India kunst · Selle valdkonda kuulub peale India ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. · 4500 a tagasi eksisteeris seal kõrgetasemeline tsivilisatsioon. · Ehitised olid 2-3 korruliselised ning ehitusmaterjaliks oli põletatud tellis.. keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. · Looduses esinesid palju suuremad kontrastid: kõledad kiltmaad, viljakad orud, kivised kõrbed, vohavad troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. · Valitsevad usundid on hinduisn, budism, dzainism. · Mütoloogiat isel tohutu fantaasiarikkus. Usundid on arenenud rahulikult üksteise kõrval. · Kõige keerukam ja fantaasiaküllam on hinduismi mütoloogia
meestega kolm tütart. Oli Peeter III abikaasa Valitsemine Katariina II oli 18.sajandi üks tuntumaid valgustatud monarhe 1762.aastal peatas ta kirikumaade riigistamise Ta viis läbi muudatusi riigihalduses, püüdes vähendada liigset keskvõimule allumist Katariina II muutis provintside valitsemise ja Monumendid 6.septembril avati Võrus põhjalikult uuendatud Katariina allee. 2013.aasta detsembris püstitati samale alleele Katariina II pronksist elusuurune kuju Huvitavaid fakte Venemaa keisririigi 100-rublasel paberrahal asetseb keisrinna Katariina portree. Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II http://www.lounaleht.ee/upload/image/138199811359.jpg http://www.coins.ee/venemaa-100-rubla-1910-shipov-_-tshihirizin Piirimäe, P. (2014). Aadel ja riigivõim vene ajal. In Ajalooõpik 8.klassile "Uusaeg" (pp. 72, 84). Tallinn. 07.11.16
Tegeldi loomakasvatusega(kits, lambad, veised ,sead), viljakasvatusega(oder, nisu, kaer),kalastuse ja küttimisega. Nad ei püsinud paigal, nad rändasid ringi ,et leida paremaid põllumaid ja karjamaid. Matmiskombed: kalmistud rajati asulast väljapoole veidi kõrgemale künkale, surnud pandi haudadesse kägarasse mõlemad käed pea alla, arvatakse et nad sidusid surnuid kinni, sest kartsid neid. Eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr)-Rauast tööriistad olid tugevamad, kui pronksist. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid, maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati samu tööriistu. Hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed , ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatuskohad. Kalmed: koosnesid kiviridadest, mis piirasid 4nurkset tarandit(1-2m lai ja 2-3m pikk). Võeti kasutusele soorauamaak. Süvened majanduslik ebavõrdsud. Vanem ehk Rooma rauaaeg 50 - 450 pKr Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale.
kujuga, painutatud v loomakäpakujulised. Rooma Kasutati trummeltooli, mis Kõre kusett, palju Kirst seisis Laud oli väike, ümar, Impeerium oli ümmargune pronksist v kaunistusi.elevandipea, luige aatriumis.Demonstre looma jala kuj tugedel puust kirst,mille peatsed.Kasut. eris pere seisvad.neid tehti ümmargusele trumlile oli raamkonstruktsioone, raami sees staatust,selles hoiti pronksist, paigaldatud tugitoli moodi polüester madrats
Algselt valmistati tööriistu kivist, puust, sarvest, luust ja need olid ebakorrapärase kujuga ning konarliku pinnaga, kirvel puudus silmaauk. Kuid, juba nooremal kiviajal kammkeraamika ajastul õpiti tööriistu töötlema ühtlaselt üle pinna. Nöörkeraamika ajastust pärinevad juba venekirved, mis olid hoolikalt üle pinna lihvitud ja neil oli olemas ka sissepuuritud silmaauk. See näitab, et sellel ajastul õpiti juba selgeks ka puurimine. Pronksiajal hakati tööriistu valmistama pronksist, kuid selliseid tööriistu oli Eesti aladel vähe. Pronksi valmistamiseks ei leidunud Eestis vajalikku vaske ja tina, milletõttu tuli tööriistu naaberaladelt sissetuua ja pronksist tööriistad olid üpriski kallid. Pronksiaega iseloomustab ka kivist tööriistade taseme täiustumine, mis tuli sellest, et kivi oli kättesaadavam kui pronks. Rauaajal hakati valmistama rauast tööriistu, mis olid tugevamad kui pronksist tööriistad ja ka paremini töödeldavamad
Muinasaeg-kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Kiviaeg- korilus,kalastamine,jaht(hülgeküttimine);kivist,puust,luust tööriistad nürid suht halvad;mateti asula territooriumile,vara kaasa,asustus veekogude ääres, maaomandiga tekkis varanduslik ebavõrdsus.jaguneb: Vana paleoliitikum,Keskmine mesoliitikum(kundakultuur), noorem neoliitikum(narvakultuur) kammkeraamika, nöörkeraamika. Metalliaeg- asulad: rannikupiirkonnad(karjad,põlispõllundus), sisemaa(jaht,alepõllundus);kivikirved,pronksist relvad jms,kõrgem kvaliteet;mateti kivikirstkalmetesse; ebavõrdsus maaomandiga. pronksiaeg- rannikul,kindlustatud asulates,kivikirstkalme(maapeal), rauaaeg-elamud sisemaal,karjakasvatus,põletusmatused,kvaliteetsed aga kallid tööriistad,tekkis käsitöö(metallehted),kaubandus naabermaadega(vili,nahk).kammkeraamika-arenenud oskused meisterdamises,üleni töödeldud tööriistad,veekogude ääres elati,ridades,ukseavad veepoole,kaunistatud savinõud,laibamatus,vahest elamu põr...
aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude vägede vahel muutsid suure osa kesklinnast varemeteks. Tänane Berliini kesklinn on suures osas 20. sajandi teisel poolel uuesti üles ehitatud. Brandenburgi värav Värav on kujunenud Berliini ja kogu Saksamaa rahvuslikuks sümboliks. Väravat on kujutatud Saksamaa 10-, 20- ja 50-sendistel euromüntidel. Victory Column Victory veerg on monument Berliinis, Saksamaal. Sõdade pronksist skulptuur 8,3 m kõrge ja kaalub 35 tonni, kujundas Friedrich Drake. Victory Column Kaiser Wilhelm Memorial Church Protestantlik Kaiser Wilhelm Memorial Church asub Berliinis Kurfürstendamm keskel Breitscheidplatz. Algne kirik ehitati 1890. See sai rängalt kannatada pommirünnakus 1943. Kaiser Wilhelm Memorial Church Vana kirik umbes 1900
Jumalate töö. Hade s Teistenimedega kutsuti teda: Aides, Pluto, Orcus jne. Tal oli palju hüüdnimesid. Vanemateks olid tal Chronus ja Rhea. Õed-vennad: Heista, Demeter, Hera, Poseidon ja Zeus . Abikaasks oli Persephone, kellest sai allilma valitsejanna. Tal polnud ühtegi last. Sümboliteks on musta värvi loomad, vanker nelja musta hobusega, Isiksuselt oli Hades üsna vaikne ja mitte armuline. Välimuselt oli Hades lihaseline ja habemega, nagu eelmise põlvkonna jumalad, tihtipeale on kutsutud teda kui "Dark Zeus", kuna meenutabvälimuselt Zeusi, kuid tumedamate juustega. Phaeton. Elas maa peal koos oma ema Klymenaga. Isa oli päiksejumal Helios. Polnud erilisi võimeid. Õningate juttude järgi oli ta ema nümf Rhode. Selle legendi järgi on saanud Rodotose saar nime, kus kumartati päikese jumalat kõige enam. Maa palus Zeusi abi, et ta pästaks teda piinadest. Zeus tappis Phaetoni. Hermes Hermes o...
relvadele, neid täiustama ja tõhusamateks muutma. Oda täitis oma ülesannet väga hästi. (Järgnev jutt tuleb juba 12 sajandist, kui Eestis oli ka kõik see olemas). Odadega ähvardamine tähendas sõjakuulutust, odade vahetamine rahusõlmimist. Olid olemas torke- ja viskeodad. Torkeoda oli massiivsem ja suurem kui viskeoda, lähedalt heidetuna tungis selline torkeoda läbi rõngasrüü ning purustas isegi kilbi. Varem olid kilbid arvatavasti nahast ja puust, hiljem aga pronksist ja ornamentidega kaunistatud. Ajaarvamise vahetuse paiku tulid kasutusele rauast odaotsad, mille pikkus oli umbes 20cm. Tehes läbi keeruka arengu, jõudis tehnoloogia keerukuse tippu 11. sajandil. Siis oskasid sepad kokku sepistada damaskitud terast. On uuritud ja leitud, et isegi eesti sepad oskasid sellist tehnoloogiat kasutada. Tänu sellele tehnoloogiale said odaotsad erakordse tugevuse, elastsuse ja salapärase ilu. 12. sajandi teisel poolel odaotste valmistamise tehnoloogia lihtsustus
Kreeka mkeene ehk minoiline kunst pèrineb Egeuse mere saartelt. K¢ige rohkem teatakse arhitektuurist, leidus palju losse ja linnuseid-materjaliks oli kivi, varasemal ajajèrgul olid lossid kindlustamata, suurim ja tuntum loss oli Knossose loss, silmapaistvam ehitis oli mkeene vèrav. Sel ajal oli levinud tarbekunst: kullast ehted, savist vaasid ja n¢ud. Vana-Kreeka kunst jaguneb kolmeks ajaliseks perioodiks: 1. Arhailine e. Vana aeg 2. Klassikaline e. itseaeg 3. Hiline e. Hellenistlik aeg. K¢ige levinumaks arhitektuurilisteks ehitiseks olid jumalatele phendatud templid-Partheoni tempel kreeka akropolis. K¢ige paremini iseloomustavad Vana-Kreeka arhitektuuri sambad-joonia, dooria, korintose stiil. Skulptuure valmistati marmorist v¢i pronksist, riietatud naisfiguurid, alasti meesfiguurid(sportlased), kujud olid elusuuruses v¢i suuremad, t¢siste ilmetega Etruski kunst sai alguse 8 saj ekr Itaalia keskosas. Templid olid vèiksed ning ehitatud ...
RHODOSE KOLOSS Sten-Eric Otto 1. • Kolossi ehitati 12 aastat. Toetudes mitmetele allikatele ja Rhodose raidkirjadele võib üsna suure tõenäosusega väita, et Chares alustas töid 303.a. eKr ja lõpetas 291.a. eKr. 2 . • Kuju kõrguseks arvatakse olevatolnud 37 meetrit. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis võis olla ainult kolossi väliskiht tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. 3. • Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. Enamus, mida teatakse Rhodose kolossist, rajaneb tolle aja kirjutajate teateil. Näiteks arvati, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. 4 . • Enam poolehoidu sai kirjeldus, kus oletatakse, et Chares kujutas Heliost sihvaka noormehena, kiirtepärg ümber pea
Trompetid läbi aja Trompetite päritolu ja kasutusala Esimesed trompetid on pärit Vanast Egiptusest, Kreekast ja Lähis Idast ekr. Algselt kasutati neid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel Euroopa Päritolu: Lur on pärit Skandinaaviast Konstruktsioon: Lur on S kujuline pill, see koosneb huulikust ja erinevatest viledest. Lur valmistatud puidust või pronksist. Mängimisviis: Puhutakse. Kasutusala: Vanasti hirmutati sellega vaenlasi või peeti väetseremooniaid, tänapäeval tehakse lihtsalt heli. Aasia Päritolu: Shringa on pärit Indiast. Konstruktsioon: Shringa on C kujuline vasest või messingust valmistatud pill, koonulise ava ja eemaldatava huulikuga. Mängimisviis: Sheringat lihtsalt puhutakse. Kasutusala: Mängitakse pulmadel, matustel ja
Leon Battista Alberti(1404 -1472) tegi Palazzo. Palazzod olid 3 korrusega paleed, nelja tiivaga ning keskele jäi siseõu. Palazzo Rucellai Lorenzo Ghiberti(1378-1455) Paarikümne aasta jooksul tegi 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid realistlikumad kui gootikas. ,,Paradiisi värav" Donatello(1386-1466) Kasutas kontraposti ehk nõjajalga. 1430. valmis pronksist "Taavet", mis tähistab firenzelaste võitu Milano üle. Esimene vabaltseisev aktifiguur pärast antiiki. ,,Gattamelata ratsakuju" Padovas palgasõdurite pealikule. Masaccio(1401-1428) Andis maalidele ruumilisuse ja kehalisuse, kasutas valguse suunamist ja varje. ,,Püha kolmainsus" (fresko) · Sandro Boticelli (u. 1445-1510) 15. saj II poole kuulsaim kunstnik. Rikaste erakunstnik.
