NOORED JA SPORT Referaat 2 Tallinn 2008 3 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on?..............................5 Sport kui võimalus.............................................................................................................7 Noored vs sport..................................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus...............................................................................................
võrsed" Bashô Edo perioodi kuulsaim luuletaja, kuulsaim haiku tegija Teosed: "Kojiki" Muistsete aegade kroonika, loomise müüt, ilmumise ajaks peetakse 712 a "Man'yôshû" Vanim luuleantoloogia, koostaja on Otomo no Yakamochi, ilmus umbes 770 a-l "Kokinshû" Luuleantoloogia, mis sisaldab tankasid, koostas Ki no Tsarayuki, ilmus 905 a-l "Genji monogatari" Murasaki Shikibu poolt Heiani perioodil kirjutatud õukonnaromaan Mõisted: kambun jaapanis kirjutatud hiinakeelne proosa tanka lühike jaapani luuletus (5+7+5+7+7) haiku lühike jaapani luuletus, loodus- või armastusteemaline (5+7+5). monogatari suulise traditsiooniga tihedalt seotud vested või jutud, tihtipeale üleloomulikest asjadest renga 14. sajandist pärit seosvärss, mis tekib mitme inimese koostöös. ARAABIA, TURGI, PÄRSIA qasda pikk stroofita ood, koosnes baytidest. ghazal (gazeel) lüüriline armastusluule, sellest kasvas välja linnaluule ja luule lootusetust armastusest
loodus= kirjeldades. Siin saavutas ta enomoloogi viruoossuse, kes kinnitab putukaid oma kollektsiooni nii, et ükski tiivake ei saa viga. ,,Poisikesena leidsin ma looduses selle keeruka ,,kasutu", mida hiljem otsisin teises vaimustavast pettuses kunstis." Oma loominu allikateks nimetab ta ,, kergeid pettekujutlusi, värvilist kuulmist". Tema meetodid on müstifikatsioon, mäng, paroodia. See on ,,kirjandusliku teoreemi" lahendamine. ,,Kõik, mis mul on, on minu stiil," on ta öelnud Nabokovi proosa on kahekihiline: on olemas maine reaalsus, sellega kõrvuti eksisteerib ka ideaalne reaalsus. Viimane oli tõeliselt olemas tema lapsepõlves- see oli väärtuste süsteem, mida tajus ta oma pere ringis olles ja millest ilmajäämine oli mitte niivõrd sotsiaalne kui eksistentsiaalne see oli üleminek alatuste maailma. Nabokov mõistis, et sellises varje ja ohte täis maailmas on ainus ellujäämisvõimalus mäng.
Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme. See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "melos", mis tähendab laulu. Üldisemalt võib meelika jaotada kaheks: monoodiline meelika ja koorimeelika. N...
üürike elu • Tuul ja viljapea, Silmast silma, Paljajalu, Uni ja surm • Tema luule oli lagusest lõpuni karm aruandmine iseendale, eneseanalüüs, õige tee otsimine Katri Vala (1901-44) • Algusjärgu loomingus valitseb joobumus ning luuletustele jäi tihti prmitiivne ja naiivne toon • Kaukainen puutarha, Sininen ovi, Maan laiturilla, Paluu, Pesäpuu palaa • Sarnane saatus Edith Södergraniga, suri tuberkoloosi • P Mustapää??? Tulekandjate proosa, paljud kirjutasid edasi ka 30ndatel/Modernism Yrjö Jylhä (1903-1956) • Puhastustuli Mika Waltari (1908-1979) • Suured ajaloolised romaanid • Esikoisteos Jumala paossa (1925) • Suuri Illusiooni (1928), Apelsiinin siemen (1931), Siellä, missä miehiä tehdään (1931), Totuus Virosta, Latviasta ja Liettuvasta( 1941), Neljä päivänlaskua (1948), Sinuhe Egyptilainen (1945), Valtakunnan salaisuus
miljoneid · Teda kritiseeritakse palju ,,meeldida tahtmise" pärast ja sellepärast, et ta oma näidendite hääle ja stiili tõi ohvriks menule · ta on olnud läbi aegade kõige mängitavam ungari autor Eestis Gyula Krúdy (1878-1933) kirjanik, ajakirjanik, viljeles omalaadset nostalgilist realismi · Punane postitõld, Napraforgó - Päevalill · 1895: töötas ajakirjanikuna Debrecenis Szindbádi noorus, Szindbádi reisid · ungari proosa uuendaja · üksik kirjanik, Nyugati ajakirja ajal, aga ta ei kuulu sinna · Krúdy stiil: minevik ja olevik sulab kokku Lajos Kassák (1887-1967) ,,Kassák on ungari kultuuris üksik hunt": · ungari avangardi ainus esindaja, luuletaja, proosakirjanik, ajakirjade toimetaja, maalikunstnik · Eesti keeles ilmunud: luuletused luulekogus Mu ema must roos. XX sajandi teise poole ungari luule antoloogia
