uue vektori, mille moodul on a korda v moodulist, suund aga säilib, kui a on positiivne, ning on sellega vastupidine, kui a on negatiivne. Skalaarkorrutis: vektorite a ja b skalaarkorrutiseks nimetatakse nende vektorite pikkuste ja vektorite vahelise nurga koosinuse korrutist. a*b=|a|*|b|*cos α Vektorkorrutis: vektorite a ja b vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit a x b. a x b=(a2b3-a3b2,a3b1-a1b3,a1b2-a2b1) Projektsioonid ja nende seos mooduliga: Vektori projektsioon tuleb varustada plussmärgiga, kui komponentvektori suund langeb ühte telje suunaga ja miinusmärgiga, kui vektori komponent teljel on teljega vastassuunaline. Vektori projektsiooni omadused: võrdsete vektorite projektsioonid samale teljele on võrdsed; vektori korrutamisel arvuga korrutub sama arvuga ka tema projektsioon; vektorite summa projektsioon mingile teljele võrdub liidetavate vektorite projektsioonide summaga samal teljel;
11. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand Moment telje z suhtes võrdub keha inertsimomendi ja nurkkiirenduse korrutisega. Pöörleva keha energia- 12. Harmooniline võnkumine- on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat x muutub ajas siinus (v cos) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngub nt ühtlaselt nurkkiirusega mööda ringjoont liikuva punkti m projektsioon P. 13. Matemaatiline pendel- kaalutu ja venimatu mass. 14. füüsikaline pendel- vb iga keha , kui see on nii kinnitatud, et ta saab võnkuda ning kinnituspunkt ei ühti raskuskeskmega. 15. harmooniliste võnkumiste liitmine- 16. võnkumiste sumbumine- sumb.võnkumisi kirjeldab sinfunkt.,kuid selle amplituud väheneb ajas eksponentsiaalselt. Võnkeamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse log
Nad ei suuda eristada oma tegelikke võimeid suurejoonelistest fantaasiatest või päriselus teostada seesmist kujutluspilti ideaalsest lapsevanemast. Nende kadedus ja imetluseihalus ei kinnita nende pealiskaudset iseseisvust. Selline minapilt tagab egole kaitse see on ebateadlik viis tulla toime sisemisest konfliktist tekkinud stressiga. Nartsissistlike inimeste kaitsemehhanismid pole välja arenenud. Nende hulka kuuluvad oma tunnete ja tegevusega kaasneva vastutuse eitamine ning projektsioon oma tunnete omistamine teistele inimestele, et neid mitte omaks võtta, ning teiste idealiseerimine või põlgamine. Nartsissistid muudavad isegi enda idealiseeritud inimesed oma potentsiaalseteks vaenlasteks, sest projitseerivad neile kui oma võimalikele võistlejatele omaenese soovi teisi ära kasutada. Psühhoanalüütik Heinz Kohut käsitleb nartsissismi üsna sarnasel viisil, kuid siiski erinevana. Tema arvates on meil juba varasest lapsepõlvest minaobjektid, sisendatud
samasihilisteks, kui lõigud AB ja CD asuvad kas ühel sirgel või paralleelsetel sirgetel. Komplanaarsed vektorid Vektoreid nimetatakse komplanaarseteks, kui nad asetsevad kas ühel tasandil või paralleelsetel tasanditel. Samasuunalised vektorid Kui vektorid on samasihilised ning on samas suunas. Vastassuunalised vektorid Kui vektorid on samasihilised ning vastupidises suunas üksteise suhtes. Vektorite vaheline nurk Vektori projektsioon Vektori a projektsiooniks vektori b sihile nimetame arvu |a| cos θ, kus θ on vektori a ja vektori b vaheline nurk, st θ = ∠(a,b) Ristreeper on ristkoordinaadisüsteemi ristreeper. 1 Skalaarkorrutis Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse arvu Skalaarkorrutamise omadused 1. Skalaarkorrutis on null parajasti siis, kui vähemalt üks vektoritest on nullvektor või kui vektorid on omavahel risti. 2
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele) Veedade periood 1300 800 eKr, veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi aluseks Panini elas u 400 a eKr, tal on u 4000 suulist reeglit, mis kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt, reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi, need on lühikesed, kokkusurutud, tihti 1-2 sõna. Panini reeglite liigid: definitsioon, grammatikareeglid, sh väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid. 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: ,,nimede parandamine" Confucius oli esimene filosoof pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega tooks maale rikkuse ja rahu. Nimede parandamine pigem n-ö asjade parandamine, sest asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, seega peegeldavad tähendused varasemat asjade ...
temperamendi alus. Raskendab kontaktiloomist ning säilitamist. Introvert ei vaja sotsiaalset tuge ja ei näita välja emotsioone, on tõsine ja vaikne. · Madal sotsiaalsus kaasasündinud dispositsioon. Vähene usaldus teiste vastu, pikk vihapidamine, kättemaksuhimulisus vastandomaduseks on leplikkus. Osa B (ülesanded) Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Stereotüpiseerimine isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine · Kehtivad rahvuslikud, soolised, erialased, vanuselised jne stereotüübid. · Mida tähtsam on situatsioon, seda enam lähtume isikutajus persoonist ning vähem grupist, kuhu ta kuulub. · Eelarvamus on negatiivne põhjendamatu stereotüüp
Eksamiküsimused: 1. Kirjeldage kolme mitteparalleelse jõu tasakaalutingimusi Kuna jõud on libisev vektor, siis kanname jõud F1 ja F2 nende mõjusirgete lõikumise punkti. Tasakaaluaksioomi kohaselt on F12 ja F3 tasakaalus, kuinad on võrdvastupidised ja neil on sama mõjusirge. Viimane tingimus on täidetud, kui F1, F2 ja F3 mõjusirged lõikuvad ühes punktis. Jõuvektorid peavad moodustama kinnise jõukolmnurga kindla ümberkäigusuunaga. Järeldus: 1. Kolm mitteparalleelset jõudu on tasakaalus vaid siis, kui nende mõjusirged lõikuvad ühes punktis ja neist saab moodustada kinnise kolmnurga kindla ümberkäigusuunaga. 2. Jõudude kolmnurga saab moodustada vaid üksnes ühes tasapinnas asuvate jõudude vahel- seega need jõud tasakaalus olla ei saa. 2. Jõu sidemed ja nende süsteemid Tingimusi, mis kitsendavad keha liikumist, nimetatakse sidemeteks. Nad kitsendavad keha liikumisvabadust ja muudavad liikumist võrreldes sellega, mida nad sooritaksid samade jõ...