elas, matsid surnuid Esieaeg(kujunes inimene ja algas ca 2 milj onit a tagasi) Jaguneb Kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Kiviaeg jaguneb oma korda paleoliitikumiks(rändav eluviis, 3 milj a tagasi), mesoliitikumiks(vibu, 12000 eKr) neoliitikumiks(7000 eKr, neoliitiline revulutsioon- mindi üle viljelevale majandusele, paikne eluviis, savinõud, kanga kudumine) ja eneoliitikumiks (ratasveok, toortellised, 5000eKr, niisutussüstemid). Pronksiaeg- 2500 eKr, tulid pronksist tööriistad, kõplapõllundus asendus künnipõllundusega (muutus meeste tegevusalaks), tekkis tööjaotus ja eraomand(kihistumine). Rauaaeg- 1300 eKr hetiidid hakkasid kõigepealt tegelema raua sulatamisega.
Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument. See pääses kristlaste hävitustöö käest eksituse tõttu. Keiser Marcus Aurelius oli filosoof kreeka stoikude koolkonnas, erinevalt enamikest roomlastest kandis ta habet. Ta on teose "Iseendale" autor
talvemüts. Saaremaal eriti murumüts. Oluline ese oli vöö, mis meestel kinnitas ülerõivaid, naistel hoidis ülal seelikut. Tütarlapsed pidid vööd kandma juba lapseeas, et nad kasvaksid peenepihalised. Jalatsiteks olid pastlad ja kingad mõne määral ka säärsaapad, tööl puukoorest viisud. Tingimata pidid abielunaised kandma tanu ja põlle. Rõivastust täiendasid ehted milleks olid sõled preesid, hõbekeed ja helmed. Tavaliselt olid need tehtud pronksist (eriti sõled). Rahvariideid kanti kui mindi kirikusse peole, kiigele või pulmapeole. Kuna Eestis on mitmeid maakondi on ka rahvarõivad jaotatud maakondade kaupa ära. Saarde mees kandis kaapkübarat, pikka kuube ja säärsaapaid. Tõstamaa mees kandis vesti, vatti, kintspükse, säärepaelu ja viiske. Põhja-Eesti mees kandis nokkmütsi ehk venemütsi, saterkuuba ja säärsaapaid. Jämaja mees kandis sukkmütsi, vatti, sukki ja viiske. Virumaa naine kandis pottmütsi, õlaräti
MUISTNE INDIA 2013 Kerli, Nataly 6.A India asend ja loodus • India asub Lõuna-Aasias. • Indiast voolavad läbi Indus ja Ganges. • Himaalaja on kõige kõrgeim mäestik Indias. Muistsed linnad • Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastel uhked linnad, mille seas tähtsamad olid Harappa ja Mohenjo Daro. • Majad olid telliskividest. • Tööristad valmistati vasest ja pronksist. Harappa linn kunagi. Aarjalased • Aarjalased olid indoeurooplaste hõimud. • Aarjalaste hõime juhtisid radzad. • Aarjalased elasid esialgu maal külades. India kultuur • Veeda tähendab sanskriti keeles teadmist. • Jumalate austamiseks tehti kombetalitusi. • Hindudel oli usk, et inimese hing ei sure, vaid sünnib uutes kehades üha uuesti. • Askeedid treenisid ennast, et nad võimalikult vähesega hakkama saaks. Jumalad
Hellenistlik kunst hellenismiajastu 330. - 30.a eKr 330.a eKr Aleksander Suur vallutab Pärsia 30.a eKr roomlased vallutavad Egiptuse hellenismiajastul levib kreeka kultuur ja kunst suurel alal Aasias, Aafrikas ja võtab vastu ka mõjutusi alistatud rahvaste kunstist Aleksander Suur rajas Niiluse suudmesse Aleksandria, sinna lähedale saarele lasi ta ehitada tuletorni ehitisi hakatakse täpsemalt planeerima ja ehitama, linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu või ristkülikukujulisi kvartaleid (Hippodamose stiil) Hellenismi ajal ehitati hiiglaslikke või väikesi kujutisi Rhodose koloss- u. 37 m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju kunstis kajastati tundeid, ägedaid võitlusi (näoilmed rahulikud) nt: friis Pergamoni altari külgedel- 130 m pikkune 2.3 m kõrgune kajastab lahingut jumalate ja gigantide vahel Lakooni gr...
