Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"promilli" - 225 õppematerjali

thumbnail
74
docx

Ökoloogia kordamisküsimused

Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismi...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
32 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Hüdrosfäär

( Vee soolsust mõõdetakse promillides ) 10. Mida tähendab 1 promill? ................................................................................................. (Ta näitab grammides lahustunud aine hulka õhe liitris vees ) 11. Mis on Maailmamere keskmine soolsus ? .................................................................................................. (Keskmine soolsus on 35 promilli ) 12. Nimeta kõige soolasemaid meresid ......................................................... (Pärsia laht ja Punane meri 40 prommilli) 13. Lõpeta lause Mida kõrgem on vee soolsus ja temperatuur, seda ........................................................................................... (Seda vähem on seal lahustunud gaase ) 14. Miks mere pind pidevalt lainetab ? .........................................................................................................

Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Kerttu Rakke - Minu autori lugu

septembril 1970 Võru linnas > 46-aastane Kodanikunimega Kadi Kuus Haridustee Lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele filoloogina Kerttu Rakke õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris Ilukirjandusliku tegevuse algus Kerttu alustas raamatute kirjutamisega aastal 1987, mil ta kirjutas loo "Let's go" Sealt sai ta ka oma kirjanikunime Kerttu on töötanud reklaami- agentuurides korrektori ja copywriterina > Postimees (2005-2008) > Oma Maitse (2005-2007) > Delfi (2011) Kuulsust toonud teosed ja/või ülesastumised Suurema tuntuse saavutas Rakke "Kodu keset linna stsenaristina" (2003- 2010) Sellest on ta ka kirjutanud oma raamatus "Seitse aastat seebiselt" 2004.aastal teenis Kerttu16235 Eesti krooni (~1040) 2005. aastal päl...

Eesti kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Hüdrosfäär

auramise vahekord; hoovustega veotud vee ümberpaigutamine - Pinnatemperatuur (sõltub kaugusest ekvaatorist) ja põhjatemperatuur (4 kraadi) - Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal - Põhjapoolkeral veetemperatuur oluliselt soojem kui lõunapoolkeral  Soolsus - Keskmine soolsus 35 promilli - NaCl (78%), sulfaate ja karbonaate - Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem - Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril - Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul - Läänemeri riimveeline (soolane ja mage vesi kihiti)...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

Põhja-Eestis ja saartel pankrannik ja kriidikaljud Taanis ja Saksamaal -Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, nt liivarannik maasäärte ja laguunidega mere lõunaosas, skäärrannik Soomes ja Rootsis. 2. Läänemere taimestik. Fütoplankton. Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud elus riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 promilli . Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide temperatuur tõuseb üle 14-15 kraadi. Viburvetikad. Läänemere piirkonnas on kõige rikkalikumalt vaguviburvetikaid, mis arenevad peamiselt külmal aastaajal, mõned liigid massiivselt sügisel, teised kevadel. Rohevetikad. Koloniaalselt mageveelise levikuga vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult...

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, mere...

Hüdroloogia
49 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Geograafia riigieksam 2006

 Iseloomusta demograafilise ülemineku teist etappi.  Millises demograafilise arengu etapis on riik, kus rahvastikunäitajad on järgmised: sündimus 30 promilli , suremus 12 promilli, loomulik iive 18 promilli. Laste osatähtsus suur ja vanureid väga vähe.  Kirjuta iga rahvastikupüramiidi juurde seda iseloomustava demograafilise ülemineku etapi nimi. 1)……………………… 2)………………………… 3) ………………………………… 90-94 M N 75-79 M N 75- 79 M N 75-79...

Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
32
docx

INIMGEOGRAAFIA - Riikide arengutaseme näitajad

Kulutused lastele väikesed. Lapsed on tööjõud, koolikohustus puudub 3. kompenseerib kõrget suremust- suur imikusuremus, lühike eluiga II etapp Väga suur suremus Põhjused: 1. puudulik või olematu arstiabi 2.näljahädad 3. kodusõjad, võitlus võimu pärast, relvastatud valitsusevahetused III etapp Iive on madal Tavaliselt veidi üle 0 promilli . Periooditi võib olla negatiivne ja rahvaarv langeb IV etapp Koormusnäitaja Koormusnäitaja näitab mitu ülalpeetavat tuleb keskmiselt ühe töövõimelise inimese kohta On madal Põhjused: 1. Eluiga lühike 2. Kulutused lastele väikesed DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS 18-19 saj jõudis sinna etappi Euroopa. Probleemi lahendas suur väljaränne (ümberasutamiskolooniad) Tänapäeval: Aasia- India Islamiriigid Aafrika Ladina Ameerika Tunnused: 1...

