Kas ülim kurjus või ülim headus eksisteerib? Ainus kindel asi on ehk vaid see, et inimene on oma loomuselt ekslik, temas on nii häid, kui halbu külgi. Sama leiab Saatan Wolandina Varieteeteatri etendusel (kui rahvas palus, et teatri konferansjee Zorz Bengalskile tema ärarebitud pea jälle tagasi pandaks) publikut hinnates: ,,nad on nagu inimesed ikka. Nad armastavad raha, kuid nii on see alati olnud... Inimkond armastab raha, millest see ka tehtud ei oleks, olgu nahast, paberist, pronksist või kullast. Nad on küll kergemeelsed... aga ometi... ka halastus ei ole neile võõras.... tavalised inimesed." Sarnaselt Piibliga on ka romaanis ,,Meister ja Margarita" inimloomuse üle pikemalt arutletud. Näiteks esmapilgul tundub, et teoses esinenud Rooma prokuraator, Pontius Pilatus on lugejale esitatud negatiivse ning iseka persoonina. Igal juhul on kindel, et tegemist oli omaaegse impeeriumi ääreala tähtsa poliitilise figuuriga, kellel oli
võlvid. v 18201830 Kiriku interjöörid rekonstrueeriti . v 18991904 Kiriku fassaadid restaureeriti Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. v 1944 Kirik põles nõukogude vägede pealetungil. v 1952 Varises kokku kesklöövi põhjasein. v 1989 Alustati kiriku taastamist v 1997 Tartu Jaani koguduse taasasutamine. v 1999 Kirik sai uue tornikiivri ning paigaldati kaks uut pronksist kirikukella. v 2004 Jaanuaris paigaldati esimesed kiriku aknad.. v 2005 29. juunil 2005 toimus Tartu Jaani kiriku pidulik taasavamine. v 2007 Avati külastusteks kiriku torn. Veel Kirikuid Peale Jaani kiriku leidub Eesti veel saklaararhitektuuris ehitatud kirikuid. Näiteks Valjala kirik, Ambla kirik, Toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik. Kasutatud kirjandus v http://et.wikipedia
segu)-skandinaaviast paikne eluviis. RAUAAEG al Esimesed Käsitöö areng, Paikne eluviis. Tarandkalme. 500 eKr. raudesemed raudesemete Üksiktaluline Panuste hulk Eelrooma ja naaberaladelt. Rauast valmistamine, asustus. suurenes, aga rooma rauaaeg riistad veel pronksist ehted. Asustuse relvad puudusid 500 eKr-450 vastupidavamad, töö Karjakasvatamine tihenemine nende hulgas. pKr. Nimetus veel viljakam. Kohalik koos põlluharimisega. Kesk- ja Lõuna Ehitati kuna Rooma raua tootmine Eestis. kivikirstkalmete impeerium soorauamaagist. Eemalduti kõrvale.
karjääri algust näidata. Varustuse pidi iga ratsaväelane ise muretsema. Ratsaväe osakaal leegionis oli väike, umbes 300 meest, mis jagunes kümneks 30-meheliseks üksuseks. Kergejalavägi Kergejalaväelasel ei olnud kindlat funktsiooni või kuuluvust. Seda kasutati vastavalt vajadusele. Põhiliselt kasutati neid lahingu algul, mil nad heitsid vaenlase pihta odasid ja kive. Raskejalavägi Raskejalavägi oli leegioni põhiosa. Koosnes leegionäridest, kellel igal oli pronksist kiiver, kilp, turvis ja lühike oda. Eelistatud relv oli lühike mõõk (gladius). Raskejalavägi jagunes vastavalt kogemusele kolmeks eraldi liiniks. Esimese liini (hastati) moodustasid kõige nooremad. Kahekümnendates aastates mehed olid teises liinis (principes). Kolmas liin (triarii) koosnes veteranidest. Harva, kui nad lahingus osalema pidid. Pärast Gaius Marinust ei loetud sõdurite vanust Iga liin jagunes maniipuliteks. Iga maniipulit juhtis maniipuli vanim tsentuurio
13000 aastat tagasi pärinevad esimesed kunstisaavutused-kujukesed ja koopamaalingud.Tuntumad koopamaalingud:Lascaux(Prantsusmaa),Altamira(Hispaania).Inimesed lootsid tänu koopamaalingutele jahiõnne.4)metallide kasutusele võtt:Ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamise sai alguse Lähis-Idas IV lõpupoole eKr.Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema pronksi(vase ja tina sulam).Esmalt leiutati umbes samal ajal ja samaskohas puust ja seejärel pronksist teraga ader.Rauast relvade ja tööriistade ulatuslikum valmistamine algas Lähis-Idas u. 1300 eKr.Kõige rohkem ilmnevad muutused Mesopot., kus kerkisid esile tuhandete elanikega linnad.5)viljaka poolkuu ala:Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nim. mägede ümbruskonnas e. viljaka poolkuu alal.Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil.6)egiptuse loodus:vihma ei saja peaaegu
Materjalina kasutati Hiinas keraamikat, kivi, pronksi, puitu, elevandiluid. Materjalide omapära hästi ära kasutatud. Peen, puhas detailide töötlus, voolav joon ja vorm, peen pinnakäsitlus. Kehavormid skemaatilised, rõhutavad inimeste hingeelu isikupära. Näideteks tooks välja Kaljuseina raiutud Buddha Longmeni lähedal ja Terrakotasõdalased. Jaapani skulptuurid erinesid India ja Hiina omadest sellesuhtes, et skulptuure tehti kas värvitud puidust või pronksist. Sogunite ehk sõjapealikute õukonnas seisid puust hirmuäratava välimusega, maskitaolise miimikaga valvurite figuurid. Näiteks sobib siia hästi Buddha kujud. Maalikunst Indias on väga hästi arenenud. Suur ja tähtis osa oli miniatuurmaalidel pearõhk oli asetatud kaunile, voolavale, veidi stiliseeritud joonele ja kirgastele värvidele. Üldmulje nendest maalidest on veidi muinasjutulik. Piltidel on kujutatud suuremalt jaolt stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest
Kui Sinh jumalanna poole vaatas, juhtus imepärane muudatus. Kitahid, kes olid jooksnud kokku Mun Ha ümber, nägid, et Sinhi valgele karvale ilmus äkki kuldne toon, nagu oli jumalanna rüül, tema silmad aga muutusid samasugusteks kiirgavateks safiirsinisteks, nagu jumalannalgi. Käpad muutusid aga puhtaks ja valgeks, nagu lumi selle piirini, kus need kokku puutusid peremehe püha kehaga. Seejärel suunas Sinh oma pilgu pronksist ustele templi sissekäigu ees. Kitahid mõistsid Sinhi märguannet, kiirustasid uste juurde ja sulgesid need kiiresti, päästes sellega templi teiste Siiami sissetungijate rüüstamise eest. Sinh jätkas Mun Ha troonil istumist seitse päeva, vaadeldes jumalanna poole. Seitsmendal päeval ta suri, võttes endaga kaasa oma peremehe puhta ja täiusliku hinge. Seitse päeva pärast seda kogunesid kitahid Tsun-Kyan-Kse kuju ette, et valida Mun Ha järeltulija. Nendega koos
Kujutas oma maalides talupoegade rasket elu ja kritiseeris vaimulike silmakirjalikust. Maalis ka portreid ja kaastunnet rahvale. Tema tööd: ,,Jahimehed puhkamas", ,,Matus". SKULPTUUR Skulptuuris suutis realistlik suund vähem läbi lüüa. Constatin Meunier 1831- 1905 Rahvuselt belglane, belgia skulptor, kes tegi jõulisi kujusi töölistest, põhiliselt põllutöölised, kaevurid. Tema loomingus peegeldub tööinimese hingeline suurus ja tugevus. Enamik tema töid on pronksist. Tema tööd: ,,Laevalastija", ,,Pudeldaja" Realism Eestis Realismi tähe all sündis Eesti rahvuslik kunst. Esimene Eesti soost välja paistev kunstnik oli: Johann Köler (1826-1899) Sündis Viljandimaal saunamehe peres, mis oli suhteliselt vaene seisus tol hetkel. Õppis Viljandi elementaar- ja kreiskoolis, mis jäi lõpetamata. Edasi läks Võnnu, venna juurde, kus õppis maalri ametit. Kogus raha ja sõitis Peterburgi kunstiakadeemiasse õppima
võlvid. v 18201830 Kiriku interjöörid rekonstrueeriti . v 18991904 Kiriku fassaadid restaureeriti Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. v 1944 Kirik põles nõukogude vägede pealetungil. v 1952 Varises kokku kesklöövi põhjasein. v 1989 Alustati kiriku taastamist v 1997 Tartu Jaani koguduse taasasutamine. v 1999 Kirik sai uue tornikiivri ning paigaldati kaks uut pronksist kirikukella. v 2004 Jaanuaris paigaldati esimesed kiriku aknad.. v 2005 29. juunil 2005 toimus Tartu Jaani kiriku pidulik taasavamine. v 2007 Avati külastusteks kiriku torn. Veel Kirikuid Peale Jaani kiriku leidub Eesti veel saklaararhitektuuris ehitatud kirikuid. Näiteks Valjala kirik, Ambla kirik, Toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik. Kasutatud kirjandus v http://et.wikipedia
ANTIIKAJA KUNST Vana-Rooma ja Vana-Kreeka antiikkultuuri ajastut nimetatakse antiikajaks, mis kestis ajavahemikul 800 eKr500 pKr. Ajastu alguseks peetakse kas Homerose eeposte loomist või olümpiamängude algust ning lõpuks loetakse Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse kukutamist gootide (germaanlaste) poolt. Vaatamata sellele, jäi Ida-Rooma veel püsima tuhandeteks aastateks. Egeuse kunst ja arhitektuur Arhitektuur Kõige silmapaistvamad arhitektuuriteosed olid lossid. Lossid olid tavaliselt mitmekorrulised, alumisel korrusel oli laoruumid, ülistel aga pidulikumad ruumid. Seinad olid tüüpiliselt kivist ning laed olid puidust. Sambad Kreetal olid puust ning nende peamised värvid olid must, punane ja kollane. Märkamisväärseim loss on Knossose loss, mis koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Ka selle lossi puhul esinesid sambad, mis olid värvitud mustaks, kollaseks ja punaseks. 1. Knossose lossi interjöör ...
· Põhisümbol Minoa kultuuris oli kirves, mis oli kullatud ja lühikeseservaga · Peale 1500 aastat käis allakäik ja selle märgiks on olnud paleede mahalõhkumine ja itte taastamine 7. Etruski kunst · Elasid Itaalia poolsaarel · See jääb ajavahemikku 450-500 eKr · Varasemad Itaalia kuningad olid pärit Etruskidest · Nad olid väga meisterlikud nad valmistasid pronksist skulptuure ja tööriistu · Neile oli sammuti väga oluline see, mis juhtub inimese hingega pärast surma. · Teist poolsust valvas Kimäär, kellel oli kolm pead: lõvipea, sabaussipea, kitsepea · Etruskide jaoks oli väga oluline tants ja nad asutasid väga sporti
Kiviaeg (Eesti ajalugu.) · Pikim aeg ajaloos · Vanemkiviaeg ehk paleoliitikum · Keskmine kiviaeg ehk meseoliitikum (pronks) · Noorem kiviaeg ehk neoliitikum (raud) Vanimad asutusjäljed pärinevad aastast 9600 eKr. Pärast jääaja lõppu perioodi nim. Kunda kultuuriks 9000- 5000 a eKr. ~4000- 1800 a. eKr. õppisid inimesed valmistama savinõusid. ~5000 a eKr hakati savinõusid kaunistama. ~4000 a eKr tekkis kammkeraamika. Oletatakse, et kammkeraamika kultuurid rääkisid soome-ungriga murdekeeles(eesti, soome, karjala, liivi, vebsa, isuri). ~2200 a eKr tulid Lõuna-Eesti aladele uued hõimud. Tekkis karjakasvatus ja põllupidamine. Põllud, raud, hõbe 1. Pronksiaeg jõudis eestisse ~3000 a eKr. Kohapeal ei leidunud, toodi kaugelt, oli kallis(kirveid tehti pronksist), tehnoloogiliselt keeruline. 2. Rauaaeg (vastupidavam, kättesaadavam, odav), leidu...
