Liikmed, toetajad Moto sõnum Saavutused Suits; Leiti, et kirjandusse on vaja tuua uusi ·Suitsu ja Ridala luulekogud Tuglas; Euroopa suundumusi ja viia seda ka ·Tuglase novellid Aavik; Euroopasse. Ei tohiks kaotada oma ·Oksa romantiline ja naturalistlik Grünthal Ridala; eestlaslikke algmeid, kuif tuleks siiski proosa Kallas; astuda samm edasi tuleviku suunas. ·Petersoni luule Linde; ·Liivi luule valmik Oks; ·Aavik rikastas sõnavara ja täiendas Kitzberg; grammatilist struktuuri
siis osa neisr loobus sellest. Koos nimetatud põlvkonnaga algas eesti pagulaskultuuri allakäik. Nad ei olnud tegelikult eestlusest enam huvitatud. H.Nõu, I. Ivask, I.Laaman · Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses. Eestlus on nende jaoks pigem vormiline, vähesed tunnevad end Eestis kodus. Nende hulgas on vähe kirjanikke, mõned kultuuritegelased nagu Toomas Hendrik Ilves, Mark Kalev Kostabi. Pagulaskirjanduse proosa teemad: 1) Kodumaa ajalugu ja olu enne II maailmasõda Bernard Kangro Tartu-sari, Pedro Krusten Kaldametsa-triloogia, Ain Kalmus ,,Jumalad lahkuvad maalt", Gert Helbemäe ,,Sellest mustast mungast", Karl Ristikivi Euroopa ajalugu 2) Sõda ja kodumaalt põgenemine Agu Kask ,,Kartuse ja lootuse vahel", Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" I-II Pagulasluule: 1) Igatsusluuletused, mälestuspildid (Under, Suits, Adson)
sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta ToomKuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit. Tammsaare suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1
on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses. Tuntumad luulekogud ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) Kriitika Kriitik Mart Mäger on kirjutanud Jaan Krossi proosa kohta nii: "Kogu Jaan Krossi proosa.Juba aine valik määrab kõige üldisemates joontes kujutluslaadi ning sõnastusstiili. Autor on teadlik sellest, et ajalooainelisus ise on spetsiifiline tinglikkus, mis kujutlusvõimalusi mitmeti piirab. Võimaluste järgnev ahendus juhtub asjaolust, et peategelasteks võetakse reaalsed isikud Eesti aja- ning kultuuriloost. Tegelasteks valituid tuntakse kas üldiseltvõi vähemalt ajaloolaste ringkonnast.
murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit. Tammsaare suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1.märtsil 1940.
OSKAR LUTS Oskar Luts (7. jaanuar 1887) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912–1913), "Suvi" (1918–1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud. Oskar Luts. Nikolai Triigi söejoonistus, 1928.
Referaat Lydia Koidula Sisukord Curriculum Vitae - 3 Lydia Koidula inimesena - 4 Lydia Koidula looming - 4 Tsitaadid teosest - 5 Isiklik mulje autori kohta - 5 2 Alustan oma referaati meie armastatud kirjaniku Lydia Koidula CV-ga. Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Lydia Koidula(sünd. Lydia Emilie Florentine Jannsen) Elukoht Peteruri lähedal asetsev Kroonlinn Sünniaeg 24.12.1843 Vändras Perekonnaseis Abielus, 3 last HARIDUSKÄIK 1854 – 1861 Pärnu Kõrgem Tütarlastekool(koduõpetajanna diplom) 1850 – 1854 Iseseisev kodune õpe TÖÖKOGEMUS 1873 - Eesti luuletaja ning kirjanik ...
Eetika asemel on tähtis esteetika. Ilus on parem kui hea. Eesmärk on taltsutamata meelelisus, ilu nautimine. Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree." Ernest Hemingway (1889-1961) 20.s Ameerika Ühendriikide kirjanik. Üks tähtsamaid ja mõjukamaid omal ajal. Sündis Chicago eeslinnas Oak Parkis. Looming oli avatud modernistlikele vormiuuendustele Suhtumine ellu- humaanne, eetiline. Teostest võib leida eksistentsiaalseid varjundeid. Proosa stiililises eripäras leidub sarnasusi biheiviorismi meetodiga- fikseerida võimalikult objektiivselt, erapooletult tegelaste käitumist ja kõnet, anda edasi hingeelu. Tema arvates on nähtav-kuuldav vaid väike osa süagvamast, peidetud tegelikkusest. Kasutas vihjelis-dümbolistlikku stiili. Ametliku sõjaheroilisuse maandab iroonia abil. Väljendas protesti sõja vastu. Teosed- ,,Ja päike tõuseb(romaaniga saavutas oma isikupärase stiili)", ,,Vanamees ja meri".