Kreeta kunsti üheks hiilgavamaks osaks on keraamika millest kuulsamad on vaasid, kus on kujutatud mereloomi ning neid vaase võrreldakse lausa akvaariumitega. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks oli pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul ilule ja kogu loodusele. TÖÖLEHT NR. 3. KREEKA SKULPTUUR Kreeka skulptuurikunstis on säilinud väga vähe täiesti terveid teoseid. Kreeka skulptor tegi skulptuure peamiselt marmorist ja pronksist . Enamiku originaal marmorkujude küljest on tükke murdunud, mille tulemusena on nad kahjustatud. Ning pronkskujud, mis peavad paremini vastu küll looduslikes tingimustes on enamasti ümber sulatatud . Seetõttu tunneme enamikke kuulsamaid kreeka skulptuure tänu roomlaste (kelle?) jaoks valmistaud koopiate järgi. Vabafiguuride ajalugu saab alguse umbes 7. Saj. e.Kr. arhailisel ajastul, mil loodi peamiselt alasti meesfiguure ja riietatud naisfiguure. Mis on kourus? Alasti meesfiguur
analoogilised sündmused võisid aset leida. Vahest kõige olulisem usaldust tekitav fakt on see, et eeposes on üksikasjalikult üles loetud, missugusest linnast kui palju sõjalaevu Troojasse saadeti, ja see langeb hästi kokku arheoloogiliste andmetega nimetatud linnade jõukusest. Tõsi, Homerose kirjeldus sisaldab ka palju üleloomulikku ja liialdusi, näiteks jumalate sekkumist võitlusse. Relvad on pronksist, peamisteks relvadeks on pronksotsaga viskeoda ning pronksist mõõk. Sõjamehed kannavad ka pronksist turvist ning kiivrit ning nahkkilpi. Väejuhtide relvad võivad olla kaunistatud kulla ning emailiga. Enamik sõdureid võitleb jala, jõukamad kasutavad aga sõjavankreid. Lahingus puudub vägede keskne juhtimine, planeeritakse vaid kõige lähemal olevate meeste tegutsemist. Sõdurid õhutavad kaaslasi hüüetega, tapetud vastaselt röövitakse relvad ning turvised. Iliase maailm on paljuski julm sõjameeste maailm. Maksavad au ja vaprus, ning
astmikpüramiid - haudehitis Tähtis tegelane kirjutaja Seistes üks jalg eespool, käed rusikas - sõjapoos istudes käed põlvedel Pea viltu, habe ja juuksed stiliseeritud. kujud idealiseeritud kokku üle 3k jumala kasutati aknaid Nebamuni aed. Hiina kunst 2200 ekr - 20. saj pKr trükikunst, kirjakunst on kunstiliik, tähtsad on väravad ja nende valvurid. Pagoda - kihiline tornehitis. Savist vaasid, mis kaevati maa sisse. Budism India - Hiina - Jaapan Terakota sõdurid. Pronksist kaarikud. Tehakse koopiaid. "Kotka kursilt" kirjutatakse ülalt alla. Meso-Ameerika ehk Vana-Ameerika 1500 ekr - 1600 pkr ratast ei leiutanud, astmikpüramiid tempel, Steel - võidusammas väikeste majakeste stiilis altarid, kummardasid jaaguare Tuntud Kuu, Päikese templid Astmikpüramiidi trepi kallak väga suur. Paksu näoga inimesed. Näod inimlikud, kuid juuksed ja kiivrid on improviseeritud. Istuvate mehikeste kujukesi. Kasutatakse väga palju nefriiti (roheline kivim). Kahe kaelaga anum
Põllundus, rauamaak, tekkisid raudesemid(kirved Loomasõnnikuga panna valmistati uued vikatid sirbid ja väetati mulda Kvaliteetsed kivikirveid, tehti põllusüsteemid, ehteid) Peideti hõbeaarded mõõgateravikud pronksist ehteid ja ajutiselt maase Tegid tööriistu, valmistati kasutatavad ruunikombeid lohukive linnsed, rauasulatamiskoha d, põllud olid korrapärasemad
Esimene suurmeister 15saj. Itaalia arhidektuuris oli F.Brunelleschi. Brunelleschi oli kullassepp, arhidekt ja skulptor,ehitas teatrimasinaid ja tegeles teooriaga,mis käsitles ruumilisuse tekitamist tasapinnal. Seda õpetust oli vaja isikutel, kes tegelesid arhidektuuri- või kunstiga. Plazzotüübi looja oli Leon Battista Alberti. 1401.a. Korraldati parima kunstniku leidmiseks võistlus,mille võitis Lorenzo Ghiberti. Järgmisel paarikümnel aastal tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi. Tema töödes on renessanslikult uudset: ruumi kujutamine, figuuride eemaldumine taustast. Pühakud on kiriku poolt pühaks kuulutatus ja relegiooselt austatud isik. Märter on isik kes oma pühendumuste tõttu on hukka saanud. Levinuim teema itaalia kunsitis 15. saj. Oli ilmalik kunst. Seinamaalid olid fresko tehnikas,maalitud puutahvlile temperavärvidega, raamile pingutatud lõuend oli õlivärvidega. Õlivärvid-pärinevad madalmaadest, on vastupidavad,võimalik palju segada. 15
Leviala- sisemaal Päritolu- Indo-Euroopa Pronksi ja raua kasutuselevõtt Õpik lk 25 1)Milline naaberrahvas mõjutas teie arvates eestlaste elu kõige enam?Põhjenda Skandinaavlased , sest nemad sõdisid Eestiga kõige rohkem ja nende kaubatee läks Eesti lähedalt. Kuid ka venelased , sest Tartus levis õigeusk. 2)Millised leiud viitavad ühiskonnas toimuvale kihistumisele sel ajal? Need mis leiti majade lähedusest või haudadest.Nendeks olid relvad , ehted hõbedast või pronksist , hõbemündid.Eesti tervikuna rikastus. 3)Kirjeldage rahvusvahelisi suhteid tolle aja mõistes.Millistele allkiatele võite toetuda kirjelduse koostamisel? Rahvusvahelisi suhteid tolle aja mõistes võib tähendada , et teistest riikidest tuldi õpetati midagi uutmoodi või sõdides vaadati vastase relve.Seda võib kinnitada maa seest leitud leiud.Samuti kaubavahetus võis tähendada rahvusvahelisi suhteid. Muinasusund ja ristiusu leviku algus Õpik lk 38
NIMI…………………………………. Klass……………. Eestimaa ajaloo algus , seminaritöö 10 klass 1. Miks on Eesti inimasustus võrreldes üldise inimkonna vanusega väga lühike? - Sest Eesti oli osa Euroopast mida tabas jääaeg. 2. Millise taimestikuga oli pärast jääaega algselt kaetud Eestimaa? - Algselt oli Eesti kaetud tundra taimestikuga. 3. Mille põhjal saame teadmisi muinasaja kohta? - Teadmisi muinasaja kohta saame inimeste rajatud või mahajäätu põhjal. Asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, töö- ja tarberiistad jne. 4.Kuidas eraldavad muinasaega arheoloogid? - Kiviaeg - Pronksiaeg - Rauaaeg 5. Kuidas jaguneb kiviaeg alaperioodideks? - Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg - Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg - Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 6. Kuidas jaguneb alaperioodideks rauaaeg? - Varane rauaaeg - Keskmine rauaaeg - Noorem rauaaeg NIMI…………………...
