pika puhkuse ja mõnusalt elada. Tal ei ole antud hetkel plaanis midagi muud teha kui sõita kaatriga ja veeta mõnusalt aega, kuid edaspidises perspektiivis tema eesmärgid kindlasti muutuvad. Oletame, et järgmiseks suveks tahab ta kaatri asemel endale osta suurema kaatri või hoopis jahti. Lähtudes iseloomulikust tarbimissoovi kasvust, tekib vajadus rahuldada oma vajadusi ehk teenida rohkem. Eeldates fakti, et Madis on parim ning arvatavasti ainus projektijuht tarkvarafirmas, on tähtis et firmas panustaks igaüks ühise eesmärgi, heaolu (sh. maine, tulu) nimel. (Kuid analüüsides seda olukorda, tuleb välja et Madisel puudub üldse tegutsemistahe ja soov panustada maksimaalselt oma ettevõttesse). Eriti tähtis on projektijuhi roll organisatsioonis, kuna tema pädevusse kuulub eesmärkide kokku leppimine, leida teatud vahendid eesmärkide täitmiseks, koostada plaane ning jälgida nende täitmist, juhendada töötajaid ning vastasel juhul
10)et kulud ajutistele hoonetele ja rajatistele oleksid minimaalsed, milleks tuleb ehituse ajal võimaluse korral kasutada alalisi objekte ja inventaarsed korduv kasutusega rajatisi. 6. Joonista juhtimise maatriksstruktuur. Nimeta: 1) põhiline eelis, 2) põhiline puudus Peadirektor Finantsid Pakkumised Plaan Raamarupidamine Kantselei - Funktsionaalne struktuur Projektijuht Projektijuht Projektijuht - Regionaalne struktuur | | | | | | |_____________|________________ | ________Hoonete projekteerimise | | | osakond
SÄÄSTULAMP. Nn "säästulamp" on tegelikult kompaktlamp, millele on kasutusmugavuse tõstmiseks lisatud tavalise hõõglambi sokkel. Praktiliselt kõik levinud säästulambid on hõõglambile sarnase värvitooniga, neil on väga hea värviedastavusvõime ja hea valgusviljakus. Enamik säästulampe on varustatud elektroonilise süüteseadmega, ta süttib ja põleb väreluseta. Säästulamp peab temasse investeeritud raha tagasi teenima pikema aja vältel enegiasäästu arvel. Seetõttu on väga oluline, et talle oleks tagatud head töötingimused. VÄGA oluline on kõrge tootekvaliteet. Kvaliteedi tagab tavaliselt see, kui lambile on peale märgitud tootja nimi ja valmistajamaa. SÄÄSTULAMP, VÕRRELDES TAVALISE "PIRNIGA" EELISED + on pikaealine, kestab 6-10 korda kauem! (6000-10 000 tundi!) + on energiasäästlik, annab ligikaudu 5 korda rohkem valgust. + varustatud tavalise lambisokliga (E14 või E27), mistõttu teda on kerge paigaldada olemasolevasse valgustisse. + ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Praktikaaruanne Tallinn 2012 · -.....................................................................................................3 · .............................................................................................................................5 · ...........................................................................................................................9 · ..............................................................................................................13 2 - E.W.T.C. -- , 10 . E.W.T.C. : · · · · · / 100% E.W.T.C. . . : E.W.T.C., , ; ; ; ; ; -...
inimest täiskoormusega. Punasega on märgitud rollid, mille reaalne ressursivajadus erines plaanitust. Intervjueerimist planeerides ja läbi viies selgus, et vajalikku informatsiooni kättesaamiseks piisab kolmest kasutajast valdkonna kohta valdkonnajuhist ja kahest kogenuimast analüütikust. Ka juhtkonnast intervjueeriti väiksemat hulka inimesi, kuna plaanimisel selgus, et mitmete inimeste infovajadused kattuvad. Rollid klientorganisatsioonis: · projektijuht, kes vastutab projekti tähtaegade, eelarvestamise jms eest 1in · arhitekt, kes konsulteerib süsteemi väljatöötamisel 1in · lõppkasutajad, kes defineerivad nõuded ning võtavad süsteemi vastu või lükkavad tagasi 12in (prognoos 20-30in) · juhtkond, kes osalevad ärinõuete kirjeldamisel 3in (prognoos 5in) Rollid tarkvaarendusteenust pakkuvas ettevõttes:
2002:1016) Loomadel on võime on õppida laiendatult nende endi harjumuspärasustele põhinevalt. Kohandades enda käitumist või teadmisi vastavalt olukorrale. (Michael T. 2002:1016) Teatud liikidel pole õppevõimet, kuid on tohutu võime kohaneda uue keskkonnaga. (Michael T. 2002:1017) 10 5. ARUTELU JA TAGAJÄRJED Laialt on arutatud projektijutimisega seotud meetodeid ning esinduslikult projekti esitamis käsitlust. Näiteks, kas projektijuht oskab vastata „Mida teeb projektijuht- mida keegi teine ei oska.“ (Michael T. 2002:1017) Kuidas on võimalik aru saada, kas me teeme seda- mida me teeme õigesti. Me eeldame, et organisatsioonil on olemas strateegia kolme kuni kümneks aastaks, kuidas edasi liikuda. Kas vajatakse tõestada projekti tähtsust või toote termini muudatust, muuta organisatsiooni struktuuri või vajab muudatust juhtimismudel.
