ehitusmaterjale vaja olnud. Projekti kohaselt rajati Emajõkke neli sambapaari. Kokku oli sillal sambapaare aga 20. Projekteerijate arvutuste kohaselt oli selline lahendus odavam kui teine võimalus- lühike sild ja kõrgele muldkehale tõstetud tee . Suurvett pidava kõrge muldkeha rajamine pehmele luhale oli nende kinnitusel monteeritavast raudbetoonestakaadist oluliselt kallim. Silla juurde käiv liiklusskeem valmis Eesti Projektis. Liikluslahendus nägi ette olemasoleva, st vana tänavatevõrgu kasutamist. Suuremat elamute lammutamist uue silla pärast esialgu kavas ei olnud. Kaugemas plaanis tuli ehitada välja Turu tn (kuni ringteeni) ning Turu tänava ja silla ristumiskohale tulev kahetasandiline liiklussõlm. Selleks tuli rajada peale- ja mahasõiduteed. Tööde käik. Ehitamisega tehti algust 1977. aasta septembris. Tartu uut silda hakkas ehitama Riia 5. Trusti sillaehitusrong nr 423
Katuse kandjateks on fermide alumised vööd. Puittalad paigaldada raudbetoonist monoliitvöö peale. 4.4.2. Muud konstruktsioonid Välistrepid ja pandused on armeeritud kohtraudbetoonist (va spiraalse evakuatsiooni trepi teisest korrustest, mis on metallist). Sisetrepid on monteeritavatest raudbetoonidest. 22 5. TULEOHUTUS 5.1. Üldandmed Käesoleva projektis käsitletakse koolimaja püstitamist. Hoone kasutusviis: koolihoone, IV kasutusviis.[3] Hoone tulepüsivusklass: TP-1. Hoone on 2-korruseline, keldriga ja pööninguga. Hoone kõrgus on 12,67 m. 5.2. Tuleohutuse tagamise põhimõtted 5.2.1. Tuleohutuskujad [3] Ehitiste vahelised tuleohutuskujad (minimaalselt 8m) on tagatud hoone igalt poolt. 5.2.2. Kandekonstruktsioonide tulepüsivusajad [3] Kandekonstruktsioonide tulepüsivusajad on vähemalt R60 5.3
Testides saadud tulemustele tuginedes võib teha järelduse, et meie tiim suutis muuta disaini paremaks, sest küsitletud kasutajad hakkasid väga kiiresti ja probleemideta uuel veebilehel navigeerida. Projekti tegemise ajal luges tiim palju kirjandust ja allikaid. Antud projekti abil saime palju teada kasutamismugavusest ja nüüd meil on teadmised, mida saab tulevikus kasutada uute veebilehtede loomisel ja vanade veebilehtede parendamisel. Järgmises projektis, kui see tuleb suuremas mahus, peaks kasutama ka teisi testimisviise lisaks ülaltoodud viisidele. Meie tiim tegi õige valiku testimismeetodite valimisel, sest need katsid kõiki stsenaariumeid ja olid "testijatele" arusaadavad. Kasutatud kirjandus 1. J. Ivask slaidid aines IDK1332 2. https://www.justinmind.com/blog/usability-testing-prototyping-7-best-user-testing-tools/ 3. https://www.userzoom.com/remote-unmoderated-usability-testing/a-framework-for-prepa
Asfaltbetoonist tehakse teede, lennuväljade, tööstushoonete põrandate ja lamedate katuste katteid. Vana asfaltbetooni saab uuesti kasutada. Asfaltsegud on Asfaldiliidu Standardi (AL ST) nr. 1-le vastavad tihedast, poorsest või kergasfaltbetoonist segud ja mustsegud. Loetletud segudest valmistatud katted on allpool nimetatud asfaltkateteks. Eritingimustes (nt. sildadel, lennuväljadel) töötavate katte- ja aluskihtide segude kohta võidakse koostada erinõuded või kehtestada projektis eriolusid arvestavad nõuded. Katendikihtides kasutatavate segude liigid ja konstruktsioonikihtide paksused määratakse projektis. Konkreetne seguretsept peab vastama AL ST nr.1 nõuetele. Tellija ja töövõtja vahelisel kokkuleppel võidakse kasutada AL ST nr.1 ettenähtust erinevaid segusid. Seguretsept tuleb töövõtjal tellijaga kooskõlastada. 3. Milliseid kivimaterjale kasutatakse asfaltbetoonsegude valmistamisel? Peentäitematerjali terasuurus on vahemikus 0-2 mm (liiv, sõelmed)
100 alla 750 7,3 6,7 6,1 5,5 5,2 4,9 3,7 3,5 3,1 4,3 4,0 3,7 4,9 4,5 4,3 7501500 9,8 9,0 7,9 7,3 6,7 6,1 4,3 4,0 3,7 5,5 5,2 4,9 6,7 6,5 6,1 15006000 12,2 11,0 9,8 9,1 8,5 7,9 5,5 5,0 4,3 6,7 6,0 5,5 7,9 7,5 7,3 üle 6000 13,4 12,0 11,0 9,8 9,5 9,1 6,7 6,5 6,1 7,9 7,5 7,3 8,5 8,2 7,9 tabel 13: Sõiduteega külgneva vaba ruumi vähim laius,m Vastavalt projektis äramääratud faktoritele: Nõlvsus 1:4 ning sagedus AKÖL>6000 ning lähtetase Rahuldav, sobivad vaid 13,4m ja 12 m ning NB! süvendi korral 7,9m ja 7,5m 7.20. Üldised parameetrid Objekti pikkus: 2,9 km Nõlvsus: 1:4 Teenindustase : E Projektkiirus: 100km/h sõiduradade arv: 2 sõiduraja laius 3,5m katte laius 13,0m
............ 79 5 6.11.1 VÄLISVÕTMETELE LISATAVAD INDEKSID............................................................................. 79 6.11.2 MITTE-VÕTMEVEERGUDELE LISATAVAD INDEKSID.............................................................. 79 6.11.3 FUNKTSIOONIL PÕHINEVAD INDEKSID.................................................................................. 79 FUNKTSIOONIL PÕHINEVAID INDEKSEID KÄESOLEVAS PROJEKTIS EI LOODA...........................79 6.12ANDMEBAASI STATISTIKA KOGUMINE................................................................................... 80 6.13 PÄRINGU TÄITMISPLAANI NÄIDE........................................................................................... 81 6.14 ANDMEBAASIOBJEKTIDE KUSTUTAMISE SQL LAUSED........................................................ 81 6.14.1 TABELITE KUSTUTAMINE.............................................................................