Kreeka ajaloo põhiperioodid I. Kreeta-Mükeene e. Egeuse kultuuri ajajärk 2000-1100 a. e.Kr. II. Tume ajajärk 1100-800 a. e.Kr. Algas doorlaste sissetungiga, millega kaasnes majanduse ja kultuuri järsk langus. Võeti kasutusele raud. Tumedat ajajärku nim. Ka Homerose ajajärguks, kuna Homerose eepos, koos arheoloogiliste allikatega on põhiliseks tolleaegse Kreeka ajaloo uurimisel. III. Arhailine ajajärk 800-500 a. e.Kr. Kujunes välja klassikaline Kreeka tsivilisatsioon. 8. Saj e.Kr. algas suur kolonisatsioon- kreeklased lahkusid kodumaalt Vahemere ja Musta mere äärsetele aladele. Kreeka alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal 800 a. e.Kr. 8.saj hakkasid kujunema linnriigid. Kerkis esile aristokraatia. Võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid tihedad sidemed Idamaadega. 7.saj lõpul e.Kr. hakati müntima hõberaha. 776. aastal e.Kr peeti esimesed olümpiamängud. Kujunes välja kreeklaste ühtekuuluvustunne ühise keele, kommete...
o. nõndanimetatud Real Ale. · Milde Ale see võib olla hele kui ka tume, madal alkohol ja vähe humalaid. · Bitter inglise enim müüdud, linnase maitseline ja humalane. · Pale Ale bitteri pudeli variant, kuid kangem ja rohkem humalaid. · Brown Ale kirde Inglise õlu. Punakaspruuni värviga, kange ja linnaseline. Näiteks: Newcastle. · Old ale tumedad, talvised õlled. · Barley wine värv pronksist mahagonini. Puuviljased, linnaselised ja hästi tugevad õlud. · Scottish Ale hästi linnaselised ja humala rohked. · Irish Ale linnaselised, täidlased, pehmed ja vähe humalaid. Punakas pruunid kuni mustadeni. · Belgia Ale hästi kanged kuid samas, pehmed, puuviljased, vürtsikad. · Flaami pruun Ale nendel on tüüpiline magushapu maitse, aroomis võib leida rosinaid, oliive ja mitmesuguseid vürtse Õlle kasulikkus
edastada ka sisulisi tähendusi, näiteks figuuride energilist liikumist või täielikku paigalseisu. 1921. astal sünnitas Olga neile ühise poja. 1925-1934 Sürrealism Picasso püüdis vormi ja sisu teineteisest üha selgemini lahutada. Neil aastail tegeles Picasso intensiivselt ka skupltuuriga, kasutades selles vallas omandatud kogemusi ka maalides ja joonistustes. Picasso ehitas traadist ja plekist konstruktsioone ning vormis pronksist päid ja figuure ning, nagu tal tavaks, kandis nähtu maalile üle. Sel ajal avaldas Picasso eraelu tema kunstile väga selget mõju. Olgaga olid tal pidevad pinged. Vähe oli seda, mis ebielupaari veel sidus. 1927. aastal tutvus ta 17-aastase Marie-Thérése Walterit, kellest sai veidi aega hiljem Picasso salajane armuke ja ülimalt meeleliste portreede modell. Erinevalt Picasso kubistlikest ja sürrealistlikest vormilõhkumistest kujutavad
Püha Peetri kirikus on Gianlorenzo Berninilt veel Konstantinus Suure kuju ja Peetruse tooli kujundus aken kiriku keskteljel. Kiriku all on olnud Rooma riigi aegne surnuaed, seal on haudade labürint. Peetruse kondid läksid väga kauaks ajaks kaduma, otsima hakati 1939 ning 26. juuni 1968 kuulutati need leituks. 1626. aastal õnnistati kirik sisse, seal asub üle 100 mosaiigi ja mahutab umbes 20 000 inimest. Keskteljel asub Peetruse tool/troon. Idapoolses osas on 5. sajandist pärit pronksist Peetruse kuju, mis on osutunud suureks kultusobjektiks (nühitakse varbaid ). Notre Dame de la Paix, 1986 Püha Peetri kriku betoonkoopia Côte d'Ivoire'i pealinnas Yamoussoukrosis. Mahutab 18 tuhat inimest. Villa Borghese asub Roomas, ehitati kardinal Scipione Borghese jaoks aastatel 1613 1615. Tänapäeval muuseum, kus võib imetleda Itaalia skulptuuri 17. ja 18.sajanditel. Kuulsad : 1) Tritoni purskkaev autor Giovanni Lorenzo Bernini;
kaugemale ja kaarduvad hoogsamalt ülespoole. · Ehitised hakkasid seisma valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel võivad olla väga õhukesed ja kerged. · Horyuji klooster · Todaiji Suure Buddha Saal (Great Buddha Hall) Buddha mõjud ja ilmalik kunst · 7.-8. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust. Kloostrid ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks. · Kyoto õukonna tellimusel arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. · Elati suhteliselt väkestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. · Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte
Arvata võib, et nende tegemiseks kasutati villa ja nõgest, hiljem ka lina. Rauaaja algusest on leitud särke ja umbkuubi. Naiste ja meeste pealisrõivastel polnud erilist vahet. Keskmisel rauaajal oli arvatavasti tarvitusel samasugune riietus. Täienes vaid kudumistehnika. Noorem rauaaeg tõi vööd ja põlled. Peakatteks olid linikud, seelikuääri kaunistati pronkstraadist spiraalidega. Jalas kanti sääremähiseid, viiske, pastlaid ja kingi. Ehted olid enamjagu pronksist, aga ka hõbedast. Noorem rauaaeg tõi ka taimevärvid - madarapunase, samblarohelise. Keskajal kehtinud eeskirjad säilitasid rõivastuse üsna muutumatuna. Tulid rõhud nahksete "vaskvöödega". Lõuna-Eestis säilis rättseelik, kuna Põhja-Eestis ja saartel tuli orduaja lõpul kasutusele juba umbseelik. Keskaja lõpul tuli jõukamate eestlaste riietusse välismaine kangas. Katoliku usk tõi tarvitusele ristid ja palvekeed. Ilmusid rõngassõled, hõbekrõllid jm. Rootsi-Poola