Tootmisjuht Tallinna Tehnikakõrgkool peab olema nii hea tehnikatundja kui samas ka hea inimestetundja, organisaator ja meeskonna kujundaja. Hea tootmisjuhi eelduseks on majanduslik mõtlemine ja töökollektiivi mobiliseerimine tellimuste õigeaegseks ning kvaliteetseks täitmiseks. Tootmisjuhil peab olema tehnikaharidus ning kiire otsustus- ja analüüsivõime. 3.4 Projektijuht Projektijuht on kõrge kvalifikatsiooniga spetsialist, kes omab tehnilist eriharidust inseneri tasemel, kuid orienteerub samas ka veel ärilis-halduslikes ning finantsküsimustes ja on teatud määral müügimees. Projektijuhi ülesanneteks on plaanimine, ohjamine ja koordineerimine ehk konkreetsete tootmisprojektide juhtimine ning haldamine, rahaliste ressursside hindamine, toote kvaliteedi kontrollimine ning selle juurutamine tootmisesse, tehnilise dokumentatsiooni
Viitamisjuhend Raamat/monograafia (ühe ja mitme autoriga) Tervikteoste (raamatute) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Nt: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Artikkel trükitud väljaandes Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Artikkel elektroonilises väljaandes Artikkel, mis on ainult Internetis ilmuvas ajakirjas: Sillick, T. J., & Schutte,...
elektroonset versiooni. Köidetud aruannet on mugav kasutada ja säilitada. Aruanne kannab endas ka projekti teostava firma/organisatsiooni imagot. Seega tuleb kasuks atraktiivne, kuid samas liialdusteta välisilme. Reeglina tuleb projekti olulisemate aruannete aruteluks kokku projekti juhtkomitee. Sellisel juhul kujuneb mulje projekti edukusest peale aruande enese ka selle esitluse põhjal. Aruannet esitleb tavaliselt projektijuht. Esitluse juures tasub keskenduda kõige olulisematele küsimustele, kuna projekti detaile on juhtkomitee liikmed eeldatavasti juba lugenud. Projektijuhil on kasulik esmalt rõhutada edukaid momente projekti juures. Kui aga probleemide lahendamine sõltub juhtkomitee liikmetest, tuleb ka need arutuse alla võtta. Projektijuht jätab endast efektiivsema mulje, kui reageerib positiivselt kõigile ettepanekutele ja kriitikale - ka siis, kui ta päriselt sellega ei nõustu
Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED Projekt – tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks (püsiv kvalitatiivne muutus, uus teenus, uus toode). Ühekordne, täpselt määratletud eesmärgiga ajutine ülesanne mis tuleb lahendada tähtaegselt, kasutades selleks kindlaksmääratud ressursse. Äriplaan – teisisõnu äriprojekt; toodete ja teenuste tootmiseks ja müümiseks ning ettevõtte rajamiseks/laiendamiseks koostatav plaan. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: AEG, RESSURSID, TULEMUS. Aeg. Projekt toimub kindlas ajavahemikus; projekti lõpuks tuleb saavutada püstitatud eesmärgid. Ressurss. Inimesed, töövahendid, ruumid jm väärtused. Ressurss lepitakse projekti kavandades kokku, see on rahaliselt mõõdetav ja moodustab projekti eelarve. Tulemus. Projekti käigus võidakse saavutada lisaks lõpptulemusele veel...
6.Mõjuvõim Nad on oma kahekümne tegevusaastaga suutnud saavutada Eestis küllaltki suure mõjuvõimu. On suutnud läbi viia suuri kampaaniaid, osad neist toimuvad igal aastal. 7.Liidrid Ilmar Part - juhatuse esimees Mari Jüssi - juhatuse liige (välissuhtlus) Mattias Luha - juhatuse liige (avalikud suhted) Eva Sula - liige (finantsid) Maie Peetri - planeeringute jälgimine Riina Kuusik - õiglase kaubanduse projekti juht Meeli Laane - maailmahariduse projektijuht Enda Pärisma - Loodussõbraliku toote kampaania juht Jaanus Välja - tegevjuht 8.Tegevus 2008 10. jaanuar Seminar ,,Lõhilaste olukorrast Eestis" Tallinnas 26.-27. aprill Eesti Roheliste Liikumise aastakoosolek (Roheline Foorum) Aegviidus 8. mai Baltimaade säästva energeetika strateegia mustandversiooni tutvustus ümarlaual SEI- Tallinnas 9.-11. mai Roheliste kaheksateistkümnes rattaretk ,,Kuidas elad, Lämmijärv?" 1.-3
tegevused. 5. Mida on oluline jälgida projekti loogika koostamisel? Planeerimisel tavaliselt lähtume sellest, et plaan aitaks meil kirjeldada, kuidas töid tehakse! Kui lugeda eelkirjeldatud kaebusi, siis paneme tähele, et ebasoovitavad tagajärjed iseloomustavad sageli plaanist välja jäänud töid või tööde vahelisi seoseid. Kui analüüsida täna koostatud projektide plaane näeme, et plaanides on kahtlaselt vähe seoseid ja sageli puuduvad need tööd, mida peab tegema projektijuht. Plaani koostamisel peame tähelepanu pöörama tööde vahelistele seostele ja sellele millised on töö lõpetamise kriteeriumid. Et vajalikud tööd ei jääks planeerimata: 1. Alusta lõpust - liigu projekti eesmärgist samm-sammult ajas tahapoole: Küsides, mida on vaja teha selleks, et see saavutada 2. Projekti koostamisel pööra peatähelepanu vajalikkuse seostele, mitte ajalistele järgnevustele (MIDA peab mille jaoks tegema, mitte mis peab millele järgnema) 3
PROJEKT küla kogukonna elujõu säilitamine vao külamaja renoveerimine Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhendaja: Jana Kukk Vastutusvaldkonnad Click to edit Master text styles Projektijuht, turvaülem, Second level turundus- ja logistikajuht Third level Ulvi Fourth level Fifth level Töö meediaga , PR- mänedzer , sideülem - Rita
töötajad saavad vastavalt hallata andmebaase ja omavahel suhelda. Meie ettevõte pakub rakenduste ja veebilehe valmistamise teenust. 3) Kui suur on IT teie organisatsioonis? Kirjeldage IT struktuur ja mis rollid seal eksisteerivad? IT-meeskonda kuuluvad ligi 60 arendajat, kes tegelevad klientide tellimustega. Osa IT- meeskonda kuuluvaid arendajad kannavad hoolt rakenduste valmistamise ja teine osa veebilehe tegemise eest. Iga tellimuse kohta määratakse projektijuht, kes vastutab selle valmimise eest ning vajadusel kannab progressi ette juhtidele. Kogu ettevõtet juhib CIO, lisaks on meil ka finantsjuht, turundusjuht, personalijuht, raamatupidaja, andmeturbe osakond, IT ülalhoiu meeskond, tarkvara testijad ja äri - ja IT analüütikud. 4) Teie ettevõte ostis konkurendi ja on kuuga kasvanud 300% (kolm korda). Otsustati, et konkurendi IS-i ei ole vaja kasutada ning välispartner migreerib andmed teie IS-i.
