Pagulaskirjandus · 1940ndate keskel lahus Eestist u 70 000-75 000 eestlast · Mindi Rootsi, Kanadasse, USAsse, Austraaliasse, Inglismaale, Saksamaale (enim Rootsi) · Poliitilise paguluse lõppu tähistas Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal Kohvrite aeg · Kohvritel istumise aeg: vahetult pärast sõda 1940. aastate teisel poolel (oodati naasmist Eestisse) · Kohvrite lahtipakkimise aeg: 1950. ja 1960. aastatel (uus koht uuel kodumaal) · Aeg mil kohvrid viiakse pööningule: 1979. aastad ja 1980. aastate algus (integratsioon lääne ühiskonda) · Identiteet säilitati: · Koonduti erinevatesse organisatsioonidesse · Korraldati ühisüritusi · Kirjasõna muutus väga oluliseks eestlasi ühendasid ajalehed ja kirjad ning ilukirjandus · Kirjanik kui rahvuslik kangelane (üle 130 autori) · 1950 loodi Rootsis Lundis Bernard Kangro alga...
Tuglas , J.Aavik, K.Mägi 7. F.Tuglas – sündis Ahjal, ajakirjade toimetaja oli peale kirjaniku ametit, lapsepõlveromaan „Väike Illimar“, „Popi ja Huhuu“, mis räägib omanikust ja tema kahest lemmikloomast, taksi Popi ja ahv Huhhu, keda ta maha jätab ning lahkub teadmata suunas, pärast seda pidid „Popi ja Huhuu“ saama ise hakkama, novellid- „Siil“ ja „Popi ja Huhuu“ ,novelle iseloomustab-uusromantilised, naudingud, detailipaljusus, 8. Proosa 1920-40-psühholoogiline realistlik romaan (K.Ristikivi-„Tuli ja raud“); ajalooline romaan (M. Metsanurk- „Ümera jõgi“);rannaromaan (A.Mälk-„Õitsev meri“);aguliromaan (O.Luts-„Tagahoovis“ ;romaan novellides (A.Gailit-„Toomas Nipernaadi“ 9. A.H.Tammsaare sündis Järvamaal, lõpetas Treffneri ja lõpetamata õigusteadus, reisis Kaukaasiasse, kuna haigestus tuberkuloosi, romaanid-„Kõrboja peremees“,“Tõde ja õigus“, „Elu ja armastus“
Oma hauakivile lasi raijuda Tallinna poleva pildi ja lause "Üks leegitsev süda üle rahutu vee..". Lause koosnes kahe raamatu pealkirjadest. Alustas novellistina, debuteeris 1910, kui oli 19. Avaldas esimese novelli "Kui päike läheb looja". Suur ekspressiivsus, püüd erakordsuse poole, eksootilised piirkonnad, tegelased on sageli poolfantastilised, näitab inimeste loomalikke instinkte. Naised jõulised ja suured, mehed äbarikud ja väikesed.Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927)
Jaan Kaplinski Kaspar Asperk, Hendry Sadrak Lapsepõlv Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus. Ema - Nora Raudsepp (1906 - 1982). Isa - Jerzy Kaplinski (1901 - 1943). Elas alates 1944. aasta sügisest Tartus Ülikooli tänaval. Talle ei meeldinud koolis käia. Kogus marke. Elulugu 1958.aastal lõpetas ta Tartu 1. keskkooli (praegune Hugo Treffneri Gümnaasium) ning läks edasi Tartu Ülikooli, kus õppis prantsuse filoloogiat. Alates 1968.aastast on Kaplinski kuulunud Kirjanike Liitu. Eesti taasiseseisvumise alguses tegutses ta poliitikuna. On kuulunud nii Eesti Kongressi liikmete hulka kui ka Riigikokku. Jaan Kaplinski Autasud Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Prantsuse luuleauhind Prix Max Jacob (2003) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fond elutööpreemia (2010) Käekiri ja allkiri Luule ...
