Kahte punki maakeral läbib ainult üks ortodroom. Nõuded merekaartidele 1 Pidev graafiline arvestus laeva liikumise kohta eeldab laeva tee ja orientiiride suurendada pidevat märkimist merekaardile.Nende toimingute lihtsustamiseks ja kiireks kontrolliks peab merekaart vastama järgmistele põhinõuetele : Kursijoon (loksodroom) peab olema sirge.Selleks peavad meridiaanid olema: - sirged - omavahel rööpsed - risti sirgete paralleelidega Kartograafiline projektsioon peab olema võrdnurkne , st nurgad kaardil peavad võrduma nurkadega looduses. Nõuded merekaardile 2 Kartograafiline Projektsioon peab olema võrdnurkne , st nurgad kaardil peavad võrduma nurkadega looduses. See lihtsustab looduses mõõdetud peilingute ja nurkade kandmist kaardile. Kaldajoonte ja saarte konfiguratsioon kaardil vastab nende konfiguratsioonile looduses. See teeb laeva asukoha äratundmise hõlpsamaks. Merkaatori projektsioon 2
docstxt/14523352570162.txt
suuremõõtkavaline kaart. Topokaardi iseloomulikuks omaduseks on reljeefi kujutamine. Tavaliselt tehakse seda samakõrgusjoonte abil. Siiski ei tee reljeefi kujutamine kaardist veel kindlasti topokaarti. Topokaart on suuremõõtkavaline, nii et sellel saaks kujutada ka asulaid, vetevõrku, teid, taimkatet jms. Topograafiliseks kaardiks on näiteks Eesti põhikaart, mille mõõtkava on paberkaardil 1:20 000. 2. Eesti põhikaardi projektsioon. Iseloomustus ja valiku põhjendus. Selle kaardi tegemise eesmärgiks oli anda suverräänsele riigile oma kaardisüsteem. Eesti põhikaardi koostamisele eelnes suur projekteerimistöö ja põhikaardi programm valmis 1990.aastal. - Projektsioonid Põhikaardi projektsiooni valikul lähtuti järgmistest kriteeriumitest: 1) Moonutuste lubatav suurus 2) Eesti peab olema ühel projektsiooni pinnal 3) Ühtse ristkoordinaadistiku ja kaardivõrgu võimalus.
Eeldatav aastane kasv 1,5% 0 1 2 3 Aasta Tasu frantsiisi omanikule $1,00 (ongoing royalty fee) Firma toodab kirsi ja ta Kulude projektsioon tööjõutunde mõlema k Kulu ruutjala kohta Kulu tunnis Kulu raamatukapi kohta kirsi ja tamme puidu ru Eeldatakse, et on olem Aasta Kirss Tamm Tööjõud Kirss Tamm
II loeng geoid- merepinna null punkt mis on laiendatud maapinnale. geoidi ja ellipsoidi vahe eestis 16-20 m Kaart ja plaan Kaart on reeglipäraste moonutustega maapinna kujutis tasapinnal. Plaan on ilma reeglipäraste moonutustega. Kaart tuleb teha siis kui maakera moonutused hakkavad mõjutama. Eesti ametlik kaardi projektsioon on Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST). situatsiooniplaanid- kujutatakse maastikuobjekte e kontuure. topograafilised plaanid- lisaks maastikuobjektidele on kujutatud ka reljeef (maapinna kõrgusinfo). H-geoidikõrgus (eesti ametlik) h-ellipsoidikõrgus Kordinaatide süsteemid 1. geodeetilised kordinaadid meridiaanid ja paralleled Laius B ja pikkus L 2. ristkordinaadid • telgmeridiaan • ekvaatori joon geodeesias suureneb X kordinaat põhjapoole ja Y kordinaat suureneb ida poole!!!
dünaamikat 4. Konformse projektsiooni puhul: · Puuduvad nurgamoonutused · On mõõtkava igas suunas sama 5. Kaardi otstarve on: · Andmete esitamine e kommunikatiivsus · Andmete talletamine Maa pinna kohta · Maailmavaate kujundamine 6. Eesti kaartide projektsioonid: · Eesti Baaskaart Mercatori põikprojektsioon · Maailma üldvaatekaart Mercartori normaalsilindriline projektsioon · Eesti Põhikaart Lamberti konformne kooniline projektsioon 7. Kas väide on õige või vale? Koordinaadid on Maa pinna punkti omadus, igat Maa koore punkti iseloomustavad alati taustsüsteemist sõltumatud koordinaadiväärtused. · Vale 8. Täidke lüngad valikutega! Lihtsustamaks Maa projitseerimist tasapinnale, lähendatakse Maa pinda geoidiga ja seda omakorda ellipsoidiga. Geoid on geomeetriline keha, mille pind on risti
Loeng 4 Mis tahes sirgjoone lõikumisel ekraani risttasandiga on lõikepunkti üks projektsioon tasandi joonkujutise ja sirge samanimelise projektsiooni lõikepunktis, teine aga tuletatakse nagu sirgel asestseva punkti puuduv vaade. Ekraani ristsrige lõikumisel mis tahes tasandiga ühtib lõikepunkti üks projektsioon sirge punktkujutisega, teine aga tuletatakse nagu tasandil asetseva punkti Tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil, sealhulgas ka tasandi nivoosirgetega. Nurgad sirgrete ja tasandite vahel Nurk lõikuvate sirgete vahel (tuletatakse kolmnurk) Nurk kahe tasapinna vahel võrdub nurgaga nende tasapindade normaalide vahel Nurk sirge ja tasandi vahel on nurk selle sirge ja tema ristporjektsiooni vahel sellel tasapinnal