- hinnatumad loomingud on koondatud ''Laulude raamatusse'' Giovanni Boccaccio (1313-1375) - kirjutas novelle - huivtus antiigist - kohtus suursuguse daami Maria d'Aguinoga, kellest sai inspiratsiooniallikas (loomingus kutsus ta teda Fiametta nime all) - arendas erilist jutlustajasoont - ''Fiommetta ehk Eleegia madonna Fiammettale'' õnnetu armastuse lugu; esimene psühholoogiline romaan Lääne-Euroopas - ''Dekameron'' tõi kuulsuse ning pani aluse Itaalia ilukirjandusliku proosa arengule Niccolo Machiavelli (1469-1527) - ajaloolane, poliitik - ''Valitseja'' räägib inimeste kirgedest ja puudustest - analüüsis riigikordade olemust ning jagas valitsejatele õpetussõnu - ''Eesmärk pühitseb abinõu'' kõige alatumadki võtted on lubatud, kui need riigile kasuks tulevad SAKSAMAA: Martin Luther (1469-1536) - 1517. kõigi pühakute päeval naelutas ta Wittenbergi peakiriku uksele 95
Kafta kirjutas jutustusi ja esseid, mis mõnevõrra tähelepanu pälvisid.Lisaks inimese võõrandumise ja kelstumise kujutamisele on Kafta loomingule iseloomuli allegoorilise-sümbolistlik kujutamisviis. KE 31_MODERNISM Hemingway leiutas napi, kui lüürilise proosastiili, mis suutis haarata endasse tema aja rahutuse ja mõjutas suuremat osa hilisematest romaanikirjanikest.Oma isikupära stiili saavutas ta romaanis Ja päike tõuseb. Hemingway proosa stiili eripära on püüd fikseerida erapooletult tegelaste käitumine ja kõne ja väliselt nähtavat-kuuldavat jäädvustades edasi anda nende hingeelu.
Gaius Julius Caesar ( 13. juuli, 100 eKr - 15. märts, 44 eKr ), tähelepanuväärne Ladina proosa autor, Vana - Rooma väejuht ja poliitik. 84 eKr abiellus kõigest 18. aastane Caesar noore Cornelia Cinnaga, kes oli vaid 13. aastane. Kui Lucius Cornelius Sulla sai diktaatoriks, käskis ta Caesaril Corneliast lahutada, kuid ta keeldus sellest ning ta muutus Sulla põlualuseks, Pääses ainult eestkoste tõttu. Caesari poliitilise tegevus algas pärast Sulla surma ( 78 eKr. ) Ta astus vastu Sulla pooldajatele, keda süüdistati väljapressimises. 74. eKr
Noorsooteatris lavastajana, aastatest 1992-2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. 1960. aasta paiku vilkalt harrastavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu Mati Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse, ,,Hüvasti, kollane kass." Pikka aega oli Mati Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelasteks on autorilähedane minajutustaja. Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Tema stiili iseloomustab lausete maksimaalne lühidus, dialoogide rohkus, tähtis pole mitte jutustus, vaid meeleolu. Undi maailmas on ühel ja samal hetkel kõik koos, kõik korraga. Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte lugu.
Ilukirjandus Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt
põhimõtted, kuid elukombed on moraalitud. Arvustab kõrgseltskonna rämpsu ja kõrkust. Walter Scott (1771-1832) Ta isa oli jurist, soovis pojale ka head haridust, kuid Scott tahtis muud, temast sai kirjanik. Ta tundis huvi legendide, rahvaluule ja mineviku vastu. Ta on romantilise ajaloolise seikslusromaani rajaja! Looming jaguneb 2-te perioodi: I Luule (ballaadid, poeemid)- värsivormis teosed, võimaldavad jutustada lugu. Kestis 1795- 1814. II Proosa alates 1814- Scott leidis, et ei küündi Byroni tasemele ja hakkas proosat kirjutama. Proosa oli tal ajalooline, romantiline, seikluslik. Tähtsamad teosed: romaan "Ivanhoe", "Talisman"- ristisõdadest, "Rob Roy" räägib tema enda elust, osaliselt autobiograafiline. Scott kirjutab lihtinimestest, kroonitud peadest, kõikides ta romaanides on mingi konflikt. Vastuolus on vanaaegne, väärikas vs. uus, labane. Kokkuvõttes on kompromiss, lahendus. "Ivanhoe" Aeg on 12.saj Inglismaa
Karl-Martin Sinijärv Referaat Koostaja: Maigi Mihkelson Juhendaja: Õp.Kaja Eenlaid Tartu 2009 Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aasta...