* Suur Prantsuse revolutsioon (18. saj lõpus) huvitus kõige enam antiigi poliitilisest sisust ja tõstis esiplaanile vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. Kreeka keel arvutatakse murreteks, kirjanduskeelteks kujunesid 4 dialekti: · aioolia murre eeposed · dooria murre koorilüürika · joonia murre eeposed, proosa · atika murre proosa 1 Nendes murretes kirjutati ilukirjanduslikke tekste. Eeposes kasutati aioolia ja joonia murret, dooria murre esines koorilüürikas, proosakeelteks olid atika ja vähem ka joonia murre. Need murded aga muutusid olid kõnekeelest kaugel. 4. sajandil eKr tekkis kreeklaste ühiskeel koinee (hellenismi ajal, mõjutatud atika ja joonia murdest). 9
selle maakoha elanikke, kus tegevus toimus. Komöödias oli 24 lauljat ja nad võisid kujutada peale inimeste ka loomi ning isegi fantastilisi olendeid (pilvi, linde jt). 4.saj kahanes koori osatähtsus sedavõrd, et kohati koori polnudki. Filosoofid Sokrates, Planton, Aristoteles. Vana-Rooma Perioodid 1) rahavaloominguline sõnakunst 2) arhailine ajajärk 3) kuldne ajajärk 4) hõbedane ajajärk 5) hilis impeeriumi ajajärk Zanrid 1) proosa 2) luule 3) draama Esindajad Publius Vergilius Maro kirjanik Quintus Horatius Flaccus lüüriline luuletaja Publius Ovidius Naso esimene suurem luuletaja EEPOSED Rolandi laul(prantsuse eepos) on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing. Vanem Edda islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik. Ei ole kindla süzeega
Sissejuhatus Kuldne ajajaärku (1 sajand ekr) kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. Kuldsel ajajärgul oli Rooma impeerium kõige laiem. Kuldse ajajärgu proosa 1. sajandil eKr. hakkas rooma kirjanduses kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika
Saksa pastor Martin Luther asutus välja Rooma paavsti valitsevast seisundist tuleneva omavoli, nt patukahetsuskirjade müümise vastu. Ta rõhutas südametunnistuse vabadust usuelus ja tunnistas pühakirja kui kristluse ainsat alust. Luterlik liikumine tähistas vabameelset suunda kristluses. Muutused: ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, lugemisoskuse nõue Kroonika ajaraamat, esitab ajaloosündmusi kroniloogilises järjekorras, enamasti proosa, harvemini värsivormis. Keskajal kirjutasid mungad. Läti Henrik esimesed kirjalikud teated eestlaste saatuse kohta nimetatud perioodil. Ladina keeles. Läti Henrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Kroonika hõlmab pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juures 1180. aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227.aastal. Kroonikas on tähelepanekuid eestlaste kommete, usuni, keele, rahvalaulu,isiku ja kohanimede, põlluharimise ning
Jaan Kaplinski Rait Oja 12H 2010 Elukäik JAAN KAPLINSKI sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus mitme rahvuse, kultuuri ja keele geenide kandjana isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu. Õppis Tartus, lõpetas Tartu Ülikooli 1964. aastal prantsuse filoloogina. Töötas erinevatel aladel Tartus ja Tallinnas, oli vabakutseline kirjanik, teisel ärkamisajal osales poliitikas, hiljem oli professor mitmes Euroopa ülikoolis. Elab Põlvamaal Kõlleste vallas, Mutiku talus.Jaan Kaplinski sai tuntuks kõigepealt luuletajana (esikkogu 1965), hiljem on avaldanud ka proosat: romaane, mälestusteraamatuid ja artiklikogumikke, on võtnud sõna paljudel ühiskonna jaoks olulistel teemadel, kirjutanud filosoofilisi tekste, tõlkinud eesti keelde luulet ja proosat. Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Võru keele oskuse andsid Jaan Kaplinskile lapsepõlvesuved Põlva- ja Võrumaal (Orav...
Aastatel 18941898 õppis maalikunsti Peterburis A. Stieglitzi kunstööstuskoolis, hiljem Münchenis ja Pariisis. Naasnud 1904 Eestisse, töötas Postimehe toimetuses või vaheldumisi Päevalehe ja Postimehe toimetuses. Saksa okupatsiooni aegse tegevuse, eriti ajakirjandusliku tegevuse pärast varjas end Nõukogude okupatsiooni alguses Iru vanadekodus, kus 1947. aasta 9. jaanuaril suri. Kirjanik on maetud Tallinna Metsakalmistule. Karl August Hindrey on eesti proosa isepäisemaid autoreid, omaette seisev looja, keda võiks nimetada ka eesti Stefan Zweigiks kahe kirjaniku novellistikas on paralleelsusi , kuid Hindrey on siiski mitmekülgsem ja konservatiivsem. Hindrey sai tuntuks karikaturisti, följetonisti ning vaheda sulega kirjandus- ja teatrikriitikuna pseudonüümi Hoia Ronk all. Asutas pilkeldehed Sädemed (Postimehe juures) ja Kratt (Päevalehe juures) ning oli nende toimetaja. Ilukirjandusliku proosa kirjutamisega alustas 1928
rahvahariduse ideede ajal. Lastekirjandus kui esteetiline nähtus sai alguse 18.sajandil Lääne- Euroopas. Lastekirjanduse teket on seostatud ühiskonna kultuuritaseme tõusu, pedagoogilise mõtte kujunemise ja perekonna, lapse väärtustamisega. Kujunemisele aitasid kaasa valgustuslikud ideed, romantiline kirjandusvool, mille kaudu tulid muinasjutt ja fantaasiakirjandus. Ettevalmistav periood, 17.-19. sajandi keskpaik Vaimulik ja õpetuslik kirjandus, nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud proosa. 1782 ilmus ''Üks kaunis Jutto-ja õppetusse-Raamat'' mille lugejaskond pidi olema talupojad (õpetused maaharimisest ja karjakasvatusest). Autor Friedrich Gustav Arvelius. Varajane lasteluule J.G. Schwabe ''Lapse uinutamise laul'' – hällilaul G.A. Oldekop avaldas lõunaeestikeelseid lastelaule, nt ''Poisikeste rõõm talve pärast'', ''Varblane'' Eesti lastekirjandus 19.sajandil Kirjutati esimesed spetsiaalselt lastele määratud teosed, esimesed noorsooraamatud, tõlkemugandused
Dekameron on teos... Dekameron on teos, mis kirjutatud ligi seitse sajandit tagasi itaalia kirjaniku Giovanni Boccaccio poolt. Seda raamatut peetakse ilmselt tänaseni itaalia proosa üheks tähtteoseks. Kindlasti on Dekameron üks neist vähestest kooli kohustusliku kirjanduse raamatutest, mida viitsitakse läbi lugeda ning erootilise alatooniga novellid on pakkunud intrigeerivat lugemisainet mitmetele põlvkondadele üle terve maailma. Dekameron on novellikogu, mis sisaldab sadat lugu, see jaotub kümnesse päeva ja igal päeval räägivad seitse meest ja kolm naist ühe loo, kus leidub nii