jääaegade tekkimist. Milankovii oletuse kohaselt tuleneb jääaegade ja jäävaheaegade perioodiline vaheldumine Maa orbiidi elliptilisuse, pretsessiooni ja telje kaldenurga perioodilisest muutumisest. Projitseerimisviisid- · ortogonaalne projektsioonprojitseerimine siirdepinnale paralleelsete sirgete abil, mis on risti pohilise koordinaattasapinna (reeglina ekvaatoritasapinna) suhtes; · tsentraalne,kagnoomonilineprojektsioonradiaalne projektsioon, projitseerimiskese asub maaellipsoidi keskmes; · stereograafiline projektsioonradiaalne projektsioon, projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel; · perspektiivne projektsioonradiaalneprojektsioon, projitseerimiskese asub mistahes punktis väljaspool maaellipsoidi. Kaardiprojektsioonid- silindriline, kooniline, tasapinnaline(normaal,poik ja kald projektsioon) Kaardimoonutused- joonpikkuste, pindalade, nurkade ja kuju moonutus
maandamiseks tõelist abi. 3) Ratsionaliseerimine - tähendab, et häiriv asi mõedakse ümber. Seeläbi on inimesel võimalik leevendada oma ebaõnnestumist või leida oma tegevusele õigustust, et paista enda silmis paremas valguses. 4) Vatandreaktsioon - inimene varjab enda eest oma tegelikke motiive ning käitub neile alateadlikele mõtetele ja tunnetele vastupidiselt. Näiteks: Oma isa vihkav inimene võib teistele rääkida, kui väga ta oma isa armastab. 5) Projektsioon ehk ülekandmine - on kaitsemehhanism, millega kantakse enda omadused liialdatult teistele inimestele. Meil kõigil on selliseid impulsse ja omadusi, mida me ei taha endale tunnistada. Omistades need teistele, väldime ärevust. 6) Eitus - tähendab ebameeldiva olukorra/sündmuse mahasalgamist. Näiteks: Hakatakse eitama pereliikme haiguse tõsidust, seda isegi siis, kui diagnoos ütleb muud. 7) Asendamine - argresiivsed impulsid suunatakse psühholoogiliselt
*Kujutava geomeetria eesmärgiks on teoreetiliste aluste andmine jooniste valmistamiseks ja lugemiseks 2. Mis vahe on tsentraal ja paralleelprojekteerimise vahel? * Tsentraal projekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleel projekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? * Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. * Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. * Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? * Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda
Taustkeha on soovitatav valida paigalseisvana. 8. Mida nimetatakse taustsüsteemiks? - Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljestikku ning kella aja määramiseks. 9. Mida nimetatakse nihkeks? - Nihkeks nimetatakse suunaga sirglõiku (vektorit), mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Nihke tähis on s. 10.Mida nimetatakse trajektooriks? - Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda keha liigub. 11.Millal on vektori projektsioon positiivne? - Vektori projektsioon on positiivne siis, kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje suunas. 12.Millal on vektori projektsioon negatiivne? - Vektori projektsioon on negatiivne siis, kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas. 13.Milline liikumine on ühtlane sirgjooneline liikumine? - Ühtlane sirgjooneline liikumine on
konstrueeritud? 13 TEINE OSA KUJUTAVA GEOMEETRIA ALUSED JA PROJEKTSIOONJOONESTAMINE Kujutamise üldised põhimõtted Kujutise saamise toimingut nimetatakse projekteerimiseks. Projekteerimine on toiming, milles esi- nevad järgmised elemendid: 1) projekteerivad kiired ehk kujutamiskiired; 2) projekteeritav ese ehk objekt; 3) projektsioonitasand ehk ekraan; 4) eseme (objekti) projektsioon ehk kujutis – toimingu tulemus ekraanil. Kujutise saamiseks projektsioontasandil ehk ekraanil suunatakse mõttes läbi eseme (objekti) iseloo- mulike ja seda eset määravate punktide projekteerivad kiired ehk kujutamiskiired. Ühes punktist lähtuvate kujutamiskiirtega projekteerides saadakse kujutis, mida nimetatakse tsent- raalprojektsiooniks ehk perspektiiviks. Kui kujutamiskiired kulgevad paralleelsetena, on projekteerimise tulemuseks paralleelprojektsioon.
.....................6 6. EKVIDISTANTSED SILINDRILISED PROJEKTSIOONID .............................................................6 7. MUUD SILINDRILISED PROJEKTSIOONID ...................................................................................7 8. PSEUDOSILINRILISED PROJEKTSIOONID ....................................................................................7 9. MAAILMAS ENIM LEVINUD SILINDRILISED PROJEKTSIOONID ...........................................7 Püstsilindriline projektsioon ehk Mercatori projektsioon ................................................................7 Lamberti õigepindne silindriline projektsioon .................................................................................8 Mercatori universaalne põikprojektsioon (UTM).............................................................................9 Mercatori põikprojektsioon...........................................................................................................
GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad kaardiraam - kaarti piirav vormikohane joonestik, mille matemaatiliseks tähenduseks on kaardi koordinaatvälja piiramine; vormiliselt kasutatakse kaardiraami ka koordinaatide tähistamiseks. Kartograafiline projektsioon - matemaatiline algoritmide süsteem, mille abil kantakse kumera pöördellipsoidi pinnalt geograafilised koordinaadid tasapinnale. Aluseks on seega ellipsoid, mis määrab ära kõik muu. Hetkel kasutatavad tuntumad ellipsoidid: WGS 84 - World Geodetic System 1984 - sellel tugineb GPS ja kasutatakse üsna laialt (varasemad näiteks NAD27 jm) GRS 80 - Geodetic Reference System 1980 - sellel põhinevad enamus suuremõõtkavalisi Eesti kaarte (viimasest ajast)
Ülesanne 2. KIIVSIRGED. NÄHTAVUS Antud on kiivsirgete a ja b kaksvaade (joonis 1). Lahendada sirgete a ja b varjumine konkureerivate punktide määramise teel. Esitage lahenduskäigu kirjeldus kirjalikult. Joonis 1 Vastus: Sirgete a'' ja b'' nähtavus. Kõigepealt tõmban a'' ja b'' ristumispunktist sidejoone, risti kaksvaate teljega, mis lõikab a' ja b' ( sirge a ja b projektsioon põhiekraanil). Mõõdan kvoote ja pikema põhikvoodiga sirge on eespool ehk b''( sirge b projektsioon põhiekraanil) asub eespool kui a''(sirge a projektsioon põhiekraanil). Sirgete a' ja b' nähtavus. Kõigepealt tõmban a' ja b' ristumispunktist sidejoone, risti kaksvaate teljega, mis lõikab a'' ja b'' ( sirge a ja b projektsioon esiekraanil). Mõõdan kvoote(esikvoot ehk punkti kaugus esiekraanist) ja pikema esikvoodiga sirge on eespool
suunast. Ekvivalentsed - õigepindsed projektsioonid, kus pindalade suhe kaardil võrdub vastavate pindalade suhtega maaellipsoidil. Konventsionaalsed – sobedad projektsioonid, kus moonutuvad nii pikkused, pindalad kui nurgad, kuid näiteks pindalad moonutuvad vähem kui konformsetes projektsioonides ja nurgad ning pikkuste mõõtkavad moonutuvad vähem kui ekvivaletnsetes projektsioonides. Siia alla kuuluvad ka: Ekvidistantsed projektsioonid – õigepikkuselised. Projektsioon on pikkusmoonutusteta kui projektsiooni keskpunktist suvalisse punkti kaardil tõmmatud jooned on õige pikkusega. Mõõtkava on ühel peasuunal konstantne. Õigenurksed projektsioonid – projektsioon ei põhjusta suunamoonutusi, kui asimuudid jäävad õigeks kõikides suundades. 15.Millised on kaardiprojektsioonide põhijaotused projektsioonipinna kuju järgi? Koonilised Silindrilised Asimuudilised pseudo Koonilised pseudo Silindrilised 16
Pseudokoonilisi projektsioone eristab normaalaspektis (muud aspektid on jällegi haruldased) koonilistest projektsioonidest kõverate meridiaanide olemasolu. Paralleelid on endiselt kontsentrilised ringjoone kaared. (joonis 4.1) [5] [9] Joonis 4.1 4.2 Polükoonilised projektsioonid Polükoonilised projektsioonid, nagu nimigi ütleb, oleks justkui kokku pandud paljude kooniliste siirdepindade abil. Polükoonilised (ameerika) projektsioonid oli kasutusel varem USGS topograafia nelinurkades. Projektsioon põhineb piiramatu hulga koonuste puutejoone lõputute arvude paralleelidele. Telgmeridiaan on sirge. Muudel meridiaanidel on keerukad pöördepunktid. Paralleelid on mitte-kontsentrilised ringid. Skaala kehtib koos iga paralleeli ja piki keskmeridiaaniga. Ei ole konformne ega õigepindne.(joonis 4.2) [5] [8] Joonis 4.2 6 5. Puute- ja lõikekoonused
Kujutav geomeetria I loeng Projekteerimiseks nim. geomeetrilist tegevust, mille tulemusena saadakse projektsioon ehk kujutis. Vaja on: objekt ehk kujutatav ese, kujutamiskiired ehk projekteerivad kiired, ekraan ehk projektsioonitasand. 1. Tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv- kiired on ühest silmapunktist. 2. Paralleelprojektsioon- silmapunkt on lõpmata kaugel, kujutatavad kiired on omavahel paralleelsed. Jaguneb: kald- ja ristprojekteerimiseks. Projektsioonide üldomadused: 1. Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbiva
1. Projektsioonide liigitamine kasutatavate kiirte lähtekoha, siirdepinna ja moonutuste puudumise järgi. Nimetage ja vajadusel iseloomustage. Kiirte lähtekoha järgi: Kiired lähtuvad Maa vastasküljelt Stereograafiline projektsioon Kiirte lähtekoht Maa keskmes Tsentraalsne projektsioon Kiired on omavahel paralleelsed ja risti projektsioonitasapinnaga Ortogonaalne projektsioon Moonutuste iseloomu järgi: Pikkusmoonutuseta (õigepikkuselised) Nurgamoonutuseta (õigenurksed, on ka konformsed) Pindalamoonutusteta (õigepindsed) Sobedad (konventsionaalsed) veidi on moondunud nurgad ja pindalad, võivad olla moondunud ka pikkused aga kokkuvõttes kõige "loomulikum" tulemus) Siirdepinna järgi: Tasapinnaline projektsioon Kooniline projektsioon Silindriline projektsioon 2
12. Sirgel rannikul puuduvad suured muutused suures plaanis. Õgvendunud rannik: Kaarekujuline rand ja lauge rand 13. Riiasrannik: Kiilukujulised lahed, Kohad, kus mäeahelikud jõuavad risti rannikule. Nimi Hispaania Ria'. Limaanrannik: Jõgede suudmete üleujutamine. 14. Kui naaberabajate vahe ületab abaja suudme laiuse vähem kui 10 korda on tegu lahelise rannikuga. Looklev rannik on lahtede järjestikuline paiknevus. 15. Põhiline projektsioon on püstsilindriline projektsioon. Meridiaanid on venitatud paralleelidega risti. Põhjasuunas mõõtkava suureneb. Üle 70 laiuskraadi ei kasutata mercaatorit. Veel on Koonilised projektsioonid, põiksilindri projektsioon. Gnomooniline projektsioon ja asimuudiline stereograafiline projektsioon. 16. Geograafilised koordinaadid jaotuvad Laius: nurk referentselliproidi normaali ja ekvaatori vahel. Pikkus: algmeridiaani tasandi ja asukohameridiaanitasandi vaheline