põue põhjas tuksuda? Võidab viimaks mulle tootus kallistatud Kaanani? LOOMING Lydia Koidula on kirjutanud proosa- ja luuleteoseid. Ta on tegutsenud tõlkijana ja kirjutanud näidendeid. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Algatas vene kirjanduse eesti keelde tõlkimist. Algul, kui ta alustas proosa kirjutamist, tõlkis ja mugandas seda teistest keeltest, hiljem hakkas aga tegema omaloomingut. Samuti kirjutas ta ka ballade. On antud välja ka kogumikke, kus on kirjavahetused Fr. R. Kreutswaldi, Anna Haava ning samuti tema lähedastega. Tema tähtsamaiks loominguks sai aga luule. Tema luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine, mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Luuletajana alustas ta 1866
peetakse valmianri loojaks. Tema valmis on kirjutatud proosas, tegelasteks on peamiselt loomad. Hilisemad valmimeistrid on prantslane La Fontaine, venelane Krlov ja eestlane Tamm. 47. Vanakreeka ajalooproosa e histograagia thtsamaid autoreid oli Herodotos, kelle Cicero ristis ajaloo isaks ja kelle peateos on "Historia" ,mis rgib Kreeka-Prsia sdadest. 48. Miks oli vaja Vana-Kreekas knekunsti ehk retoorikat? See oli hiskondlik norm, et inimest oskaksid rkida iget juttu igel ajal. 49. Retoorilise proosa philiigid on: 1) kohtukne 2) poliitiline kne 3) pidulik ilukne 50. Kes on logograaf? Kohtuknede kirjutada 51. Nimeta IV sajandi suurim poliitiline knemees, kes harjutamisega sai lahti knedefektist ja tegutses Ateena juhtiva riigitegelasena - Demosthenes. 52. Filosoofilise proosa meistrid on Sokrates ja Platon 53. Sokrates ei pannud midagi kirja. Tema pilased esitasid pma petaja vaateid nn filosoofiliste dialoogidena. Sokrateselt on tulnud kaks mttetera: 1) Ma tean, et ma midagi ei tea 2)
dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi, mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda. 3 Prantsuse valgustuskirjanduse eripära Valgustuskirjandus Prantsusmaal oli väga filosoofiline. Esile tõusis kirjandusliikidest proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Kuna valgustajate mõistuseülistus jättis vähe ruumi tunnetele, siis jõudis luule suur areng alles sajandi lõpus. Prantsusmaal oli valguskirjanduse autoreid päris palju. Kuulsamad neist olid: Voltaire(1694-1778) 18.sajandit nimetatakse sageli Voltaire'i sajandiks, kuna ta oli oma aja üks kõige kuulsamaid ja tuntumaid autoreid ja selle ajajärgu universaalsemaid mõtlejaid.
Antiikaeg on Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Antiikaja ajalised piirid on umbes 800 eKr kuni 500 pKr ning see hõlmab eelkõige Vahemeremaid. Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Allegooria ehk mõistukõne kahetähendustasandiga proosa- või värrsslugu Bard- muistne keldi poeet. Keskajal e...
moonakaperest. J. Tamme varasem looming on rahvalik. Nagu proosas, nii ka lüürikas kaitses ta ilmunud kogudes ,,Ärganud hääled". Lüürika elu vaeslapsi. Esimesena tunnustasid tema luulet uuenemisprotsessis oli J. Tammel oma osa, «Noor-Eesti» rühma kuuluvad kirjanikud. kaalukam aga lüüroeepikuna. Lüürikuna viljeles J. Tamm ajas iseloomulikke teemasid - loodus ,,Kilin- 8. Ärkamis- ja järelärkamisaegne proosa. kõlin", armastus tsükkel ,,Sonetid ", ,,Silmad ja Autoreid: L. Koidula, J. Pärn, L. Suburg, M. süda" , kõdu, lapsepõlv, mälestused tsükkel ,,Ema Põdder, E. Aspe, E. Vilde, Juhan Liiv. 1880. mälestus", ,,Doktor M. Veske mälestuseks" . Keele, aastatel suurenes oluliselt algupärase stiili ja vormi poolest kerkivad paljud tema lüürili- jutukirjanduse osa ilukirjanduse üldpildis, sed luuletused oma ajast esile. J
JAAN KROSS 19.02.1920- 2007 Sündis Tallinnas, isa oli masinatehases, õppis Westholmi gümn, siis Tartus õigust- just rahvusvahelist õigust. Töötas ka õppejõuna, aga ta vangistati sakslaste poolt (saks vastases tegevus- ev iseseisvuse eest) ja sama süüdistus venelaste poolt. 46-54 oli poliitvang töölaagris. Tagasi Eestis hakkas tegelema kirjandusega, esialgu tõlkijana, siis luuletajana, esseesid tegi ka. Lõpuks proosakirjanik. Juba nooruses oli mitmekülgne- just kunst, muusika, aga ka psühholoogia. 50ndatel hakkas avaldama luuletusi. On ilmunud 4 kogu. 58 ,,Söerikastaja", 64 a ,,Kivist viiulid", 66 a ,,Lauljad laevavööridel", 69 a ,,Vihm teeb toredaid asju". Oli kolm korda abielus. Esimest korda enne Siberisse saatmist, teise asumisel ja siis leidis Ellen Niidu. (Maarja Kross/Undusk on nt üks laps.) Luuletajana võttis vabavärsi kasutusele. Sai kriitikat, aga siiski avaldati. Esimestes luulekogudes väärtu...