Kiriku võimu kindlustamiseks ja võimupiiride laiendamiseks püüdis kirik kõikide vahenditega levitada ristiusku. Kõige tähtsamaks raamatuks kuulutati Piibel. Ehitati uhkeid kirikuid. Pildid ning kujud seintel tutvustasid Piibli tegelasi või stseene. Arhitektuuris gooti stiil. Jumalaema kirik Pariisis, kaunistati ohtrate ornamentide ja kujudega, mis oli gootile omane. Gregooriuse koraal kujunes järjeks Ambrosiuse hümnile Iseloomustab: proosa tekst alati ühehäälne ladina keelne Austuseks paavst Gregooriusele. Missa & Reekviem Missa on katolikukiriku jumalateenistuse põhivorm. 4.5. sajandist hakati liturgilisi toimetusi saatma ka lauludega ja sellest kasvas välja väljapaistev zanr missa. Missa tekstid on ladina keelsed. Osa tekste muutuvad ja osa mitte. Muutumatud tekstid ehk missa osad: 1. Kyrie ( Issand halasta) 2. Gloria ( Au olgu Jumalale kõrges) 3. Gredo ( Mina usun ühte ainsasse Jumalasse)
30. augustil 1936 avati A. H. Tammsaare ausammas Järva-Madisel. Kirjanik suri 1. märsil 1940. aastal Tallinnas 1908 Pikad sammud 1910 Üle piiri 1909 Noored hinged 1917 Kärbes 1921 Juudit 1922 Kõrboja peremees 1926-1933 Tõde ja õigus 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1939 Põrgupõhja uus vanapagan Mõisted Alekooria mõistu kõne loom tüübid mis kujutavad inimesi tüüpe. Epopöa mingit aja järku käsitlev proosa teos. Kõrpojaperemees See raamat hõlmab erinevaid juhuminsi ja ka vägivalda surma ja ka tööd armastust ja jne. Ja isegi lapse saamist ka ta on raalistmik teos peategelased Kõrboja anna Peremeheks olemini töökas inimesed karku ja kõrboja vahel oli vihkamine süholoogiline teos
oldi valmis surmagi minema. Üks vanim lugu on Cornwalli kangelastest Tristanist ja Iiri kuningatütrest Isoldest ja paljud romaanid rääkisid legendaarsest brittide kuningast Arturist ning tema 12 ümarlaua rüütlist. Rüütliromaanid ei olnud enamasti ühe inimese looming, vaid edasirääkijad võisid neid täiendada oma suva järgi. Nii tekkiski enamikule romaanidele ohtrasti variante. Kui algselt olid rüütliromaanid värsilised, siis XII sajandil astus selle asemele järjest enam proosa ja romaan omandas tänini tähenduse- pikem väljamõeldud lugu. Rüürtliromaani levisid laialdaselt kogu Euroopas. 12 sajandi Lääne-Euroopa rüütlikultuuris oli kesksel kohal daamikultus. Kirjanduses ei kirjutatud enam rüütli võitlusest isamaast ja usust, vaid kõige eelkõige südamedaami eest. Rüütli armastatu oli tavaliselt abielunaine. Rüütel seadis end pidevalt ohtu, osaledes turniiiridel, võideldes hiiglaste ja nõidadega, selleks et pälvida südamedaami tähelepanu
· Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. · 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus elas Ormesta mõisas Örebro lähedal. · Rootsis Eesti pagulasproosa grand old man · Suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Looming · Iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis · Ilukirjanduslik proosa aastaist 19171924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Teosed · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · "Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919
4) Draamas eelistasid roomlased erinevalt kreeklastest komöödiaid. 5) Komöödiate süzeed, tegelased on pärit Kreeka kirjandusest ja mütoloogiast. 6) Platuse komöödiaid jagatakse karakterkomöödia, situatsioonikomöödia, tuntumad on "Potikomöödia", " Menaechmused" 7) Terentiuse komöödiad erinevad Platuse omadest: puudus kõnevärss, esikohal karakter, ei olnud jämekoomilisi nalju. 8) Kuldsel perioodil saavutas kõrgetaseme proosa ja luule. 9) Silmapaistev kõnemees oli Cicero, kelle teosed puudutavad retoorikad, kõnekunsti ajalugu ja kasvatust. "Riigist" 10) Caesari ajalooalased teosed on "Märkmeid Gallia sõjast", "Märkmeid kodusõjast". 11) Roomanizanri rajaja on Cato, teosega "Põllumajandusest". 12) Rooma eepose "Aenis" autor on Vergilius, eepos koosneb 12 laulust. 13) Kuulsaim Rooma oodide autor on Horatius Flaccus. 14) Horatiuse läkitused käsitlevad armastust ja luule tähendust ning ilmusid kogus
Keskaja kirjandus Ajavahemik antiigi ja renessansi vahel Koraan Moslemite pühakiri , koosneb suuradest Rüütlikirjandus rüütlikirjandus oli rahvaluulest lähtuv , kuid ülikutele mõeldud viljeleti põhiliselt lüürikat , seda kandsid edasi trubaduurid ja minnesingerid ,Rüütlieetikas oli rõhutatud seisuseuhkus , truudus ja ustavus senjöörile . Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse suhtes . Allegooria - Mõistukõne , kahe tähendustasandiga proosa või värsslugu . Müsteerium 14.saj vaimulik näidend , mida etendati kirikus pühade eel . Renessans kirjandus - Kõigi poeetiliste väljendusvahendite muutmine , pöördumine realismi poole Andus Kujutusobjektiks inimene Humanism maailmavaade , mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega ) ning näeb maailma inimese vaatekohast . Novell Lühike proosajutustus , ühe tegevusliini ümber keskendunud väheste tegeleastega
Loomingu omapära Naiselik, kasutab lõhnu, värve Armastusluule rõõmsam Looduspitide kujutamisel kasutas emotsioone Johannes Semper ehk Asm (1892 - 1970) Luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist, poliitik On õppinud Pärnu Gümnaasiumis, Peterburi Ülikoolis, Riia Polütehnilises Instituudis, Moskva sõjakoolis, Berliini Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Vormikindel luule ja proosa Friedebert Tuglas ehk Felix (1886 1971) prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija Valiti "Siuru" ühingu sekretäriks. On olnud 2 kuud vangis. Elas nii Soomes kui Pariisis. Tuntust kogus novellikirjanikuna. Karl Artur Adson ehk Paaz (1899 1977) Sündis Tartus Luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik, memuarist "Siuru-raamat" (1949)
KASSETILUULETAJAD Kassetipõlvkond · 1960. aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma. · Esimene trükitud luuletus "Kirjaneitsi mälestuseks" (1943) · Vabad assotsiatsioonid, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, vastandumine Paul-Eerik Rumm...