asustus hõredam Millega inimesed tegelesid? Peamiseks tegevusalaks loomakasvatus Pronksiajast pärinevad Eesti vanimad põlispõllud Jahi ja kalapüügi tähtsus kahanes. Alguse saab kaubavahetus pronks oli vaja kuskilt sisse tuua. Eesti aladel olid sidemed Rootsi ja Soomega Uued matmiskombed Lääne mõjude tulemusena hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse Tuntuim kalmete rühm asub Jõelähtmel (36 kiviringi) Rauaaja algus ( u 500 eKr) Raud on pronksist tugevam ja parem materjal tööriistade valmistamiseks. Vanimad raudesemed on mõõk, nuga ja naaskel Oma rauatootmise algus Alates 1.saj eKr õpiti Eestis rauda sulatama kohalikust soo- ja järvemaagist Vanim rauasulatusahi on leitud Tartu lähedalt Tindimurrust Alepõllundus Tänu rauast kirvestele hakkas Eestis levima ALEPÕLLUNDUS: põllu rajamiseks oli tarvis mets maha raiuda, kuivatada ja põlema panna. Alepõldu kasutati
Maalil on näidatud killuke Central puuvillavahetus kontorist, mis asus Carondelet'i tänaval. Tegevusetult kõrval loevad mehed lehti ja tegelevad oma asjadega. Kui puuvilla uurida, tundub see lõõgastunud ja peegeldav. Pildil ees istub ta vanaisa ja toolil loeb lehte tema vend. Kahjuks originaal maalide maksumused puudvad, on olemas erinevate suurustega maalid ning hinnad ka sellest erinev. SKULPTUURID Enamus skulptuure on lagunenud ja arvatakse et 74 skulptuuri võis olla üldse pronksist. Pärast Edgari surma leiti tema kodust mõned skulptuurid. 14 aastane tantsija sai oma populaarsuse seetõttu, et oli ainuke skulptuur mida näidati ka rahvale. Peale vaha ja pronksi oli kasutatud ka teisi materjale. HUVITAVAID FAKTE Degas ja Manet olid pärit jõukatest aristokraatlikest perekondadest ning said ka omavahel hästi läbi. Nemad olid ainukesed inimesed impressionistide grupist, kes said endale lubada võidusõitude maalimist.
rikkamatel koduõpetaja. õpiti kreeka keelt ja kultuuti, rooma kirjandust ja ajalugu. 12. Rooma linn vahemeremaade suurim linn, kus üle miljoni elaniku. pantheon, foorum, termid, ühiskondlikud hooned, kanalisatsioon) 13. Avalikud mängud keisrite aukohus, hobukaarikute võidusõit, gladiaatorite võitlus elu ja surma peale. 14. Ehituskunst kõrgem tase kui kreekas. arenedus teedeehitus. aatriumelamu, pompej (vulkaan). 15. Skulptuur marmorportreed, pronksist ratsakujud, võidusambad ja reljeefid. 16. Kultuuri õitseng Augustuse ajal pikk rahuperiood. metseen. kirjanduse kuldne ajastu (poeet vergilius) 17. Rooma varasem religioon looduse hingestamine kaitsevaimude kultusena. jumalate panteon (jupiter zeus). vesta(neitsid) 18. Kristluse tekkimine ja levik Jumal saatis oma poja maa peale, et inimeste patte lunastada. kristlasi kiusati taga. ristiusu võidukäik tõi juurde kristlaste arvu kiire kasvu. keelate mustsed usupidustused.
asendist tahapoole ega tõukekäe küünarnukki õlajoonest allapoole. Tõukaja võib jalgadega toetuda tõukepaku siseküljele, kuid ei tohi puudutada tõukepaku pealispinda ega tõukeringi äärise ülaserva. Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises. Ajalugu Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kettaheite omapärast Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring
Täisfiguurid togatus'ed o Vähe o Tehti ainult eriti tähtsatest isikutest Kõige tuntum togatus Keiser Augustuse marmorkuju Augustus kehtestas keisrikultuse keisritele hakati templeid püstitama ja tehti massiliselt keisrikujusid [enamus on kristlaste poolt purustatud] Vabariigi ajast on säilinud palju Caesari kujusid [parukaga]. [Vana patriits skulptuur Beier näitas pilti väga kole oli] Keisrite kolossid o Nero koloss [pole säilinud] - Pronksist - Seest õõnes [ Osaliselt on säilinud keiser Constatinuse koloss, õigemini ainult pea, mis on 3 meetrit kõrge. ] Ratsamonumendid o Kreeklastel polnud o Aga roomlastele oli hobune eriti püha Marcus Aureliuse ratsamonument 2.saj.e.Kr. kõige paremini säilinud. Originaal on muuseumisse paigutatud. Marcus Aurelius oli filosoof, kelle päevik on eesti keelde tõlgitud HTG vilistlase poolt. Roomlastel oli suur huvi ajaloosündmuste vastu
Osalt kasvas ta välja renessansist (Michelangelo elu lõpul jõudis praktiliselt barokini), osalt vastandus sellele. 2. Barokkarhitektuuri iseloomustavad: kõverad, lainelised vormid, voluudid, keerdsambad, ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev, pidulik üldilme, armastatud on tugevad värvid, kullatud detailid. Santa Susanna kirik Roomas, Peetri kiriku ees olev väljak ja sammaskäigud selle külgedel, Roomas. Arhitekt Lorenzo Bernini. Peetri kiriku sees on baroksed pronksist keerdsambad, mis toetavad altarikatet. Skulptuur: Püha Theresa ekstaas. Marmorist skulptuurigrupp ühes kabelis Roomas. Skulptor Lorenzo Bernini. (Püha Theresa oli 16. sajandi Hispaania pühak ja müstik). Maalikunst: nimekaim maalija Caravaggio /karavadzo/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab zanrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus ülevalt viltu langev ere valgusvihk. Tema tuntuim töö: ,,Lautomängija". 3
Järjesta ajaliselt õigesti: 1)Jaroslav Tark vallutab Tartu(1030);2)Sigtuna vallutamine(1187);3)Asutatakse Mõõgavendade ordu(1202);4)Muistse vabadusvõitluse algus(1208);5)Taanlased vallutavad Tallinna(1219);6)Rootslaste sissetund Läänemaale lüüakse tagasi(1220);7)Saule lahingus purustatakse Mõõgavendade ordu(1236); 8)Jäälahing(1242); 9)Stensby leping(1298);10)Jüriöö ülestõus(1343);11)Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule(1346);12)Reformatsioon jõuab Eestisse(1523);13)Trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat(1525);14)Liivi sõda(1558). Iseloomusta 3 näite varal noorema kiviaja ja rooma rauaaja inimeste elukorraldust: Noorem kiviaeg(5000-1800 eKr) Rooma rauaaeg(1-5 saj.eKr) Elatusalad Korilus; Küttimine; Käsitöö; Keraamika Põlluharimine; Karjakasvatus; Käsitöö; ...