Tähtsamad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan (11%), Singapur (5,6%) ja Saksamaa (5,6%). Austraalia metsad Austraalia mandrist on metsaga kaetud vaid 5%. Metsad paiknevad peamiselt mandri servaaladel. Sisemaal on kliima kõrbeline ja metsi äärmiselt vähe. Nagu kogu Austraalia elustik, on eripärased ka sealsed metsad. Loodusteadlased liigitavad need üldjoontes kolmeks: tihedad metsad, kus puude võrade projektsioon katab maapinnast 81100%, hõredad metsad, kus puuvõrade liituvus on 5180%, ja harvikud ning põõsastikud, kus kõnealune näitaja on 2050%. Tihedate metsade hulka kuuluvad vihmametsad ja mangroovimetsad. Vihmametsad jagunevad omakorda troopilisteks, lähistroopilisteks ja parasvöötme vihmametsadeks. Need on Austraalia kõige võimsamad metsad. Metsa esimese rinde kõrgus küündib tihti üle 30 meetri, puistud on sageli mitmerindelised ja elustik väga liigirikas.
34. Kolmnurga alus on 60 cm ja kõrgus 12 cm, alusele tõmmatud mediaan 13 cm. Leida kolmnurga küljed. 35. Kolmnurga kaks külge on a ja b ning nurk nende vahel 120°. Leida selle nurga poolitaja. 36. Kolmnurga mediaanide lõikepunkti ja tippe ühendavad lõgud suhtuvad nagu 1:2:3 ning nende lõikude pikkuste summa on 36 cm. Leida mediaanid. 37. Arvutada kolmnurga küljed, kui suuruse poolest keskmine külg erineb kummastki ülejäänud küljest ühe ühiku võrra ning suurema külje projektsioon keskmisel küljel on 9 ühikut. 38.Kolmnurga kõrgus on 4 cm ja see jagab aluse suhtes 1:8. Leida kõrgusega paralleelse lõigu pikkus, kui lõik jagab kolmnurga kaheks pindvõrdseks osaks. 39. Kolmnurga alusega paralleelne sirge jaotab kolmnurga küljed suhtes 1:5 ( tipust alates). Missuguses suhtes jaotab see sirge kolmnurga pindala? 40. Kolmnurga alus on 16 cm. Leida alusega paralleelne sirglõik, mis jagab kolmnurga pindala pooleks. 41. Kolmnurga ABC külje AB pikkus on a
häiritud tekivad tajuhäired(näit. kui pimedad hakkavad jälle nägema, siis on neil väga raske kohaneda).Vajalik tajumehhanismi väljakujunemisel on ka oma aktiivsus. Vajalik on ise palju asju järele proovida. Taju liigid: objektidetaju; ruumitaju; ajataju; liikumistaju. Kõige rohkem vigu esineb isikutajus (Objektide). Neid vigu põhjustavad: stereotüüpideks jagamine; inimesed kalduvad tajuma endast lähtudes; projektsioon e see kui inimene kannab oma iseloomujooned kellelegi teisele üle(ebameeldivad jooned); orbeol e haloomadus või tunnus on nii selge, et sellest tehakse mingeid järeldusi või üldistusi(näit. ilusad naiskurjategijad saavad kergema karistuse). Mälu Mälu on psüühiline protsess, liitprotsess: 1. materjali/info omandamine; 2. info säilitamine; 3. info meeldetuletamine või
Tähis on wij ...k . Schwarz´i teoreem pidevate funktsioonide segatuletised on võrdsed fxy=fyx Tuletis antud suunas. Granient Definitsioon: kui ühikvektori tähis n-mõõtmelises ruumis on l0, siis defineeritakse funktsiooni w` w = f (P ) tuletis vektori l0 suunas kui vektori l0 ja gradientvektori grad w skalaarkorrutist: l` w` = l0 gradw l` Järeldus: Geomeetriliselt on tuletis antud suunas gradientvektori projektsioon sellele w` diferentseerimissuunale. = | gradw | cos , (l0 gradw) l` Iseloomustab: funktsiooni muutumise kiirust määramispiirkonna punkti P liikumisel vektori l0 suunas. Märkus: Gradientvektor on funktsiooni nivoopinna normaaliks ja iseloomustab funktsiooni kiireima muutumise sihti. Definitsioonide kohaselt funktsiooni väärtus ei muutu nivoopinna w` puutuja t0 suunas: =0 t`
amplituudväärtus, ning hakkab sealt edasi langema, jõudes poolpöördega asendis OH (180° ehk ) jälle tagasi nulliks. Edasi muutub hetkväärtus negatiivseks, saavutab amplituudväärtuse siis kui nurk on 270° ehk 3/2 ja jõuab tagasi nulli täispöörde ehk perioodi (360° ehk 2) möödudes. Edasi kõik kordub. Kui võrgusagedus on 50 hertsi, teeb pingevektor nurksagedusega = 2f = 50 pööret sekundis. Täisnurkses kolmnurgas OAB kujutab vertikaallõik AB (ja tema projektsioon sinusoidil ab) pinge hetkväärtust u =U m sin = U m sin t. Periood 0 T/12 T/6 T/4 T/3 5T/12 T/2 7T/12 2T/3 3T/4 5T/6 11T/12 T Nurk kraadides 0° 30° 60° 90° 120° 150° 180° 210° 240° 270° 300° 330° 360° radiaanides 0 /6 /3 /2 2/3 5/6 7/6 4/3 3/2 5/3 11/6 2
2 x 2 x3 x2 1 9 2x 3 2 2 2 4. 5 1.6.3 Ruumilise kujundi pindala. Kui pinna z f x, y projektsioon xy-tasandil on D, kusjuures funktsioon f koos oma osatuletistega on pidev selles piirkonnas D, siis selle pinnatüki pindala S avaldub valemiga 2 2 z z S 1 x y dxdy.
