Levib Läänemere kesk- ja lõunaosas. Lõhe – lõhelaste sugukond, mis levib Läänemeres ja lahtedes. Siirdekala. 2. Läänemere iseloomustus Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mille maht on 21 721 ja selle tähtsus km3, keskmine sügavus 52 meetrit, suurim sügavus 459 meetrit. kalapüügil. Madala soolsusega 6 – 8 promilli. Kolm suuremat lahte: Põhja-, Soome- ja Liivi laht. Läänemeri on riimveeline ja omab suuri kalavarusid. Kõrge kalade sigivusega. Kõige tähtsam on avavee kooslus (kilu, räim), mis võimaldab suuri saake. Läänemereäärsetele riikidele omab kalandus suurt tähtsust ning seoses sellega tehakse igakülgset koostööd nii kalade kaitses kui
alamseltsi (Cryptodira) kuuluvad Galápagose saartel elavad elevantkilpkonnad. Samasse sugukonda kuulub kõige väiksem, Madagaskaril elav ämblikkilpkonn, kelle pikkus ei ületa 10 cm. Meil on rohkem tuntud stepikilpkonn, keda paljud ka kodus lemmikloomana peavad. Alamseltsi pöördkaelalised (Pleurodira) kuuluvad loomad saavad erinevalt eelmistest liigutada oma pead rohkem külgedele kui ülespoole. Kilpkonnade aju on väga nõrgalt arenenud ja moodustab vähem kui 1 promilli tema massist. Seljaaju on seevastu jäme ja raske. Silmad on tavaliselt hästi arenenud, pupill on ümmargune, peale kahe liikuva silmalau esineb veel pilkekile. Maitsmine, haistmine ja kompimine on samuti teravad. Näiteks oma kilprüü puudutamist tunneb loom otsekohe. Seevastu kuulmine on kilpkonnadel vilets. Maismaavormidel on trummikile paks, aga merevormidel on kuulmekäik kaetud tugevasti paksenenud nahaga. Elevantkilpkonn ehk elevant-kilpkonn (Geochelone nigra) on suurim maismaal elav
· Sulfaat SO42- · Kloriid Cl- Konservatiivsete ioonide (Mg2+, Na+, K+ ja Cl-) hulk veekogus ületab väga tugevasti nende bioloogilise tarbe ja nende kontsentratsioon vees on seetõttu sesoonselt vähemuutuv (mõjutab pH muutuse kaudu) Dünaamiliste ioonide (Ca2+, HCO3-, CO32-, SO42-) kontsentratsioon vees on elustiku poolt nimetamisväärselt mõjutatav. Mageveed <3 g/l(promilli). See on ühtlasi ka kaltsiidi sadenemise kontsentratsioon. Vesi tundub maitsmisel mage. Tegelt 3 promilli annab tunda. Hüposaliinsed veed 3-20 g/l (läänemeri tervikuna) Mesosaliinsed veed 20-50 g/l (maailmamere 34-36 vahel, vahemeri, punane meri) Hüpersaliinsed veed 50->500 g/l (surnumeri?) Maailma magevete keskmine(mahu järgi) mineralisatsioon on 120 mg*l-1 Mineraalainete sisaldus Eesti järvedes on vahemikus 5-460 mg/l. Mereäärsetes riimveelistes järvedes võib ulatuda 3 000 mg/l. Moreenpinnasel paiknevates järvedes 200-350, sama Põhja- Eestis
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
6.Soolsus Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, kesmiselt 32. . Kollane meri on suhteliselt hästi ühenduses ookeani veega. Kollane meri on ühenduses ka jõgedega..Kollase mere piirkonnas sajab suhteliselt palju,ja vesi ei jõua ära aurata nii kiiresti,kui juurde sajab. Kollase mere ümbruses sajab aastas umbes 500 mm ja aasta keskmine temperatuur umber 10-15 kraadi,seetõttu ,ei jõua vesi nii kiiresti ära aurata kui seda juurde sajab,ning selle pärast on ka promilli sisladus vees väiksem kui ookeanis. 7.Vee temperatuur ja jääolud Kollase mere loode osa on novembrist märtsini kinni külmunud, sest temperatuur on seal sellel ajal alla null kraadi.Lõuna osa on ei külmu ,sest sinna liigub seo hoovus,mis ei lase veel külmuda.Aga loode osa ehk bo hai laht on ümbritsetud maaga ,mis tõttu ,ei jõua sinna eriti palju sooja vett ja temperatuur langeb alla 0 kraadi.Ida-Hiina merest liigub sooja vett ,aga Korea väina kaudu tuleb
(Õpik lk 54-69, tv lk 34-50 + Tera) Euroopa rannik - läänes Atlandi ookean (ääremered Põhjameri ja Norra meri) ja põhjaosas Põhja-Jäämeri (ehk Arktika ookeani mered Barentsi ja Kara) Läänemeri asub tervikuna parasvöötmes madal meri (keskmiselt 50 m sügavust) poolsuletud sisemeri (vahetab vett Põhjamere ja Atlandi ookeaniga) tõusud ja mõõnad vaevumärgatavad mere eri osade kliima sõltub laiuskraadist ja kaugusest Atlandi ookeanist avaldab mõju maismaa ökosüsteemile (selle kaitsmiseks sõlmitud mitu rahvusvahelist kokkulepet) veetase kõigub tugevate tuulte tõttu, tuulte muutlikuse pärast ei teki püsivaid hoovuseid vee soolsus (keskmiselt 8-10 promilli) kujuneb mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel ehk RIIMVESI (riimveega kohanenud vähesed liigid - ent nende liikide esindajaid on palju) Miks on Läänemeres riimvesi/soolsu...