7. Miks peeti Oneginit mässajaks ? Naabritele ei meeldinud Onegini ignorants , vastamisviis , ülbe toon ja et ta ei suudlend kätt , teda peeti taktitundetuks. 8. Mis toob ta ellu vaheldust ? Naabermõisa Lenski. 9. Iseloomustage ja võrrlege Lenskit ja Oneginit . Lenski oli noor ja sirge poeet naabermõisast . Südames valitses arn ja truudus . Onegin oli elegantne , meeldiv , vaba hoiakuga ja nõtke . Nad olid kahekesi kui leek ja jää , graniit ja vesi kui värss ja proosa - vastandid. 10. Kelle armastuse äratab Onegin ? Tatjana 11. Kuidas pihib Tatjana oma armastust Oneginile ? Tatjana kirjutab armastuskirja Oneginile . Kirja lõpus palub endaga kokku saada . Kirja lõppu nime ei pane ja vastust ei tule. 12. Miks ei võta Onegin Tatjana armastust vastu ? Onegin arvab , et Tatjana ei vääri teda . Ma võin ehk armuda kuid harjun ja siis niikuinii ei armastaks teid põrmugi . 13. Rääkida Tatjana nimepäevast . Oli suur pidu ja palju külalisi
mitmetähenduslikkus ja looritatus pole poeesia puhul mingiks paheks. Tema loomingut iseloomustab : * lõikav iroonia, * terav sotsiaalne hoiak, *sürrealistlik kujundus : keelemäng, vabad metafoorid, * grotesk *ja vihjed salapärastele väärtustele. Ta on välja andnud palju luulekogusid * ,,Telg" ,* " Laeka lähedus", *,,Võlavalgel",*" Esimene tahe",* ,, Teatud erandid",*"Selge jälg".. . Samuti on elo kirjutanud proosat, nimelt tal on ilmunud proosa valdkonnas sellised teosed nagu ,,Ingelheim" ja ,,püha maama" Elo juttude keskseks teemaks on naise mõtted ja tunded ning temale esitatavate ootuste ja tegelike unistuste vastuolu. Autori luulele omased sõnavahedus, sarkasm ja iroonia võimenduvad tema proosas ja muudavad Viidingu jutud läbilõikavateks ja kaasahaaravateks detailitäpseteks pildistusteks. Elo meelest peetakse luuletamist liiga kergeks, ega üldse
Väärtushinnangud Tuntud saksa filosoof, Arthur Schopenhauer, on lausunud järgmise tarkusetera: ,,Me mõtleme harva sellest, mis meil on, ent muretseme kogu aeg selle pärast, mida meil pole." Need on väga õiged sõnad, kuna see ongi inimeste mõttemaailma üks suurimaid probleeme. Ei mõelda mitte sellele, mis on, vaid sellele, mis võiks olla. Väga tihti on inimeste väärtushinnangud paigast ära. Muudkui unistatakse ja räägitakse sellest, mida oleks vaja, kus tahaks olla või kelleks tahaks saada. Kuna mõtted on koondunud vaid tulevikule, siis unustatakse see, mis on kõige tähtsam. Need on nimelt väärtused, mis on igapäevaselt meie ümber ja meie sees. Unustatakse väärtused, mis on juba olemas. Nendeks on lähedased inimesed, kodu, perekond, vabadus jne. Väärtushinnangud on väga varieeruvad. Tuntud proosa- ja näitekirjanik Anton Hansen Tammsaare on oma teoses ,, Elu ja armastus" väitnud järgnevalt: ,,Noored ...
1. Elu tõepärane kujutamine ülima täpsusega 2. Kiretu, emotsioonitu 3. Kirjanik ei anna omapoolset suhtumist 4. Inimene kui füsioloogiline instinktidega ebanormaalne nähtus. See on pärilik. 5. Kujutatakse ainult tõde Esindajad E.Vilde, É.Zola, A.Strindberg, T.Dreiser ESTETISM 1. Kummardatakse iluideaali 2. Teose sisu ja vormi kooskõla, mõlemad ilusad Esindajad Oscar Wilde 2. Mõisted: romaan ja novell. ROMAAN jutustava proosa suurvorm NOVELL tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega 1. Tegelasterohke jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. 2. Palju tegevuskohti 1. Vähe tegelasi 3. Pikk aeg
Friedrich Kuhlbansi "Vanemuine", Mihkel Veske "Kodumaa" ja "Illus oled, isamaa!", Ado Reinvaldil "Kuldrannake" jne. Selle aja isamaaluule peamiseks kandepinnaks oli koorilaul, mis sai 1860.aastatel, kus osavõtjad laulsid üheskoos: "Mu isamaa, mu õnn ja rööm!", "Mu isamaa on minu arm!" ja "Sind surmani!". Üldlaulupidu oli suurim rahvuslik üritus, millele ühtses vaimus koguneti kogu maalt. Rahvusliku ärkamisaja proosa ja näitekirjandus jätkas rahvavalgustuslikku tegevust. Lydia Koidula jutustuse "Ainuke" õnnelik peigmees on oma üldisele tublidusele lisaks ka lauluseltsi liige, Jakob Pärn kui eluaegne koolmeister nimetab oma pikas jutustuses "Must kuub" rahva arengu takistusena fakti, et rahvakoolid ei kuulu haridusministeeriumi alla ning liiga palju maksab neis kiriku ja mõisniku sõna. Lilli suburg (mh. esimese eesti
aastal Nobeli kirjanduspreemia. Loometöö Esikromaanist alates algas Sigridi viljakas loometöö, mille tulemuseks oli 14 romaani, lühemad ja pikemad jutustused, lasteraamatud, näidendid, esseed ja ka üks luulekogu. Tema romaanid pälvisid üldise tunnustuse tegelaste ning olukordade ilustamata kujutamise poolest. Peategelased on kirjaniku enda välja mõeldud, kuid on ka palju ajaloos tuntud isikuid. Undseti proosa saavutab erakordse väljendusjõu tänu uusromantilisele poeetilisusele ja süüvimisele tegelaste hingemaailma. Kõige olulisem teema Undseti teostes on naise armastus, mis hõlmab meest, lapsi ja suurt peret. Naine on koduhoidja, kelle ülesandeks on pereliikmeid siduda ja kodukollet säilitada ka kõige raskemates olukordades. 40aastaselt surnud isa on jäänud elama tütre romaanides tegelasena. Peamine osa Undseti loomingust valmis Lillehammeris, kus kirjanik oli
Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast e ma poeg, kes v õitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili A gnes von M önnikhusen. Tegevus põimub nende ar mastusloo ü mber. Tegevuse lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse. Selle teose ainetel on tehtud film " Viimne reliikvia" . · Te ma tädipoeg on Eduard Vilde 9. Romaan on jutustava proosa suurvor m. Ro maani iseloo mustavad problee miderohkus, mitmek ülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk , sünd muste pikaajaline kulg. Ülekantud tähendus on... · Romaan liigitatakse: Ainestiku järgi ( ajalooline romaan, rüütliromaan, armastusromaan, seiklusromaan, sõjaromaan, ulmeromaan, kriminaalromaan, spiooniromaan). · Kujutamisviisi järgi ( arenguromaan, filosoofiline romaan, publitsistlik romaan, psühholoogiline romaan).
· Sündis 16.veebruar 1922. aastal Petseris. Second level · 1935. aastal asus Riigi Kunsti Third level Tööstuskooli õppima keraamikat. Fourth level Fifth level · Ajakirjandustöö Noore Hääle toimetuses. · Algus luule kodumaast, armastusest, kirest. · Hiljem huvi proosa vastu. · 1946. aastal sündis koos Ralf Parvega poeg Ralf Parve Juunior. Esimesed raamatud 1958 "Ainult puhtast armastusest" õrn ja romantiline. "Püha kunsti jüngrid" isa mälestuseks. "3 x pakitud kohver" koos Ralf Parvega. Järgnevad aastad: 1961 Novellikogu "Roosa kübar" novellid, miniatuurid ja jutustused. 1962 "Meesteta küla" rääkis möödunud sõjast. "Lamav tiiger"(1964) Üks tema parimaid kogusid.
Barokk ja klassitsism ja romantism 17.saj toimusid Lääne-Euroopa poliitikas suured muudatused, mis mõjutasid kultuuri. Renessansi kultuuri jätkuna arenes välja kaks kultuuri tüüpi. Barokk ( 16 saj lõpp Itaalias) ja klassitsism ( 17 saj algus Prantsusmaal). Barokk avaldus teravates kontrastides erakordsetes tegelastes,dramatilistes olukordade. Kujutas lõhestunud hingega inimest. Maailma võrreldi näitelavaga kus miski pole püsiv ja au sisse tõsteti mõistus. Hispaania luules Louis de Gongora, Francisco de Quevedo, Pedro Calderon. Draama luules Lope de Vega. Filosoof Baltasar Gracian. Klassitsism rõhutas tasakaalukust korrastatus, vastandudes barokkile. Selgepiir üleva ja madala vahel, ranged normid. Tragöödia pidi inimest õilistama, komöödia õpetama. Kummagis ei tohtinud olla labasust. Klassitsismi pm Nicolas Boileau ,, Luulekunst". Moliere ( 1622-1673) Euroopa suurim komöödia kirjanik. Saavutas tuntuse etendustega...
a ei piiranud riik loomevabadust 1930.aastatel autoritaalses valitsemises toimus mõningane loomevabaduse piiramine, kultuuriautonoomia. 1925.a võeti vastu rahvusvähemuste kultuuriautonoomia s.o. sakslased, venelased, rootslased jt. kultuuri proffesionaliseermine-eesti talurahva kultuuri arenemine euroopalikuks kõrgkultuuriks. eesti kultuur vabanes saksa, vene mõjudest.domineerima hakkas põhjamaade ja inglise- prantsuse kultuuriorientatsioon. kirjandus-1920 valitses luule, 20ndate keskel proosa, romaanid, A.H.Tammsaare(Tõde ja Õigus) muusikaelu-(wikerlased), kammerlaulud, orkestrid, Raimond Valgre, teatrielu aktiivne : Estonia, Draamateater, Vene teater, Tartu-Vanemuine, Pärnu-Endla, Viljand-Ugala. · kunstielu- K.Mägi, N.Triik, Eesti kunstimuuseum, Kunstihoone, tartus ühing Pallas. tekkis uus põlvkond-graafika(Eduard Viiralt) · Hariduselu- üleminek emakeelsele õppele, 6 klassi kohustuslik, 5 klassi Gümnaasiumi 1930.a liiga palju õpetajaid
Probleemid, millest räägib autor: Põhiprobleemiks on see, et inimesed ei hinda seda, mis neil olemas on. Samuti räägib autor liigsest armukadedusest, mis võib saatuslikuks saada. Lisaks vihjab autor, et liigne pidutsemine ja lõbutsemine ei ole hea. 6. Tsitaadid ja mõtted: · ,,Nii elasid ja vananesid · nad vähehaaval mõlemad, · kuid mehele siis avanesid · maamullas kalmuväravad." · · ,,Nad olid aga kahekesi · kui leek ja jää, graniit ja vesi, · kui värss ja proosa vastandid." · · ,, ... vana rikas kannataja · ju oli pandud lauale · kui ohvriandab hauale." · · · · · 7. Seos tänapäevaga: · Paljud inimesed endiselt ei hinda seda, mis neil on ja pärast kahetsevad, et sellise võimaluse käest lasid. Ka tänapäeval valivad paljud selle, mis tundub õige (teeb elu lihtsamaks) ja ei jälgi oma südant. Endiselt on armukadedus väga suur probleem. · 8. Minu hinnang: · Raamat erineb varem kohustuslikest raamatutes, sest selle lõpp ei ole nii
· Neil oli üks tütar Aili · Gailit joonistas ka karikatuure · Oli paar aastat Vanemuise direktor, Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige. Alates 1945 oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige · 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi ning elas seal elupäevade lõpuni · ,,Libahunt" - tõlkis läti keelde · Suri Rootsis maksavähki 1960 ,,Üks leegitsev süda üle rahutu vee..." - hauakivil TEOSE ÜLESEHITUS: - varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane - situatsiooni ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas - LOOMING: - ,,Kui päike läheb looja" (esimene raamat) - ,,Vastu hommikut" - 1926 - ,,Ristisõjad" - 1927 - ,,Toomas Nipernaadi" (koosneb 7 novellist) 1928 - ,,Ekke Moor" ,,TOOMAS NIPERNAADI" analüüs 1. Sisututvustus: Minategelane Toomas Nipernaadi oli rändaja. Teekonda alustas varakevadel ja lõpetas hilissügisel