Aastakoosolek on otsustusvõimeline kui koosolekul osaleb vähemalt 30 % liikmetest ja otsuse poolt hääletab 50 % +1 koosolekul osalenud hääleõiguslikest liikmetest. Hääleõiguslikud on kõik liikmed, kes hääletuse päevaks on vähemalt 16 a. vanad. 5 Organisatsiooni juhib tegevjuht. Juhatusse kuuluvad tegevjuht, treenerid, klubi auliige ja president Ants Antson, projektijuht ja Tartu Linnavalitsuse esindaja. Treeninguid annab esialgu kaks palgalist treenerit, kes koolitatakse MTÜ kulul välismaal uisuhalli valmimisperioodil. Treenerid täiendavad end vastavalt vajadusele välismaal. Lisaks on klubis palgal kaks üldettevalmistusele spetsialiseerunud treenerit, üks jõutreeningu ja teine vastupidavustreeningu läbiviimiseks. Palgal on ka osalise tööajaga projektijuht, kaks abitöölist, kassapidaja, kaks instruktorit, valvur ja kaks koristajat
36 Projekti edenemise mõõtmine ..................................................................................................................... 36 Rollid ja vastutused: ........................................................................................................................................ 37 Planeerija..................................................................................................................................................... 37 Projektijuht................................................................................................................................................... 37 Ressursijuht................................................................................................................................................. 37 Töö tegija..................................................................................................................................................... 38
vahest korraga ei saa. Inimesed õpivad kogu elu, saadakse üks asi selgeks, siis õpitakse teinegi. Nii on ka ametitga, saad ühe töö selgeks, oled olnud seal vähemalt 5-10aastat, siis aga tunned, et on vaja vaheldust ja hakkad otsima jälle uut tööd. Mõned seiklevad töölt tööle, kuni leiavad selle õige, mis talle kõige paremini sobib. Võiks ju vesta hunnituid lugusid sellest, kuidas inimesed on oma elu ala leidnud: 35-aastane projektijuht õppinud puutöömeistriks, 55- aastane finantsanalüütik läinud õppima maastikukujundamist, et oma maamaja korda teha ja seejärel läinudki teise valdkonda, laulja hakanud raamatupidajaks. Ameti otsimine võib kesta tegelikult kogu elu ja on üks tähtsamatest otsustest. Õigus vabalt valida tegevusala annab seega igaühele õiguse kujundada oma elu iseenese soovide kohaselt. Kahjuks ei lähe kõik soovid täide ning mõned unistused jäävad täitumata, sest pole
Suhtluskeeleks pidi olema eesti või vene keel. Kokku taheti viia läbi intervjuu 15 venelase ja 5 eestlasega, kuid lõpuks toimus küsitlus siiski vaid 20 venelasega.. Osalejate valimisel prooviti leida vähemalt üks uuritav, kellel oli narkootikumide süstimise anamnees, vähemalt üks, kes oli oma HIV-nakkusest saanud teada alles raseduse ajal, vähemalt üks naine, kelle laps oli vertikaalsel teel nakatunud. Uuritavad leiti Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku (EHPV) kaudu. EHPV projektijuht seletas uuringu osalejatele eesmärke ning leppis kokku aja ja koha intervjuuks, milles lähtuti osaleja soovist. Isa uuritav sai vastava sisulise infolehe. Küsitlused toimusid anonüümselt, ning helifailid kustutati peale küsitlemist. Uuringus osales 20 vene rahvuses naist. Nende vanus oli 25-39 aastat (keskmine 30,5). Pooled naistest olid kesk- või keskeri haridusega, peaaegu pooled põhiharidusega, üks osalenu kõrgharidusega. Neljandik naistest ütles,
Projekt on loodud vähese sissetulekuga perede lastele. Projekti nimi on vähese sissetulekuga perede lastele puhkuselaagri ,,Huvitav suvi" loomine Peipsi järves. Projekti eesmärgiks on aidata lapsele teada Eesti vaatamisväärsusi ja kultuuri ning samal ajal puhata. Puhkuselaager aitab lastel sisustada vaba aega, korralikult toituda, leida uusi sõpru sarnaste probleemidega ning hoiduda kuritegevusest. II. PROJEKTI MEESKOND Tatjana Koltsova Projektijuht (tegevuste organiseerimine) Anna Koltsova Finantsjuht (rahaliste, koostööpartnerite, investorite leidmine; rahalise poole vastutus) Rain Kibin Haldusjuht (läbirääkimised linnavalitsuse ja turismifirmadega)
TAGASI Annab projektijuhile teoreetilise Know-How Projektijuhtimise metoodika TAGASI Efektiivse organisatsiooni töötajad teavad, kellele nad alluvad ja mis on nende kohustused. Olulisel kohal on ettevõtte sisese info edastamine ja töötajate motiveeritus. Halvasti informeeritud ja motiveerimata töötajad on põhiliseks takistuseks projekti õnnestumisele Projektorganisatsioon TAGASI Iga projekti jaoks luuakse uus meeskond. Projektijuht ainsana jagab käske ja vastutust. Peale projekti täitmist saadetakse meeskond laiali Meeskonna organisatsioon TAGASI Ajutisi töögruppe moodustatakse töötajatest, kes administratiivselt kuuluvad erinevatesse osakondadesse. Igal projektil on oma juht, kuid projekti teostamiseks vajalik tööjõud tuleb erinevatest osakondadest. Ühe osakonna töötajad võivad olla samaaegselt hõivatud mitme erineva projektiga Maatriksorganisatsioon TAGASI