religiooniga üldse. Teemat arendava tegelasena on vilde kujutanud mahtra sõjas ainult pastorit ajaloolist isikut juuru kirikuõpetajat bergi, kelle kaudu kirjanik näitab kiriku osa toimuvates sündmustes Ajalooline triloogia tähistab eesti kirjanduses kriitilise realismi suurt võitu. Esmakordselt küündis eesti romaan epopöalise avariseni, vilde romaanide sotsiaalne ja kunstiline kandepind ületas kõik senise mida oli pakkunud eesti proosa. Populaarseimaks romaaniks triloogias kujunes mahtra sõda tänu kõrgemale kunstilisele tasemele aga ka võitlusse virguvate paotustele
mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Ta astus välja eetika ja moraali nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosa peateos on jutustus "Vari". Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" oli oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel, tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest, tööst ja ühiskonnast. Jutustuse peategelase Villu romantilised unistused, igatsused ja nende kokkuvarisemine tegelikkuse raskuste all on suuresti sarnased Liivi enda saatusega. Vari saab teoses sümboli tähenduse, osutades inimese saatuse ettemäääratusele
Seikluskirjandus Seiklusjutt on jutustus, milles asetatakse pearõhk huvitavale sündmustikule. Peategelane satub alatasa ühest ohust teise, elab läbi kõikvõimalikke ebausutavaid ja imepärasid seiklusi ning saavutab lõpuks õnnelikult oma eesmärgid. Seikluskirjandus on proosa vanimaid liike ja pärineb antiikajast. Taas avastati see 18. ja 19. sajandil. Kõigepealt said kuulsaks robinsonaadid. Robinsonaad õpetliku sisuga kirjandusteos merehädalise seiklustest inimtühjal saarel. Mõiste tuleneb D. Defoe romaanist "Robinson Crusoe", mille peategelane elas 28 aastat inimtühjal saarel. 20. sajandil hakati kirjutama ka nn robinsonaadide paroodiaid, kus tegelased jäid samuti üksikule saarele, kuid pidid seal taluma suuri raskusi, mitte ei sattunud
Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803. aastal Jõepere mõisas kingsepa pojana, lapsepõlv möödus Kaarli mõisas. Juba lapsepõlves kuulis ta Kaarli mõisateenri Kotlepi käest lugusid muistsest vägimehest Kalevipojast.Ta töötas õpetajana ning lõpetas ülikooli omandades arsti elukutse, saades ühtlasi tuttavaks ka Fr. R. Faehlmanniga. Viimane mängis tähtsat osa Kreutzwaldi rahvuslike vaadete ja mõtteviisi kujunemisel. Töötades Võrus linnaarstina, tõusis Kreutzwald ühtlasi tähtsale kohale ka eesti kultuurielus. Suri 1882. aastal, Jakobsonist paar kuud hiljem. Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädalehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreut...
I SLAID Kui näen ja kuulen sind, siis usun salamahti, et noa ja kahvliga end võtad riidest lahti. II SLAID Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Edaspidi tegeles Alver enamasti luulega. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutusek...
1) Renessanss- 14-16. Saj. Lääne-Euroopas, antiigist ja loodusest , isiksuse vabanemine, esindajad: Petrarcam Boccaccio, Rabelais, Shakesphere, Cervantes, Dante Aligheri. 2) Sonett-on luulevorm,keskaegsest itaaliast,on 14 värsirida. 3) Novell- on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. 4) Romaan-on jutustava proosa suurvorm. Iseloomustab probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. 5) Dante- 1265-1321, sündis Firenzes, isa oli aadlik (aadlike ja paavstide vastuseis), 1302 pagendati, ei saanud naasta Firenze, suri Ravennas. 'Jumalik komöödia' 3 suurt osa, 33 laulu, kokku 100 laulu. Põrgu, puhastustuli, paradiis. Leiutas 'tertsiini'.
LÜROEEPIKA ZANR,PIKEM MITMEOSALINE LUULETEOS. POEEM ISELOOM.JUTUSTAV SÜZEE. NT: B.ALVER ,,LEIB" AIMEKIRJANDUS -TUTVUSTAB ÜLDARUSAADAVALT POPULAARTEADUSLIK JA HUVITAVALT TEADUSE KIRJANDUS SAAVUTUSI. SIDUMATA KÕNE LUULELE VASTANDUV PROOSA SÕNAKUNSTI VALDKOND. VAHENDAB ARVAMUSI,AATEID JA IDEOLOOGIAID. PUBLITSISTIKA KIRJANDUSE PÕHILIIKE TEADUSKIRJANDUSE JA ILUKIRJANDUSE KÕRVAL. ÜLLATAV,KUID LOOGILINE LÕPPLAHENDUS. PUÄNT ESITATAKSE LAULDES VÕI LAULVALT KÕNELEDES RAHVALAUL -SEOTUD KÕNES RAHVALUULETEOS