aastast. kõrgeks Seetõttu kasvas rahvaarv väga kiiresti Suremus hakkas kiiresti langema tänu meditsiini arengule, Miks maailma rahvaarv kiiresti kasvab? • Suur osa arengumaid on demograafilise ülemineku etapis, kus suremus on madal ja sündimus endiselt kõrge ning seetõttu on loomulik iive (sündimuse ja suremuse vahe) suur. %o 50 40 Kõrge sündimus üle 30 30 promilli Rahvaarv 20 kasvab väga Madal kiiresti 10 suremus 0 u 10 promilli aeg Demograafiline üleminek e siire Iga riigi rahvastik liigub aja jooksul kas kiiremini või aeglasemalt traditsiooniliselt rahvastiku tüübilt kaasaegsesse. Seega läbitakse arengus neli etappi: DEMOGRAAFILINE
Hüdrosfäär veeringe väike suur aurustumine veekogu vee aurustumine ookeanilt, selle pinnalt, sademetena sinna tagasi liikumine maismaa kohale. (toim. ööpäeva jooksul) Tekkivad sademed võivad jõuda: *liustikele*põhjavette*jõgedesse *taimedele(transpiratsioon-vee aurustumine taimede pinnalt) PÕHJAVESI-maakoore kivimite/setete poorides/lõhedes olev vesi *tekib sademetest *erinevatel setetel on filtratsiooni e vee läbilaskevõime erinev kruus, lõhedega lubjakivi- 1000-100m vett/ööpäevas liiv- 100-10m/24 h saviliiv, liivsavi- 0,1-0,01m/24h savi, turvas- 0.01- 0.001m/24h *Vettkandvad kihid-liiv, kruus, lõh. lub...
tegevuspiirkond provints Osalemine Üksikud Paljud kaubad Globaalne maailmamajand kaubad maailmamajandus uses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT 800 32500 sisemajandus dollarit $ e kogutoodang IAI 0, 0,944 inimarengu indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste 160 %0 4,6 suremus keskmine 43,3 79 oodatav eluiga Kirjaoskuse 36% 98% tase Põllumajandu 80% 3% ses Elektrienergi 25 KWh in 8527 a tarbimine kohta KWh 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata).
Joonis 2. Rahvaarvu muutused Rahvaarv on aastatel 1950- 2030 kasvanud küllaltki ühtlaselt (joonis 2). Aastal 1950 oli rahvaarv natuke üle kahe miljoni. Aastaks 2030 ennustatakse, et see kasvab 12,5 miljonile. Iga 10 aastaga on rahvaarv kasvanud 1,5 miljoni võrra. Meeste keskmine eluiga on 70,21 aastat ja naiste keskmine eluiga on 73,33 aastat ning võib öelda, et eluiga on üsna kõrge. Sündimus on Dominikaani Vabariigis 23,22 promilli ja 6 suremus on 5,73 promilli. Viimase 5 aasta jooksul on poisse sündinud natuke rohkem kui tüdrukuid. Loomulik iive on 1,47 promilli. Ülalpeetaavuskordaja on 0,62.(2006) Selle riigi kohta võib öelda, et rahvastik on noor, sest tööealist rahvast ja nooremaid inimesi on 94,5% ja vanemaealisi on kõigest 5,5% kogu rahvastikust (joonis 3). Dominikaani Vabariik on demograafilise ülemineku esimeses etapis (e. rahvastiku plahvatuse etapis) (lisa
Ennustatud õhutemperatuurid olid suhteliselt täpsed: prognoositud ja tegelikud temperatuurid vastavalt: päevased 4° ja 6°C; öised 0° ja -1°C. Prognoositud oli põhja- ja loodetuul kiirusega 10-20 km/h. Tegelikult puhus põhjatuul päeval kiirusega 40- 50 km/h ja öösel kiirusega 30-50 km/h. Merevee soolsus Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli. Island asub Atlandi ookeanis, seega ka Islandit ümbritsevate merede soolsus on 35 promilli. Tuulte kaart M K M M Rannajoone kirjeldus Islandi rannajoon on pidevas muutumises. Rannajoone pikkus 4970 meetrit Arktilised ja polaarsed frondid tekitavad võimsaid talviseid ekstratroopilisi tsükloneid, mille lained mõjutavad, mis mõjutavad tugevalt Islandi rannajoont, eriti lõuna poolt.
GEOGRAAFIA MIDA PEAB TEADMA???? Atmosfäär: troposfäär, kiirgusbilanss, antitsüklon(kõrgrõhuala) ja tsüklon(madalrõhuala), üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk (langeb, siis tuleb torm ja kui tõuseb, siis selgineb), soe front ja külm front(on seotud tsükloniga), passaat, mussoon, kasvuhoonegaasid, kasvuhooneeffekt, osoonikiht, happesademed(miks head või halvad), sudu, isobaar(samarõhujoon), isoterm(samatemp.joon), kliimadiagramm, El Nino, La Nina. !!!!!!Pead oskama lugeda ja teha ilmakaarte ja ilmaennustust!!!!! Osoonikiht Peamiseks osoonikihti lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide, õhujahutusseadmete, pihustavate ainete balloonide kasutamisel. Selle mõju keskkonnale: Osooni kihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis mõjutab inimeste, loomade tervist, samuti taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti. Happesademed Fossiilsete kütuste põletamisel õhku sattuvad väävli- ja lämmastikuühend...
ALKOHOLI MÕJU ORGANISMILE Referaat Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Alkohoolsete jookide kangust määratakse mahuprotsendites, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%. Alkohoolseid jooke liigitatakse nende alkoholisisalduse järgi lahjadeks ja kangeteks jookideks. Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu, siider ja vein, aga ka mitmesugused gaseeritud segujoogid. Tuntumad kanged joogid on viinad, viskid, konjakid ja brändid. Joodud alkohoolne jook satub inimese seedekulglasse ja imendub sealt verre. Enamus alkoholist seejärel lõhust...