seadsin õpitud teooria kasutamise oma tööülesannetes ja klientidega suhtlemises. Valitud praktikaettevõte - valikukriteeriumid Firma nimetus: OÜ Eurolukud Aadress: Seebi 22, Tallinn Telefon: 655 06 59 Asutamise aeg: OÜ Eurolukud registreeriti 2007 aasta 18. jaanuaril Omandivorm: osaühing Peamine tegevusala: lukutoodete ja süsteemide müük, projekteerimine ning projekti müük Töötajate arv: 6 Leonid Tuder Juhatuse liige / Tegevjuht Janek-Peep Ojala Projektijuht Argo Kross Projektijuht Liivi Lindsalu Raamatupidaja Merle Toomla Müügisekretär juhiabi Andres Mätas Lukupaigaldaja Karin Reedla Südamike komplekteerija 2 1. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS 1.1 Praktikaettevõtte kirjeldus tegevusala, peamised pakutavad tooted ja teenused Ettevõtte põhitegevuseks on lukutoodete ja süsteemide müük, projekteerimine ning projekti müük
40. Kes tegelevad kvaliteedi kontrollimisega ehitusprotsessis? - Tellija või tema esindajad - Ehitaja ehk töövõtja ja tema esindaja - Seadustest tulenevate järelvalvetoimingute teostajad . 41. Kes on ehitustöö tellija? Tellija on isik, kes tellib hoone või rajatise ehitamist . 42. Kes on peatöövõtja ehitusprotsessis? Peatöövõtja on vastavust pädevust omav ja tellijaga lepinguga suhtes olev ehitusettevõte . 43. Kes on projektijuht? Projektijuhiks on ettevõttes isik, kes vastutab erinevate ehitusprojektide eelarvete koostamise, objektide täitumise ja tulemi eelarve ja seduslikkusele vastavuse eest . 44. Kes on objektijuht? Objektijuht on konkreetne ehitusobjekti eest vastutav isik . Peaks omama erialast pädevust ning objektijuht korraldab töökoosolekuid . 45. Millised seadused reguleerivad ehitusvaldkonda? - Ehitusseadus - Võlaõigusseadus 46. Kes on alltöövõtja
tasuda. Anu jäi aga endale kindlaks ja keeldub arve tasumisest. Nüüd pöördub OÜ Siil juhatuse liige K. Vanapagan Teie poole küsimusega, kuidas saaks antud probleemi lahendada. Millist nõu annaksite teie? Kaasus OÜ K ja TÜ M sõlmisid omavahel 10 detsembril 2012.aastal müügilepingu, millega OÜ K müüs TÜ M 25 tihumeetrit kuusepalke hinnaga 2 500 eurot. TÜ M esindajana sõlmis OÜ- ga K müügilepingu Jaan, kes oli TÜ M projektijuht ja kes oli TÜ M-ga töösuhtes. Kuusepalgid anti TÜ M üle metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 3. juuniks 2012 TÜ M palkide eest ei olnud tasunud, mistõttu pöördus OÜ K esindaja Kalle TÜ M poole pretensiooniga. Pretensioonis palun Kalle TÜ M tasuda kuusepalkide eest summa 2 500 eurot. TÜ M vastas aga Kallele, et nemad ei ole kohustatud neile müüdud palkide eest tasuma, kuna Jaanil ei olnud volitust kuusepalkide ostmiseks
pressiteated)! Samuti olete oodatud kohapeale oma tooteid tutvustama. Kindlasti lubame me ka teie firma reklaamlogode või bännerite üles riputamist osalejatele nähtavatesse kohtadesse. Igasugunegi väiksem sponsorlustoetus on äärmiselt oodatud ja aitab kaasa Tartumaa noore tugeva teadliku põhja loomisele ja kindlasti ka maailmapildi avardamisele. Koostööle siiralt lootes ja vastust ootama jäädes, Lugupidamisega, Marili Tõrva Tartumaa Osaluskohvik projektijuht Tel: 56 57 19 78 E- mail: marili.torva(ät)gmail.com Lille 9 gsm: 55 11 202 10125 Tartu kodulehekülg: noortekogu.tartumaa.ee reg nr. 80140436 Eesti epost: [email protected] a/a 10220015646012
meeskonda juhtida EFO Kvaliteedijuht ülikooliharidusega, harjunud oma teadmisi pidevalt täiendama; arendus-, teenindusprotsessi või projektijuhi töökogemusega; initsiatiivikas, energiline, sihikindel ja tulemuslik tegutseja; tugeva koostöövalmiduse ja toetuse jagamise oskusega; veenva esinemisoskuse ning väga hea kirjaliku eneseväljendusoskusega; hea pingetaluvusega, nõudlik ent paindlik keeruliste olukordade lahendaja. IT projektijuht majandus- või infotehnoloogiaalast kõrgharidust, tehnilisi teadmisi IT-st ja äriprotsesside loogika mõistmist; projektijuhtimise kogemust; võimet ja tahtmist kiirelt omandada teadmised projekti valdkonnas; iseseisvust, kohanemisvõimet, tulemustele orienteeritust koostöövalmidust, head suhtlemis - ja kuulamisoskust; head inglise keele oskust nii kõnes kui kirjas Hansa Elukindlustuse arendusjuht ülikooliharidusega,harjunud oma teadmisi pidevalt täiendama;
moodustada töögrupp selle valdkonna jaoks olulistest tegutsejatest. Töögrupi ülesandeks on paika panna ettevõtte ärianalüüsi-alased eesmärgid, kirjeldada ärivajadused ja otsustada, mida millises järjekorras realiseerida. Reeglina jagunevad tegutsejad töögrupis järgmiselt: 1) Äripool. Siia kuuluvad ettevõtte osakondade/valdkondade esindajad (kes on lõppkasutajaks ja ärisponsoriks oma osakonda huvitavate lahenduste realiseerimisel) 2) IT-pool. Olulisemad rollid on arhitekt, projektijuht, andmemodelleerija, andmeintegreerija, koolitaja. Pakub äripoole nõudmistele välja tehnilisi lahendusi. 3) Finantsosakond. Kuna ärianalüüsisüsteemide rajamine on väga kallis, on oluline, et finantsosakonnal oleks võimalus töögrupi poolt vastu võetavaid otsuseid mõjutada. Äripoole ülesandeks on selgitada välja nõudmised oma valdkonna siseselt ning töögrupis oma nõudmisi teiste valdkondade vastu "kaitsta". Kui klassikaliselt lõppeb äripoole töö
ÄRA grilli, kui sul on paha tuju nii ei saa ka toit maitsev! ÄRA grilli, kui sul on kiire! ÄRA karda ilma, sest tublit grillmeistrit ilm ei sega! Grill ja barbecue. Toit elaval tulel (2012) Tekst ja retseptid: Silja ja Arvi Pitelkov Fotod: Rene Riisalu Toimetaja: Velve Saar Kujundaja: Anneli Akinde Raamatu projektijuht ja fotode stilist: Lia Virkus Ajakirjade Kirjastus 2012 Kõik õigused kaitstud Retsensiooni autor: Alexey Vikhlyaev Täname meeldiva koostöö eest!