· Hilisem luule ilmus ajakirjanduses · Viimane luuletus - ,,Enne surma Eestimaale" Näidendid: · 1870 - ilmus näidend ,,Saaremaa onupoeg", mis pani aluse Eesti teatri sünnile · 1872 - ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", mis oli esimene algupärane näidend eesti keeles · 1880 - ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai" · Näidendid olid õpetlikud ja moraliseerivad Proosa: · On kirjutanud umbes 80 proosapala · Põhiliselt ilmusid tema lood ajakirjanduses · Valdavalt olid nad õpetlikud · Teemad: - rahvuslik ärkamisaeg - väljaränne · Proosapalad: - ,,Enne ukse lukustamist" - ,,Tammisto küla veskitondid" - ,,Loigu perenaine" Eduard Bornhöhe (1862-1923) · Päris nimi Eduard Brunberg · Esik jutt ,,Röövel ja mõisnik" (15 aastaselt)
HERA Abielu- ja sünnitusjumalanna JUNO 5. Osata kirjutada arutlust "Kuningas Oidipuse" põhjal. 6. Osata leida ja selgitada epigrammi mõtet. · Epigramm pealiskiri hauasambal või kingitusel, väike luuletus . Väljendas kultuuris toimuvat. Satiirilise iseloomuga. 7. Teada kirjanduse 3 põhiliiki ja määrata zanrid õige põhiliigi alla. · EEPIKA ehk PROOSA - romaan , novell, jutustus, eepos, andekdoot, muinasjutt, muistend · LÜÜRIKA ehk LUULE - rahvaluule, sonett, ballaad, ood, pastoraal · DRAMAATIKA ehk NÄITEKIRJANDUS draama, komöödia, tragöödia
· Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jumala asemik · Kõige rangem karistus oli kiriku vande alla panek · Maapealne elu on ettevalmistus igaveseks eluks · Selge käsitlus taevast ja põrgust · Tähtis on inimese hing · Keha on patune · Patt · Kiriku müüdid Dante - ,,Jumalik komöödia" · 1265 1321 · 1. uus mahe stiil rohkete metafooridega armastusluule vulgaar ladina keeles kõnekeeles · 2. ,,Uus elu" proosa + luule raamat + Beatrice · 3. ,,Jumalik komöödia (näitab, et lool on õnnelik lõpp) " · värsivormis nägemus · sümbol arvud 3 põrgu/puhastustuli/paradiis/ põrgu põhjas on 3 kõige suuremat reeturit 9 põrgul on 9 ringi/ taeval on 9 tasandit
Öpik ja Paul Kogerman. Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele, suurimate saavutusteni jõuti eesti keele, ajaloo, geograafia ja botaanika uurimisel. Tegeleti palju eesti keele korrastamisega ja uurimisega. 1932-1927 valmis ''Eesti Entsüklopeedia'' Kirjandus 1917. aastal ilmus areenile ''Siuru''. 1920. a esimesel poolel domineeris poeesia, eelistatuim kirjandusvool oli uusromantism, kuid kümnendi keskel uusromantism asendus uusrealismiga, esikohale tõusis proosa. 1930. aastatel läks realism üle psühholoogiliseks realismiks, suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Lisaks sündis uus rühmitus ''Arbujad''. Kujutav kunst Valitses kirev pilt lahti öeldi uusromantismist, kuid kindlat suunda ei tekkinud. Esines impressionismi, ekspressionismi, kubismi, konstruktivismi. Tegutsemist jätkasid A. Laikmaa, K.Raud, K. Mägi jt. Skulptoritest paistis silma J.Koort. Kunstnikud pühendusid väikevormidele, erandiks olid Vabadussõja mälestusmärgid.
Aleksis Kivi Aleksis Kivi nimi kuulub suurimate hulka soome kirjanduse ajaloos. See märgib murrangut idealiseerivast rahvusromantikast realistlikuma rahvaelu kujutamise poole ja hoopis artistlikumat suhtumist oma ülesandesse seni valitsenud diletantismi asemel. See kahesaja aasta eest toimunud murrang tähendab õieti selle kirjanduse tõusutee algust. Kuid Kivi enese elulugu on üks kurvemaid soome kirjanduse ajaloos. Aleksis Stenvall, nagu oli ta nimi eraelus, sündis 10. Oktoobril 1834 Uusimaa läänis Nurmijärvi kihelkonnas Palojoe külas. Küla asus ligi nelikümmend versta Helsingist. Tema isa oli külarätsep, kuid mõnes mõttes kõige haritum selles piirkonnas, sest peale soome keele oskas Aleksise isa ka rootsi keelt. Nii isa kui ka ema poolt pärines Kivi käsitööliste suguvõsast. Isa jõi aeg-ajalt, ema oli usklik- harda iseloomuga inimene. Kahjuks päris ka poeg vanemate kalduvused, sest temagi elule heitis alkoholi tarvitamine varju ja ta ...
Mats Traadi romaanid. (Kirjanik on olnud mehhanisaator, lõpetas Moskvas kirjandusinstituudi ja kõrgemad rezissööride kursused. Hiljem kutseline kirjanik) Romaanide ja lühiproosa peateemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. 1. Varasem maa-aineline proosa .Novellikogu ,,Koputa kollasele aknale" maaelupildid 50-st aastaist, rusuvad olud ja raskete aastate tusane atmosfäär. Paljud on põgenenud maalt linna, kohalejäänud elavad seesmiselt rahulolematult, tujutult, unistavad ja ei oska oma eluga midagi mõistlikku peale hakata. Traat tunneb muret hallilt ja loiult elatud elu pärast, hoiatab rutiini ja ükskõiksuse eest. Kogumikus kordub sageli unistuste ja tegelikkuse lahkuminemise teema.