Maksumus põrandapinna m2-le erineb siiski oluliselt kui konstruktiivelementidel on erinevad osa- kaalud. Kui on aga tegemist võrreldamatute projektidega, võib saada puuduvat maksumusteavet kas kolleegidelt või viimaseks väljapääsuks on ka avaldatud andmete kasutamine. Seina- / põradapinna suhe 65. Konstruktiivelemendi definitsioon Konstruktiivelement on kui "ehitise osa, mis vaatamata ehitise tüübile täidab alati sama funktsiooni" ja mida võib projektis vaadelda eraldi, arvestamata seejuures viimistlust. 66. Hoone konstruktiivelementideks jaotamise põhiprintsiibid Võimalused on piiramatud, võiks kasutada näiteks järgnevat jaotust: 1. nulltsükkel ja esimene korrus koos viimistlusega; 2. välis- ja siseseinad koos viimistlusega; 3. ülemised korrused koos treppide, viimistluse ja osaga karkassist; 4. katus koos viimistluse ja osaga karkassist; 5. insenerivõrgud; 6. platsitööd.
Joon mõõdetakse kontrolliks teistkordselt, määratakse keskmine (dkesk= d1 +d2) ja ühtlasi määratakse kaldenurk u. Arvutatakse joone keskmine pikkus, kaldest tingitud parandus,temperatuurist ja lindi pikkusest tingitud parandus ning summaarne parandus: d = dprojekt + dkesk + du + dl. Leitakse punkti B asukoht, milleks du = 2dsin(u/2) mõõdetakse abipunktist B' arvutatud parand d. 77. Projektkkõrguse märkimine Ehituse märkimisel tuleb kinni pidada projektis antud absoluutkõrgustest. Näiteks antakse ehitatava elamu esimese korruse põranda absoluutkõrgus (mida võib tinglikult võtta kohalikuks 0 nivooks). Siiski võib kõik ülejäänud kõrgused anda lähtuvalt esimese korruse põranda kõrgusest. Kõrguslikuks märkimiseks lüüakse maasse vaiad, nende tipu kõrgus peab vastama projektis ette nähtud absoluutkõrgusele. Olgu näiteks vaja punkti A lüüa vai, mille tipu kõrguseks on ette nähtud H A
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks või rekonstrueerimiseks. Projektis lahendatakse kõik ehitisega seotud probleemid, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes tingimustes. Projekteerimisest võtavad osa arhidektid, ehitusinsenerid, sanitaar ja soojustehnikud, elektrikud, tootmistehnoloogid, eelarvestajad, geodeedid, geoloogid. Mahuline arhtektuur - hoonete ja rajatiste projekteerimine Planeerimisarhitektuur - linnade, asulate, keskuste jms planeerimisprojektid.
Ettevõttes kasutatakse: üldist või firma sisest mahuarvutusjuhendit. 31. Kas mahuarvutusjuhendis on arvestatud materjalide kadu, ülekulu jne? Ei 32. Millises järjekorras tuleks töömahtusid mõõta Vastavalt tööde tegemise järjekorrale Mahuarvutustööde järjekord: 0 Esmalt määratakse vundamendi ja karkassi maht...see määrab 1 Mullatööd ja alused -eritööde projektis ettenähtud liitumised võrkudega(torustikud) ja kabariittrasside kaev. 2 Karkassi täited (uksed, aknad, läbiviigud...eritööd-heliisolatsioon) 3 Sisseseaded ja inventar (mõju seina tööde mahtudele) 4 Eritööd (elekter, küte, ventilatsioon, santehnika, eritööde abitööd) 5 Ehitusplatsi (üldkulud) lisatööd 33. Kuidas jaotatakse mahuarvutusjuhendi alusel mullatöid
Töövihik Antud töövihiku eesmärgiks on aidata alustava ettevõtja baaskoolitusest osavõtjaid oma plaanitava äritegevuse detailsel läbimõtlemisel ja ideede realiseerimiseks vajaliku äriplaani koostamisel. Töövihikut täidetakse iga loengutsükli käigus ja koduse tööna loengutsüklite vahel. Koduse töö käigus tekkivaid probleeme arutatakse iga uue loengutsükli alguses. Töövihiku täitmise tulemusena kujuneb igale osavõtjale materjal, mis on sisuliselt individuaalse äriplaani tööversioon. 1. koolituspäev Ülesanne nr.1. Kirjutage oma äriplaanile kokkuvõte vastates allpool esitatud küsimustele. Kokkuvõtte pikkuseks võiks olla 1-1,5 lehekülge. Kokkuvõttes esitatakse lühidalt kogu äriplaani sisu. Peab olema lühidalt esitatud kõik oluline info, mida vajab investor või tulevane äripartner otsustamaks, kas äriplaan on reaalne, kasumlik ja piisavalt atraktiivne. Juhul, kui Teil esialgu puudub vastus mõnele küsimusele, siis püüdke kirja panna nii p...
Perevägivald on Eesti ühiskonnas probleem. Eestis on perevägivallast, sh naistevastasest vägivallast hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi seda nii otsese vägivalla näol kui ka käitumismudelina, mille laps kodust kaasa saab ja oma tulevasesse suhtesse üle kannab. Mis on perevägivald? Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majanduslik...