Õpetajate Seminaris • 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töö • Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus • 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana • hiljem vabakutseline kirjanik Looming • Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid • Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu • Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju Loomingu žanrid • Proosa (“Naksitrallid”, “Sipsik” jne.) • Luuletused (“Eriline herilane”,”Kala kõnnib jala” jne.) • Rahvaloomingu töötlus (“Kaval Ants ja Vanapagan”, ”Suur Tõll” jne.) • Kogumikud (“Kirju- Mirju”,”Kirju-Mirju 2. osa”) Naksitrallid(Esimene raamat,1 osa) Ükskord said jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kokku kolm imelikku mehikest - Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Nad kõik olid väga lühikest kasvu, nii et jäätisemüüja pidas
topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis kõik tähed ühekordselt (nt harf, käändub harfi, RF moodustavad kaashäälikuühendi) 19.PUndritz,,Looduse lood lastele"JKunder"Laste raamat" Lproosa&Lluule 20/30.KE Sööt"Laula lapsuke",KAHinrey Pambu-Peedu"Seene-Mikk",EEnno"Loomad"Tikk-takk"JOro "Varblane"Linnuke"Talvehommik"·Proosa20/30 Luts"Kevade" JParijõgi"Semndivabrik"KRistikivi"Vikerkar"JJaik"Tondijutud" NSV proosa ENiit"Pille-Riini lod"Triinu ja Taavi jutud"ERaud "Sipsik"nax.tral"APervik"Kuxmoor"NSVluule HMänd"Oakene" Metsalilled"ENiit"Rongisõit"Karud saavad aru"ERaud"Kilul on vilu"LTungal"Karune lugu"Tere tere!"·UUSI autoreid EE AVallik"Unekoer"·HVilep"Liisu"Tere"KKass"Petra lood" Folk LL hälli, mängitus, mängu, karjase, ahhellaulud
Sagedased reisid viisid teda tihti Kuubasse, Aafrikasse, Aasiasse ja ikka uuesti Euroopasse, kus ta oli Teises maailmasõjas olnud tegev sõjakirjasaatjana. Tema isiklik panus Hispaania kodusõjas 1936/37 ei peegeldunud mitte ainult romaanis “Kellele lüüakse hingekella”(1940), vaid leidis kajastamist ka näidendis “Viies kolonn”. Novelli “Vanamees ja meri” eest pälvis ta 1954.a Nobeli kirjanduspreemia. 1961.a lõpetas H. elu enesetapuga. Öeldakse, et H. proosa on suunatud pehmuse vastu mehes. Alati tahtis ta kakelda. Kriitikutelegi pistis ta vahel rusika nina alla, kui nad leidsid tema raamatute juures midagi laita. Isegi kolleege kutsus ta poksima. Kui nood tõrkusid, siis pidid nad vähemalt imetlevalt tema biitsepsit katsuma. Ta oli naistemees ja hoopleja, aga ka seikleja, kes otsis erilist närvikõdi. Ulgumerepüügil võitles ta haikaladega, Aafrikas jahtis lõvisid. Hullumoodi mehelikuks pidas ta ka härjavõitlust.
"Must tomat" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2013 "Hüppa tulle" (novellid), Nähtamatu Ahv 2014 Raimo Kangro ooperile „Süda” (1999, koos Kirke Kangroga) (libreto) - Tunnustused 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2009 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2011 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" eest 2011 Stipendium "Ela ja sära" 2014 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "Atropose Opel Meriva" eest LOOMING: - Range joont. Kangro lausestus on omapärane, stiil pingeline. Mõttevaheldused on kiired ja kaunid. Kangrol on väga kindel positsioon eetika ja esteetika suhetes: ta ignoreerib esimest ja armastab teist. - Itaalia mõjutustega
ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Enamik valgustuse ideid tuli inglastelt, kuid prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Esikohale tõusis proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid seal mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni sajandi lõpus varajases romantismis. 1. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest 2. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ja hariduse ning kultuuri viimist laiadesse rahvahulkadesse. Rousseau (1712-1778) 1) Ründas klassitsismi: a) Rohkem elutõde!