suhtes mingi nurga : l O r F Ilmselt avaldab kangile pööravat mõju ainult jõu F ristprojektsioon kangi suhtes, mis võrdub F = F sin . Kangiga paralleelne projektsioon F|| = F cos põhjustaks ainult kangi libisemist pikisuunas. Seega kui tähistaksime jõu F rakenduspunkti kauguse punktist O nüüd tähega r, saaksime kangile mõjuva jõumomendi väärtuseks M O = Fr sin , (6.3) Et jõumomendi definitsioonvalem (6.2) jääks ka selle juhu jaoks kehtima, peame jõu õla defineerima üldisemal kujul
iseärasustega. Inimene omistab tajutavale kindla tähenduse ja otstarbe. Taju on valiv ja tajul on piirid. Partneritaju mehhanismid: · stereotüübid - kuna tajul on piirid, siis puuduvate detailide kohta hakkab inimene tegema ennatlikke järeldusi · põhjuslik omistamine (kausaalne atributsioon) - kui inimene tajub erinevusi, hakkab ta teatud tunnuste järele omistama käitumise põhjusi · projektsioon - inimene kannab oma minevikututtavate ise-loomuomadused ja eelmiste suhete kogemused üle uutele EQ emotsionaalne intelligentsus on võime ära tunda meis tekkivaid tundeid ja oskus neid tundeid reguleerida. EQ koosneb 5-st osast: x Eneseteadlikkus- oma tunnetest aru saamine ja nendel vahet tegemine. x Eneseregulatsioon- oma tujude kontrolli all hoidmine nii, et nad sobiksid vastavalt olukorraga ega läheks sellega vastuollu.
tajutavale objektile, vaid sõltub tema suhtumises tajutavasse, tema soovidest, emotsioonidest, teadmistest, huvidest, ja kogu eelnevast kogemusest. Inimese poolt tajutav visuaalne kujund sisaldab peale selle, mis on võrkkestal vahetult olemas, ka seda, mida näeb eelnenud kogemuse põhjal. 7. Oreool (halation) - võib olla positiivne või negatiivne ja kõik teised omadused seotakse sellega (hea lapse oreool, tippsportlase, kuulsuse oreool) 8. Projektsioon (projection) - on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omastamine. Tüüpilistel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. 9. Lihtsustamine (simplification) - tingib keerulise, komplitseeritud ja ainuomase lihtsustamist ja hõlmavaks muutmist. 10. Tajukujundi tasakaalustamine (Balancing the perceived shape) - eeldab teises isikus
üldkaardist (1:605 000) ja kuuest pooltopograafilise (erikaardi) lehest (1:184 000) koosnev uus Liivimaa atlas. Kaardistamisest jäi välja Saaremaa ala, kuna Mellini koostatud Liivimaa atlases avaldatud kaarti peeti piisavalt täpseks ning see võimaldas ka kulude osa vähendada. (Potter, Treikelder 2011; Varep 1957) Matemaatiliseks aluseks kaartidele oli Walbecki ellipsoidile põhistatud kahe lõikeparalleeliga (59º09´/58º23´) Delisle’i kooniline projektsioon. Kartograafilise lähtematerjalina kasutati põhiliselt mõisaplaane mõõtkavades 1:5200 ja 1:10 400; mis seoti Liivimaa triangulatsioonivõrgu punktidega. Umbes 10% Liivimaast tuli uuesti mõõdistada, kuna paljudel riigimõisatel puudusid plaanid, lisaks oli vaja ligi 2000 mõisaplaani kohapeal kontrollida ning üle täpsustada. (Potter, Treikelder 2011) Rücker asus kaarte koostama 1819. aasta sügisel. Esmaseks tööks oli Valgas Liivimaa
Kahekomponendilise juhusliku vektori arvkarakteristikud Keskväärtus. Regressioon: Juhusliku vektori (X,Y) komponentide X ja Y keskväärtused avalduvad samade valemite järgi nagu lihtsalt diskreetse või pideva juhuslik suurus keskväärtus, kui kasutada vastava ühemõõtmelise jaotusena juhusliku vektori komponendi marginaaljaotust. Nende keskväärtuste geomeetriliseks tõlgenduseks on vastavate marginaalsete jaotustiheduste (graafikute) raskuskeskme projektsioon abstsissteljele. Tinglike jaotuste keskväärtused avalduvad samuti samade valemite järgi nagu lihtsalt diskreetse või pideva juhusliku suuruse keskväärtus, kui kasutada vastava ühemõõtmelise jaotusena juhusliku vektori komponendi tinglikku jaotust. y (x) nimetatakse regressiooniks: Regressioon näitab seega juhusliku suuruse keskväärtuse sõltuvust mingist teisest suurusest. Dispersioon, kovariatsioon, korrelatsioon.