2.1 Probleemide sõnastamine ja nende põhjuslike seoste määramine MTÜ Eesti Noored poolt koostatud projektil on head võimalused teoks saada, kui sellest olenemata on projektil ka puudujääke ning probleeme. Projekti selle staadiumi eesmärk on konkreetselt püstitada ja piiritleda probleemide sisu, mis annaks selge pildi probleemi ulatuslikkusest ning annaks projekti koostajatele võimaluse välja tuua erinevaid alternatiive probleemide lahendamiseks. Järgnevalt on loetletud projektis esineda võivad lahendust vajavad probleemid. 1. Piiratud eelarve 2. Võimalik vähene huvi seminari vastu 3. Komplikatsioonid tehnikaga 4. Külastajate ootused seminarist ei vasta tegelikkusele 5. Ideede innovaatilisuse puudumine 6. Konfliktid toetavate organisatsioonidega 7. Korraldajate ebakompetentsus 8. Liiga vähe kogemusi nii suure ürituse korraldamisega 9. Raskusi suure projektimeeskonna kõikide liikmete ühise vaba aja leidmisega 10. Konfliktid projektimeeskonna liikmete vahel 11
" Pew' üleilmse kliimamuutuse keskuse vanemteadur Jay Gulledge ütleb, et klimatoloogid "on tõsiselt alahinnanud kliima vastuvõtlikkust soojenemisele". Maailma praegused püüded piirata emissioone, nagu Kyoto protokoll ning arenenud ja arenevate maade koostööprojekt "Aasia-Vaikse ookeani puhta arengu ja kliima partnerlus", eeldavad, et kümnendite vältel aeglustub maailmas kasvuhoonegaaside väljastamine. Kuid Oxfordi ülikoolis töötav Myles Allen, kes oli üks juhte projektis, mis ennustas kliima soojenemist 11 kraadi võrra, ütleb: "Ohutsoon ei ole miski, kuhu me jõuame sajandi keskel. Me juba oleme selles." Tagasisideefektid ja murdepunktid on teadlaste seas siiski endiselt vaidlusalused teemad. East Anglia ülikooli lektor Tim Lenton juhib selleteemaliste teadusuuringute revisjoni. Ta nendib: "Selles vallas on üpris palju mulli." Hirmu kohta, et Siberi igikelts sulab, ütleb ta: "Hulk
Lepingute kirjutamise üldine viga - unustatakse kirjeldada seoste moodustamist. Lepingute kirjutamine võib triggerida kontseptuaalmudeli muutmisele, nt objektide või atribuutide lisamine. 15. Veel kasutusjuhtudega seotud asju Kasutusjuhud on aluseks Testjuhtude kirjutamisele testimise distsiblinnis. Kasutajaliideste eskiisid kui tarkvara nõuete kogumise vahendid: Modelleerimise aines õpitud-tehtud Süsteemianalüüsi projektis teeme ka Ja kordame hiljem domeenimudeli teemaga koos
Dokumenteeritakse süsteemi käitumine, jõudlus, liides jne 2. Süsteemi Ja Tarkvara Kavandamine. Keskendub Põhilistele Programmi Omadustele Nagu Andmestruktuurid, Tarkvara Arhitektuur, Liideste Omadused Ja Protseduurilised Ning Algoritmilised Detailid. Projekti Kvaliteeti On Võimalik Hinnata. Tulemus Dokumenteeritakse. 5 3. Teostus ja moodulite testimine. Projektis kirjeldatud süsteem programmeeritakse moodulite ja programmide kogumina ja need testitakse eraldi. Mida detailsem on projekt, seda lihtsam ja mehhaanilisem saab olla teostuse etapp. 4. Integratsioon ja süsteemi testimine. - programmid ja moodulid integreeritakse ning testitakse kogu süsteemi, peale testimist antakse toode kliendile. Testimisel keskendutakse nii loogilistele detailidele kui ka sellele, kas süsteem oma funktsionaalsuse osas nõudeid täidab (valideerimine). 5
18 Eksklusiivsed Eksklusiivsed, Kommentaarid Eksklusiivsed korterid korterid mitmetasandilised korterid Eksklusiivsed korterid 19 Lisa 2. (järg). Projekt Konkurent 1 Konkurent 2 Konkurent 3 HOONE(D) ja KINNISTU Hoonete arv projektis 1 1 5 Korterite arv 48 76 22 Müüdud korterite arv 46 Korruselisus 6 11 4 3 Trepikodade arv hoones 1 Parkimiskohtade arv
Matteus, kes kõik said küll võrdse rahasumma ja preemiat ei määratud. Lõpliku projekti koostaja otsustas imelihtsalt igivana vastuolu: Kaitseliidu peastaap asus Tallinnas, kus olid käepärast A. Kotli ja E. Lohk. Ei ole täpselt teada, milliseid arhitektuurseid nõudeid esitas Kaitseliit, kuid A. Kotli meisterlik võistlustöö, mille mahtude paigutus sai aluseks lõplikule projektile, vastas rohkem kui ükski teine tema projektidest samaaegse saksa arhitektuuri ideaalidele. Lõplikus projektis ei prevaleeri enam saksa esindusarhitektuuri mõju, vaid avaldub selgelt kohalik 1930. aastate lõpu esindustraditsionalism. Hoone keskel on avar vestibüül ja selle kohal läbi kahe korruse saal. Piki tänavaid paiknevates tiibades, mida pikendati 1950.-ndate aastate lõpus (arh. A. Kuvasto), on ruumid kahel pool koridori. 3. 1940-1963 3.1. Eluloost 1940. aasta murranguliste sündmuste järel loodi riigiettevõttest ,,Ehitaja"
sedavõrd keerulise koostisega nähtus,et selle lahti mõtestamisel tuleb toetuda psühholoogia kõrval teistelegi teadusdistsipliinidele. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess ning seda edastatakse sõnumi saatjalt vastuvõtjale. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Suhtlemise komponentideks on : teabevahetus ehk kommunikatsioon tajumine ja tunnetamine mõjutamine Suhtekorraldus on juhtimise funktsioon, mis määratleb, loob ja säilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ning erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu. Kommunikatsioon Organisatsioonis