muutumist . Sisuliselt on kiiruse muutumine kiirendus. Kiireneval liikumisel on kiirendusvektor ja kiiursvektor samasuunalised. Aeglustuval vastassuunalised.Igasugune kõverajooneline liikumine on kiirendusega liikumine. Raskuskiirendus kiirendus millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.Kõik kehad langevad ilma õhutakistust arvamata ühte moodi, sõltumatult massist. Vektori projektsiooniks nimetatakse tema "kujutist" teljel. Projektsioon on skalaarne suurus. Projektsioon loetakse positiivseks , kui tema siht ühtib telje sihiga. Vektori summa ja vahe projektsioon on üksikute vektorite projektsioonide summa või vahe. Ringliikumine on kõverjoonelise liikumise erijuht. Trajektooriks on ringjoon. Tiirlemine kõveruskeskpunkt asub väljaspool keha. Näiteks Maa tiirleb ümber Päikese. Pöörlemine Kõveruskeskpunkt on keha sees näiteks. Maakera pöörleb. Pöördenurk nurk, mille võrra pöördub
04:57 projekteerimine - geomeetriline tegevus, mille käigus saadakse projektsioon. Osalevad: objekt, kujutamiskiired, ekraan. Liigitatakse tsentraal- ja paralleelprojekteerimine. Tsentraalprojekteerimine kõik kiired lähtuvad ühest punktist, Tulemuseks on perspektiiv ehk tsentraalprojektsioon. Paralleelprojekteerimine- kujutamiskiired on omavahel paralleelsed. Tulemiks on paralleelprojektsioon. See jaguneb kaheks kaldprojekteerimine ja ristprojekteerimine. Projektsioonide üldomadusi:
dünaamikat 4. Konformse projektsiooni puhul: · Puuduvad nurgamoonutused · On mõõtkava igas suunas sama 5. Kaardi otstarve on: · Andmete esitamine e kommunikatiivsus · Andmete talletamine Maa pinna kohta · Maailmavaate kujundamine 6. Eesti kaartide projektsioonid: · Eesti Baaskaart Mercatori põikprojektsioon · Maailma üldvaatekaart Mercartori normaalsilindriline projektsioon · Eesti Põhikaart Lamberti konformne kooniline projektsioon 7. Kas väide on õige või vale? Koordinaadid on Maa pinna punkti omadus, igat Maa koore punkti iseloomustavad alati taustsüsteemist sõltumatud koordinaadiväärtused. · Vale 8. Täidke lüngad valikutega! Lihtsustamaks Maa projitseerimist tasapinnale, lähendatakse Maa pinda geoidiga ja seda omakorda ellipsoidiga. Geoid on geomeetriline keha, mille pind on risti
TeoreetiIine mehaanika 1 arvestustöö 3. rida 1. Absoluutselt jäik keha on selline keha millel kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumata kehale mõjuvatest jõududest. 2. Kahe vektori a ja b vaheks nim vektorit c mis lahutatavaga liidetult annab vektori a. 3. Vektori projektsiooniks teljele nim telje lõigu pikkust, mille alguseks on vektori alguse projektsioon teljele ja lõpuks on vektori lõpu projektsioon teljele. Projektsioon on + kui lõigu suund ühtib telje suunaga. 4. Jõu parameetrid: suurus, suund ja rakenduspunkt. 5. Tasakaalu aksioom- Jäigale kehale rakendatud kaks jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nad on võrdsed suuruselt, suunatud vastupidi ja paiknevad ühel sirgel. 6. Aktiivseks jõuks nim jõudu, mis püüab panna vaadeldavat keha liikuma. Aktiivsete jõudude all mõistame kõiki neid jõude, mis ei ole reaktsiooni jõud. Passiivseteks jõududeks nim
Vektoriaalseid suuruseid iseloomustab arv ja suund: jõud,kiirus,kiirendus. 2. Vabad vektorid- rakenduspunkt võib olla meelevaldne. Libisevad- rakenduspunkti võib nihutada mööda sirget millel vektor asub. Rakendatud- vektorid mille rakenduspunkt on kinnitatud. 3. Vektorid on võrdsed kui nad on paralleelsed,võrdse suurusega ja suunatud ühele poole. Vektorid on vastupidised kui nad on paralleelsed võrdse suurusega ja suunatud vastupidiselt teineteisele. 4. Vektori projektsioon teljele on võrdne projekteeritavavektori suuruse ja vektori ning telje positiivse suuna vahel asuva nurga koosinuse korrutisega. 5. Newtoni I seadus- ehk inertsiseadus, keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. 7. Sidemeteks nim. Iga keha mis piirab antud keha liikumisvabadust. Side mõjub vaadeldavale kehale teatud jõuga mida nim. sidereaktsiooniks. 8
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja
Projektsiooni abipinnana kasutatakse tavaliselt tasandit e asimutaalset (väikised ringikujulised alad), silindrit (hea suure ristkujulise ala jaoks) või koonust (hea keskmise suurusega kolmnurkse või trapetsi kujulise ala jaoks) , mis puudutab või lõikab maaellipsoidi vaadeldavat ala. Tekkinud kaardimoonutused on kas: õigenurksedkonformsed, õigepindsed ekvivalentsed, õigepikkuselised ekvidistantsed. Silindrilised kaardiprojektsioonid - Projektsioon sobib eelkõige põhja-lõunasuunalise ulatusega Põiksilindrilised kaardiprojektsioonid - Projektsioon sobib eelkõige põhja-lõunasuunalise ulatusega territooriumide kaardistamiseks. Mercatori põikprojektsioon (Gauss-Krüger) projekteeritakse sferoidilt silindrile tangentsiaalselt telgmeridiaani suhtes, mille tõttu kõige väiksemad moonutused esinevad telgmeridiaani läheduses ja suurenevad selllest eemaldudes.