1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal, kui Kattegatist voolab sisse u. 500 kuupkilomeetrit 2 soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega u. 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks u. 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u. 5 meetrit madalamad
(APCO) arendab koos partneritega nende varude baasil kuni 500 MW võimsusega põlevkivielektrijaama. ● Ulatusliku põlevkivivaru kasutamine elektrienergia ja vedelkütuste tootmiseks parandab riigi kaubandusbilanssi ja on odavam kui turuhinnaga import. Rahvastik ● 2011. aasta andmete järgi elas Jordaanias 6 508 271 inimest. ● Rahvaarv 2050. aastal arvatakse, et on kuskil 10,2 miljoni juures. ● Jordaania sündimuskordaja on 2011. aastal 26,97 promilli ja suremuskordaja 2,69 promilli. ● Keskmine rahvaarvukasv (2005-2010) on 2,1%. ● Keskmine eluiga on 80,5 aastat (meestel 78,73 aastat, naistel 81,45 aastat). ● Vaesuses elavate inimeste arv kogu elanikkonnast (alla dollari päevas) (2005) on <2. ● Täiskasvanute lugemisoskus (% üle 15-aastaste hulgas) (2005) on 91%. ● Kirjaoskus on 89,9%. ● Kooliskäimine (% kooliealistest) (2005) on 89%. ● 5. klassis jätkavad (% kooli alustanutest) (2004) 96%.
1. Auramisest 2. Sademete hulgast 3. Jõgede sissevoolust merre 4. Merejää/liustike sulamisest 7. Millises maailmamere piirkonnas on a) merevee soolsus väiksem: Troopikas, sest on suur auramine b) merevee soolsus suurem: Ekvaatoril, sest on palju sademeid 8. Missugused soolade liigid on lahustunud merevees? 1. Kloriidid 2. Sulfaadid 3. Karbonaadid 9. Milline seos on merevee soolsuse ja liikide arvukuse vahel? Mida väiksem on soolsus, seda väiksem on liikide arvukus. 35-40 promilli 10.Nimetage hoovuste tekkepõhjused. Tooge näide *Triivhoovused - läänetuulte hoovused *Tihedushoovused - Atlandi ookeanist vahemerre *Äravooluhoovus - Mustast merest Vahemerre *(Kompensatsioonihoovus - Vahemerest Atlandi ookeani) 11.Missugune on hoovuste tähtsus? *Soojusvahetus erinevate laiuste vahel *Setete transportijad *Mõju kliimale 12.Missugune on hoovuste mõju kliimale a) soojade hoovuste: niiske ja sademed, soojem kliima b) külmade hoovuste: kuiv, jahe kliima 13
moodustuda liustikud ja mandrijää. ● Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. ● Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda järvedesse või põhjaveekihti. ● Maapinnalähedane vesi rikastab sagel pinnaveekogusi või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu. Maailmamere soolsus ● Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli. ● Soolsushulka mõjutavad aurumine, sademed, vee ringlemine ja juurdevool jõgedest. ● Maailmamere soolaseimaks punktiks on Punane meri ja magedaimaks punktiks Läänemere idaosa. Maailmamere temperatuur ● Maailmamere keskmine temperatuur on 3,8 kraadi(Celsiuse järgi). ● Globaalne soojenemine on hiljuti tõstnud keskmist temperatuuri 0,5 kraadi võrra. ● Mere temperatuuri mõjutavateks teguriteks on ookeani hoovused, tuuled ja soolsus. Maailmamere reostumise põhjused
- Pärisaruniidud Lamminiidud Rannikuniidud Soostunud niidud Rannaniitude roll lindude elupaigana > Rannaniidud pakuvad paljudele linnuliikidele pesitsus- ja puhkepaikasid. > Paljud linnuliigid on muutunud haruldaseks kogu Läänemere rannikul. > Meriski, hallhani, suurkoovitaja, punajalg-tiider, talvike, põldlõoke, nõmmlõoke > Kudemiskohaks valib kõre meelsasti väikese riimveelisi lompe, mille soolsus on 3–4 promilli, seega ei talu kõre rannaniitude kuivendamist > Selgrootutele loomadele on rannaniidud väärtuslikuks elupaigaks. > Rannaniidud on ka kiilide ja lutikate poolest mitmekesised. Looma - ja taimeliikide pilte Haned Matsalu rannaniidul Foto: Tiit Kaljuste Härjasilm Kerahein Kanada kuldvits Foto: Arne Ader Hiidkaruslane Elupaik > On levinud kesk ja ida Euroopas, Kasastaanis, lõuna
nendele kes võitsid midagi erinevates mängudes(mängu auhind) ja joome shampust. Peale ilutulestikku liigume kõik tagasi puhkekülla. Nüüd algab suurem peomöll, paneme vahumasina tööle ja algab vahupidu. Samuti on saunad ja mullivannid(välisaunad) sees ja kes soovib võib nendesse minna. Samuti on olemas jääauk(väike väga külma veega täidetud bassein) nendele kes soovivad ennast karastada peale sauna. Neid inimesi me sisse ei lase kelle joove on üle 0,5 promilli. See on ohutuse tagamiseks nii tehtud. Terve peo käigus toimub pildistamine, aga umbes tund aega enne uut aasta ja tund aega pärast tehakse portree pilte nendest kes soovivad. Pildid saab kätte umbes nädala aja jooksul, sest enamus fotostuudiod puhkusel ja osad fotostuudiod, mis ei ole puhkusel, nendel on pikk järjekord. Kui kell hakkab kuskil üheksa saama, siis me hakkame juba otsi kokku tõmbama, sellepärast et meil on kella kümneni proneeritud.