A R KÕVERA MÄRKIMINE TEMA PUNKTIDE KOORDINAATIDE JÄRGI Kaasajal on võimalik kõverat välja märkida automaattahhümeetriga, sel juhul sisestatakse instrumenti terve ride punktide koordinaate samuti instrumendi seisupunkti koordinaadid. Märkimine seisneb selles, et maastikul instrumendiga viseerides leitakse projekti järgsed punktid nende koordinaatide järgi. 28.Märkimised. 1. ANTUD KÕRGUSEGA PUNKTI MÄRKIMINE Ehituse märkimisel tuleb kinni pidada projektis antud absoluut kõrgustest. N1 antakse elamu ehituses esimese korruse põranda absoluut kõrgus ja kõik ülejäänud kõrgused antakse lähtudes esimese korruse põrandast. Seega on 1 korruse mõõt tinglikuks 0 nivooks. Esimese korruse märkimiseks lüüakse maasse vaiad nende peade kõrgus peab vastama projektis ette nähtud absoluut kõrgusele. Olgu nt. Vaja punkti A lüüa latt Hi 44,773 kõrgusega HA=40,050. Ehitusplatsil
Soone oja vooluhulk järve. See vähendaks edaspidi ka elektrienergia kulu pumbajaamas, kuna kaoks ära osa sadevee pumpamise vajadus pumbajaamast Paldiski mnt - Rannamõisa tee ristmikuni. 26 Kui on vajalik sadevee äravoolu aeglustada, siis on oluline sadevett hoida sademete mahalangemise piirkonnas niikaua kui võimalik. Kui antud projektis kasutavad sillutise tegemiseks vett läbilaskvat katet, katustelt voolava vee kogumise süsteeme, vett kinnipidavaid ökokatuseid, siis need abinõud võimaldavad sademetel antud asukohas infiltreeruda. Teiseks momendiks on reostuse ärakande vähendamine. Siin saab kasutada ka vett puhastavate taimede (puude) abi. Äravoolu aeglustamisega väheneb heljumi ja toitainete ärakanne. Kõik need tegevused võib võtta kokku kui keskkonda säästev linna
· Rahvasteliidu ülesehitus sarnanes tänapäeva ÜRO-le (Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile): Rahvasteliidu Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest; igaühel neis oli üks hääl; Täiskogu korralised nõupidamised toimusid tavaliselt kord aastas. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes viiest alalisest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest (alalised liikmed olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, projektis ka USA). Kuna Nõukogu pidi hääletama ühehäälselt, oli võimalik mõnel sinna kuuluval suurriigil selle otsuseid blokeerida. Organisatsiooni peakorter asus neutraalses Sveitsis, Genfi linnas. · Rahvasteliiduga liitusid algselt 44 riiki (peamiselt I maailmasõjas võitjate poolel osalenud riigid); kaotajaid esialgu liikmeteks ei võetud. · Kuigi RL-i eesmärk oli ära hoida I maailmasõjagaga sarnaseid konflikte,
vajalikku informatsiooni ei leia, siis tuleb korraldada esmane uuring. 6 1 MEETODID JA TEHNIKAD 2.1. Andmete kogumise meetodid ja tehnikad Esmase info põhilisteks kogumisviisideks on ( Vihalem): Küsitlus Vaatlus Eksperiment Meetodi valik sõltub probleemi iseloomust, uuringu eesmärgist, firma ajalistest ja rahalistest võimalustest jm teguritest. Tavaliselt kõiki kolme ühes projektis ei kasutata, kuid mõnikord ühendatakse küsitlus vaatlusega või eksperimendiga (Vihalem 2001). Tänapäeval on kõige laialdasemalt kasutatav andmete kogumise meetod küsitlus. Edaspidi tulebki lähemalt juttu küsitlusmeetodist. Teistest meetoditest järgneb lühiülevaade. Andmete allikate jaotus toodud joonisel 2.1 järgneval lehel. Nagu jooniselt näha saab andmete allikad jagada nende päritolu järgi kaheks, esmasteks ja teisesteks. Esmased andmed jagunevad
Abimaterjal äriplaani koostamiseks Koostatud materjali eesmärgiks on kaasaaidata alustaval ettevõtjal oma plaanitava äritegevuse detailset läbimõtlemist äriplaani koostamiseks. Töövihikut täidetakse iga loengutsükli käigus ja koduse tööna loengutsüklite vahel. Koduse töö käigus tekkivaid probleeme arutatakse iga uue loengutsükli alguses. Töövihiku täitmise tulemusena kujuneb igale üliõpilasele materjal, mis on sisuliselt individuaalse äriplaani tööversioon. Kirjutage oma äriplaanile kokkuvõte vastates allpool esitatud küsimustele. Kokkuvõtte pikkuseks võiks olla 1-1,5 lehekülge. Kokkuvõttes esitatakse lühidalt kogu äriplaani sisu. Peab olema lühidalt esitatud kõik oluline info, mida vajab investor või tulevane äripartner otsustamaks, kas äriplaan on reaalne, kasumlik ja piisavalt atraktiivne. Juhul, kui Teil esialgu puudub vastus mõnele küsimusele, siis püüdke kirja panna nii palju kui oskate. Kokkuvõtet täiendatakse ja parandatakse...
ERISOOJUSKADUDE LEIDMISEGA. Antud osas leitakse hoone erinevate ruumide külmasillad nende pikkused ja erisoojuskao suurused ruumis ning kõik need väärtused on antud ruumide kaupa tabelites. (vt. Tabelid 4-13) Tabelites on kasutatud ruumide täispikkade nimede asemel lühendeid mis on välja toodud ka hoone põhiplaanil. (vt. Graafiline osa joonis 1) Antud arvutuste tegemiseks on kasutatud kursuse projektis väljatoodud valemeid (vt. Valem 1). Tabelite kujundus on võetud energiatõhus ja tehnoseadmete tunnikonspektist. Kasutatavad valemid: [6] [valem 1] Tabel 4 Tehnikaruumi külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6] Joonkülmasilla Külmasilla Külmasild Külmasilla
Projekti koostamise juhendmaterjaliks on loengukonspekt aines EHO017 Normeerimine ja eelarvestamine ning näidiseelarve. 3.Hindamise alused Kursuseprojekti hindamisel arvestatakse projekti vastavust lähteülesandele, töö sisukust ja õigsust, üliõpilase oskust kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid projekti koostamiseks ning üliõpilase vastuseid õppejõu küsimustele. Pille Hamburg 1. SISSEJUHATUS Antud projektis on hoonele koostatud pakkumiseelarve, mille alusel saab tellija teabe projekti eeldatavast maksumusest. Projekteeritav hoone asub Läänemaal Virtsus aadressil Tallinna mnt. 33. Projekteeritud hooneks on lasteaed, kinnistu suurusega 3891,2 m2, paiknedes selle keskel. Olemasolev reljeef kinnistul on 1,65m kõrguste erinevusega, kohas, kus hoone krundil paikneb, on pinna kõrguse erinevus 0,4m. Pinnaseks on peamiselt saviliivmoreen ja pisut ka lokaalmoreeni, mille all pesitseb lubjakivi.