Inimgeograafia
10 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kliima

Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4. Miks on talvine kliima kogu...

Kliima ja kliimamuutus
90 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vesiviljelus

Vetikakasvatus: Kohavalik on üks olulisemaid tegureid merevetikad kasvatamisel. Koha valimisel tuleb silmas pidada järgmisi aspekte: 1. Piirkonnas ei tohi olla otseseid reostusallikaid, samuti tuleb jälgida, et jõed ei kannaks vetikate kasvualale reostunud vett. Jõgede suudmealasid tuleb vältida ka põhjusel, et magevesi alandab merevee soolsust ja temperatuuri. Soodsaim soolsus on 30-34 promilli ja temperatuur 27-30 C. 2. Ala peab olema lainetuse eest kaitstud ei tohi mõõna ajal jääda kuivale. 3. Hoovuste liikumiskiirus peab olema piisav, et varustada vetikaid vajalike toiteainete ja puhta veega, soovitav kiirus on 20-40 m/min. 4. Tuleb eelistada kohalikku floorat st et looduslikult antud kohas kasvavad liigid annavad paremat saaki, kui introdutseeritud liigid. 5. Merepõhi peab olema jämeliivane, kaetud surnud korallriffidega või olema kivine/kaljune...

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Uusaeg konspekt

Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused ­ kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustusli...

Uusaeg
22 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Keskkonnaprobleemide põhjused, probleemid Eestis

02.2018 Keskkonnaprobleemid Eestis Keskkonnaprobleemide põhjused · põlevkivi kaevandamine ning põletamine; · inimpopulatsiooni suurenemine; · liigne metsade raie; · inimkonna soovide suurenemine; · õhusaastumine saasteallikatest (transport); · tehnoloogiline areng; · veereostus; · looduslikud protsessid. 1 2 Keskkonnaprobleemid Eestis Energeetika...

Keskkonnakeemia
6 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Läänemeri ja sellega seonduv

Suurim neist on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Soolsus Kattegatist seguneb Atlandi ookeani soolane vesi (u. 34-35 promilli ) mageda Läänemere veega ning muutub seega riimveeks. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes on vete selgepiiriline kihistumine madala soolsusega (5­7) pindmiseks ja suhteliselt soolaseks süvakihiks (umbes 8). See takistab oluliselt vee veevahetust. Madala soolsuse põhjused : - jõed toovad palju magedat vett - veevahetus ookeaniga on aeglane - sademete hulk ületab aurumise Kattegat Temperatuur Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2°C, jääga kaetud...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Läänemere ülevaade

Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega umbes 34­35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60­100 meetrit täidetud riimveega, 3 mille soolsus on 10­15 promilli . Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6­8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. Eesti rannikumeri Põhja-Eesti rannikud on järskrannikud ja Lääne-Eesti rannikud on laugrannikud. Põhja-Eesti rannikud on järskrannikud ja Lääne-Eesti rannikud on laugrannikud. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahnusi...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Hüdrosfäär

5 ookeani: Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean Omistatakse 3-5 ookeaani ning neid eristavad mandrid või kokkuleppelised piirid. 1 liitris merevees on 35 g soola. Ehk maailmamere soolasus on 35 promilli . Mereveest on leitud üle 80 keemilise elemendi. Millest sõltub merevee soolsus? Sademete-aurumise vahekorrast (soolsus on väiksem kui sademed ületavad aurumise ja jõed toovad magedat vett lisaks ; mida suurem on Päikese kõrgusnurk, seda rohkem on aurumist) (kõrgrõhualas on sademeid vähe nii et seal on mere soolsus suurem - sest aurumine on suurem kui sademete hulk) Miks vahemeri on soolasem kui maailmameri? Ühendus ookeaniga on takistatud Aurumine on suurem kui sademeid on...