erandiks, kuna pole tervikteos) 5) Kirjandus keskaegses linnas. Ldnkeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament) 6) Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumalik komöödia tõlkimisel, seni olemas vaid katkendid õpikutes) ja Chaucer (Canterbury lood värssnovellid, ei ole terviklik teos, ei jõudnud lõpetada.) 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio (Dekameron (semperi tõlge), Secretum) 9) Renessansi lüüriline luule (15. 16. sajand) (Shakespeare'i Sonetid.) 10) Renessansi eepiline luule. (15.-16. saj) 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (Erasmus Narruse kiitus, More Utoopia, Montaigne Esseid) 12) Renessansi romaan ja novell (15.-16. saj). (Rabelais Gargantua, Pantagruel; Tormese Lazarillo elukäik, Cervantes Don Quijote, Koerte kõnelus) 13) Renessansi draama ja teater (15
Sonetis "Poeedile"(1830) rõhutab ta looja ranget nõudlikkust iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antsaar" (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses "Exegi monumentum" (1836). Poeemid: "Kaukaasia vang" (1820-1821), "Bahtsisari purskkaev" (1821-1823) ja "Mustlased" (1824). Pärast Venemaa ajloo uurimist ilmusid "Poltaava" (1829) ja "Vaskratsanik" (1833). Temalt ilmus ka värssromaan "Jevgeni Onegin" (1825-1832). Proosa: 1830. võttis proosa loomingus valdava osa. 1831. ilmus teos "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused. Välja antud A. P.". Üldtuntuks sai "Padaemand" (1833). Ilmusid ajaloolised jutustused "Dubrovski" (1832-1833) ja "Kapteni tütar" (1833-1836). Draamateosed: 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Puskin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline". Mihhail Lermontov(1814-1841)
eesmärkidele. Hea näite on Lermontovi ,,Meie aja kangelane". 3)Faabula Teose sündmustik ajalis-põhjuslikus järjekorras. 4)Müüt Muistend, mis käsitleb üleloomulikku maailma, selle tekkimist, jumalaid ja muinasloolisi kangelasi. 5)Mütoloogia Ühe rahva müütide kogum, müütides väljenduv maailmavaade, mis on aluseks ka ürgsetele usundlikele kujutlustele, müüte käsitlev teadusharu, uurib müütide allikaid, ühiskondlikku tausta. 6)Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukujutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Näiteks ,,Mahtra sõda" 7) Novell lühike proosajutustus, ühele teemale põhinev, vähe tegelasi, lõpeb tavaliselt puändiga. Näiteks Tuglase ,,Popi ja Huhuu" 8)Draama Tõsine näidend, kajastab keskklassi arengut ja moraali, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga
müstilisemad kui varasemad autorid. Siuru põhimõte oli ärritada kodanlasi- luuletades lilledest ja armastusest, ajal mil oli sõda. Midagi Siurust... Siuru tegevust võib kokku võtta lööklausega CARPE DIEM! ehk tõlkes naudi hetke. Rühmituse esimesed suuremad ettevõtmised olid album, mis sisaldas liikmete loomingut, lisaks ka Suitsu, Ridala ja Aaviku loomingut. Siuru oli oma hiilgeajal eesti kirjanduses olulisem kui proosa. Siuru väärtus... Armastusluule viimine uuele tasemele Tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutes selle populaarseks. Tänu kirjastuse loomisele sai välja anda seni avaldamata jäänud teoseid. Aitas oma estetismiga edendada raamatukunsti. Suhtumine Siurusse läbi aegade... Siuru on kas rõõmustanud või pahandanud, aga külmaks ei jätnud ta kedagi. Vanameelsetele kriitikutele ei meeldinud
Sagedasemad sümbolid: tee-elu rännakut, kodu-rahu, pöördumine juurte juurde. 4. Siuru 1917-19 novelli kirjanikud Gailit, Tuglas, luulekirjanikud: Visnapuu, Under, Adson, Semper. Siuru tähendab lõokest. Korraldasid kultuuriüritusi, 3 Siuru albumit, mis sisaldasid luuletusi, novelle. Moto: Püüa päeva! Loomingule omane iroonilisus, avameelsus, püüe sokeerida. Kujutati armastust, erootikat, vihjed eelmängule, seksile, kirg, kujundid, looduskirjeldused. Proosa fantastiliste sündmustega, katastroofi meeleolu. Lagunemise põhjus: Gailit kirjutas pilkava följetoni Underist. Tähtsus: armastusluule arendamine avameelsuse, parema kujunduse poole, arendas raamatukunsti, jätkas Noor-eesi traditsioone. Kasutasid murde vorme. 5. Tarapita 1921-22 Under, Adson, Semper, Alle, Suits, Barbarus. Moto: Taara, aita! Rühmitus oli pööratud ühiskonna poole: kujutati sõda, vaesust, valitsejate
· rahva seas polnud nii populaarne · teosed kunstilisemad · ,,Andria" · ,,Andria" on esimene teadaolev Eestis etendatud näidend. Esitasid saksa õpilased ladina keeles. Seneca · kesier Nero kasvataja lapsepõlves · filosoof ja tragöödiakirjanik · tappis ennast ära, kui Nero teda vandenõus süüdistama hakkas. · lõikas veenid kuumas vannis läbi Proosa · jutustav kirjandus · tippaeg kuldsel ajajärgul · Kuldse aega iseloomustab: a) kodusõjad b) võimuvahetused c) kuskil 0. aasta kandis I triumviraat Caesar, Pompeius, Grassus II triumviraat Marcus Antonius, Octavianus, Lepidus · Spartacus ori Traakiast, tema juhtimisel toimus orjade mäss · retoorika tähtsus suurenes (sõda, poliitika põhiliselt)
Barokki kujunemine.Barokk tekkis 16. Saj teisel poolel.Sõna barocco on pärit portugali keelest ja tähendab lopergust pärlit.18 saj sai sõnast pilkenimi,mis tähendas ebaloomulikkust, kummalisust,liialdust.Muusikastiili nimetusena võeti kasutusele 18 saj.Muusikalist barokki piiritletakse 1600-1750Perioodid :1)varajane-1580-16302)keskmine 130-16803)hiline 1680-1740. Levinumad stiilid baroki ajastul:1)kiriklik stiil2)kammerstiil 3)teatraalne stiil.Afektiõpetus mõjutas barokki.Tunnete väljendamine muutus väga tähtsaks. Kontsert-(barokk)koosmäng, üheskoos mängimiseks, kaasalaulmine ja tantsimine,pilliantsambel.(tänapäev) avalik muusika ettekandmine, kindla muusikazanri esitamine.Kolm barikkiajastu levinumad stiilid- kiriklik stiil- jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. kammerstiil- hõlmas sooloaariaid ja duette. Väikesed pilliantsamblid .teatraalne stiil- kõige uudsemja julgem,tundeline, kirglik väljendusla...
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Margit Martinson 11.B klass Kultuur Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastamise või venestamise tõttu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest Algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest Eesti Kultuurkapital Loodi 1925. aastal Peamine kultuuri finantseeriv asutus Tegevuseks laekuvad summad tulid: 1) Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 2) Lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 1920. alguses valitses A. H. Tammsaare Siuru rühm Proosa ja realistlik romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad...
Esmase valikuna oli plaanis taas külastada Eesti Rahva muuseumi, sest viimasel korral jättis see endast mitmel tasandil just ,,massiivse" ja ühtlasi ka positiivse mulje. Samas olin seda kord juba külastanud ning tahtsin sellel korral midagi uut. Seega osutus minu valikuks Oskar Lutsu majamuuseum, kuhu läksin lootuses saada põnevat infot vanema Eesti kui ka härra Lutsu enda kohta. Ühtlasi tuleb tunnistada, et Luts ja tema rahvalik proosa on vähemalt minu jaoks tähtis osa Eesti kultuurist ning ka üks silmapaistvamaid kirjanike, kelle looming on mul erinevates vanuseetappides võimaldanud näha teistsugust Eestit. Oskar Lutsu majamuuseumi sisenedes jättis meeldiva esmamulje sealne personal (kohal oli üks muuseumitöötaja). Muuseumi töötaja oli viisakas, tekitas kohe alguses tunduvalt soojema tunde (kui enamus muuseume külastades). Kuigi minu külastuse ajal oli Oskar Lutsu majamuuseumi
silueti alla on kirjutatud "Üks leegitsev süda / üle rahutu vee") kujustas E. Raudsepp Looming On öeldud, et Gailiti keelekasutus sarnaneb tema kodukoha, Lõuna Eesti vahelduva maastikuga: künkad, orud, käänulised teed, üksikud metsatalud ja samas avarad heinamaad. Kuigi Gailit on kirjutanud mitu romaani, võib teda Fridebert Tuglase ja Peet Vallaku kõrval pidada ennekõike sädelevaks novellimeistriks. Gailiti varane proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927).