,,Tue inimeselaps" noor eesti neljandasalumis 1918. Fridebert Tuglas Õppis tartu ülikoolis, oli kirjandusteadlane. Elu kõrgperiood oli 1914-25 kui ta kirjutas novelle ja uus-romantistlike teoseid. Tema loomingus on alati olulisel kohal olnud romantism ja realistlik suhtumine. Suur tähtus on tema reisikirjadel, mälestusraamatuel kui taoli pagulane Soomes ja Pariisis. Noor-Eesti Väärtustasid krijastamiskultuuri. Ued seisukohad kirjanduses, luuletused, proosa. Kirjutasid Raamatuid, albumeid, uuendasid keelt. Rõhuti rahvuskultuurilist taset ja Euroopa suundumusi. Siuru Otsisid maiseid soove ja ihasid. Rääkisid lilledest, kui käis sõda. Tegid novelle, luuleõhtuid, kogumisõhtuid ja skandaale. Inimesed olid kõmulised, riietusid teisiti, ütlesid teisiti. Näitasid inimestele et nad võivad lugeda kirjandusteosed, sest see on neile kättesaadav. Tarapita Rääkisid julgelt reaalsusest. Tegi manifeste ja sekkusid kirjandusega poliitikasse.
Mihhail Afanasjevitš Bulgakov 1891-1940 Elu ja looming – varased aastad • Sündis 1891. a Kiievis. Esiklaps. • Õnnelik lapsepõlv. Kodune keskkond võimaldas areneda mitmekülgseks ja loovaks isiksuseks. • 1900. a ettevalmistusklass. • 1901-1909. a gümnaasium. Huvi vene ja Euroopa kirjanduse vastu. Gogol, Puškin, Dostojevski ja Dickens. • 1913. a abielu Tatjana Lappaga • 1909-1916. a ülikool. Esimesed kirjanduslikud katsetused. • 1918-1919.a morfiumi sõltuvus. • 1919.a „Maakonnaarsti märkmed“, loobus arstiametist, haigestus tüüfusesse. Elu ja looming - karjäär • 1922. a koostöö ajaleht Nakanunega, kirjandusring Roheline Lamp. • 1925. a lahutas. Abiellus Ljubov Belozerskajaga. • 1922-1926. a kirjutatud näidendeid lavale ei lubatud. • 1926. a näidend „Valge kaardivägi“ saab nimeks „Turbinide päevad“. Julgeolekus ülekuulamine. • 1928. a esimesed kirjapandud mõtted „Meistrist ja Margaritast“. Välismaa keeld. • 1929. a sai...
Loo olemasolu - + + Jutustus - + - Kõneviis Seotud kõne Sidumata kõne Dialoogiline Väljendusviis Lüüriline Eepiline Dramaatiline 4. Iseloomustage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevus mismoodi suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks? Tunnus Luule Proosa Draama 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned?
aastate vahetud majanduskriis o 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine o 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (Esimene esimees Tuglas) 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-1940 Tuglas, Kärner ja Semper) 1925 Kultuurkapitali seadus 1927 algavad Looduse romaanivõistlused 1935 Raamatuaasta 1937-40 Varamu 1929 1931 Kirjanduslik Orbiit 1938 jj Arbujad Proosa 1. UUSROMANILINTE PROOSA ja/või EKPERIMENTAALNE LÜHIPROOS (U 1917-25) Tuglas, Gailit, Hiir, Kivikas jt 2. nn UUSREALISM (u 1921 (1918?) jj) Luts, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas jt 3. NATURALISM (agulirealism) (u 1927 jj) Jakobson jt 4. PSÜHHOLOOGILINE REALISM Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt kas saab väga uusrealismist eristada? eristusvõimalus ja vajadus tekib, selle loob eriti see, et psühhoanalüüs saab moodsaks. Hakkab tutvustama Semper ja ka ta
Rahvaväljaanne trükiti 1862. aastal Soomes. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduses ja rahvusliku kirjanduse tõelist algust. Eepos mõjutas kogu järgneva rahvusliku liikumise kirjandust, ka ühikondliku mõtteviisi arengut. 1866. a. lõpul ilmus Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi toetusel "Eesti rahva ennemuistsed jutud" sisaldades 43 muinasjuttu ja 18 muistendit. Ainet muinasjuttudeks sai Kreutzwald rahvalt eneselt. Sel raamatul on suur tähtsus eesti proosa arengus. Oli ju välja kujunemata proosakeel üheks põhjuseks, miks Kreutzwald otsustas avalda "Kalevipoja" luules, millega ta julges vabamalt ringi käia. Kreutzwald pidas tihedat sidet ka teiste ärkamisaja tegelastega. Olles uue kirjaviisi fanaatiline pooldaja, innustas ta C. R. Jakobsonigi seda kasutama ja avaldas oma kirjatükkidega "Sakalas" toetust Jakobsoni tegevusele, kes jällegi õpikutes toonitas "Kalevipoja" tähtsust eesti rahvale.