Iseloomusta traditsioonilist põlvkondade vaheldumist (sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe näitajad, rahvastiku tõenäoline vanuseline koosseis ja oodatav keskmine eluiga). Iseloomusta demograafilise ülemineku teist etappi. Millises demograafilise arengu etapis on riik, kus rahvastikunäitajad on järgmised: sündimus 30 promilli, suremus 12 promilli, loomulik iive 18 promilli. Laste osatähtsus suur ja vanureid väga vähe. Kirjuta iga rahvastikupüramiidi juurde seda iseloomustava demograafilise ülemineku etapi nimi. 1)……………………… 2)………………………… 3) ………………………………… 90-94 M N 75-79 M N 75- 79 M N 75-79
pilv, pilves vesi kondenseerub läheb vedelasse olekusse- sajab alla ja hakkab uuesti pihta) B) Suur veeringe atmosfäär + hüdrosfäär + litosfäär ( väikesele veeringele lisandub maismaa vesi aurub, tekib pilv, pilvest sajab vihm maismaa peale, kus see kas imbub põhjavette, jäätub, voolab vms nii et kunagi jõuab tagasi vette ja ring hakkab jälle otsast peale) Vee jaotus Maal: - 97% soolane ( 1l vees 35g soola ehk 35 promilli ) - 3% mage ( sellest pinnavesi 77.8% ja põhjavesi 22% ) Maailmameri - 71% Maakera pindalast Ookeanid Maal: - Põhja-Jäämeri 4%, India ookean 22%, Atlandi ookean 24% ja Vaikne ookean 50% - saab enamuse Maale tulevast soojuskiirgusest - peamine soojuse vastuvõtja ja koguja (sest soojus saab talletuta ka sügavale vette) - üks olulisemaid soojusbilansi mõjutajaid ( 17% Maale tulevast energiast kulub aurumisele )
Maavärinad - Vaikse ookeani idarannik. Vulkanism - Jaapani saarestik, Lõuna - Ameerika idaosas. 1 11. Noored kurdmäestikud. Teravatipulised, vulkaaniliselt aktiivsed mäestikud. Nt. Andid, Alpid, Atlase mäestik, Himaalaja ja Kordiljeerid. 12. Ookeani põhjareljeef. Manner, mandrilava, mandrinõlv, ookeani põhi - ookeani keskmäestik, süvik, veealune mäestik, vulkaanilised saared. 13. Maailmamere keskmine soolsus. 35 promilli. ( see moodustab 71% maakera pindalast) 14.Mis on ning mille moodustab hüdrosfääri? Hüdrosfäär ehk vesikest, on maakera kattev veeväli, mis moodustub maailmamerest ja siseveedest kokku. 15.Siseveed ja mis moodustavad? Siseveed on mandrialadel olevad veekogud, mis on nt. järv, jõgi, allikas, soo, liustike vesi, põhjavesi. 16. Kiirgusbilanss ja kogukiirgus. Kiirgusbilanss on maale saabuva ja maalt lahkuva kiirguse vahe. Kogukiirgus on otse ja hajuskiirguse summa. 17
Riigi rahvastik Ukrainas Rahvaarv ulatub üle 47 miljoni inimese. 63% inimestest elavad linnades ja kõik teised külades või erapaikades. Sündimus on 9.6 inimest ja suremus 15.8 inimest 1000 elaniku kohta. Rahva populatsiooni suurenemine on 0.6 % aastas. Igal juhul absoluutne iive on -6.2 inimest. Suhteline loomulik iive on 0.0001 promilli 6.3% õpilastest visatakse koolist välja. Võib öelda, et nende haridustase on suhteliselt keskmine, üle 99%. Meeste haridustase on 0.3% võrra kõrgem, kui naistel. Immigrante on Ukrainas 0.11% 1000-de elaniku kohta. Ukraina rahva arv on aastast 1950 hakanud tõusma. Siin on Ukraina rahvaarvu tõusud ja mõõnad (tuhandetes!!). Nagu näha on, Year Population Ukraina rahvaarv tõusis kuni 1995 aastani.
1,04 poissi ühe tüdruku kohta. f) Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Millest seda järeldad? Islandi rahvastik on minu arvates demograafilise ülemineku neljandas etapis, ehk modernses taastetüübis, järeldan seda nullilähedase (kuid siiski positiivse) iibe ning kõrgete elatustasemenäitajate põhjal. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ic.html 6. Ränne a) Milline on riigi rändesaldo? 0.53 promilli b) Millisest riikidest tulevad peamiselt immigrandid ja kuhu emigreerutakse? Immigrandid tulevad peamiselt Poolast, Leedust, Saksamaalt ja Taanist, üldiselt tullaksegi peamiselt Euroopast. Emigreerutakse suurematesse linnadesse, peamiselt Siiski Reykjaviki ning selle ümbrusesse. http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?c=ic&v=27 http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Iceland c)Lisa ka kaart. http://pabamapa.com/wp-content/uploads/2011/10/migrationinout2010.gif 7. Haridustase
Kordamisküsimused Hüdrograafia I töö 2SS1/11 1. Hüdrograafia 2 mõistet: Loodusgeograafia haru, mis uurib ja kirjeldab siseveekogusid Merenduse haru, mis selgitab merede ja suurte siseveekogude laevasõiduteid ja tingimusi ning tagab ohutu laevaliikluse. Tihe seos on kartograafia geodeesia arvutustehnika ning merefüüsikaga. 2. Maailmamere keskmine soolsus on 35 Promilli ja süvavee keskm temp on 2-4 C 3. Mõisted: Glatsiaalne: Liustikutekkeline, Fütogeenne: Taimtekkeline, Zoogeenne: Loomteggekine, Mariinne:meretekkeline Pinnavormide sklulptuursuse tekkepõhjus. 4. Nõlvade jaotus kuju järgi: Nõgusad, Kumerad, sirged, astmelised. Tekke järgi: Varingu, rusukalde, erosiooni. 5. Mäetipp on suletud pinnavorm, Ta koosneb Piiratud nõlvadest ja jalamijoontest. Mäehari on avatud kahest suunast, ühendatud on pikk tippude kogum. 6
kahjustab kõiki organeid, kõige rohkem aga aju. Inimese ajumaht väheneb ning muutused toimuvad mõttetegevuses ja mälus. Alkohol suurendab südame- ja veresoonkonna haiguste teket, kahjustab mao limaskesta ja teisi elundeid. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille tagajärjel võivad sündida nõrgamõistuslikud lapsed. Alkoholi joobeastet määratakse vere etanoolisisaldusega, mida mõõdetakse promillides. 0,5 promilli juures pikeneb inimese reaktsiooniaeg, mis on ka juriidiline etanoolisisalduse piir veres. 5-promilline joove toob kaasa kinda surma. Haigetel inimestele ja lastel on surmav etanoolisisaldus veelgi väiksem. Alkoholitarvitamine tekitab sõltuvust ja sõltuvus tekib noorukitel kiiremini, kui täiskasvanutel. Alkohoolikutel avalduvad kiiresti ka tervisehäired.