Kordamisküsimused aines digitaalne fotogramm-meetria 2016 1.Fotogramm-meetria etapid, kui ajalooline nähtus I etapp optiline-mehhaaniline meetod Selle tarvis olid suured, keerulised ja kallid instrumendid, mida oli võimalik käsitseda ainult suurte kogemustega, mille tulemuseks oli fotogramm-meetria operaatori ameti loomine. Mitte ainult orienteerimise töö vaid ka igasugune järgnevatest töödest näiteks mõõtmine, kaardistamine ja nii edasi tehti kõik mehhaaniliselt. Hiljem hakati seda etappi nimetama analoog fotogramm-meetriaks. II etapp Analüütiline meetod Koos arvutite kavandamisega tekkis idee kavandada ümber orienteerimine analoogilt algoritmiliseks, läbi valemite koos parameetritega arvutis arvutatud ja salvestatud. Varustus muutus märgatavalt väiksemaks, odavamaks ja lihtsamini käsitsetavaks ning oli varustatud lineaar ja pöörde impulsside lugejatega, et regis...
avasid Lk 25 esimene pool välja ei arvestata. Saadakse %-des. Eristatakse tavalist ja krohvitavat looduskivist müüritist. Normides on arvestatud töölavade paigaldamisega kuni 4 m kõrgustele seintele. Looduskivist vundamendite seinte horisontaalne hüdroisolatsioon on juba normides sisse arvestatud. Seinte mahust arvestatakse maha mittetellistest konstruktsioonide maht nt sillused, vundamenditalad ja sisseehitatavate seadmete nisside mahud. Võlvide maht = võlvi horisontaalne projektsioon kapitaalseina vahel. Välistellingute maht = fassaadi vertikaalne projektsioon Sisetellingute arvestatakse laudise horisontaalprojektsioon. Tööliigid: 1) METALLKONSTRUKTSIOONID konstruktsiooni mass määratakse tüüpsete detailjooniste alusel arvestamata metall kaitse kihti. Tehase tööjooniste järgi ei näe SNIP ette konstruktsiooni massi täpsustamist. Lammutamast arvestatakse demontaaz montaazinormide alusel, rakendades teatud koefitsiente
X telje suuname mööda vurri peatelge. Telje y suuname ekvaatori tasandis, z vertikaalselt alla. Teljed y ja z on liikuvad, kuid ei ole seotud vurri pöörlemisega. Neid nimetatakse ka Resal’i telgedeks. Maaga seotud liikumatu koordinaatsüsteemi tähistame OX0Y0Z0. Vurri asendit liikumatu koordinaatsüsteemi suhtes iseloomustavad nurgad α ja β, mida nimetatakse ka Euleri nurkadeks. Nurga α moodustavad tasandis X0OY0 telg OX0 ja vurri peatelje x projektsioon tasandile X 0OY0. Nurga β moodustavad vurri peatelje x projektsioon tasandile X 0OY0 ja peatelg x. Nurk β loetakse positiivseks kui y telje positiivse suuna poolt vaadatuna vurri peatelje liikumine on nähtav vastupäeva. Sama reegel kehtib ka nurga α kohta. Horisondilise süsteemi koordinaatide pöörlemine maailma ruumis. Vurri liikumise uurimiseks Maa pinnal tuleb arvesse võtta ka Maa ööpäevane pöörlemine, mille nurkkiiruseks on: ω= 2π/86164 = 7,29*10-5 sek-1.
eemal, seda kokku surutum kujutis. Poolus langeks kokku maakera keskpunktiga, meridiaanid kujutatud tsentrist väljuvate sirgetena ja paralleelid kontsentriliste ringidena, mille raadius r=R*cos 2)Tsentraalprojektsioon- kujutava ala keskosa on väikeste moonutustega, mida väljapoole seda väljavenitatum on kujutis 3)Stereograafiline projektsioon- kujutise mõõtkava muutub kahekordseks liikudes tsentrist ekvaatorini 9. Eesti baaskaardi TM projektsioon Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50000 Parameetrid: o Projektsiooni abipind on silinder, mis lõikub ellipsoidiga o Kasutatakse ühe tsooni telgmeeridiaani 24° o Mõõtkavategur telgmeridiaanil on 0,9996 o Ordinaadi väärtus telgmeridiaanil on 500 000m o Ristkoordinaatide võrgu ordinaattelg on ekvaator o Ellipsoid on GRS80 10. Eesti põhikaardi Lambert-EST projektsioon ja selle omadused
2) tee trassi väljamärkimine looduses; 3) side- ja elektriliinide ümberehitus või paigaldus; 4) torujuhtmete ja kollektorite ümberehitus või paigaldus; 5) tee trassi puhastamine metsast ja võsast ning planeerimine; 6) teehoiuga seotud reservmaade, masinate seisuplatside, materjalide laoplatside jm puhastamine, planeerimine ning ettevalmistamine; 7) ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine 2)nõlvu m=C/H H-sügvus, C- nõlva alus(pikkuse projektsioon horisontaal tasandil) kraavi ristlõige F=h(b+mh) kraavi pealtlaius a=b+2mh b-põhja laius 3)sirged pikad lõigud tähistatakse 3-4m kõrguste tähistega iga 0.5-1 km tagant, peale selle püstkõverate ja siirdekõverate alg-ja lõpppunktidesse. Rõhtkõveral tähistatakse 500m ja suurema raadiuse juures 20m tagant, raadiusel 100-500m kümne meetri tagant ja alla 100m raadiuse juures 5m tagant. 4)Piketaaz- tähistatakse vaiadega mis viiakse üle ka väljapoole tööde piire. Kui piketaaz
