- Isikutaju on ühe inimese tajumine teise poolt, millega kaasnevad püüd mõista, tundma õppida, hindamine, käitumise prognoos jms. Taju moondumine ja taju vead: - Kategooriate kohandamine stereotüüpide, etalonide kasutamine - Loogiline järeldamine teise inimese kavatsuste motiivide üle otsustatakse tema kohta käiva info alusel - Analoogide kasutamine kaasinimeste üle otsustatakse iseenda sarnasuse alusel - Projektsioon teisele inimesele projetseeritakse omaenda iseloomujooni ja omadusi - Juhutunnustest lähtumine lähtutakse mingist silmatorkavast tunnusest. TAHTELINE JA TAHTMATU TÄHELEPANU Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on Inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tähelepanu liigid: 1) Tahteline on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objetkile või tegevusele
6. Kolmekordse integraali arvutamine: regulaarse kolmemõõtmelise piirkonna definitsioon (+näiteid); kolmikintegraali definitsioon; keha ruumala arvutamine kolmekordse integraali abil. Olgu ruumiline (kolmemõõtmeline) piirkond V piiratud kinnise pinnaga S, millel on järgmised omadused: 1) iga sirge, mis on paralleelne z-teljega ja läbib piirkonda V seesmist punkti, lõikab pinda S kahes punktis; 2) piirkonna V projektsioon xy-tasandil on regulaarne (kahemõõtmeline) piirkond D; 3) piirkonna V iga osa, mis on sellest ära lõigatud ühe koordinaattasandiga (xy, xz või yz) paralleelse tasandiga, on samuti omadustega (1) ja (2). Selliste omadustega piirkonda V nim. regulaarseks kolmemõõtmeliseks piirkonnaks. Regulaarseks kolmemõõtmeliseks piirkonnaks on näiteks ellipsid, risttahukas, tetraeeder jms.
Pikksilm viiakse üle seniidi ja korratakse sama, saades hr lugem v. Kui lugemite vahe on 180 siis on nõue täidetud 12. Mis on inklinatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse? Inklinatsiooniviga horisontaaltelg ei ole horisontaalne. Kontrollitakse teodoliit asetatakse 10-15 m kaugusele kõrghoonest. Viseeritakse ühes vertikaalringi asendis võimalikult kõrgele punktile hoone seinal, viiakse pikksilm horisontaalasendisse ja märgitakse niitristi vertikaalniidi järgi punkti projektsioon seinale. Sama tehakse vr teises asendis. Mõlema punkti projektsioonid peavad jääma bi-sektorisse. 13. Veaallikad horisontaalnurkade mõõtmisel 1. Viga lugemis so jäme viga , selle vältimiseks mõõdetaks 2 korda(nt täisvõte) 2. Tähisele suunamise viga tähis pole vertikaalne ja sihil niitristi vertikaalniit tuleb suunata tähise keskele, võimalikult maapinna lähedale. 3. Tsentreerimise täpsus avaldub enam lühemate haaradega nurga puhul. 4
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
2-5mm/km, sobivad pikkused 300-1500m) Teodoliitkäigud (sarnane polügonomeetriaga vead: nurk 5-30 sekundit, pikkus Eesti riiklik koordinaatide süsteem ... - rajatud 1992. aastal, täpsustatud 1997. a., kohustuslik kasutamiseks 2005. aastast kõigil geodeetilistel töödel. Eesti riiklik kaardi- ja ristkoordinaatsüsteem põhineb koonilisel projektsioonil. TM-Balti -silindriline projektsioon (baaskaart 1:50 000; põhikaart paberil 1:20 000 ja digitaalselt 1:10 000) Eesti kaardid peavad olema Lambert-Est 97 süsteemis. Ristkoordinaatide alguspunkt on valitud Põhja-Lätis koordinaatidega Riiklikud geodeetilised võrgud: plaanilised (X,Y) kõrguseline (H) gravimeetriline maneograafiline Riigi territooriumil rajatakse kindlad punktide võrgud, need punktid kindlustatakse maastikul
1.Skalaarid ja vektorid:Suurusi mille määramiseks piisab ainult arvväärtustest,nimetatakse skalaarideks. 18.Harmooniliste võnkumiste liitmine: -Kahe (aeg,mass,inertsimoment jne) Suurusi ,mida ühesuguse sagedusega(),samasihiliste,kuid erinevate iseloomustab arvväärtus(moodul) ja suund, nimetatakse amplituudidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on 31.Molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand: all vektoriks.1.Vektori korrutamine skalaariga: summaks jäle sama sagedusega harmooniline mõistetakse avaldist,mis seob gaasi molekulide 2.Vektorite liitmine: võnkumine.-Kahe samasihilise,kuid erineva sagedusega kineetilise energia gaasi rõhu ja ruumalaga.Molekulide 3.Vektorite skalaarne korrutamine: kahe vektori harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks keskmise kinetilise energia s...
1. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest. Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus. Suhtlemisakt pole korratav. Tagada suhtlemise võimalikkus, Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algus ja lõpp, Vältida tarbetu info kuhjumist, vältida mõistmist takistavat keerukat väljendusviisi, Vältida ühel ajal rääkimist. Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid: Teabevahetus e kommunikatsioon on vastastikune tajumine, tun...
ringjoont liikuva punkti(m tema asukohta kirjeldav koordinaat (x) muutub ajas siinus (või koosinus) funktsiooni järgi. 3.Akustika-füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli isel kõrgus,tämber ja Harmooniliselt võngub näiteks ühtlase nurkkiirusega () mööda ringjoont liikuva punkti (m) valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid projektsioon (P).Võnkuva punkti kogu energia võrdub igal ajahetkel kineetilise energia (W k) ja jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei pot. Energia (Wp) summaga. x=A 0·sin,kus A0-amplit väärt;sin=sin(t+0). ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks (10 -12)See sõltub aga 4.termotünaamika 1 printsiip- Süsteemile juurde antav soojushulk läheb süsteemi subjektist ja sagedusest
Üks mehhanismidest on näiteks fantaasia. Selle leebemaid vorme oleme kindlasti kõik igapäevases mõttes kasutanud. Unistamine on reaalsusest põgenemine. Kui see muutub äärmuslikuks ja harjumuslikuks, kui inimene on pigem ainult fantaasiamaailmas, selle asemel, et astuda vastu igapäevaelu muredele ja probleemidele, siis saab sellest kaitsemehhanism (1: 92). Taolisi mehhanisme on mitmeid teisigi. Näiteks: kompensatsioon, sublimatsioon, ratsionaliseerimine, samastamine, projektsioon, egotsentrism, regressioon, dissotsiatsioon, repressioon ja eitamine. 11 6. ENESETEOSTUS JA MOTIVEERIMINE Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu. Et ennast teostada on vaja motivatsiooni (6). Juba varem räägitud, et eneseteostusel on tähtis, et kõik eelnevad vajadused s.t alates füsioloogilistest vajadustest oleksid täidetud.
Kartograafilised leiud ulatuvad lausa antiikaega ning esimesed teadaolevad kindlate matemaatiliste meetodite alusel loodud kaardid on koostatud Vana-Kreeka teadlaste poolt. Termin „kartograafia“ pärineb samuti Vana-Kreeka sõnadest chartis (kaart) ja graphein (kirjutamine). (Suurna, Sisas 2012) Kaart on mingi ala ulatuses olevate nähtuste ruumiliste seoste graafiline esitus (Suurna, Sisas 2012). Igal kaardil on kindlad matemaatilised seaduspärasused nagu projektsioon ja mõõtkava ning maastikul esinevaid objekte ja sotsiaalseid nähtusi kujutatakse kaardil leppemärkidega, värvidega, joontega ning tekstidega. (Mill, 2010) Kartograafia peamine ülesanne on väljendada nähtusi ja nendevahelisi ruumilisi seoseid võimalikult efektiivselt, esteetiliselt ja arusaadavalt, kasutades selleks erinevaid distsipliine ning meetodeid. Kaardi põhiline ülesanne on informatsiooni talletamine ning selle edasiandmine kaardi kasutajale
soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat (x) muutub ajas siinus (või koosinus) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngub näiteks ühtlase nurkkiirusega (ω) mööda ringjoont liikuva punkti (m) projektsioon (P).Võnkuva punkti kogu 1.variant energia võrdub igal ajahetkel kineetilise energia (Wk) ja pot. Energia (Wp) 1.Skalaarid ja vektorid-Suurused ( aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud summaga. x=A0·sinφ,kus A0-amplit väärt;sinφ=sin(ωt+φ0). üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid 4
M=FI M=I Momendi vektor on aksiaalvektor. 3.Võnkumiste sumbumine- on ka kirjeldatavad siinusfunktsioonina, kuid selle amplituud väheneb ajas ekspotentsiaalselt. x=Asinst s = 02 - 2 kus on sumbuvustegur.Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat (x) muutub ajas siinus (või koosinus) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngub näiteks ühtlase nurkkiirusega () mööda ringjoont liikuva punkti (m) projektsioon (P).Võnkuva punkti kogu energia võrdub igal ajahetkel kineetilise energia (W k) ja pot. Energia (Wp) summaga. x=A0·sin,kus A0-amplit väärt;sin=sin(t+0). 4.termotünaamika 1 printsiip- Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Q=U 2-U1+A (Q-soojushulk, U-siseenergia, A-töö välisjõudude vastu). Soojushulga (Q) ühiluks on (J). 5
soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat (x) muutub ajas siinus (või koosinus) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngub näiteks ühtlase nurkkiirusega (ω) mööda ringjoont liikuva punkti (m) projektsioon (P).Võnkuva punkti kogu 1.variant energia võrdub igal ajahetkel kineetilise energia (Wk) ja pot. Energia (Wp) 1.Skalaarid ja vektorid-Suurused ( aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud summaga. x=A0·sinφ,kus A0-amplit väärt;sinφ=sin(ωt+φ0). üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid 4
kehale mõjuva jõu F (nool peal)ja temale mõjuva massi m jagatisena. a1/a2 = m1/m2 3. Newtoni seadus vastastikku mõjuvad jõud on võrdsed. Keha liikumine kaldpinnal tähendab keha liikumist pinnal, mis on sirge ja kaldu(üles või alla). Kaldu liikumise korral tuleb eraldada x- ja y-telje suunalised kiirused. Raskuskiirendus mõjub ainult kiiruse y-telje projektsioonile. X-telje projektsioonile võivad mõjuda muud takistusjõud nagu nt. õhutakistus. Jõu projektsioon teljele on skalaarne suurus, mis on võrdne jõu vektori algus ja lõpppunktide projektsioonide vahelise lõigu pikkusega võetuna vastava märgiga. Kui jõud on paralleelne teljega, siis ta nõuab ainult õiget märki. Kui jõud on risti teljega, siis projektsioon on null. Projektsioon loetakse positiivseks, kui üleminek vektori alguse projektsioonist lõpu projektsioonini toimub telje positiivses suunas, ja negatiivseks kui teljega vastupidises suunas. 17. Jõudude liigid. Raskusjõud
Uskumused isiku kohta paljalt mingisse gruppi kuulumise kohta. N: Ta on must, ta on homoseksuaal. · Diskrimineerimine negatiivne suhtumine konkreetse grupi liikme suhtes. · Isetäituv prohvetlus suhtumised ja hoiakud kujundavad olukordi. · Sisegrupi - välisgrupi eelarvamus · Ühest tunnusest lähtuv üldistus terviku kohta N:blond · Halo efekt esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. · Teise hindamine enesest lähtuvalt, projektsioon. · Empaatia Arengupsühholoogia põhiküsimus · ´´Kas inimese arengut ja kujunemist mõjutavad pigem kaasasündinud omadused või keskkond?´´ · Keskkond: vanemad, õed, vennad, perekond, sõbrad, kool, toitumine ja muu, millega laps kokku puutub. · Üldiselt ollakse arvamusel, et indiviid kujuneb kaasasündinud omaduste ja kasvukeskkonna koosmõjul. Temperament koosneb järgmistest omadustest: 1. Negatiivne emotsionaalsus (hirm, viha)e. temperamendi raskus 2
Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk. Alguspunktiks polaartelg. Selle saab määrata kas riiklikkus koordinaatide süsteemis või suvaliselt. 6. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994- 96 Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Baltimaade baaskaart on TM projektsioonis: abipind silinder, mis lõikub ellipsoidiga üks tsoon telgmeridiaaniga 24o mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996
Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk. Alguspunktiks polaartelg. Selle saab määrata kas riiklikkus koordinaatide süsteemis või suvaliselt. 6. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994- 96 Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Baltimaade baaskaart on TM projektsioonis: · abipind silinder, mis lõikub ellipsoidiga · üks tsoon telgmeridiaaniga 24o · mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 · ordinaadi väärtus telgmeridiaanil 500 000 m
3. Kahekordse integraali omadusi i j j i D rajajoont maksimaalselt kahes punktis. z=f1(x,y), kusjuures Q projektsioon xy-tasandile on hulk D. Juhul kui ( f ( P) + g ( P))dS = f ( P)dS + g ( P)dS j =1 c Piirkonda D nimetatakse regulaarseks x-telje suhtes, kui iga sirge, mis 0f1(x,y)f2(x,y), siis
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks v...