Aafrika Laura Saarmann 12. A Jõgevamaa Gümnaasium Saharast rohtlani Hõimude ja kultuuride kirev kooslus- enam kui 1000 keelt Sahara kõrbes elavad rahvad on enamasti nomaadid Ekvatoriaalsed vihmametsad on koduks bušmanitele ja pügmeedele Savannides ja rohtlates elavad Aafrika mustanahalised kõrvuti Euroopa ja Aasia päritolu asukatega Rahvajutt… Tüli maa ja taeva vahel… Yorubade rahvajutt Miks taevas eraldati maast ja kuidas raisakotka pea kiilaks muutus? Iidne kunst Kultuuritraditsioone anti edasi suuliselt Lugude jutustamine(20.sajandil hakati üles kirjutama) Oluline kultuurilise suhtlemise vahend-kunst Varaseimad mis on meie päevini säilinud kunsti näited on kaljujoonised Suur looja ja kaitsja Aafrika rahvad olid sügavalt religioossed Islami ja kristluse levitamine Üks kõrgeim jumal (taevajumal) Jumal kaitses esimesi inimesi, kes...
Asva Muinaslinnus Asva linnusasula avastati 1930. aastal Saaremaa kagurannikul. See omal ajal saarel paiknenud kindlustatud asula asub Kuressaare-Laimjala Kuivastu maantee 37. km-l. Laimjala vallas. Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja-Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele arheoloogilisele kultuurile. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. 1930. ja 1931. a. kaevas Asva "Linnamäe põllul" üks kohalik elanik , tollane Tartu ülikooli üliõpilane, otsimaks selgitust sellele nimetusele. Tema leiud äratasid arheoloogide tähelepanu. Hilisemate kaevamistega tõestati siin Saaremaa kõige vanema ja pikaalise kasutusega linnamäe, muistse linnusasula olemasolu. Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu.Vanimad jäljed Asvas on umbes...
Alberti arvates oli täiuslikuimaks vormis ring ning kõik sellesse mahtuvad kujundid. Ideaaliks olid tsentraalehitised. Skultuur 15. sajandil. Lorenzo Ghiberti(1378-1455). 1401. aastal korraldati uuelaadne üritus võistlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomikiriku ees seisva väikese ristimiskiriku(baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Võitjaks osutus Ghiberti. Järgnenud paarikümne aasta jooksul tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi, inimeste kujud on realistlikumad kui gootikas. Seejärel valmistas veel 10 suuremat reljeefi, mille raamid on juba nelinurksed ja neis on järjekindlalt kasutatud Alberti ideaali tsentraalperspektiivi. Kullatud pronksuks äratas üldist imetlust ja Michelangelo nimetas seda Paradiisi väravaks; nime kasutatakse tänini. Donatello(1386-1466) Oli vararenessansi kuulsaim skulptuurimeister, kelle looming erineb
Kaasavedavad tsentrid-paigaldatakse treipingi spindli koonusesse, kaasavedav hõõrdtsenter, kaasavedav seentsenter, kaasavedav ujuvtsenter. Erinevate morsekoonuste vahel kasutatakse üleminekuna vahekoonuseid. 24.Lünetid-kasutatakse täiendava toena pikkade, vähese jäikusega, võllide töötlemisel treipinkides ja liigitatakse liikuvateks ja mitteliikuvateks lünettideks. Liikumatu lünett kinnitatakse alumise talla abil tööpingi sängile, tänu pronksist tugedele ei saa kasutada suuri lõikereziime, toed on laagerdatud Liikuv lünett kinnitatakse pikisupordile mis liigub töötlemisel lõiketeraga kaasa. 25.Kinnitusklambrid-kinnitusklambrite ülesanne on hoida toorikut kindlalt paigal. Kinnitus peab olema piisavalt tugev t lõikejõudude mõjul toorik ei nihkuks paigast, samas ei tohi klambrid vigastada ega muljuda tooriku pinda. Silmas tuleb pidada toorikute vahetuse kiirust ja pingi operaatori kasutusmugavust. 26
See elustas fassaadi ja lõi taakaalu kandvate osade vahel. Nii muutusid palazzod järjest rohkem lossitaolisteks. Skulptuur Skulptuur hakkas kohta tagasi võitma taas eradi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kujutati usutegelasi vägagi tõelistena. Kunstnikke huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Lorenzo Ghiberti (1378-1455)- ta tegi paarikümne aasta jooksul 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid olid realistlikumad, kui gootikas (nt:"Paradiisi värav"). Tema tööks on Firenze toomkiriku juures asuva baptisteeriumi pronksuksed. Töö jaguneb vanemaks ja uuemaks uksepaariks. Uuemat uksepaari nimetatakse paradiisi väravateks. Donatello (1386-1466)- kasutas kontraposti ehk nõiajalga. 1430. aastal valmis pronksist "Taavet", mis tähistab firenzelaste võitu Milano üle
1. Millise kunstiteose loomiseks korraldati Firenze 1401.võistlus? Kes selle võitis (lisa hääldus)? Võistlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistamiseks. Võitis Ghiberti (gi' berti) noor kullasepp. 2. Kuidas kujunes konkursi võitja edaspidine tööelu? Milliseid tema teoseid veel tead? Mis on tema töödes renessanslikult uudset? Järgnenud paarikümne aasta jooksul tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. Valmistas 10 suuremat reljeefi. Kullatud pronksust nimetati Paradiisiväravaks. Uuendus algselt ümbritsesid ta reljeefe gootipärane neliksiiru meenutav ehisraam. 10 suurema reljeefi raamid olid juba nelinurksed. 3. Tuleta meelde, mis on kontrapost (esines vanakreeka skulptuuris)? Kes seda taas kasutas pärast 1000 aasta pikkust vahet?
hingeellu ning näitab selle dramaatilist külge. Ta keskendus inimeste kujutamisele kasutades selleks pronksi ja marmorit. Pronks võimaldas ilmekat, krobelist, dünaamilist pinnakasutust, marmor aga pehmust ja maalilisust. Pronks sai edasi anda just ängi, haavu ja piinasid, marmor kujutas rohkem noorust ja igavest armastust-kaks vastandlikku materjali aga mõlemad leidsid oma koha Rodini loomingus. Üks parimaid teoseid minu arust oli ,,Põrgu väravad" mis on uks. See pronksist bareljeef kujutab huku ja kannatuse, kire ja armastuse teemat, sealt on ilmselt tulnud ka ideed tema teiste teoste jaoks nagu ,,Mõtleja", "Suudlus" ja ,,Mõte". Rodini üheks tähelepanuväärsemaks monumendiks XIX sajandul oli ,,Calaid kodanikud". Seal on kujutatud konkreetset ajaloolist tragöödiat inimese ja maailma igavese leppimatuse võrdpildina. Ühel osal oma elus vormis ta ka palju käsi, nagu kannatavad käed, pianisti käed, skulptori käed jne.
Näitust hakkas Ed McGowni maailmale tutvustama, aga alles alates 2006. aastast. Näitus on olnud paljudes Ameerika Ühendriikide galeriides sealhulgas ka New Yorgis. Märkimisväärne on ka see, et Tallinnas ning ka kogus Euroopas on tema näitus esmakordselt just siin. Peale Tallinnat liigub näitus edasi Jan Colle galeriisse Genti, Belgiasse. Looming on väga mitmekesine. Peale skulptuuride võib seal veel näha foto-ja graafikaseeriaid, kuid samuti ka maale. Enim silma hakkas kindlasti pronksist valatud kuju, lõhenenud naine, kes istus toolil. Tema seest paistsid maja,potid ja pannid. Skulptuur ,,Big Mama" on loodud 1992. aastal Emi Ignatius Everpue'i poolt. Samuti võiks siinkohal välja tuua seeria fotodest, kus installatsiooniks oli ,,Chicken episode". Tumedates toonides lendavast kanast, millest seinale jäi vari. Foto seeria oli loodud 1975. aastal Irby Benjamin Roy poolt. Kõige uuem looming sellel näitusel oli teos nimega ,,8 pieces". Pinnast kõrgem teos, mille
Kui Tangi ajastul muutus teejoomine üldiseks, leiutati töövahend lehtede lõikamiseks. See oli kiirem kui teelehtede käsitsi rebimine. Hiinlased leiutasid ka veel vihmavarju. Õliga immutatud vihmavarjud, mis tehti mooruspuukoorest, kaitsesid vihma ja päikese eest. Keisritle olid punased ja kollased, liht inimestel sinised varjud. Keiser Hani kuninglik tähetark Zhang Heng leiutas dektori, mis määras kindlaks maavärinate piirkonna. Kaheksa draakonipead asusid ümber pronksist anuma, mille sees oli pendel. Maavärin pani pendli liikuma ja suus olev pall kukkus kolksatusega konna suhu. Selle järgi määrati maaväärina üldsuund ning valitsus sai saata abi, enne kui puhkesid ruhutused toidu pärast.
tinutamiseks, viimastest valmistatakse konservipurke. Tinaesemed Pronks Pronks on tina ja vase sulam . Redutseerimisprotsessi kerge teostatavus võimaldas juba enam kui 6000 aastat tagasi toota tina ja selle sulameid. Tinapronks oli nähtavasti esimesi sulameid üldse, mida inimkond tundma õppis. Inimkonna ajaloos järgnes kiviajale pronksiaeg, millal pronks oli töö ja majapidamisriistade, relvade ja ehete pealmine materjal. Pronksesemed Eestis üks kuulsamatest pronksist valmistatud skulptuuridest Eesti alalt leitud pronksehted Huvitavaid fakte tinast Horoskoobi järgi on Jäärale sobivaim metall tina Ta on teiste metallide seast hästi ära tuntav , sest tina krigiseb painutamisel Tina mikrobioelemente on leitud ka inimese organismis . Peetakse vajalikuks , kuid täpseid funktsioone ei teata , aga on seotud hemoglobiini sünteesiga Mis on tinakatk ? Tinakatk on nähtus , kus tina muutub madalal temperatuuril halliks pulbriks .
Raud (Fe) Laura Restov 10.klass Vanim raua leid on aastast 3500 ekr pärinev meteoriitrauast helmes, hiljem on leitud ka rauast amulette ja tööriistu. Rauast tehti majapidamistarbeid, sõjariistu ja relvi. Rauast relvad olid tugevamad, kui pronksist tehtud relvad. Eestis on vanimad raudesemed leitud Kohtla- Järve kandist ja need pärinevad 1.aastatuhande keskelt. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi lõpul algas raua võidukäik tehnikas: ehitati esimene raudsild, esimene rauast veejuhe, ellingutelt lasti vette esimene raudlaev, rajati raudteed ja ehitati Eiffeli torn. Rauamaak Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab rauda (kevandamine on majanduslikult tasuv).