· Selgita, mis peab tehtud saama. Selgita lihtsalt ja arusaadavalt ning ütle otse välja, mida sa ootad. Ära väljendu ebamääraselt. Lause 'sa pead mind selle projekti juures aitama' ei ütle kaastöötajale midagi. Seevastu lause 'me peame koos töötama välja uued õppetöö kvaliteedi standardid' annab kolleegile tunduvalt parema ettekujutuse sellest, mida ta peab tegema. · Räägi talle tema kohast kogu projektis. Kui sa räägid kolleegile tema ülesannetest, ära unusta näitamast, kus need ülesanded kogu projekti sees paiknevad. See annab talle selgema ettekujutuse oma rolli tähtsusest. · Ütle töö tähtaeg. Kaastöötajal on tarvis teada kui kaua tal selle ülesande täitmiseks aega on. · Arvesta ka temaga. Ära oota projektist teatamisega viimase minutini, siis lööd sa teiste ajagraafiku segi. Teata võimalikust ülesandest nii vara kui võimalik.
- Vajalikud ventilatsiooni-, kanalisatsiooni-, sadevee-, vee- ja küttetorud - kergseinte karkassid ja kipsplaadid Materjalid ladustatakse võimalikult töökoha juures. Materjal, mis ei karda vett ladustatakse hoonest väljastpoolt. Materjal, mis on veesuhtes tundlik, ladustatakse ,,merekonteinerites". 14 2.12 Ajutise veevarustuse arvutus. Ehitustööde projektis arvutatakse üldine veevajadus järgmise seose alusel: Qüld=Qt + Qmaj + Qtt kus Qt - tootmisvee vajadus, Qmaj - majandusvee vajadus. Qtt - tuletõrjevee vajadus. 2.12.1 Tootmisvee vajaduse arvutus Qt = 1,2 Qk k1 / 8 x 3600 (L/s) kus 1,2 tegur, hindamaks arvestamata veekulu Qk tootmise keskmine veevajadus vahetuses L
Persson. Gaasijuhtme kasutuseaks on kavandatud 50 aastat. Vaatlejad näevad Põhja-Euroopa gaasijuhtmes Venemaa poliitilist käiku, mille eesmärk on vabaneda maagaasi transiidist Ukraina, Valgevene, Poola ja teiste maade kaudu ning suunata gaas otse Saksamaale. Mööda merepõhja kulgev torujuhe on küll kallim, kuid võimaldab Venemaal peatada maagaasi tarnimine teistele Kesk-Euroopa maadele, säilitades tarned Saksamaale. Pole teada, miks Saksamaa otsustas selles projektis osaleda. Torujuhet rajava konsortsiumi (North European Gas Pipeline Company) nõukogu esimees on Gerhard Schröder, kes Saksamaa liidukantslerina allkirjastas torujuhtme rajamise lepingu Venemaaga veidi aega enne oma ametikohalt lahkumist. Tema hilisem nõustumine võtta vastu Venemaa juhitud konsortsiumi juhi ametikoht on kutsunud Saksamaal ja teistes riikides esile hämmastust, sest selles nähakse võimalikku huvide konflikti. Schröder on nõukogusse nimetatud Gazpromi esindajana
Tuginedes välisõhu alamprogrammi hindamiskomisjoni hinnangule projekti mitte rahastada. 16. Tallinna Keskkonnaameti projekti ,,Lasnamäe elupiirkonna välisõhu kvaliteedi seire" eesmärgiks on Lasnamäe elukeskkonna välisõhu kvaliteedi (tolm, saasteained, müra) hindamine sõltuvalt piirkonnas asuvate tootmisettevõtete heitmete ja transpordi võimalikust mõjust. Hindamiskomisjon leidis, et projekti on mõttekas rahastada juhul kui Tallinna Linnavalitsus suurendab projektis omaosalust 10%-ni projekti kogumaksumusest. (Kinnituskiri lisatud). Taotletav summa 500 000.- krooni. Fortum Termest AS projekti ,,Jõgeva maakonna gaasitrassi ehitus" eesmärgiks on Jõgeva ja Põltsamaa vahelise gaasitrassi ehitus. Gaasitrassi abil transporditakse kütus Jõgeva gaasijaotusjaamast läbi asulate Siimusti, Saduküla, Lustivere, Paustvere Põltsamaale ja Põltsamaa ümbruskonna asulatele. Projekti mitte rahastada kuna ei vasta prioriteetidele. 17
Organisatsiooni tehnilist parki Organisatsiooni toimimist reguleerivaid qigusakte Organisatsiooni toimimist toetavaid rakendussusteeme 27. Valige QIGE vaide. Organisatsiooni tapne definitsioon on: :: P: 0.9 juhuslikud inimesed koos vastavate tooviiside, rutiinide ja isiklike ootustega, kes konkureerides uritavad saavutada sarnaseid eesmarke valjapaistvad ja haritud inimesed, koos infotehnoloogia vahendite ja oskustega ning vastastike ootustega, kes infosusteemi projektis osaledes uritavad saavutada projekti tahtaegset ja edukat lqpuleviimist inimesed, kes kasutades meetodeid, masinaid ja tehnoloogiaid uritavad luua infosusteemi organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tooviiside, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos tootades uritavad saavutada uhiseid eesmarke samas toas viibiv inimeste grupp koos vastavate soovide ja vastastike ootustega, kes koos viibides uritavad mqnusalt aega viita 28. Valige VALE vaide
SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 1. HOONE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................................... 3 2. EHITUSTÖÖDE KIRJELDUS .......................................................................................... 4 2.1. Mullatööde kirjeldus .................................................................................................... 4 2.2. Hüdroisolatsiooni kirjeldus.......................................................................................... 4 2.3. Vundamentide rajamise kirjeldus ................................................................................ 4 2.4. Raudbetoon karkassi kirjeldus ..................................................................................... 4 2.5. Katusetööde kirjeldus ...