Mateeria esineb aine ja välja kujul. Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. 10^40 Tugev gluuon ( meson), 10^38 Elektromagnetiline footon, 10^15 Nõrk - uikon, 10^0 Gravitatsiooniline graviton. 1 137 3.Mis on vektori projektsioon teljel ja milleks seda on vaja? Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? Vektori projektsioon teljel on skalaar. Teades nurka vektori ja telje vahel ning projektsiooni pikkust, saame arvutada vektori tõelise pikkuse koosinusfunktsiooni kaudu. Ühikvektor saadakse, kui võetakse vektoriga ühtiva suunaga vektor, mille moodul on võrdne ühega. Ühikvektori konstrueerimine on tihti vajalik tegevus, et valmistada hetkel vaja mineva suunaga vektorit. 4
T=puistu/ normaalpuistu*100 Täius(teine def)-Ühel hektaril kasvava puistu elemendi rinnaspindala suhe vastava normaalpuistu rinnaspindalasse annab puistu elemendi täiuse Liitus võrade suhteline katvus · Võrade liitus Näitab, mitu protsenti moodustavad puude võrade summaarne horisontaalne projektsioon puude alla jääva ala pindalast Võib olla ka üle 100% · Võrastiku liitus (katvus) Näitab, mitu protsenti moodustab võrastiku horisontaalne projektsioon selle alla jääva ala pindalast Ei saa olla üle 100% Liituseks nimetatakse kas võrastiku projektsiooni või üksikpuude võrade projektsioonide summa suhet vastava puistu pindalasse. Esimesel juhul on liituse maksimumväärtuseks 1,0, teisel juhul, sõltuvalt puistut moodustavate puuliikide iseloomust, võib see ületada 1,0. Hõreduse all mõistetakse puistu puude vahelist keskmist kaugust 20. Diameeter (puu ja puistu, mõõtmine, jaotuse seaduspärasused).
3 4 tan 2 2 tan 16 tan 2 2 2 2 V1 : V2 = 8 : 1 10 3) Lõige A1BD on võrdhaarne kolmnurk, kus A1O on selle kolmnurga alusele BD tõmmatud kõrgus, mis on risti alusega või nurga A1OB projektsioon AOB püströöptahuka põhjal on täisnurk. Täisnurga projektsioon on tasandil täisnurk siis ja ainult siis, kui täisnurga üks haar asub tasandil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole risti tasandiga (kolme ristsirge teoreem). Kommentaarid. Ülesanne kontrollis ,,Stereomeetria" kursuse põhioskuste ja teadmiste omandatust. Igal aastal on stereomeetria ülesanne kõige halvemini lahendatud ülesanne. Ka sel
kaugele punktile ja tehakse horisontaalringi lugem. Pikksilm viiakse üle seniidi ja korratakse sama, saades lugem. Kui lugemite vahe on 180 siis on nõue täidetud. 48.Mis on inklinatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse? Kui horisontaaltelg ei ole horisontaalne on tegemist inklinatsiooniveaga. Nõuet kontrollitakse viseerideds kõrgele punktile hoone seinal, mille järel pikksilm viiakse horisontaalasendisse ja tehakse punkti projektsioon seinale. Sama kordub ka instrumendi teises vertikaalringi asendis. Nõue on täidetud kui projekteeritud punkt jääb mõlemas vertikaalringi asendis RV ja RP niitristi bisektorisse. 49.Veaallikad horisontaalnurkade määramisel. 1. Viga lugemis so jäme viga , selle vältimiseks mõõdetaks 2 korda(nt täisvõte) 2. Tähisele suunamise viga tähis pole vertikaalne ja sihil niitristi vertikaalniit tuleb suunata tähise keskele, võimalikult maapinna lähedale. 3
Harmooniliselt võnkuvale oakesele mõjuv jõud on suuruselt võrdeline osakese hälbega ja suunalt vastupidine. Harmooniliselt võnkuvad kehad on näiteks vedru ja pendel. Vedru sagedust ja perioodi saab arvutada valemiga (nurkkiirus, nurksagedus) (võnkeperiood) Matemaatilise pendli võnkeperiood sõltub pendli pikkusest ja raskuskiirendusest. Harmooniline võnkumine on ühtlase ringliikumise projektsioon liikumise tasandiga ristuval tasandil. Harmoonilisi võnkumisi saab liigitada sund- ja vabavõnkumisteks. Sundvõnkumise korral saab võnkuv süsteem perioodiliselt energiat juurde. Vabavõnkumised on sumbuvad võnkumised, kuna välised takistusjõud pidurdavad liikumist. Sundvõnkumised on sumbumatud võnkumised. Kui energiat juurde andvate välisjõudude sagedus ühtib süsteemi omavõnkesagedusega, tekkib võnkeamplituudi suurenemine. Seda nähtust nimetatakse resonantsiks.