aa stal Second level Third level Fourth level Fifth level Kümnendi keskel tõusis esikohale proosa, realistlik romaan A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees" Click to edit Master text style Anton Hansen Second level Tammsaare Third level Fourth level
Keelte peale varakult taipu, 16-aastasena hakkas koostama rootsi keele grammatikat, üliõpilasena tõlkis saksa keelde soomlase C. Gananderi rootsikeelse ,,Mythologia Fennica", täiendades seda omapoolsete arvamustega eesti ainese alusel, esitas vihjeid jumalatele eesti rahvausundis, pannes nii aluse eesti pseudomütoloogiale, mille väljakujundajateks olid F.R.Faehlmann ja F.R. Kreutzwald oma loominguga. Petersoni sulest pärineb ka eesti esimesi filosoofilise proosa näiteid - abstraktsetel teemadel päevik, mis peegeldab ratsionalistlikke seisukohti, väärtustab eetika kategooriaid, väljendab ustavust talupojaseisusele, mõistab hukka võimutsemise, inimeste alistamise, peab õnne aluseks mõistust ja teadmiste pidevat omandamist. Tema kirjanduslikke tõekspidamisi mõjustas antiikkultuur ja 18. saj saksa kirjanduse kõrval ka eesti rahvaluule. Petersoni vähene luulelooming - 21 eestikeelset luuletust on kunstiväärtuselt kaugel ees oma ajast,
20. sajandi I pool Kirjandus Kirjandus on trükitud proosa. See on ühtlasi kui kaubanduse haru. Meid huvitab kirjandus kui looming, vaimne seisund mis on seotud inimese kunstilise väljendusega üldiselt. Kõik saab alguse samast lättest. Nt afrikas moonutati muretult inimkehi, et saavutada ekspressiivsust. Futurism Futurum, tahtis minevikule selga pöörata, väljendada masinate elu, ehitusbuumi. Tekkekohad Itaalia ja Venemaa. Itaalias on tähtsaim esindaja Marinetti, Venemaal Majakovski. Dadaism Kiikhobu või isa
Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest,
AUGUST GAILIT ( 9. XII 1890 5. XI 1960) Sündis Tartu maakonnas. Õppis Valgas, Tartus, töötas Riias, Tallinnas. !944 põgenes Rootsi, suri võõrsil. Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 1917 1924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Nii teostusstiililt kui ideelise suunitluse poolest on novellistikale väga lähedane romaan "Purpurne surm" (1924). Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused. Omaette seisab esimese perioodi teoste hulgas romaan "Muinasmaa"(1918)
Esimene trükiproov, tõlke inglise keelest tegi Tartu 8. keskkooli almanahhis "Tipa- Tapa" 8/9 (1966). Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kog. "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i "Hiired tuules"(1982). Pööret suurema "eluläheduse" suunas tähistab romaani diloogia "Keerukuju" (1985, Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lah...
Tsitaate Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Kui me üldse ei tea, kes me oleme homme, kas me siis ikka päriselt teame, kes me oleme täna? Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Allakäik näib inimesele nii pararamatu, et ta on rahul, kui see on küllalt aeglane. Artur Alliksaar, 1923-1966, Tragöödiad toidavad rahva eneseteadvust. Demokritos, eKr460-eKr370 oli kreeka filosoof Loom midagi vajades teab, palju ta vajab, inimene aga mitte. Kalju Kangur, 1925-1989 oli eesti kirjanik Inimesed on nagu vanad pealkirjata raamatud. Iialgi ei tea, millise sa parajasti avad. Vahel puudub neis algus või lõpp, vahel on kaante vahel säilinud vaid mõni üksik leht. Aga igaühes meist on varjul omad lood, oma maailm. Mõnes on see avaram, mõnes kitsuke, mõnda võid lugeda lõpmatuseni ja ikka ei taba päriselt tema olemust ... Erich Maria Remarque, 1898-1970 oli saksa kirjanik Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja ...
raamatust mitte midagi. Seega oli kõik uus. Kas soovitan seda raamatut kellegile? Soovitaksin omavanustele. Kõik tänapäeva kohta käivad lood on minumeelest huvitavad, eriti kui jutt on meie vanuselistest , kes elavad umbes täpselt samasugust elu nagu meie, kuid siiski pisut teisiti. Kas loetud raamat oli romaan või jutustus ? Tegemist on tänapäeva noorsooromaaniga. See on kirjutatud proosa vormis. Romaanis on kirjutatud paljudest probleemidest ning kujutatud ajavahemikku, millal kõik see keerukas sündmustik aset leiab.
Mitmeid (kirjutamis)ajakohaseid poliitilisi kaastähendusi võimaldanud ajalooline romaan ,,Keisri hull" ilmub 1978. aastal. Põneva vormilise leiuna on keisri eeski paindumatu baltisaksa mõisniku Timotheus von Bocki lugu esitatud eestlasest naisevenna päevikuna. 1982.-87 ilmusid ajaloolised romaanid ,,Rakvere romaan", ,,Professor Martensi ärasõit" ja ,,Vastutuule laev". Krossi memuaarse proosa tsükli avavad kriitikute hinnangul novellikogud ,,Kajalood" (1980) ja ,,Ülesõidukohad" (1981). Seda liini jätkavad kaheksakümnendate lõpus ilmunud ,,Wikmani poisid", samuti ,,Mesmeri ring" (1995) ja ,,Väljakaevamised" (1990). 1998. aastal ilmunud ,,Paigallendu" on kriitika nimetanud Krossi kunstiliselt mõjukamaks teoseks. Uuel sajandil on Kross avaldanud romaani ,,Tahtamaa" (2001), elulooraamatu ,,Kallid
Eesti kirjandus 1940ndail - Eesti kuulus NL-le. · Paguluses: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi,Mälk. · Valitses Stalinism: kohustuslik sotsialistlik realism, kirjandus oli propaganda ja kuuleka rahva kasvatusvahend. · Kirjandus oli täielikult allutatud ideoloogilisele kontrollile. · Ajakiri VARAMU muutus VIISNURGAKS, veel LOOMING ja SIRP JA VASAR. · Sõja ajal kirjanduselu välja surnud. · Sel ajal oli kirjandus eestluse säilitajaks ja hingehaavade ravijaks. · Lugejad ootasid peamiselt põgenemis-, sõja- ja nostalgiaromaane. · Kirjandus Stalinit ülistav · Under- ,,Mureliku suuga" 1942 · Ristikivi ,,Rohtaed" 1942 · Gailit ,,Karge meri" 1944 · Üldine kahtlustamise aeg, vaimne vägivald. · Kirjanike hirmutamine ülekuulamistel · Kirjanike liidust heideti välja Tuglas, Semper, Raudsepp, Alver. · Keelati I vabariigi aegne kirjandus.ajupesu- katkestada traditsioonid, side minevikga. Eest...