- plunzer e, varbkolb - labürintkolvid (vaata loengu joonist). 1. Kolvi keha ( kettad ) 2. Kolvi rõngad 3. Kolvisäär 4. Kumm-mansetid 5,Labürüntsooned. Ketaskolvide kolvid koosnevad ühest kettast või on koostatud üksikutest ketastest. Ketas (kettad ) on valmistatud malmist või pronksist. Ketas kinnitatakse kolvisääre koonuselisele faasile ja pingutatakse . Kolvisääre otsas on keere kolviketta kinnitamiseks . Kolvikettas (kolvikehas ) on sooned kolvirõngaste jaoks. Kolvirõngad on kolvi ja silindrihülsi omavaheliseks tihendamiseks . Kolvirõngad 23 võivad olla valmistatud malmist ,pronksist, tekstoliidist või muust tehismaterjalist. Mõnikord kasutatakse kolvi tihendamiseks mansette. .
Kr. müntide vermimistehnikagi on üks näide Kreeka mõjust Roomale, kuna just kreeklastest meistritelt õpiti toda kunsti. Esimestel Rooma hõbemüntidel on kujutatud Romulust ja Remust imetavat emahunti. Hilisematel aegadel said mündid aga omamoodi monumentideks, neil kujutati tähtsaid võite, lepingusõlmimisi ja väepealikke ning riigitegelasi. Vanad roomlased valmistasid mööblit peale puidu pronksist ja marmorist ning pajuvitstest punutuna. Puidust valmistatud näidised ei ole meie ajani säilinud, kuid dekoratiivseid marmorist esemeid on säilinud väga palju nagu ka pronksist mööbliesemeid. Nagu teiste kunstiliikide puhul, on ka mööbli valmistamisel suurt mõju avaldanud Kreeka, Egiptus nig Idamaad. Vana-rooma mööbli üldise kuju põhijoonte elegantsi ja rafineerituse juures kannatab ta üleküllastunud ornamenteeringu ja
(alumiiniumi- ja magneesiumisulamid). [2] 1.1 Pronks Pronks on sulam, mis koosneb 88% vasest ja 12% tinast. Pronksi kasutati väga pikalt müntide valmistamiseks. Kuna pronks peab hästi vastu soolases vees siis kasutatati ja kasutatakse tänapäevani sulamit tihti laevade ehitusel. Veel kasutati pronksi kahuri laskemoona valmistamisel, kuna tavaline rauast kuul oleks kahurisse kinni jäänud, valmistati tihti need pronksist. Pronksist valmistatakse ka kitarridele ja viiulitele keeled. Vase ja tina sulam ei tekita sädeemeid, kui lüüa vastu kõva pinda siis tehakse pronksist erinevaid tööriistu, mida saab hõlpsasti kasutada plahvatusohtlikes keskkondades. Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiiniumpronkse, ränipronkse ja fosforpronkse. Tinapronkside tina sisaldus ei ületa 20%, sest vastasel korral tuleksid struktuuri haprad faasid
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417
Algselt on kirik täitnud ka kaitseehitise rolli, millele viitavad kõrgel asetsevad kitsad aknad ja ehitise paks müür. Portaalid, päiskivid ja võlvitoed on kaunistatud meisterliku kõrggooti vormides loomutruud naturalistliku taimedekooriga, milles on palju ühist Pöide ja Muhu kirikuga. Kirikul on klaasvitraazaknad, lõunaküljel seitsme mitmevärvilise kroonlehega roosaken. Kiriku lääneviilu nisis asub Stockholmis valatud pronksist tornikell. Karja kiriku ehedalt säilinud arhitektuur ja rikkalik kaunistus teeb temast ainulaadse kiriku Baltikumis ja kogu Põhja- Euroopas. Kiriku pühakud on Aleksandria Katariina ja Püha Nikolaus. Algselt kolme portaaliga kirik sai Jüriöö ülestõusu ajal kannatada, lõhuti külgmised põhja- ja lõunaportaal. Kooriruumi kõrval asub kahe võlvikuga käärkamber. Peaportaal avaneb läände, altar jääb peaportaali vastu. Altari kavandas Peterburi arhitekt F. Giencken.