3.1 Kaardi instrueerimine Juhataja võtab tööle inimesi ja intervjueerib neid. Raamatupidaja vormistab paberid. Ehitustöölised koolitatakse projektijuhi poolt. Neile eraldi mingeid koolitusi ei toimu. Raamatupidaja aga käib mitmetel koolitustel ja täiendõppel. Ahto Kalev (juhataja) Haldustöötajad Tootmistöölised Projektijuht Raamatupidaja Objektijuhid Ehitustöölised Alnus OÜ on ühe osanikuga äriühing. 4. Raamatupidamise töökorraldus. Kuna tegemist ei ole suure ettevõttega, siis on tööle võetud ainult üks raamatupidaja, kes on pearaamatupidaja nime all, kuid teeb ka sekretäri ja personalijuhi tööd. Tema on see, kes mind praktika vältel on õpetanud tutvuma raamatupidamisprogrammiga SAF 6
) . Lisaks, olles objektiga lähemalt tutvunud, instrueeris mind erinevate tööohutusvõtete kasutamisest praktikajuhendaja. 2.3 Tööde organiseerimine objektil Tööde organiseerimine toimus praktikakohas üldiselt tunnustatud käsuliini ja kommunaalameti poolt vastuvõetud ning maanteeameti põhja regiooni poolt tellitud projekti alusel. Lahtiseletatult tähendab see seda, et lähtuti projektis olevast tööde ajagraafikust, mille planeerimisega tegeles otseselt projektijuht, kes edastas informatsiooni objektijuhile, kelle ülesanne oli ettevalmistada vastav dokumentatsioon tööde teostamiseks. Objektijuht omakorda andis käsu, vastava töö täideviimiseks, töödejuhatajale, kelle alluvuses olid teetöölised ja abitöölised. Töö teostamist vastavalt tellija soovile ehk projektile kontrollis ja hindas omanikujärelvalve teostaja, kelleks minu esimesel praktikal oli TPJ omanikujärelvave.
tõttu. Probleemide lahendamisel on taiplik ja veenev. Ei sobi intellektuaalse iseloomuga tegevused, mis nõuavad püsivust ja keskendumist abstraktsetele mõistetele, st teoreetilise mõtlemise võimet. Väldib üksluist, detailidesse laskuvat tegevust. Tunneb end suurepäraselt sotsiaalses keskkonnas. Hindab kõrgelt võimu ja raha. Sobivad ametid: liikluspolitseinik, madrus, tootmisinsener, PR töötaja, börsimaakler, müüja, modell, projektijuht, sekretär, koolitusspetsialist, tööohutuse inspektor, personalijuht, audiitor jne. 6. Konventsionaalne isiksustüüp Kohusetundlik, täpne, hoolas, korda ja süsteemi armastav, praktiline, ametlik. Eelistab sõnalisi ja arvulisi tegevusi, andmekogumist ning etteantud reeglite järgi töötamist. Meeldib tegevuste selgepiirilisus ja täpsus. Tunneb end mugavalt reeglite, juhtnööride, käskude ja seaduste maailmas, kus ei pea ise midagi uut välja mõtlema. Seepärast täidab
Juhatus juhib EAL tegevust üldkoosolekute vahelisel ajal. Sümboolika: Tegevused: Erinevate autospordi ürituste korraldamine, Eesti autospordi reklaamine, toetamine, ning edendamine Elektriauto konverentsi peategelasena Korraldaja: TTK Eesmärk: Anda ülevaade elektriautode arengusuundadest ja võimalustest. Ürituse tüüp: Konverents Ajalugu: Esmakordne ja ühekordne üritus.History puudub. Esinejad: Alari Õige esindas konverentsil Renault-visiooni. KredEx-i projektijuht Jarmo Tuisk AS Fakto Auto tehnikaspetsialist Raivo Sternfeld valgustas Nissani arenguid. Sisuka ja tehnilistest nüanssidest täispikitud ettekande tegi Formula Student Team Tallinn liige Joonas Karu. Kuulajad: Üliõpilased( TTK), TTK Staff, Väljundid: Inimeste teadustamine elektriautodest, elektriautode tehnoloogia ja arengu tutvustamine.