funktsionaale, millega opereerimine/arvutused on enamasti lihtsamad kui kogu jaotusseadusega opereerimine. Juhusliku suuruse arvkarakteristikuid võib jagada: moment ja mittemomentkarakteristikud, asendi-,hajuvus- ja kujukarakteristikud, kvantiilkarakteristikud. Keskväärtus on juhusliku suuruse asendikarakteristik, mille abil iseloomustatakse juhusliku suuruse jaotuse keskkoha/tsentri asukohta. Keskväärtuse geomeetriline tõlgendus: jaotuse raskuskeskme projektsioon x-teljele. Dispersioon ja standardhälve on arvkarakteristikud juhusliku suuruse hajuvuse iseloomustamiseks keskväärtuse suhtes. Juhusliku suuruse p-kvantiil xp on selline juhusliku suuruse väärtus, millest vasakule jäävale jaotuse osale vastab tõenäosus p. Kvantiile nim ka protsentiilideks, siis tõenäosus p väljendatakse protsentides. 10% kordseid protsentiile nim detsiilideks, 25%kordseid protsentiile nim kvartiilideks, 50% korral mediaaniks. Mediaan on
Psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psüühika püüab aidata inimesel lahendada eluprobleeme ja kujundada pingevaba käitumist. Teadvus jaguneb teadvuseks ja alateadvuseks psüühilisteks nähtusteks. Psüühiline nähtus jaguneb psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Jaotuse aluseks on võetud psüühiliste nähtuste ajaline kestvus, psüühilised protsessid on kõige lühiaeg...
1. Millistest komponentidest koosneb Maa leida: joonepikkus S1-2, otse ja vastuasimuudid A1-2 Epohh – sündmuse juhtumise moment raskusjõud (raskuskiirendus)? Millest kumbki A2-1 teatud ajaskaala suhtes. komponent oleneb? Mis on raskusjõu (-kiirendus) 29. Mis on võetud GPS standardepohhiks? ühik ja selle dimensioon? F – Maa . Millistes ühikustes mõõdetakse GPS aeg? gravitatsioonilisest külgetõmbejõust ja P – Maa GPS standardepohh on 06.jaanuar 1980 kell pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõust. F oleneb 0 UT. Sellest nullhetkest alates näidatakse anomaalsete tiheduste j...
Entalpia muutused energias Entroopia korrapäratuse kasv Kordamisküsimused (sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid) 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: Sama entalpia on olekufunktsioon, ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Termodünaamika II seadus energia liigub isevooluliselt soojalt kehalt külmale. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S< 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Kuna jäätumisel vee korrapära kasvab, siis vastab see madalamale entroopiale. Tingimuseks on see, et protsess toimuks madalamatel temperatuuridel. Entroopia vähenemist kompenseerib soojusvahetus keskkonnaga, mistõttu peab keskkond omama madalamat temperatuuri kui jää. 4. Elusorganismides toimub pidev kor...
(muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; · muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). Lihtsustus: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) Tinglik muljumispind (Joon. 4.8) = tegeliku muljumispinna AC = bD projektsioon diametraaltasandil Tegelik muljumispind Tinglik muljumispind F F Tinglik muljumispind
(muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; · muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). Lihtsustus: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) Tinglik muljumispind (Joon. 4.8) = tegeliku muljumispinna AC = bD projektsioon diametraaltasandil Tegelik muljumispind Tinglik muljumispind F F Tinglik muljumispind
mõista, tundma õppima, hindamine käitumise prognoos jne) · Taju moondumine ja taju vead: o Kategooriate kohandamine stereotüüpide ja etalonide kasutamine o Loogiline järeldamine teise inimese kavatsuste motiivide üle otsustatakse tema kohta käiva info alusel. o Analoogide kasutamine kaasinimete puhul otsustatakse iseendaga sarnasuse alusel. o Projektsioon teisele inimesele projetseeritakse omaeenda iseloomujooni ja omadusi. o Juhutunnustest lähtumine lähtutakse mingist silmatorkavast tunnusest. IV loeng Tunnetusprotsessid, tähelepanu, mälu · Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. · Tähelepanu liigid:
Üldjuhul arvutatakse mehaanilist tööd arvestades tegeliku jõu suunda liikumissihi suhtes. Sel juhul on töö üldvalem: ,kus on nurk jõu F ja nihke s vahel. Siit saame seletada, millal mehaanilise töö väärtus on 0, millal positiivne ja millal negatiivne. Tööd ei tehta (A=0), kui 1) F=0 keha liigub inertsi mõjul; 2) s=0 seisab hoides raskust, 3) =90° või =270° jõud mõjub risti liikumissihiga. Töö on positiivne, kui jõu projektsioon liikumissihile ühtib liikumise suunaga. Töö on negatiivne, kui jõu projektsioon liikumissihile on vastupidine liikumise suunale. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Seega selle mõõtühik on nagu töölgi 1J. Mehaanilise energia liigid on: 1) Kineetiline energia on liikuvatel kehadel. Valem: 2) Potentsiaalset energiat omavad kehad kas iseenda asendi või oma osakeste vastastikuse asendi tõttu.