Raske on kergeks saada (1982) Tule tagasi helmemänd (1984) Õhtu toob tagasi kõik (1985) Käoraamat. Luulet 1956-1980 aastatest (1986) Hinge tagasitulek (1990) Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989 aastatest (1991) Mitu suve ja kevadet (1995) Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995-1997 (1998) Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Õhtu on õunapuu (2007) 4 3.2 Proosa: Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Seesama jõgi (2007) Lahkujad (2009) Jää... (2009) 3.3 Lasteraamatud: Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) 5 4. Autasud 1992
"Hallid päevad"; looming igatsev ja lüüriline, tee on lemmiksümbol, koduteema, tuntud lasteluuletaja "Üks rohutirts läks kõndima (lasteluuletuste raamat) Ridala(1885-1942) Pärit Muhust, õppis Kuressaare gümnaasiumis, kus andis kaaslastega välja ajakirja "Noor-Eestlane"; tänu Aavikule sai temast "Noor-Eesti" liige; vangistatud 2 korda; jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis; oli Tartus emakeele õpetajana, pärast läks Helsingisse, kus oli elu lõpuni Avaldanud Kalevipoja ulatusliku proosa ümberjutustuse; luulekogu "Wilhelm Grünthali laulud" 1908; luuletuste meeleolu nukker, vahel sünge, oluline märksõna "kaugus"; looming impressionistlik; luulekogu "Kauged rannad"(palju sonette); teda on nim ka saartelaulikuksrand, meri, linnud jms; esindatud kõik aastaajad Tuglas(1886-1971) Sündis Tartumaal. Õppis Maaritsa vene kihelkonnakoolis, Uderna ministeeriumikoolis, Tartu linna-kool, Hugo Treffneri gümnaasiumis. Esimene trükki läinud lugu "Siil" ilmus 1901
· Tänu temale säilisid K.J.Petersoni luuletused Otto Wilhelm Masing · Pani aluse aimekirjandusele · Andis välja eesti I järjepidvama ajalehe ,,Marahwa NäddalaLeht" · Õtähe kaustusele võtja · Uuendas ortograafiat Friedrick Robert Faehlmann · "Õpetatus Eesti Selts"i esimees · Pani aluse Eesti keele hääliku ja vormiõpetusele · Kogus kalevipoja muistendeid, pani need kokku Saksa keeles proosa vormis. · Kirjutas oodi ,,siin on, jumal, su ramm" · Kirjutas värsdialoogi ,,piibli jutt" · Kirjutas epigramme ja müstilisi muistendeid ,,koit ja hämarik" ,,emajõe sünd" jne.. Kristjan Jaak Peterson · Lapsepõlv möödus Riias, seal sai hariduse. Tartus Usuteaduskonnas ei sooritanud eksameid ära jäi gümnaasiumi haridusega. · Suri 21.aastaselt Tuberkoloosi · Temast on kirjutanud Maimu Perg ja Jaan kross
Kirjanduse KT Euroopa valgustusajastu Euroopa valgustusajastu-18.saj. Valgustuskirjandus- Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa, mis tegi läbi kiire arengu eriti Inglismaal ja Prantsusmaal; tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid veel mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni alles sajandi lõpu poole varajases romantismis, sest valgustajate mõistuseülistus jättis vähe ruumi tunnetele. Siiski tõi huvi inimese tundeelu ja looduse vastu sentimentalistliku suuna inglise luulesse. VOLTARIE filosoofiline jutustus- Candide ehk Optimism.
Pagulaskirjandus tekkis II ms tulemusel. 1944. a. Põgenes kodumaalt palju kirjanikke(kuulsamad: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi). Eesti kirjandus säilitas elujõu võõrsil.Eestisse tuli võõrvõim aastal 1940.Kultuuritegelased läksid tagalasse, seal loodi rahvakunsti ansambleid. Eestis loodud kirjandus allutati kontrollile. Tohtis olla ainult sotsialistlik realism. Sotsialistlik realism-N-Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust, ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavad võitlut positiivses pildis. Pidi ülistama riiki ja selle juhte. Teemad millest kirjutati-patriotism, NSVL rahvaste sõpruse kajastamine, eesrindlik töö, poliitiline üleskutseluule. Luuletajad: Kalju Lepik- Ta luulel on 3 alustala: Eesti keel, piibel, rahvaluule. Ta luulet iseloomustab aktiivselt võitlev hoiak. Esikteos on ,,Nägu koduaknas". 13 luulekogu. Lorilaulud- ,,Minul on karvased sääred"...
Dramaatika põhimõisted. (Dramaatika ehk näitekirjandus). Kirjanduse 3 põhiliiki: Eepika jutustav proosa Lüürika luule kirjandus Dramaatika näite kirjandus Dramaatika 3 põhiliiki: Komöödia on nalja- või pilkemäng, lõbusalt laheneva konfliktiga näidend. Komöödia naeruvääristab koomika väljendusvormide vahendusel inimlike nõrkusi, pahesi, ühiskonna ja olustiku ebakohti. Koomika liikidest on kõige tähtsamad: Huumor heatahtlik nali elu veidruse üle. Satiir seostub pilkenaeruga, satiirne komöödia häbistabnegatiivseid nähtusi. (Satiirik
Salme Põhikool Viivi Luik 6 nov. 1946 Angela Kiil 7.klass Salme Aastatel 19541965 õppis Viivi Luik Risti algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik. Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (19982003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Viivi Luige luulehuvi algus on koolieas. Saanud innustust Ridala, Suitsu, Enno, Underi jt. Luulest, jõudis ta looming esitrükina 1962 a. Viivi luige noorusluule vahendab maalapse poeetilisi tajusid ja meeleolusid. Neist on valdav aastaaegadest lähtuv loodustunnetus.luuletaja suhe loodusega on vahetu ja tundlik, tema maastikud täis liikumist, hääli ja värve. Nend...