tegevusühtsus – laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. 9. Klassitsistlik komöödia: tunnused, jooned, autorid. Autor: Moliere Tunnused: Teos pidi tingimata ühendama meelelahutuslikku õpetlikuga Vabadused võisid olla märksa suuremad kui tragöödias. Võeti kasutusele tegelaste tüpiseerimine (inimene kehastas mingit kindlat karakterit) 10. 17. sajandi proosa: autorid, psühholoogilise romaani algus. Baltasar Gracian y Morales - oli hispaania kirjanik ja filosoof. Tuntuimad teosed “Käsioraakel ja arukuse kunst”, “Criticon”. John Bunyan - oli aktiivne puritaan, baptistist jutustaja 12 aastat oma elust veetis vanglas. 1675 kirjutas ta “palveränduri teekond”. Teose populaarsus võrreldav piibliga. Hans Jakob Christoffer von Grimmelshausen - Peateos on
Georg Müllerilt. Tema 1600-1606 aastatel 39 peetud jutlust on avaldatud 1891.aasta kultuuriloolase Villem Reimani toimetusel. (See on esimene suurem eestikeelne kirjalik mälestis, mis kajastas maad, rahvast, ajalugu, katku, kombeid ja kultuuri.) Nendest jutlustest saame teada, et Pühavaimu koguduse juures tegutses eestikeelne kool. Samuti on suureks kõneaineks nendest jutlustes laulmine. Mülleri jutlused on sisukad ja kindla kavaga. Nendest algabki meie ilukirjanduse proosa. Jutlus usuline kõne, millega vaimulik juhib koguduse mõttekäiku Piibli alusel. See on jumalateenistuse keskne osa. Juhuluule. Ajapikku sugenes kirikulaulu kõrvale eestikeelne ilmalik luule, mis sai alguse nn juhuluulest. Sellekohane harrastus hakkas levima Eestis peamiselt Tallinnas ja Tartus 17. saj esimesel poolel. Luuleharrastus muutus salongilikuks moeasjaks. Eeskujuks seati Saksamaal levinud omapäratsev barokne luule. Seda
Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Sündinud Tartumaal. Töötanud "Vanemuises", "Noorsooteatris". 1960. aasta paiku vilkalt harrastatavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu M. Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse "Hüvasti, kollane kass". Algusest peale kaldus Unt eesti realistliku proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Karakterite väljajoonistamise, keskkonna olustikulise läbimaalimise asemel asetas ta pearõhu minajutustaja elamuste, mõtete ja meeleolude edasiandmisele. Pikka aega oli M. Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelaseks on autorilähedane minajutustaja. Viimase teosest teosesse muutumine annab pildi kirjaniku elutunnetuse teisenemisest. 1960-ndatel aastatel oli
"Kevade" III (19121913). Sellest kasvas hiljem Tootsi-lugude sari ("Suvi" III, 1918 1919; "Tootsi pulm", 1921; "Argipäev", 1924; "Sügis", 1938, II osa 1988). Menukad olid ka varased, realistlikud lühikomöödiad ("Paunvere", "Kapsapea", "Ärimehed", kõik 1913). Vahelduv edu saatis romantilis-sümbolistlikke draamasid ("Laul õnnest", 1913; dramaatilised visandid "Sinihallik" ja "Sootuluke", 1919). Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega, sümbolistlike sugemetega proosa ("Kirjutatud on ...", 1914, hilisemais trükkides "Soo"; "Kirjad Maariale", 1919; "Karavaan", 1920). Tähtsal kohal Lutsu loomingus asub sentimentaal-naturalistlik linnaaineline proosa: süzeelt ja tüübistikult lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustused noorukeist ("Andrese elukäik", 1923; "Õpilane Valter", 1927; "Väino Lehtmetsa noorpõlv", 1935), melodramaatilised moraali- ja karskuseteemalised jutustused ("Iiling", 1924; "Olga
asustanud keltide ühiskonnas olid laulikud, kes kandsid ette saagasid. Saagad olid vanad pärimused. Filid olid laulikud-jutuvestjad, kes hõimupealike (kuningate) lähedaste nõuandjate ja ennustajatena jäädvustasid sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumisi. Filid talletasid mitmeid lugusid sõjakäikudest. Teist rühma laulikuid kutsuti bardideks. Nemad esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Nemad tegelesid ka armastusluulega. Iiri saagad olid loodud proosa vormis, kuid neil oli rõhutatud lüüriline kujundlikkus ja poeetiline rütm. Sageli oli jutustuste vahele põimitud värsse. Iiri saagade kõige kuulsam kangelane oli Ulsteri sajast Ulaadide kuninga Conchobari õepoeg Cuchulinn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Noore Cuchulinni sangariteod ilmnesid tema võitluses Lääne-Iiri Connaughti maakonna kuninganna Mebdi vägede vastu, kes olid ulaadide maale tunginud, et röövida neilt ilus härg.