7. VÕNKUMISED 7.1 Tasakaalu liigid 1. Ebapüsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendist eemale. 2. Püsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole. 3. Ükskõikne tasakaal. Süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null. 1 Võnkumisnähtused esinevad püsiva tasakaalu korral. Kui süsteem on piisavalt inertne ning hõõrdejõud ja keskkonnatakistus piisavalt väikesed, hakkab süsteem pärast tasakaaluasendist välja viimist võnkuma. Võnkumist iseloomustavad järgmised suurused. 1. Hälve x süsteemi või keha kaugus tasakaaluasendist . 2. Amplituud A süsteemi maksimaalne hälve. 3. Sagedus ajaühikus so...
piirkonna korral. Tuletada vastav valem. (lk 8-9) 7. Ruumala arvutamine kahekordse integraali abil. Olgu antud funktsioon (x,y) 0. Vaatleme pinna z = (x,y) ja tasandi z=0 vahel paiknevat keha Q ruumalaga V. Üks võimalus on eelnevates teadmistest saadud valem V = (x,y)dxdy Järgnevalt käsitleme pisut teistsugust juhtu. Vaatleme keha Q, mis on alt pinnaga z= 1(x,y) ja ülalt pinnaga z= 2(x,y). Olgu Q projektsioon xy-tasandil tähistatud D-ga. Meid huvitab Q ruumala. Näitame, et V saab esitada 1 ja 2 vahe integraalina, st V= [ 2(x,y) 2(x,y)] dxdy D 8. Muutujate vahetus kahekordse integraali all. Kahekordne integraal (x,y)dxdy ja kaks funktsiooni u= u(x,y) ja v=v(x,y), mis on määratud piirkonnas D. Eesmärgiks on sooritada muutuja vahetus, mille tulemusl asendatakse x ja y u ja v-ga
lõppasukohast,neid jõude nimetatakse konservatiivseteks. Konservatiivsete jõudude välja nimetatakse potentsiaalseks. Konservatiivsete jõudude väli on potentsiaalne jõuväli ,jõu töö sel juhul võrdub jõu f¯ ja tema rakenduspunkti nihke s¯ korrutisega A=f ¯*s ¯=fscos -nurk jõu ja nihke vektorite vahel Kui jõud f¯ pole nihke ulatuses const,siis A=(S-all)f¯d¯s¯=(s-all)f(s-all)ds (s-all) on jõu nihke sihiline projektsioon. Töö on skalaarne suurus ja tema ühikuteks SI süsteemis on dzaul(J) ja CGS süsteemis erg.1J on töö,mille teeb nihke sihiline jõud 1N,kui tema rakenduspunkt nihkub 1 meetri võrra. 1J=1m*1N 1J=10^7erg 1erg on töö,mille teeb nihke sihiline jõud 1dyn 1cm pikkuse nihke puhul. Vaatleme,näiteks deformeeriva jõu tööd elastsel deformatsioonil .Elastseks nimetatakse deformatsiooni,mille puhul pärast deformeeriva jõu mõju lakkamist ei jää jääkdeformatsioone.
neid töötama enda kasuks. Stambhana - jõud mõjutada teiste tegusid. Uimastada inimesi ja loomi. Vidvesana - jõud lahutada sõpru ja sugulasi jne. Uccatana - jõud vaenlasi põgenema sundida ja plahvatusi esile kutsuda. Marana - Jõud tappa ja vigastada mantra abil. 3.2. Mandala Mandala on geomeetriline kujund. Mandala kese kujutab endast jumaluse eluaset. Tema algse geomeetriline baaskujundi töötasid välja juba muistsed kultuurid. Mandala on maailma sümboolne projektsioon, mis on üle kantud geomeetrilisse mudelisse. Budism laenas mandala mõiste tantratest. Astroloogilised kaardid on mandala printsiibil koostatud. On olemas ka ruumilised mandalad Templites on tihti mandala mudelid , pühendatud mingile konkreeetsele jumalusele. Samuti on ehitatud templeid ja hooneid mandala printsiibil. Näiteks Samje klooster Tiibetis. Iga mandala on seotud tantrate ikonograafias konkreetse buda või jumalusega(3.). Mandalaid on kolme liiki:
2 15. vektorite ristseisu ( a b) tingimus: a b = 0, sest =/2, X1X2 + Y1Y2 + Z1Z2 = 0 16. ühikvektorite skalaarkorrutised ii = 1 ji = 0 ki = 0 ij = 0 jj = 1 kj = 0 ik = 0 jk = 0 kk = 1 17. Skalaarkorrutis koordinaatides a b = X1X2 + Y1Y2 + Z1Z2. X 1 X 2 + Y1Y2 + Z 1 Z 2 18. Ühe vektori projektsioon teisel vektoril prb a = X 22 + Y22 + Z 22 19. Vektoria vektorkorrutis vektoriga b on vektor c, mis on määratud järgmiste tingimustega: 1. c = a xb = a b sin , vektori c pikkus võrdub nende vektorite moodulite ja nende vektorite vahelise nurga siinuse korrutisega. 2.Vektori c siht on risti vektoritele a ja b joonestatud rööpküliku tasandiga
2 15. vektorite ristseisu ( a b) tingimus: a b = 0, sest =/2, X1X2 + Y1Y2 + Z1Z2 = 0 16. ühikvektorite skalaarkorrutised ii = 1 ji = 0 ki = 0 ij = 0 jj = 1 kj = 0 ik = 0 jk = 0 kk = 1 17. Skalaarkorrutis koordinaatides a b = X1X2 + Y1Y2 + Z1Z2. X 1 X 2 + Y1Y2 + Z 1 Z 2 18. Ühe vektori projektsioon teisel vektoril prb a = X 22 + Y22 + Z 22 19. Vektoria vektorkorrutis vektoriga b on vektor c, mis on määratud järgmiste tingimustega: 1. c = a xb = a b sin , vektori c pikkus võrdub nende vektorite moodulite ja nende vektorite vahelise nurga siinuse korrutisega. 2.Vektori c siht on risti vektoritele a ja b joonestatud rööpküliku tasandiga
Ebausaldusväärne jutustaja. Fokusseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Narratiiv on rida sündmusi mingis ajalises järjestuses, sel on algus, keskpaik ja lõpp. 1) sündmused 2) ajaline korrastatus 3) jutustamine (esitus) 4) tegelased 14 15 Autor on „rohkem või vähem psühhologiseeriv projektsioon tekstiga sooritatavatest manipulatsioonidest: kõrvutustest, mida vajalikuks peetakse, tunnusjoontest, mida esile tõstetakse, järglusseostest, mida kehtestatakse, välistustest, mida peale surutakse” (Foucault 2011: 80). Proosažanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Milliste ühiskondlik-kultuuriliste muutustega on seotud romaanižanri esiletõus? Kas romaanižanri esiletõusu saab seostada mõne ühiskonnaklassiga? Millisega
Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni, eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama. Tekib kognitiivne kaart ehk loom õpib mingile mõjutusele vastama teatud viisil. Humanistlik lähenemissuund toonitatak...