VASK • Pildil on valatud vask • Vase sulatamisetemperatuur on 1083 C. • Kuna vask on hea soojus –ja Tähtsamad elektrijuht tehakse vasest metallid radiaatoreid ja elektrijuktmeid. Wikipedia 12.11.2015 PRONKS • Pildil on pronksist kraan • Pronks on ajalooliselt vanim tehissulam • Pronks on vase ja tina sulam • Pronksi kasutati tööriistade ja relvade valmistamiseks Kalasaba 19.11.2015 TINA • Pildil on tina kangid • Tina on looduses vähe
maaomanike perede matmispaikadeks Asustus, majandus ja ühiskond: 1. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks 2. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe 3. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr ) 1. Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad 3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad )
Hiljem neid hakati ka kohapeal valama. Algas kindlustatud asulate rajamine, mitukümmend inimest ühes asulas Kivikirstkalmed – kividest laotud kirst, mida ümbritseb kiviring, Tarandkalmed – ristkülikukujulised kivimüürid, mille vahele asetati surnud. Mindi üle täielikule viljelusmajandusele (põhiliselt alepõllundus). Tegeleti ka karjakasvatusega. 4. Vanem rauaaeg: tööriistade areng, kalmed, elatusalad, muutused ühiskonnas. Pronksist tööriistad hakkasid asenduma rauast tööriistadega. Kujunesid välja nn tüüpilised tarandkalmed. Mitmed tarandid ehitati üksteise kõrvale. Põllumajanduslik asustus laiened Kesk- ja Lõuna-Eestis. Põllumajandustoodangut jätkus ka kaubavahetuseks. Süvenes ühiskondlik ebavõrdsus. 5. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: linnused, kalmed jt muistised. Massiline linnuste rajamine. Rajati põhiliselt küngastele. Salme laevmatused – 6
Küündib 132 m Fifth level kõrgusele ja siseläbimõõt on 42 m. Kupli allserva ümbritseval friisil on Jeesuse sõnad: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma võtan ehitada oma kiriku. Fassaad 116 m pikk ja 53 m kõrge. Ehitati 6 aastat, projekteerijaks Carlo Modeno Keskmine rõdu- Palvete kaaristu. Rõdu all on reljeef, mis kujutab Kristust andmas võtmeid St. Peterile. Projekteerinud on selle Buonvicino. Püha Uks pronksist Vico Consortilt ( 1950 ) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Interjöör Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
1489-1534 • Rikas fantaasia • 17. saj kunstistiili, baroki, eelkäija • Illusionistlik ruumikujutlus Parma toomkiriku Maarja taevaminekut kujutav kuplifresko • Peidab arhitektuurilise vormi • Põnev valguse ja varju kontrast Manerism skulptuuris • BENVENUTO CELLINI (1500-1571) • Kuulus kellassepp ja skulptor • Pronksskulptuur „Perseus“ • GIAMBOLOGNA (1529-1608) • Töötas Firenzes • Pronksist Apolloni kuju (liialdab kontrapostiga Manerism arhitektuuris • Ehitiste üksikosade lõtv seostamine • Kaunistustega liialdamine • Pikad anfilaadid - tubaderead kohakuti olevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõiki tubade)
Kõrge kultuuritaseme saavutasid maagirikkad ja põllumajanduseks sobivad piirkonnad, eriti Vahemeremaad. Pronksiaega iseloomustavad ka adra kasutuselevõtt põlluharimisel, käsitöö eraldumine põlluharimisest, mehe tähtsuse tõus perekonnas ja kogukonnas, eraomandi kujunemine ningvaranduslik kihistumine. U 1300 eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma, sellega algas rauaaeg. Rauamaak oli paremini kättesaadav ning raua kasutusomadused olid kivist ja pronksist paremad, mistõttu jäeti pronksist ja kivist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis spetsiifilisi oskusi ning seetõttu hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Metallide kasutuselevõtt võimaldas inimestel toota rohkem kui ainult oma perekonna tarbeks, tõi kaasa suu-reneva tööjaotuse, eraomandi, nõrgenesid sugukonnasidemed ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldused klassiühiskonna tekkeks.
Kõrge kultuuritaseme saavutasid maagirikkad ja põllumajanduseks sobivad piirkonnad, eriti Vahemeremaad. Pronksiaega iseloomustavad ka adra kasutuselevõtt põlluharimisel, käsitöö eraldumine põlluharimisest, mehe tähtsuse tõus perekonnas ja kogukonnas, eraomandi kujunemine ning varanduslik kihistumine. 1500 ekr Väike-Aasias raua toorsulatus - Rauamaak oli paremini kättesaadav ning raua kasutusomadused olid kivist ja pronksist paremad, mistõttu jäeti pronksist ja kivist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis spetsiifilisi oskusi ning seetõttu hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Metallide kasutuselevõtt võimaldas inimestel toota rohkem kui ainult oma perekonna tarbeks, tõi kaasa suu-reneva tööjaotuse, eraomandi, nõrgenesid sugukonnasidemed ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldused klassiühiskonna tekkeks.
2 kütusepumbad 5.3 kiire käigulised h=150-750p/min 6.3 õlipumbad 5.4 ülikiire käigulised h=750< p/min 6.4 õhupumbad KOLBPUMBA EHITUS 1.Pumba silindrid valatakse peamiselt malmist või terasest ( kõrgserve pumpade silindrid valmistatakse sepitsetud terasest). Tavaliselt vala – takse pumbasilinder koos korpuse ja alusega ühestükis. Kuid ka pum – pasid milledel hülsid valmistatakse pumbakerest eraldi.Mereveepumba pumba hülsid valmistatakse pronksist. 2. Klapikarbid valmistatakse kas eraldi ja kinnitatakse korpusse poltidega, või valmistatakse koos pumbasilindritega ja suletakse pealt kaanega, mis tihendatakse kummi - või paroniittihendiga. 3.Klapid valmistatakse kas terasest, malmist või pronksist. 4 Kolbe on kahtetüüpi: 4.1 Ketaskolvid (koostatakse erinnevatest ketastest, millede vahel on tihend tavaliselt mansettide või tihendusrõngaste abil.Sellised pumbad arendavad survet kuni 20 atm. 4
· ,,Hiiu naised kaevul" August Weizenberg · Portreebüst ,,Ema portree" · ,,Linda kuju" · ,,Hämarik" · ,,Koit" · ,,Veske" · ,,Hanna Aava" Amandus Adamson · ,,Ema lastega" · ,,Sõjaviletsused" · ,,Nälg" · ,,Kunstniku uinuv tütreke" · Marmorist ,,Laine ainuke suudlus" · Pirnipuust ,,Koit ja Hämarik" · Skulptori büst · ,,Russalka" · Pronksist ,,Äreval ootel" · ,,Uputatud laevade monument" · ,,Lydia Koidula" mälestussammas · Temalt telliti palju Vabadussõja monumente · ,,Köleri büst" · ,,Lurich" 6. Johann Köler tegi peamiselt portreesid: autoportreed, paraadportreed, maastiku portreed, Itaalias olles tegi akvarellmaale inimestest ja maastikest. Tehnikas kasutas ta peamiselt freskot, akvarelle ja õli.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