ehitatud kõverana. Tempel ehitati kolmele teljele sõna otseses mõttes inimkehal põhineva plaani järgi, tema enda sees. see oli ,,Inimese tempel". Kuningate org Kuningate org on vaaraode matmispaik Teeba lähedal. Seda kasutati Keskmise riigi perioodil. Kambrid, põnevad koridorid ja matusekambrid ise on siiani alles. Tutanhamon Tema haud avastati peaaegu täiesti puutumatuna Ta hauast leiti palju kullast, hõbedast ja vääriskividest ehteid ja luksusesemeid. näiteks pronksist koer, kellel on kuldne kaelarihm ning vaarao kaelaehe. ASSUANI PAIS Assuani pais on pais Paisu pikkus on umbes Egiptuse Niiluse 3830 m ja kõrgus 111 m. jõel Assuani lähedal. Paisu taha See rajati, et reguleerida tekkinud Nasseri järv on jõe veehulka ja üleujutusi üks maailma suuremaid kontrolli all hoida ning veehoidlaid. ühtlasi rajada põldude niisutussüsteemid. ABU SIMBEL Abu Simbeli tempel Ramses II Egiptuse skulptuurid
Kõige järjekindlamalt esindasid impressionismi Paul Burman ja Villem Ormisson. 20. Nimeta 1918-1940 a. silmapaistvaim eesti graaafik. Nimeta kuulsamad tööd? Eduard Wiiralt, kelle looming sisaldas virtuooslikkust kõigis graafika tehnikates ja sisulist mitmekesisust. Skulptuur "Vanamehe pea"; raamatugraafika Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" ja Jakob Kõrvi "Muinasjutud" 21. Kelle skulptuur on Tallinna vanalinnas asuv ,,Metskits"? Metskits on Jaan Koorti 1929. aastal valminud pronksist skulptuur Tallinnas Nunne tänava haljasalal. Marelle Roos 12.klass
sinna viinamarja- ja oliivikasvatuse, linnariikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, jumala müüdid Etruksid-Apenniini ps. Loodes · Käisid läbi foiniiklaste & kreeklastega · võtsid üle kreeka tähestiku kujundasid selle omamoodi, tänapäeval pole teiste keeltega seoseid · tuntud ahreoloogiliste mälestiste ja autorite teoste kaudu · kuldsete kätega (12 suuremat linnriiki) pronksist skulptuur, kasutasid siduainet mörti, kaarvõlvid · aristokraatlik · hauakambrite seintel kujuttu pidustusi, sporti ja tantsu. · Uskusid paljusid jumalaid (häid & kurje vaime) Usk surmajärgsesse ellu · ennustuskunst · pühad tekstid · 8.-6. saj mõjuvõimsaim rahvas Itaalias · edendasid kõikjale linnaelu ja kaubandust · põliselanikud Rooma linna tekkimine Romulus (21. aprill 753. eKr)
naised valged ja rõivastatud äärmiselt koketselt (volangidega kleit, laiavarrukaline jakk, rinnad paljad – Jumalanna madudega). Peakate turbanilaadne osa riituseriietusest Kujutised väga elavad ja annavad tunnistust teravast vaatlusvõimest; üksikasjad teostatud pealiskaudselt. Skulptuur: suurplastikat pole leitud, säilinud väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist. Kuulus on Hagia Triadest leitud anuma ülemine osa. Peekrid on kreeta kunsti tippsaavutusi. Vaasimaal: varaminoilisel ajal harrastati ornamentide sissekraapimise tehnikat. Nõu kaeti tumeda läikiva värviga ning sellele maaliti valge värviga mustrid. Valitsevad mustrid olid kurvid ja spiraalid, neile lisandusid stiliseeritud taimemotiivid (Kamarese vaasid, leiukoha järgi).