väljakujunenud positsioon turul. pikk Optimaalse suurusega funkstionaalsed korterid (praktiline Lasnamäe imago ning selle planeering) lähedus Ehitusgarantii 3 aastat Eksklusiivsuse puudumine Rõdu ja erinevate Ühetoaliste korterite puudus parkimisvõimalustega korterid projektis (majaesised-, parkimismajasisesed- ja Lauluvaljaku lähedus (müra) garaažisisesed parkimiskohad) Lauluväljaku, Kadrioru pargi ja Pirita tee promenaadi lähedus Vana-Kuuli tn 5 ja Narva mnt 148 korterite müügiajalugu positiivne kogemus näitab potentsiaalsete ostjate huvitatust Võimalused (välised) Ohud (välised)
eksisteerinud. Kuid faktiline poliitiline tegelikkus ei olnud Platoni jaoks argumendiks. See kuulus meeltega tajutava, “ebaoleva” valdkonda. Kui aga Platon kaalutles seda küsimust selle tunnetusvõime abil, millele avanevad asjade olemused, st mõistustunnetusega, siis ei leidnud ta argumente selle vastu, et naised võiksid poliitilises elus osaleda. Võim ja seadus: korruptsiooni probleem. “Politeia”`s esitatud “hästikorraldatud riigi” projektis ei ole äsjakirjeldatud viisil ettevalmistatud valitsejate tegevus mitte mingil viisil reglementeeritud seadustega, mis seda tegevust sisuliselt piiritleksid või võimu kuritarvitusi keelaksid. Platon võrdleb valitsejate vahekorda ühiskonnaga arstide ja patsientide vahekorraga – nii nagu on mõttetu arstidele formaal-juriidiliste seadustega ette kirjutada, kuidas konkreetsel juhul tuleks ravida, nii olevat ka tarbetu teha valitsejatele niisuguses riigis siduvaid ettekirjutusi.
100 alla 750 7,3 6,7 6,1 5,5 5,2 4,9 3,7 3,5 3,1 4,3 4,0 3,7 4,9 4,5 4,3 7501500 9,8 9,0 7,9 7,3 6,7 6,1 4,3 4,0 3,7 5,5 5,2 4,9 6,7 6,5 6,1 15006000 12,2 11,0 9,8 9,1 8,5 7,9 5,5 5,0 4,3 6,7 6,0 5,5 7,9 7,5 7,3 üle 6000 13,4 12,0 11,0 9,8 9,5 9,1 6,7 6,5 6,1 7,9 7,5 7,3 8,5 8,2 7,9 tabel 16: Sõiduteega külgneva vaba ruumi vähim laius,m Vastavalt projektis äramääratud faktoritele: Nõlvsus 1:4 ning sagedus AKÖL>6000 ning lähtetase Rahuldav, sobivad vaid 13,4m ja 12 m ning NB! süvendi korral 7,9m ja 7,5m 7.20. Üldised parameetrid Objekti pikkus: 2,9 km Nõlvsus: 1:4 Teenindustase : E Projektkiirus: 100km/h sõiduradade arv: 2
Hoones on duss, wc koos riietus ruumiga. Siis on veel puhketuba ja kontor. Selle projekti kohaselt on mõeldud töökoda alguses ühele inimesele. Seega osad ruumid leiavad vähem kasutust nagu näiteks kontor. Kontori olemas olu on hea, sest et see annab võimaluse laiendamiseks ja uute töötajate palkamiseks. Töökoda on suurem kui alustuseks vaja ja sinna on võimalus installeerida teine tõstuk ja palgata teine mehhaanik aga see on tuleviku küsimus mida siin projektis ei kajasta. 5 2. SEADMESTIK Autoremondi töökojas remonditööde kvaliteedi tagavad väljaõppinud mehed ja head tööriistad. Mida paremad mehed, mille mõõdupuuks on palk ja mida vastupidavamad tööriistad, seda kvaliteetsem on tehtud töö tulemus. Töö kvaliteet tagab kliendile rahulolu ja selle läbi firma positsiooni turul. On loomulik, et töökodades püütakse kasutada
hooldus, valve, remont jne) Standardse tarkvara kasutamise õpetamine ja korrashoid (a la autokool) Keerulise standardtarkvara installeerimine, sättimine ja kasutamise õpetamine (tüüpiliselt majandustarkvara) Erinevate standardtarkvara tükkide kokkupanemine, tüüpiliselt omakirjutatud programmide abil (integratsioon) Uue tarkvara tegemine vastavalt kliendi tellimusele Uue tarkvara tegemine laiemaks müügiks Alan Turingi morfogeneesi teooria 1951 Planeerimiseks projektis Spolski soovitab : EXCEL The Foundations of the GPL Nobody should be restricted by the software they use. There are four freedoms that every user should have: ·the freedom to use the software for any purpose, ·the freedom to change the software to suit your needs, ·the freedom to share the software with your friends and neighbors, and ·the freedom to share the changes you make.
uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendaja. Enrico Fermi sündis Roomas ja õppis 19181922 Pisa ülikoolis. Ta täiendas ennast Göttingenis ja Leidenis, kus ta tutvus ka Albert Einsteiniga. Ta tegi katseid aeglaste neutronitega ja avastas, et aatomituumade neutronitega pommitamisel on võimalik saada uusi radioaktiivseid isotoope. Aastal 1938 sai ta Nobeli füüsikaauhinna. Ta töötas Columbia ülikoolis ja hiljem Chicagos ning osales Manhattani projektis. 1942. aasta 2. detsembril õnnestus tal esimene juhitav aheltuumareaktsioon. Fermi järgi on nimetatud keemiline element fermium ja pikkusühik fermi ning tema nimest on tuletatud ainet moodustavate elementaarosakeste üldnimetus fermion. Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 18. november 1962) oli Taani füüsik, kes aitas avastada aatomistruktuuri ja kvantmehaanikat, mille eest pälvis 1922. aastal Nobeli füüsikapreemia. Ta oli samuti osaline
Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Oma olemuselt on organisatsiooni puhul tegemist inimeste grupiga, mille liikmed annavad oma kohustuste/vastutuspiirkonna raames panuse mingi ühise eesmärgi täitmiseks teevad koostööd mingi tulemuse saavutamiseks. Organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke. Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside eesmärgipärast kombinatsiooni. Ettevõtte/organisatsiooniga seotud huvigrupid omanikud raha vm mõõdetava väärtuse teenimine; kliendid vajaduste rahuldamine läbi väärtuse omandamise; juhid minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine; töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond. Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja a...