· Mineraalvesi- ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi. · Termaalvesi- maakoore kuumade kivimikihtide poolt soojendatud põhjavesi. Merevesi.. · Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi. · Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem, kui lõunapoolkeral. Miks?! · Keskmine soolsus on 35 promilli · Mere soolsust mõjutavad sademete hulga ja auramisse vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga. Geograafia 1.11.12 Pedosfäär. · - On biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte (muldkate on maakera noorim sfäär) · Biosfäär- sfäär, kus esineb elu, ligi 40 km paksume kiht (atmosfääri 25 km, litosfääri 15 km)
toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast. Vetikakasvatus: Kohavalik on üks olulisemaid tegureid merevetikad kasvatamisel. Koha valimisel tuleb silmas pidada järgmisi aspekte: 1. Piirkonnas ei tohi olla otseseid reostusallikaid, samuti tuleb jälgida, et jõed ei kannaks vetikate kasvualale reostunud vett. Jõgede suudmealasid tuleb vältida ka põhjusel, et magevesi alandab merevee soolsust ja temperatuuri. Soodsaim soolsus on 30-34 promilli ja temperatuur 27-30 C. 2. Ala peab olema lainetuse eest kaitstud ei tohi mõõna ajal jääda kuivale. 3. Hoovuste liikumiskiirus peab olema piisav, et varustada vetikaid vajalike toiteainete ja puhta veega, soovitav kiirus on 20-40 m/min. 4. Tuleb eelistada kohalikku floorat st et looduslikult antud kohas kasvavad liigid annavad paremat saaki, kui introdutseeritud liigid. 5. Merepõhi peab olema jämeliivane, kaetud surnud korallriffidega või olema kivine/kaljune
on suurem, kui noorte, kes vanemaks saades peaksid hakkama järglasi saama. Nii on tulevikus vanemaid inimesi rohkem, kui noori, kes juurde sünniksid. Keskmine eluiga on 78,7 aastat. Meestel 75,3 ja naistel 81,6 aastat. See on kõrge, kui võrrelda, et maailmas on keskmine eluiga meestel 64,52 aastat ja naistel 68,76 aastat. Sündimus näit riigis on 9,76 sündi/1000 elaniku kohta. Suremus näit 10,86 surma/100 elaniku kohta. Sündimus kordaja on 10,12 promilli ja suremuskordaja 10,47 promilli. Imikisuremus on 4,6 surma iga 1000 sünni kohta Pilt5 Surmade muutused Portugalis 2000-2012 Allikas:http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? v=26&c=po&l=en Pilt5.1 Sündide muutused Portugalis 2000-2012 Allikas:http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? v=25&c=po&l=en 6.Linnastumine 2010-nda aasta seisuga 59% rahvastikust elab linnades. Portugali kõige suurema elanikuarvuga koht on pealinn Lissabon 547 631 elanikuga, millele järgneb Porto 237 584 elanikuga
Seega on tegu funktsionaalse pimedusega, mis on tekkinud tähelepanematuse tõttu. 3) EEG-uuringuga mõõdeti sõidu ajal ekraanile ilmunud oluliste objektide poolt tekitatud ajuvastust. Selgus, et ajuvastus oli oluliselt väiksem juhul kui katseisikud rääkisid hands-free süsteemiga, mis tähendab, et objekte töödeldi nende esitamise hetkel vähem tõhusamalt ja vähem hoolikamalt. 4) Eesti Vabariigi liiklusseadus ütleb, et veres ei tohi olla rohkem kui 0.2 promilli alkoholi, aga tohib asulasisesel teel rääkida hands free süsteemiga. Teadus näitab, et 0.8 promillise joobega juhid on sõidusimulaatoris turvalisemad juhid kui need, kes räägivad hands free seadeldisega! See ei tähenda, et alkohol roolis oleks ohutu, vaid tähendab, et autosõidu ajal mobiiliga rääkimine on ohtlikum kui osatakse arvata. University of Utah David Staryer: raadio või audio-raamatute kuulamine või kaasreisijatega
Geograafiline asend Lihtsamailt öeldes asub Brasiilia Lõuna-Ameerika ida osas. Tema naaberriikideks on Suriname, Guajaana, Venezuela, Kolumbia, Ekuador, Peruu, Boliivia, Paraguay, Urugay ja Argentiina. -1- Riigi arengutase Brasiilia sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta on 6500, kui näiteks Eestis on see 10 000. Sündimus 1000-de elaniku kouta on 18,45 promilli ja suremus 9,34 promilli.Imikusuremus sealjuures 36,96 promilli.Keskmine eluiga sünnihetkest on naisetel 68 ja meestel 59. Brasiilia soolis-vanuseline koosseis Male- mees Female-naine Braszil's population structure - Brasiilia rahvastiku strukutuur Nagu graafikult näha, siis võib näha pisikest sarnasust Eesti omaga. Naiste ülekaal on vanemas eas suurem, nagu Eestiski, aga meie riigis pole nii suur sündimus ja üldsegi meil ei mõõdeta seda
ravimid. Alkohol (ja teised uimastavad ained) vähendavad tajumise ja tegevuse täpsust, silmamõõdu täpsust ja muudavad reageerimiskiirust. Tekitab ohtliku sõiduviisi, nõrgendab nägemis- ja kuulmisvõimet, vähendab tähelepanu. Kohvijoomine ei taasta juhtimisvõimet. Alkoholi uimastavat mõju tugevdavad unerohi, valuvaigistid või rahustid, alkoholi tarbimine tühja kõhuga ning selle tarbimine suurtes kogustes ja kiiresti. 1,0 promilli alkoholi lagunemine veres võtab aega 10 tundi. Juhtimisvõimele hakkab mõjuma alkoholisisaldus veres alates 0,2 . Sarnaselt alkoholile võivad juhtimisvõimet mõjutada teatud ravimid ja uimastavad ained. Viimased võivad tekitada peale joobes oleku ka sõltuvust. Narkojoovet tekitavad hasis (marihuaana), heroiin, kokaiin ja amfetamiin. Isegi ühe hasisisigareti suitsetamine põhjustab ebaõigeid juhtimisvõtteid ja üldse uimastite
põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides; 2) sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva määruse nõuete kõrvalekaldumatut täitmist; 3) seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. §77. Juhtimist ei tohi üle anda isikule, kes on käesoleva määruse §-s 76 nimetatud seisundis.