iseseisvalt mitu ööpäeva järjest rulli printida, kuna masinal on kuivatusprogramm, mis kuivatab tindi koheselt. Kilede töötlemiseks kasutatakse kilelõikurit Roland Camm1. Kilelõikur on sarnaselt kõikidele teistele kasutatavatele masinatele digitaalselt juhitav ja väga kasutajasõbralik. Paari proovitööga õpetab masinate kasutamise selgeks igale soovijale. Ettevõtte personali on plaanis juurde palgata üks projektijuht, oskustööline ja müügiinimene. Töö tasustamisel tahab ettevõte pakkuda töötajale järgmisi variante: põhipalk + tulemuspalk , põhipalk + projektitasu , põhipalk + % käibe pealt või juhtivale töötajale ka osalust firmas + min. palk. Nimetatud variantidega püüab ettevõte leida parima lahenduse personali ülalpidamiseks ja motiveerimiseks. Tööjõu leidmisel peab ettevõte hoolikalt silmas , et töötaja oleks aktiivne inimene lahtise
4 1. PROJEKTI ORGANISATSIOON JA TEOSTAJATE HINDAMINE NING HUVIGRUPPIDE MÄÄRATLEMINE 1.1 Projekti teostajad ja nende hindamine Väikeprojekti teostab Eesti aktiivsetest noortest koosnev projektimeeskond MTÜ Euroopa Noored. Meeskonda kuulub orienteeruvalt 10 inimest. Kõik meeskonnaliikmed omavad varasemaid kogemusi ürituste korraldamises ning on seejuures ka ise töötanud või õppinud välismaal jagades vabatahtlikult oma kogemusi. Projektijuht on seminari peakorraldaja ning määrab neljale vabatahtlikule vastavalt nende kogemustele ja oskustele tööülesanded ning neile alluvad omakorda 5 vabatahtlikku, kellele delegeeritakse osa oma tööülesandeid. Projekti meeskonna tugevuste, nõrkuse, võimaluste ja ohtude hindamiseks on koostatud SWOT analüüs (vt tabel 1). Tabel 1. Projekti meeskonna institutsionaalne hindamine SWOT meetodil Tugevused Nõrkused
VÄLJA U 30–40 ERINEVAT IDEED. SEEJÄREL ÜRITAVAD IDEE AUTORID IDEED VÕIMALIKULT PALJUDELE INIMESTELE "MÜÜA" JA SAMAL AJAL PEAVAD KÕIK OSALEJAD LEIDMA ENDALE KÕIGE MEELEPÄRASEMA IDEE, MILLE KALLAL ÜLEJÄÄNUD NÄDALAVAHETUSE JOOKSUL AKTIIVSELT TÖÖTADA. • ENAMASTI LEIAVAD 30 IDEEST SOBIVA KOOSSEISUGA MEESKONNA POOLED EHK UMBES 15 IDEED. • ÜRITUSE FORMAAT NÄEB ETTE, ET IGAS MEESKONNAS PEAVAD OLEMA TASAKAALUS KÕIK IDEE TEOSTAMISEKS VAJALIKUD ROLLID – PROJEKTIJUHT, DISAINERID, TARKVARAARENDAJAD JA TURUNDAJA. • IDEEDE ESITLEMINE JA MEESKONDADE MOODUSTAMINE KESTAB TAVALISELT 2–3 TUNDI NING SEEJÄREL ALGAB JUBA REEDE ÕHTUL AKTIIVNE TÖÖ VALITUD PROJEKTI ELLUVIIMISE NIMEL. • LAUPÄEVAL JA PÜHAPÄEVAL LEIAB ASET AKTIIVNE TOOTEARENDUS JA PROGRAMMEERIMINE. • NÄDALAVAHETUSE JOOKSUL KÜLASTAVAD MEESKONDI MENTORID, KELLEST MÕNED ON TEHNILISE JA TEISED ÄRILISE TAUSTA NING KOGEMUSEGA.
Koondatud tööd-töid, mille maht on lühikesel lõigul väga suur (sügavad kaevikus, täiedid, sillad) Linitööd osa töid korduvad pidevald terve tee ulatuses (katenditööd, märkimistööd) Ehitusvoolu parameetrid muutuvad suurused, mis iseloomustavad ehitustööde tehnoloogiat ja ehitusvoolu arendamine ruumis ja ajas: *Tehnoloogiline (töömaht, -mahukus) *Ruumiline (töörinne, haardeala) *Ajaline (Voolurütm, -samm, tehn. tsükli kestus) Kriitiline tee kõige pikem tee; määrab ehituse kestuse. Igavuse ja monotoonsuse tagajärjed: *suureneb puudumiste arv, sagenevas tööõnnetused, langeb kvaliteet ja tõuseb risk, tööjaotus viib edasisele tööjaotusele. Saavutamise indikaatorid: *Aeg -millal? *Kvantiteet-Kui palju? *Hind- Mis maksab? *Kvaliteet -Kui hästi? Kontrolli meetod: *mõõtmine *katsetus * kaetud tööde akt *protokoll Eelarve: *lepingulised hinnad *Materjalide maksumused *Ressurside maksumused *Eelkokkulepped *kogemus Tehnoloo...
Eesti tähtsamad keskkonnaprobleemid Tänapäeval on väga kuum teema keskkond ja sellega seonduvad probleemid. Järjest rohkem süvenetakse keskkonna küsimustesse ning nähekse suuremat pilti. Näiteks järjest rohkem populaarsust kogub veganlus ja ökonoomne elustiil. Eestiski on palju kuulsaid blogijaid, kes blogivad oma igapäevaelust, räägitakse palju taaskasutusest ja selle tähtsusest ning veganlusest. Eestis kahjuks ei ole liigne tarbimine ja vähene keskkonnateadlikkus ainuke probleem, probleemseid kohti on veel nagu näiteks: põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ning saastamine ja sellest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus, veekogude reostus ning eutrofeerumine, pinnase erosioon, soode kuivamine, liigne metsaraie, põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Eestis põhjustab keskkonnaprobleeme mitmed erinevad tegurid. Keskkonnaspetsialistid kui ka keskkonnaaktivistid tegelevad nende probleemide l...