ja pessimistlik. õpetlikkus. Ülepingutatud stiil. Hispaanias, Portugalis ja Itaalias. Dramaatika. Barokkteater- puuduvad piirid, ei ole ahistavaid piiranguid. Vastandite segunemine. Mitmekesine. Sümboolika ja allergooria. Gracian (proosakirjandus)- ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst". Kontseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Vastandamine 17.saj algus. Kirjutas üldistavalt, mõistuliselt, elule tagasivaatavalt. ,,Käsioraakel"- proosa. ,,Criticon"- romaan. Allegooria. Sümbolid. Põlgeb vaimset piiratust. Hisp.Elutarkus ja moraliseeriv, harivad, õpetlikud. Näitavad elu erinevates aspektidest. Raske ehitusega- igas lauses uusmõte. Enesekindel- ühes lauses väidab üht ja ärgmises juba vastandab.Gracian piitsutab kibeda sarkasmiga kaasaja pahesid ja näitab oma kodumaa allakäiku. ühiskonna kriitilise mõtteviisiga! ,,Mis mõte on teadmisel, kui see pole kasutatav". Inimene vajab kogu aeg aina enam ja enam paremat.
aastal toodi kirjaniku säilmed Novodevitshi kalmistule. Ekshumeerimisel avastati, et kirstu kate oli seestpoolt ribadeks näritud! Sellest võis järeldada, et Gogol maeti elusalt - letargilise une seisundis. Just seda oligi Gogol kogu elu kartnud. Ta oli omakseid korduvalt hoiatanud, et nad tema mahamatmisega ei kiirustaks, kuni pole surmas kindlalt veendunud. 5 Gogoli looming Gogol viis moodsa vene proosa läbi kasakaromantismi realismi, mis käsitles ühiskondlikku problemaatikat. Kujutas meisterlikult "väikeste inimeste" maailma nn linnanovellides, kus läbi groteski naeruvääristatakse ametnike rumalust ja tühisust. Gogoli "Naisevõtt" ilmus trükist 1842. aastal. Samal perioodil kirjutas Gogol ka oma tähtsaima teose "Surnud hinged". Siis "Arabeskid" (1835), lühijutustus "Sinel". Ühiskondlik satiir tipneb klassiku loomingus komöödias "Revident"(1833). 6 Teosed
Kõige eredamalt väljendub Puskini romantism poeemides "Kaukaasia vang" (1820-1821), "Bahtsisari purskkaev" (1821-1823) ja "Mustlased" (1824). Pärast Venemaa ajaloo uurimist ilmusid "Poltaava" (1829) ja "Vaskratsanik" (1833). Temalt ilmus ka värssromaan "Jevgeni Onegin" (1825-1832). 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Puskin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline". 1830. võttis proosa loomingus valdava osa. 1831. ilmus teos "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused. Välja antud A. P.". Üldtuntuks sai "Padaemand" (1833). Ilmusid ajaloolised jutustused "Dubrovski" (1832-1833) ja "Kapteni tütar" (1833-1836).
Ta abiellus teisega armastades siiski Oneginit. Olga Larina 1516aastane Tatjana õde. Täielik vastand oma õele, ta oli ilus ja sädelev kui kastetilk. Rõõmsameelne, energiline, armastas lõbustusi, nalja, tantsu. Oli noorest peast juba täielik seltskonna daam. Armastas Lenskit. Vladimir Lenski 17aastane Olga peigmees, kirjanik, luuletaja. Ta oli Onegini vastandiks. "Nad olid kahekesi kui leek ja jää, graniit ja vesi, kui värss ja proosa vastandid," ütleb autor. Kuid hoolimata sellest vahetasid nad Oneginiga mõtteid ning Lenski sai viimasest innustust kirjutamaks uusi teoseid. Lenski tugevad küljed, ta noorusest tulenev aktiivsus, lennukus, romantiline kirglikkus ja tulevikuusk, on ühtlasi ta nõrkuseks. Hästi kunstihingega inimene, armastas luulet. Autor on kirjutanud: Ta südames, kus täitsa puudus suurlinna paheline tusk, veel valitsesid arm ja truudus ja vankumatu õnneusk
Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. 4. süzee 5. faabula- on eepilise või dramaatilise teose sündmustik ajalises ja põhjuslikus järgnevuses. 6. eepos-tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes 7. romaan-on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. 8. novell-on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. 9. poroloog- 10. epiloog- 11. ekspostsioon- 12. rispositsioon- 13. konflikt- 14. intriig- 15. kulminatsioon-on haripunkt, kõrgpunkt; pinge haripunkt süzee arengus, konflikti
1868.a.C.R.Jakobsoni "Vanemuise" seltsis I Isamaakõne,andis pildi eesti muistsest kultuurist.Elu muutus,taheti talletada rahvakultuuri.See oli rahvusliku liikumise tegevussuund.Taheti parandada kooliõpetust.I üldlaulupidu 1869. Tartus.Eesti Kirjameeste Selts Tartus 1872-1893.eesti keele korraldus,uue kirjaviisi propageerimine,rahvaluule kogumine,eesti keelsete raamatute kijastamine ja aastaraamatu väljaandmine.Selle järeltulijaks oli Eesti Kirjanduse Selts 1907,suleti 1940.taasavati 1993.1860 mõte asutada eestikeelne keskkool Aleksandrikool.Tööd juhtis Pekomitee,esimeheks J.Hurt. r.liikumise keskused olid Tartu ja Viljandimaa,ideoloogid ja rahvajuhid olid J.V.Jannsen,J.Hurt,C.R.Jakobson.1870 rahvuslik liikumine kaheks:mõõdukad(J.Hurt,teotusid sakslastele)radikaalid(C.R.Jakobson, venelastele). J.V.Jannsen(1819-1890)järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja.1857-1863 Pärnus"Perno Postimees",1864-1880 Tartus"Eesti Postimees".Kinnistas e...