• Need lahed on olnud endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu, on veega täitunud. • Lahed võivad olla kuni mitukümmend km pikad. • Riasrannikut esineb Hispaanias, Iirimaal. Maailmameri MAAILMAMERE TÄHTSUS • 71% MAAKERA PINDALAST; 97% VEEMASSIST • KÕIK OOKEANID ON ÜHENDUSES VÄINADE KAUDU • MAAILMAMERE KESKMINE SOOLSUS ON 35 PROMILLI • ÜHTLUSTAB MAA TEMPERATUURE, MÕJUTAB SADEMEID, KLIIMAT (HOOVUSED, TUULED) • PEAMINE LÜLI SUURES VEERINGES • OLULINE RESSURSS INIMESE MAJANDUSELUS (KALANDUS, MAAVARAD, TRANSPORT, TURISM) Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. • Aurumisest • Sademete hulgast • Jõgede sissevoolust merre • Merejää /liustike sulamisest Merevee soolsus mõjutab elustikku • Liikide arv on suurem 35-40 ‰ soolsuse korral
auramise vahekord; hoovustega veotud vee ümberpaigutamine - Pinnatemperatuur (sõltub kaugusest ekvaatorist) ja põhjatemperatuur (4 kraadi) - Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal - Põhjapoolkeral veetemperatuur oluliselt soojem kui lõunapoolkeral Soolsus - Keskmine soolsus 35 promilli - NaCl (78%), sulfaate ja karbonaate - Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem - Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril - Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul - Läänemeri riimveeline (soolane ja mage vesi kihiti)
Iirimaal voolab ka Briti saarestiku pikim jõgi Shannon, mille pikkuseks on mõõdetud 386 km, kuid saarel voolab ka Barrow'i, Blackwater'i ja Liffey jõgi. Iirimaal on ka palju järvi, suurimad nendest on Lough Derg, Lough Corrib, Lough Mask ning Lough Ree. Rahvastik ja asustus Iirimaa rahvaarv on 4,1 miljonit inimest, tihedus on 58,5 in/ km². Iirimaa sündimus on 10-20 ja suremus 5-10 . AIDSi levik 0-1%. Inimese keskmine eluiga on üle 75 aasta. Rahvastiku iive 0-1 promilli. Linnarahvastiku osatähtsus 50-74% . Suurimad linnad on Dublin, Cork, Limerick. Kolm viiendikku rahvastikust elab linnades, kus on suurem tõenäosus saada tööle. 16. sajandiks läks Iirimaa Inglise võimu alla ja sinna asus elama protestante nii Inglismaalt kui Sotimaalt. Kui Iirimaa 1921. aastal iseseisvaks sai, jäid Põhja-Iirimaale kuus protestantlikku krahvkonda Suurbritannia osaks. Iiri Vabariigis on enamik inimese katoliiklased
- lõunapolaarkeral suur hulk soojust kulub antarktise jää sulamisele ja see alandab Temp - põhjapoolkeral on ookenite pindala väiksem. Miks asub termiline ekvaator põhjapoolkeral? vaata eelmist ül Miks on ekvatoriaalvöötmes auramine merepinnalt oluliselt väiksem kui troopilistes vöötmetes? - õhuniiskus on ekvatoriaalvöötmes suurem. Näitaja Läänemere kesk soolsus 8 promilli Punase mere kesk soolsus 40 promilli ( soolasem) Sademed Aasta keskmine sademete hulk 600 mm Kuni 100mm (mida rohkem sajab,seda vähem on soolane) Auramine Väike ( mida suurem on auramine, seda Suur soolasem)
miljoni ringi jõudvat. Tema naaberriigi, India populatsioon on küll kordi suurem, aga rahva tihedus on 3 korda väiksem. Teises naaberriigis, Birmas, elab vaid 63 inimest kilomeetri kohta. Bangladeshis on kõige hõredamalt asustatud mägede ja paksude metsade piirkonnad, kus elab umbes 76 inimest ruutmiili kohta. Kõige suurem rahvastikutihedus on pealinna Dhaka ümber, kus elab üle 2800 inimese ruutmiili kohta. Sündimus on 27 -ja suremus 8 promilli. (Imikusuremus on Bangladeshis 65 promilli). Bangladeshi viimase 110 aasta populatsiooni muutust on näha ülal toodud diagrammilt. Rahvastiku vanuseline/sooline koosseis 0-14 aastased: 32,9% (M 24 958 000 / M 23 534 000) 15-64 aastased 63,6% (M 47 863 000 / N 45 918 000) Üle 65 aastased 3,5% (M 2 732 000 / N 2 361 400) (2006 aasta andmed) Meeste keskmiseks elueaks on 62 ja naistel 61 aastat, mis kattub keskmise elueaga maailmas.