2. Leia näidisprojektist projekti tegevuste kirjeldamise näited. Hinda, kui hästi on näidisprojektis neid kirjeldatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist. 3. Esita oma poolt kirjeldatuna näidisprojekti tegevusraamistik (ehk põhitegevuste loend). See ei pea olema ajalises järjekorras. IX Defineeri oma sõnastuses, mis on projekti meeskond Projekti meeskond võib olla erineva suurusega grupp, keda juhib projektijuht. Kõik liikmed peavad olema valmis meeskonnatööks ja olema avatud. Peavad julgema võtta vastu otsuseid kui ka kriitikat. Kõik liikmed peavad olema valmis vajadusel õppima või õpetama. 1. Too näiteid projektimeeskonna liikmete kohta. Mis ametites nad on? Projektijuht Infospetsialist Majutusspetsialist IT spetsialist Meelelahutusjuht Tehnikaspetsialist 2
Projektorganisatsiooni struktuur on projekti jaoks loodud ametikohtade omavaheline suhete mudel, mis näitab, kuidas on jagatud tööülesanded, vastutus, volitused ja rollid. Struktuur määrab info liikumise, juhtimise, kontrolli ja aruandluse süsteemid ning protsessid projektorganisatsioonis. 7 Projektorganisatsiooni liikmed: algataja/tellija, juhtkomitee, projektijuht, assistant, valdkonna/alamprojekti juht, töörühm, tugisik/tugirühm. Enamus projekte viiakse ellu siiski tavaorganisatsioonis kas allüksuse projektina, allüksuste vahelise ehk maatriksprojektina jne. 1.3 Projektide liigid Kõikidel projektidel on sarnaseid jooni, nagu eesmärgipärasus, lõplikkus, uudsus. Ühisjoonte kõrval on igal projektil ka oma spetsiifika lähtuvalt projekti sisust, iseloomust, ulatusest, teostajast, tulususest.
kohale toimetamise ja hullu jõuluralli eest mööda Eestimaad. 5. MEESKOND Meeskond moodustati peamiselt Puukeskuse tiimi liikmetest. Üldkorralduse eest vastutajaks juhiabi, Merylin Pavel. 8 Oksjoni toodete väljapaneku eest vastutas, Merylin Pavel. Sponsoreid otsiti tiimi liikmetega ühiselt. Tehnilise korralduse eest logistikajuht, Urmas Maidla. Finantsilise korralduse eest oksjonil pearaamatupidaja, Külli Lumiste. Cateringi eest Menu Catering projektijuht, Heidi Riis. Showpoole eest vastutas õhtujuht, Vahur Jüris. Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak projektijuht Kristel Kask oli abiks nii jõu kui nõuga jooksvates ja muudes küsimustes. 6. MEEDIA 2 nädalat enne ürituse toimumist saadeti info ürituse toimumise kohta ajakirjanikele. Äripäeva ajakirjanik Riina Kallas paigutas lühitutvustuse enne sündmuse toimumist online (Vt. Lisa 6). Rõhuasetus paigutati SA Tallinna Lastehaigla olemasolevatele meediasuhetele.
projektide teostamisest ei ole, näiteid sarnaste projektide kohta majandusharust jne. 5.2 Rollid projektis · Määratleda võtmerollid: - investeerimisotsuse tegija (parem grupp kui üksik persoon), - omanik (määratav isik, kes isiklikult vastutab projekti eestiii), - projektijuht, - peamised huvigrupid (nende esindajad), - projekti järelvalveorgani võtmeliikmed (vajadusel), - muud olulised rollid. · Kinnitused, et projektijuht ja -omanik omavad vajalikke oskusi ja vilumusi ning vajadusel saavad nad täiendavat abi spetsialistidelt. 5
VEEBIDISAIN Mis on üldse veebidisain? on pisidetailideni läbimõeldud Teie kodulehe välisvaade. See pole ainult ilus vormistus, vaid ka funktsionaalsus. VEEBIDISAINI ESIMENE PÕLVKOND (1991-1994) Veebilehed olid staatilised, kujunduselt lihtsad, sisaldasid pealkirju ja tekstilõike Blogid Turvalisus ja privaatsus olid suureks probleemiks Veebilehtede loomine käis sõna otseses mõttes käsitsi arvutitele arusaadavat HTML koodi kirjutades, veebilehitsejaid oli aga mitmeid erinevaid ning puudusid koodistandardid, mis tagaksid veebilehtede ühtse väljanägemise kõikjal. Microsofti esimene koduleht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VEEBIDISAINI TEINE PÕLVKOND Veebilehed hakkasid enam keskenduma sisule ja...
3 Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Anti Selart, Marek Tamm, Heiki Valk Eesti ajalugu II Eesti keskaeg Koostanud ja toimetanud Anti Selart 4 SISSEJUHATUS Projektijuht Aivar Kriiska Retsensent Jüri Kivimäe Keeletoimetaja Siiri Rebane Kujundaja ja küljendaja Kristel Külljastinen Raamatu valmimist on toetanud Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusministeerium ning teadus- programmid SF0130019s08, SF0130038s09, ETF 7129, ETF 7744, ETF JD 134 ja Euroopa Teadusfondi EuroCORECODE programmi grant „Cuius Regio“. Autoriõigus: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ja autorid
vahendeid, aega ja raha see nõuab. Näiteks, selleks et viia läbi bussijuhtide täiendkoolitus võib meil vaja minna järgimisi tegevusi: bussijuhtide koolitusvajaduste väljaselgitamine õppegruppide formeerimine programmi koostamine sobivate koolitajate leidmine koolituse läbiviimine praktika läbiviimine bussijuhtide atesteerimine Sellise detailsuse astmega tegevuste loetelu annab võimaluse planeerida vajalikku ressurssi ehk sisendeid projektijuht, koolitajad, praktika juhendajad, ruumide rent, praktika vahendite rent jne. Sisendid Sisendid on füüsilised, inim- ja finantsressursid, mis on vajalikud projekti tegevuste läbiviimiseks. Loogilises maatriksis esitatakse sisendid üldistatud kujul suuremate kategooriate kaupa. Näiteks: Projektijuht x aastat Välisekspert x kuud Kohalikud eksperdid x kuud Koolituse maht x päeva Transport x km