11. Mis on vektori projektsioon teljel ja miks seda on vaja? Vektor projektsioon teljel on skalaar. On vaja, et näha vektori teljesuunalist komponenti. 30. Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss jääv. Isoleeritud süsteem- puuduvad välisjõud või nad kompenseeruvad. Olgu kahest kehast koosnev süsteem. Vastavalt Newtoni III seadusele mõjutavad nad teineteist võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. Need on süsteemi sisejõud. Jõud on võrdne impulsi muuduga. Seega võime kirjutada: 47. Joonisel on keha paigal pöörleval karussellil
6* laeva süvis) kohta, kus peaks puuduma ka hoovused. Logiõiend tuleks määrata erinevatel kiirustel erinevalt koormatud laevale. Kindla reziimi jaoks tuleks hoovuse puudumisel mõõduliin läbida kaks korda, võimaliku hoovuse elimineerimiseks läbitakse mõõduliin kahes erinevas suunas. 7. Moonutuste ellipsi valemi tuletamine 8. Kartograafiliste projektsioonide liigitus 1) Moonutused. Kujutise erinevused 2) Kartograafilise võrgu järgi Põiksilindriline projektsioon ehk TM projektsioon TM Transverse Mercator Perspektiivprojektsioon Gnomooniline projektsioon (tsentraal) o Polaarne e. normaalne o Ekvatoriaalne o Kaldne 9. Näiva horisondi valemi tuletamine 10.Loksodroomi valemi tuletamine 11.Mercatori kaardi paralleeli kaardimõõdu valemi tuletamine 12.Meridionaalosade valemi tuletamine
Kollimatsioonivea mõju kaob horisontaalnurga mõõtmisel täisvõttega. Horisontaaltelg Esitatud nõude täitmiseks peab eriti täpselt olema täidetud esimene nõue, st vertikaaltelg peab olema vertikaalne. Teodoliit asetatakse ca 1015 m kaugusele kõrgest hoonest. Kontrolliks viseeritakse ühes vertikaalringi asendis võimalikult kõrgele punktile hoone seinal, viiakse pikksilm horisontaalasendisse ja märgitakse niitristi vertikaalniidi järgi punkti projektsioon seinale. Sama kordub vertikaalringi teises asendis. Kui mõlema punkti projektsioonid mahuvad niitristi bisektorisse, on nõue täidetud. Vastasel juhul on tegemist nn inklinatsiooniveaga, st horisontaaltelg ei ole horisontaalne. Uuematel teodoliitidel justeerimise võimalus puudub või tehakse seda spetsiaalses töökojas. Optilise tsentriiri viseerimistelg Kontrolliks seatakse teodoliidi põhitelg vertikaalseks, statiivi alla asetatud paberile
1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist (tsentrist S). Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt on viidud lõpmata kaugele ja selle asemel antakse paralleelprojekteerimisel ette kujutamiskiirte siht k, mis ei tohi olla paralleelne ekraaniga. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksiteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5
vektor jne. Liitmise tulemuseks on vektor, mis on tõmmatud I vektori algusest viimase vektori lõppu. Vektorite lahutamine-Selleks, et lahutada ühte vektorit teisest, tuleb teisele vektorile liita esimese vastandvektor. Antud vektori vastandvektoriks nimetatakse vektorit, millel on antud vektoriga sama siht ja võrdne pikkus, kuid vastupidine suund. Vektori projektsioon- Vektori projektsiooniks teljele x nim telje lõigu a*b pikkust mille algus on vektori alguse projektsioon teljele ja lõpuks vektori lõpuprojektsioon teljele. Vektori projektsioon on posit kui telje lõigu sound langeb ühte telje suunaga, millele projekteeritakse vector ja minus kui need suunad on vastupidised. 14. Staatika aksioomid- Superpositsiooni aksioom- Tasakaalus olevate jõudade lisamine v ära jätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu ja liikumist Jäiga keha tasakaal ja liikuine ei muutu kui jõu rakenduspunkt viia mööda selle jõu mõju sirget keha teise punkti.Jõu rööpküliku
emotsioone ja hoiakuid, toetab verbaalset kommunikatsiooni, on tagasiside vahendiks. 11. Universaalsed emotsioonid (6) Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad, vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust, lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõndest, täiskasvanud mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) 1. Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, vanuselised, erialased jne stereotüübid. 2. Eelarvamused- negatiivsed põhjendamatud stereotüübid, mille all kannatavad enam vähemusrahvused, naised ja vanemad töötajad. 3
Analüütiline tingimus resultant peab olema 0, sest muidu hakkab keha kiirenevalt liikuma. Geomeetriline tingimus (saadakse jõuhulknurga moodustamise teel) tasakaalu korral peab koonduva jõusüsteemi jõuhulknurk olema kinnine ühtse ümberkäigu suunaga. 36. Mida nimetatakse jõu projektsiooniks teljel? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null? Millal on see võrdne lihtsalt jõu mooduliga? Jõu projektsioon teljele on skalaarne suurus, mis on võrdne jõu vektori algus ja lõpppunktide projektsioonide vahelise lõigu pikkusega võetuna vastava märgiga. Kui jõud on paralleelne teljega, siis ta nõuab ainult õiget märki. Kui jõud on risti teljega, siis projektsioon on null. 37. Mida nimetatakse jõu projektsiooniks tasapinnal? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null?