ESRI® ArcGIS Desktop Juhendmaterjal ©ALPHAGIS 2007 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1.1 A RCGIS KASUTAJALIIDES 3 1.1.1 ArcMap 4 1.1.2 ArcCatalog 4 1.1.3 ArcToolbox 5 1.1.4 Command Line 6 1.1.5 ArcGISi töövahendid 6 2 ANDMETE KUVAMINE JA NAVIGEERIMINE ARCMAP`IS 8 2.1 K AARDIKIHT 10 2.2 A NDMEFREIM 10 2.3 K AARDIKIHTIDE JA ANDMEFREIMIDE HALDAMINE KIHIHALDUR (TOC) 11 2.4 K AARDIDOKUMENDI ...
REFERAAT SUHTLEMISOSKUS PILLE EEVARDI SEKRETÄRITÖÖ II KURSUS NORAX KOOLITUSKESKUS 05.2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SUHTLEMISOSKUS................................................................................................................. 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS........
x = x0 + sx y = y0 + sy Vaja nihkeprojektsioon avaldada aja kaudu. Ühtlane sirgjooneline liikumine liikumine, mille korral keha sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. v = const s v = s=v t t samasuunalised s x=v x t Liikumisvõrrand koordinaadi sõltuvus ajast x=x 0 +v x t x keha asukoht ajahetkel t x0 keha algasukoht vx kiiruse projektsioon x-teljel t aeg Kiirusevõrrand kiiruse sõltuvus ajast vx = const 3. Liikumise suhtelisus. s = s1+ s2 keha nihe liikumatu taustsüsteemi suhtes keha nihe liikumava taustsüsteemi suhtes liikuva taustsüsteemi nihe liikumatu taustsüsteemi suhtes Suhtelise liikumise nihete liitmise valem, kehtib ka projektsioonide jaoks. v = v1+ v2 4. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. Kiirendus. Võrrandid
teadvuse piirimaal, alateadvusese - psüühika sügavamates kihtides) Isiksus koosneb kolmest funktsionaalsest osast: ID (miski), EGO (mina) ja SUPEREGO (ülimina) Nimeta ja kirjelda kaitsemehhanisme Freudi teooria järgi. Kaitsemehhanismid: Neurootilised kaitsed (repression-väljatõrjumine, nihe-tugevad tundded keelatud objekti suhtets nihutatakse teisele objektile, vastureaktsioon - alateadvuslik tunne väljendatakse selle vastandina, projektsioon - probleemides süüdistatakse kedagi teist, ratsionaliseerimine - ebasobivate põhjuste asemel tuuakse sobivamad, regressioon - ilmnevad varasemate arengustaadiumite käitumismallid) Primitiivsed kaitsed (eitamine - ängi reaalseid põhjusi eiratakse, väljaelamine - tugevad alateadvuslikud ängid elatakse välja tüli norides, lõhestumine - kaksikelu elamine, autistlik fantaasia - reaalsus asendatakse
konservatiivseteks. Konservatiivsete jõudude välja nimetatakse potentsiaalseks. Konservatiivsete jõudude väli on potentsiaalne jõuväli ,jõu töö sel juhul võrdub jõu f ja tema rakenduspunkti nihke s korrutisega A=f *s =fscos nurk jõu ja nihke vektorite vahel Kui jõud f pole nihke ulatuses const,siis A=(Sall)fds= (sall)f(sall)ds (sall) on jõu nihke sihiline projektsioon. Töö on skalaarne suurus ja tema ühikuteks SI süsteemis on dzaul(J) ja CGS süsteemis erg.1J on töö,mille teeb nihke sihiline jõud 1N,kui tema rakenduspunkt nihkub 1 meetri võrra. 1J=1m*1N 1J=10^7erg 1erg on töö,mille teeb nihke sihiline jõud 1dyn 1cm pikkuse nihke puhul. Vaatleme,näiteks deformeeriva jõu tööd elastsel deformatsioonil .Elastseks nimetatakse deformatsiooni,mille puhul pärast deformeeriva jõu mõju lakkamist ei jää jääkdeformatsioone.