naaberrahvastelt ning kajastavad sündmuseid ainult muinasaja viimaste sajandite kohta. 11. Foto, film, helisalvestised, kunstiteosed jne. Peep Reimer 3 3. KIVIAEG EESTIS: · Kiviaeg on Eesti ajaloo kõige pikem periood, hõlmates ajavahemikku alates esimeste inimeste tulekust Eesti alale pärast jääaja lõppu Põhja-Euroopas ~X at.eKr. kuni esimeste pronksist esemete kasutusele tulekuni II at.kp.eKr. Kiviaega Eestis jagatakse kaheks perioodiks: keskmine kiviaeg e. mesoliitikum ning noorem kiviaeg e. neoliitikum. · Mõiste: arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust ning arvatavasti ka etnilist ühtekuuluvust. Arheoloogiline Elatus- ja Matmiskombed Elanike
jaanuaris 1986.aastal tuli ta kaasa elama, et poodiumil saada oma auhindu. Ta sai seal alalise ovatsiooni. Kohe pärast seda langes ta koomasse ja suri. Aastal 1986 lõi Perry Ellis Swarovski Emerging Talent Award, kus loodi uusi talente kogu maailmas meeste ja naiste moeloojate vahel. Esimeseks disaineriks sai 1986.aastal David Cameron, hiljuti said selle auhinna veel Zac Posen 2004.aastal, Derek Lam 2005.aastal ja Trovata 2006.aastal Aastal 2002, Ellis auks loodi valge pronksist mälestus tahvel New Yorgi kõnniteel seitsmenda "Fashion" Avenüül (East Side kõnniteel 41. Tänava ja 35.tänava vahel), nn ,,Fashion Walk of Fame". Perry Ellis võitnud kaheksa Coty Auhinda 1979 ja 1984. aastate vahel Romain de Tirtoff Romain de Tirtoff (Roman Petrovich Tirtoff) ehk ERTE, kes on sündinud 23. novembril 1892. aastal venemaal ja surnud 21. aprillil 1990. aastal oli Prantsuse kunstnik ja disainer. Ta oli mitmel viisil andekas 20
Kamm- ja nöörkeraamika kultuure seostati Kamm- ja nöörkeraamika kultuure ei sisserännanud hõimudega seostatud sisserändamisega Uus kultuur ja uued rahvad, kellega toodi Uus kultuur ja rahvad puudusid. kaasa uued oskused PRONKSIAEG 1800-500 eKr Kogu pronksiaja jooksul ei suudetud kivi(aega) välja tõrjuda. Pronksi komponendid : · Tina · Vask Ja neid pidi sisse tooma, sest Eestis puudusid. Esialgu toodi pronksist esemeid, hiljem õpiti neid parandama ja ümber valama. Kivist hakati töötlema tööriistu, mis olid samasuguse välimusega kui pronksist valmistatud tööriistad. Murrang toimus 1100. eKr. Alates sellest võib rääkida uut tüüpi kinnismuististest, mis pronksiaega iseloomustavad. · Kindlustatud asula. Eestis pole leitud kuigi palju, ainult alla 10, nt. Asva, Iru. Asuvad kas saartel või rannikul. Olid rajatud looduslikult hästi kaitstud kohta, näiteks jõekäär.
muistised, vastand on irgmuistis). Nendeks uut tüüpi muististeks on kindlustatud asulad, mida on leitud Saaremaalt (Kaali, Asva), rannikult (Harjumaalt Irust, Narva lähedalt Joaorust). Kindlustatud asula hõlmas umbes 3500 ruutmeetri suurust maa-ala. Nt Asva puhul piiras asulat muldvall, mille peale oli laotud paekivist tara ning selle peale omakorda puidust tara. Muldvallist seespool asusid palkehitised. Kindlustatud alade teke seostub varanduse (mostly pronksist esemed, loomakari) tekkega. Teine kinnismuistend, mis pronksiajast pärineb, on vanimad põlispõldude jäänused (leitud Tallinna lähedalt Saha-Loost). Põllud olid 20x20m lapid, mida piiras kolme kuni nelja meetri laiune paekivist peenar. Hariti neid põlde adraga, tegemist oli künnipõllundusega. Kasvatati eeskätt otra ja nisu. Kolmandad kinnismuistised on kivikirstkalmed. Tegemist on maapealsete laipmatustega. Laoti kividest ring ja selle keskele asetati kirst, kuhu oli maetud üks laip
islamimaailma, mille kaudu v=U2e7RFBPAts jõudsid esimesed portselanist esemed Euroopasse (kus seda hakati valmistama alates uusajast). PORTSELAN Hiinas leiutatud rauasulam, milles on 2,14 – 4 % süsinikku. Malm on väga heade valuomadustega ja terasest odavam materjal. Euroopas hakati malmi tootma alles alates 14.saj. MALM Sõjapidamise vahendina kasutusel olev vibupüss, mille põhikorpus valmistati üldjuhul pronksist ning vibukaar puidust ning luust. AMB Paberi toorainena kasutati kanepikiude, lina, bambust, puukoort, puuvillaseid kaltse, riisiõlgi jm, mis kivist uhmris peenestati, leotati vees ühtseks massiks ning seejärel liimainega segatult ühtlaselt spetsiaalsetele alustele laiali laotati ja kuivatati. PABER Kompassi kasutati tõenäoliselt algselt mitte navigeerimiseks, vaid hoonete/linnade projekteerimisel, et paika panna ilmakaared
Lydia Koidula elust ja loomingust Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooliõpetaja J. V. Jannseni tütrena. Ta õppis aastatel 1854-1861 Pärnu tütarlastekoolis. Sooritas eksami 1862. aastal Tartu ülikooli juures ja sai koduõpetaja kutse. Töötas isa abilisena "Perno Postimehe" ja 1863 aastast Tartus "Eesti Postimehe" toimetuses. 1873. aastal abiellus Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Lydia Koidula suri Kroonlinnas 11. augustil 1886. L. Koidula on loonud luule-ja proosateoseid, kirjutanud näidendeid ja tegutsenud tõlkijana. Ta on eesti rahvusliku teatri ja näitekirjanduse rajaja ning vene kirjanduse eesti keelde tõlkimise algatajaid. Koidula loomingu tähtsaim osa on tema luule, eeskätt patrioodil lüürika. Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati "Waino-Lilled" (Vainulil...
püstitati Olümpiamängude võitjate auks. Korekujusid on leitud kõige rohkem Ateena akropolilt ning ilmselt kujutavad need jumalanna Persephonet. Kouros Kore Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajajärgu lõpul, kui kasutusele võeti pronks. Kreeka skulptuuri õitsenguks peetakse klassikalist ajajärku (5.-4.sajand eKr). Klassikalise ajastu skulptuurid on valdavalt pronksist. Pronksiga sai teha skulptuure detailsemalt ning kindlasti oli see ka vastupidavam. Kui seni valmistati skulptuure marmori leiukohtade juures, siis nüüd said skulptorid minna elama ka suurematesse linnadesse.. Skulptorite ülesandeks oli luua jumalakujusid, kaunistada templeid reljeefidega, selle lisandusid ka ilmalikud kujud kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kuna kreeklaste usundis on Olümpose mäel elavad jumalad tavainimestega väga
Antiikkirjandus- Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus(loodud 8.saj eKr-5.saj pKr), need 2 olid lähedaselt nii ajaliselt kui ka tüübilt ning ka neid sünnitanud ühiskond oli sarnane. antiikkirjanduse aluseks on olnud rahva suulise loomingu liigid (müüdid,loitsud, laulud, vanasõnad jne) Rapsoodid- rändlaulikud, kes ei laulnud, vaid deklameerisid värsse. Aoidid-kutselised laulikud, nad olid laulude loojad, kes esitasid oma laule lüüra saatel. Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp) Roomlaste(troojalaste) tähtsamad sangarid: kuningas Priamos, vägesid juhatas ta poeg Hektor, tuntuim v...
muutub kilbi ülemine osa sirgeks, ratasaväelase kilp muutus väiksemaks ja jalaväelasel suuremaks. Tartse on ratasaniku kilp. Pavese jalaväelase kilp. Ammuküttidele kasulik. Laternkilbil oli mitu funktsiooni: harpuunid, mõõk, kilp ja latern (vastase pimestamiseks). Rusikakilp oli väike, levis vehklejate ja kahevõitlejate kasutuses. Raudrüüde täienedes vähenes kilbi osatähtsus ja hiljem kaob kasutuselt. Kiiver. Laastkiiver koosneb erinevatest osadest, laastud ja ring võivad olla pronksist ning vahemik on raudplaatidest või ka vastupidi. Viikingikiiver on koonusekujuline, ninakaitsega; on ka näokaitsega kiiver, kus on silmaavad; kolm erinevat põhikuju: ümar ja ninakaitsega, kiivri peaosa on lame, servad kaarduvad kiivril väljapoole. Pottkiiver meenutas potti, auke oli vähe ning võis tekkida õhupuudus. Beckenhaube / Basineti ninakaitset sai tõsta ja langetada, kiivri serva külge kinnitatud rõngastest tehtud rippuv kaelakaitse, mask kinnitub ühe koha pealt otsmiku külge
· USA lennukid viskasid riiki üle 7 miljoni tonni pomme. · Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000. · Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda. Sõduritest · keskmine vanus oli 19 aastat. · Loodi sõja ajal enda sõnavara · Koju ei tulnud sõdurid ühel ajal, tavaliselt tuldi iseseisvalt. Vietnami veteranide memoriaalid · 75 meetri pikkune graniidist sein Washingtonis, kuhu oli kirjutatud hukkunute nimed · Pronksist kolme sõduri kujud · Vietnami naiste memoriaal Kasutatud materjal · http://www.wikipedia.org · http://blackle.com · http://www.google.ee
enamuse suurtest ehitistest (niisutussüsteemid ning püramiidid) 7) Orjad- nende osa oli teisejärguline, neid kasutati erinevatel töödel. Mis muutused toimusid metalli kasutuselevõtuga?Kus? Ulatuslikum metallikasutus sai alguse 4 at lõpupoole eKr Lähis-Idas. Metalli kasutamine muutis põlluharimise senisest tõhusamaks(leiutati esmalt puust, seejärel pronksist teraga ader jm tööriistad metallist), kasvas ühiskonna rikkus ja elanikkonna arvukus. Kõige kiiremini ilmnesid muutused Mesopotaamias, kus 4 at eKr kerkisid esile linnad. 1500 a eKr leiutati rauasulatamistehnoloogia. Pärast hetiitide riigi langemist 1200 a eKr levis see ka üle Euroopa ja Aasia lääneosa. Tsivilisatsiooni mõiste, kus, millal ja miks tekkis I tsivilisatsioon?
Suurim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata. Lossid olid kindlustatud. Losside ümber olid linnad. Losside ümber puudusid linnad. Sõjakutse motiiv puudus. Kujutatitantsimist, Freskodel domineeris sõjatemaatika. akrobaate, mereelukaid ja härgi. Suuri skulptuure polnud, on leitud fajansist ja Skulptuuriteosed(sh reljeefid) puudusid , elevandiluust kujutisi. Sageli ka pronksist. Eriti ainsaks erandiks olid nn Lõviväravad olulised on madudega Mükeenes. Toimus mingi õnnetus 1450a eKr , kultuur 1100a.eKr hävis õnnetuse tagajärjel suurem osa hävis. , põhjuseks peetakse doorlaste sissetungi. Minose lossil on suur õu, kus on kaev, Minose Mükeene lossil on ümber kaitsemüür, puudub
AJALUGU 1)Muinasaja periodiseerimine. Kiviaeg: vanem kiviaeg ehk paleoliitikum-inimese kujunemine-Põhja-Euroopaviimane jääaeg keskmine-kiviaeg ehk mesoliitikum- u 9000-5000 a eKr noorem kiviaeg ehk neoliitikum- u 5000-1800 a eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg- u 1800-1100 a eKr noorem pronksiaeg- u 1100-500 a eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg: eel-Rooma rauaaeg-u 500 a eKr- 50 a pKr Rooma rauaaeg- 50- u 450 a Keskmine rauaaeg- u 450-800a noorem rauaaeg: Viikingiaeg- u 800-1050 hilisrauaaeg- u 1050-1200a 2)Eesti ajalooline periodiseering: Keskaeg: 12/13 saj- 15/16 saj Uusaeg: 15/16 saj- 1918 ( varauusaeg- 15/16 saj-1816/1819) uusimaeg-1918a-... 3)Kammkeraamiks kultuur Umbes 4000 aasta paiku eKr levis Eestis uus kultuur. Kautusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välisküljed olid ilustatud lohukeste ja väikeste tähete ja ribadega.Muster meenutas nagu oleks seda tehtud kammiga, sp ...