Pärast lühiajalist õppimist Pariisi polütehnilises koolis hakkas ta 20 aasta vanusena saama Louis XVII käest luuletajapalka. Aastal 1832.ilmus victor Hugo esimene proosateos ,,Islandi Han".Detsembrid 1827 avaldas Hugo näidendi ,,Cromwell",millega muutus ,,romantistide"juhiks ja ,,klassitsistide"vaenlaseks.kahe vihase leeri kokkupõrget-mis lõppes ,,romantikute"võiduga-Hugi näidendi ,,Hernani"(1830)esietendusel mäletab kirjanduslugu siiani.Aasta hiljem tegi Hugo juba suuri tegusid proosa vallas-ilmus romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis". Alates 1855.aastast elas Hugo Guernsey saarel La Manche`i väians,kus veetis oma loominguliselt kõige viljakama perioodi.Muuhulgas kirjutas ta siis romaanid ,,Hüljatud"(1862) ja ,,Inimene,kes naerab"(1869).Hugo suri 22.mail 1885.aastal Pariisis. Victor Hugo looming oli rahva seas erakordselt armastatud,teda nimetati ,,rahva hääleks".Kirjaniku 80.sünnipäeval sai talle osaks erakordne austusavaldus
Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal, Inglismaal, Venemaal. Euroopas sai realism alguse 50 aastat enne Eestisse jõudmist. Eesti realism ongi hilistekkeline, seda on mõjutanud tugevalt naturalism. 19. saj lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. Eestis levis kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Eestis tõusis realismi ajajärgul juhtivaks kirjadusliigiks eepika ehk proosa. Keskne kuju eesti realismis oli Eduard Vilde. Oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. Eesti realismi esimene tippteos oli Vilde ,,Külmale maale" (1896). tema kõrval oli teine realist Ernst Peterson- Särgava. 20. saj algusaastatil tõusis juurde rida noori kirjanikke Tammsaare, Tuglas, Metsanurk. Naturalism Naturalsm on äärmuslik suund, sai alguse 1860 70ndatel Prantsusmaal, levis üle Euroopa ja USA- sse
Puskini elu ja looming 1820-ndate aastate 2.poolel ja 1830 Arion - vanakreeka müütilisest luuletajast, kelle delfiin merehädast päästis, luuletus on allegooriline. 1820-ndate lõpul elas P korrapäratut elu, reisides ja mängides kaarte. Ta soovis Venemaalt lahkuda, kuid sai oma palvetele eitava vastuse. Sõitis salaja Kaukaasiasse, kus pandi ta ikkagist salajase järelvalve alla. Just 1820-ndate 2. poolel saavutas P loomingulise küpsuse. Pöördus proosa juurde. Ta kohtas Moskvas Natalja Gontsarovat ja armus temasse ning tegi abieluettepaneku. Isa antud Boldino mõisa pärast veetis P sügise seal(Boldino sügis). Ta jäi sinna pikemaks ja kirjutas palju. Talle meeldis sügisel kirjutada ja ei sallinud kevadel kirjutamist. Talvel P abielluski Moskvas. Puskini elu viimased aastad. Tema abieludraama ja surm. Teda hakkas huvitama ajaloo uurimine(Peeter Suur). Ta tegeles põhjalikumalt Pugatsovi ülestõusu teemaga
Kirjutatud alliteerivas värsis. Beowulf pole ajalooline isik. Eeposes puuduvad jumalad, sündmused keerlevad paari-kolme episoodi ümber. Kangelane võitleb kurjaga. Teosel sarnasusi germaani muistendite ja islandi saagadega. Esineb vähem paganlikke seiku. Beowulf Lõuna-Rootsis elanud noor sangar. Sureb rahva õnne nimel. Kangelaslaulud Chanson de geste ,,kangelasteo laul" .Päritolu ega autorlus pole selge. Kõige varem levis Prantsusmaal. Tavaliselt värsivormis, harvemin proosa või segavormis. Esitasid elukutselised rändlaulikud: zonglöörid (Prants.), huglaarid (Hisp.) ja Spiilmannid (Saks.). Esitasid poollauldes, Retsitatiivina, muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid. Kirik suhtus rändlaulikutesse vaenulikult. Neid ei lubatud armulauale ega matta kombe kohaselt. Rahva hulgas populaarsed. 12.sajandini zonglöörid kirjaoskamatud. Olid ühtaegu nii luuletajad kui ka lauljad. Kangelaseeposed Kesksel kohal heeros
Esimese hümni kirjutaja oli Milano piiskop Aurelius Amborius(333-397) Ambrosius oli 4nda sajandi mõjukamaid kirikupoliitikuid. Ambrosiuse hümni iseloomustab vabalt voolav , sageli kaunistustega meloodia. Hümnide aluseks on reeglina värsstekst. 7.Gregoriuse koraal Kristliku kirikumuusika arengu üheks tähtsaks etapiks oli Gregoriuse koraali e. Laulu kujunemine. Seda laulu iseloomustab korrapärase meetuumi puudumine rütmis , ja proosa tekst . Oma nimelise Greg- sai paavst Gregorius 1 suure (504-604) . Ta oli tähtis Kiriku poliitik . Võttis ette jumala teenistuse läbiviimise . Koraal oli ühehäälne saateta ladina keelne katoliku kirikue laul , mis levis üle euroopa.