Pikksilm viiakse üle seniidi ja korratakse sama, saades hr lugem v. Kui lugemite vahe on 180 siis on nõue täidetud 48. Mis on inklinatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse? Inklinatsiooniviga horisontaaltelg ei ole horisontaalne. Kontrollitakse teodoliit asetatakse 10-15 m kaugusele kõrghoonest. Viseeritakse ühes vertikaalringi asendis võimalikult kõrgele punktile hoone seinal, viiakse pikksilm horisontaalasendisse ja märgitakse niitristi vertikaalniidi järgi punkti projektsioon seinale. Sama tehakse vr teises asendis. Mõlema punkti projektsioonid peavad jääma bi-sektorisse. 15 49. Veaallikad horisontaalnurkade määramisel. 1. Viga lugemis so jäme viga , selle vältimiseks mõõdetaks 2 korda(nt täisvõte) 2. Tähisele suunamise viga tähis pole vertikaalne ja sihil niitristi vertikaalniit tuleb suunata tähise
(Oska ise joonist teha) Sel juhul on töö üldvalem: A F s cos ,kus on nurk jõu F ja nihke s vahel. Siit saame seletada, millal mehaanilise töö väärtus on 0, millal positiivne ja millal negatiivne. Tööd ei tehta (A=0), kui 1) F=0 keha liigub inertsi mõjul; 2) s=0 seisab hoides raskust, 3) =90° või =270° jõud mõjub risti liikumissihiga. Töö on positiivne, kui jõu projektsioon liikumissihile ühtib liikumise suunaga. Töö on negatiivne, kui jõu projektsioon liikumissihile on vastupidine liikumise suunale. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Seega selle mõõtühik on nagu töölgi 1J. Mehaanilise energia liigid on: 1) Kineetiline energia on liikuvatel kehadel. Valem: m v2 EK 2) Potentsiaalset energiat omavad kehad kas iseenda asendi või oma 2 osakeste vastastikuse asendi tõttu. a) Raskusjõu potentsiaalne energia on kehal tema enda asendi tõttu maapinna suhtes.
[(kõik on vektorid) x=1+2+3+...+n] Rööpküliku meetod: Nihutab vektorid ühte alguspunkti(paljude vektorite korral liialt keeruline kui mitte võimatu) 10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik? Iga vektori võib asendada vähemalt kahe vektoriga, millede summa annab esialgse vektori. Vajalik: leida tuule jõu komponent mis veab jahti vastu tuult, teljestikus leida vajaliku telje sihilist komponenti et lahendada ülesannet. 11. Mis on vektori projektsioon teljel ja miks seda on vaja? Vektori projektsioon teljel on skalaar. Teades nurka vektori ja telje vahel ning projektsiooni pikkust, saame arvutada vektori tõelise pikkuse cos kaudu. 12. Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? Ühikvektor saadakse kui võetakse vektoriga ühtiva suunaga vektor ja mille moodul on võrdne ühega. On tihti vajaminev tegevus, et valmistada hetkel vajaliku suunaga vektorit. 13. Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorrag...
1. Mis on geodeesia? Geodeesia on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. Rakendusteadusena on geodeesia tähtsal kohal sõjanduses, katastrimõõdistamisel, metsanduses ja muus. 2. Nimeta geodeesia harud. Topograafia- maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanil Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 3. Nimeta põhilised geodeetilised instrumendid. Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimisla...
Seega valemis (2.6) pärast viimast võrdusmärki esimene piirväärtus defineerib kiirenduse kiirusega ristuva komponendi normaalkiirenduse a n , teine liige aga kiirusesihilise komponendi tangentsiaalkiirenduse a : a = a n + a . (2.7) Vastavalt kiiruse muudu komponentide kohta öeldule kirjeldab a kiiruse mooduli muutumist, selle projektsioon kiiruse vektori suunale arvutatakse kui kiirusevektori mooduli tuletis aja järgi: dv a = = v . (2.8) dt Kiireneva liikumise korral on a positiivne, aeglustuva liikumise korral aga negatiivne. Normaalkiirendus a n kirjeldab kiiruse suuna muutumist, selle mooduli arvutamiseks toome siinkohal valemi vaid ringjoonekujulise trajektoori jaoks (ringjoone raadius on R):
Ärisuhtlus- ja läbirääkimised konspekt MÕISTED Äri- kasumit tootev tegevus Kommunikatsioon- ühendus, suhtlemine, informatsiooni edasiandmine, - vastuvõtmine, mõtestatud märkide vahetus Suhtlemine- kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel toimiv teabevahetus Ärisuhtlus- sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning äri toimimist Edukas ärisuhtlus- tõhusad identiteediläbirääkimised ühe või mitme osapoole vahel Läbirääkimised- protsess, milles osalevad kaks või enam osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad või osaliselt kokkulangevad huvid EDUKAD IDENTITEEDILÄBIRÄÄKIMISED · Identiteet on tunne, mis hõlmab meie pilti endast kui inimesest, kultuurilisest, sotsiaalsest ja isiklikult ainulaadsest olevuses ning inimene tajub oma identiteeti teadlikult ja/või alateadlikult. · Enamusel inimestel on positiivne nägemus endast ning kommunikatsioonis ...