Geograafia eksam -Teadus, mis tegeleb kõigi Maa pindmiste sfääridega. Põhiküsimused, millele geograafid peavad suutma vastata on järgmised: Kus? Selle küsimuse lahendamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendeiks on peamiselt klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). Milline? Sellele küsimusele vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid Millal? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia, mis aitab mõista, milliste minevikuprotsesside kaudu on tänapäevane maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengustsenaarium. Kuidas? Et saada vast...
opereerimine/arvutused on enamasti lihtsamad kui kogu jaotusseadusega opereerimine. Juhusliku suuruse arvkarakteristikuid võib jagada: moment ja mittemomentkarakteristikud, asendi-,hajuvus- ja kujukarakteristikud, kvantiilkarakteristikud. Keskväärtus(asendikarakteristik) iseloomustab juhusliku suuruse jaotuse keskkoha asukohta. Keskväärtuse geomeetriline tõlgendus: jaotus raskuskeskme projektsioon x-teljele Dispersioon ja standardhälve on arvkarakteristikud juhusliku suuruse hajuvuse iseloomustamiseks keskväärtuse suhtes. dispersioon on standardhälve ruudus ja standardhälve on vastavalt dispersiooni ruutjuur. Juhusliku suuruse p-kvantiil xp on selline juhusliku suuruse väärtus, millest vasakule jäävale jaotuse osale vastab tõenäosus p. Kvantiile nim ka protsentiilideks, siis tõenäosus p väljendatakse protsentides. 10% kordseid protsentiile
GEODEESIA, GEOMAATIKA, GEOID, ELLIPSOID, KOORDINAADID Mis on geodeesia? * Geodeesia (kr geodaisia ‘maajagamine’) - teadus Maa pinna mõõdistamisest ja kaardistamisest (F. R. Helmert 1843-1917) * Rakendusteadus, mis on tihedalt seotud astronoomia, füüsika, geofüüs., matem., kartograafiaga, tänapäeval tehnikaga (satelliidid, lennundus, fotograafia, informaatika) * Geodeesia on tähtis ehituses, planeerimises, metsanduses, põllumajanduses, sõjanduses jm * Geodeetilised mõõtmised on aluseks plaanide ja kaartide koostamisel * Geodeetilised mõõtmised ning nende põhjal arvutatud geoidi mudeleid kasutatakse ka nt nutitelefonides (GPS) Geodeesia jaguneb: • Kõrgem geodeesia – Maa kuju ja suurus, teooria • Geodeetiline mõõdistamine (geodeetilised tööd) – riiklikud, rahvusvahelised rakendused (arvestavad Maa kumerust) • Maamõõtmine – tasapinnalisel referentsalusel toimuvad tööd • Topograafia – ka alam geodeesia, füüsilise (maa)pinna (topograa...
salakavalal ja leidlikul moel.) 2. Retroflektsioon vastupanu gestaltteraapias. Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle tegemine, mida tahaks teistele teha, või endale selle tegemine, mida tahaks, et teised sulle teeks. 3. Konfluents (ehk kokkusulandumine) olek, mis tuleb soovimatusest olla tõelises kontaktis keskkonnaga. Vastupanu, mille tagajärjeks on piiride kadumine enda ja teiste vahel. 4. Projektsioon gestaltteraapias viitab see konkreetselt vastupanule, mille puhul klient ütleb lahti omadustest, hoiakutest või tunnetest, ja omastab inimestele või objektidele oma keskkonnas omadusi, hoiakuid või tundeid, mis tegelikult kuuluvad tema enda isiksuse juurde. 5. Deflektsioon vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi. KUIDAS RÄÄKIDA LASTEGA?
23 Sõltuvad passivistid annavad kergesti järele, kui nende käest küsitakse. Samas ollakse aga kibestunud nii enda kui ka teiste suhtes, kuna tuntakse, et asjad ei ole nii, nagu võiksid. Isiksuslikest eripäradest mõjutavad konfliktikäitumist oluliselt ka kaitsemehhanismid. Kaitsemehhanismine all mõistetakse alateadlikku oma mina kaitsmist ebasoovitava kogemuse või informatsiooni eest. Nendeks on näiteks väljatõrjumine, projektsioon, sublimatsioon, ratsionaliseerimine, samastamine ja regressioon. Väljatõrjumine ehk eitamine tähendab ebasoovitava materjali väljatõrjumist teadvusest alateadvusse. Samas ei ole väljatõrjumine ärakaotamine. Allateadvusse surutud materjal ei kao, vaid hakkab sealt mõjutama inimese tundeid, suhtumisi ja käitumist. Projektsioon tähendab oma alateadlike, ebasoovitavate tunnete ja motiivide omistamist teise inimese hingeelule ja käitumisele
Motiiviks on kriitika vältimine, ärevuse vältimine ja hirm hüljatuse ees. Probleemi lahendamine - sellega saavad kõige paremini hakkama tasakaaluka hingeeluga inimesed. Isiklikest eripäradest mõjutavad konfliktikäitumist ka kaitsemehhanismid. Selle all peetakse silmas alateadlikku mina kaitsmist ebasoovitava kogemuse või informatsiooni eest. Psühholoogiline kaitse toimib eri viisidel. Nendeks on: väljatõrjumine, projektsioon, sublimatsioon, ratsionaliseerimine, samastaqmine ja regressioon. · Väljatõrjumine ehk eitamine tähendab ebasoovitava materjali väljatõrjumist teadvusest alateadvusesse. · Projektsioon tähendab alateadlike, ebasoovitavate tunnete ja motiivide omistamist teise inimese hingeelule ja käitumisele. See tähendab oletada teise inimese sarnasust iseendaga. · Sublimatsioon on nähtus, mille puhul ebasoovitavad alateadlikud impulsid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