Contra Karl-Tõnis Truup VKHK Sisukord 1. Elulugu 2. Kus töödanud 3. Looming 4. Contra tähelend 5. Contra laval 6. Mida kirjutab Contra? 7. Tunnustused 8. Teosed 9. Viited Elulugu Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik. Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis Kus töödanud Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Contra looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti ...
22.01.1941 - Täna Jaan Kaplinski Elulugu Sündis Tartus Ema oli eestlanna (mulk) ja isa poolast, juut lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat 1964 1988 töötas erinevatel töödel nagu: vanemlaborant, vaneinsener, kirjandusala juhataja ja teised. Pärast 1988 - vabakutseline Elulugu II Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige Aastal 1980 oli seotud kuulsa 40 kirja koostamisega (sõnastas kirja esimese versiooni) Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 19921993 Riigikokku Looming tänaseks päevaks Luuletused: 17 Proosad: 9 Näitekirjandus: 2 Lasteraamatud: 7 Artilklid ja esseed: >5 Suurem osa neist tõlgitud teiste keeltesse Luule esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" 1965 luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" 1967 ,,Valge joon Võrumaa kohale" 1972 ,,Ma vaatasin päikese aknasse" 1976 luulekogu ,,Uute kivid...
Õitsev meri A, Mälk Lektüürileht Autor: August Mälk Lk arv: 280 Korrektuur: Lauri Vanamölder 5. trükk 1. Ennustamine. Millest raamat võiks rääkida? Millest raamat rääkis. Raamat võiks rääkida merest, elust rannas, Raamat rääkis Hannesest, tema elust, rannast ja merest ning elust rannas. Kirjeldas kala püüki ja meler käimist. 2. Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest. Jrk nr Lause. Põhjendus, miks meelde jäi. Lk nr 1. ,,Maja nii tühi! Oleks Hanneski Ema ja isa arutasid omavahel, kui kodus!" tühjaks maja oli jäänud pärast Arno ja Marie lahkumist ja kui 29 Hannes polnud veel koju ...
Esiteks, avardab raamat sinu silmaringi. Stiili ja sõnakasutuse järgi saab järeldada, kuidas mõtlesid inimesed (vähemalt Sophokles) sellisel ajal. Millised olid stiilid, sõnad, keeled, elu. Kuidas elasid inimesed sellel ajal või kuidas kirjutati etendusi või kirjandusteoseid. Teiseks, on see teos niivõrd erinev paljudest tänapäeva teostest, et toob ellu vaheldusrikkust. Raamatu kirjapaneku stiil on väga väljapaistev, sest minu arust ei ole tegu ei luule ega proosa tekstiga (kuigi ütleb interneti allikas, et tegu on ikkagi värsstragöödiaga). Raamat erineb teistest juba sellepärast väga palju. Võibolla on see raamat ka just sellepärast nii palju tähelepanu äratanud, et tegu on väga vana säilinud teosega. Ei ole just palju näidendeid, mille esietendus on olnud 429 aastat eKr. Inimestele avaldab see muljet. Raamat oli kokkuvõtlikult hea, kuid seda peale pikkade arutamiste ja internetist raamatu tõlgete otsimist
Kas nii on ilus ? Kerttu Rakke ,,Kalevipoeg" Lugesin Kerttu Rakke (updatetud) ,,Kalevipoega", kus sündmused kulgsid hoopis teises suunas kui originaalis. Kerttu Rakke versioon meie rahvuseeposest ilmus 2000.aastal ning räägib seetõttu väga palju tänapäevastest sündmustest. Võrreldes Fr.R.Kreutzwaldi ,,Kalevipojaga" on Rakke teoses hulganisti erinevusi. Värsivormist on saanud proosa ning jõuline ja vapper peategelane on muutunud pidutsejast naiseks nimega Ädu. Teoses kirjeldatakse Äda ja mitmete ta sõbrannade seksuaalelu ja fantaasiad väga detailselt, kuid siiski mitte nii oluliselt kui seda tegi Kristian Kirsfeldt oma teoses ,,Kalevipoeg 2.0" Samuti on raamatus suur slängikasutus, mis enamasti koosneb roppustest. Tegelikult on raamatus kujutatav nii tänapäevane, kuid inimene, kes ei ole harjunud sellist kirjandust lugemal a, võib hea j ameeldiva
MODERNISTLIK PROOSA J. D. Salinger „Kuristik rukkis“ Modernistlik kirjandus • kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses • Euroopa ja Põhja-Ameerika • vastandub romantismi õhkavale loomule • püüab ületada realismi üheplaanilisust • eksperimenteerimine vormide ja väljendusviisidega • mosaiiksus, mitmetähenduslikkus, subjektivism, absurd • subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut Modernistlik kirjandus • püüdsid maailma täiustada ja parandada • kujutasid maailma lõhestumist kahetsusväärsena, õhutasid seda parandama • uskusid progressi • arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jt teke iseseisvate kirjandusvormidena • avaldus alguses peamiselt luules • jõudis 20. sajandi keskpaiku proosasse ja draamasse Jerome David Salinger (1919 - 2010) • Ameerika Ühendriikide kirjanik • isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees, ema šoti-iiri päritolu • õppis riigikoolides,...
• Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. • Tema õe Anna abikaasa oli õigusteadlane ja poliitik Rein Eliaser, õepoeg Rein Eliaser oli jurist ja ajakirjanik, õetütar Rutt Eliaser oli jurist ja kirjanik. Rein Eliaser Rutt Eliaser August Gailit elas 1934–1944 Kaupmehe tänava majas number 8 Tallinnas, mis ehitati 1912. aastal LOOMING • Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas. • Valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" ja "Purpurne surm" ning novellikogud "Saatana karussell" ja "Rändavad rüütlid"). • Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid"). • 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). • Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi"
Teaduse areng ja uute maade avastamine ning tekkis huvi mõistuse(tartkuse) vastu. Mõisted: - Sonett-Luulevorm, mis präineb keskaegsest Itaalia kirjandusest. Petrarca. Luule oli avatud ja emotsionaalne. Täielik renessanssi inimene. Meie ajal on Marie Under. Muusa nimi oli Laura. Novell-Tihe sündmustik, väheste tegelastega jutustus. Boccaccio. Novelli kui zanri rajaja. "Dekameron". Teosed räägivad igapäevastest asjadest, ei puuduta poliitikat ega religiooni. Essee- Kunstilise proosa zanr. Michael de Montaigne. Prantsuse kirjanik. Pani aluse esseekirjandusele. Sügav sõprus, sõbra kaotas tekitas need mõtted, mis pani kirja "Esseedesse". Utoopia- Ideaalriik või ideaal ühiskond. Thomas More. "Utoopia". Teos oli väga ompärane, midagi sellist mida on võimatu saavutada. Renessanssi teatre, commedia dell'arte: - Maskidega näidend. Maskid andsid edasi emotsioone. Anult mehed. Rahvakomöödia. "Armastus kolme apelsini vastu".
Jutustamine - + - lüürilisus eepilisus dramaatilisus Kõnes Sagedasti Sagedasti Sagedasti seotud kõnes sidumata kõnes dialoogilise ülesehitusega f. 4. Iseloomustage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Mismoodi suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks? a. Kuigi nendes jaotustes on erinevusi, on nad omavahel tihedalt seotud, ning sisaldavad üksteise algeid 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? a. Tunnus: poeetilise funktsiooni esiletõstmine, keele kujundlikkuse kasv b
kool“. Pealkiri viitab Moliere näidendile. See on tugevale peategelasele tehtud näidend. Tal on 80ndate alguses on tal ka teos spordieetikast. Jaan Kruusvall (1940-2012) Ta on pärist Virumaalt. Ta on kirjanik, kes huvitaval kombel jääb alati teiste varju. Tema loomingus on mingi alge, mis varjujäämist soosib. Ta kirjutab lühikesi tekste ja selliseid, mis rõhutatult tahavad olla lühikesed. Dramaakirjanduses see niivõrd välja ei tule (draama standardpikkus kehtib rohkem kui proosa standardpikkus). 1983 Pilvede värvid – sai tähtsaks teatrisündmuseks ning kindlasti selle sündmuslikkuse juures mängis rolli rahvuspoliitiline alltekst. Ta hakkas läbi kirjutama rasket lähiminevikku. Selles konkreetselt 44nda aasta draagilised valikud. Me näeme, et selle ainese juurde veel laiemalt toimub suurem pöördumine. See kõnnib koguaeg nö noateral. Neid teemasid nõukogude ühiskonnas oli keeruline käsitleda
Tema kuulsam teos on poeem ,,Üksindused". Kuidas jaguneb klassitsistlik draama? Klassitsistlik draama jagunes 1) kl. Komöödia 2) kl. Tragöödia. Nimeta tragöödia ja komöödia 3 põhinõuet. Tragöödia 3 põhinõuet : · värssteos; · 5 vaatlust; · keelatud oli füüsiline vägivald ja labasus. Komöödia 4 põhinõuet: · pidi olema õpetlik · meelelahutuslik · värssteos · 5 vaatlust Millised väiksed proosa zanrid tekkisid klassitsismi ajal? Miniatuur lühike kirjutis, mis lähtub teesist või motost Aforism mõttetera Maksiim lühidalt ja väljendusrikkalt (2-3 lausega) anti edasi moraalne tõlgendus või järeldus. Ülevaade Moliere elust. (film) 1. Missugune Moliere etendus keelustati ja miks? ,,Taratuffe" sest kirikule ei meeldinud see. 2. Kui kaua oli see etendus keelu all? 5 aastat. 3. Mida peab Moliere kirjutamisel silmas?
HANDO RUNNELI elu ja looming Hando Runnel sündinud 1938 Järvamaal Isa Eduard ja ema Pärja koos lastega 1946./47. aastal HARIDUSTEE 19451952 Jalgsema, Ambla ja Järva Jaani alevikoolid; Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 19571962 Eesti Põllumajanduse Akadeemia kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala.(jäi lõpetamata) Hando Runnel Paide Keskkooli lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 19661971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 19921993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Hando Runnel koos abikaasa kirjaniku Katre Ligi ning 6 lapsega Runneli loomingu kaks põhitahku: Varasem looming: Alates 1970. aastast: PÄIKESELUULE SAATUSELUULE Kirjaniku looming: "Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muu...
,,Dekameron" Giovanni Boccacio Teose nimi ,,Dekameron" tähendab kümne päeva raamatut, mis on itaalia proosa üks suurteos. Novellid räägivad armuihast, kadedusest, petmisest ja muust. Kogu tegevus nendes sajas novellis toimus 1348. aastal Itaalias Firenzes ja selle läheduses, katku ehk ,,musta surma" ajal, kui elu oli väga raske. Teos ise on kirjutatud aastatel 1349-1353. Dekameron sisaldab endas seitsme naise ja kolme mehe poolt kümne päeva jooksul kirjutatud novelli. Dekameroni iga päeva lõpus lauldakse ballatasid ehk tantsulaule.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