nägemisega. Järgmine üldine jaotus on ... ...`MIS' ja _'KUS' süsteemid (WHAT-WHERE) ajukoores: · `KUS'-süsteemi ehk Tekto-pulvinaarse süsteemi funktsioon:objektide ruumiline lokalisatsioon;silmaliigutuste juhtimine;suurte vormide tajumine;sügavustaju (tertsiaarsed alad kiirusagaras, BA 7. jt). · `MIS'-süsteemi ehk Genikulo-striaarse süsteemi funktsioon tajus:objektide vormi peenanalüüs, värv(tertsiaarsed alad oimusagaras, BA 20.-22. jt) Nägemisteravus: · Projektsioon reetinal peab olema selge seda omadust nimetatakse nägemisteravuseks. · Silmaläätse kohanemist objekti kaugusega nim. akommodatsiooniks, see on sisuliselt fookuskauguse muutus, saavutatakse läätse kuju muutmisega kas kumeramaks või lamedamaks. · Lähifookuspunkt umb 25 cm kaugusel silmast(s.o.nooremas keskeas inimestel; noorematel lähemal;50-a umb 40 cm, 60-a aga umb 1 m kaugusel). · Häired: läätse kuju muutmisest ei piisa kujutise teravaks muutmiseks
c) kahe tabeli andmed ühenenud 45) Mis on otsekorrutis? a) ridade hulk, mis saadakse asetades kõrvuti ükshaaval iga rea esimesest tabelist ridadega teisest tabelist. b) kahe numbri korrutis c) kahe andme ruut korrutada esimese andme kuubiga 46) Mis on valik tabelis? a) tabelite valik b) ridade hulk (komplekt) tabelist, mis rahuldab tingimuste seeriaid, mis on näha valikust endast. c) saad valida erinevate tabelite vahel 47) Mida esindab projektsioon? a) andmete projekteerimine b) projektor c) veergude alamhulka, saadakse otsekorrutisest kõrvaldades veergude mitmekordse esinemise, seega kõrvaldatakse mitu korda esinevad veerud ja kustutatakse soovimatu informatsiooniga veerud. 48) Milleks kasutatakse ümbernimetamist? a) tabeli veergude ümbernimetamiseks. b) nimede vahetamiseks c) ridade nimetamiseks 49) Andmebaasi loomiseks on vaja kasutada käsklust: a) create table b) create database c) Update
Varju on vaja teadvustada, et iseennast tunda ja arendada. Inimene peegeldab oma varju teistele, aga eneses ei näe. Varju ei tohi alla suruda. Varju ja teadliku mina võitlusel tekib arenemiseks vajalik energia. Enda varju äratundmine on valulik protsess. Anima on naiselik alge mehes. Mehe naiselikkuse ideaal tuleb emast, hiljem projetseerub teistesse naistesse. Abielludes oma naisesse, see tekitab konflikte. Kui anima ilmub mehele ka muudes vormides (v.a. ema) on projektsioon maha võetud. Ideaal liigub ajas vastupidi. Poiss ema. Noor mees noor naine. Vana mees tüdruk. Tugeva animaga mehed on irratsionaalsed ja sentimentaalsed. Animus on mehelik alge naises. Projetseerub kangelastena, nt filminäitlejad. Animus on tükkidest koos, ta pole kindlapiiriline isik. Tugeva animusega naine on ratsionaalne, kindlameelne. Anima/animuse kokkupõrge võib viia konflikti või kiindumuseni. Nende mõju egole on tugev.
– jõud(J) N – võimsus(W) Liugehõõre – F=mg·sinα α-hõõrdenurk Veerehõõre – F=Hv=μ´·N/r VÕNKUMISED Harmooniline vônkumine - nimetatakse protsessi, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat(x) muutub ajas siinus (või koosinus) funkst. järgi. Harmooniliselt võngub näiteks ühtlaselt nurkkiirusega ( ωt+ φ0 ω ) mööda ringjoont liikuva punkti (m) projektsioon (p). x= A0 sin ¿ ) Võnkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm võnk.H v amplituudiks nim keha max hälvet tasakaaluasendist. Võnkuva punkti koguenergia = igal ajahetkel kineetilise energia ja pottesnisaalse summaga. Matemaatiline ja füüsikaline pendel:
Kujutava geomeetria kordamisküsimused: 1. Mis vahe on paralleel- ja tsentraalprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need alaliigid üksteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu, ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega (kujutamiskiirtega). 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5
1.1 Isikutaju Inimene tajub ennast ja teisi inimesi. See, kuidas me ennast ja teisi näeme, mõjutab meie tundeid, käitumist ja suhteid teiste inimestega. Enesetaju on isiklike kogemuste alusel kujunenud kujutluspilt, millisena me ennast tajume (Pullmann 2003:195-196). Isikutaju on protsess, mille käigus toimub partneri ja tema poolt antava info valikuline vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45). Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi. Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust, sõbralikkust /...