geograafia edendamisele Eesti tuntuimad teadlased astronoom Ernst keemik Paul Kogerman Öpik 05.12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia- Kirjasõna Üldkättesaadavad eestikeelsed trükised Rohkesti ilukirjandus ja populaarteaduslikke väljaandeid Ajalehed ja ajakirjad Eesti ilukirjanduses valitseval kohal proosa, realistlik romaan Populaarsed Eesti kirjanikud Anton Hansen August Mälk Tammsaare Kõrgelt tunnustatud kirjanikud Näitekirjanduse taassünni ja edendamise alusepanija Hugo Raudsepp – rahvalikud komöödiad Luule areng – Marie Under, Henrik Visnapuu Noorem põlvkond – Heiti Talvik, Betti Alver Hugo Raudsepp Marie Under Betti Alver Muusika Noored helikunstnikud
esti keele kirjandMida soovitan lugeda eakaaslastel? Tänapäeva infoühiskonnas ununevad noorte seas raamatud üha enam unustuste hõlma. Raamatuid asendavad arvutid ja igasugused erinevad nutiseadmed, mis sisustavad noorte aega. Paar nädalat tagasi, kui ma söögivahetunnis taas raamatut lugesin, tuli minu juurde üks mu klassiõde ja ütles: ,,Sandra, ma ei saa aru kuidas sa jõuad nii palju lugeda? Jälle on sul uus raamat! Ma ei saa sust aru." Sel hetkel ma ei osanudki talle midagi vastata. Hiljem, kui ma samal päeval koju läksin, avastasin end seda situatsiooni peas taas läbi mängimas. Siis ma taipasin - minu õnneks ei ole mul võimalusi, et osta endale nutitelefoni ega istuda päevad läbi arvutis. Seega leian aega, et tegeleda asjadega, mis mulle tegelikult meeldivad. Ning üldse, mida tegelikult anaavad need 4 tundi, mis on kulutatud näiteks mõnes suhtlusvõrgustikus istudes, kui tegelikult sul siiski sõpru, kellega saaks ...
VIIVI LUIK Viivi Luik on eesti luuletaja ja proosakirjanik, kes sündis 6.novembril 1946, Viljandimaal Tänassilmas. Oma haridusteed alustas ta aastal 1954 Risti Algkoolis, edasi läks ta Kalmetu kaheksaklassilisse kooli ja lõpetas Tallinna Kaugõppekeskkoolis aastal 1965. Luige esimene töökoht oli Tallinnas arhivaari ja raamatukoguhoidjana aastatel 1965-1967. Lõpetades töö, algas tema elu kutselise kirjanikuna 1967. aastal. Kirjanike Liidu liige on ta aastast 1970. Peale kodumaa on ta elanud ka Helsingis aastatel 1993-1997, Berliinis aastal 1996 ja aastatel 1998-2003 Roomas. Lisaks on ta nüüdseks juba 42 aastat olnud abielus diplomaat Jaak Jõerüüdiga, kelle töö tõttu ongi ta oma elus mitmetes erinevates kohtades elanud ja sealsete ühiskondade ning kultuuridega kohanenud. Viivi Luige esimene luuletus ilmus välja trükis aastal 1962 Viljandimaa rajoonlehes Tee Kommunismile ja mõned aastad hiljem, 1965 ilm...
Tsalmajev Kirjutati, et tema "kivine keel" võib viia kannatuse katkemiseni, sest kirjanik "vehib oma keelega nagu elevant londiga" Venelased on tunnistanud tema keele "piinarikkalt keeruliseks" Paljudes tema jutustustes tegutsevad nn tulevikuinimesed ja, nagu ta ise nimetas, "hingekehvikud", keda koormab minevik Andrei Platonov Ajakirjanduses ilmunud karikatuur Andrei Platonovist Mälestussammas Kasutatud kirjandus XX sajandi vene kirjandus II Proosa -Katrin Kalamees, Maritsa Lens A. Platonov "Meistri saamine" 1929 A. Platonov "Auk" 1987 http://www.google.ee/images?q=andrei %20platonov&oe=utf-8&rls=org.mozilla:en- US:official&client=firefox-a&um=1&ie=UTF- 8&source=og&sa=N&hl=et&tab=wi&biw=922&b ih=515 Tänan kuulamast! Küsimusi?
FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS ja Moodle) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS ja Moodle). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus
NOORED JA SPORT Referaat 2 Tallinn 2008 3 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on?..............................5 Sport kui võimalus.............................................................................................................7 Noored vs sport..................................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus...............................................................................................
võrsed" Bashô Edo perioodi kuulsaim luuletaja, kuulsaim haiku tegija Teosed: "Kojiki" Muistsete aegade kroonika, loomise müüt, ilmumise ajaks peetakse 712 a "Man'yôshû" Vanim luuleantoloogia, koostaja on Otomo no Yakamochi, ilmus umbes 770 a-l "Kokinshû" Luuleantoloogia, mis sisaldab tankasid, koostas Ki no Tsarayuki, ilmus 905 a-l "Genji monogatari" Murasaki Shikibu poolt Heiani perioodil kirjutatud õukonnaromaan Mõisted: kambun jaapanis kirjutatud hiinakeelne proosa tanka lühike jaapani luuletus (5+7+5+7+7) haiku lühike jaapani luuletus, loodus- või armastusteemaline (5+7+5). monogatari suulise traditsiooniga tihedalt seotud vested või jutud, tihtipeale üleloomulikest asjadest renga 14. sajandist pärit seosvärss, mis tekib mitme inimese koostöös. ARAABIA, TURGI, PÄRSIA qasda pikk stroofita ood, koosnes baytidest. ghazal (gazeel) lüüriline armastusluule, sellest kasvas välja linnaluule ja luule lootusetust armastusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