1. Kettaheide Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises. 3 1.1. Kettaheite ajalugu Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)).
oma talus teistest eraldi elada. 3) Jõukamatel ja mõjuvõimsamatel olid suuremad põllumaad ning haldused. 5. Kuidas on seotud kalmete rajamine ja maaomandi kujunemine? Selle järgi, et inimesed on kalmetesse kaasa pannud kas oma isiklikke väärtesemeid või endale tahtnud esemeid vms, et sellega näidata , et see on nende maa ja kuulub neile. 6. Miks olid Eesti alal paralleelselt käibel nii pronksist kui kivist tööriistad? Sellepärast, et pronks oli kallim kui kivi, aga kivi jälle vastupidavam. Kuid pronks oli uuenduslikum ja alles hiljuti kasutusele võetud ja pronkisga ei saanud kõike vajalikku ära teha ja vastupidi. 8. Kuidas mõjutas raua kasutuselevõtmine Eesti aladel elanud inimeste igapäevaelu? Tööriistad muutusid universaalsemaks ning inimesele sobivamaks nt põldu oli lihtsam künda, kuna seda sai nüüd teha adraga. 9
Baeri Muuseum See muuseum asub Tartus Veski tn 4.kus Baer elas oma elu viimastel aastatel. Muuseum loodi Maie Remmeli ja teiste bioloogide initsiatiivil, samasse majja on loodud ka Eesti Loodus toimetus. Muuseumis on eksponeeritud Baeri elu ja teadustööga seotud materjalid. Baeri Muuseum kuulub Eesti Maaülikoolile. Karl Erns von Baeri medal Medal loodi K.E von Baeri auks, see asutati 1864 aastal tähistamaks Baweri 50.teadusliku tegevuse juubelit. Medalit vermiti pronksist, kullast ja hõbedast. Pronksmedaleid tehti kokku 1020, selle said kõik kes annetasid preemia jaoks 3 või enam rubla. Baeri kuldmedalit peeti kõrgeimaks autasuks Venemaal bioloogia alal, seda anti välja kord kolme aasta tagant (enne I MS). Selle said kokku 27 teadlast. 5 Karl Ernst von Baeri medal (Karl Ernst von Baeri mälestusmedal) on 1976. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia poolt asutatud tunnustusmedal
tsivilisatsioon ) Muistsed linnad Tekkisid umbes 2400 aastat eKr Induse jõe kallastele Tähtsamad : Harappa ja Mohendzo Daro Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad Teravilja- ja puuvillakasvatus Põletatud tellistest elamurajoonid Induse inimesed olid esimesed muistses maailmas, kes ehitasid käimlad majadesse Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber. Eksisteeris kiri elanikud tundsid jubametalle ning valmistasid tööriistu vasest ja pronksist Umbes 1700 eKr jäeti linnad seni teadmata põhjustel maha (oletatakse, et Induse üleujutused võisid tekitada ka-tastroofilist kahju või siis muutis Indus oma voolusängi, mis tõi kaasa osade põldude üleujutamise, samal ajal kui teised kuivasid). Linnad Harappa Mohendzo Daro Klõpsake ke juhtslaidi teksti laadide juhtslaidi teksti laadide redigeeri redigeerimiseks
Kadrioru Saksa Gümnaasium Retsensioon Eesti kunsti püsiväljapanek Laurits Tani 10.b Tallinn 2010 Käisin 27. novembril Kumu kunstimuuseumis Eesti kunsti püsiväljapanekut vaatamas. Kauneid maale, skulptuure ja büste oli palju, kuid meelde jäid vaid kõige huvitavamad ja kaunimad. Kõige esimesena jäi silma pronksist skulptuur, mille oli Amandus Adamson 1898ndal aastal valmistanud. Skulptuuril oli kujutatud hülgekütti, nagu ka teose pealkiri, ,,Hülgekütt Pakri saarelt", mulle hiljem kinnitas. Tähelepanu tõmbas selle skulptuuri juures esmalt hülgeküti harpuun, millele oli külge pandud kõieks üks tross, mis oli väänatud just nii, nagu tõmbaks hülgekütt sellel hetkel oma saaki veest välja. Skulptuur asus ruumi keskel, tänu millele see mu tähelepanu nii kiiresti tõmbas.
Tartu Kutsehariduskeskus EV213 Nimi Saematerjalide valmistamine Ehitusmaterjalid- ja konstruktsioonid Juhendaja : Agu Rukki Tartu 2013 Sisukord 1. Tugevussorteeritud ehituspuit......................................................1 1.1.Masinsorteerimine.....................................................................1 2. Immutatud saematerjal................................................................3 3. Saematerjalid siseviimistluses (sisevooder)................................4 1. Tugevussorteeritud ehituspuit Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, seda nii viimistlus- kui konstruktsioonimaterjalina. Arusaada...
2.legend- Jumalad ise lõid inimese. a) Kuldne tõug- lõid nad liigagi enda sarnaseks, ei pidanud tööd rabama, ei pidanud saaki küttima. Nad olevat olnud liiga jumalasarnased. Nad kaotasid kuldse tõu ära, kuid jätsid teispoolsusesse nende hinged. b) Hõbedane tõug- ei leppinud ka selle tõuga. Inimestel olevat olnud liiga vähe arukust. Tegid üksteisele oma rumalusega liiga. Hõbedane tõug kaotati täielikult ära. c) Pronksist tõug- liiga tugevad ja sõjakad. Olid natukene võrdväärsed jumalatega. Jõu ja tugevuse taga oli kallale minek ja tapsid ise oma soo. Jumalate sekkumist polnudki vaja, et neid ära kaotada. d) Raudne tõug- sellega olevat jumalad kõige rohkem rahul olnud. Mõni oli rumal, mõni oli tark, tark oskas rumala enda jaoks tööle panna. Mõni oli sõjakam, mõni leebem. Jumalatele meeldis vaheldusrikkus. Kuid nemad ei saanud kunagi muredest vabaks
Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". 7) AUGUSTE RODIN (1840 1917) Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema figuurides ja gruppides on tihti midagi hõljuvat, kasvavat; kuid vastandina uusbarokse suuna meistritele puudub neis teatraalne poos. Vaatamata maalilisusele on Rodini tööd väga ilmekad, tema figuurides on mingi eriline sügav sisemine dramaatilisus. Väga haaravalt on Rodin osanud oma töödes kujutada ininmhinge kõige mitmekesisemaid liigutusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