Analüütiline tingimus resultant peab olema 0, sest muidu hakkab keha kiirenevalt liikuma. Geomeetriline tingimus (saadakse jõuhulknurga moodustamise teel) tasakaalu korral peab koonduva jõusüsteemi jõuhulknurk olema kinnine ühtse ümberkäigu suunaga. 36. Mida nimetatakse jõu projektsiooniks teljel? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null? Millal on see võrdne lihtsalt jõu mooduliga? Jõu projektsioon teljele on skalaarne suurus, mis on võrdne jõu vektori algus ja lõpppunktide projektsioonide vahelise lõigu pikkusega võetuna vastava märgiga. Kui jõud on paralleelne teljega, siis ta nõuab ainult õiget märki. Kui jõud on risti teljega, siis projektsioon on null. 37. Mida nimetatakse jõu projektsiooniks tasapinnal? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null?
projekteerimisel? Tsentraal projekteerimisel haar asetseb tasandil või on sellega lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga punktist, paralleel projekteerimisel on risti. kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine 11. Millistes piirides võib muutuda teravnurga siht. ristprojektsiooni suurus? 0<<180. 2. Kuidas jaguneb paralleel projektsioon ja 12. Mis kujundiks projekteerub ring paralleel mille poolest need alaliigid üksteisest projekteerimisel, kui ta on paralleelne erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kiirtega (paralleelne ekraaniga)? Sirglõiguks kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. (kaldprojektsioon-ellipsiks, ristprojektsioon- Kaldprojektsiooni puhul langevad ringiks). projekteerimis kiired tasapinnale kaldu, 13
S6 = 52,12 - 0,27 = 51,85m Joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga: Absoluutne viga d = d 1 - d 2 d = 340,15 - 340,08 = 0,07 m Suhteline viga 1 1 = N d kesk ÷ d 1 1 1 = = N 340,12 ÷ 0,07 4859 Vastus: Punkti nr Joone Lõigu Kaldenurk IS Kaldest IIS pikkus pikkus kõrguskasv horisontaal- tingitud horisontaal- algus- projektsioon parand projektsioon punktist 0 00 31,00 + 2,5° 30,97 m 0,03 30,97 1 31,00 58,00 -3,3° 57,90 m 0,01 57,90 2 89,00 100,00 +2,1° 99,93 m 0,07 99,93 3 189,00 24,00 +7,4 m 22,83 m 1,14 22,86 4 213,00 75,00 +2,8 m 74,95 m 0,05 74,95
Teiseks: valida projektsiooni abipind Kolmandaks: kanda sellele üle maaellipsoidi kaardivõrk ja põhivõrgu punktid 8. Kaardiprojektsioonid- silindrilised(riskülik), koonilised(kolmnurk), tasandilised(ring). Kaardid ja moonutused: konformsed(EST), õigepindsed, õigepikkuselised. Britmarii Kroon Jaanuar, 2013 9. Klass: Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Telgmeridiaan L=24° 00' Mõõtkavategur =0.9996 Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00° 00', L0=24° 00' lähtepunkti ristkoordinaadid: X0=0 m, Y0=500km 10/12. LAMBERT ESTONIA Lähtepunkti geodeetilised koordinaadis: Bo=57``31N Lo=24``00E Ristkoordinaadid: Xo=6375km Yo=500km Telgmeridiaan L=24``00E Paralleelid: Bs=58``00N Bn=59``20 11. Tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis kujutab kaardilehe aadressi maakeral. Eesti Põhikaart on jagatud 50x50cm suurusteks kaardilehtedeks
annab vektori c e. c= a-b Ühe vektori lahutamisel teisest tuleb vähendatava ja lahutatava alguspunkt asetada samasse punkti. Vektori vahe alguspunkt on lahutatava vektori lõpppunkt a ja lõpppunkt vähendatava vektori lõpppunkt. Vektori korrutamine ja jagamine skalaaarvuga: Vektori a ja positiivse skalaari n korrutiseks on vektor, mille suurus on an ja see on suunatud samas suuna s kui vektor a. Vektori projektsioon teljel: olgu meil telg x ja vektorid, mis pole paralleelsed selle teljega. Vektori AB projektsioon teljel x nim telje lõigu a1b1 pikkust, mille alguseks on vektori alguspunkt projektsioon teljel ja lõpppunkt.... Projektsioon on võetus positiivne kui lõigu suund õhtib telje suunaga, a1b1=positiivne, aga d1c1=negatiivne (suund on vastupidine telje suunaga). Projektsiooni tähistatakse PrxAB= a1b1.