korratakse sama, saades hr lugem v. Kui lugemite vahe on 180 kraadi, siis on nõue täidetud. 12. Mis on inklinatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse? Inklinatsiooniviga kui horisontaaltelg ei ole horisontaalne. Kontrollitakse teodoliit asetatakse 10-15 m kaugusele kõrghoonest. Viseeritakse ühes vertikaalringi asendis võimalikult kõrgele punktile hoone seinal, viiakse pikksilm horisontaalasendisse ja märgitakse niitristi vertikaalniidi järgi punkti projektsioon seinale. Sama tehakse vr teises asendis. Mõlema punkti projektsioonid peavad jääma bi-sektorisse. 13. Veaallikad horisontaalnurkade mõõtmisel 1. Viga lugemis so jäme viga , selle vältimiseks mõõdetakse 2 korda (nt täisvõte) 2. Tähisele suunamise viga tähis pole vertikaalne ja sihil niitristi vertikaalniit tuleb suunata tähise keskele, võimalikult maapinna lähedale. 3. Tsentreerimise täpsus avaldub enam lühemate haaradega nurga puhul. 4
üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. Jaguneb positiivseks ja negatiivseks. Positiivne Nähakse ainult positiivset külge, negatiivseid omadusi alahinnatakse ning alati leitakse enda õigustuseks väiteid, et keegi teine süüdi. Oma vigu ei märgata. Negatiivne - Võimendub tendentslikult halb, hea aga jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata. Seostub musta lamba või valge varese fenomen. 20. Mis on stereotüüp, projektsioon, kausaalne atributsioon ja selle viga? Too näide. Stereotüüp - Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ja seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikud jooned. Kõige ennatlikum viis inimese üle otsustamiseks. Projektsioon Alateadlik tendents kanda üle iseenda ebasoovitavad jooned, omadused ebameeldivatele inimestele.Teiste inimeste halvustamine, tagarääkimine "mulle ei seletatud täpselt, kuidas teha", "minust ei saada aru" jne.
Tõelist päikeseaega nim ka kohalikuks ajaks. -Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoks. Kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku. Suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku. Sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku. Talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku . 7. Mis on Foucalt'i pendel ning mida see demonstreerib? 8. Maa kaardistamise probleemid. Kartograafiline projektsioon, selle põhilised tüübid. Moonutused kaartidel. Kaartide jaotus mastaabi, sisu ja kasutusotstarbe järgi. -Kartograafiline projektsioon kujutab endast matemaatiliselt korrektset võtete süsteemi, mille abil kantakse kumera pöördellipsoidi pinnalt geograafilised koordinaadid tasapinnale. Abivahendina kasutatakse mitmesuguseid geomeetrilisi kujundeid, sagedamini koonust ja tasapinda. -Moonutuste tekkimine kaartidel on paratamatu ja kauguste, pindlalade, nurkade jms määramisel kardilt tuleb
Vektorite liitmine on kommutatiivne, ehk 10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks on see vajalik? Kuna vektorid on definitsiooni järgi mitme teljesuunalise liikumise ühendid, saab neid ka koordinaadistiku telgedesuunalis- teks vektoriteks lahutada. See tuleb kasuks keerulisemate (mittesirgete) liikumiste või jõudude mõjumiste kirjeldamiseks. 11. Mis on vektori projektsioon teljel ja miks on seda vaja? Vektori projektsioon teljel on skalaar | | On vahemaa vektori algus- ja lõpppunkti vahel vastaval teljel. Tuleb kasuks liikumiste või jõudude vektorite lahutamiseks teljesuunalisteks komponentideks. 12. Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? Ühikvektori konstrueerimisel võetakse lähtevektori suund ja määratakse sellele ühikuline moodul 1. Originaalvektori saab
Kujutava geomeetria kordamisküsimused 1. Mis vahe on paralleel- ja tsentraalprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need alaliigid üksteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu, ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega (kujutamiskiirtega). 4. Mis juhtumil tasandilise kujundi projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
funktsiooni korral. mitme protsendi võrra muutub f-oni väärtus, kui argumendi x väärtus muutub ühe protsendi võrra, kui y ei muutu. Mis on kahe muutuja Nivoojooned.Kahe muutuja f-oni z=f(x,y) funktsiooni nivoojoon? nivoojoonte võrrandiks nim. võrrandit f(x,y)=c. Nivoojooneks on lõikeringjoone projektsioon xy-tasandil. Isokvant, isokost, ükskõiksuskõver on nivoojoonte rakendused majanduses. Mis on isokvant, isokost ja Isokvant-kõver, mis näitab kõiki kahe sisendi ükskõiksuskõver? kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt objektiivselt kasutatuna võimaldavad toota kindla tootmiskoguse. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär?