leitav töödejuhatajate toas). Ettenägematute asjaolude tõttu tööle mitteilmumisest (töötaja ajutine töövõimetus, lähedase isiku haigus või surm, avariiline olukord vms) ning selle eelduslikust kestusest on töötaja kohustatud teatama tööandjale hiljemalt tööpäeva alguseks; Tööpäeva lõpus PEAB TÖÖTAJA PUHASTAMA JA KORRASTAMA OMA TÖÖKOHA. [6] 4. Hankekorraldus Tootmissisendite sisseostuga tegelevat personalijuhi sõnul ostujuht, projektijuht ja juhatuse liikmed. 5. Finantssüsteem Allika [2] väitel oli ettevõtte käive aastal 2017 ca 8,2 miljonit eurot. 2017 aasta käive kasvas 63% võrreldes 2016 aastaga. Kasumi ootus oli suurem kui saavutatud 2,2%. Kasumit mõjutasid tootmise ümberkolimine ja tehase käivitamiseks vajalikud kulutused. Täismahus saadi tootmine käima alles 4.kvartalis. 2018 aastaks ootame käibe kasvu tootmismahtude suurendamise tulemusena. Peamisteks turgudeks jäävad Norra ja Rootsi. 2018
Hinnapakkumine Väimela Mõisahotelli majutus 13. 15.aprill 2012 Väimela Mõisahotell Sigrit Viira Mõisa 87 Kontakt telefon: 56084566 E-mail: [email protected] Lp. Malle Sookail InFacTo projektijuht Kontakt telefon: 5032341 E-mail: [email protected] Hinnapakkumine 13. 15.aprill 2012 Tere päevast! Täname Teid, et tunnete huvi meie Väimela Mõisahotelli vastu. Saadame Teile hinnapakkumise, mis on koostatud 22- le inimesele. Teenus Teenuse Kogus Hind Hind kokku Märkused kirjeldus 1-le Majutus 2 10 750.- 750x2x10=15000 Sisseregisterimine
,,Sponsor" ehk vedaja" ülesandeks on tippjuhi roll ja ühtlasi ka parendusprojekti ,,järelevaataja"roll. Rakendusjuht administreerib Kuue Sigma ponnistused. Tegeleb selle edendamise ja logistika juhtimisega. Kuue Sigma ,,treener" jagab ekspertnõu ja abistab protsessiomanikke ning aitab Kuue Sigma parendusmeeskondi valdkondades, mis võivad ulatuda statistikast muudatuste juhtimiseni ja protsessi kavandamise strateegiateni. Meeskonna juht ehk projektijuht on isik, kes võtab endale esmase vastutuse töö ja Kuue Sigma projekti tulemuste eest. Meeskonna liikmed on täiendavateks ajudeks ja muskliteks protsessi mõõtmise, analüüsi ja rakendamise taga ja protsessi omanik võtab endale funktsioonidevahelise kohustuse juhtida ,,lõpust lõpuni" samme, mis loovad väärtust intern- või eksternkliendile. Nendele rollidele on antud üha laiemalt levivad ,,vöönimetused" nagu ,,rohevööd" (Green
vertikaalne (funktsioonide d järgi) ja horisontaalne Projekt B (projektide järgi). Kasutatakse teadusuurimisasutustes, konsultatsioonifirmades, suurte kiirete tellimuste täitmisel, tootmise või majandusliku tegevuse geograafilise laialipillatuse korral jt. Projekti rühmad moodustab projektijuht funktsionaalsete osakondade spetsialistidest, kes jäävad ühtaegu endistviisi ja osakondade alluvusse. Projektijuhil on õigus määrata, mida ja millal teha; funktsionaalse osakonna juhatajal kes ja kuidas teeb. Maatriksorganisatsioonis on kolme tüüpi juhid: tippjuhid, kes tasakaalustavad kahekordset juhtimist; osakonnajuhid, kes jagavad alluvaid; väiksemate osakondade juhatajad, kes alluvad kahele ülemusele.
Imavere Vallavalitsus 6. Järva-Jaani Vallavalitsus 7. Eesti Naiste Varjupaikade Liit 8. MTÜ Tähtvere Avatud Naistekeskus 9. Ühendus Emade ja Laste Kaitseks Esitage lühike ülevaade äriplaani Teenusekirjelduse algvariandi väljatöötamiseks tutvus koostamise kaasamise protsessist, projektijuht Soome Sotsiaal-ja Tervishoiuministeeriumi erinevate osapoolte kaasamisest ja poolt 2010.a, tellitud uurimustööga „Lähisuhte- ja nende panusest. perheväkivallan uhreille tarjoittavat turvakotipalvelut“ ja Euroopa Liidu 7.aprilli 2011.a. konventsiooniga „Naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks“
ja korraldamise eest. Lisaks koostab projekti juhtija projekti ajakava, hangib vajalikud load ja otsused, kontrollib projekteerimist ja teostamist ning tellib lepingute kohaselt ehitustööd. Projektijuhtimisorganisatsioonis saab eristada otsustavat ja täidesaatvat tasandit. Otsustava tasandi projektijuhtijaks võib olla ehitusbüroo või muu samaväärne asutus või vastutav isik. Täidesaatjaks võib olla näiteks projektijuht koos ekspertidest moodustatud projektrühmaga. Projekti juhtimisülesannete hulka kuuluvad: - projekti kvaliteedi-, aja- ja kulueesmärkide seadmine ja nende täitmise kontroll - projekti projekteerijate valik ja projekteerimislepingute sõlmimine - projekti kulude seire või kulude seire välise kulueksperdi abil - vajalike otsuste ja ehitustöödeks vajalike lubade hankimine
Harjutustöö Koostaja: Virgo Sisu Sisu...............................................................................................................................1 Teksti kopeerimine ja vormindamine............................................................................2 Harjutustöö Koostaja: Virgo Teksti kopeerimine ja vormindamine 1. Kopeeri Internetist viie uudise tekst juhendi järele koos pealkirjadega ja puhasta tekst. (kleebi teisiti > vormindamata tekst> kustuta ülearused enterid ja pehmed reavahetused) 1. Marju Länik: koos Contraga luuletada polnudki nii raske! «Minu luuleread sündisid kohe, kui Contra eelnevaid ridu n...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