punkti kaugust tasandist. LÕIGUPROJEKTSIOON TASANDIL - on selle lõigu otspunktide projektsioonidega määratud lõik. SIRGE JA TASANDI VAHELISEKS NURGAKS - nim nurka, mis on sirge ja tema projektsiooni vahel. TASANDI NORMAALI JA TASANDI VAHELINE NURK - on 90*. TASANDIGA PARALLEELSE SIRGE JA TASANDI VAHELINE NURK - on 0*. SIRGE PROJEKTSIOONIKS TASANDIL - võib olla sirge või punkt. KOLME RISTSIRGE TEOREEEM - täisnurga projektsioon tasandil on täisnurk siis ja ainult siis, kui täisnurga üks haar asetseb tasandil või on sellega paralleelne ja tema haar ei ole risti tasandiga. ANTUD NURGA PROJEKTSIOON TASANDIL - on suurim, kui nurgahaarad on tasandiga paralleelsed. KAHE TASANDI VASTASTIKUSED ASENDID RUUMIS - on paralleelsed ja mitteparalleelsed. KAHTE TASANDIT RUUMIS - nim paraleelseteks kui neil ei ole ühtegi ühist punkti. TASANDITE LÕIKESIRGEKS - nim kui 2 tasandit omavad ühiseid punkte, siis on neid lõpmatult
Nõukogude võimu ajal tehtud kaardid olid venekeelsed ja salastatud, avalikuks kasutamiseks väljaantud kaardid olid aga moonutatud. Eesti taasiseseisvumisega moodustati 1990.a Maa-amet ning selles geodeesia ja kartograafia osakonnad. Alates 1992.a on lõpetatud Eesti territooriumi kaartide ja geodeetiliste andmete salastamine. Eestis kasutusel olevad kartograafilised projektsioonid Eestis on praegu kasutusel kaks kartograafilist projektsiooni: - Transversaalne Mercatori projektsioon (TM-BALTI) kogu Baltikumi jaoks telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80. Selles projektsioonis on välja antud Eesti Baaskaart - Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST) telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80, mida kasutatakse Eesti Põhikaardi ja omavalitsuskaartide koostamiseks Eesti Baaskaart Eesti Baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1993 - 1996 (digi-) -1998 (trükikaart) Eesti-Rootsi ühisprojekti raames
tingimus. Analüütiline tingimus resultant peab olema 0, sest muidu hakkab keha kiirenevalt liikuma. Geomeetriline tingimus (saadakse jõuhulknurga moodustamise teel) tasakaalu korral peab koonduva jõusüsteemi jõuhulknurk olema kinnine ühtse ümberkäigu suunaga. Mida nimetatakse jõu projektsiooniks teljel? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null? Millal on see võrdne lihtsalt jõu mooduliga? Jõu projektsioon teljele on skalaarne suurus, mis on võrdne jõu vektori algus ja lõpppunktide projektsioonide vahelise lõigu pikkusega võetuna vastava märgiga antud kindlal teljel. Kui jõud on paralleelne teljega, siis ta on võrdne lihtsalt jõu mooduliga. Kui jõud on risti teljega, siis projektsioon on null. Mida nimetatakse jõu projektsiooniks tasapinnal? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null?
Teistes kaardi punktides on erimõõtkava st mõõtkava on peamõõtkavast kas suurem või väiksem. Joonte moonutuse leidmiseks võrreldakse mingi joonlõigu pikkust keral antud lõigu pikkusega projektsiooni tasandil. Saadud suhe on mõõtkava tegur. Pindala moonutuse leidmiseks võrreldakse mingi ala pindala keral ja projektsiooni tasandil. Nende suhe on pindala mõõtkava tegur. Püstsilindrilist projektsiooni nimetatakse Mercatori projektsiooniks Mercatori projektsioon on konformne ehk õigenurkne. Põiksilindrilise projektsiooni ehk TM projektsioon (Transverse Mercator). Selles projektsioonis saab edukalt kaardistada kogu maailma. Topograafiliste kaartide koostamisel kasutatakse Mercatori põiksilindrilist projektsiooni Arvmõõtkava s.o. plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkuse suhe. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv
geomeetria seisukohast väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 Geograafiline kaart on Maa või mingi teise taevakeha pinna vähendatud, üldistatud ja teatud matemaatiliste reeglite kohane kujutis tasandis, mis näitab loodus-, tehis-, ja ühiskondlike nähtuste seisundit, asendit, vajadusel ka arengut leppemärkide abil. Geograafilisel kaardil on oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavaline kaart, mis kujutab Maa pinda vähendatult ja üldistatult. Topograafiliste kaartide puhul kasutatakse võimalikult väikeste moonutustega projektsioone. ? Topograafiline plaan – piiratud maa-ala kujutis tasandil mingis kartograafilises projektsioonis,