[1, lk 27]. 2.2. Veiste pidamisviis Pidamisviisiks on valitud lõastamata pidamine. See pidamisviis on viimasel neljakümnel aastal intensiivselt arenenud ja kiiresti levinud. Ta võimaldab loomadel rohkem liikuda, lehmi lüpstakse lüpsikojas või kohas, mõnedel juhtudel lihtsustub söötade ja allapanu jaotamine ning sõnniku eemaldamine [2, lk 29]. Lõastamata pidamisviise on kolm: rühmadena sügavallapanuga pidamine, kombilatrites pidamine ja puhkelatrites pidamine. Selles projektis on pidamisviisiks valitud kombilatrites pidamine. 2.3. Kombilatrites pidamise eelised ja puudused Eelised: 1. Lüpsja töötingimused head, kvaliteetne piim. 2. Hea võidelda udarahaigustega. 3. Madalad tegevuskulud, tööviljakus suur. 4. Ühele loomale vajaminev pind väike. Puudused: 1. Juurutamisel ja ümberrühmitamisel esineb loomadel stress. 2. Põhisöötade individuaalne normeerimine ei ole võimalik. 5 3.VEISEFARMI RISTLÕIGE 3.1
Keskusehoone läheduses on eramaju ja tüüpprojektide järgi ehitatud kortermaju. Algselt kujundasid krunti ja lisasid efekti ka hoonele maja küljes olevad betoonist lillekastid, aga kuna hoone on hüljatud siis on need lagunenud ja krundil domineerib looduse jõud, maja ümbrus on võsastunud. Hoones toimus tegevus 80ndate algusest kuni kolhoosikorra lagunemiseni Laeva katsesovhoosi administratiivhoonena. Katsesovhoos rajati kuna sovhoos vajas ametiruume juhtkonnale ja spetsialistidele. Projektis nimetati hoonet katsejaamlabortooriumiks, et tagada kiirem rahastamine, kuna keskushoone ehitamine oleks tähendanud keerukamat bürokraatiat. Hoone ehitas Tartu Üldehitustrust Jaak Kalmu juhtimisel. Alates 1992. aastast seisab hoone tühjana ja laguneb. Kolhooside loomise järel hakati maapiirkondades välja kujundama keskasulaid ning nendesse rajama administratiivhooneid. Keskusehoonetes paiknes ühismajandite administratsioonile lisaks tihti veel muid funktsioonening kolhoosikorra
Ühtekuuluvusfondist (struktuurivahendid). - Struktuuritoetus jaguneb: · Euroopa Liidu toetus Euroopa Liidu struktuurifondidest, sh Euroopa Ühenduse algatuse INTERREG raames, ja Ühtekuuluvusfondist eraldatav struktuuritoetuse osa; · Riigieelarveline toetus struktuuritoetuse osa, mis kantakse riigikassast koos Euroopa Liidu rahaga otse toetuse saajale. Omafinantseering - toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti, sh laenud või väljastpoolt Euroopa Liitu saadud välisabi. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult abikõlblikud kulud. Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund) - Mõeldud eelkõige suuremate infrastruktuuriprojektide rahastamiseks. - Projektid peavad avaldama majanduslikku ja sotsiaalset mõju kogu riigile ning märkimisväärselt kaasa aitama keskkonna ja transpordi sektorite arengutele.
tunduvalt suurem. Restuareerimine 2003.a valmisid muinsuskaitse eritingimused ja restaureerimiskontseptsioon, mille eesmärgiks oli lossi keskse ja esindusliku rolli säilitamine. Aluseks olid võetud 1910.aasta fotod ja ajalooline õiend. Lossi restaureerimine kestis kümmekond aastat. Hoone konstruktsioonid olid suhteliselt heas seisukorras, aga plekk-katuse tõsised läbijooksud tingisid esmatähtsaks tööks katuse vahetuse. 2003. aastal sai loss kiltkivikatuse nagu oli olnud esialgses projektis. 2005.a toimus oluliste ruumide - peasaali, söögisaali, salongi, vestibüüli, kabineti restaureerimine. Loss avati külastajatele 2011. aasta suvel. Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessansslikus ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Nii palju kui võimalik, püüti taastada algseid interjöörilahendusi. Olulist teavet selleks saadi lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt
teistpidi konstruktsiooni mõõtmete vähenemist. Esimene mõjub eelkõige rahakotile, teine aga vähendab vundamendi kandevõimet. Näiteks, kui alus on ettenähtus 2,5 cm võrra madalam, aga vundamendi ülaserv õigel kõrgusel, siis 130m² plaatvundamendi puhul tekib 3,3 m³ suurune betooni ülekulu. Järgmiseks tähtsaks etapiks vundamendi ehitamise juures on armeerimine, mille juures tuleb järgida projektis etteantud armatuuri mõõtmeid ja paigutust. Armeerimine koosneb mitmest etapist: armatuuri ost, transport, ladustamine, lõikamine ning lõpuks paigaldamine. Kõik need toimingud nõuavad aega, raha ja kvalifitseeritud tööjõudu. Vundamentide puhul on võimalik eelpool nimetatud etappe vältida, kasutades kiudbetooni. Raketis on betoonivaluks valmis. Armatuur paigaldatakse koos betooniga. Ehitiste lint- ja plaatvundamentide valamisel kasutatavat kiudbetooni nimetatakse