28. Miks soojenevad maismaa ja meri erineva kiirusega? a. merel on suurem soojusmahtuvus b. meri koguaeg aurustub ehk annab sooja ära c. meres soe ja külm vesi kogu aeg segunevad, vesi on pidevas liikumises 29. Kuidas mõjutab selline erinevus kliimat? temperatuur on ühtlasem ja on rohkem sademeid 30. Võrdle kahe mere näitel soolsust mõjutavaid tegureid. Soolsust mõjutavad aurumine, temperatuur, sademed, jõed, liustikusulamine, ühendus ookeanidega Läänemeri 6 promilli, punane meri on 42 promili v vahemeri on 38 promilli, sest aurumine mõjutab soolsust. Meil on väike aurumine nii siis on ka soolsust vähem, sademed (sademete hulk on meil suurem), jõed , ühendus ookeaniga aga sealt sõltub kas tuleb soolasemat või magedamat vett, need 3 on sisemered ja ookeaniga ühendus on halb, see pole selle puhul väga põhjus 31. Kus on ookean kõige soolasem ja kus kõige magedam? Põhjenda
Kuni 15-aastaste laste osakaal on ~30%. Tööealisi on ~60% ning vanureid on ~10%. Vanemaid inimesi on väga vähe, sest meditsiin pole hästi arenenud ning haiguse levib palju selles piirkonnas. Saudi Araabia rahvastik kindlasti ei vanane, pigem on tegu nooreneva rahvastikuga Meeste keskmine eluiga on 20-39, naistel aga 15-34. Need näitajad väga madalad. Põhjused arvatavasti samad mis eespool juba mainitud (meditsiin, haigused). 20120. Aasta sündimuse kordaja oli ~16 promilli ja suremuse kordaja ~2 promilli. Viimastel aastatel on sündimus suurenenud ning suremus vähenenud. Linnastumine Saudi Araabia suurimad linnad Linnades elab ligikaudu 75% rahvastikkust. Linnad on tekkinud peamiselt rannikutele või rajoonidesse, kus leidub naftat ning maagaasi. Asustus on kõige tihedam kolmes piirkonnas: Punase mere rannikul, Pärsia lahe rannikul ning Rijadis. Linnade arv kasvab kiiresti võõrtööjõu arvel.
-) Bentos põhjaelustik. Järvedes rohkem. -) Nekton ujum ehk vees liikuvad aktiivsed loomad. Jões rohkem. * Meri on kõige liigirikkam. Evolutsioon on põhjuseks. * Veekogude isepuhastumisvõime reoained vees muutuvad järk-järgult kahjutuks organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusena. Isepuhastumisvõime kehtib veel siis, kui 1 kilo tahket ruutmeetri vee kohta. Läänemeri * Läänemeri riimveeline veekogu. Soolsus 2 kuni 20 promilli. Maailmameres on soolsus 35 promilli. Miks on Läänemeri riimveeline. Halb ühendus ookeaniga. Magevee sissevool suur. Sajab rohkem kui aurab. Riimveelises veekogus ei saa üldiselt elada soolvee elustik ega ka magevee elustik. * Metsakoosluse eripäraks on puurinde esinemine. Samblarinne on esimene. Rohurinne on teine. Puhmarinne on kolmas (mustikas, kanarbik). Põõsarinne on neljas. Puurinne on viies. * Miks on metsad tähtsad? Nad on tähtsad elupaigad. Hapnikutootjad ja osalised
Sedagi saab valemi abil välja arvutada: drinkide hulk x 10 Alkoholisisaldus veres promillides=_________________________________________________ kehakaal (kg) x koefitsient0,65naistelvõi koefitsient0,76meestel Näiteks, kui 80 kg mees joob ära pudeli 4,8% õlut (ülaltoodud arvutuse põhjal 2,4 drinki), on mehel vere alkoholisisaldus: 2,4 x 10 ________ = 0,23 promilli 80 x 0,76 Sama koguse sama õlle ärajoomisel on 65 kg kaaluval naisel vere alkoholisisaldus: 2,4 x 10 _______ = 0,24 promilli 65 x 0,65 Kainenemine toimub keskmiselt kiirusega 0,1 promilli ehk 1 drink tunnis, seega kulub neil täielikuks kainenemiseks umbes 2 tundi. Surmav annus on 68 ml absoluutset alkoholi kehakaalu ühe kilogrammi kohta. See on umbes 1,5 liitrit viina 80 kg kaaluval tervel täiskasvanud mehel. SÕLTUVUS ALKOHOLIST
Soolast merevett on kõige rohkem, u 83,5% kõigist maakera vetest. Veekogude jaotus: 1. Mageveed (soolsus väiksem kui 0,4 promilli) 2. Riimveed (soolsus 0,4 kuni 30 promilli) Mikso-oligohaliinsed (0,4-5) Mikso-mesohaliinsed (5-18) Mikso-euhaliinsed (18-30) 3. Soolased veed (soolsus suurem kui 30 promilli) Eihaliinsed (30-40) Hüperhaliinsed (rohkem kui 40) Läänemere soolsus on keskm 6-7 promilli. Soolataluvusest lähtudes rühmitatakse organismid soolalembesteks e halofiilseteks ja soolapõlgavateks e halofoobseteks. Halofiilsed jagunevad püsi-ja kõigusoolalisteks organismideks. Mineraalained on tavalistes vetes vähem kui mullalahustes. Soolad satuvad vette taimejäänuste lagundamisel ja koos vooluvetega. Meie looduslikes mageveekogudes limiteerivad biogeenidest planktonivetikate arengut eelkõige fosfori- ja lämmastikuühendid.