loksodroomid (kindla asimuudiga kursid) on Third level projektsioonil sirged (pildil). See teeb Fourth level projektsiooni eriti väärtuslikuks merenavigatsiooni kaartide jaoks. Fifth level Mercatori kald- ja põikprojektsioon Mercatori põikprojektsiooniga moonutused suurenevad eemaldudes lähtejoonest. Projektsioon sobib diagonaalse väljavenitatusega maade kaardisüsteemi aluseks (keeruline, vähe kasutatakse). Kasutamist on leidnud seoses kaugseirega, sest paljude satelliitide trajektoorid on just "kaldsed" ja satelliidiandmete sobitamiseks konformseks on Mercatori kaldprojektsioon esimeses lähenduses sobiv lahendus. Mercatori kaldprojektsioon töötab samal põhimõttel kui Mercatori põikprojektsioon, ainult lähtejooneks, mis kaardil kujutub sirgena pole
Mõõtkava all mõistetakse plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse. Mõõtkava väljendatakse arvmõõtkavana , selgitava mõõtkavana ning graafiliselt joon- ja põikmõõtkavana. 13. Nimeta punkti asukoha määramise viise. Ristjoonteviis, polaarviis, nurklõigete viis, joonlõigete viis. 14. Nimeta kartograafilisi projektsioone ja nende asetus maakera suhtes. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Topograafiliste kaartide ja plaanide koostamisel kasutatakse projektsiooni abipinnana tavaliselt: Tasandit, Silindrit, Koonust. Tasand - paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudutab maakera põhjapoolusel. Silinder - levinud püst- ja põiksilindriline projektsioon. Püstsilindrilise projektsioomi juhul ühtib silindri telg maakera pöörlamisteljega
20. Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse tuletamiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaatetid? Üks kaatet võrdub pealtvaatega, teine kaatet võrdub otspunktide põhikvootide vahega. 21. Mis on sirglõigu põhikaldenurk (esikaldenurk) ja kuidas selle suurust määratakse? 1) Põhikaldenurk-teravnurk põhiekraani suhtes, mis saadakse kui võetakse täisnurkse kolmnurga üheks kaatetiks lõigu projektsioon põhiekraanil ja teiseks kaatetiks on esiekraanilt võetud lõigu otspunktide kõrguste vahe. 2) Esikaldenurk teravnurk esiekraanisuhtes, mis saadakse, kui võetakse täisnurkse kolmnurga üheks kaatetiks lõigu projektsioon esiekraanil ja teiseks kaatetiks põhiekraanilt lõigu otspunktide kõrguste vahe. 22. Sõnastage kahe sirge paralleelsuse tunnus kaksvaate alusel. Kui sirgete samanimelised projektsioonid on omavahel paralleelsed, kuid pole risti kaksvaate teljega
AUTODE Kristjan Teearu LISASEADMED MIS ON LISASEADE? Sõiduauto lisaseade on asi, mis aitab sõitu mugavamaks, lihtsamaks muuta, tagada turvalisust. Lisaseadmete alla liigituvad mehaanilised seadmed nagu veokonks või siis keerulised juhiabisüsteemid nagu distantsi jälgiv püsikiirushoidja. Lisaseadmeid on väga palju, aga lisaseadmete tööpõhimõte on erinevatel tootjatel peaaegu sama. MILLISED LISASEADMED? Turvalisuslahendused Transpordilahendused Mugavuslahendused Meelelahutuslahendused TURVALISUS Juhiabisüsteemid Käivitustõkised Lukustusseadmed Kontrollseadmed (rehvirõhk) TRANSPORT Haakekonks Katuseboks Autokülmik Laste turvatool (isofix) MUGAVUS Võtmest käivitamine (starter) Elektriaknad, luugid Tulede automaatne kõrgus regulaator (xenon, led) Kliimaseade Hääljuhtimine Soojendus MEELELAHUTUS Raadio Navigatsioon Projektsioon
Graafanalüütilisel lahendusel määratakse sisejõu märgi kindlaks jõuhulknurga ja konstruktsioonijoonise üheaegsel vaatlemisel.Toereaktsiooni märk näitab reaktsiooni jõutegeliku suunda ja joonisel oleva suuna vahekorda.Negatiivne märk tähendab seda, et reaktsiooni suund on vastupidine joonisel esitatule. 2.2.Et jõudu täielikult analüütiliselt määrata,peame teadma suurust ja suunda.Selleks on vaja teada tema kahte projektsiooni ehk komponenti.Positiivne jõu projektsioon on suunatud arvtelje positiivses suunas,negatiivne vastupidi.Summavektori projektsioon mingil teljel võrdub liidetavate vektorite samal teljel võetud projektsioonide summaga.Jõuhulknurgast saame summa F1+F2+F3+F4=RAnalüütiliseks koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et jõudude projektsioonide summa kahel mitteparalleelsel teljel üheaegselt võrdub nulliga. 3
jõudude projektsioonide summa igal kolmel koordinaatteljel võrduks nulliga. 36. Mida nimetatakse jõu projektsiooniks teljel? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null? Millal on see võrdne lihtsalt jõu mooduliga? Jõu projektsiooniks teljel nimetatakse skalaarset suurust, mis on võrdne jõu algus- ja lõpppunktide projeksioonide vahelise lõigu pikkusega sellel teljel võetud vastava märgiga. Jõu projektsioon on null, kui jõud on teljega risti. Jõu projektsioon on võrdne lihtsalt jõu mooduliga, kui jõud on teljega paralleelne. 37. Mida nimetatakse jõu projektsiooniks tasapinnal? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null? 4 Jõu projektsioon tasandil on vektor, mis jääb selle jõu algus ja lõpppunktide projektsioonide vahele antud tasapinnal. See on vektoriaalne suurus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