mu doktoritöös, et olümpiaadidel edukamate puhul võib märgata orienteeritust pigem egole kui ülesandele, esipaanile seatakse oma paremuse demonstreerimise, mitte 34 niivõrd meisterlikkuse saavutamise püüd. Sellise tendentsi ilmnemist põhjustab suure tõenäosusega ühiskonnas süvenev konkurentsiõhkkond. Seda enam tuleks noortele pakkuda tegevusvorme, mis arendaksid meeskonnatööoskust. Ühes säärases projektis said teaduskooli õpilased osaleda 2008. aastal, mil koos Saksamaa vähiuuringute instituudi juures tegutseva ScienceLabi noortega tehti mõlema maa teaduslaborites kahenädalaste sessioonidena tõsist teadustööd ning diskuteeriti teaduseetika teemadel. Teie möödunud aastal kaitstud doktoritöö oli pühendatud olümpiaadidele. Mida meie olümpiaadidel osalejate kohta selle kaudu veel teada saite? Olümpiaadidega seotud temaatikat pole üldse eriti palju uuritud, valdavalt on senised
rusteeritud postamendid sammaste all, madal talastik, ümmargune aken viiluväljal, lõpuks katuseakende kujundus need kõik on motiivid, mis võõrad rangele, antikiseerivale klassitsismile. See üldiselt mitte just väga õnnestanud projekt lükati tagasi ja juba märtsi lõpul esitas Krause kaks uut projekti, mis aga pole säilinud ning ka heakskiitmist ei leidnud. Järgmine säilinud projekt on 21. aprillist 1803 (2. joon.). Fassaadi kujundus pole siin mitte ühtlasem kui esimeses projektis, kuigi ehitis paistab palju pidulikumana selle 7 tõttu, et sambad on viidud läbi kolme korra. Keskmine osa ei ole sugugi orgaanilises ühenduses fassaadi külgosadega (mis nüüd igatahes küll ühtluse mõttes on võitnud, eriti paremal pool väljendatud idee järele): keskmises osas tarvitatud triglüüfide motiiv pole laiendatud külgosade peale, siin esineb ainult lihtsalt profileeritud sims,
Lisaks korraldatakse mitmeid seminare ja teabepäevi merekaitset puudutavatel teemadel. Projekti tegevustes osalevad lisaks projekti juhtpartnerile Eesti Mereinstituudile veel ka Balti Keskkonnafoorum, Eesti Ornitoloogiaühing, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ning Riiklik Looduskaitsekeskus. Projektile lisaväärtuse andmiseks on kaasatud ka kaks välispartnerit Baltijas Vides Forums Lätist ning NIVA Norrast. ELFi rolliks antud projektis on uuritavatel aladel mereimetajate eluolu kohta hinnangute andmine. Projekti raames töötab ELFis Ivar Jüssi. 13 HELCOM Teisipäeval, 6. märtsil peeti Soomes Helsingi Komisjoni (HELCOM) Läänemere keskkonnakaitse tegevuskava teine rahvusvaheline konverents, kus erinevad huvigrupid said esitada oma seisukohti tegevuskava kohta. Tänavu juba 28
maastikukaitsealasid) • mille sisse või vahetusse naabrusse jääb väärtuslikke metsa- või soo-alasid, mis ei ole kaitsealad • mis on mosaiiksed, st sisaldavad looduslikke (mitte istutatud) metsatukki, pool-looduslikke rohumaid, veekogusid ja väiksemaid märgalasid. Identiteediväärtus- on vaimne väärtus. Inimese identiteet on paljus seotud mingite kindlate paikade või maastikega. Käesolevas projektis on identiteediväärtust omistatud aladele ja objektidele, mis on kohalike elanike jaoks olulised või väärtuslikud. Identiteediväärtus selgitati välja küsitluste ja intervjuude abil. Rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus - Puhkamiseks ja turismiks sobival ehk puhkeväärtusega maastikul esineb järgmisi omadusi: Ilus, reljeefilt ja taimestikult vaheldusrikas, metsarohke, sisaldab veekogusid või piirneb rannaga, väljendab kohalikku ajalugu ja traditsioone,
c ebakorrapärastest looduskividest müüritis, d seotiseta müüritis, e seotisega müüritis 1 Mördi mark ja koostis valitakse sõltuvalt müüritise nõutavast tugevusest, tööde ajast (suvi või talv), vundamentide ladumisel ka pinnasest, samuti ehitava hoone seinte niiskusest ekspluatatsioonis ja muudest nõuetest. Nõuded müürikivide ja mördi margi kohta on toodud ehitise projektis. 7.2 Müüritise liigid ja seotised Kivimüüritis koosneb mördile laotud kividest, mille mõõted ja kuju võivad olla väga mitmesugused. Tehniliste tingimustega on mördikihi paksused määratud järgmiselt: 1) tellismüüritises: horisontaalvuukide keskmine paksus korruse kõrguse ulatuses peaks olema 12 mm, vertikaalvuukide keskmine paksus 10 mm; seejuures ei tohi olla üle 20 mm ja alla10 mm; vundamenti vuukide keskmine paksus võib olla 15 mm;
74. Mis on tootmisprotsessi ja tehnoloogilise skeemi vahe? Tehnoloogiline skeem on osa projektist, see annab ülevaate konkreetse kaardi tootmiseks rakendatavatest tehnilistest võtetest ja nende jaotumisest tööetappideks, samuti näitab etappide kulgemise järjekorda ja määratleb töö eest vastutajad. Tehnoloogiline skeem jaguneb 4 etappi: ettevalmistustööd, välikaardistus, digitaalkaardistus, kontroll. Ühes projektis võib olla mitu erinevad tehnoloogilist skeemi. Tehnoloogiline skeem on aluseks tootmisprotsessile. Tootmisprotsessi on kaasatud veel projekteerimine (konkreetse kaardi tootmiseks vajaliku projekti koostamine), trükiks ettevalmistamine ja trükkimine. 75. Mis on kaardi koostamine ja millistest osadest ta koosneb? · Kaardi tegelik, füüsiline valmistamine. · Hõlmatud suur hulk erineva valdkonna spetsialiste. · Toimub vastavalt tehnoloogilise skeemile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