Kolm vene kirjandushiiglast 19. sajandil Venemaa on suur nii pindalalt kui ka loovinimeste hulga poolest. Venemaa kirjanikest sooviksin esile tõsta kolme meest - Dostojevski, Tolstoi ja Tšehhov. Fjodor Dostojevski sündis 1821. aastal Moskvas. Tema isa oli aadlisoost pärit vaesunud arst. Iseloomult oli ta tõsine ja karm, mõnikord isegi julm. Ema oli iseloomult isa vastand - õrn, leebe ja hell. Ema suguvõsa koosnes kaupmeestest ja haritlastest. Dostojevski kaks venda õppisid pansionis. Isa suri ning see oli Dostojevskile suur šokk, tal tekkis epilepsia. Dostojevski läks õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Ta hakkas tegelema tõlkimise ja kirjutamisega. Tema meetodiks oli realism, ta kirjutas vaeste elust. Tal oli ka üks suur pahe - ta mängis hasartmänge. Dostojevski astus Petraševski ringi, ring avastati ning selle liikmed arreteeriti. Liikmetele määrati surmanuhtlus. Hakati esimesi süüaluseid maha laskma...
1940. a. Raud enda luutestustes tervitas rahva võimu ja tänapaeva kuju. 1941. a. ta kirjutas näitemangu «Mook väravas». Sõja ajal kasvas poeedi meisterlikus, «Sõjasõna», 1943, «Uued sillad», 1945. Ballaadide kogumikud, «Kaks astjat», 1946, «Joud ja valgus», 1948 «Kõik teed», 1953, jt, tostsid poeedi eesti tänapaeva poeetidete esimestesse ridadesse. Kõige kuulsam luuletuste kogumik on «Laulud ei lõppe», 1961, «Kuldne sügis», 1966. 1969. aastal esineb poeet proosa ja draama venekeelde tõlkijana. Novellide kogumik «Silmast silma», komöödia «Suveöö ilmsi», 1962. Tõlkis udud I. . Krolovi ja teiste vene kirjanike teoseid eesti keelde. Ma lugesin mitu erinevat tema loomingut ja siis võin ütelda, et tema looming on ühe tasandi kõrgem teisega kirjanikutega võrreldes 20. sajandi algusel. Oma teoses ta kirjeldas kõiki külgi. Ta vaatas maailmas erinevate vaadetega. Tema iseloom on individuaalne ja ta tahtsis avada kõik oma emotsioonid.
Selles kogus on palju loodusluulet ning aastaaegadega seotud luule, räägitakse erinevatest kuudest aastas. Kasutab luules kujundeid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Romaan 1985 romaan "Seitsmes rahukevad" Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a Proosa 1974.a. ilmus esimene proosaraamat "Salamaja piir" Seejärel "Leopold" ja "Vaatame, mis Leopold veel räägib" Lastetriloogia kolmas osa "Leopold aitab linnameest" (1976) Tänan kuulamast !
*keelpillid:lamedaphjalise klakastiga fiidel(viiuli,vioola eelkia) *mara pirnikujulise phjaga rebekk *harf, lauto(sarnaneb mandoliinile) *mitmesugused fldid *kahekordse roohuulikuga salmei(pommeri, hilisema oboe eelkia) trummid, taldrikud jne Gregoriuse koraalile iseloomulikud jooned Pille ei kasutata saate-a capella(ilma saateta) Laulavad mungad Ladina keelne hehlne laulmine Puudub kindel taktimt, muusika rhud olenevad snadest Aluseks vaimulik proosa tekst Rtliklaulud said alguse 11.ndal sajandil mis seos on Mesopotaamia muusikal Lne-Euroopa muusikag mesop. muusikast prineb lne-euroopa muusikatraditsioon mesop. on tulnud euroopasse 1. kik thtsamad pillid. kige vanem keelpill-harf 2. diatooniline helilaad- 7astmeline helilaad
kujutamine. o Ümarlaua romaan- Arthuri romaan( kuningas Arthuri looming) o Kuningas Arthur on rüütlite ideaal. o Teoses on erinevaid tuntuid tegelasi: Ümarlaud Võlur Merlyn Püha Graal- võlijõuga karikas, kuhu olevat kogutud ristilöödud kristuse veri · 13.-14.saj. hakati romaane kirjutama proosa vormis 11. Linnakirjandus arenes rüütlikirjandusega paralleelselt. Keksklassi(käsitöölised, kaupmehed) kirjandus oli rahvapärasem, lihtsam aga jõulisem. 12. Fablioo- Kõige esimesena välja arenenud üks populaarseimaid kirjanduszanreid Prantsusmaal. Lühike ja naljaks argieluteemaline lühilugu Naeruvääristati ahnust, silmakirjalikkust, pettmist,rumalust, lühinägelikkust. 13. Svank- Saksa ??? 14. Linnakirjanduse kaks suurteost:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