võimalikult palju. Humanistlikus teoorias oli ka levinud arengu periodiseerimine, mille tuntuimad esindajad olid Waltering, Wijngaarden, Moers ja R. Steiner, kuid neil pikemalt ei peatu. Leian, et ei saa jätta tähelepanu pööramata Anna Freudile (1895-1982), kes 1936. aastal koostas nimekirja kaitsemehhanismidest, milleks on: repressioon ehk mahasurumine või välja tõrjumine; vastandreaktsioon; isolatsioon ehk eraldumine ühiskonnast; tühistamine; projektsioon ehk etteheitmine, ka mure ülekandmine teisele inimesele; autoagressiivsus; samastumine; regressiioon ehk tagasiminek või püüd vastupidist mõelda; eitamine ja sublimatsioon, mis on tunnete ja kommete ülistamine. Eelmainitud kaitsemehhanismidel on kaks ühist joont. Esiteks, nad on eitavad, falsifitseerivad ja moonutavad tegelikkust, teiseks töötavad alateadlikult ning inimene isegi ei kahtlusta nende olemasolu
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
kokku. Mida vähem inimene oma varjust teadlik on, seda tugevamalt see talle mõjubVari on nii hea kui ka halb. Hävitav, purustav kui ka tervendav, viib uudsuse poole. Vari vastandub egole (teadlikule minale). In-l on raske varju teadvustada. Alati valus ja ebameeldiv teada saada varju külgedest. Varju äratundmine on iseenda tundmise olemise alus. Nt on Piiblis varjuks madu, mis tekitab pingeolukorra. Varju teadvustamiseks on vaja suhteid kaasinimestega, sest siis kaob ka projektsioon. Vari on seotud projektsioonidega. In kipub projetseerima oma varjukülgi teistesse inimestesse nt kadedus. Anima & animus anima (hing), animus (vaim) e naiselik ja mehelik alge. Alateadlik arheotüüp. Igas mehes ja naises on olemas ka vastandalge. Lapsepõlves naiselik ideaal: ema. Hiljem võib see olla kõik naised, kes tekitavad tugevaid tundeid. Vahel jääb ema projektsioon püsima, siis mehe ootused ja suhtumine elukaaslasse on seotud emaga,
kokku. Mida vähem inimene oma varjust teadlik on, seda tugevamalt see talle mõjubVari on nii hea kui ka halb. Hävitav, purustav kui ka tervendav, viib uudsuse poole. Vari vastandub egole (teadlikule minale). In-l on raske varju teadvustada. Alati valus ja ebameeldiv teada saada varju külgedest. Varju äratundmine on iseenda tundmise olemise alus. Nt on Piiblis varjuks madu, mis tekitab pingeolukorra. Varju teadvustamiseks on vaja suhteid kaasinimestega, sest siis kaob ka projektsioon. Vari on seotud 5 projektsioonidega. In kipub projetseerima oma varjukülgi teistesse inimestesse nt kadedus. Anima & animus anima (hing), animus (vaim) e naiselik ja mehelik alge. Alateadlik arheotüüp. Igas mehes ja naises on olemas ka vastandalge. Lapsepõlves naiselik ideaal: ema. Hiljem võib see olla kõik naised, kes tekitavad tugevaid tundeid. Vahel jääb ema
kiirenduse kiirusega ristuva komponendi normaalkiirenduse a n , teine liige aga kiirusesihilise komponendi tangentsiaalkiirenduse a : a = a n + a . (2.7) Vastavalt kiiruse muudu komponentide kohta öeldule kirjeldab a kiiruse mooduli muutumist, selle projektsioon kiiruse vektori suunale arvutatakse kui kiirusevektori mooduli tuletis aja järgi: dv a = = v . (2.8) dt Kiireneva liikumise korral on a positiivne, aeglustuva liikumise korral aga negatiivne. Normaalkiirendus a n kirjeldab kiiruse suuna muutumist, selle mooduli arvutamiseks toome
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