Hüdrosfäär
21 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Läänemeri ja siseveed

(Õpik lk 54-69, tv lk 34-50 + Tera) Euroopa rannik - läänes Atlandi ookean (ääremered Põhjameri ja Norra meri) ja põhjaosas Põhja-Jäämeri (ehk Arktika ookeani mered Barentsi ja Kara) Läänemeri asub tervikuna parasvöötmes madal meri (keskmiselt 50 m sügavust) poolsuletud sisemeri (vahetab vett Põhjamere ja Atlandi ookeaniga) tõusud ja mõõnad vaevumärgatavad mere eri osade kliima sõltub laiuskraadist ja kaugusest Atlandi ookeanist avaldab mõju maismaa ökosüsteemile (selle kaitsmiseks sõlmitud mitu rahvusvahelist kokkulepet) veetase kõigub tugevate tuulte tõttu, tuulte muutlikuse pärast ei teki püsivaid hoovuseid vee soolsus (keskmiselt 8-10 promilli ) kujuneb mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel ehk RIIMVESI (riimveega kohanenud vähesed liigid - ent nende liikide esindajaid on palju) Miks on Läänemeres riimvesi/soolsu...

Läänemeri
45 allalaadimist
thumbnail
31
pptx

ISLAND, PÕHJALIK GEOGRAAFILINE ESITLUS

Prognoositud oli põhja- ja loodetuul kiirusega 10-20 km/h. Tegelikult puhus põhjatuul päeval kiirusega 40- 50 km/h ja öösel kiirusega 30-50 km/h. Merevee soolsus Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli . Island asub Atlandi ookeanis, seega ka Islandit ümbritsevate merede soolsus on 35 promilli. Tuulte kaart M K M M Rannajoone kirjeldus Islandi rannajoon on pidevas muutumises. Rannajoone pikkus 4970 meetrit Arktilised ja polaarsed frondid tekitavad võimsaid talviseid ekstratroopilisi tsükloneid, mille lained mõjutavad, mis mõjutavad tugevalt Islandi rannajoont, eriti lõuna poolt....

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Termodünaamika II printsiip, Füüsikalise pendli võnkeperiood. Füüsikalise pendli taandatud pikkus

Laiemas mõttes nimetatakse aatomiteks ka ioniseeritud aatomeid; need erinevad ioniseerimata aatomitest selle poolest, et nende elektronkatte elektrilaengu absoluutväärtus erineb tuuma elektronkatte omast; nende summaarne elektrilaeng erineb nullist ja nad kuuluvad ioonide hulka.ikuna või molekulideks liitununa. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud tuuma. Elektronide mass moodustab aatomi massist alla ühe promilli . Aatomi mass on suurusjärgus 10-27 kg kuni 10-25 kg 6. Hundi reegel ja Pauli printsiip Hundi reegel: alanivoo elektronide summaarne spinn peab olema maksimaalne (järelikult täituvad sama alanivoo orbitaalid elektronidega algul ühekaupa ja alles seejärel teise elektroniga). Pauli printsiip: aatomis ei saa olla kahte (või enamat) samas kvantolekus elektroni, s.t iga elektron aatomis peab erinema mingist teisest elektronist selles...

Füüsika
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Etanooli füsioloogiline toime ja alkohoolsed joogid

Alkoholitarvitamise lõpetamisel või vähendamisel tekivad võõrutusnähud, see tähendab, et inimesel tekivad kainenemisel näiteks tugevad värinad või deliirium. 4)Joobeastmed ja seosed etanooli kontsentratsiooniga veres. V: Kerge alkoholijoove ­ alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,1 kuni 0,75 milligrammi või 0,20 kuni 1,50 promilli veres; Keskmine alkoholijoove ­ alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,76 kuni 1,25 milligrammi või 1,51 kuni 2,5 promilli veres; Raske alkoholijoove ­ alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on rohkem kui 1,25 milligrammi või rohkem kui 2,5 promilli veres. 5)Millised tunnused kaasnevad inimesel joobe astmetega? V: 0,2-0,3 promilli- kerge lõdvestumine, paranenud meeleolu...

Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Bioloogia uurib elu test

4 punkti fotosiinteesi inten siivsus CO, sisaldus 6hus (%o) 0,05 0,1 o?5 0,3 Sdnastage uurimiskiisimus ehk probleem. Kuidas muutub fotosünteesi intensiivsus erinevate CO2 promilli sisaldusega õhus? S6nastage uurimuse hiipotees. Intensiivsus kasvab kui CO2 on rohkem õhus. Tehke graaflku alusel kaks iildistatud jiireldust uurimistulemuste kohta. l) Mida rohkem suureneb süsihappegaasi sisaldus õhus(promillides),seda suurem on fotosünteesi intensiivsus. 2) Umbes 0,15-0,2 promilli vahepeal intensiivsus stabiliseerub. 15 1.8. A. Fleming avastas penitsilliini 1928. aastal...

Bioloogia
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun