poolt mitteametlikus kultuses. Sisaldab loitse, mis on inimestele endile vajalikud, nt. rikkus, jõud, tugevus. Sisaldas omaaegset slängi, maalähedane. 3)Sama veda lauluraamatu moodi. Tekstid Rg ja Atharva vedadest. Originaalkontekstist välja kistud värsid, et saaks kasutada rituaalides. Laulutarkus.
Aga ärge uskuge prohveti juttu, sest loomulikult vihastan vahel, ehkki püüan seda vältida. Oli üks tark mees kunagi, kas Sokrates või keegi teine, kes samuti ükskord vihastas. Nimelt läks mees rahulikult mõtiskledes ja eesel lõi teda jalaga. Ta vihastas. Ja siis ta läks koju ja ütles endale: issand, Sokrates, kuidas sa võid olla nii loll, et vihastad eesli peale? Olev Remsu Vetemaast Oma näidendeid ja proosas on ta hea fabuleerija, hoiab kindlalt sule all kentsakavõitu karaktereid, tema kirjutatud dialoog on vaimukas rahvalikust labasusest kuni väga peente vihjeteni. Remsu meelest on Vetemaa kunstis üks valdkond, mis tema meelest eriti esile tõuseb. Ta on seda paaris arvustuses nimetanud eidetismiks. Eidetism on võime varem tajutut väga elavalt ja täpselt kujutada. Elavuselt seisab eideteetiline kujutlus tavalise kujutluse ja taju vahel
Tsensoon vaidluslaul, dialoogluuletus Sekstiin 6-värsiline stroofidega luuletus ilma kindla teemata Pastoraal karjuselaul Itk - leinalual Rüütliromaan Uus kirjanduszanr, nn uue aja eepos. Rüütliromaan sündis 12. saj, keskel. Põhja-Prantsusmaal Algas antiiksüzeedest, varajaste romaanide autorid anonüümsed, õpetatud kleerikud, kes kirjutasid kroonikaid. 12. saj. kirjutati värsivormis, 13. saj. ka proosas. Peamised teemad: Armastus ja sõda. Vapruse, truuduse ja armastuse proovilepanek. Muistsed keldi müüdid ja pärimused keskne kuju kuningas Arthur. Kuningas Arthuri romaanide e Ümarlaua romaanide suzee: Arthur oli keltide üks juhte vapruse, suuremeelsuse ja halastuse eeskuju. Abielus Guinevre'iga. Kaasavaraks sai võlur Merlini valmistatud Ümarlaua. Lõi rüütlite liidu tema lauas istus 150 rüütlit.
· 1907.a. loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas varemsuletud Eesti Kirjameeste Seltsi alustatud ja J.Hurda õhutatud rahvaluule kogumist. Uuriti Eesti keelt , kirjandust ja ajalugu · 1909.a. loodi Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eestlaste aineline ja vaimne vara rõivad, ehted, kunst, raamatud 3. Kirjandus. a) Rahvusromantiline isamaaluule- L.Koidula, M.Veske, A.Reinvald,F. Kuhlbars. Sajandi lõpul realism J. Liiv b) Proosas 1880.aastatel E.Bornhöhe romantilised ajaloolised jutud ("Tasuja"). Sajandi lõpul realistlikud romaanid E.Vilde ja draamakirjandus A.Kitzberg c) 1905.a. loodi kirjanike rühmitus "Noor-Eesti" (G.Suits, Fr.Tuglas, Juhan Aavik jt.), mis pidas tähtsaks sidet Lääne-Euroopa kultuuriga "Olgem eestlased, saagem ka eurooplasteks!" 4. Muusika, teater, film ja kunst. a) Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest (laulupeod!)
jutustaja vaatepunktist. On olemas nn objektiivsuse jääk, mis kehastub nt saatuse mõistes või autoris, laulikus kui tekstitaguses jumaluses. Oluline on lõhe jutustamise oleviku ja jutustatava mineviku vahel. Lüürika seevastu on subjektiivne zanr. Tugineb tavaliselt asesõnadele (sina, mina). Monoloogilisus, mille adressaadiks on lüüriline sina. Lüürilise proosa all mõeldakse poeetilist intonatsiooni ja luuleteksti võtete kasutamist proosas. Rütmilisus, riim ja kõnekujundid. Draama tunnuseks on lavalisus, mis tähendab 1) reaalse maailma illusiooni loomist, 2) , et tegevus toimub olevikus, 3) adressaadi vahetu juuresolek on tähtis. Aja, koha ja tegevuse ühtsus (klassitsistlik draama). Tegevus ei tohiks olla keeruline. On üks põhisüzee, mida saadavad sekundaarsed süzeekäigud. Klassitsistliku draama nõue on see, et see ei tohi vaatajat väsitada. Kogu tegevus kontsentreerub põhikonfliktile.
enne oma surma "Põrgupõhja uus vanapagan" (1939), mis on samuti maailmas palju huvi äratanud. 7 Tammsaare kirjanikuna Tammsaare kirjanduslik debüüt oli aastal 1900. Sel ajal oli suurimaks romaanikirjanikuks Eestis Eduard Vilde, Tammsaarega samal ajal tuli kirjandusee aga hulk teisigi olulisi nimesid, näiteks Fr. Tuglas, M. Metsanurk. Esialgu ei olnud Tammsaare looming eesti proosas eriti uudne, "Kilgivere Kustas" on alkoholiprobleemi ning "Ärakadunud poeg" sakslase ja eestlase abiellumisvõimalusega tegelevad lood. 1901. aastal ilmunud "Mäetaguse vanad" kannab juba selgemini Tammsaarele omast käekirja, kuid selle järel ei ilmu jällegi mõnda aega sama hea tasemega jutte. 1902. aastal avaldatud "Kaks paari ja üksainus" on järgmine jutt, mis kriitikute hinnangul eesti kirjandusmaastikul
Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest - kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega - tarkus on inimlik omadus. See sündmus, filosoofia sünd, leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu. Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt hüpoteetiline. Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia (kr phileõ armastan, kr sophia tarkus) Vana- Kreeka filosoof Pythagoras (u 580-500 eKr). Hilisem kreeka kirjanik Diogenes Laeritos kirjutas:
GÜMNAASIUM 11.KLASS KESKAJA KULTUUR Referaat NARVA 2018 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 3.TEADUS................................................................................................................... 9 ALLIKAD.................................................................................................................... 16 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................ 17 2 1. SISSEJUHATUS Keskaeg algas Lääne-Rooma keisririigi langemisega 476. aastal ja lõpuks loetakse Ameerika avastamise Kolumbuse poolt 1492. aastal ehk siis tegemist on umbes 1000 aastalise perioodiga. Erinevaid dateeringuid on veel keskajale, aga see on kõige tuntum ja üldisem. Kuigi keskajast ...
Taas hakati hindama Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunsti ning kirjandus reeglistati. Tekkis kolme ühtsuse reegel ehk aeg, koht ja tegevus pidid vastama tegelikkusele. 18.sajandil elanud Lomonossov pani aluse vene uueaegsele kirjandusele, mis tõi kirjandusse poliitilise oodi ehk vene värsisüsteemi. 18.sajandi keskel jõudsid venemaale ka valgustusideed, mis ütlesid, et ülim väärtus on valgustatud inimene. Samas mõjutasid teatrit uued ideed ning kangelaseks sai lihtinimene. Proosas sai esikohale romaan, näitekirjanduses komöödia ja luules tundelisus ehk sentimentalism. 19. sajandi alguse vene kirjandus - vene romantism Vene romantismi iseloomustavad Puskin, Lermontov ja Gogol. Romantilise luuletaja süngete arvamuste kohaselt oli armastus õnnetu ja kaasas reetmist, üksildust ja egoismi ning seetõttu olid romantilised kangelased üksikud, mässumeelsed ja vastuolus rahvaga, olles elus pettunud ja kannatades spliini küüsis vahel oli neil väliselt ka mõni puue
avaldades teravalt satiirilisi värsse uue valitseja kohta · Nii sotsiaalseid kui ka eetilisi konflikte käsitlesid hilise perioodi romaanid ,,Meretöölised" (1866), ,,Mees, kes naerab" (1869) ja ,,93. aasta" · Naasis päreast Napoleon IIIlangust 1870 Pariisi · Tema 80a juubel kujunes tõeliseks rahvuspühaks · Hugo suri 1885 83aastasena · V. Hugo tsitaat: ,,Oma raamatuis, draamades, proosas ja värssides astusin ma välja väikeste ja õnnetute eest, anusin võimsaid ja halastamatuid; ma taastasin inimese õigustes narri, teenri, sunnitöölise ja prostituudi." V. Hugo ,,Hüljatud" · teos algab piiskopi Myriel'i tutvustusega, ta elab väikeses prantsuse linnas(ta on kõrvaltegelane) · ta on eriline mees: on usklik, aitab vaeseid, teiste usklike seas paistab ta silma oma erilise
* Josephus Flavius juudi päritolu, dokumenteeris ajaloosündmusi juutide asualal (praegune Iisrael), mis kuulus toona samuti Rooma keisririigi koosseisu; * Pausanias temalt pigem reisikiri, mis kannab pealkirja "Hellase kirjeldus". Hea allikas omaaegse kreeka kõigi piirkondade geograafilise ja kultuurilise kirjedusega. * Plutarchos - Plutarchose ligikaudu 250 teosest on säilinud kolmandik, kõik proosas. Tema looming jaotatakse kaheks: Moralia ('kirjutised moraali alalt', pealkirja sai sari eetikaprobleeme käsitlevate esseede järgi) ja Paralleelsed elulood. Plutarchose Moralia on esitatud dialoogide, loengute ja kirjade vormis, see on entsüklopeedilise sisuga ning hõlmab tervet omaaegse teaduse valdkonda (sarjas on umbes 70 kirjutist pedagoogika, poliitika, kirjanduse, arheoloogia, füüsika, meditsiini, retoorika, muusika,
Taustaks ühiskondlikud vapustused ja psühholoogiateaduste areng (austria psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi alateadvusteooria, tema arvates olid kompleksid ja unenäod alateadvuse peegeldus). Ka tolleaegsed kirjanikud mõjutasid psühholoogiateadusi. Tunnused. Vormieksperimendid: vorm ja keel pidid täiuslikult edasi andma teose sisu, neid peeti sisust (sotsiaalsest, psühholoogilisest, filosoofilisest sõnumist olulisemaks. Näiteks loobumine kirjavahemärkidest nii luules kui ka proosas tuli taotlusest võimalikult vahetult edasi anda alateadvust. Korrastamata struktuur: sageli ei tee vahet, kas tegevus toimub olevikus või minevikus või milline tegelane parajasti räägib. Lugeja vastuvõtuvõimet hinnati üle. Teosed on mitmetähenduslikud. Autorid ei andnud enam teoste tegelastele ja sündmustele hinnanguid. Kõige kaugemale jõudis vormieksperimentidega James Joyce, sealt edasiminek oleks tähendanud suurema lugejaskonna kaotamist. XX sajandi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