Tänu maailmamerele tekivad maismaale sademed. 6.Selgita temperatuuri, auramise ja soolsuse seoseid maailmamere eri osades. Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust. Pinnakiht u paari meetri sügavune on soojem kui sügavamal kihtidel. Tervikuna on maailmameri jahe. Kõige soojem, tervmiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjapoolkera on soojem kui lõunapoolkera nt sellepärast et Antarktika manner on u 15 kraadi külmem kui Arktika. Soolsus- keskmine soolsus on 35 promilli, Lähistroopilistel alade kõrgeim soolsus on tänu kõrgele aurumisele, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustike sulavate mõjul. 7.Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres.
alusta kangemast margist ja mine hiljem lahjematele üle, siis on ülejoomise oht väiksem. 10. Kohv ja teised närvisüsteemi stimulaatorid mõjuvad kainestavalt. 11. Enamikku ravimeid ja alkoholi ei maksa koos manustada. 12. Ära hoia kaua märjukest suus, alkohol mõjub ka läbi keelenäsadele. 13. Kui tunned, et mõistus hakkab ära kaduma, mine WCsse ja lükka näpud kurku. Joove 0-0,5 promilli on peaaegu kaine. Selleks peab 60 kg poiss ära jooma pudeli 8 kraadist alkohoolset jooki. 0,5-1,5 kerge joove. Selleks peab 60 kg poiss ära jooma liitri veini. 1,5- 2,5 keskmine joove. Selleks peab 60 kg poiss ära jooma 0,5 l viina. 2,5-3,0 raske joove väike mürgitus. Selleks peab 60kg poiss ära jooma 0,6 l viina. 3,0-5,0 suur mürgitus, sellest rohkem on juba eluohtlik. Selleks peab 60 kg poiss ära jooma liitri viina. Miks on alkohol naistele eriti kahjulik?
Rahvastiku taastootmise 2 tüüpi : 1)Esimest tüüpi iseloomustavad suhteliselt väike sündimus ja väike suremus , mis on seotud kõrge elatustasemega . Viimase eelduseks on ouhas joogivesi , korralik toit ja kättesaadav arstiabi. Rahvastikus suureneb eakate inimeste ja väheneb noorte osatähtsus . Sellega aga kaasnevad teravad tööjõu probleemid . Esimene rahvastiku taastootmise tüüp esineb piirkondades , kus loomulik iive ei üle 12 promilli, s.o Euroopas , Põhja Ameerikas ja Austraalias . 2)Teist rahavastiku taastiitnuse tüüpi iseloomustavad kõrge sündimus ja suremuse vähenemine ( eriti väikelaste osas ) ning seega rahvaarvu kasv üle 12 promilli aastas . See on omane enamikule Aafrika , Aasia ja Ladina Ameerika riikidele . DEMOGRAAFILINE SIIRE : Demograafiline siire ehk üleminek on rahvastikuprotsess , mille käigus asenduvad kõrge
Seisva veega soodid ja vanajõed sarnanevad taimestiku poolest eutroofsete järvedega. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui, kaldaribast kaugemal kasvavad järvkaisel, jõgi-kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. luigelill allikmailane jõgi- kõõlusleht meri-mugulkõrkjas RIIMVEEKOGUD Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11. Taimkatte horisontaalse leviku seisukohast on oluline avatus lainetele, samuti põhjasetete tüüp ja püsivus, samuti valgustingimused. Rannikulähedases meres levivad sagedamini pilliroo, meri-mugulkõrkja ja kareda kaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kamm- penikeele, tähk-vesikuuse, põisadru jt. kooslused. põisadru
lahustunud ühes liitris vees. Maailmamere keskmine soolsus on ligikaudu 35promilli. Kõige soolasema veega on Punane meri ja Pärsia laht, kus aurumine pinnalt on suur ning magedat vett pole juurde tulemas, sest jõgesid on vähe. * Temp. alla 0 kraadi muutub vesi jääks, mille tihedus on väiksem, kui sama temperatuuriga veel. Vee tihedus kasvab, kui temp. alaneb ning soolsus ja sügavus suurenevad. Mida soolasem on vesi, seda madalamal temperatuuril see külmub. 35 promilli soolsusega ookeanivesi külmub temperatuuril -1,9 kraadi. Kuna jää tihedus on vee omast väiksem, ujub jää vees. Mida kõrgem on vee temperatuur ja suurem soolsus, seda vähem suudab vesi gaase endasse haarata. 3. Hoovused * Ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nim. hoovusteks. * Hoovuste mõju ookeanide- ja mereäärsete maade kliimale on ülisuur, sest nende kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad
Rõhku on pandud veepuhastusele, müra vähendamisele, jäätmemajandusele, ummikumaksudele ja puhkealade rajamisele. Rootsist on pärit järgmised leiutised: dünamiit, AGAmajakas, koorelahutaja, tellitav mutrivõti, Celsiuse termomeeter, kuullaagrid, tuletikud, tõmblukk, Bluetoothi traadita ühenduse tehnoloogia, südamestimulaator, AXE telefonikeskjaam ja TetraPaki joogipakendite süsteem. Autorooli on lubatud istuda 0,2 joobega, kuid suurema promilli korral lõppeb asi väga karmi karistusega. Samuti on seadusega keelatud last lüüa. Kui välismaalased seda siiski tänaval teevad, saab neile ümbritsejate poolt osaks pahameel. Samuti on õpilastel väga suured õigused. Rootsi on üks kõige võrdõiguslikemaid riike maailmas, peaaegu pooled töökohad on naiste all. Samuti on lubatud homoseksuaalidel lapsendada. Eesti ja Rootsi Alates viikingite ajastust on rootslased Eesti elu kujundamisel olulist rolli mänginud.
tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduses maailmamajandus 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT 800 dollarit 32500 $ sisemajanduse kogutoodang IAI – inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste 160 %0 4,6 suremus keskmine oodatav 43,3 79 eluiga Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia 25 KWh in 8527 KWh tarbimine kohta 40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; Põhjaks nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa siiski tõmmata).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
